Upload
mart-laanpere
View
18.578
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Esimene loeng uurimismeetoditest 21.kk 10.klasside õpilastele
Citation preview
Uurimistöö alused
Uurimistöö meetodid
Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid
1. Mis on teaduslik uurimistöö
2. Kaks näidisuurimust
3. Ülevaade uurimismeetodeist
4. Ankeetküsimustiku/intervjuu ettevalmistamine
1.Tõde, teadmine ja teadus
Kuidas inimene mõtestab nähtusi? Isiklik kogemus v. autoriteedid Loogiline arutlus:
– deduktiivne (üldistus>üksikjuht>tulemus, Aristoteles)
– induktiivne (üksikjuht>tulemus>üldistus, Bacon)– abduktiivne (tulemus>üldistus>case, Peirce)
Teaduslik uurimistöö: looduslike fenomenide vaheliste seoste kohta esitatud hüpoteeside süsteemne, juhitav, empiiriline ja kriitiline uurimine (Kerlinger)
Mille poolest erineb teadusuurimus aja- ja ilukirjandusest, kriminalistikast jms.?
Teadusuurimuse ülesanded Avastamine ja kirjeldamine
– pürgimine sinna kus keegi veel olnud pole– vaatame, mis juhtub kui …– uus vaade vanadele, tavalistele asjadele– avastuste esitamine vormis, mis teeb võimalikuks
nendele seletuse otsimise ja kinnituse leidmise (Binet 1912, IQ test)
Seletamine, põhjendamine– muutujate vaheliste seoste leidmine, eesmärgiks
ennustuste tõenäosuse suurendamine (Kounin, Friesen, Thompson 1966, distsipliin klassis)
Kinnitamine/ümberlükkamine, ennustamine– seletuse/põhjenduse kontrollimine (validation)
Kvalitatiivsed meetodid
Kvantitatiivsed meetodid
Näide Juhtumi uuring (case study)
Eksperiment
Eesmärk Avastamine, seletamine Seletusele kinnituse otsimine
Keskkond Loomulik või sellele võimalikult lähedane
Laboratoorne, kõiki tingimusi kontrolli all hoida üritav
Väljendusvorm Sõnaline Arvandmed ja nende statistiline esitlus
Andmete kogumisviis
Struktureerimata ja spontaanselt laekuv info
Hoolikalt kavandatud, struktureeritud andmekogumismeetodid
Teaduripoolne sekkumine
Nii vähe kui võimalik Tingimata vajalik
2. Kaks näidisuurimust
a) kvantitatiivne - ZimbardoVaegkuulmise ja paranoia seostest
Varasemad vaatlused kirjeldasid paranoia teket/süvenemist kuulmisvaeguste tekkimisel, eriti vanemate inimeste puhul
18 hüpnoosialdist meestudengit valiti välja nutika eksperimendi jaoks: neist kuuel tekitati hüpnootiliselt kurtus nii, et nad sellest teadlikud polnud; teine kuuik oli enda “kurtusest” teadlik; ülejäänud kuus said hüpnoosi teel üksnes kõrva sügelemise
eksperimendi käigus mõõdeti hüpnotiseeritud katseisikute paranoiat kolmel erineval viisil
Kaks uurimust (jätk)
b) kvalitatiivne - Hoffmann-RienKasuvanemate peretunde normist
tavaliselt jäävad nähtamatuks põhiprotsessid ja -tegurid, mis on aluseks lapsepõlve ja lapsevanemaks olemise tunnetamisele. Konkreetse sihtrühma, nt. kasuvanemate uuring aitaks neid paremini visandada, kui kasutada õigeid meetodeid
Käesolevas uurimuses kasutati “narratiivse intervjuu” meetodit 15 lapsendanud pere uurimisel
Intervjuude läbitöötlemisel otsiti kõigepealt “ühist mustrit”, siis võimalikult erinevaid äärmusi
3. Uurimismeetodid Kvantitatiivsetest kvalitatiivsemateni:
– Eksperiment, kvaasi-eksperiment, Ex post facto
– Kaardistusuuring (survey)– Tegevusuuring (action research)– Juhtumiuuring (case study)
Muud– Ajalooline uurimus– Evalvatsioon– Meta-uurimus– Disainiuuring, arendusuuring
Kirjeldamine Seletamine Kinnitamine
Kvalitatiivsed meetodid
Teooria v. mudeli koostamine
Klassifikatsioonid
Kaardistamine (Survey)
Ajalooline meetod
Juhtumiuurimus (Case study)
Longituuduurimus
Meta-analüüs
Ex post facto uurimus
Eksperiment
Andmete kogumise meetodid: – Psühho- v. sotsiomeetriatest, – küsitlus, – intervjuu (ka rühmaintervjuu),– vaatlus, – päevikud, – Sekundaaraines (nt. dokumentatsioon)
Andmetöötlusmeetodid: kirjeldav ja järeldav statistika, sisuanalüüs, diskursuse analüüs
4. Uurimistöö kavandamine ja läbiviimine
4.1. Uurimuse etapid, “keti” metafoor 4.2. Küsimustikud 4.3. Intervjuud 4.4. Vaatlused 4.5. Dokumendid ja tekstid kui
sekundaarne ainestik 4.6. Infootsing Internetis, elektron-
kataloogid ja täistekstandmebaasid
4.1. Uurimuse etapid ja “lülid”
Uurimuse ajalised etapid: – teema valik ja kitsendamine, uurimisprobleemi,
-küsimuste ja -ülesannete sõnastamine– kirjanduse läbitöötamine, uurimismeetodi valik– empiiriliste andmete kogumine ja analüüs – uurimisaruande kirjutamine
Uurimuse komponendid (ka hindamis-kriteerumid) - “kett”, mis on sama tugev kui selle nõrgim lüli
Eelnevad uurimused
Taust, teooria, seletus
Uurimisküsimused, hüpotees, mudel
Uurimuse ülesehitus, skeem
Analüüs
Subjektid Situats. Mõjut. Mõõtm. Krit. Protseduurid
Kokkuvõte
Soovitused järgnevateks uurimusteks
4.2. Küsimustiku koostamine Hüpoteesi otsivad ja testivad küsimustikud Hüpoteesid või konkreetsed uurimis-
küsimused “lüüa lahti” mõõdikuteks, iga mõõdiku jaoks omakorda mitu ankeedi-küsimust
Kirjeldavad ja analüütilised küsitlused Nelja tüüpi mõõdikuid: sõltumatud
(eksperimentaalsed), sõltuvad, kontrollitavad ja kontrollimatud
Küsimuste tüübid: lühivastus, lünk, valikvastused (lubatud üks või mitu), loetelu, järjestamine, Likerti skaala, vastandväited
Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav. Ta peab olema koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja nende vastuste töötlejate poolsete vigade hulk.
Küsimuste ja vastusevariantide kodeerimine juba ankeedil
Elektroonilised küsimustikud Google Form abil: http://docs.google.com
Hoiduda tuleks: Suunavatest küsimustest Teaduslikult täpsetest, kuid keeruka sõnastusega
küsimustest Pikkadest ja keeruka ülesehitusega liitlausetena
esitatud küsimustest Ärritavatest küsimustest ning puust-ette-ja-
punaseks stiilis juhistest, mis tekitavad vastajas tunde, et teda peetakse rumalaks
Kategoorilist laadi ja eitust sisaldavaist küsimustest
Kirjalikes (eriti posti teel korraldatud) küsitlustes pole soovitav esitada avatud küsimusi
Mislaadi infot kogutakse küsimustiku abil?
Demograafilised ja taustaandmed (vanus, sugu, rahvus, amet, sotsiaalmajanduslik taust)
Käitumisharjumused (suitsetamise, arvuti kasutamise, TV vaatamise jms sagedus)
Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arvamused
Teadmised (nt. pädevustesti abil) Kavatsused, soovid, sümpaatiad
Survey-uurimuse puhul on valimi esinduslikkus väga oluline
Valimi moodustamise meetodid (survey sampling):– tõenäosuslikud (lihtne juhuvalim,
süstemaatiline, stratifitseeritud, klastervalim)
– mittetõenäosuslikud (kvootvalim, sihipärane, lumepalli-valiim, mugavusvalim)
Ankeedi reliaablus ja valiidsus Reliaablus (i.k. reliable, reliability) –
usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd täpselt (mõõtmisvigadeta) test/küsimustik mõõdab.
Valiidsus (i.k. validity) – tõepärasus. Näitab, kuivõrd meie test/küsimustik mõõdab just seda, mida ta väidetavasti peaks mõõtma ja mitte midagi muud. Konstrukti valiidsus, sisemine ja väline valiidsus.
Ohud sisemisele valiidsusele (sidumisjõule):– ajalugu, küpsemine, stat.regressioon,
küsitlus ise, küsimustik, valim, suremus
Ohud välisele valiidsusele (üldistusjõule)– sõltumatute muutujate mitmetitõlgendatavus,
sõltuvate muutujate ebaadekvaatne operatsionaliseeritus, valimi nõrk representatiivsus, uurimuse eesmärkide aimamine respondentide poolt
4.3. Intervjuud Intervjuu eelised - kergem vastata, küsijal
võimalus täpsustada/korrigeerida, mitteverbaalne info
Puudused - salvestamine, kvaliteet sõltub intervjueerijast, raske standardiseerida, võtab palju aega
Struktureeritud e. normatiivsed (rahva-loendus), poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuud
Edu võtmeks suhtlemisoskus ja sihipärasus
Intervjueerimisoskus:– Aktiivne kuulamine– Avatus ja empaatia– Parafraseerimine– Kokkuvõtete tegemine
Rühmaintervjuu: fookusgrupp (rühma sünergia), Delfi-meetod
Andmete analüüs: sisuanalüüs (kategooriad), ühiste “mustrite” otsimine
4.4.Vaatlused Vaatluste liigid: otsevaatlus,
osalusvaatlus ja varjatud vaatlus Kes, mida, kuidas, millal ja miks? Struktureeritud ja struktureerimata
vaatlused Kirjeldavate ja reflekteerivate andmete
salvestamine: kirjalik (vaatlus-protokoll, päevik), diktofon, video
Üksnes vaatlusest jääb tavaliselt väheks
Vaatlusandmete töötlemine ja analüüs: lipikud, “ühiste mustrite” või erandite otsimine, kontentanalüüs (kodeerimine, rühmitamine, sagedused), diskursuse analüüs
Tüüpkategooriad: kontekst, situatsioon, subjektide seisukohad, vaated ja käitumisstrateegiad, muutused inimestes ja objektides, sündmused, suhted ja sotsiaalsed struktuurid, uurimis-protseduurid
Andmete töötlus arvutil – Excel
4.5.Töö sekundaarse ainestikuga Koosolekute, eksamite jms. protokollid,
ametikirjad, kooli dokumentatsioon, listivestlused …
Tekstianalüüs, kontentanalüüs, diskursuse analüüs
Mitme meetodi triangulatsioon valiidsuse tõstmise vahendina
4.6.Infootsing Internetis Internetiallikate usaldusväärsus Raamatukogude elektronkataloog
(www.ester.se) Google Scholar: scholar.google.com Teadusartiklite täistekst-andmebaasid
(http://www.tlulib.ee/): EBSCO, Springer