Abja Gümnaasium

ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ JUHEND

Abja-Paluoja 2012

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3

1. UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE .................................................................................. 4 1.1. Üldised nõuded õpilaste uurimistöödele................................................................ 4

2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................... 5 2.1. Tiitelleht ................................................................................................................ 5 2.2. Sisukord ................................................................................................................. 6

2.3. Sissejuhatus ........................................................................................................... 6 2.4. Töö põhiosa ........................................................................................................... 6

2.5. Kokkuvõte ............................................................................................................. 7 2.6. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................... 8 2.7. Kasutatud allikad ................................................................................................... 8 2.8. Lisad ...................................................................................................................... 8

3. UURIMISTÖÖDE VORMISTAMINE ........................................................................ 9

3.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel ................................................................... 9

3.2. Tabelite ja jooniste vormistamine........................................................................ 10 3.3.Viitamine .............................................................................................................. 11 3.4. Kasutatud allikate loetelu vormistamine ............................................................. 12

Lisa 1. Tiitelleht ............................................................................................................. 15

3

SISSEJUHATUS

Teaduslikku uurimistööd eristab kõigist muudest kirjatükkidest see, et ta vastab

uurimistööle esitatavatele nõuetele. Viimased on küll üldjoontes universaalsed, kuid

üksikasjades on erinevates haridus- ja teadusasutustes tihti kokku lepitud erinevalt. Abja

Gümnaasiumis valmivatelt uurimistöödelt eeldatakse käesolevas juhendis toodud

nõuetele vastamist.

4

1. UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE

Uurimistöö on õpilase poolt iseseisvalt juhendaja-õpetaja toel koostatud kirjalik töö.

Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda panust, s.t. autoripoolset

originaalteksti, näiteks probleemi püstitust ja lahendust, uute faktide lisamist

teadaolevatele või teatud nähtuste analüüsi. Tööst peavad selguma õpilase enda seisukohad

ja järeldused.

1.1. Üldised nõuded õpilaste uurimistöödele

AG õpilane koostab uurimistöö 11.klassis. Selleks valib ta 10. klassis IV veerandi lõpuks

teema ja juhendaja.

Juhendaja:

aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust,

aitab koostada uurimistöö kalenderplaani,

annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks,

konsulteerib õpilast uurimistöö käigus,

kontrollib töö valmimist osade kaupa,

hindab õpilase tööprotsessi.

Töö kirjutaja:

otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;

töötab välja uurimistöö metoodika;

analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

annab töö käigus perioodiliselt aru juhendajale;

vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

vormistab töö nõuetekohaselt ja õigeaegselt;

kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees.

5

2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR

Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevus on oluline. Reeglina on

uurimistöö üles ehitatud järgnevalt:

1. Tiitelleht

2. Sisukord

3. Sissejuhatus

4. Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)

a. Teoreetiline taust

b. Uurimuslik osa

c. Teooria ja praktika võrdlus ning seostamine

5. Kokkuvõte

6. Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel)

7. Kasutatud kirjandus

8. Lisad (vajadusel)

2.1. Tiitelleht

Tiitelleht on töö esimene lehekülg. Tiitellehel peavad olema välja toodud õppeasutuse

nimi; koostaja ees- ja perekonnanimi; töö pealkiri; töö iseloom – uurimistöö; juhendaja

ees- ja perekonnanimi ning amet või teaduslik kraad; töö valmimise koht ja aasta. Punkti

tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Vormistatakse Times New

Roman kirjas tähesuurusega 14 va töö pealkiri.

1. Tiitellehe ülaserva kirjutatakse õppeasutuse nimi: Abja Gümnaasium.

2. Tiitellehe keskkohast veidi kõrgemale, s.o. lehe esimese kolmandiku lõppu, trükitakse

töö koostaja nimi ja selle alla järgmisele reale klass.

3. Üks rida allapoole keskele märgitakse tumedas kirjas (Bold) töö täielik pealkiri

(trükitähed, tähesuurus 16).

4. Pealkirja alla märgitakse töö liik (n. Referaat, Uurimistöö, Võistlustöö, Olümpiaaditöö

vms).

6

5. Tiitellehe teise kolmandiku lõppu, paremasse serva trükitakse juhendaja nimi.

6. Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja aasta.

Tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1.

2.2. Sisukord

Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos

leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama

töös kasutatud liigendusele. Sisukorra näidiseks on toodud käesoleva juhendi sisukord.

2.3. Sissejuhatus

Sissejuhatus on töö põhiteksti esimene ja väga tähtis osa, mille ülesanne on:

1. Teema valiku põhjendamine.

2. Töö eesmärgi piiritlemine. Mida soovitakse tõestada või käsitleda uuest vaatepunktist,

millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on

selles valdkonnas tehtud.

3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete piiritlemine.

4. Töö ülesehituse selgitamine.

5. Kasutatavate andmete ja metoodikate tutvustamine lühidalt.

Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele asjaoludele, mille teadmine aitab

lugejal töö sisu paremini mõista. Selleks võivad olla andmete hankimisega kaasnenud

probleemid, samuti isikute nimetamine, kellelt saadi abi töö kirjutamisel. Sissejuhatuses ei

tegeleta püstitatud probleemi lahendamisega, ei tooda järeldusi ega kuhjata lugejat üle

arvudega. Sissejuhatuse lõpus sõnastatakse üksikasjalikult uurimistöö eesmärgid ja

hüpoteesid.

Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust. Iga kirjatöö sissejuhatuse

maht peab olema proportsioonis töö mahuga. Uurimistöö sissejuhatuse maht ei tohiks

ületada kahte lehekülge. Sissejuhatus viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega

viimasena. Valmis kirjutada tuleb ta aga varem. See aitab mõista, mida tegelikult tegema

hakatakse.

2.4. Töö põhiosa

Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja

see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena:

7

1) mida teised on teinud (referaat) – hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava

objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited

kõigile kasutatud allikatele.

2) mida mina tegin (uurimus) – peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või

katseseadme ja kasutatud uurimismeetodite kirjeldust. Eksperimentaalsete tööde korral

tuleb esitada ka katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete

usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on mõistlik jaotada

alapeatükkideks, nt: uurimisobjekti(de) iseloomustus; uurimisala; välitööd;

laboratoorsed tööd; andmetöötlus.

3) minu ja teiste tehtu võrdlus (uurimuse kokkuvõte ja järeldused; teooria ja praktika

võrdlus) – tulemused esitatakse koos tõlgendusega. See tähendab, et alapeatükkide

kaupa tuuakse välja materjali analüüsist tulenevad konkreetsed tulemused ning seejärel

kõrvutatakse neid varem kirjanduses esitatud andmete või seisukohtadega. Arutluses

peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta.

Tulemuste osa lõpeb tööst tehtud järelduste väljatoomisega.

Töö põhiosa liigendatakse teemast ja analüüsitud materjalist tulenevalt sobivateks

peatükkideks ning alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks sisuline tervik ja et ei

esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Peatükid algavad uuelt lehelt. Liiga

lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Kui kasutatakse alapeatükke, siis peab

neid olema vähemalt kaks. Ei ole hea tava kasutada pikemaid kui kolmeosalisi alapealkirja

jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud).

2.5. Kokkuvõte

Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti.

Seejärel võetakse saadud tulemused eelnevalt sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning

tuuakse välja tööst tehtud järeldus(ed). Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja töös üles kerkinud

küsimused edasiseks uurimistööks. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös

käsitletud.

Viiteid kokkuvõttes ei kasutata. Kokkuvõte ei tohiks olla üle 1,5 lehekülje pikk.

Sissejuhatuse ja kokkuvõte peavad moodustama ühtse terviku, nii et ainult neid lugedes

saaks kõrvalseisja ülevaate käsitletust.

8

2.6. Kasutatud lühendite loetelu

Lühendite loetelu lisatakse tööle sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud

lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni

pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks: lk, a) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu

lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (nt: USA). Kui

töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel

tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis

kasutama hakatakse, näiteks: sisemajanduse kogutoodang (SKT).

2.7. Kasutatud allikad

Kasutatud allikates loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikad. Need tuuakse

välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kui tekstis viidatakse autori

perekonnanimele, või tekstis esinemise järjekorras, kui viited on tekstis nummerdatud.

Tähestikulise järjekorra puhul reastatakse ühe autori tööd ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei

ole näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi.

Uurimistöö vormistamisel on oluline jälgida, et kõik tekstis esinevad viited oleksid

kasutatud kirjanduse loetelus välja toodud. Samuti peaks töö valmimisel üle vaatama, kas

kõiki loetletud allikaid on ikka lõpptekstis viidatud.

Viitamise ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistamise nõuded on toodud käesolevas

juhendis uurimistöö vormistamise all.

2.8. Lisad

Kui tekib vajadus lisada uurimistöösse materjali, mis põhiteksti ei mahtunud, paigutatakse

see kasutatud kirjanduse järele. Lisadeks on materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid

mille sidumine sellega pole otseselt vajalik. Näiteks paigutatakse lisadesse suuremahulised

arvandmed, tekstis olevate jooniste aluseks olnud tabelid ja kasutatud metoodiliste

vahendite näidised.

Lisad tuleb pealkirjastada. Rohkem kui ühe lisa esinemise puhul peab nad ka nummerdada

vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (Lisa 1; Lisa 2). Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisa

ülemisse paremasse nurka kirjutatakse lisa number ja pealkiri (näiteks: Lisa 1. Tiitellehe

näidis). Lisad ja nende pealkirjad tuuakse välja ka sisukorras.

9

3. UURIMISTÖÖDE VORMISTAMINE

3.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel

Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Tekst trükitakse lehe

ühele küljele reavahega 1,5. Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe ser-

vadest jäetakse 2,5 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm laiune vaba äär.

Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased

tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekst kujun-

datakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge, püüdes seejuures vältida

põhjendamatuid sõrendusi. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega.

Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic)

kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele.

1. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata.

Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale

hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas.

2. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad

kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse

väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele

punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav.

Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva.

3. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte,

allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt.

4. Kui alapealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks

alustada uuelt lehelt.

5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.

Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.

6. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit

välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel.

10

3.2. Tabelite ja jooniste vormistamine

Tabelid ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult arvandmeid ning

seoseid või illustreerida teksti.

Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis

paiknevad tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabeli numbreid hakatakse

lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid

samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema

töös viidatud.

Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti

2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass

Poisid 45 97 134 89 37

Tüdrukud 49 91 140 91 49

Kokku 94 188 274 180 86

Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema

loetav ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid

seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on

andmetest eraldatud. Tabelite kujundus peab olema kogu töös ühtne.

Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud,

diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele

nummerdatud ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on

selles, et joonise pealkiri asub joonise all, nagu on näha näidiseks toodud joonisel 1.

Joonis 1. Abja Gümnaasiumi hoone. (Foto: J.Pääsuke)

12

kasutatud allikad (bibliograafia) on loodud Word 2010 (APA- laadi) viitetehnika võimalusi

kasutades.

AG õpilastöödes kasutatakse tekstisisest viitamist. Viidatakse autori perekonnanime ja

aastaarvuga. Vajadusel lisandub leheküljenumber. Kui lause sõnastuses on autori nimi

olemas, pannakse sulgudes paiknevasse viitesse ainult aastaarv ja leheküljenumber, s.t.

perekonnanime sulgudes ei korrata.

Näide: Tiit Tilk (1999, lk 95) soovitab andmekadude vältimiseks väärtuslikest töödest teha

koopiaid.

Ühe lause kohta käiv viide pannakse enne lõpetavat punkti, pikema teksti kohta käiv viide

pannakse pärast viimast lauset lõpetavat punkti.

Internetiaadresside puhul on kohustuslik märkida ka allika kasutamise kuupäev, kuna

internetiarhiivides toimuvad pidevad ümberkorraldused ja allikas, mida täna kasutati, või

olla homme sealt ära toimetatud.

Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena

või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist.

Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib

lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…)

märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides

ning lõppema viitega.

Peamine viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise

autori mõte kokku või jutustatakse ümber. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid

tekstist peab olema selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb.

3.4. Kasutatud allikate loetelu vormistamine

Allikad esitatakse loendis gruppidena:

Trükised

Internetiallikad

Muu materjal

Grupisiseselt on allikad tähestikujärjestuses.

KÕIK töös viidatud allikad peavad olema märgitud allikaloendis.

KÕIK loendis nimetatud allikad peavad olema viidatud uurimistöö tekstis.

Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada, kui pole kasutatud mingeid lisamaterjale, nagu

ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse

13

vastuseid, suulised mälestusi, intervjuusid jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus

on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab.

Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse

nimi.

Tilk, T. (1999). Arvutiõpik algajatele. Kuressaare: Tallinna Raamatutrükikoda.

Mitme autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id)., Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta.

Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi.

Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja

nimi, ajakirja number. Lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.

Näide: Tamm, V. (2010). Parim emaplaat AMD-le. Digi, 59, 27.

Aadress Interneti koduleheküljelt: Autori nimi, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. Materjali

kasutamise kuupäev. URL-aadress.

Näide: Pihl, K. Targalt internetis. Kasutamise kuupäev: 19. 06 2012. a., Lapsed ja

netiturvalisus: http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2011/02/Lapsed-

ja-netiturvalisus_K.Pihl_.pdf

14

KASUTATUD ALLIKAD

Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Tilk, T. (1999). Arvutiõpik algajatele. Kuressaare: Tallinna Raamatutrükikoda.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi uurimistööde vormistamise juhend. (2003). Kasutamise

kuupäev: 19. 06 2012. a., allikas http://gag.ee/materjalid/utjuhend.doc

Uurimistöö juhend Loo Keskkoolis. (2009). Kasutamise kuupäev: 29. 03 2012. a., allikas

http://www.lookool.ee/opetajale/uurimistoo-juhend.html

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend.

(2010). Kasutamise kuupäev: 19. 06 2012. a., allikas

http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTG_uurimistoode_juhend_2010.pdf

Pihl, K. Targalt internetis. Kasutamise kuupäev: 19. 06 2012. a., allikas Lapsed ja

netiturvalisus: http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2011/02/Lapsed-

ja-netiturvalisus_K.Pihl_.pdf

Rinde, A. (2011). Tekstitöötlus MS Wordi näitel. Kasutamise kuupäev: 18. 06 2012. a.,

allikas http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/tekst/word_tsitaadid_2007_2010.pdf:

http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/tekst/word_tsitaadid_2007_2010.pdf

Tamm, V. (2010). Parim emaplaat AMD-le. Digi, 59, 27.

15

Lisa 1. Tiitelleht

Abja Gümnaasium

Triinu Lepp

11. klass

KOOLITOIDU OSAKAAL ÕPILASE PÄEVAMENÜÜS

Uurimistöö

Juhendaja: õpetaja Mati Uni

Abja-Paluoja 2012