Sipsiku Kuukiri

Keegi ei saa kurvastada, kui tal on

päris oma IMAGO T a l l i n n a L a s t e a e d

S i p s i k

Nr 85

Jaanuar 2017

Sipsiku ja tema sõp-

rade mõtteterad

SA OLED PALJU

KORDI JULGEM JA

TARGEM, KUI SA

ARVAD, JA PALJU

TUGEVAM, KUI SA

ENDALE TUNDUD.

(karupoeg Puhh)

Meediakuu selle aastaseks teemaks oli IMAGO. Esialgu tundus nii

keerulise sõna lasteaialapsele arusaada-

vaks tegemine kättesaamatu eesmärgina.

Kuid EI- Sipsiku lasteaia õpetajad on loo-

vad ning leiavad lahenduse ka kõige kee-

rulisemale väljakutsele. Seda näitasid suu-

repäraselt 31. jaanuaril toimunud esitlu-

sed. Iga rühm oli kokku pannud e-raamatu

oma rühma tegemistest ja õppimistest.

Esitlejateks lapsed. Mõningal juhul õpeta-

ja väikese abi ja toetusega. Esitlustel oli

kaks suurepärast asja, millele tasub erilist

tähelepanu pöörata. Esiteks see, kuidas

õpetajad olid lahendanud imago teema.

Mõned eredamad hetked näiteks, et imago

on nagu suur seebimull, mille sisse saab

astuda ning siis ümbritseb see sind igalt

poolt. Kõik eemalseisjad võivad seda näha.

Vahvalt oli võrreldud ka loomade stereotüüpset imagot muinasjuttu-

dest ning päris loodusest. Imagot vaadeldi

ka lilla karu perspektiivist. Kõige enam

aga otsiti vastust küsimustele: „Kes meie

oleme?“ ning „Kuidas me iseendale ja teis-

tele paistame?“. Teine tähelepanuväärne

hetk oli see, kui lapsed oma tegemistest

rääkisid. Õpetajate ettevalmistustöö selles

osas oli väga põhjalik ning tulemuseks vai-

mustavad esitused laste poolt. Võib uhku-

sega öelda, et Sipsiku lasteaia õpetaja on saanud ise üle hirmust laval

esineda ning sama enesekindlust järgivad

ka lapsed. Kuu viimasel nädalal toimus

suur ülemajaline QR-koodi mäng. Käiku

läks lasteaia uusim digitehnoloogia- tah-

velarvutid, beebotid, interaktiivne tahvel

ning bluetooth kõlar. Nii õpetajad kui lap-

sed said seadmete kasutamisega suurepä-

raselt hakka-

ma. Tahaks

väga loota, et niisugusest meedia- ja digi-

tehnoloogia ühisprojektist sünnivad edas-

pidi uued ja veelgi lennukamad ideed.

Meediaprojekti eestvedaja õpetaja Astrid

Meediakuu pakkus Päikesesipsikutele palju uusi

toredaid tegemisi. Lastele sai selgeks mõiste imago/

mulje läbi metsloomade. Uurisime, millise mulje/

imago on jätnud metsloomad muinasjuttudes ja

kuidas elavad päriselt looduses loomad. Kes meist

pole kuulnud ütlemisi: kaval nagu rebane või arg

nagu jänes. Mõtlesime ja

arutasime kas niisugused

arvamised ka paika peavad. Tegime lähemalt tutvust rebase, metskitse, hun-

di ja jänesega. Saime teada, kus loomad elavad, mida nad söövad ja mismoodi

üldiselt käituvad. Käisime vaatamas erinevaid dokumentaalvideoid looma-

dest. Lastele pakkus teema tõeliselt huvi ja nad said teada Eestis elavate

metsloomadest lähemalt. Kõik õpitud loomad kajastusid ka kunstitegevustes.

Lastega meisterdasime metskitse, joonistasime rebast/hunti ning maalisime

jänest. Kuu võttis kokku oma rühma raamat pealkirjaga, „Metsloomad muinasjuttudes”, mida esitlesi-

me teistele rühmadele. Lapsed olid väga tublid ja julged esinejad.

Õpetaja Aire

Jaanuar oli meediakuu ja selle raames uurisid Mängusipsikud, mis „loom”

see meedia on. Kasutasime erinevaid vahendeid ning hoolimata laste

noorusest tuli kõik hästi välja ja mis ei tulnud, seda proovisime ja proovime

uuesti. Mängisime juba meile tuttava mesilase bee-botiga, uurisime

meediatoas tarka tahvlit ja lapsed proovisid ise ka, kuidas on joonistada

seina peale. Lisaks vaatasime põnevaid multikaid, kust õppisime jää

ohtlikkusest, rasvatihastest jne. Lastele väga meeldis ka meediahommiku raames käia mööda maja ja

täita erinevaid ülesandeid, mille tulemusena saime kõigile tuttavad tegelased Sipsiku, Peppa ja Lotte.

Meediakuu lõpuüritusel esitlesime enda veebiraamatut, kus Mirtel ja Roco said oma sõnadega seletada

kõigile, mis see rõõm ja õnn päris täpselt on.

Usinalt õppisime ja kordasime luuletusi ning laule. Õues hullasime lumes ja

krõbedate külmakraadidega tegime sooja joostes, hüpates ja uusi mänge

õppides. Lisaks pidasime veel viimased sünnipäevad ja nüüdseks on kõik

Mängusipsikud 3-aastased.

Meeldejääv üritus oli ka kukeaasta vastuvõtt, mis toimus Türisalu metsas.

Seal ootasid lapsi erinevad tegelased nagu Kukk, Ahv, Rebane, Hunt jne.

Matk kulges mõnusat metsateed mööda ja lõpus ootas kõiki kosutav tee,

saiakesed ja soe lõke. Tantsiti ja saadeti

ahviaasta ära ning tervitati kukke.

Mängusipsikud võtsid ka osa küünlajahi

kampaaniast ning tänu pisikestele ja suurtele

Mängusipsikutele läheb 2582 küünlaümbrist

taaskasutusse. Suur aitäh kõigile lastele ja

vanematele osavõtlikkuse eest!

Õpetaja Kärt

Sipsiku Kuukiri Lehekülg 2

Meediakuu põnevad tegemised rühmades

Jaanuar on Sipsiku lasteaias meediakuu. Nii on see õpetaja Astridi eestvedamisel juba mitmendat aas-

tat. Selle aasta jaanuaris arutlesid Rõõmusipsikud selle üle, mis asi on imago. Rõõmusipsikud vaata-

sid meediatoas interaktiivsel tahvlil Jänku – Jussi multikaid ning avaldasid oma mõtteid selle kohta,

milline see Jänku – Juss siis nende arvates on. Milline on Jänku – Juss? Ja jällegi, mis on imago? Mil-

line on Jänku – Jussi imago? Küsimusi oli palju. Sealt edasi sai minna meie oma rühma veebiraamatu

loomise juurde. Millised oleme meie - Rõõmusipsikud? Meie ise kujundamegi Rõõmusipsikute rühma

näo, mis on omanäoline ja iseloomulik ainult meile. Teisi meiesarnaseid ei ole ja sellepärast saigi meie

veebiraamat pealkirjaks “Omanäolised Rõõmusipsikud“, mis räägib meie rühmast läbi iga väikese Rõõ-

musipsiku. Selline ongi meie imago - oma ning omanäoline.

Õpetaja Siiri

Ühel jaanuarikuu hommikul ootasid lapsi tahvlil imelikud sõnad: IMAGO

JA KUVAND. Neid sõnu oli keeruline lugeda ja mida need tähendada

võisid, sellest polnud kellelgi aimugi. Õpetaja

palus lastel valida rühmast üks

lemmikmänguasi. Selleks osutus lilla karu.

Südamesipsikud avaldasid väikestes

töörühmades arvamust sellest, miks lilla karu

talle meeldib ja mida ta on koos karuga

teinud. Õpetaja pani lastelt kuuldu kirja.

Järgmisel päeval arutleti selle üle, et miks

on nii: kui panna kõrvuti tavaline poe karu ja

enda lilla karu, siis igal juhul on viimati

mainitud palju armsam. Lapsed kirjutasid öeldud mõtted paberile. Kolmandal päeval joonistasid meeskonnaliikmed lilla karu pildile värvilise

raami ja kujundasid ühiselt enda kirjutatud ja väljalõigatud sõnadest

väikese plakati. Kuna töörühmi oli palju, ja kõik lapsed iga päev lasteaias

ei käi, siis jätkus tegutsemislusti terveks kuuks.

Südamesipsikud avaldasid arvamust ja kirjutasid kokkuvõtvalt teemal:

Kes on aidanud lilla karu nii armsaks saada? Kuidas tekib imago? Selleks ajaks tekkis sõnade imago ja

kuvandi kõrvale sõna MULJE, sest Südamesipsikud arvasid, et ühte asja

võib öelda väga mitut moodi.

Sügisel , kui lasteaias oli ettevõtluskuu, avaldas Lukas V. arvamust, et me

võiks ise raamatu teha. Nüüd siis lapsed jutustavad enda lemmikpäevast

lasteaias ja joonistavad sellest pilte. Ühe raamatu valmimine on pikk

protsess. Sel kuul oli Tervishoiu Kõrgkoolist meie rühmas praktikal

Mirjam. Ta kaalus ja mõõtis ära kõik Südamesipsikud ja tema abiga said

paberile laste jalajäljed. Meie rühma lapsed saavad osaleda sotsiaalsete

oskuste kaardistamise mängus: „Reis mööda põnevaid teid“. Aasta

esimesel kuul jõudsid mängureisil käia kümme last. Alanud on vestlused lastevanematega, kus

üheskoos vaatame filmilõike mänguepisoodidest.

Õpetaja Anne

Lehekülg 3 Jaanuar 2017

25. jaanuaril korraldas tervisemeeskond õpetaja Siiri eestvedamisel peredele talvise tervisematka Türi-

salu metsaradadel. Tervisematk korraldati saabuva kukeaasta tervituseks ja matkale valiti ka teema-

kohane nimetus „Kikerikii“. Matkarada oma väikeste tõusude ja laskumistega

oli mõõdukas. Raja alguses tervitasid kõiki saabujaid ahv ja kukk, kes jagasid

matkalistele teele kaasa rajakaardid ja taskulambid, et õhtupimeduses rajal

püsimine ikka kindel oleks. Mõne liigutud meetri pärast jõudsid matkajad

väikese panga juurde, kus neid ootas juba kaval rebane. Rebane esitas mõned

mõistatused, pistis pihku kukekommi ja saatis matkajad edasi mere äärde.

Mere ääres abistasid lapsi takistusraja ületamisel hunt ja jänes. Seejärel võt-

sid kõik matkalised suu-

na kuke oru poole Seal

lõkke soojuses rüübati teed, tantsiti tibutantsu ja

pisteti põske maitsvad pirukad. Ilutulestikuga

tervitati saabuvat kukeaastat ning lõpetuseks ja-

gas kukk kõikidele osavõtjatele kaasa soojad ja

lõbusad soovid nagu näiteks: TUNNE RÕÕMU!

KUTSU SÕBRAD METSA! NAUDI HETKE!

NAERATA!

Kikerikii tervisematk Türisalu metsaradadel

Südamesipsikute meediakuu põnevad tegemised

Kes, kus, millal ...

05.01 tervisemeeskonna koosolek

11.01 motivatsioonikoolitus „Töörõõm“

11.01 Ene koolitusel „Muutuste ja muuda-

tuste juhtimine organisatsioonis“

19.01 õppekava töörühma koosolek

24.01 Carmen ja Ene koolitusel

„Innovaatilised võimalused lapsest lähtuva

õpikäsituse rakendamiseks“

30.01 Carmen koolitusel „Väärtuspõhise ja

õppijakeskse haridusasutuse juhtimine“

Tervisetera Tänapäeval on elu kiire ja kohustusi palju, mistõttu jääb

tervis ja toitumine tihti tahaplaanile. Keha on meie moo-

tor ja vajab mitmekülgset hoolitsust.

Seekordses terviseteras anname nõuande, kuidas oma

organismi laadida vajalike toitainetega. Selleks ei ole vaja

veeta tunde köögis ja see on lihtne ka hommikul endaga

kaasa võtta.

Miks on smuuti hea ja kasulik?

Smuuti on kergesti seeditav.

Smuuti on pungil kiudaineid.

Smuuti on tulvil vitamiine ja mineraale.

Smuuti annab organismile vajalikku

vedelikku.

Smuuti on lihtne ja viis lisada menüüsse köögivilju.

Mõned head SMUUTIDE retseptid talviseks perioodiks,

mis turgutavad keha ja meeli Eesti külmal perioodil.

Külmetusevastane apelsini-ingveri smuuti (kahele)

Apelsinid on pungil C-vitamiini ning talvisel haiguste

hooajal on eriti oluline tarbida palju C-vitamiini. Talvel

on suur abiline ka ingver, mis on hea seedimisele. Et im-

muunsüsteem püsiks tugev, on oluline hoida seedimine ja

soolestik tervena ja tasakaalus. Selleks tarbi ingverit re-

gulaarselt.

Koostis: 2 keskmist apelsini (kooritud ja tükeldatud),

pöidlaotsa suurune jupp värsket ingverit (kooritud), ¼

avokaadot, 3 suurt peotäit Rooma salatit (pestud), tass

mandlipiima või pähklipiima, peotäis jääkuubikuid. Pane

kõik koostisained kannmikserisse ja püreesta kreemjaks

smuutiks.

Soojendav vürtsikas pirnismuuti (ühele)

Külmal talvel tasub organismi soojust lisada seestpoolt

ning seda aitavad hästi teha vürtsid. Need toimivad põle-

tiku-, viiruste- ja seentevastaselt, annavad Sulle sooja ja

aitavad Sul jääda terveks.

Koostis: 1 värske pirn (tükkideks lõigatud), 1 tl jahvata-

tud linaseemneid, 3 tl kanepiseemneid, 1 spl kookoshel-

beid, 1 tl vanillipulbrit, 1 tl ingveripulbrit (või värsket

ingverit), 1 tl kaneeli, 1 tl riivitud muskaatpähklit, 2-3

datlit, 30 ml kookosvett. Püreesta kõik koostisained

kreemjaks smuutiks.

Immuunsust tugevdav õuna-avokaado smuuti

(kahele)

Õun päevas aitab hoida haigused/arstid eemal, ütlevad

inglased. Õunad sisaldavad rohkesti toit- ja kiudaineid,

samuti pektiini, mille puhul on tõestatud selle kolesterooli

alandav ja vähki ennetav toime. Kombineerides õunu sel-

les smuutis teiste koostisainetega, saad võimsa haiguste-

ennetaja.

Koostis: 1 tass magustamata mandlipiima, 2 õuna

(südamik eemaldatud ja neljaks viilutatud), 3 suurt peo-

täit spinatit, 1 avokaado (kooritud ja kivi eemaldatud), 2

tl mett, pöidlaotsa suurune tükk

ingverit (kooritud ja hakitud), 1 väikse sidruni mahl (2-3

spl), 4-6 jääkuubikut. Püreesta kreemjaks smuutiks.

Kasutatud allikas: www.bioneer.ee

Liikumisõpetaja Doris

Lehekülg 4 Ajalehe toimetaja: Ene

Õnnitleme! Olgu Sul õnne, olgu Sul tervist,

olgu Sul kõike, mis elus on tarvis!

3.veebruar - kokk Galina

24.veebruar - õpetaja abi Eve

Hea sõna ja tänu …

Astridile meediakuu ürituste eestvedamise;

Siirile Kikerikii tervisematka ja kinokülas-

tuse korraldamise;

Südame-, Naeru- ja Rõõmusipsikute rühma

meeskonnale Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli

üliõpilaste praktika juhendamise eest!

Saame tuttavaks! Jaanuaris alustas laste-

aias Sipsik muusikaõpe-

tajana tööd seiklushimu-

line noor õpetaja Emma

Johanna Lepasoo. Emma

armastab elu, loodust,

head luulet ja muusikat. Ta on rännanud ja

õppinud Singapuris, Indias ja Indoneesias.

Emma huvialadeks on laulmine, heliloo-

ming, kunst, kitarrimäng, tervislik toitumi-

ne, ujumine ja jooga. Emma õpib Eesti

Muusika- ja Teatriakadeemia esimesel kur-

susel muusikapedagoogikat. Valitud erialal

soovib Emma hetkel töötada lasteaialastega

ja neid motiveerida. Emma on hea kohane-

misvõimega, rõõmsameelne, julge ja aus,

lastega leiab ta kergelt ühise keele.