AjaluguSaksa-Rooma riik

AndreeHaapsalu Wiedemanni Gümnaasium

02.11.2011

Saksa-Rooma riik Riigi nimest Lipp Keiser ja kuningas läbi riigi ajaloo Keisrikroon 10. sajandi teisest poolest Saksa-Rooma riigi aadlihierarhia I Püha Rooma keisririigi korraldus Saksa-Rooma keiser Friedrich III Kasutatud allikad

Sisukord

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik, esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 962–1806. Selle rajajaks oli Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto ja ta järglased nimetasid ennast lihtsalt keisriteks (Augustus), nad pidasid end Vana-Rooma riigi lääneosa taastajateks. Kuid seoses võitluses paavstlusega võeti kasutusele mõiste sakslaste kuningas, millele keisrid vastandasid kohe mõiste roomlaste kuningas, ning ajapikku tekkis idee Püha Rooma keisririigist kui sakslaste impeeriumist.

Riigi nimest

Pildi lisamiseks klõpsake ikooni

Lipp aastatel 1200–1350

Riigi eesotsas seisis keiser, kes oli ühtlasi ka Saksa kuningas

Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad monarhid Friedrich Barbarossa ja Heinrich VI

Lõplikult kaotas keisritiitel tähtsuse 19. sajandi

algul, mil Napoleon I enamiku keisririigist okupeeris ning 1806. aastal impeeriumi kaotas.

Keiser ja kuningas läbi riigi ajaloo

Keisrikroon 10. sajandi teisest poolest

Aastal 1806Saksa Rooma keisririik

Keiser :oli ka kõrgeim võimukandja Kuningas :oli ka sõjaväejuht Suurhertsog 1569. Hertsog :hõimuvanem ja väejuht Vürst :algselt hõimuliidu juht Krahv :kõrgem ametnik Parun ehk vabahärra :oli algselt madalaim Rüütel, Aadlik Keskajal olid rüütliseisuse madalamad

astmed kannupoiss ja relvakandja

Saksa-Rooma riigi aadlihierarhia

Keisritel polnud alati võimu kogu riigi üle. Pidevalt tuli võidelda võimuahnete ja sõnakuulmatute suurfeodaalidega. Keisrid olid enamasti rahvuselt sakslased. Itaalia püüdis pidevalt riigist lahku lüüa (kuigi keisrile kuulus ka Itaalia kuninga tiitel) – keisrid pidid korduvalt ette võtma sõjaretki Itaalia vastu. See nõudis aega ja vaeva, muud riigiasjad kannatasid. Siiski olid Püha Rooma keisrid 10.-12. sajandil võimsaimad valitsejad Euroopas.

I Püha Rooma keisririigi korraldus

Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august v1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-

Rooma keiser 1452 -1493

Saksa-Rooma keiser

Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas.

Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad

Tema isa oli Steiermargi hertsog Ernst Raudne ja ema Masoovia Cymburgis.

Friedrich III

Töö oli päris huvitav. Saime palju uut teada.

TÄNAME KUULAMAST

Kokkuvõte

http://et.wikipedia.org/wiki/Saksa-Rooma_riik

Google pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/

Friedrich_III_(Saksa-Rooma_keiser)

Kasutatud allikad