Riigi sünnipäeva rasketel aegadel - sauevald.eesauevald.ee/documents/17893729/18994366/marts.pdf · siat”- Mare Kamar, Kaja Valgma ja Ruta Kukkur. LK 2 mÄRtS 2009 VaLLavOLIKOGUs

KUU mõte:meIL KõIGIL ON FILtRID eeS, NII et tAVALI-SeLt NÄeme VAID SeDA, mIDA NÄHA tAHA-me. KUI LõPUKS SILmAD LAHtI teHA, VõIB SAADA SHOKI SeLLeSt, KUI KItSALt OLeD mAAILmA VAADANUD, et See SU OmA VÄI-KeSte PLAANIDeGA KOKKU SOBIKS... BRADLey tReVOR GReIVe “eLU mõte”

S A U e V A L L A L e H t

t A S U t Am Ä R t S 2 0 0 9 N R 3

Kevad läheneb kiiresti ja käes aeg hakata hea-korrakuud ette valmis-tama LK 4-5

KEVADINE SUURPUHASTUS EI OLE ENAM MÄGEDE TAGA

ÜLEVAADE SAUE VALLA 2009. AASTA EELARVE TULUDEST JA KULUDEST

LK 2-3

AastapäevAutasustati järgmisi Saue valla arengule kaasa aidanud isikuid ja asutusi Saue valla tänukirjaga:

Ahto Oja –silmapaistvatööeestkülaeluarendamisel;Aino Kiirend–pikaajalisejausal-dusväärse töö eest Vanamõisaseltsimajas,piirkonnaeakatetööjuhtimise ja saabuva 70. juubelipuhul;Aino Lehtmets – mahuka ja pi-kaajalise Ääsmäe, Jõgisoo, Ta-gametsa, Voore ja Koppelmaaküladeajaloo-jakultuuripärandiuurimisejatalletamiseeest;Arnold Õispuu–Hüürukülaeluedendamiseeest;Eero Kaljuste –panuseeestVa-namõisajalähipiirkonnakülaeluarendamisel,aktiivsuseningtoe-tuse eest nii küla kui ka üleval-lalistekultuuri- jaspordiüritustekorraldamisel;Olav Kruus – aktiivse tegevuseeest valla kultuuri- ja sotsiaal-valdkonnas;Elju Vakkermann – pikaajalisetublitööeesteakatega;Elmar Rusing – Saue valla kul-tuuriüritustetoetaja;Eve Kaldmaa –meeldivajatule-muslikukultuuritööeestÄäsmäeRaamatukogus;Kaja Valgma –hariduselueden-damiseeestLaagriLasteaiaõpe-tajana;Luule Tungla – Tuula küla aja-lootalletamisejakülaeluaktiivsetoetamiseeest;Mai Endla –Hüürukülaeakatetööjuhtimiseeest;Mare Kamar – algatusvõime jaeestvedamise eest Laagri Laste-aiaelumitmekesisemaksjatäna-päevaseksmuutmisel;Ruta Kukkur - väsimatu ja ak-tiivneLaagriLasteaiajaEestieluedendaja;Rahvaspordiklubi “Kuuse” –Sauevallaspordieluedendamiseeest;Aavo Mitt–külaeluedendamiseeest;Tõnis Saar –ülevallalistekultuu-ri-jaspordiüritustetehniliseette-valmistusejaläbiviimiseeest

Riigi sünnipäeva peab tähistama ka rasketel aegadelKoduvald

23. veebruaril tähistati Laagri Koolis Eesti Vabariigi 91. sünnipäeva. Võib ju küsida - kas ja miks peaks majan-duslikult niigi kitsastel perioodidel pidutsema?

SaueVallavolikoguesimeesIndrekTiidemannusub, etEestiVabariigiaastapäevonniitähtissündmus,etkuimekaselleäraunustamejamajandusraskusteleviidatesärajätame,siiskannatabeelkõigemeieuskEestiVabariiki.“Raskeidaeguarvestadeskorraldasimepeoniitagasihoidli-kujamiinimumeelarvega(ca 35 000 EEK),kuivõimalik.Pol-nudkalleidesinejaid, cateringi egaalkoholi,väljaarvatudklaasikevahuveini.Olenkaseisukohal,etmeiesugunesuh-teliselthealjärjel (ka praegu)olevvald,suudabendalesedalubada.Arvan,etseeEestiVabariigisünnipäevatähistami-nemeievallasandismeieelanikelerohkemsolidaarsus-jaühtekuuluvustunnet, kui üksipäini muremõtetes oma toa-nurgaskonutamine,”mõtisklebvolikoguesimees.

Tagasihoidlikolipidutõesti.Kuieelnevatelaastatelonpeo-lisi rõõmustanud mitmed muusikakollektiivid, pakkudesniimeeleolukuitantsukeerutamisevõimalust,siisselkorralsaid esinemisvõimaluse hoopis koolilapsed. Siira soojuse-gakõlasidlavaltlauludkodustjakodumaast,mismõjusidvõibollajusttänumeieümberolevaleebakindluseleeritisü-damessepugevaltjahingeliigutavalt.Lapsedonlaulnudjuigalajaljanendesiirusonühtviisiarmasniiraskustes,kuikaheadelaegadel.Ka õhtujuhi-teadustaja roll oli antud just meie järeltulevapõlve kätte - noorukese Johanna Kruusementi julgusest jalavalisest karismaatilisusest saaks õppida nii mõnigi jubaaastaidpüüneltegutsevtegelane.

Lisakskontsertaktusele,onSauevallasjubatavakssaanud,et Eesti Vabariigi aastapäeval tunnustatakse tänukirjagavallakodanikke,kesesiletõstmistväärivad.Selgikorralsaidvallavanema käepigistuse ja tänusõnad mitmed inimesed,kelletegutsemisvaldkonnadulatusidkülaeluarendamisestkunilasteõpetamisejaüritustekorraldamisenivälja.Kandidaatesaideelnevaltesitadakõikinimesedjavallaste-gutsevad ühingud, nii et tulemus peaks peegeldama üsnaadekvaatseltpiltimeiekõigetublimatestjatunnustustvää-rivatestkodanikest.

IGAL AJAL ARMAS: Laagri Kooli lapsed pakkusid meeleoluka programmi läbi luule-ja laulusalmide

DAAM TAGAMETSAST: Peo silmapaistvaim külaline oli Elf-riede Marie Miller oma isevalmistet pidukostüümiga. Vanaproua võttis peatset 90-juubelit trotsides oma noore saatjaga peost viimast. Kusjuures kuldses elusügises daam ei pidanud paljuks hoopis kaaspidulisi kenade komplimentidega kostitada:)

TUBLID JA TUNNUSTATUD: Laagri Lasteaia “kolm graat-siat”- Mare Kamar, Kaja Valgma ja Ruta Kukkur

LK 2 mÄRtS 2009

VaLLavOLIKOGUs

Vallavolikogus 26. veebruaril

Kinnitati hooldajatoetu-se määramise ja maksmisekordKehtestati vee-ettevõtja te-gevuspiirkond Tallinna reo-veekogumisala Hüüru reo-veekogumispiirkonnas ningHarku reoveekogumisalal(Ühtekuuluvusfondi Sauevalla Tallinna reoveekogu-misala ühisveevärgi ja –ka-nalisatsiooniprojektiraamesühisveevärgi ja -kanalisat-sioonigakaetavalalal)jakin-nitatipiirkonnasvee-ettevõt-jaksASKovekMuudeti määrust Saue Val-lavolikogu 24. mai 2007 nr07 „Veevarustuse ja reoveeärajuhtimise teenuse hinnareguleerimisekord”NõustutiSauevallaosalemi-sega MTÜ Harjumaa Oma-valitsuste Liidu poolt ette-valmistatavas Norra-EMPfinantseerimismehhanismiprojektis „Pealinnaregiooniomavalitsusüksuste koostööja haldusvõimekuse tõstmi-ne“ jaotsustatigaranteeridaprojekti Saue valla poolneomafinantseering summas kuni70000krooniKooskõlastati Harku vallaüldplaneering tingimusega,et T11 Tallinna ringtee osasvõetaksealuseksHarjumaa-konnaplaneeringuga ette-nähtudasukohtVõeti vastu Saue valla Kop-pelmaa küla Endla kinnistudetailplaneering, millegamuudetakse Saue valla üld-planeeringu kohane maatu-lundusmaa ärimaaks, kuhusoovitakse rajada turismita-lu. Detailplaneeringuga onlahendatud juurdepääsu-teed, parkimine ja territoo-riumil liikluskorraldus ningon määratud ehitusõigusviiehoonerajamiseksToimus Saue valla uue põ-himääruse II lugemine, miskatkestatiToimus arutelu Saue vallaautasudeandmisekorraüleToimusSauevallavaravalit-semisekorraIIlugemineMuudeti Saue valla heakor-ra- ja keskkonnakomisjoniisikulist koosseisu, komis-joni koosseisust arvati väljakomisjoni liige Jaan Varter,temaasemelkinnitatiliikme-tenimekirjaKarlKaldaAnti luba sõlmida munit-sipaalhuvihariduse alanekoostööleping Tallinnaga,mille eesmärk on reguleeri-da õpilaste koolituskuludevastastikuse maksmise kor-da. Saue valla noortele an-nab see suurema võimaluseomandada lisaks kohustus-likuleüldhariduselekahuvi-haridus

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

EeLarve tULUd 2009

Muutus hooldajatoetuse maksmise kord

TULUD 2009Maksud 104 675 000 Füüsiliseisikutulumaks 100735000Maamaks 3930000Reklaamimaks 10000Kaupade ja teenuste müük 5 550 000 Riigilõivud 600000Laekumisedharidusasutustemajandustegevusest

3050000

Laekumisedkultuuri-jakunstiasu-tustemajandustegevusest

112000

Laekumisedsotsiaalasutustemajandustegevusest

1300000

Laekumisedelamu-jakommu-naalasutustemajandustegevusest

105000

Üürijarenditulud 380000Muukaupadejateenustemüük 3000Toetused 13 050 000 Sihtotstarbelisedtoetusedpõhiva-rasoetusteks

1500000

VabariigiValitsusetoetusedjooks-vatekskuludeks(§11)

11550000

Muudtulud 3350000Tuludkodumaistelthoiustelt 1000000Üleriigilisetähtsusegamaardlatekaevandusõigus

2000000

Laekumineveeerikasutamisest 100000Trahvid 75000Saastetasud 175000EELARVETULUDKOKKU 126625000

FINANTSEERIMISTEHINGUDKohustustevähenemine(-) -1299380Laenudetagasimaksminemuude-leresidentidele(-)

-1299380

Kuludekattekssuunatudjääk 10800000FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU

9 500 620

TOetUs

Koduvald

Alates 1. märtsist 2009 toimub puu-dega lapse vanemale määratud hool-dajatoetuse taotlemine läbi kohaliku omavalitsuse, mitte enam pensioni-ameti kaudu.

Seni tegeles vallavalitsus vaid täis-kasvanud erivajadustega inimestehooldusvajaduse määramisega jahooldajatele hooldajatoetuse maks-misega. Seoses riigi poolt omavalit-sustele delegeeritud kohustustega,lisandus nüüd vallavalitsuse kom-petentsisamalaadnetegevuskalasteosas.

Hooldajatoetuse maksmise eesmärkon tagada raske ja sügava puudegaisikule igapäevanekõrvalabi, juhen-damine ja järelevalve, mis toetabpuudega isiku iseseisvat toimetule-kut.

Kes on hooldatav?3 kuni 15-aastane keskmise, raskevõi sügava puudega isik, kelle iga-päevase kõrvalabi, juhendamise jajärelevalve vajaduse on määranudSotsiaalkindlustusamet suunamisealusel koostatud rehabilitatsiooni-plaaniga.16-aastane või vanem raske või sü-gavapuudegaisik,kelleigapäevasekõrvalabi,juhendamisejajärelevalvevajaduseonmääranudSotsiaalkind-lustusametekspertiisiotsusega.Kes võib taotleda toetust?Hooldaja peab olema teovõimelineisik, kes tagab hooldatavale vajali-kuhoolduse.Seevõibollanii3kuni18-aastasepuudegalapsevanemvõivõõrasvanem,samutitäisealiseisikueestkostjavõihooldaja“Perekonna-seaduse“alusel.

Oluline on teada,etvastavmäärus,mis veebruarikuises vallavolikogusvastu võeti, seab hooldajale mõneduuedtingimused:HooldajaEITOHItöötadaegaõppi-dastatsionaarsesõppevormis,samalajalkuitataotlebtoetust.Hooldaja EI TOHI olla täisealisehooldatavalähisugulane(abikaasad,vanemad-lapsed,õed-vennad).Hooldaja rahvastikuregistri järgneelukohtPEABolemaSauevallasvõisellelähivallasvõi-linnas.Hooldatava rahvastikuregistri järg-neelukohtPEABolemaSauevallas.Hooldajal on õigus saada toetust

KUNIKAHEhooldatavahooldami-seeest.

Toetuse suurus?Hooldajatoetuse suuruseks konk-reetne protsent Saue valla sotsiaal-toetustemäärast:

sügava puudega täisealise ini-mese hooldajale kuni 100%,ehk 400.- ühe hooldatava kohtakuus;raske puudega täisealise inime-se hooldajalekuni60%,ehk240.-ühehooldatavakohtakuus; puudega alaealise inimese hooldajale kuni 75%, ehk 300.-ühehooldatavakohtakuus.

Kuidas toetust saab?Vallasotsiaalosakonnaletulebesita-daniihooldajalkuihooldatavaltaot-lus(3-18 aastaste puhul esitab taotluse lapsvanem ja nende täiskasvanute pu-hul, kes tervislikust seisundist tulenevalt pole võimelised ise taotlust kirjutama, esitab taotluse eestkostja või lähisugula-ne), kusonmärgitudniihooldajakuihooldatava isikuandmed ja toetuseküsimisepõhjendused.

Lisakstulebesitadaekspertiisotsus hooldatava kõr-valabivajadusekohta;3kuni16-aastastelasterehabili-tatsiooniplaan;niihooldaja,kuihooldatavaisi-kuttõendavaddokumendid;tööealisehooldaja töötamistvõimittetöötamist tõendava doku-mendid;“Perekonnaseaduse” aluselhooldajaks, eestkostjaks, lapsevanemaks või võõrasvanemaksolemisttõendavadokument.

Seni määratud hooldajatoetusedkehtivadkunihooldusvajaduselõp-pemiseni.

Uusmäärus jauuedtingimusedra-kenduvadalates1.märtsistmäärata-vatetaotlustepuhul.

•

•

•

•

•

•

•

•

Lisainfosotsiaalosakonnatelefonidel6541136,

6541144,651145

ToetusetaotlemisevormidjaHool-dajatoetusemääramisejamaksmise

kordtäismahusonkättesaadavaadressil

www.sauevald.ee/sotsiaal

Kr/m³ KäibemaKs KOKKU Kr/m³Vesi 14,06 2,53 16,59

KanalisatsiOOn 17,58 3,17 20,75KOKKU 31,65 5,70 37,34







Juriidlised isikud

Ääsmäe piirkondAbonenttasu kõikidele klientidele 0.00 krooni;

Elanikkond

Juriidlised isikud

Laagri ja Nõlvaku piirkondAbonenttasu kõikidele klinetidele 0.00 krooni;

Elanikkond



Valingu ja Alliku piirkonnadAbonenttasu kõikidele klientidele 0.00 krooni;

Elanikkond

Juriidlised isikud

1. juulist 2009 jõustub Koveki klientidele uus veehind

uUs hInd

mÄRtS 2009 LK 3

EeLarve KULUd 2009

KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI

2009

Üldised valitsussektori teenused 11 944 250Vallavolikogu 950000

personalikulud 875700majandamiskulud 74300

Vallavalitsus 8689000investeeringud 288000personalikulud 6261000

majandamiskulud 2137000muudkulud 3000

Reservfond 1685250Muudüldisedvalitsussektoriteenused

575000

erldised 420000personalikulud 133300

majandamiskulud 21700Valitsussektorivõlateenindamine 45000

finantskulud 45000Avalik kord ja julgeolek 347 000Politsei 30000

majandamiskulud 30000Ülalnimetamataavalikkordjajulgeolekkokku

252000

majandamiskulud 252000KaitseliiduHüürurühm 10000

majandamiskulud 10000Alaealisteasjadekomisjon 55000


Majandus 11 480 000Maakorraldus 200000

majandamiskulud 200000Maanteetransport(vallateede-jatänavatekorrashoid)

5610000

investeeringud 1100000majandamiskulud 4510000

Liikluskorraldus 350000majandamiskulud 350000

Transpordikorraldus 1100000eraldised 1100000

Üldmajanduslikudarenduspro-jektid-territoriaalneplaneerimine

600000

majandamiskulud 600000Muumajandus,sh.majandusehaldamine

3620000


Keskkonnakaitse 5 930 000Jäätmekäitlus(prügivedu) 450000

majandamiskulud 450000Heitveekäitlus 3600000

investeeringud 1050000eraldised 900000

majandamiskulud 1650000Bioloogilisemitmekesisusejamaastikukaitse,haljastus

1880000


Elamu-jakommunaalmajandus 3525000Tänavavalgustus 2875000

majandamiskulud 2875000Hulkuvateloomadegaseotudtegevus

150000

majandamiskulud 150000Muuelamu-jakommunaalmajan-dusetegevus

500000

personalikulud 110000

majandamiskulud 390000Tervishoid 102 300Laagriarstipunkt 72300

majandamiskulud 72300ÄäsmäePerearst 30000

majandamiskulud 30000Vabaaeg, kultuur ja religioon 10 878 570Sporditegevus(v.a.spordikoolid) 202000

majandamiskulud 202000LaagriHaridusjaSpordikeskus 2000000

majandamiskulud 2000000RSKKuuse 337400

eraldised 326000majandamiskulud 11400

Lastehuvialategevus 600000majandamiskulud 600000

LaagriHaridusjaSpordikeskusehuvialategevus

350000

majandamiskulud 350000ÄäsmäeKultuurijaSpordiSA 538200

eraldised 538200Vanasillanoortekeskus 23000

majandamiskulud 23000ÜhendusSügis 87400


ENSPihlamari 84700eraldised 45000

majandamiskulud 39700HüüruESSügiskuld 61700


MTÜVanamõisaküla 608600eraldised 528500

majandamiskulud 80100SaueJõgisooHaridusselts 230000

eraldised 230000MTÜJõgisooVabaajakeskus 40000

eraldised 40000MTÜTuulaTutulus 73600

eraldised 73600MTÜÄäsmäekülakogu 46000

eraldised 46000MTÜHüüruküla 37270

eraldised 37270Vabaajaüritused 250000

majandamiskulud 250000Sauevallaraamatukogu 1148800


Ääsmäeraamatukogu 862000personalikulud 542000

majandamiskulud 320000Hüüruraamatukogu 462000


Sauevallakultuurikeskus 1833000personalikulud 990000

majandamiskulud 843000Hüürukultuuriklubi 215000


Kultuuriüritused 340000majandamiskulud 340000

MTÜMaidlakülaselts 128900eraldised 96900

majandamiskulud 32000Ringhäälingu-jakirjastamis-teenused

319000

majandamiskulud 319000Haridus 76 433 500Eralasteaiad 1300000

majandamiskulud 1300000TeisteltKOVostetavlasteaiateenus

6000000

majandamiskulud 6000000LaagriLasteaed 6755000


ÄäsmäeLasteaed 4691500personalikulud 2310000

majandamiskulud 2381500VeskitammiLasteaed 8748000


TeisteltKOVostetavkooliteenus 8000000majandamiskulud 8000000

ÄäsmäePõhikool 10224000personalikulud 6033000

majandamiskulud 4191000LaagriKool 24735000

eraldised 24735000Hälviklastekoolid 1840000


Õpilasveoeriliinid 3800000majandamiskulud 3800000

Muuharidus,sh.haridusehaldus 340000personalikulud 276200

majandamiskulud 63800Sotsiaalne kaitse 15 485 000Haigetesotsiaalnekaitse 60000

sotsiaaltoetused 60000Muupuuetegainimestesotsiaalnekaitse

920000

sotsiaaltoetused 895000majandamiskulud 25000

HarkuHooldekodu 4255000personalikulud 2757000

majandamiskulud 1498000Nõlvakupäevakeskus 275000

majandamiskulud 275000Hooldekodukohaost 300000

majandamiskulud 300000Muueakatesotsiaalnekaitse 580000


Muuperekondadejalastesot-siaalnekaitse

7170000


Riikliktoimetulekutoetus 515000sotsiaaltoetused 515000

Muusotsiaalnekaitse,sh.sotsiaalsekaitsehaldus

1410000


EELARVE KULUD KOKKU 136 125 620

LK � mÄRtS 2009

Kevadine suurpuhastus ei ole enam mägede taga

Avalikul väljapanekul olevatedetailplaneeringutega on või-maliktutvudakaelektrooniliseltSauevallakoduleheküljel:www.sauevald.ee/ehitus_planeerimi-ne/detailplaneering/teated

Saue Vallavalitsus teatab, et23.03.2009 kuni 06.04.2009 kel-la 8.00-16.30 (kolmapäeviti kuni18.30-nijareedetikella14.00-ni)toimub Saue vallamajas, Veski-tammi 4 järgmiste detailplanee-ringuteavalikväljapanek:Koppelmaa küla Endla kinnistu detailplaneering. Detailplanee-ringuga muudetakse Saue vallaüldplaneeringu kohane maa-tulundusmaa ärimaaks, kuhusoovitakse rajada turismitalu.Detailplaneeringugaonlahenda-tudjuurdepääsuteed,parkiminejaterritooriumilliikluskorraldusning on määratud ehitusõigusviie hoone rajamiseks. Endlakinnistul paikneb taluhoone.Planeeritava maa-ala suurus on1,9 ha. Detailplaneeringu koos-taja Plesart Stuudio OÜ, töö nr01DP-2008.

Ääsmäe küla Ääsmäe termimi-

nal kinnistu detailplaneering.Detailplaneeringueesmärgiksonärimaa sihtotstarbega kinnistumuutmine tootmismaaks, andaehitusõigus juurdeehituseksolemasolevatele tootmis– ja lao-hoonetele bioetanooli tootmisetsehhi rajamiseks (600m²); hea-korrastuse,haljastuse,liikluskor-ralduse(juurdepääsudejaparki-mise), tehnovõrkude asukohamääramine ning varustamisegalahendamine. Planeeritava hoo-nekõrguseksonmääratud7,5m.Planeeritava ala suurus on 3,0ha.Keskkonnamõjustrateegilinehindamineviidiläbisamaaegseltdetailplaneeringukoostamisega,mille aruande Harjumaa Kesk-konnametonheakskiitnud.De-tailplaneeringu koostaja: Maa-planeeringudOÜ,töönr305-08.

Vatsla küla Uus-Jaani kinnistudetailplaneering. Detailplanee-ringueesmärgikson kinnistulesuurusega1,87hamaasihtotstar-bega tootmismaa ehitusõiguseandmineneljahoonerajamiseks(autoremondi- ja autolammu-tustöökoda ning laod), heakor-rastuse, liikluskorralduse(juur-

depääsuteed ja parkimine) jatehnovõrkude asukoha mää-ramine ning varustamisega la-hendamine. Detailplaneeringukoostaja Aaron Projekt OÜ, töönr08-07DP.

Valingu küla Vahtralehe kin-nistu detailplaneering.Detailpla-neeringueesmärgiksonkinnistupindalaga 7,67 ha kruntimine,maasihtotstarbe osaline muut-mine elamumaaks, jagaminekolmeks väikeelamukrundiks,üheksteemaakrundiksjaüheksmaatulundusmaakrundiksningehitusõiguse seadmine ühekor-teriga väikeelamute rajamiseks,kruntidele juurdepääsuteede jatehnovõrkudega varustamiselahendamine.Planeeritavadela-mukrundidonsuurusega2,0ha.Planeeritavate elamute lubatudsuurimkõrguson9,0m.Detail-planeeringu koostaja Casa Pro-jektOÜ,töönr29/07.

Lähemat informatsiooni saabplaneeringutespetsialistiltMailiMetsaotsalt6541157

Saue valla territooriumil veeb-ruaris 2009 on algatatud järgmi-sed detailplaneeringud:

Saue Vallavalitsuse 03.02.2009korralduseganr72onalgatatudAlliku külas Tammetalu tee 20 ja Tammetalu tee 21 kinnistu-tel detailplaneeringu koostami-ne, eesmärgiga transpordimaakrundi moodustamine ja moo-dustatavale krundile tehnoraja-tistemaa-alamääramine.Saue Vallavalitsuse 03.02.2009korralduseganr71onalgatatudVanamõisa külas Nõuma kin-

nistul detailplaneeringu koos-tamine, eesmärgiga kinnistukruntimine, moodustatavatelekruntidele maasihtotstarvetening ehitusõiguse määramine.Planeeringuga soovitakse kin-nistulerajadavalgustatudtervi-se- ja suusarada. Olemasolevalkinnistulpaiknevadväikeelamujaabihooned.Planeeritavamaa-alasuuruson5,94ha.Saue Vallavalitsuse 17.02.2009korraldusega nr 102 on algata-tud Aila külas Niinepuu maa-üksusel detailplaneeringukoos-tamine,eesmärgigaehitusõiguse

seadmineüheühekorterigaväi-keelamu rajamiseks. Planeerita-vamaa-alasuuruson3,99ha.Saue Vallavalitsuse 17.02.2009korralduseganr103onalgatatudÄäsmäe külas Hageri tee 18 ja Salla kinnistutel ning Tagamet-sa külas Sepa 1 ja Luige-Põllu kinnistutel detailplaneeringukoostamine, eesmärgiga tehno-rajatistemaa-alamääramine.

Saue valla territooriumil veeb-ruaris 2009 ei kehtestatud de-tailplaneeringuid

detaILpLaneerInGUte avaLIK väLjapaneKneK

s aUe vaLLa detaILpLaneerInGUd veeBrUarIs 2009

Fortum Termest langetas kaugkütte hindu Laagriswww.fortumtermest.ee

Alates 1.märtsist 2009 on Fortum Termest AS gaasi-ga töötavates katlamajades toodetud soojusel uued ja madalamad hinnad.

Maagaasi hindade langus tõi kaasa soojusenergia hin-dadekahanemisekaFortumTermestiklientidele.Kui seni maksid Laagri aleviku tarbijad toasooja eestkalleimat hinda Fortum Termesti Põhja-Eesti piirkon-nas,siisnüüdsaavadelanikudrõõmustadaca18%hin-nalangusega.Senise1108,1krooniasemeltulebkilovatt-tunni eest välja käia 911 krooni (hindadele lisandubkäibemaks).Gaasi hinna määravad eelmise kuue kuu keskminekerge- ja raskekütteõlimaailmaturuhindningdollarikurss.Selle tõttumuutubgaasihindmitmekuulisehi-linemisega võrreldes tanklates müüdavate mootorikü-tustega.Maagaasi hind saavutas maksimumi (üle 6,7 kr/m3)2008. aastaoktoobris-novembris jaonnüüdpööranudlangusele. Eeldades, et gaasi hinda määravad teguridpüsivadstabiilsetena,ontekkinudvõimalusjärk-järgu-liselesoojusehinnalangemiselepaljudespiirkondades.

HeaKOrd

Mikk Lõhmusabivallavanem-arendusnõunik

Kevad läheneb kiiresti ja käes aeg hakata heakorrakuud ette valmis-tama.

„TeemeÄra“laadisüleriigilisthea-korrastuskampaaniat sellel aastalenam ei korraldata, kuid oma val-la ulatuses ja kodude ümbruses eisaakorralagedustjaminnalaskmistsallida.

Vallavalitsushoolitsebselleeest,etavalikudmaa-alad-pargid,haljasa-lad,teedjatänavadoleksidkorras-tatud.Onjuüldteada,etlumesisseonmõnusühte-teistpoetada,para-ku lume sulades ilmuvad sellised„kaunistused“ kohe päevavalgele.Prügi tuleb panna ikka prügikasti,

viimaseidonvallasjubapärispaljuülespandud.Lumesuladesalustabvallavalitsus koos lepingupartne-ritega ja hädaabitöödel osalejategateeäärte koristust, samuti võetakseette talve jooksul tekkinud prügimahapanekukohad.Siinonkaval-laelanikeabiteretulnud-kuimidagikusagilmärkate,siisandkejulgestiteada!Niipea,kuilumijajääonsulanud,alustatakseasfaltkattegateedelt-tä-navatellibedustetõrjejääkidekoris-tamistningtalveltekkinudaukudelappimist.Viimasestpikemalt jubaaprillikuulehes.

Laagri koristuspäevLaagri aleviku ja piirneva Allikuküla asumite (Koidu, Metsavahi,Kotkatee)koristustalgudtoimuvad2. mail. Laagri aleviku koristustal-

gutekohtailmubtäpseminfo„Ko-duvalla“ aprillikuu numbris, selleaasta prioriteediks on kaasata ko-ristustalgute läbiviimisele senisestaktiivsemaltkorteriühistuidjauus-asumiteelanikke.2.mail09.00-12.00onLaagrialevi-kus väljas konteinerid, kuhu saabtuuavanarehvejavanakodutehni-kat.Konteineridasuvad:•Kuusevanakatlamajaparklas;•Nõlvaku tänava jaSillaku tänavanurgal, pakendi ja paberikonteine-ritejuures;•Väriheinateel,pakendi japaberi-konteineritejuures.Samalpäevalvõibpõletadakaoksija muud kuiva leheprahti. Kellelpole transportivõiheasüdamlikkunaabrimeest aitamas, palun võtkeühendust vallavalitsusega, leiamelahenduse.

Tee oma kodu ja aed korda! (soodustused vallaelanikule!)Saue Vallavalitsus on koondanud Saue valla elanikele häid pakkumisi kevadiste heakorratööde teostamiseks.

Sellega kutsume vallaelanikke üles tegema koduaias eri-nevaidhaljastustöid,parandamamajadefassaadideilmet,ehitamajavärvimapiirdeaedujms.NiimuutubkoguvallaüldilmejaigaüksikisikupanusaitabkaasaLaagrialevikujaküladekaunimaksmuutumisele.

Esitamesoodustusitegevateettevõteteloetelu.Soodustuskehtibneile,kesesitavadostusooritamiselselle“Koduval-la”lehestväljalõigatudartikli.

OÜ Eritex pakub aia elemente, poste, sokleid, vä-ravaid, piirdeaedade rajamist soodustusega 10%.www.eritex.ee,tel:5031344.AS Temekopakubsoodustustustelt-10%,aedadeltjavä-ravatelt10-25%.www.temeko.ee,tel:6541520.AS Tarnpakubkopateenust,autotransporti,piirdeaedadeehitust,haljastustöidjmssoodustusega5%www.tarn.ee,tel:6796843.Dendrohooldus OÜpakubpuuderaiet,kujundus-jahool-duslõikust,kändudefreesimistsoodustusega5%.www.dendro.ee,tel:54553890.SVT Balti OÜpakubahjusid,pliitejapliiditarvikuidsoo-dustusega15%.www.svt.ee,tel:6562632.Rolltrans OÜpakubkopa,multilift,kraana-jatõstukautoteenustjaehitusprahiäravedusoodustusega10%.www.rolltrans.ee,tel:5047617Kalsep OÜpakubsoodushindadegakopp-laaduriteenustjasõelutudmuldakooskohaleveoga.www.kalsep.ee,tel:53460382Wireless Trade OÜpakubsoodushindadegalehtedejako-ristusprahi äravedu, ehitusjäätmete äravedu ja muruniit-mist,www.wt.ee,tel:56264100AS Kovekpakubsoodsaltmajaveesõlmehooldus- jare-monttöid (filtrid, veemõõtjad, maja veesisendid). www.kovek.ee,tel:58379069.Laagri Ehitusmarketiaprillisooduskampaaniad:01.-09.04remondikaubad;10.-16.04san.tehnilisedtooted;17.-23.04tööriistad;24.-30.04aiadjaaiakaubadwww.ehitusmarket.ee.

Hea paKKUmIne

uUs hInd

mÄRtS 2009 LK �

Pakendikott– lihtne viis pakendijäätmete kogumiseksTootjavastutusorganisatsioon OÜ

Pakendikoti teenus on mõeldud pakendijäätmete mugavaks kogumiseks eramajapidamistes.

Pakendijäätmed moodustavad hinnanguliselt 25-30% olmejäät-metekogumassistjamahuliseltisegikuni60%.Pakenditeeraldikogumineonäärmiseltkeskkonnasõbralik:pakendikotigakogu-tudpakendijäätmedsuunataksetaaskasutussejanendestvalmis-tatakseuusitooteid.

Teenus on suunatud tihedalt eramajadega asustatud piirkon-naelanikele.Selleks,et teenustkasutamahakata, tulebsõlmidaleping jäätmekäitlejaga,kesonvolitatudteenustosutama. Infotpakendikoti äraveopäevade kohta leiate vedude graafikust, mida väljastabvastavajäätmekäitlejaklienditeenindus.• Pakendikoti äravedu toimub ühel konkreetsel nädala-päevaliga28päevatagant.Kuipakendikotiäraviimisepäevakseioleklientühtegikilekottimingilpõhjuselväljapannudjatüh-jenduspäevaleeelnevaltööpäevaleiolejäätmekäitlejalesaadetudka teadet loobumise kohta ning kogumisauto on ikkagi kohalesõitnud,siis tulebkliendil tasudatühisõidueestarve59.-. Infottühjenduspäevadekohtaningteateidteenusestloobumisekohtaedastataksevastavaltpiirkonnaskokkulepitudkorrale.• Uudse lahendusena kogutakse klaasijäätmed muudestpakendijäätmetest eraldi: kollasesse pakendikotti võib pannajoogikartonginingplastist jametallistpuhtaidpakendijäätmed,rohelissepakendikottivõibpannaainultklaasistpudeleidjapur-ke.• Selleks,etkogutavadpakendijäätmedsobiksidtaaskasu-tamiseks, tulebkliendil tagadapakendijäätmetepuhtus javaja-duselkapesemine.• Täiskilekoti(d)jätabklientolmejäätmetekonteinerikõr-vale ning graafikujärgsel tühjenduspäeval viib pakendijäätmete kogumisautoselleära.Täiskilekotiasemele jäetaksealatiuuedtühjadkilekotid.• Teenusonklientideletasuta.• Lisainfot teenuse kohta saab Ragn-Sellsi tel. 151 55 [email protected]

uUs teenUs

Endiselt saab kasutada ka avalikke pakendikonteinereid

Laagrialevik,Kuuse26mänguväljakukõrvalLaagrialevik,Kuusevanakatlamaja

Laagrialevik,Redise4Laagrialevik,Redise6Laagrialevik,Redise8Laagrialevik,Redise12

Laagrialevik,Sae3parklaLaagrialevik,Nõlvaku/SillakuristLaagrialevik,Veskitammi3parkla

Allikuküla,VäriheinateekurvAllikuküla,Koiduelamurajoon

Allikuküla,Kauritee/KotkateeristAllikuküla,Allikatee10

Allikuküla,KlaokseelamurajoonHüüruküla,Hüürumõisaparkla

Ääsmäeküla,KasesalukortermajadVanamõisaküla,seltsimaja

Jõgisooküla,seltsimajaMaidlaküla,keskuseautobussipeatus

Kiiaküla,korvpalliväljak/ridaelamud,Kiia14Vatslaküla,Kodasema/Vatslateerist

Tuulaküla,kortermajadPälluküla

Valinguküla,SuurekivielamurajoonPärnumnt,Leeviksekämping

Pärnumnt,Peoleorestoran

OHTLIKE JÄÄTMETE ja VANAREHVIDE KOGUMISRING LAUPÄEVAL, 18. APRILLIL LaagrialevikusvõetakseohtlikkejäätmeidjavanarehvevastuKuusetn29Avanakatlamajajuureskell09.00-12.00.Jäätmebussi ja rehvikogumisauto sõidugraafik

SaabumineLahkumine08.30 08.45 Allikuküla,Koiduelurajoon,KoidupõikjaKoidutnristmik09.00 09.15 Allikuküla,Kotkateeelurajoonid,KotkateejaKauriteeristmik09.30 09.45 Vatslaküla,KodasemajaVatslateenurk10.00 10.15 Hüüruküla,Hüürumõisaparkla10.30 10.45 Kiiaküla,korvpalliväljakuparkla11.00 11.15 Allikuküla,seltsimajaparkla11.30 11.45 Vanamõisaküla,Suureväljatee/Rõikatn12.00 12.15 Vanamõisaküla,Männiväljaelurajoon12.30 12.45 Valinguküla,Suurekivielurajoonisissesõit13.00 13.15 Ailaküla,külakeskus13.30 13.45 Jõgisooküla,Lõokesetn14.00 14.15 Koppelmaaaiandusühistud14.45 15.00 Tuulaküla,korterelamud15.30 15.45 Ääsmäeküla,koolimajaparkla16.00 16.15 Maidlaküla,keskuseautobussipeatus16.30 Maidlaaiandusühistud

Ohtlikud jäätmed on patareid, akud, vanad värvid, lahustid ja õlid, ravimid, päevavalguslambid,elavhõbedaga kraadiklaasid, muud tundmatud või mittevajalikud kemikaalid jms. Igalt eraisikultvõetaksevastukuni8sõiduautovanarehvi.

PALUN OLGE TÄPSED, KUNA VALD SUUR JA GRAAFIK TIHE, SIIS EI SAA JÄÄTMEBUSS EGA REHVIAUTO ETTENÄHTUD KELLAAJAST KAUEM PEATUDA: OLGE PALUN VARAKULT KOHAL!

Kõikkogumispäevaltekkinudoperatiivseteküsimustekorral(autoeijõuaõigeksajakskohalevms)võibpöördudaoperatiivselttelefonil53407008(IndrekBrandmeister)või5119343(MikkLõhmus)

KõikohtlikejäätmetekogumisringigaseotudüldisedküsimusedpalumeesitadakeskkonnaspetsialistKatiOolo’le,6541152,[email protected]õiabivallavanem-arendusnõunikMikkLõhmu-sele,[email protected]

Külade koristuspäevadTänaseks on mitmed külad tea-tanudomaheakorratalgutekuu-päevad.

Külade koristuspäevadel onsarnaselt möödunud aastagavõimalik ära anda ka vanane-nud kodutehnikat (pesumasin,külmutuskapp, raadio-televiisorvms). Vastav konteiner on külakeskuses, info küla teadetahvli-tel.Mitmete külade (Hüüru, Jõgi-soo) külakogud ei olnud lehetrükkiminekuajaksveelomako-ristuskuupäeva paika pannud,operatiivneinfosellekohtaaval-datakse külade teadetetahvliteljavallaveebilehel.

Ohtlike jäätmete ja autorehvide kogumisringOhtlike jäätmete ja autorehvidekogumisring toimub käesolevalaastal 18. aprillil. Vajaliku infoleiate lehest eraldi kuulutusena,lisaks pannakse vastavad teatedkaküladeinfotahvlitele.NB: Kodutehnika äravedu 18.aprilli kogumisringi käigus ei

toimu, kodutehnika kogumisekonteineridonväljasküladeko-ristuspäevaderaames.

Küsimuste ja ettepanekutegavõib pöörduda keskkonnaspet-sialistKatiOolopoole6541152,[email protected]õiabivallavanem-arendusnõunikMikkLõhmusepoole6541158,[email protected]

Laupäev, 18. aprillTuulaküla

Laupäev, 25. aprillVanamõisajaAllikukülalõunaosa,Valinguküla

Laupäev, 2. mai ÄäsmäejaTagametsakülad,MaidlajaPärinurmekülad

JUBA ALUSTASID: Laagri Lions klubi avas kevadise heakorrakuu üritu-sed ühistalgutega. Veebruari viimasel päeval puhastati võsast Hüüru sa-devee magistraalkraavi äärt ning märtsi keskel Laagris Nõlvaku ja Rästiku tänavate ääres asuvad kraavid ja nende ääred

25. aprillil kell 11.00 Vanamõisa, Alliku ja Püha

külas kevadised KORISTUSTALGUD

Ootame kõiki vabatahtlikke koristama oma küla. Ootame arvamusi, kust koristada võiks

ja vabatahtlikke tööjuhte, kes oma piirkonnas tööd juhivad

Info: Katrin Krause, 514 0761, 678 0921

2. mail kell 11.00 Maidla ja Pärinurme külas

kevadised KORISTUSTALGUD

Ootame kõiki aktiivseid külaelanike, keda huvitab puhas ja kaunis kodukoht. Koguneme endisele töökojaplatsile.

Info: [email protected] 534 27155

LK � mÄRtS 2009

VaBarIIGI aastapäev

Saue valla sotsiaalosakond ootab infot laste ja perede koh-ta, kes on liiklusõnnetustes kannatada saanud ja sooviksid osaleda suvelaagrites, mis on suunatud kannatada saanute-le abi osutamisele tavaellu naasmiseks.

Laagreid korraldab Liiklusohvrite Toetusfondi (edaspidiLOTF),milletegevushõlmabõnnetusejärgsetetoimingutegaseotudinformatsioonikogumistjakättesaadavakstegemist,õigusabi, liikluses hukkunute perekondade toetamist ningvõimaluselsihtotstarbelisi toetusi taastusravile jaabivahen-ditele,miseiolekaetudriiklikultvõikindlustusega.KäesolevaaastalaagridkorraldatakseLääne-VirumaalAar-tika puhkemajas (Kulina küla, Vinni vald, www.aartika.ee)järgmistelaegadel:6.-8.07–noortele,8.-10.07–peredele.Laagriprogrammonkavandatudnii,etkõigilonvõimaluskaasa töötadaaktiivselt erinevate terapeutide juhendamisel(kriisipsühholoog, sotsiaalpedagoog, jt eriala spetsialistid).Õhtud on sisustatud sportlike ja meelelahutuslike tegevus-tega.Sotsiaalosakondootabtagasisidethiljemalt5.aprilliks.Lisa-infolastekaitsespetsialistitelefonil6541144.

Laagrid liiklusavarii läbi kannatanud lastele, noortele ja nende pereliikmetele

Infoportaal aitab erivajadus-tega inimestel tööd leidaOnvalminudtöö-jakoolitusportaalEDUKAS,misonmõel-dudeelkõigeerivajadustega inimestele,kuidkakõik teisedinimesedonoodatud.

Infoportaali InvaInfo.ee üks rubriikidest - töö ja koolituseosa- on suunatud peamiselt erivajadustega inimestele leid-maksinformatsioonitööjakoolitusvõimalustekohta.Portaalist leiab tööpakkumisi,erinevaidkursuseid ja juhen-deid,etleidajustomavõimetelejavajadusteleparimraken-dus.Tööandjatelonagavõimalusvalidaendalesobivtöötajaaktiivsetetööotsijatehulgast.Lisaksonportaalistööotsijatelvõimaliksaadainformatsioonitäiendkoolituste,seadusandlusejakarjäärinõustamisekohta.Portaalikasutamineontööotsijatele,tööpakkujatelejakooli-tajateleontasuta.Vaatalähemalt:www.edukas.invainfo.ee

KasULIK teada

Kadri PulkÄäsmäe Põhikooli õpetaja

Eesti Vabariigi aastapäeva eel sai Ääsmäe kool endale üheks tunniks uued õpetajad – valla- ja piirkonnajuhid ning ettevõtli-kud inimesed.

Projektist“Tagasikooli!”tõimeieriigi sünnipäevanädalal koolides-se kokku sadu “uusi” õpetajaid,keskõnelesidnoorteleomapäris-tööstvõipidasidainetundi.Ääsmäekoolpalustulijailkõneldaeelkõige oma päristööst ning sel-lestki,miksseeEestiriigiletähtison. Või kuidas käib ettevõtja elupäriselt. Ja vallavanema. Ja küla-vanema. Ja teiste. Üks palve olikoolilveel–“uutelõpetajatel”tulirääkidakaomaharidusteestningendistestkiametistest.

Koolimajja jõudsidkülalisedena-masti jubaesmaspäeva,23.veeb-ruariaastapäeva-aktuseajaks,kuskuulati-vaadatiõpilasteetteasteidjapüütisamalajalkohanedaomauue-õpetajarolliga.Siistulipidulikupäevaklassitun-didekord.Vallavolikogu liikmel Rein Rigalolivõimaluskõneldakõigenoore-matele–esimesele ja teiseleklas-sile. Kolmandale klassile rääkisAinoLehtmetskodu-uurimisestjapiirkonnaajalooüleskirjutamisest.Taõpetaslastele,kuidassündmu-sikroonikaksseadajapildimater-jalisäilitada.NeljandaklassiettepalutiÄäsmäekülavanem ja keskkonnateadlaneAhto Oja. Mehel oli kaasas koti-täis põnevaid keskkonnaalaseid

raamatuid,midataõpilasteletut-vustas.Viiendasseklassituliminnavalla-vanemMatiTartul.Tapidaskoda-nikuõpetusetundijakõnelesEestivabariigi Põhiseadusest, samutikohaliku omavalitsuse töökorral-dusestningSauevallast.Kuuendal klassil oli ajalootund.Põhjusega, sest valla haridus-nõunikLiiviPrinkonajaloolane,kellel on tulnud varemgi õpilas-teleoma teadmisi jagada.Samutirääkisnõuniknoorteleoma tööstvallavalitsuses ja omavalitsusteülesannetest.Seitmes klass kuulas huviga akt-siaselts Balsnack InternationalHolding omaniku ja juhi ElmarRusingu juttu ettevõtlusest jatema ettevõtte loomisest ning te-gevusest.

Kaheksandaklassieesoliabivalla-vanemPriiduKalbre,kesselgitaskohaliku omavalitsuse toimimistja ülesandeid ning valimissüstee-mi.Üheksanda klassiga kohtus vo-likogu liige ja ajaloolane OlavKruus.

Põhikooli direktori Jaanus Kal-lioni sõnul oli kogu ettevõtminepõnev mõlemale poolele. “Uuteõpetajate” muljeid jagus pärasttundi nii õpetajate tuppa kui kavallavolikoguistungile,”ütlesdi-rektor.“Entvahestkõigeolulisemonkohtumise jälgõpilasteenese-teadvusse -- minu koduvallas ontõsised tegijad ja siin toimuvadEestiriigiletähtsadasjad.”

Vääsmäe KOOLIs Tagasi kooli!

Toomas ArtmaLaagri Kooli õpetaja

Laagri Koolis on traditsiooniks viia igal talvel paariks päevaks õppetöö majast välja. Alates teisest klassist lähevad kõik õpilased ja õpetajad veebruari esimesel poolel talvelaagrisse, mis toimub vastavalt vanusele Jänedal ja Nelijärvel.

Idee koolilaagri korraldami-seksonosaliseltpäritSoomest,kussellinetegevusonpaljudeskoolideskavasjubaülekümneaasta.Sealsedkoolilaagridkes-tavad küll pikemalt ja on laie-ma tegevuskavaga, samas agaon see rahastatud riigi poolt.Laagrieesmärkontoetadalap-se arengut ka sotsiaalselt, sestüksteise tundmaõppimine jakaaslastega arvestamine jääbtavalises matemaatikatunnisteisejärguliseks. Võrreldes ta-valistelastelaagritegaonsiinjuu-

resjustoluline,etkoosonkoguklass või kool, sest just siis on

nähakoguseltskonnasisesuhtedjamõistanendetoimimisemeh-

Laagri Kool käis talve nautimasKOOLILaaGer

hanisme. Ühiselt nii õppetööst,sportimisest jakavabaajatege-vustest osa võtmine aga tagabjustselle,etigaõpilanenäebomaklassi-jakoolikaaslasikasellisesolukorras, mis tavalisel kooli-päevalnägematajääb.Edaspidiaitabseeõpilaselkaklassikaas-lasekäitumistpareminimõista.Ükstähtsamaidnüansseonagasee, et õpetaja saab siin või-maluse näha õpilasi teises olu-korras võrreldes koolitunnigaja edaspidi suudab ta seetõttulahendada või paremal juhulisegiennetadaolukordi,millestmuidu oleks raske jagu saada.Soome kogemused näitavad,etalateskoolilaagritekorralda-misestonvähenenudkoolikiu-samine ja paranenud sallivus.Loodetavasti (ja tundub, et niikaon)mõjubLaagriKooli laa-gerõpilastelesamapositiivselt.LaagriKoolitalvelaagristegele-vad õpilased erinevate asjade-ga muuhulgas suusatamisega,mis võtabki lõviosa ajast. Toi-mub suusatamise tehnikaõpetasasel maal ja nõlval, tehakseerinevaid mänge suuskadel jalaagrispeetaksemahakakooli-sisesed suusavõistlused. Lisaks

olivanematelõpilastelselaastal

võimalus tutvuda GPS seadmehingeeluga ja selle abil oli neilekorraldatud ka maastikumäng.Nendepäevadeainetunnideijääkategemata–õpetajadontunnidette valmistanud arvestades an-tud tingimusi ja seetõttu ei tekika mahajäämust õppekavast.Vaieldamatult on õpilaste jaokskõige huvitavam osa laagristvaba aeg ja selle sisustamiseksjuba fantaasiast puudu ei jää.Erinevad lauamängud, noore-matel pidžaamapeod ja muu sel-linepakublisapõnevustõpetaja-te poolt pakutavale igaaastaseleviktoriinile ja mängudele ningseeaegmöödublausalennates.Tagasisidelasteltnäitab,etkoolitalvelaageronõppeaastaüksoo-datavamaidsündmusijakindlas-tionseeõppeaastakõigepikemaja pimedama veerandi keskelevägagi sobilik vaheldus. Koolijaoksonolulinekapositiivneta-gasiside võõrustajatelt – näeme,et meie pingutused kasvatadaõpilasestviisakaidkodanikkeonkandnudvilja!Loodame,ettule-vikus saame traditsiooni jätkatajavähemaltvanemateõpilastegakalaagrispikemaltolla.

MIKS DINOSAURU-SED VÄLJA SURID?vallavolinikul ja talu-pidajal Rein Rigal tuli 1 ja 2. klassi kodaniku-õpetuse tunni ja vaba mikrofoni raames käsit-leda nii dinosauruste kui lohede väljasuremi-se temaatikat, samuti päriti aru, kuidas maa tekkis ja mil moel tele-kasse pilt jõuab:)

mÄRtS 2009 LK �

KrOOnIKa

Palju õnne eakatele LAAGRI MelanieMarks 04.03 89Vambula-EduardOrg 04.03 87KoidulaTobbi 05.03 86AinoIzjumina 28.03 85EhaMätlik 07.03 84LeonoreOttokar 11.03 84EvaHeinsoo 02.03 80Milvi-HermelineSõukand11.0375VaikeRodi 04.03 70ValentinaPototskaja 04.03 70SilviMänd 13.03 70HeidiHaapsal 13.03 70NigulLeppoja 16.03 70

VANAMÕISA KÜLA HildaInglist 11.03 98IlmeUulma 06.03 70

PÜHA KÜLA JuhanesLindeberg 20.03 95ValentinaAtso 19.03 84

KIIA KÜLA SalmeKaares 02.03 89

JÕGISOO KÜLA SalmeReinson 23.03 86LaineLahesoo 02.03 70

MAIDLA KÜLA Helene-MarieSildver 22.03 83KarolyKomonyi 05.03 70

VALINGU KÜLA AaduMust 23.03 80Erik-Voldemar-GunnarKokk15.0375

TUULA KÜLA IreeneKruus 04.03 75Aino-VilhelmineKala 26.03 75

VATSLA KÜLA ReeniLepast 17.03 70

ALLIKU KÜLAAinoKiirend 23.03 70

Palju õnne valla kõige pisematele LAAGRI HendrikVoiter 30.01.2009LeeneLillepea 08.02.2009MattiasIngver 19.02.2009JaneteTriinuLepp22.02.2009

ÄÄSMÄE KÜLAElliLast 10.02.2009

ALLIKU KÜLARihardKink 02.02.2009JasperJoosep 06.02.2009

Kaitse oma kodu varguste eestValdo MetsaluSecuritas Eesti AS

Tunneme aina enam, kuidas majanduslangus mõjutab meid ja meid ümbritsevaid inime-si. Kuuleme seda igapäevaselt läbi uudiste, mis toovad meie-ni teateid sissemurdmistest kodudesse ja autodesse.

VõrdlesimeSecuritasesaastatel2008ja2007toimepandudvar-gusjuhtumite arvu ning kuni2008suvenieiolnudsiinkasvunäha.2008aastalõppagamöö-dusselliselt,et2008versus2007kasvasEestistervikunavargus-juhtumitearvca4%.Siinpeamemesilmasneidvar-gusi, mis toimusid meie valve-objektidelningkusavastatisis-semurdminevõisiispeetikinnivaras(kauplused).

Varguste kasv 2008 aasta lõpus Eriti ilmekalt paistab see 2008.aastadetsembrikuustatistikas.Varguste arvu kasv 2007 aastasama perioodiga on 8%. Käes-oleva aasta algus näitab selletendentsijätkumist.Ennustamevaravastase kuritegevuse kas-vuaastaesimesespooles.Meieeesmärk ei ole mitte paanikatõhutada, sest kindlasti ei oleolukord nii dramaatiline kui1990ndatelaastatel,vaidpigemjuhimetähelepanu,etennetadasuuremaidkahjusid.Turvalisuse tagamisel sõltubpalju nii turvaettevõtete poolt

osutatavatest teenustest ja po-litseitegevusest,kuidsamutikasellest,kuihästiinimesediseonette valmistunud oma varadekaitseks.Vargusjuhtumid näitavad, etvargused viiakse läbi eelkõigeaknaid või uksi lõhkudes. All-järgnevalt toomeäraneedsoo-vitused,mida inimesedsaavadise ära teha oma turvalisusetõstmiseks.

Kas Sul on võtme turvakaart?Turvakaarttagabvõtmekopee-rimiskaitse. Ilma turvakaarditaei saa uusi võtmeid teha. Seevälistabvõtmeteebaseaduslikukopeerimise. Kui Sinu võtmepealonvõtmekoodilmavõtmeturvakaardita nagu Eestis levi-nud võtmetel, siis saab igaüks,kessedakoodinäeb,tellidalu-kusepajuurestsamasugusevõt-me.

Mis materjalist on sinu luku südamikukaitse?Roostevabast terasest südami-kukaitse on alati tugevam ja

seetõttu raskem läbi puurida,kui lihtsast messingist. SellinesüdamikukaitseonnäiteksVal-nes3000Qturvalukul.Turvalu-ku keele tugevus on sertifitsee-ritud ning mida kõrgem klasssedatugevamlukukeel.Valnes3000Qlukukeeleturvaklasson6, Eestis levinud skandinaaviaturvalukkudeturvaklasson4.

Kui sinu uksel on juba lukk, siis võid kasutada turvalukusüdamikke, mis sobivad kõigi-le Eestis kasutatavatele luku-markidele,sealhulgaskaASSAja Abloy. Üheks selliseks onKABAtehnoloogia,misvõimal-dabkoostadasuurearvulisipea-võtme süsteeme, kus samassesarja võib siduda mitmeid ehi-tisi.Samutisaabsamavõtmegaavadaniiaiavärava-,maja-,kor-teri-,keldri-,taba-kuikamööb-lilukke.Kuisinuuksonpiisavaltturva-line,siispööratähelepanuomavalvesüsteemile.

Veenduge, et Teie valve-

süsteemid on töökorras Nii nagu igal tehnilisel süstee-mil, on valvesüsteemi juuresoluline selle hooldus. Nii naguautod ei liigu ilma hooldama-ta,niieitöötakavalvesüsteem,mida ei ole hooldatud. Juhul,kui on vaja teostada anduriteümberpaigaldamist, siis pöör-dugeselleksspetsialistipoole.

Turvalisus algab õigest suhtu-misestÄrgevarjakevalvesüsteemian-durite piirkondi ning pööraketähelepanu,etanduriteleioleksväliselt näha kahjustusi. Vahelharva juhtub olukordi, kus an-duridkaetaksesihilikultselleks,et vältida häiresüsteemi töölerakendumist. Tulemuseks võibollavargus,milleärahoidmisesjääbkaturvaettevõttestväheks.

Kallis kaup ahvatlebPüüdke vältida kallihinnalisevarasattumistakendelähedus-se.Onsellekssiisarvutid, tele-rid või muu koduelektroonika.Seeonvara,midaonsuhteliseltlihtnemahamüüa.Sellisedvar-gusedtoimuvadkareeglinann“kiirvargustena”, kus ei piisaisegi turvaekipaaźi paariminu-tilinereageerimine

2009. aasta tuleb veidi raskemkui eelnevad aastad, kuid paa-nikakseioletõestipõhjust.Vajaon veidi rohkem tähelepanuomaturvalisusele,kuisedasiia-maaniontehtud.

sOOvItUs

Kaotasid töö - hakka ettevõtjaks!VÕImaLUs

Silja SorgusHEAK ettevõtluskonsultant

Tänases majandusolukorras kuuleme iga päev uudiseid töökohtade kadumisest ning töötute arvu kasvust. Olles aas-taid või lausa aastakümneid mugavalt palgatööl, on järs-ku töökoha kaotamine tõsine löök. Oli ju kindel kuupalk ja parematel päevadel ka veidike preemiat. Kuid mis nüüd eda-si, kui tööandjat koos palga ja preemiaga enam ei ole?

Üheks võimaluseks on hakataendale ise tööandjaks. Ettevõt-lus on elustiil, mis nõuab pü-hendumist 24 tundi ööpäevasja 7 päeva nädalas, kuid samaspakub võimalust olla iseendaperemees. Tublide ettevõtetenanähakse tihtipeale vaid suurimainekaid firmasid, kuid ka näiteks pereettevõte võib ollavägaedukasjaleivalaualetuua.Lausa 98% Eesti ettevõtlusestmoodustavad väike- ja keskmi-se suurusega ettevõtted. Kuigipeamiseks põhjuseks ettevõtetetegevuse lõpetamisel on prae-guses turuseisus just klientuurivähesus, siisonalatimingiosa

kliente,kespankrotistunudette-võttest turule ”ripakile” jäävadningtugevalspetsialistilonjustnendeseassuurpotentsiaalomaettevõtte esmase klientuuri ku-jundamisel.Seeonkatihtipealeajendiks oma firma loomisel ka-sutadespalgatöölsaadudkoge-musi,oskusi, tutvusi jakliendi-pagasit.

Et mitte leiutada jalgratast, onmitmeid tugiorganisatsioone,kes nõu ja jõuga teile ettevõt-luses appi tulevad. Harjumaaettevõtjate jaoks on loodud SAHarju Ettevõtlus- ja Arendus-keskus (HEAK). Sarnane ette-võtluskeskus on igas maakon-nas, mis kokku moodustavadmaakondlike arenduskeskustevõrgustiku, mis koosneb roh-kem kui sajast spetsialistist,kes on pühendunud oma maa-konna arendamisele. Pakumetasuta abi alustamisel ning sa-mutitugejubategutsevateleet-tevõtjatele. Aitame läbi mõeldaäriidee, koostada äriplaani jafinantsprognoose, leida vajalik-ke koostööpartnereid nii Ees-tist kui välismaalt ning otsidaprojektiideele sobivaid rahastu-võimalusi. Samuti korraldame

erinevaid koolitusi ja seminarenii alustajatele baasteadmisteomandamiseks kui spetsiifilise-malt turunduse, raamatupida-mise, meeskonnatöö edukakskorraldamiseks ning koostöö-partneriteleidmiseks.

Ettevõtlusega alustamist toeta-takserahaliseltniiriiklikultkuiEuroopa Liidu toetussumma-dest.Töötulonvõimaliktaotle-da Tööturuametist kuni 70 000krooni toetust ettevõtlusegaalustamiseks. Selle eelduseksonettevõtluskoolituseläbimine.SamutitoetabalustavaidTallin-nalinnasregistreeritudjategut-sevaid ettevõtteid Tallinna linnkuni100000kroonisetoetusega.VäljaspoolTallinna linnategut-sevad ettevõtjad on oodatudtaotlemaalustavaettevõtjastar-di-jakasvutoetustkuni200000krooni Ettevõtluse ArendamiseSihtasutusest (EAS). Nii Tallin-na linna kui EASi programmipuhul võib taotleda toetust kasiis kui ettevõtlusega soovitak-se alustada palgatöö kõrvaltvõi ollakse juba varem ettevõt-jana tegutsenud. Starditoetusetaotlemiseks on vajalik esitadahästiläbimõeldudäriplaankoos

põhjalike finantsprognoosi-dega, mille koostamisel saabjustHEAKteilesuureksabiksolla. Starditoetust on saanudväga paljud väikeettevõttedüleEesti- lapsehoiu, tootmise,iluteeninduse, koristuse, ehi-tuse,turismijapaljudesteisteseluvaldkondades.Kuidsamutiuudsedideedninginnovaatili-sedprojektid,misonvägakõr-geteperspektiividega.

Samuti toetatakse juba tegut-sevate ettevõtete arendamist.Prioriteetsed valdkonnad oninnovatsioon, eksport ja tu-rism. Rahastatakse nii tehno-loogia uuendamist, meeskon-nakoolitamist,välisekspertidekaasamist,ekspordialustamistja arendamist, turismitoodetemitmekesistamist, välismessi-dekülastamistjapaljumuud.

HEAK pakub tasuta nõu karahastustaotluseks vajalikedokumentide koostamisel, etoma äriideele ning tegusatelemõtetele rahalist tuge leida.Ootame Teid külla, et aidataTeil teha midagi ise ja iseen-dale.

Meiekontaktid:Mustamäetee4,TallinnTel:6566641e-mail:[email protected]

Kallis Aino Kiirend Õnne tuppa, õnne õue, õnne taskusse ja põue!Õnne igal elu juhul, õnne juubeli puhul! 70. juubeli puhul õnnitlebMTÜ Vanamõisa küla

IN MEMORIAMIve-RiinaKattalsepp04.02.2009TõnuRääk 04.02.2009IldaSturis 09.02.2009LehteMitt 23.02.2009ErnstIlo 22.02.2009

LK � mÄRtS 2009

MärtsIKUU mÕtIsKLUs Mõeldes eesti keelele...Marje EelmaaLaagri Kooli direktriss

Eesti keel on meie esivanemate kultuuripärand, meie rahvuse kultuuriline selgroog, läbi mille on püsinud eestlus. Tõenäoliselt ei mõtle me argirutus eesti kee-le unikaalsuse, kaunikõlalisuse, keerulise struktuuri, keele are-nemis- ja uuenemisprotsesside ning rahvusliku identiteedi üle.

Argisemonantudvaldkondkee-leteadlastele,suleseppadeleningkindlasti kooliga kokkupuudetomavateleasjaosalistele–väikes-tele jasuurteleõppuritele.Suur-te all pean silmasneid, kel omakoolitee on läbitud etapp, agaelukutse tõttupeabüharohkemja rohkempingutama,etkiirestiuuenevamaailmagakursisollajanooremategasammupidada.

Emakeele päev Petersoni auks14.märtsiltähistatakseEestimaalkümnendat korda riikliku täht-päevanaemakeelepäeva.Küsisinühel märtsikuisel esmaspäevaselkogunemisel oma õpilastelt, kasnad teavad, kes on algatanudmõttetähistadaemakeelepäeva?Hetkeksolisaalisvaikus.Vastu-sekskõlasKristjanJaakPeterson.

Heameel on tõdeda, et teataksemeie esimest eesti soost kirja-meest.Eestlast,kelleauksantudtähtpäev, üleskutsega hoida jakaitsta eesti keelt, on ausse tõs-tetud.

Meedia vallutamas keelt Vaadatestagasimeieajaloole,võimetõdeda,eteestlastenaole-meomarahvuskeelestaatuseülemurettundnudpeakakssajan-dit.AlustadesMasingustja„õ”tähest,meierikkalikusõnavara-gaklassikutestTammsaarestjaKrossist,lõpetades2009.aastalWiedmannikeeleauhinnagapärjatudIlseLehisteningrohu-

juuretasandileestikeeletunnigaigasEestimaanurgas,kusikkapöörataksejakäänatakse…Tõsi, muutunud on kirjandus-kangelased ja taandumas on lu-gemishuvi,kunamaailmontäismeediakangelasi ja mõtlemistmittesoosivat nn popkultuuri.Elame meediast tulvil ajastul– äratuskellaks raadio, hommi-kukohv ja teleuudised, sõidultööle/kooliCDmuusika.Taeva-kanalitevahenduselloovadnoo-red oma maailmapildi. Sealt onväljakasvamasomasuhtluskeel,misvanemapõlvkonnaesindaja-tele võib sootuks arusaamatuksjääda.Slängjaarvukadlaensõnadontunginudmeiekeelekasutus-se.Neidkohtabkõikjaljailmselton nende piiraminegi keeruline.Teatud määral on keelgi arene-nud läbi ajaloo, lisandunud onigalajajärguluusisõnu.

Virtuaalmaailm mõjutabEnamustöökohtionseotudInter-netiga–uudised,tööalasedkon-taktid, sotsiaalne suhtleminegionkolinudüleveebikeskkonda.Sinna on kadumas pärast kooli-päevameiekasvavpõlvkondki.Kuidmillisepiirini saabkeel ri-kastuda? Kassõnalühendeidtäisja arvuti vahendusel kasutusel

olevkeelmeieemakeeltrikastab?See vastus jäägu kindlasti omaalaprofessionaalidevastata.Virtuaalkeskkonnast kasvavadväljamoe-jamuusikatrendid.Ti-henebjalaienebsuhtlusring,miseijääainultriigipiiridesse.Kind-lasti on olemas positiivne nootvõõrkeelte kasutamise ja laiemasilmaringi osas. Samas tekitabmuret, et tänapäevane kultuurkaldub kreeni materiaalse mõt-lemise ja asjade maailma poole.Tekkimas on sügav lõhe koolisõpetatavajamassimeediaspaku-tavavahel,misontulvilebakor-rektsest eesti keele kasutamistning nihkes olevaid väärtushin-nanguid.Virtuaalmaailmassaabeneseette luuasuureosamaail-mast ühe klahvi allavajutamise-ga.Uurimistöösaabõhtugakaantevahele…Agaelus?

Emakeel eelkõigeElu käib oma keerdkäike, kuspingutus on üheks vahendiksja võimaluseks eneseteostusel.Lisaks oleme eestlastena pärasttaasiseseisvumist liialt kummar-damas inglise keelt, justkui hä-beneksime oma emakeelt. Aru-saamatuks jääb kirjutajal inglisekeele õpetamine lasteaias ningarvukadlaulukonkursid,kusees-

Vee

brua

riku

u pi

ltide

s

LAULAVAD: 6. veebruaril oli muusikat nautiv lauluklubirahvas taas koos ja lasi end Veskitammi Kultuurikeskuses lummata kaunist muusikast Mihkel Mattiiseni vahendusel- küll klassikalisemas, küll kaasaegsemas pop-muusika maailmas klaveri vahendusel… Lusti oli palju, kui lõpuks publiku-le aplodeeris hoopis Mihkel, sest kogu saalitäis laulvat rahvast üllatas teda enneolematult kauni kooslaulmisega, kus tema oli vaid klaveril saatjaks…

PEAVAD VASTLAID: 25. veebruaril tähistasid Veskitammi Kultuurikes-kuses nii lapsed kui eakad üheskoos vastlapäeva. Värskendava kepikõnni, mõnusa hernesupi ja vurrimeisterdamise, laste tantsunumbrite ja ühis-mängude, laulude kõrvale kuulusid ka võistumängud, mõnusate lambavil-latoodete pakkumine, käsitöömeistri toodete tutvustus ja kasutatud esemete müük-ost-vahetus…

KELGUTAVAD:Maidla tiigikaldal võttis külarahvas muistsel vastlapäe-va kombel mõõtu kelgumäel. Mägi küll väike, aga võidutahtmine suur. Soojendust teevad Annika Kontus, Maria Niinepuu, Margus Saar, Jaa-nika Rätsep, Evelin Mitt, Siim Valge-väli ja kelgul Katrin Puhm

POPULAARNE ATRAKTSIOON:Vanamõisa küla vastlapeol osutus laste seas nõutui-maks saanisõit päris hobusega (hobune oli nii suur ja pildile hästi ei mahtunud:). Väiksed punaste põskede ja herne-suppi täis kõhtudega vallakodanikud pressisid end soojale saanivaibale ja sõit võis alata

tikeelne esitus on harv nähtus.Arvan, et võõrkeele(te) oskuson väikerahval oluline, seeläbionüksvõimalusend„suurena”näidata.Parakukujunebrahvuseelkõigeemakeelekaudu.Lapsena kuuldud ja õpitud sõ-nadninglausedmääravadmeietulevaseeluhoiaku.Rahvuslikuidentiteedikujunemineonvägapikk ja lõputu protsess. See al-gab kodust emakeele ja eestimeelega, mida täiendab ema-keelnekooliharidus.Peame meeles pidama, et kul-tuuri üheks oluliseks osaks onemakeel.Keeleabilsaamemaa-ilmastaruningennastarusaada-vaksteha.Midarikkamonmeiesõnavara,sedarikkamadolemeoma vaimult. Kui me ei väär-tustaomakultuuripärandit,siiseisaajärgminepõlvkondmeistenamäkkiühelpäevalaru?

Kas siis selle maa keellaulu tuules ei võitaevani tõustes ülesigavikku omale otsida….K.J.Petersoniluulereadonvastuseks,mikskauaaegneõpetajajakoolijuhtMeinhardLaksvalutassüdantemakeelepärastningalgatasmõttetähis-tadaemakeelepäeva.Kasutadestargaltglobaalseidvõrgustikkesaameehkomakeelejameele-gatõepoolesttaevanitõusta.

LK 9 mÄRtS 2009

Kohaliku omaalgatuse programmi kaudu sai Veski-möldre lasteaed ligi sada uut muusikainstrumenti

Imbi Tigassonnoortekeskuse töötaja

Naljakas sõna see sõber kord on,selleks võib olla ju isegi konn,naelal on haamer, pintslil on värvpastakal paber ja vaikusel lärm.

Ääsmäenoortekeskusesõbra-päevapidu toimus reedel 13.veebruaril.Kui tavaliselt seostatakse ree-detja13.kuupäevaikkamil-legihalvajakurjakuulutavaga,siismeiejaoksoliseetorepäevkoosväikeste jasuurtesõpra-dega,keskõikolidkokkutul-nudüheleesmärgil:üheskooslõbutseda.Meiepidusaialgusekell18.00ja tegevusi oli selleks õhtuksplaanitud mitmeid: klounid,erinevad seltskonnamängud,sõbrapost, pildistamisnurga-ke,diskojapaljumuud.Tege-vustjaguskõigileningigaveihakanudloodetavastikellelgi.Peo avasid meil klounid Bimja Bom, kes suutsid nii väik-sedkuisuurednaermaajada.

Noortekeskuskajaslastekilge-test jakuialgusesei julgenudnooredklounideleabiksmin-na,siishiljemtekkisklounideljubaraskusi,etkedajärgmise-na appi kutsuda. Oma esine-mise lõpetuseks meisterdasidBimjaBomigalepeolviibinudlapsele õhupallist loomakese,lille, mõõga või mõne muupõneva asja. Keegi ei jäänudkingitusestilma.Pealeklounideesinemist saidlapsed natukene maiustada,klõpsida sõbrapilte pildinur-gasvõijättajälgsuurdenoor-tekeskuseühistöösse.Siis agaalgasid erinevad seltskon-namängud, mida viisid läbiKerttu ja Triin. Taas oli vägapopulaarne limbo ja ajalehe-tants.Muusikatmängisidsel-lelõhtulRaunojaTaavi.Siinkohal tahakski tänadakõikitublisidnoori,kesmeileabiksolidsõbrapäevapeokor-raldamisel.Ilmanendetaeioleselliste vahvate koosviibimis-te tegemine lihtsalt võimalik–sõbradjuikkagi.

Ääsmäe noorte-keskus Exiti sõbrapäeva pidu

Igaühel on oma pillPrOjeKtIrahad

Tea Oll Veskimöldre lasteaia õpetajaKastidevirn RAM Veskimöldre lasteaia koridoris aina kasvab. Elevil muusikaõpetaja Meeli Viljaste vaatab nimekirja pa-beril ja loeb järjest lisanduva-telt kastidelt pillide nimetusi.

“Jah,seeonnüüdolemas.Just,vihmapilloliveelpuudu!Oi,janüüdonmeilkaneedpillid.”Nimekiri muusikariistadest,millel lasteaia rohkem kui 80mudilast nüüdsest muusikatteha saavad, tundub lõputu:kellamängud, metallofonid,agoogod, tamburiinid,kõlakar-bidjaksülofonidjne.Kokku lisandus VeskimöldrelasteaiasenistelepillideleKoha-liku omaalgatuse programmistsaadud toetusega muusikarin-gide- ja muusikalise huvitege-vusetarvis85uutinstrumenti.

Miks just kohaliku omaalgatu-se programm?Sest selle üks eesmärke on ko-halikareng,kogukonnaliikmetekoolitaminejakohalikuarengukavandamine. Aga olgugi, etVeskimöldre lasteaed on jurii-diliseltRoccaalMarekooliosa,asubtahoopisSauevallasVes-kimöldres ja üritab kujundadasiinsepaiganägu.

Hea idee lapsevanemaltProjektikonkursil osalemise et-tepanektulilapsevanemalt,kel-le lapsed nii lasteaia muusika-kui pilliõpperingides osalevad.Idee andnud lapsevanemaksonJanaMätas,Grete jaKasparKangroema.Nüüdseksonkastidessaabunudpillidväljavõetudjakäibvilgastegevus-onjuVeskimöldrelas-teaiaükseesmärkelasteloovu-searendamine,nendeeripärajasoodumuste märkamine, julgetegutsemise ja loomuliku huvitoetamine.“Muusika on aga lapse enese-

väljenduse uks parimaid või-malusi,”kinnitabMeeliViljaste,kes juhendab lasteaias muusi-karingejapilliõpet.“Tänupro-jektitoetuseeestostetudpillide-leonmeilnüüdkasutadapõnevvalik erinevaid muusikainstru-mente.”Lasteaia juhataja Anu Ratasesõnulonmuusikaringkoht,kusomahelimaailmarikastada.“Li-sakstavapärastelemuusikatun-dideleonsiinveelgienamvõi-malik tegeleda pillimänguga,saada osa põnevast muusikali-sest liikumisest, tantsida, tehaka keerukamaid rütmimänge,kuulata põnevat muusikat,veelgi laiendada oma laulure-pertuaari, saada kooslaulmisekogemustjajulgust.”

Kõik on kaasatudVäiksemate laste tundides onVeskimöldrelasteaiasesmarõhklaulmisel jaomahääle tundma

õppimisel.“Alustamelihtsama-te rütmipillidega ning liigumejärjestkeerukamatepoole,”sel-gitabMeeliViljaste.“Viie-kuue-aastastega teeme juba ka pärispillilugusid.”Õppidasaabklaverit(süntesaa-torit), kitarri, plokkflööti. Pilli-lugude õppimisel kasutataksemängu elemente, sõnarütmi,luuletusi,liisutusijalaule.Tähtis koht on improvisatsioo-nil.Eesmärgikson,etlapstun-neksendomapilliseltsisvabaltjaloovalt.

Igal kevadel on kõigil pilliõpi-lastel võimalus esineda pilli-õppe kevadisel lõpukontserdil.Aastajooksulmängitudpalasidmängitakse tundides ka lindi-le, millest aasta lõpuks kuju-neb Veskimöldre pillilaste CD-plaat.

Vika VesiaidVeskitammi lasteaia õpetaja

Ühel ilusal lumisel ja päikese-paistelisel küünlakuu päeval otsustas Veskitammi Lasteaia Pokumamma, et on õige aeg hakata otsima lasteaia õuealale peidetud varandust.

Etkõiklapsedsaaksidtegutseda,oliseiklusmängustkutsutudosavõtmakogulasteaiapere.Pokumamma tervitas julgeid,vapraid ja uudishimulikke aa-retekütte. Ega see otsimine niilihtne polnudki – selleks, et aa-rdenijõudatulilahendadamit-mesuguseid ülesandeid. Mütatatasakaaluhoidessoomaal,hirmutrotsidesületadakuristikukohalolevsild,vallutadamäetipp.Nagu muinasjuttudes, sattusidka seekord lapsed ootamatultNõiariiki, kus osutusid valvu-riteks suured hirmuäratavadmammutimürakad. Sealsestnõidusest aitas vabaneda ühi-selt küünlatule paistel loetudluuletus. Sattunud aga mõista-tustemaale, avanes koopauksedasipääsuks vaid tänu õigestilahendatudmõistatustele.LõpuksmängisPokumammaigarühmaga mängu „külm ja soe”etjõudapeidetudaaretekirstu-ni. Võitjateks osutusid kõik rajaläbinudlapsed.Pokumamma poolt ülesseatudseiklusmängud õpetasid lasteleiseseisvat mõtlemist, meeskon-natöö- ja suhtlemisoskust, aren-dasidosavustjataiplikkust.Vapraid aaretekütte ootas eesliikumisõpetaja, kelle juhenda-miselläksmäellahtilõbusvast-lasõit. Pärast tegusat hommiku-poolikut oldi rahul ja rõõmsad,kõigile maitses hästi hernesuppjavastlakukkel.Vahvaüritus läks toredastikor-da,lapsedsoovisidtullakajärg-miselaastalPokumammajuurdeseiklusterajale(aaretejahile).

Varandust võib leida ka lasteaia õuealalt

NOOred MUdILased

ÜHES RÜTMIS: 4-aastase Hugo, kes võlub kõlapillist välja erakordselt kõrgeid helisid ja “juba” kolme ja poole aastase Mia-Marie, kelle väike-sed trummari-käed patsutavad Aafrika löökriista Djembet, musitseeri-mine kõlab juba üsna ühes rütmis

Maire PentikäinenMaidla külaelanik

Jätkub veebruarikuu vallalehes alustatud artikkel külade esin-dajate tutvumisreisist Virumaa elu-oluga.

Vaatamata ajanappusele saimeküllaltki hea ülevaate Ida-Viru-maaküla-elust,nendemajanduslikustseisustningtah-test midagigi tehaomaväikesekodukandiheaks.Heaolinäha,et vallajuhid tõepoolest taha-vadaidataküladeselusäilitada–jasedamitteainultendipoolthääletajate hankimiseks (kuigika seal on inimesi erinevaid).

Naeruväärne tundub sealse elutaustal meie pealinna ja selleümbruses (ja kahjuks ka mujalEestis)toimuvlabanejaläbinäh-tav võimuvõitlus, kus lausa sü-litatakseprimaarsetemoraali- jaeetikareeglitepeale,miskieioleenampühaningkõikvahendidonlubatud.Mepeaksimeolemanaguükspere,kuionraskused,aga me oleme nagu HermanSimm, kes naeruväärse summaeestomaEestiäraandis...Tahaksloota,etüksmeeljapikkigaühendaks„Ida-VirumaaKü-lade Esindust”, „Põhja KirdeKoostöökoda”, „Ida-VirumaaTalupidajateLiitu” jakõiki teisiVirumaalelujätkumiseeestseis-

jaid.Talvekooli reisile järgneva se-minari grupitöö tulemusenaleidsime ühiselt, et külavanema(külaliidri) statuut peaks olemapaikapandud(koosvallapoolse-te kompensatsioonidega), kunapaljudelulisedküsimusedtuleblahendada külas kohapeal (sa-gelikeskusvägakaugel jaküsi-mus ei huvitagi). Ta peaks ole-mavahemeesvallajakülavahel(volikogust sõltumatu, sest sealotsustabsageliparteilinekuulu-vus!),talpeaksolemann.abistavmapp,millesolulisemadseadu-sedselgemaskeeleskirjas.Põhitöökohakõrvaltkülavanemaametit pidajal võiks aastas olla

x vaba päeva (tööandja kulul).Teda motiveeriks rahva toetusjakasvõiminimaalnetunnustusvallapoolt(tänasedaigasvallasei tehta) ning ametivendadegatihedam koostöö. Tänase päevaseisu arvestades peaks külava-nem ka sotsiaaltöö käimapane-mise eest oma lähikonnas hooltkandma(leidmasobivadtöötegi-jad,vallapealeeisaaainultloo-ta ja ühistransport puudub, sel-lekskasvõisümboolneabiraha).Külavanema ülesannete hulkapeaks kuuluma ka järeltulija(te)kasvatamine=koolitamine.*

*Kuna talvekool toimus veebruari alul, siis arvestati hetkeseisu.

KOGemUsed Kodukant Harjumaa Talvekool Toilas

LK 10 mÄRtS 2009

2. aprillil 2009algusega kell 16.00Ääsmäe Põhikoolis

Eelregistreerimine toimub aadressil [email protected] või telefonil 6541154 kuni 29. märtsini 2009. a.

SAUE-JÕGISOO rahvamajas

28. märtsil kell 19.00 teatriõhtu

nali ühes vaatuses

ELUPILDIKESI ESTRAADILT...

MEHED?! NAISED!? M I X ?!!

( S. Alevi, J. Tobre, J. Paeti, M. Oopkaup ainetel)

Esitab VASALEMMA NÄITE-MÄNGUSELTS KRÕMP!

Pilet 25.- krooniInfo tel 501 2033

EELTEADE:

24. aprillil kell 12.00

vESKITAMMI KULTUURI-KESKUSES

SAUE VALLA EAKATE

KEVADPIDU

koos Saue linna eakatega

Täpsem info aprillivallalehes

VANAMÕISA SELTSIMAJASEMADE VÕIMLEMINE

KOOS BEEBIGA

Vanus 2 kuust kuni aastaniAkrobaatilised harjutused koos beebidega annavad

võimaluse emmedel treenida erinevaid lihasgruppe ja

strateegilisi piirkondi, treenime järk-järgult lapse

selja- ja kaelalihaseid, käsi, jalgu.

Tunnid päevasel ajal, aeg

kokkuleppel grupi täitumiselInfo: õpetaja Ave 5018577

või [email protected]

Ahto OjaÄäsmäe Külakogu

Et külaelu edendamine oleks süsteemne ja pika-ajaline, siis otsustati koostada Ääsmäe küla jätkusuutliku arengu strateegia ja tegevuskava.

Allesseeoli,kuiÄäsmäekülassaivalituduus8-liikmelinekü-lakogu. Kalendrisse vaadatesselgub,etseetoimustegelikultjubapeakolmaastattagasi.Et Ääsmäe ja Tagametsa külakoosarendamineolielanikeet-tepanekjasoov,siisonkülako-gusviisinimestÄäsmäekülastjakolmTagametsakülast.

Külakogu rollKülakogu on eelkõige infova-hetuseorganiseerijakülaseesjakülaningvallajateisteorgani-satsioonidevahel.Temarollonollaarendamisprotsessidekäi-vitajajakäigushoidja,problee-mide kaardistaja ja lahendusteväljamõtlejaningjõukohastete-gevusteelluviimiseorganiseeri-jakoosettevõtlikekülaelanike-ga.Külakoguonavalikehuvidekaitsja,tagamaks,etigasugune(kinnisvara) arendustegevuspeabolemasolevatejatulevasteÄäsmäe elanike heaolu ja elu-kvaliteetitõstma!

Arengukava tagab süsteemsuseTagamaksjätkusuutlikkuaren-gut,saiühekseesmärgikskoos-tadakülaarengukava.Arengu-kavakoostamiseprotsessalgasväikese töörühma moodusta-mise, probleemide kaardista-mise ja olemasoleva olukorraanalüüsiga. Edasi järgnes vi-siooniseadminejakokkuleppi-mine arendamise põhimõtetesning strateegilistes eesmärki-des aastani 2020. Probleemidelahendamiseks ning strateegi-listeeesmärkidesaavutamisekskoostatati tegevuskava aastani2010 koos eelarve, mõõdikutejaprotsessiseirejaarengukavatäiendamisekirjeldamisega.

Algus juba 2006. aastalArengukava väljatöötamine al-gas küsimustiku koostamisegajuunis 2006. Küsimustikku ja-gati jaanitulel, pandi inimestepostkastidesse ja levitati muulmoel külaelanikele. 2006. aas-ta suve lõpuks toodi täidetunatagasipaarkümmendküsimus-tikku.Külakogu otsustas sügisel kü-simustikkunatuketäiendadajaveel ühe ringi vastuseid kogu-da,milletulemusenasaadiveel20täidetudankeeti.Ankeetideltoodud probleemide põhjusteja lahendusvõimaluste selgita-misekskoostatiteabenõueSauevallavalitsusele,etkaardistada,kes, kuidas ja mil moel saabhakata probleeme lahendama.Olulineoliselgitada,midasaa-vad teha külaelanikud ise ja

mida saavad teha teised asja-osalised(vald,ASKovek,Põh-ja Regionaalne Maanteeamet,Harju Ühistranspordi Keskus,jne).

Temaatilised ümarlauad Probleemide arutamiseks jatugevuste-nõrkuste-võimalus-te-ohtude analüüsimiseks viidiläbi Ääsmäe arengu esimene ümarlaud oktoobris 2006. aas-tal. Sellelantiülevaadearengu-kava koostamise metoodikast,tutvuti kavandatud tegevus-tega Saue valla arengukavasja Harjumaa investeeringutekavas, mis puudutavad Ääs-mäed.EsimeselümarlaualtehtikaÄäsmäekülatugevuste-nõr-kuste-võimaluste-ohtude (nnSWOT)analüüs.

Novembris 2006. aastal toi-musÄäsmäearengukava teine ümarlaud, kus välja toodudprobleemid pandi tähtsuse jär-jekorda ja otsiti oma arenguideed ehk visiooni. Vaadati kakohaliku arengukava tegemiseõppefilmi „Kohalik Agenda 21“ ja vahetati infot, kuidas jooks-vaidprobleemeon lahendatudningkuhuontarvispaigaldadaväikesed nn „tänavaprügiur-nid“,misaitavadavalikkuruu-mipuhtanahoida.

Arengukava koostamise kol-mas ümarlaud toimus jaanua-ris 2007,kuskuulatiSauevallaabivallavanem Priidu Kalbrevastuseid 28 eelnevalt esitatudküsimusele. Küsimused olidpeamiselt seoses Ääsmäe külauutekinnisvaraarendusprojek-tide jaoksdetailplaneeringual-gatamiseotsusega,mismuudabSauevallaüldplaneeringut.

Neljandal ümarlaual märtsis 2007. aastal. kuulati Salu koolidirektori Helger Rannu ette-kannetSalukooliuutehoonetekavandamisekohta.Kavanäebette koos kooli ehitust koosmini-spaaga, mille elluviiminetõstab oluliselt Ääsmäe küla-elanikeelukvaliteeti.Elanikeleavanebsauna,solaariumi,koh-viku ja teiste teenuste kasuta-mise võimalus. Rühmatöödespakkusid ümarlauas osalejadväljavõimalikkevariantevabaajaveetmiseasukohtadeks.

Viiendal ümarlaual märtsi lõ-pus 2007. aastal pakkusidosa-lejad välja võimalikke lahen-dusijategevusi6enamtähtsale

probleemile, mille lahendami-selesaavadkülaelanikudkaisekõigerohkemkaasaaidata.Seeoli aluseks Ääsmäe küla tege-vuskava 2007-2010 koostami-sele.

Kuuendal ümarlaual kuulatiökoloogiliseplaneerimise,öko-ehituse ja renoveerimise alastettekannet Marek Strandber-gilt. Saku valla kogemustestkergliiklusteede arendamiselkõneleskohalolnuteleSakuval-laabivallavanemKallePungas.Ümarlaual osalejad arutlesidÄäsmäekülavõimalustesttehaettepanekuid kergliiklusteedetrasside kujunemiseks selliselt,et Saku valla külade ja SauevallaÄäsmäeküladevahelisedkergliiklusteede otsad omava-heltulevikuskenastikokkulä-heksid.

Seitsmes ümarlaud toimus maikuus 2007. aastalkuskuu-lati Külakogu tegevustest üle-vaadet, arutleti Arengukavaüle ja lepiti kokku arengukavatäiendamise protseduurides jatähtaegades.

Külarahvale kommenteerimiseksPärastmaikuuümarlaudajaga-ti kõigile vähemalt ühel korralümarlaual osalenud perekon-nalearengukavaeelnõu jamõ-ned eksemplarid olid vabaltsaadavad Ääsmäe raamatuko-gus. Ümarlaual lepiti kokku,etinimesedesitavadomakom-mentaarid ja täiendusettepane-kudhiljemalt7.juuniks.Tähtajakssaabusidüheltinime-selt täpsustavad küsimused jakahelt inimeselt faktilised täp-sustused eelkõige lähiajalugupuudutavaosakohta.

Arengukava valmisTäiendatud Ääsmäe arenguka-vavõetivastujuunikuiselÄäs-mäekülakoosolekul.Arengukava koosneb järgmis-test osadest: arengukava koos-tamise protsess ja põhimõtted,

Ääsmäe olukorra kirjeldus,probleemide kaardistamineja analüüs, arengueesmärgidja visioon, tegevuskava, aren-gukava elluviimise seire ningtäiendamineninglisad.

Arengukava on elav dokument Ääsmäe küla jätkusuutlikuarengustrateegiaaastani2020ja tegevuskava 2007-2010) onkoostajate jaoks kokkulepitudtulevikuvisioon, eesmärgid,tegevused ja tulemused, mismuudavadÄäsmäekauniksjamõnusakskülaks,kusinimes-telonheaelada,töötada,vabaaega veeta ja ennast teostada.Arengukava on aluseks ole-masolevate Saue valla, Harjumaakonna arengudokumenti-deningplaneeringutetäienda-miseks, erinevatest allikatestrahastamise taotlemiseks jaesmatähtsate probleemide la-hendamiseks.Arengukava on Ääsmäe ela-nike omavaheline saavuta-tud kokkulepe aastal 2007,mida jooksvalt täiendataksevähemalt kord aastas ning 13aasta möödudes (aastal 2020)vaadatakse läbi strateegilisedeesmärgidningvisioon.Aren-gukava on elav dokument,kokkulepe ja vahend eesmär-kidesaavutamiseks.

Kõige tähtsam Olemesuutnudelluviiapõhi-mõtte – me saame täpselt niiheavõivähemheaeluoluÄäs-mäel,kuipaljumeise,Ääsmäeelanikud jaksame ja viitsimesellekskoosvaevanäha ja iseettetegevusivõtta!Tahan siinkohal tänada kõikipraeguse Külakogu liikmeid(Taivo Tahk, Tiina Tint, OlviSuurkütt, Toomas Kala, IlmarKeidla, Jüri Minnus ja MadisLiiväär) ning tublisid vaba-tahtlikke abilisi nagu Jaanikaja Mark Saat, Arvo Pruljan,Jaanus Kallion, Liia Kiibus,Aino Lehtmets, Eda Liiväär,Kristel ja Heiki Kask, Ly Au-naste, Imbi Tigasson ja kõikineid kokku sadu inimesi, keson loonudkaasameieühistesettevõtmistes!ToetajatestsuuredtänudSauevallavalitsusele ja volikogule,AS Balsnack, AS KadarbikuKöögivili, AS Neomel, Ääs-mäePõhikooljaÄäsmäejahi-mehed!

Kuidas Ääsmäe küla omale arengukava sai?

Ääsmäe küla koosolek 3. aprillil kell 19.00 Ääsmäe koolis

kavas on valida uus külakogu koosseis ja kohtuda AS Kovek esindajatega, et uurida, miks on veehind

Ääsmäel nii kõrge ning miks on kavas seda sel aastal veelgi tõsta!

Hea Ääsmäe elanik, kui oled sama meelt, et Ääsmäel hea elamine on meie endi kätes, siis tule koosolekule

ja osale uue külakogu valimisel ning Ääsmäe veeküsimustele vastuste saamisel!

KüLaeLU

16-st Saue valla külast on arengukavad olemas veel ka:

Tuula ja Pällu küladel (2006-2010) Vanamõisa külal (2009-2015)

Maidla ja Pärinurme küladel (2003-2013)

Kõik dokumendid on kättesaadavad ka Saue valla veebilehel http://www.sauevald.ee/juhtimine/

alusdokumendid/arengukavad

mÄRtS 2009 LK 11

Jüriöö jooksJüriöö jooksJüriöö jooks25. APRILLIL JÕGISOOL

SAUE VALLA SUUR

Töötab puhvet ja saab suppi

Kava17.30 registreerumine jooksudele18.00 AVAMINE18.30 lastejooks, kuni 8.a (kaasa arvatud)

19.00 suuremate lastele 9-1219.30 autasustamine (laste)

20.30 SUUR JÜRIÖÖ JOOKS!21.30 PIDU- mängib ansambel Kirss’n’Garden

Õhtut juhib JAAN KIRSS Võistkonnad on 8-liikmelised, neist 3 on naised.

Võistlejate ja osalejate eelregistreeri-mine kuni 21.aprillini [email protected] või telefonil 50 12 033 Ülle Rondo. Jäta võistkonna nimetus, kapteni nimi, küla ja kontakttelefon

ERIAUHINNAD KÕIGE STIILSEMATELE VÕISTLEJATELE!

Kohapeal registreerumine 100 krooni võistkonna kohta.Kohale toob ja koju tagasi viibJüriöö Jooksu buss vastavalt eelregistreerimisele. 17.45 jõuabJõgisoole ja tagasi viib viimanebuss 22.45

9

UUSKASUTUSLAAT

28.03.09

VANAMÕISA SELTSIMAJASAllika tee 10, Alliku, Saue vald

kell 11.00-14.00

Eelregistreerimine koha broneerimiseks: [email protected]

OSTA, MÜÜ JA VAHETA

Sinu kodus on kindlasti häid asju, mille jaoks

Sul ruumi ei ole või mida Sa enam ei vaja

Osta, müüa ja vahetada saab: rõivad, lasteriided, jalanõusid,

aksessuaare, hobivahendeid (suusad, rulluisud jms.), raamatuid, nõusid,

mööblit, koduelektroonikat, käsitöövahendeid, mänguasju, plaate

ühesõnaga kõike huvitavat, mis teie kodudes leidub ja mida ei kasutata

Müügilauad seltsimaja poolt

VANAMÕISA KÜLA VALIB KÜLAVANEMT!

5. aprillil kell 19.00 Vanamõisa seltsimajas küla üldkoosolek

Vanamõisa külavanema valimine perioodiks 2009-2011 (esitatud kandidaadid -

Andres Laineste, Vahur Utno, Raiko Saar)

Arutlusel küla probleemid ja rõõmud

Kandidaatide esitamine kuni 20. märtsini: kirjalik sooviavaldus kandideerimiseks, koos lühikese

enesetutvustusega ning nimi, aadress, kontakttele-fon. Sooviavaldused palun saata [email protected] või tuua/saata Vanamõisa seltsimajja Allika tee

10, Alliku küla, Saue vald.

Esitatud kanditaatidega on võimalik tutvuda alates 24. märtsist Saue valla kodulehel

TULE JA RÄÄGI KAASA OMA KÜLA TULEVIKU EEST!

VALLAVALITSUS KOHTUB ELANIKEGA

6. AprILLIL KELL 18.30 ON KÕIK LAAGrI ALEVIKU

INIMESED OODATUD VESKITAMMI KULTUUrIKESKUSESSE

võimalikud küsimused vallaesindajate-le palume saata e-postiga

([email protected]), et ametnikel oleks võimalik vastused

ammendavalt ettevalmistada.

Kõik huvilised on oodatud Lisainfo 654 1156

Saue Gümnaasium on Harju maa-konnas tuntud kõrgete õpitule-mustega jätkusuutliku arengu

põhimõtteid järgiv kaasaegse õpi-keskkonnaga kool.

2009/2010 õppeaastal avatavatesse Saue Gümnaasiumi

X klassidesse kandideerijatele toimuvad vastuvõtu intervjuud

7. aprillil kell 14.30 kabinetis 105.

Kaasa võtta õpilaspäevik, 9. klassi klassitun-

nistuse koopia ja isikut tõendav dokument.

Aadress: Nurmesalu 9, Saue linn, 76506

E-mail: [email protected]

Kantselei: 6 709 234

http://www.saue.edu.ee/

1. aprillil kell 18.00 Laagri KoolisFotokonkursi MINU KODU - SAUE VALDPidulik preemiate väljakuulutamine

Kavas:Lühikoolitus – „Pildistamise põhitõed“ (Ardo Holts)

Preemiate väljakuulutamineKuni 12. a13. – 18. a

19. a ja vanemadParim idee, Parim tehniline teostus, Kõige naljakam foto

OSALEMINE KÕIKIDELE HUVILISTELE TASUTA!

www.laagrik.edu.ee/foto Info: Katrin Krause 514 0761, [email protected]

Toomas Artma [email protected]

Laagri Kultuurikeskuses alustab 9. aprillil kell 18 -21.00

üritustesarja - “Lektoorium”, mille eesmärgiks on isiksuse arendamine läbi ühiste arutelude, huvitavate filmide vaatamise ja kogemuslike

harjutustega.

Kas Sa oled valmis muutuma?Abiks on dokumentaalfilm

“Sina oled oma elu tervendaja”Teemadeks on eneseväärtustamine,

tervis, küllus ja terviklik elu.

info ja registreerimine: 56 152 958 või [email protected] hind 100 krooni

LK 12 mÄRtS 2009

VäLjaandja toimetaja: anne-Ly sumreKontakt: 654 1156 e-post: [email protected] Küljendus: anne-Ly sumretrükk: printall

saue vallavalitsusveskitammi 4, Laagri, harjumaa654 1130, www.sauevald.ee

tiraaź: 4200 Ilmumisaeg: kord kuus (va juulikuu) Levi: tasuta kõikides valla postkastides ja kultuuriasutustes, raamatukogudes

Rochelle magamistuba

8349.-21 800.-

2000.-5652.-

Joanne laud + 6 tooli

1300.-4337.-

Scala voodi 160x200

Scala voodi 160x200

Lahtiste uste päev

27.03-04.04.2009

E-R 8:30 - 17.00

L10.00 - 15.00

Tel. 60 96 847; Mob 56 499 702; 56 484 704; www.4home.ee

Asume Tabasalu taga, Tammi teel, Madise kinnistu, Vatsla küla

4home.ee mööblilao hooaja soodusmüük !

Supersoodsate hindadega näidised,

viimased eksemplarid laost ja palju muud.

3300.-5645.-

Aapeli laud + 4 tooli

Müüa kvaliteetseid lõhutud küttepuid

koos kohaletoomisega

info ja tellimine tel 505 0924,

www.hikkor.ee

R.T. Toitlustuse OÜ (Pärnu mnt 501, Laagri) TAMRO MAJAS

Avatud: E-R, kella 9.00 - 15.30

soojad lõuna alates 12.00Võimalus tellida soe toit kontorisse või

astu läbi ja söö kohapeal. Ettetellimisel katame ka Teie peolaua

küsi pakkumist:

Lisainfo telefonil : 650 3652

Müüa või üürile anda garaaziboks Nõlvaku

tänava lähedal (Laagris).

Kontakt 513 4950

SAEN ja LÕHUN KÜTTEPUID virnastatud palgist (diam 8-

30cm) min kogus 20 rm.Vajalik korralik tööstusvool

3 faasi 16A või traktor tel 503 0700

Müüa bernhardiini kutsikad

Vanemad edukad näitusekoe-rad ning läbitud iseloomutesitid

max punktidega. Kutsikad tugevad, kõrged, rahuli-

kud, kasvavad lastega peres 534 46986 502 7710

66 84 700 [email protected] www.1partner.ee

Kaili Tamm56 268 258

Olmer Õigus56 560 460

Soovin vôtta Laagris prantsuse keele tunde

algajaleTelefon 677 8367 vôi

509 3158, Ahto

POTTSEPATÖÖD ahjud, kaminad, pliidid,

korstnad jne. Ehitus, remont, nõustamine

Tel: 556 21455

Documents

Riigi sünnipäeva rasketel aegadel - sauevald.eesauevald.ee/documents/17893729/18994366/marts.pdf · siat”- Mare Kamar, Kaja Valgma ja Ruta Kukkur. LK 2 mÄRtS 2009 VaLLavOLIKOGUs