2
Rooma EÕ 28.02.12 actiones in personam -- isikulised hagid. Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi iskuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust v deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas andma, tegema või kohustust täitma. Lepingulised võlasuhted ja lepinguvälised võlasuhted. Rooma õiguses jagati obligatsioonid pmst kolmeks: lepingust tulenevad, deliktist tulenevad, nagu lepingust tulenevad ja nagu delikdist tulenevad. Lepingulised võisid omakorda jaguneda neljaks: nimelt sõlmitakse lepingud asja üleandmise (reaalsed), teatud sõnade lausumise (verbaalsed), kirjalikult teatud dokumendi (literaalsed) või üksmeele (konsensuaalsed) teel. Verbaalsed lepingud jagunevad: stipulatio -- stipulatsioon e pidulike vormelite lausumisega tehing; dotis dictio -- kaasavara lubamine; operarum promissio -- töö lubamine. Literaalsed lepingud jagunevad: expensilatio -- sissekanne majaraamatus. Ühel pool sissetulekud, teisel väljaminekud. Võrreldav tänapäevase veksliga. Reaalsed lepingud jagunevad: mutuum -- muutlaen; commodatum -- pruuklaen; depositum - - hoiuleping; pignus -- pant; fiducia -- pant (asi läks võlausaldaja omandisse). Kui muutlaen pole enam reaalleping vaid konsensuaalleping, siis tähendab see seda, et kui mulle antakse 5000 sestertsi suuruse laenu asemel hoopis 300 ja rohkem mitte üht sentigi ja mult nõutakse tagasi 5000, siis ma pean ikka 5000 maksma, kuna lepingus on nii kirjas. Commodatum’i kujul antakse laenuks asendatamuid asju -- kasutad hobust, atra, annad oma vankri vms ja sellisel juhul tuleb see tagasi anda soovitatavalt samas seisukorras ja sama asi. Hoiulepingus hoitakse midagi niisama midagi alles ja seda kasutada ei tohi. Kui kasutad, on see lepingurikkumine. Hoiulepingu puhul on vastutus väiksem. Karistatakse tahtluse eest, mitte hooletuse eest. Konsensuaalsed lepingud jagunevad: emptio-venditio -- ost-müük; locatio-conductio -- kasutuslepingud → jagunesid omakorda locatio conductio rei (e asja üür v rent); locatio conductio operis (e töövõtt); locatio-conductio operarum (e tööleping). Teised 2 konsensuaalse lepingu tüübid on mandatum (käsundusleping) ja societas e seltsing. Locatio-conductio operarum oli vabale roomlasele häbiväärne ja seepärast sõlmiti töölepinguid väga harva. Need, kes neid sõlmisid olid madalamad töölised. Käsunduslepingus on keegi võtnud endale ülesande täita kellegi eest mingi asi. Valitseda mingit asja, teha tööd vms. Nimeta lepinguid on mitmeid tüüpe, aga tuntumad on neli liiki: permutatio (e vahetus); aestimatum (kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi); transactio (sobing e kokkuleppe vaieldamatuks muutmine); precarium (tasuta kasutamise leping). Obligatsioonid nagu lepingust on: negotiorum gestio (käsundita asjaajamine); actio communi dividundo (juhusliku varaühisuse jagamise hagi); tutela (hooldussuhe); condictiones (alusetu rikastumise hagid). Deliktist tulenevad obligatsioonid ius civile järgi: furtum (vargus); damnum iniuria datum (võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine); iniuria (õigusvastased teod nagu nt kehavigastused, solvamised jms). Ius honorariumi järgi: dolus malus (pettus); metus (ähvardus); vis (vägivald); fraus creditorum (kahju tekitamine kreeditorile); actiones noxales (kahju tekitajaks on võimualune isik); rapina (röövimine).

Rooma EÕ alused konspekt

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Rooma EÕ alused konspekt

Rooma EÕ 28.02.12 actiones in personam -- isikulised hagid. Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi iskuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust v deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas andma, tegema või kohustust täitma. Lepingulised võlasuhted ja lepinguvälised võlasuhted. Rooma õiguses jagati obligatsioonid pmst kolmeks: lepingust tulenevad, deliktist tulenevad, nagu lepingust tulenevad ja nagu delikdist tulenevad. Lepingulised võisid omakorda jaguneda neljaks: nimelt sõlmitakse lepingud asja üleandmise (reaalsed), teatud sõnade lausumise (verbaalsed), kirjalikult teatud dokumendi (literaalsed) või üksmeele (konsensuaalsed) teel. Verbaalsed lepingud jagunevad: stipulatio -- stipulatsioon e pidulike vormelite lausumisega tehing; dotis dictio -- kaasavara lubamine; operarum promissio -- töö lubamine. Literaalsed lepingud jagunevad: expensilatio -- sissekanne majaraamatus. Ühel pool sissetulekud, teisel väljaminekud. Võrreldav tänapäevase veksliga.

Reaalsed lepingud jagunevad: mutuum -- muutlaen; commodatum -- pruuklaen; depositum -- hoiuleping; pignus -- pant; fiducia -- pant (asi läks võlausaldaja omandisse). Kui muutlaen pole enam reaalleping vaid konsensuaalleping, siis tähendab see seda, et kui mulle antakse 5000 sestertsi suuruse laenu asemel hoopis 300 ja rohkem mitte üht sentigi ja mult nõutakse tagasi 5000, siis ma pean ikka 5000 maksma, kuna lepingus on nii kirjas. Commodatum’i kujul antakse laenuks asendatamuid asju -- kasutad hobust, atra, annad oma vankri vms ja sellisel juhul tuleb see tagasi anda soovitatavalt samas seisukorras ja sama asi. Hoiulepingus hoitakse midagi niisama midagi alles ja seda kasutada ei tohi. Kui kasutad, on see lepingurikkumine. Hoiulepingu puhul on vastutus väiksem. Karistatakse tahtluse eest, mitte hooletuse eest.

Konsensuaalsed lepingud jagunevad: emptio-venditio -- ost-müük; locatio-conductio -- kasutuslepingud → jagunesid omakorda locatio conductio rei (e asja üür v rent); locatio conductio operis (e töövõtt); locatio-conductio operarum (e tööleping). Teised 2 konsensuaalse lepingu tüübid on mandatum (käsundusleping) ja societas e seltsing. Locatio-conductio operarum oli vabale roomlasele häbiväärne ja seepärast sõlmiti töölepinguid väga harva. Need, kes neid sõlmisid olid madalamad töölised. Käsunduslepingus on keegi võtnud endale ülesande täita kellegi eest mingi asi. Valitseda mingit asja, teha tööd vms.

Nimeta lepinguid on mitmeid tüüpe, aga tuntumad on neli liiki: permutatio (e vahetus); aestimatum (kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi); transactio (sobing e kokkuleppe vaieldamatuks muutmine); precarium (tasuta kasutamise leping). Obligatsioonid nagu lepingust on: negotiorum gestio (käsundita asjaajamine); actio communi dividundo (juhusliku varaühisuse jagamise hagi); tutela (hooldussuhe); condictiones (alusetu rikastumise hagid).

Deliktist tulenevad obligatsioonid ius civile järgi: furtum (vargus); damnum iniuria datum (võõra vara õigusvastane rikkumine või hävitamine); iniuria (õigusvastased teod nagu nt kehavigastused, solvamised jms). Ius honorariumi järgi: dolus malus (pettus); metus (ähvardus); vis (vägivald); fraus creditorum (kahju tekitamine kreeditorile); actiones noxales (kahju tekitajaks on võimualune isik); rapina (röövimine).

Page 2: Rooma EÕ alused konspekt

Nagu deliktist tulenevad obligatsioonid jagunevad: iudex qui litem suam facit (kohtunik mõistab kohut valesti või hooletult); actio de effusis vel deiectis (hagi millegi väljaviskamise või valamise eest); vastutus välja asetatu või riputatu eest; laeva, võõrastemaja, sissesõiduhoovi peremehe vastutus. Pärimisõiguse põhimõtted: pärimine on ühe isiku -- pärija -- astumine teise isiku -- pärandaja -- õigustesse ja kohustustesse viimase surma puhul. Isiklikud õigused -- kohustused pärijale üle ei lähe. Successio -- õigusjärglus e õigused lähevad ühelt isikult teisele üle. successio universalis -- üldõigusjärglus. Successio singularis -- üksikõigusjärglus. Pärand on hereditas ja pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib pärimisega seotut.

Pärandamisvõime oli persona sui iuris’tel. Pärandamisvõime puudus orjadel, peregriinidel, dedict’il ja persona alieni iuris’tel. Pärimise liigid: ex testamento (a testato) e pärimine testamendi alusel ja ab intestato e pärimine seaduse alusel. Bonorum possessio on preetorlik pärand.

Singulaarne e üksikõigusjärglus: legatum (legaat, annak, st pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule -- legataarile); fideicommissum (fideikomiss, st surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus); universaalne fideikomiss. pactum contractus Igamise (kauaaegse pideva valdamise tagajärjel omandiks muutuma) viis elementi:

1. Kontrollima, kas asi on üldse igatav (kui asi on varastatud või püha, ei saa igada).2. Kas on hea usk. Hea usk peab olema ainult valduse saamise hetkel.3. Kas on õiguslik alus. Kas see, kuidas maatükk saadi, on õiguslikult saadud või mitte.4. Kas valdus on kogu aja vältel olemas olnud?5. Kas tähtaeg (vallasasja puhul 1 aastat, kinnisasja puhul 2 aastat) on läbitud? Kui ei ole, igada ei

saa.