Päikesesüsteem

8. klass

Millest Päikesesüsteem koosneb?

Päike

Planeedid:

Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (8)

Asteroidid

Komeedid

Planeetide kaaslased – kuud, rõngad, satelliidid

Meteoorid ja meteoriidid

Praht

Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringikujulistel orbiitidel

http://www.gunn.co.nz/astrotour/?data=tours/retrograde.xml

Maa-tüüpi planeedid

Merkuur Veenus Maa

Marss

Merkuur

• Päikesele lähim

• Mõõtmetelt veidi

suurem Kuust

• Maastik äärmiselt Kuu

sarnane

• Liigub kiiremini

kui teised planeedid

• 1 ööpäev = 2 aastat

• Aastaajad puuduvad

• Elamistingimused keerulised – 6x intensiivsem päikesekiirgus, ööpäevane temperatuuri kõikumine suur (+400 kuni -170 ͦC), atomsfäär puudub.

Veenus • Maaga peaaegu ühesuurune ja Maale lähim planeet. • 1 aasta = 2 ööpäeva • Temp 480 ˚C – kõige kuumem. • Atmosfäär u 100x tihedam Maa atm. – kasvuhoone! • Üpris lauge, kõrgeim mägi 12 km. • Rõhk sarnane ookeani- sügavustele. • Pidev pilvkate ja pilved liiguvad kiiresti (350 km/h) • Esineb äikest ja torme, päikest on tänu pilvkattele vähe.

Maa • Meie tahke välispinna, atmosfääri, ühe kaaslase ja

aastaaegade vaheldumisega helesinine planeet.

• Atmosfäär koosneb peamiselt N, O, CO, on aja jooksul palju muutunud (ammoniaak, kloor, metaan, vesinik) ja kaitseb temperatuurikõikumiste eest.

Hüdrosfäär e veestik.

Kaaslane Kuu.

Maa-tüüpi planeetide seas

suurim.

Teadaolevalt ainus planeet kus leidub elu.

Marss • Maast 2x väiksem.

• Aastaajad ja kliimavöötmed.

• 1 aasta = 625 Maa ööpäeva

• Öp enamvähem nagu Maal.

• Temperatuur kõigub

rohkem (orbiit elliptilisem).

• +25 kuni -100 ˚C

• Hõre atmosfäär.

• Pinnas meenutab kivikõrbe.

• Arvatakse, et kunagi oli vett.

• 2 kuud – Phobos ja Deimos (kivirahnud).

• Geisrid, mis purskavad välja süsihappegaasi.

Phobos ja Deimos

Jupiter

Saturn

Uraan

Neptuun

HIIDPLANEEDID

Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet.

Mass = kõigi teiste planeetide

mass kokku x 3.

Puudub tahke pind, paks

atmosfäär (vesinik, metaan,

ammoniaak, etaan, veeaur jms) mis läheb üle vedelaks vesinikuks ehk Jupiteri „pinnaks“.

Temperatuur keskmes u 20 000 kraadi ning planeet kiirgab 2 x rohkem valgust/soojust kui Päikeselt saab.

63 Kuud, 4 suuremat on tekkinud koos planeediga (Io, Europa, Ganymedes, Calisto)

Io – suuruselt 2. kuu ja

päikesesüsteemi vulkaaniliselt

aktiivseim objekt.

Suur punane laik – punakas

keerisjas moodustis Jupiteri pinnal,

mida on uuritud kolm sajandit.

Esineb äikest ja virmalisi.

Rõngad (Maalt nähtamatud)

Saturn Tuntud rõngaste poolest.

Läbimõõt u 9x suurem kui Maal.

60 Kuud.

Koosneb peamiselt - Vesinik, heelium, metaan.

1 aasta = 30 Maa aastat.

Uraan Suuruselt 3. päikesesüsteemis.

Temperatuur Päikesesüsteemi madalaim -224 ˚C.

Atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist.

Jäine planeet.

Rõngad (13) ja palju kuusid (27).

Tuule kiirused kuni 900 km/h.

1 aasta = 84 Maa aastat.

1986. a registreeriti kokku

10 pilve.

Neptuun Suurimad tuuled

Päikesesüsteemis –

2000 km/h.

13 Kuud ja rõngad.

Suur tume laik –

tume keeris, arvatavasti

torm.

1 aasta = 165 Maa aastat

Temperatuur keskmiselt -214 ˚C.

Päikesesüsteemi väikekehad

Asteroidide vöö

Marsi ja Jupiteri vahel

Komeet ehk sabatäht Päikesesüsteemi äärealadelt.

Jää, süsinik.

Tuum -

pea -

saba.

Peast tekib

atmosfääri

tungides rõhu

tõttu saba.

Meteoor e „langev täht“ ja meteoriit

Eesti meteoriidikraatrid