Embed Size (px)
Citation preview
LISA
TTK nõukogu 24.03.2016 otsusele nr 1-15/80
„Tallinna Tehnikakõrgkooli 2015. aasta eelarve täitmise ja
majandusaasta aruande kinnitamine“
MAJANDUSAASTA ARUANNE
01.01.2015–31.12.2015
Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Tehnikakõrgkool
Aadress: Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn
Telefon: 666 4500
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.tktk.ee
Majandusaasta aruanne koosneb kõrgkooli tegevusaruandest ja selle lisast ning
raamatupidamise aruandest.
Dokument koosneb 33 leheküljest.
2
Sisukord
Sisukord ...................................................................................................................................... 2
Rektori eessõna .......................................................................................................................... 3
1. LIIKMESKOND ................................................................................................................. 5
1.1. Üliõpilased ................................................................................................................... 5
1.2. Töötajad ....................................................................................................................... 5
2. ÕPPETEGEVUS ................................................................................................................. 7
2.1. Vastuvõtt ...................................................................................................................... 7
2.2. Õppetöö tulemuslikkus ................................................................................................ 8
2.3. Õppetöö korraldus ....................................................................................................... 9
2.4. Elukestev õpe ............................................................................................................. 10
2.5. Raamatukoguteenused ............................................................................................... 10
2.6. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele .......................................................... 11
3. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUS ............................................................ 12
3.1. Teadmussiire .............................................................................................................. 12
3.2. Avaldatud publikatsioonid ......................................................................................... 14
3.3. Liikmeskonna osalemine TAL-konkurssidel ............................................................. 14
3.4. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele .......................................................... 15
4. KOOSTÖÖ ....................................................................................................................... 16
4.1. Siseriiklik koostöö ..................................................................................................... 16
4.2. Rahvusvaheline koostöö ............................................................................................ 16
4.3. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele .......................................................... 18
5. TARISTU ARENDAMINE JA KASUTAMINE ............................................................. 19
5.1. Renoveerimis-, ehitus- ja projekteerimistööd ............................................................ 19
5.2. Laboriseadmete ja inventari soetamine ..................................................................... 20
5.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ........................................................ 20
6. ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE .............................................. 22
6.1. Finantsjuhtimine ........................................................................................................ 22
Töötasud ............................................................................................................................ 22
6.2. Kvaliteedijuhtimine 2015 .......................................................................................... 23
6.2.1. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine ........................................................... 23
6.2.2. Üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamine ja õpingute katkestamiste
vähendamine ..................................................................................................................... 24
6.2.3. Tagasisideküsitlused ........................................................................................... 24
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26
Põhitegevused 2016. aastal ................................................................................................... 27
LISA. Ülevaade juubeliaastast „TTK 100“ .............................................................................. 29
RAAMATUPIDAMISE ARUANNE ...................................................................................... 30
3
REKTORI EESSÕNA
Aastaaruanne kajastab ülevaatlikult Tallinna Tehnikakõrgkooli (edaspidi ka TTK või
kõrgkool) 2015. aasta tegevusi tasemeõppe, teadus- ja arendustegevuse ning ühiskonna
teenimise valdkondades. Enesestmõistetavalt raamistab aruandeaastat TTK 100 aasta juubeli
tähistamine, mille raames toimusid muu hulgas kõikide akadeemiliste üksuste vastuvõtud
vilistlastele ja endistele töötajatele. Kokku osales nendel sündmustel ligi tuhat vilistlast.
Aastapäevale pühendatud aktus toimus 7. novembril Estonia kontserdisaalis, kus esitleti ka
Paavo Kanguri koostatud ajalooraamatut „Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu“.
Tulles tagasi kõrgkooli põhitegevuste juurde, siis sügissemestril asusime koostama kõrgkooli
arengukava aastateks 2016–2020. Arengukava tööversiooni tutvustamiseks toimusid
kohtumised liikmeskonna esindajatega. Samade mõttevahetuste käigus koostati eelmise
arengukava perioodi analüüs ja hinnang TTK hetkeseisule, või teisisõnu – formuleeriti sisend
uue arengukava koostamiseks.
2015. aastal võeti TTKsse vastu 668 esmakursuslast, TTK turuosa kõrghariduse esimeses
astmes on püsinud stabiilne ja oli 2015/16. õppeaasta vastuvõtul 6,8%. Kui vaadata
sisseastunute profiili, siis 25% neist on varasema kõrghariduskogemusega.
TTK läbis edukalt tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedi hindamise ning
toimus transporditeenuste õppekavagrupi kvaliteedi hindamine. Hea meel on tõdeda, et
avasime kolm uut laborit, mis on kasutatavad nii õppe- kui ka teadus- ja arendustöös.
Õppetegevuse valdkonna nõrkuseks on õpingute katkestanute suur arv, mis õppeaastapõhises
arvestuses on ligi 25% üliõpilaskonnast. Seoses sellega tugevdasime 2015. aastal üliõpilaste
mentorlust ja tuutorlust. Teaduskondades alustasid tööd õppekorralduse spetsialistid.
Teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) raames oli peamine eesmärk koostöö edendamine
ettevõtete ja institutsioonidega – lahendada ettevõttepõhiseid arendusküsimusi. TAL-
lepingute rahaline käive koos käibemaksuga oli ligi 190 000 eurot. Mahukamad
rakendusuuringud on seotud ehitusteaduskonnaga, põhiliselt teedevaldkonnaga. Juubeliaastal
anti välja TTK üliõpilaste toimetised, TTK toimetised (ülevaateartiklid) ja koostöös Šiauliai
rakenduskõrgkooli ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga rahvusvahelised toimetised. TTK
liikmeskond koostas viis erialast raamatut.
Austatud koolipere, tänan kõiki omanäolise ja asjakohase panuse eest meie kooli arengusse!
Koolipidamine on koostöö ja kooslooming, õigupoolest edasiviiva tasakaalu leidmine töö ja
loovuse vahel.
Enno Lend
rektor
4
TTK missioon
Toetada Eesti ühiskonna jätkusuutlikku arengut rakenduskõrghariduse ja teadmussiirde kaudu
tehnikavaldkonnas, peamiselt inseneriõppes.
TTK visioon
Tallinna Tehnikakõrgkool on ühiskonnas hinnatud ja rahvusvaheliselt tunnustatud
tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool, mis pakub peamiselt inseneriharidust.
TTK põhiväärtused:
loovus – leidlikkus, võime luua uut;
innovatiivsus – uuenduste teostamine, julgus, avatus, paindlikkus;
ettevõtlikkus – algatuslikkus, sihiteadlikkus, vastutusevõtmine, elluviimine.
Põhinäitajad 2015. aastal
Kõrgkoolis oli 31.12.2015. a seisuga 188 töötajat (vrd 2014. a 195), nendest:
112 korralist õppejõudu, seitse akadeemilise struktuuriüksuse juhti ning 69 tugi- ja
akadeemilise tugipersonali töötajat. Külalisõppejõude oli 83.
Tugistruktuuriüksuste (sh akadeemiline tugipersonal) ja akadeemiliste ametikohtade
suhe oli 0,6 (2014. a 0,55) ning üliõpilaste ja akadeemilise personali ametikohtade
suhe 21,6 (2014. a 23,7).
Töötajate keskmine vanus oli 48,4 (2014. a 48,2).
Üliõpilaste arv seisuga 15.11.2015 oli 2457 (15.11.2014. a 2666).
2015. aastal lõpetas TTK 297 üliõpilast (2014. a 309).
Lõpetajate küsitluse järgi ei töötanud 18.12.2015. a seisuga 15 samal aastal kõrgkooli
lõpetanut (5% lõpetajate koguarvust, 2014. a 2%).
Õpinguid jätkas 48 lõpetanut, mis moodustab 16% lõpetanute koguarvust (2014. a
18%).
Eelarve kogumaht 2015. aastal oli 9 634 119 eurot (2014. a 7 232 171), sh
tegevustoetuse vahendid 7 672 506 eurot (2014. a 6 495 946).
5
1. LIIKMESKOND
1.1. Üliõpilased
Seisuga 15.11.2015 õppis TTKs 2457 üliõpilast, nendest
päevaõppes 1572, neist 27 väliskülalisüliõpilast,
kaugõppes 878,
eksternõppes 7.
Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnas õppis 227, ehitusteaduskonnas 683,
mehaanikateaduskonnas 465, rõiva- ja tekstiiliteaduskonnas 314 ja transporditeaduskonnas
741 üliõpilast. Üliõpilaste jagunemine õppekavati on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Üliõpilaste jagunemine õppekavati
arhitektuuri ja keskkonnatehnika
teaduskond
rakendusarhitektuur 140
tehnoökoloogia 87
ehitusteaduskond hoonete ehitus 391
rakendusgeodeesia 47
teedeehitus 245
mehaanikateaduskond elektritehnika 109
masinaehitus 251
tehnomaterjalid ja turundus 105
rõiva- ja tekstiiliteaduskond rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 157
rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 157
transporditeaduskond autotehnika 367
raudteetehnika 83
transport ja logistika 291
Täiskoormusega õppijate arv oli 2144 (87,3%), osakoormusega õppijate arv 282 (11,5%).
Õppekoormus oli määramata 31 õppijal. Kuus üliõpilast õppis Euroopa Sotsiaalfondi
programmi TULE toel.
421 üliõpilast (16,5%) olid vanuses 30 aastat ja enam.
1.2. Töötajad
Seisuga 31.12.2015 oli kõrgkoolis 188 töötajat (vrd 2014. a 195), lisaks külalisõppejõude 83
(2014. a 79). Töötajate keskmine vanus oli 48,4 (2014. a 48,2); mehi oli 86 ja naisi 102
(2014. a vastavalt 97 ja 98). Personali koosseisu andmed on esitatud tabelis 2.
Värbamistegevus oli edukam tugipersonali osas, kus keskmine konkurss oli 33,7 inimest
ametikohale (2013. a 17,5; 2014. a tugipersonali konkursse ei toimunud). Akadeemilise
personali leidmine oli keerulisem erialaõppejõudude osas. Üldine konkurss akadeemilistele
ametikohtadele oli 6,3 inimest ametikohale (2014. a 3,7).
Üldine tööjõu voolavuse määr (%) on püsinud aastate jooksul suhteliselt stabiilne ja oli
2015. aastal 11,7 (2014. a 9,2).
2015. aasta olulisemad tegevused personalijuhtimise valdkonnas:
personali arengut toetavate meetmete ümbervaatamine (vaba semestri kasutamise
kord, tasemeõppes õppiva õppejõu stipendiumi põhimõtted);
6
rakenduskõrgkooli seaduse muudatustest tulenevalt õppejõudude töölepingute
järkjärguline üleminek tähtajatuks;
ettevalmistustööd finantsarvestuse, sh palgaarvestuse üleviimiseks SAP-tarkvarale
2016. aastast.
Tabel 2. Töötajate koosseis
Personali arvnäitajad 2013 2014 2015
akadeemilise personali koguarv 210 217 215
tugipersonali töötajate arv/ametikohtade arv 58/57 57/55 56/55
kokku: 268 274 271
Akadeemilise personali koosseis
korraliste õppejõudude arv 121 118 112
sh täistööajaga korralisi õppejõude 60 55 54
sh osalise tööajaga korralisi õppejõude 61 63 58
akadeemiliste struktuuriüksuste juhtide arv 8 7 7
külalisõppejõudude arv 65 79 83
akadeemilise tugipersonali arv 16 13 13
Õppejõudude ametikohad taandatud
täistööaja arvestusse
103,2 105,7 106,4
sh korralised õppejõud 91,5 92,1 91,7
sh külalisõppejõud 11,7 13,6 14,7
Personali keskmine vanus
tugipersonali keskmine vanus 47,4 48,9 49,4
akadeemilise personali keskmine vanus (v.a
külalisõppejõud)
47,4 47,4 46,7
Koolitus- ja lähetuspäevad
Personali koolituspäevade arv töötaja kohta
aastas
2,5 2,1 1,7
Personali lähetuspäevade arv töötaja kohta aastas 5,6 5,8 4
7
2. ÕPPETEGEVUS
2.1. Vastuvõtt
2013. aastal kinnitas Haridus- ja Teadusministeerium TTK-le kuni 2015. aastani
riigifinantseeritavate õppekohtade miinimumiks 600. TTK nõukogu kinnitas teaduskondade
nõukogude otsuste alusel vastuvõtuarvuks 665. 2015/16. õppeaastal toimus vastuvõtt
13 õppekavale, neist seitsmel oli vastuvõtt lisaks statsionaarõppele ka kaugõppesse. Avaldusi
õpingute alustamiseks esitati 2437, õppima asus 668 esmakursuslast, neist 446 päeva- ja
222 kaugõppes.
Õpinguid alustas viis kuldmedali ja üheksa hõbemedaliga gümnaasiumilõpetajat.
Üldkeskhariduse alusel alustas õpinguid 571 üliõpilast, kutsekeskharidusega 159 üliõpilast,
neist 67-l oli kutseharidus keskhariduse baasil. 2015. aastal asus TTKs õppima 169 juba
kõrgharidust omavat või lõpetamata kõrgharidusega üliõpilast.
Gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilaste teavitamiseks ja suunamiseks toimusid
koolisisesed üritused (infopäevad, lahtiste uste päev, teemapäevad, tudengivarju
programm jms). TTK osales kõikidel maakondlikel haridusmessidel ja avaldas mitmeid kooli
tutvustavaid materjale. Kahel korral toimusid kampaaniad sotsiaalmeedias. Käivitus
insenerihariduse eelkool gümnaasiumilõpetajatele eesmärgiga arendada koostööd
insenerihariduse propageerimisel ja gümnaasiumide ning TTK parema sidususe loomisel.
TTK suurima konkursiga õppekavad olid päevaõppes transport ja logistika ning kaugõppes
hoonete ehitus, ülevaade õppekavade lõikes on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Avalduste arv õppekohale õppekavade lõikes
Õppekava Avalduste arv
õppekohale
(päevaõpe)
Avalduste arv
õppekohale
(kaugõpe)
rakendusarhitektuur 3,8
tehnoökoloogia 3,3
hoonete ehitus 4,1 5,5
rakendusgeodeesia 2,5
teedeehitus 4,0 2,3
elektritehnika 3,3
masinaehitus 3,9 3,8
tehnomaterjalid ja turundus 4,3
rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 2,1
rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 4,8 2,7
autotehnika 2,5 2,3
raudteetehnika 1,8
transport ja logistika 9,5 5,2
TTK turuosa immatrikuleeritutest kõrghariduse esimeses astmes on viimastel aastatel püsinud
stabiilne ja oli 2015/16. õppeaasta vastuvõtul 6,8%.
8
2.2. Õppetöö tulemuslikkus
2015. aastal lõpetas TTK 293 üliõpilast (vt tabel 4).
Tabel 4. Lõpetajate arv õppekavati
Õppekava Lõpetajate arv
rakendusarhitektuur 28
tehnoökoloogia 24
hoonete ehitus 34
rakendusgeodeesia 10
teedeehitus 23
masinaehitus 31
tehnomaterjalid ja turundus 26
rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 25
rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 19
autotehnika 37
raudteetehnika 6
transport ja logistika 30
kokku 293
Seisuga 15.11.2015 oli TTKs 100% edasijõudmisega üliõpilasi 836, edasijõudmine 90–99%
oli 440 üliõpilasel.
Ajavahemikus 01.10.2014–30.09.2015 katkestas õpingud TTKs 671 üliõpilast, neist
esmakursuslasi 178. Õpingud katkestanute arv õppekavati on näidatud tabelis 5.
Tabel 5. Õpingud katkestanud õppekavati
Õppevaldkond, õppekava Katkestanud
üliõpilaste arv
01.10.2014–
30.09.2015
Üliõpilaste
arv seisuga
15.11.2014
Õpingud
katkestanud
üliõpilasi, %
tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkond 595 2264 26,3
rakendusarhitektuur 26 149 17,4
tehnoökoloogia 29 112 25,9
hoonete ehitus 157 440 35,7
rakendusgeodeesia 18 60 30,0
teedeehitus 77 260 29,6
tehnomaterjalid ja turundus 30 137 21,9
masinaehitus 54 265 20,4
elektritehnika 13 81 16
rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia 27 178 15,2
rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus 30 147 20,4
autotehnika 134 435 30,8
teeninduse õppevaldkond 76 378 20,1
raudteetehnika 15 80 18,8
transport ja logistika 61 298 20,5
kokku 671 2642 25,4
9
2.3. Õppetöö korraldus
TTK läbis tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedi hindamise. Eesti Kõrg-
ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) nõukogu kinnitas hindamisaruande ja otsustas
järgmise TTK tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi õppekavade kvaliteedi
hindamise viia läbi seitsme aasta pärast.
Toimus ka transporditeenuste õppekavagrupi kvaliteedi hindamine, mille hindamistulemuste
kohta langetab EKKA nõukogu otsuse 2016. aastal.
Lektor Ingrid Joosti eestvedamisel ning SA Kutsekojas kinnitatud tootmisjuht 6
kutsestandardi alusel koostati tootmise ja tootmiskorralduse õppekava kavand. Õppekava
esitati hindamiseks ja registreerimiseks HTMi kõrghariduse osakonna õppekavade
komisjonile.
Õppeprotsessi ja õppetöös edasijõudmise toetamiseks ning üliõpilaste väljalangevuse
vähendamiseks loodi õppekorralduse spetsialistide ametikohad. Õppekorralduse spetsialistide
põhikohustused on õpinõustamine, õppetöö ja üliõpilaste arvestuse pidamine, õpitulemuste
analüüsimine, õppevõlgnevustega üliõpilaste nõustamine, tasulise õppe lepingute haldamine.
Vastavalt eelnevale korrastati ka õppeosakonna funktsioonid. Õppeosakonna ülesanded on
üliõpilaste ja nende edasijõudmise andmete haldamine ning edastamine vastavalt kehtivale
korrale, tunniplaanide koostamine kõigi õppevormide jaoks, uute üliõpilaste vastuvõtu
korraldamine, õpinõustamise süsteemi koordineerimine, õppetoetuste ja stipendiumite
arvestuse koordineerimine, e-õppe ja kooli digikultuuri edendamise toetamine.
2015. aasta kevadest kontrollitakse kõik lõputööd plagiaadituvastussüsteemis KRATT.
TTK kasutab e-õppe keskkonnana oma serveris asuvat Moodle’i õpikeskkonda. 2015. aasta
lõpu seisuga oli TTK Moodle’is ligi 2850 aktiivset kasutajat ja ligi 470 aktiivset e-kursust.
Samuti nagu 2014. aastal, eraldas TTK 2015. aastal 25 000 eurot e-kursuste loomise
tasustamiseks. Valmis üheksa kvaliteedinõuetele vastavat e-kursust kogumahuga 36 EAPd.
TTK õppejõud esitasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) innovatsioonikeskuse
kvaliteedihindamisele viis e-kursust ning kõiki neid hinnati kvaliteedimärgi vääriliseks.
2015. aasta kvaliteedimärgiga e-kursused on:
Anne Uukkivi „Andme- ja tekstitöötlus“,
Karl-Erik Seegeli „Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia“,
Annika Koitmäe „Tehnomaterjalid“,
Jaak Jaanuse „AutoCAD“,
Heljut Kalda „Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine“.
Annika Koitmäe e-kursus „Tehnomaterjalid“ ja Heljut Kalda e-kursus „Elektriliste ja
mitteelektriliste suuruste mõõtmine“ kandideerisid üheksa kursuse hulgas aasta e-kursuse
stipendiumile.
Detsembris viis haridustehnoloogia keskus koos struktuuriüksuste e-õppe tugiisikutega läbi
analüüsi, mis vaatles, millises mahus on TTK õppekavades õppematerjalid e-keskkonnas
avaldatud. Analüüsi aluseks võeti 2012. aasta õppekavad, mille üliõpilased olid analüüsi
läbiviimise hetkeks jõudnud neljandale kursusele. Analüüsi tulemuste põhjal oli õppeaine
materjalidele Moodle’is juurdepääs 69% õppekava ainetest (2014. a 68%). Kõige paremini on
õppematerjalidega e-keskkonnas varustatud rõivaste tehnilise disaini ja tehnoloogia ning
hoonete ehituse õppekava – vastavalt 85 ja 84%. Kvaliteetse e-kursuse koostamise juhendile
vastavate e-kursuste osakaal õppekavades tõusis eelmise aasta 11% tasemelt 13%-le.
10
2.4. Elukestev õpe
Eesmärgiks oli säilitada tugev positsioon täiendusõppe valdkonnas, koolitusi pakuti kõikides
õppekavagruppides. Viidi läbi 69 täienduskoolituskursust mahuga 2790 akadeemilist tundi
(vt tabel 6). Aasta jooksul töötati välja ja rakendati üheksa uut koolituskursust, viis koolitust
viidi läbi ettevõttekeskkonnas. Ühiskonna teenimise aspektist olid väga hinnatud
erialateaduskondade korraldatud kaheksa koolitusseminari, neist kolm rahvusvahelist.
Märkimist väärib „Veokorraldusjuhi käsiraamatu I osa“ valmimine ja õppematerjalina
kasutamine, ettevalmistamisel on teine osa.
Koostöö võtmepartneritega: Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga sõlmiti leping ehitusjuht 6 taseme
baas- ja täienduskoolituseks. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooniga sõlmiti
leping FIATA DIPLOMA koolituse läbiviimiseks aastatel 2015–2019 ning veokorraldusjuhi
elektroonilise käsiraamatu koostamiseks. Jätkus täienduskoolituskoostöö Eesti Töötukassaga.
Eesti Plastitööstuse Liit tellis plastitöötluse koolitusi valdkonna ettevõtetele. Koostöös
Tallinna Haridusametiga viidi läbi 20 keskkonnaharidusprojekti töötuba 307
gümnaasiumiõpilasele.
Tabel 6. Koolitustel osalemine ja tulude laekumine teaduskondade ja keskuste lõikes
2013 2014 2015
Struktuuriüksus Õppijaid Käive Õppijaid Käive Õppijaid Käive
Transporditeaduskond 713 236 839 513 162 968 552 197 353
Ehitusteaduskond 235 43 281 301 33 676 773 49 669
Mehaanikateaduskond 42 15 555 99 56 004 121 21 269
Arhitektuuri ja
keskkonnatehnika
teaduskond
7 1525 13 1030 312 5920
Rõiva- ja
tekstiiliteaduskond
144 7237 144 11 922 31 2401
Reaalainete keskus 43 12 578 45 5686 40 5580
Humanitaarainete
keskus
42 180 0 0 0 0
Kokku 1226 317 195 1115 271 286 1829 * 282 192
* 2015. aastal lisaks 741 töötubades ja seminaridel osalejat.
2.5. Raamatukoguteenused
Aruandeaastal toimus raamatukogu infootsingu koolitus esimest korda e-õppekeskkonnas
Moodle õppeaine „Sissejuhatus erialasse“ osana ning oli kohustuslik kõigile
esmakursuslastele. Koolitusel oli võimalik varasemast põhjalikumalt käsitleda erinevaid
aspekte raamatukogu ja e-ressursside kasutamisel. Kursuse läbis 470 üliõpilast.
Õppekirjanduse hankimise vajaduse prognoosimiseks analüüsiti eesti- ja võõrkeelse
kirjanduse kasutatavust valdkondade kaupa. Analüüsi tulemustes esitati eksemplaride ja
laenutuste arv 2014.–2015. aastal. TTK 2013. aasta lõputööde põhjal analüüsiti võõrkeelse
kirjanduse kasutatavust lõputöödes ning kui paljud kasutatud võõrkeelsetest raamatutest olid
kättesaadavad TTK raamatukogus.
11
Lisaks tavategemistele korraldas raamatukogu filmiõhtuid ja lauamängukonkursi. Viimase
puhul oli tegemist raamatukogu algatusega, mille eesmärk oli leida kõrgkooli 100. aastapäeva
puhul TTK-teemaline lauamäng.
2.6. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele
2015/16. õppeaastal toimus vastuvõtt 13 õppekavale. Õppima asus 668 esmakursuslast, neist
446 päeva- ja 222 kaugõppes. TTK turuosa immatrikuleeritutest kõrghariduse esimeses
astmes on viimastel aastatel suurenenud ja oli 2014/15. õppeaastal 7,3%. TTK lõpetas 293
õppekava täies mahus läbinud üliõpilast.
Seisuga 15.11.2015 oli 100% edasijõudmisega üliõpilasi 836, edasijõudmine 90–99% oli
440 üliõpilasel. Ajavahemikus 01.10.2014–30.09.2015 katkestas õpingud TTKs 671
üliõpilast, neist esmakursuslasi 178.
Õppetöös edasijõudmises on vaatamata juba rakendatud parendusmeetmetele endiselt
probleemiks üliõpilaste õpingute katkestamine ja sellega seoses ka lõpetajate arvu
vähenemine. Õppeprotsessi toetamise ja üliõpilaste väljalangevuse vähendamise ühe
meetmena loodi teaduskondadesse õppekorralduse spetsialistide ametikohad.
TTK läbis edukalt tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedi hindamise.
Toimus ka transporditeenuste õppekavagrupi kvaliteedi hindamine.
Tootmisjuht 6 kutsestandardi alusel koostati tootmise ja tootmiskorralduse õppekava kavand.
Alates 2015. aastast kontrollitakse kõik lõputööd plagiaadituvastussüsteemis KRATT.
HITSA innovatsioonikeskuse kvaliteedihindamisele esitatud viis e-kursust hinnati kõik
kvaliteedimärgi vääriliseks.
Elukestva õppe raames viidi läbi 69 täienduskoolituskursust mahuga 2790 akadeemilist tundi.
Aruandeperioodi iseloomustab raamatukoguteenuste mitmekesistamine: lisaks
põhitegevustele korraldati liikmeskonnale suunatud üritusi, põhjalikult analüüsiti võõrkeelse
õppekirjanduse kasutamist.
Kokkuvõttes võib hinnata lõppenud aasta õppetegevuse õppekavaarenduse, e-õppe,
vastuvõtukorralduse ja täienduskoolituste läbiviimise osas tulemuslikuks,
parendusvaldkonnaks on endiselt üliõpilaste edasijõudmine õppetöös ning õppetöö
rahvusvahelistumine.
12
3. TEADUS-, ARENDUS- JA LOOMETEGEVUS
3.1. Teadmussiire
Aruandeperioodil koostati teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) arengusuunad ja
määratleti uuringute fookusvaldkonnad. Koostöö laiendamiseks ja rakendusuuringute
teostamiseks koostöös teiste rakenduskõrgkoolidega sõlmiti lepingud Tallinna Tervishoiu
Kõrgkooli ja Eesti Lennuakadeemiaga. Ettevõtluskoostöö laiendamiseks sõlmiti
koostööleping TTÜ innovatsioonikeskusega Mektory.
TAL-lepingute eesmärk on lahendada ettevõtete praktilisi probleeme kõrgkooli õppejõudude
ja üliõpilaste abiga. 2015. aastal oli TAL-lepinguid viies teaduskonnas kokku 120. Lepingute
rahaline käive koos käibemaksuga oli 188 000 eurot. Mahukamad rakendusuuringud on
endiselt seotud ehitusteaduskonna ja põhiliselt teedevaldkonnaga, suuremahuliste lepingute
koostööpartneriteks on MTÜ Eesti Asfaldiliit ja Maanteeamet. Uueks suunaks on suure
erivõimsusega elektrimootorite katsetused. Jätkuvalt on rõivatööstuse ettevõtetel suur huvi
tekstiiliuuringuteks.
Ehitusteaduskonna juures alustas tööd spin-off-ettevõte PROKeraamik OÜ, mille eestvedaja,
2015. aasta lõpetaja Oliver Laats töötas välja innovaatilise lahenduse tekstiilmustritega
dekoreeritud niiskuskindlate siseviimistlusplaatide valmistamiseks. Oliver Laatsi töö sai
Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil parima rakendusliku teadustöö eriauhinna.
Aruandeperioodi iseloomustab mitmete laborite käivitamine (virtuaalreaalsuse, automaatika,
raudtee ja tehnoökoloogia labor), mis annab parema võimaluse õppetöö ja rakendusuuringute
lõimimiseks ning koostööks ettevõtetega.
Intellektuaalomandi kaitse valdkonnas pikendati patenti „Abivahend silindrilise või
tüvikoonuselise betoonkonstruktsiooni sarrustamiseks“ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli logo sai
kaubamärgi kaitse.
Automaatikalabor.
13
Raudteelabor.
Virtuaalreaalsuse labor (BIM).
Keskkonnatehnoloogia õppelabor.
14
3.2. Avaldatud publikatsioonid
Aruandeaastal koostati TTK üliõpilaste toimetised (kaheksa artiklit) ja TTK õppejõudude
toimetised seitsme ülevaateartikliga perioodist 2001–2015. Koostöös Leedu Šiauliai
rakenduskõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga koostati artiklid rahvusvahelises
veebikeskkonnas avaldamiseks. Ülevaade avaldatud publikatsioonidest on esitatud tabelis 7.
TTK juubeliaastal anti välja erialatrükised nii praeguste kui ka endiste õppejõudude poolt:
Jaan Rohusaar „Ehitusstaatika“,
Juhan Sein „Sada aastat autoõpetust Eestis“,
Jaak Evald Särak „Insenerigraafika“,
Mihkel Naams „Määrdeainete lühikursus“,
autorite kollektiiv „Veokorraldusjuhi käsiraamatu I osa“,
Andres Jagomägi „Insener ja kaizen“ (käsikiri trükiks ette valmistatud).
Tabel 7. Avaldatud publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis seisuga 14.01.2016. 1.1 1.2 1.3 2.2 2.3 3.1 3.2 3.3 3.4 3.5 4.2 5.1 5.2 6.2 6.3 6.4 6.6 6.7 K
Kõik
kokku 15 74 18 0 26 7 12 65 6 31 17 0 4 1 24 0 65 159 738
2015 3 11 1 4 2 14 1 24 2 62
3.3. Liikmeskonna osalemine TAL-konkurssidel
Teist aastat rakendati TTKs uudset kollektiivi motiveerivat toetusmeedet, TTK ideekonkurss.
Ideekonkursi eesmärk üldisemalt on julgustada töötajaid ja üliõpilasi koostöös otsima
probleemidele lahendusi, samuti tegema koostööd teaduskondade üleselt.
2015. aastal otsustas žürii rahastada kaheksat uut ideed, taotlejate vahel läks jagamisele
57 500 eurot. Tähelepanuväärseks arenduseks saab pidada projekti „TTK Practicum“, mille
eestvedajaks olid rõiva- ja tekstiiliteaduskonna üliõpilased. Mehaanikateaduskonnast
kvalifitseerus „CNC pingi tooriku ettetõmbe haaratsi edasiarendus“. Atraktiivseim idee oli
aga arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna „Installatsioonid linnaruumis“, kus
koostöös tudengitega arutleti, mis oleks nende sõnum linnarahvale – vastuseks oli valgust ja
soojust hõõguv kuup, mis säras jõulukaunistusena kesklinnas ja hiljem TTK peahoone ees.
Tunnustati kõrgkooli 2014. a parimate lepinguliste tööde konkursil osalenuid:
I koht ehitusteaduskond, Maanteeameti tellitud töö „Kohalike mineraalmaterjalide
optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses. Killustikaluse vastupidavuse
võrdlus kompleksstabiliseeritud alusega“, töö juhendaja Sven Sillamäe, töö teostajad
üliõpilased Artjom Melnikov ja Romm Jakovlev.
II koht arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond, Safeshed OÜ tellimusel
teostatud töö „Merekonteineri kasutusvõimalused, tootearendus“ teostajad Tomomi
Hayashi, TiiuTruus, Kai Süda, Hindrek Kesler.
III koht mehaanikateaduskond, Martin Tohti Füsioteraapia OÜ tellitud töö „3D
teraapialaudade valmistamine“, teostajad Tavo Kangru, Ruubo Roots ja Vello
Vainola.
15
Üliõpilaste teaduslik-tehnilise ühingu HEUREKA uurimistööde konkursi parimad:
I koht Oliver Laats, ehitusteaduskond, „Tekstiilil põhinevast komposiidist
ehitusmaterjal“,
II koht Mihkel Speek, transporditeaduskond, „Lexus diagnostikastendi
arvutijuhtimine“,
III koht Peeter Loomus, mehaanikateaduskond, „Paraplaani elektrimootori
projekteerimine“.
3.4. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele
TTK lepinguliste rakendusuuringute maht vastas kavandatule. Positiivse poole pealt võib
välja tuua üliõpilaste parimate lõputööde kajastamist TTK toimetistes ja edukat osalemist
konkurssidel. Juubeliaasta raames kirjastati kõrgkooli ajaloo ülevaade „Sild üle ajajõe.
Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu“, autor Paavo Kangur, ja kuus erialast raamatut TTK
tunnustatud õppejõududelt. Aruandeperioodi TAL-tegevuse võib lugeda edukaks, esiletoomist
väärib lepinguline koostöö ettevõtete ja teiste rakenduskõrgkoolidega.
16
4. KOOSTÖÖ
4.1. Siseriiklik koostöö
Reklaami ja turunduse peaeesmärk oli panustada õigesti valitud sihtrühmadele ning kasutada
ennast õigustanud efektiivseid elektroonilisi turunduskanaleid.
Sisseastumiskampaania toimus tavapärase kahe asemel kolmes etapis.
Kampaaniaperioodidele märts ja juuni-juuli lisandus periood mai-juuni koos teiste
rakenduskõrgkoolidega. Ühiskampaanias jagati Eesti rakenduskõrgkoolide õppekavad viieks
valdkonnaks: ettevõtlus ja IT, kunst ja kultuur, transport ja tehnika ning tervishoid ja
sisekaitse. Iga kool oli esindatud kahe õppekavaga. Kampaania sõnum oli „Spetsialistid
õpetavad, spetsialistid lõpetavad“. Ühisturunduse kampaanialehelt saime juurde üle 500
külastaja oma koduleheküljele (külastuste arv kokku üle 15 000).
TTK töötajad esinesid valdkonna ekspertidena tele- ja raadiosaadetes. Teaduskonnad
korraldasid valdkonnapõhiseid seminare, erialapäevi ja töötubasid. Toimusid tuntud
ekspertide avalikud loengud.
Aruandeperioodil jätkus koostöö gümnaasiumide ja kutsekoolidega. Õppeaasta jooksul oli
TTK esindatud 13 haridusmessil (12 regionaalset ja „Teeviit“) ning TTK
õppimisvõimalustega käisid kohapeal tutvumas kuue üldhariduskooli õpilased. Kahel viimasel
aastal on hakanud ka lahtiste uste päeval osalejate arv taas tasapisi kasvama. Koostöös
karjäärinõustajatega toimus huvilistele vestlusring ning töötukassa esindajate
individuaalnõustamine üliõpilaskandidaatidele.
TTK ideekonkursil toetatud projekti „Insenerihariduse eelkool gümnaasiumiõpilastele“
raames valis gümnaasiumi lõpetamiseks vajaliku uurimistöö teema tehnikavaldkonnast 14
õpilast Tallinna tehnikagümnaasiumist, Toila gümnaasiumist ja Viljandi gümnaasiumist, keda
juhendavad TTK õppejõud. Projekt jätkub 2016. aastal.
Kehakultuurikeskuse eestvedamisel osaleti nii riiklikel kui ka rahvusvahelistel
spordivõistlustel. TTK korvpallikoondis osales 55. traditsioonilisel kevadturniiril Riia,
Vilniuse ja Kotka partnerkõrgkoolide vahel, kus saavutas teise koha. Saalijalgpalli meeskond
saavutas teise koha Eesti üliõpilaste meistrivõistlustel, jalgpallimeeskond kolmanda koha
Eesti üliõpilaste meistrivõistlustel talijalgpallis, võrkpallimeeskond saavutas Eesti üliõpilaste
meistrivõistlustel meistriliigas kolmanda ja harrastajaliigas teise koha. Tudengite lauatennise
meistrivõistlustel võitis Kristiina Seiton pronksmedali ja esindas Eestit üliõpilaste
suveuniversiaadil Lõuna-Koreas.
Tehnomaterjalide ja turunduse teise kursuse üliõpilased korraldasid juba seitsmendat korda
heategevusliku jõuluhommiku, seekordne toetus läks Vähihaigete Laste Vanemate Liidule.
4.2. Rahvusvaheline koostöö
2015. aastal jätkas TTK osalemist Erasmus+ mobiilsusprogrammis, rahvusvahelises
kõrgharidusorganisatsioonis EURASHE ja Euroopa rakenduskõrgkoolide võrgustikus
UASnet. Aasta lõpu seisuga oli TTK-l koostööleping 65 kõrgkooliga 24 riigis.
Edukalt toimis rahvusvahelistumise edendamiseks koostöö Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja
Sisekaitseakadeemiaga, pakkudes väliskülalisüliõpilastele ühiselt suuremat ainete valikut.
17
Teist aastat korraldati kolme kõrgkooli koostöös rahvusvaheline nädal (novembris)
Erasmus-programmi partneritele, osales 22 väliskülalist kaheksast riigist.
Välisesinejad osalesid TTKs korraldatud visiooniseminaril, rõiva- ja tekstiiliteaduskonna
teadmiste päeval, ehitusteaduskonna projektijuhi päeval ning mehaanikateaduskonna
erialakoolitusel „MotorCAD / Motor-LAB“.
Edukas tulemus Erasmus+ üleilmse õpirände taotlusvoorus võimaldab perioodil 2015–2017
teha koostööd lisaks varasemale ka Tai ja Iisraeliga. Erasmus+ strateegilise partnerluse
projektide tihedal konkursil saadi toetust kahele uuele Erasmus+ KA2 projektile:
Build PHE (Building Professional Higher Education Capacity in Europe) –
rakenduskõrghariduse arendamine koostöös Euroopa rakenduskõrgkoolide
esindajatega (2015–2017);
EIN (E-mobility Innovation Network) – rahvusvahelise elektriauto täienduskoolituse
arendamine (2015–2017).
Kesk-Läänemere programmis leidsid toetuse samuti kaks projekti:
EDU-RAIL (Harmonised and Modernised Multidisciplinary Railway Education) –
raudtee õppekava arendamine Eestis, Lätis ja Soomes raudteetehnika õppetooli
koordineerimisel (2015–2018);
EDU-SMEs (Curriculum alignment and cross-border cooperation with SMEs) –
ettevõtete rahvusvahelistumise arendamine Eestis, Lätis ja Soomes (2015–2017).
2015. aastal käis Erasmus-programmi toel välismaal 54 üliõpilast – partnerkõrgkoolides
õppimas 31 ja välisettevõttes praktikal 23 üliõpilast. Kasvas sissetulevate
väliskülalisüliõpilaste arv – TTKs õppis 44 väliskülalisüliõpilast. (Vt joonis 1.)
Lühiajalises õpirändes ja õppekäikudes osales 56 TTK üliõpilast. Keeleõppe ja õppevisiitide
käigus käis TTKs 35 väliskülalisüliõpilast.
Joonis 1.Üliõpilaste pikaajaline õpiränne ja praktika Erasmus-programmi raames.
Jätkus koostöö Erasmus Student Networkiga – see on tudengilt tudengile vabatahtlikul tööl
põhinev võrgustik, mille üritustel saavad TTK väliskülalisüliõpilased ja tuutorid osaleda juba
2008. aastast. TTK välis- ja kohalike üliõpilaste lõimumisüritusena korraldati nii kevad- kui
ka sügissemestril rahvusvahelist õhtut. Kolme kõrgkooli koostöös (TTK, Tallinna Tervishoiu
38
34
54
32
37
44
0
10
20
30
40
50
60
2013 2014 2015
TTK üliõpilasi väliskõrgkoolidesja -ettevõtetes
väliskülalisüliõpilasi TTKs
18
Kõrgkool ja Sisekaitseakadeemia) toimus välistudengite „Tere tulemast!“ nädal, kus saadi osa
keelekursusest ning kultuuri- ja lõimumisprogrammist Tallinnas ja Pärnus.
Töötajate väljaminev mobiilsus programmide „Erasmus+“, „NordPlus“, „DoRa“ ja
SA Archimedes kaudu koosnes õpetamisest partnerkoolides, õpirände juhendamistest,
tugipersonali koolitustest, rahvusvahelistel nädalatel osalemisest partnerkoolides ning
konverents- ja arendusprojektide lähetustest. Programmide ja projektide toetatud mobiilsuses
osales 18 õppejõudu ja kaheksa tugipersonali töötajat, TTKd külastas 24 välisõppejõudu
ja -koolitajat.
Populaarseimad Erasmuse programmi partnerkoolid: Saksamaal Augsburg University of
Applied Sciences, Albstadt- Sigmaringen University, Jena UAS, Harz UAS, Portugalis
University of Beira Interior, Tšehhis Brno University of Technology ning Türgis Erciyes
University ja Bozok University. Partnerkoolide täielik nimekiri on leitav kõrgkooli kodulehel
http://www.tktk.ee/en/international-relations/partner-universities.
4.3. Kokkuvõte ja hinnang tegevuskava täitmisele
Kokkuvõttes tõi internetiturundus kõrgkooli kampaanialehele üle 15 000 külastaja ning
esmakursuslased tõid küsitlustulemuste andmetel aina rohkem esile just kodulehelt saadava
info olulisust.
2015. aastal suurenes rahvusvaheline mobiilsus, osalemine projektides ja aktiivselt osaleti
koostöövõrgustike töös.
19
5. TARISTU ARENDAMINE JA KASUTAMINE
Kõrgkooli õppetaristu asub logistiliselt heas asukohas Tallinna kesklinnas ning perspektiivis
on hea võimalus arendada hooneid avatud linnaruumi osana.
Laborid moodustavad kogu õppetaristu pinnast suure osa, umbes 21%. Ruumide ja
ehitustööde planeerimisel oli jätkuvalt eesmärk suurendada laborite ja õppetööruumide
osakaalu üldpinna arvelt, 2015. aastal laiendati üldpinna arvelt raudtee koolituskeskust.
Taristu kommunaalkulud on viimastel aastatel olnud stabiilsed (vt tabel 8).
Tabel 8. Kõrgkooli taristu kulude ülevaade
2013 2014 2015
Üldpind (m2) 16 387 16 387 16 387
Taristu kulud (eurot) 538 799 518 773 524 920
Kulu (eurot/m2) 33 32 32
5.1. Renoveerimis-, ehitus- ja projekteerimistööd
Lõppenud aastal arendas kõrgkool edasi peahoone sisearhitektuurse lahenduse ideekonkursi
võidutööd: KAOS Arhitektid OÜ töötas välja peahoone sisearhitektuurse lahenduse
eskiisprojekti ning tööd jätkuvad peasissepääsu rekonstrueerimise põhiprojektiga. Uut
sisearhitektuuri iseloomustab uudne, funktsionaalne ja valgusküllane plaanilahendus ning
liikumisvõimaluste tagamine erivajadustega inimestele.
Mahukamad projekteerimis- ja ehitustööd:
peahoone küttesüsteemi esimese osa rekonstrueerimine – tööde kogumaksumus
124 493 eurot;
peahoone välisseinte puhastamine ja renoveerimine – tööde kogumaksumus
454 537 eurot;
peahoone katuse renoveerimine – tööde kogumaksumus 161 264 eurot;
peahoone ruumide remont – tööde kogumaksumus 129 425 eurot;
raudtee koolituskeskuse ruumide laiendamine – tööde kogumaksumus 43 723 eurot;
peahoone kütte- ja ventilatsiooniautomaatika projektide koostamine – tööde
kogumaksumus 11 520 eurot;
peahoone sisearhitektuurse eskiisprojekti ja sissepääsu rekonstrueerimise eelprojekti
koostamine – tööde maksumus 21 907 eurot.
Nii mahult kui ka rahaliselt suurima ehitustööna 2015. aastal puhastati ja renoveeriti peahoone
välisseinad ning renoveeriti katus. Tööde tulemusena on kõrgkooli peahoone välimus
uuenenud, seejuures arvestati taastamisel peahoone algupärase väljanägemise säilitamisega.
Töid teostas Vanalinna Ehitus OÜ.
Peahoone küttesüsteemi esimese osa rekonstrueerimisel uuendati küttetorustikku ja vahetati
välja radiaatorid. Töid teostas Riito Ehituse OÜ.
Peahoone ruumide remonttööde hulgas vahetati peahoone koridoride valgustid vahetati
liikumisanduritega töötavate energiasäästlike LED-valgustite vastu, renoveeriti kõrgkooli
kohvik, uuendati õpperuume.
20
5.2. Laboriseadmete ja inventari soetamine
Uusi laboriseadmeid ja olulisemat õppeinventari soetati ligikaudu 55 000 euro eest, uuendati
rõiva- ja tekstiiliteaduskonna laboriseadmeid, mehaanikateaduskonda osteti keevitusrobot.
Laboriseadmete uuendamiseks ja uute laborite sisseseade ostmise finantseerimiseks viidi SA
Archimedes juhitava meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse
õppeinfrastruktuuri kaasajastamine“ kaudu ellu kolme 2014. aastal alustatud projekti
eesmärgid:
ehitusteaduskonna BIM-labori edasiarendamine – projekti kogumaksumus
145 744 eurot, sh toetus ja mitteabikõlbliku käibemaksu kompenseerimine kokku
126 440 eurot;
mehaanikateaduskonna tööstusautomaatika labori väljaehitamine – projekti
kogumaksumus 396 504 eurot, sh toetus ja mitteabikõlbliku käibemaksu
kompenseerimine 335 076 eurot;
transporditeaduskonna raudtee koolituskeskuse arendamine – projekti kogumaksumus
512 035 eurot, sh toetus ja mitteabikõlbliku käibemaksu kompenseerimine
464 876 eurot.
BIM-labori arendamiseks renoveeriti õpperuum, soetati mööbel ja osteti virtuaalreaalsuse
BIM CAVE (Computer Assisted Virtual Environment) esitlustehnoloogia, mille abil on
võimalik vaadata mudeleid stereoskoopilistena (3D) ja neis ringi liikuda.
Tööstusautomaatika labori tarbeks osteti tööstus- ja protsessiautomaatika õppeseadmed, mis
võimaldavad kontrollerite tarkvara kaudu simuleerida reaalelulisi tootmissituatsioone.
Raudtee koolituskeskuse arendamisel uuendati õpperuume, osteti laboriseadmed (raudtee
juhtimisseadmed, foorid, ülesõit jne) ning koostati raudteemudel koos automaatikalahenduste
ja signalisatsiooniseadmetega. Laboris on võimalik simuleerida raudteel ette tulevaid
olukordi, kasutades pardasignalisatsiooni koos simulaatoriga, rööbasahelaid, foore, ülesõite ja
muud simulatsioonitarkvara.
Nimetatud kolme projekti omafinantseering tasuti kõrgkooli eelarvest summas 107 891 eurot.
Projekti administratiivset haldamist aitas läbi viia Infragate Eesti AS.
5.3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) arvestati riist- ja tarkvara amortiseerumisest
tulenevaid vajadusi ja uuendati tavapäraselt kõrgkooli arvutiparki ja esitlustehnikat. Arvutite
hankimiseks osaleti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse korraldatud ühishangetes. IKT
kulud on esitatud joonisel 2.
21
Joonis 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (sh liisingud) kulude ülevaade (eurodes).
2015. aastal tellis TTK planeeritud IT-auditi läbiviimise Oriel Consulting OÜ-lt. Auditeeriti
TTK IT korraldust käsitlevaid õigusakte ning intervjueeriti struktuuriüksuste esindajaid.
Olulisemate arendamist vajavate suundadena tõid konsultandid esile üliõpilaste kasvava
nõudluse digitaalse sisu tarbimise osas (võrguühenduse mahu kasv), vajaduse arendada
infosüsteemi võimalusi üliõpilaste informeerimiseks õppetöö korraldusest ja tulemustest,
keskse varunduslahenduse väljatöötamise vajaduse.
IT-auditi tulemust kasutatakse sisendina IKT järgnevate aastate arengusuundade
defineerimisel.
2015. aasta olulisemad IKT-arendused:
IT-auditi läbiviimine;
e-poe kasutuselevõtmine kõrgkooli teenuste, toodete müügiks ja turundamiseks;
serverite (koduleht, e-õppekeskkond Moodle jt) virtualiseerimine.
22
6. ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE
6.1. Finantsjuhtimine
TTK 2015. aasta kogueelarve koos õppetoetuste maksmise ja õppelaenude kustutamisega oli
9 634 119 eurot, millest majandustegevusest laekuvast tulust sõltuvad kulud moodustasid
5,8% ning toetuste-projektide vahendid 14,6% (vt tabel 9).
Kogueelarves oli oluline osa struktuurifondide toetuste arvelt tehtud investeeringutel
laboritesse (vt tabel 10).
Tabel 9. Kõrgkooli eelarve moodustumine (eurodes)
Kulud tegevustoetuse vahenditest 7 672 506
Kulud majandustegevusest laekuvatest vahenditest 559 582
Investeeringud struktuurifondide toetustest 786 415
Projektid ja toetused 615 616
Kogueelarve 9 634 119
Tabel 10. Kõrgkooli eelarveliste vahendite kasutamine (eurodes)
2013 2014 2015
Kulud tegevustoetuse vahenditest (sh õppetoetused) 6 305 467 6 495 946 7 672 506
sh: personalikulu 3 673 667 3 944 454 4 729 639
õppe- ja majandamiskulu 1 481 459 1 409 024 1 619 224
investeeringud 590 304 703 640 963 846
üle viidud järgmisse eelarveaastasse 174 249 545 516 377 810
sh: investeeringud 102 133 294 193 250 347
Kulud struktuurifondide toetustest (ERF projektid) 45 650 0 786 415
Kulud majandustegevusest laekuvatest vahenditest 670 470 404 473 559 582
sh: personalikulu 358 418 274 196 319 680
õppe- ja majandamiskulu 276 516 136 997 195 870
investeeringud 105 056 0 44 032
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest –114 390 –22 113 0
Üle viidud uude eelarveaastasse 523 979 863 136 1 053 608
Kulud toetuste ja projektide vahenditest 544 289 331 752 615 616
RE- , REV, projektide vahendid (ERF ja ESF) 7 565 876 7 232 171 9 634 119
Töötasud
Töötasude maksmine on tasakaalustatud akadeemiliste töötajate koormuste koostamise ja
teadus-arendustegevuse planeerimise kaudu.
Töötasudeks (sh töötasumaksud) maksti 2015. aastal tegevustoetuse vahenditest
4 729 639 eurot. Majandustegevusest laekunud vahenditest maksti töötasudeks 319 680 eurot
ja projektide-toetuste vahenditest 63 715 eurot. Keskmiselt moodustab põhikohaga töötajate
tegevustoetusest makstav töötasu 95% kogu töötasust ning muudest vahenditest makstav
23
töötasu 5%. Teadus-arendustegevuse osakaal põhikohaga töötava õppejõu koormuses oli
keskmiselt 14%.
Majandustegevuse vahenditest maksti töötasu täiendavate tööülesannete eest, nagu
teadmusteenuste pakkumine, täienduskoolituste läbiviimine, arendusprojektides osalemine
jne. Projektide töötasusid maksti vastavalt projektide vahenditest, nt „Erasmus“, „Teadmiste
ja tehnosiirde arendamine“, „EduRail“.
Kõrgkooli 2015. aasta täistööajale taandatud ametikoha keskmine brutotöötasu oli 1547 eurot,
mis vastab tunnustatud palgauuringute brutotöötasu keskmisele. Kõrgkooli palgapoliitika
puhul on oluline pidev töötasuseire, arvestama peab vajadusega turult tippspetsialistide
värbamisel maksta konkurentsivõimelist töötasu.
Õppejõudude järelkasvu kindlustamiseks toetas kõrgkool jätkuvalt korraliste õppejõudude
tasemeõppes õppimist. 2015. aastal maksti 13 doktori- ja magistritasemel õppivale õppejõule
stipendiumeid summas 33 447 eurot.
6.2. Kvaliteedijuhtimine 2015
6.2.1. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamine
TTK läbis edukalt tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedi hindamise.
Märtsis külastas kõrgkooli rahvusvaheline hindamiskomisjon, hindamisel tutvuti autotehnika,
elektritehnika, masinaehituse, rõiva- ja tekstiiliala ressursikorralduse, rõivaste tehnilise disaini
ja tehnoloogia, tehnoökoloogia ning tehnomaterjalide ja turunduse õppekavade ja
dokumentidega ning intervjueeriti personali, üliõpilasi, vilistlasi ja tööandjate esindajaid.
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kõrghariduse hindamisnõukogu
otsustas 18.06.2015 kinnitada hindamisaruande ja viia järgmine TTK tehnika, tootmise ja
tehnoloogia õppekavagrupi kvaliteedi hindamine läbi seitsme aasta pärast. EKKA
kooskõlastab järgmise õppekavagrupi kvaliteedi hindamise aja hiljemalt septembris 2021.
Tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi hindamiskomisjon pidas TTK tugevusteks
õppekavade tugevat seost tööturu ja ettevõtetega, õppekavaarenduse protsessi, lõpetanute
kõrget tööhõivet, koostööd ettevõtetega, kõrgkoolis valitsevat avatud õhkkonda ja ka
kõrgkooli veebilehekülge. Parendusvaldkondadena tõi hindamiskomisjon esile vajalike
meetmete rakendamist seoses üliõpilaste suure väljalangevusega, nõustamissüsteemi
arendamist, õppejõudude enesetäiendamist ja metoodika arendamist, õppematerjalide
väljatöötamist, õppekavade nn pehmete väljundite arendamist, rahvusvahelistumist ning
rahvusvahelistumise „kodus“ edendamist.
Samuti mahtus 2015. aastanumbri sisse transporditeenuste õppekavagrupi kvaliteedi
hindamine, kuhu kuuluvad transpordi ja logistika ning raudteetehnika õppekava. Kevadel
koostati hindamiseks eneseanalüüsi aruanne, viidi läbi ettevalmistavad seminarid õppekavade
õppejõududele ja huvigruppide esindajatele ning koondati vajalikud tõendusdokumendid.
Oktoobris külastas rahvusvaheline hindamiskomisjon TTKd, tutvus õppekavade laborite ja
vajalike dokumentidega ning vestles personali, üliõpilaste, vilistlaste ja tööandjate
esindajatega.
Teaduskonnad koostavad õppekavagruppide kvaliteedi hindamiste parendustegevuste
ja -meetmete kohta rakenduskavad või kirjeldavad tegevused teaduskonna tegevuskavades.
24
6.2.2. Üliõpilaste õpingutes edasijõudmise toetamine ja õpingute katkestamiste
vähendamine
Olukorras, kus üliõpilaste ja vastuvõetute arvud vähenevad ning samal ajal kasvab õpingute
katkestajate arv, on oluline mõista nende trendide põhjuseid ja leida sobivad tugimeetmed.
Kvaliteedijuht viis 2014. aastal läbi üheksa rakenduskõrgkooli vahelise uuringu „Üliõpilaste
õpingute katkestamiste põhjused ja võimalikud meetmed õpingutes edasijõudmise
toetamiseks üheksa rakenduskõrgkooli näitel“, mille kohta 2015. aastal valmis uuringu
aruanne. Juunikuus toimus seminar õppekavajuhtidele, kus anti ülevaade nii uuringu üldistest
tulemustest kui ka analüüsiti selles kontekstis TTK tulemusi ja andmeid. Seminaril arutati
võimalikke tugimeetmeid üliõpilaste edasijõudmise toetamiseks.
6.2.3. Tagasisideküsitlused
Esmakursuslastele toimus vastuvõtukorralduse ja TTKsse sisseelamise küsitlus, mille
vastamisaktiivsus on viimastel aastatel tõusva trendiga. Suuri muutusi tulemustes võrreldes
eelmiste aastatega ei olnud. Märtsis toimus õppekorralduse ja õpikeskkonna küsitlus, millele
said vastata kõik kõrgkooli üliõpilased (ülevaade joonisel 3). Võrreldes 2014. aastaga on
tõusnud üliõpilaste rahulolu õppekorralduse info kättesaadavusega ning rahulolu üliõpilaste
arvamuste ja ettepanekute arvestamisega.
Joonis 3. Üliõpilaste õppetöö korralduse ja õpikeskkonna küsitluse tulemused.
Aprillis toimus õppetöö korralduse ja õpikeskkonna küsitlus akadeemilisele personalile
(ülevaade joonisel 4).
5%
5%
4%
4%
7%
9%
3%
8%
81%
81%
82%
84%
74%
70%
84%
72%
14%
14%
14%
12%
19%
21%
13%
20%
Kooli maine 2015
Kooli maine 2014
Kooli üldine õhkkond 2015
Kooli üldine õhkkond 2014
Õppejõud arvestavad üliõpilaste arvamuste jaettepanekutega 2015
Õppejõud arvestavad üliõpilaste arvamuste jaettepanekutega 2014
Õppekorraldusalane info on kättesaadav 2015
Õppekorraldusalane info on kättesaadav 2014
Ei ole rahul Rahul Ei oska hinnata
25
Joonis 4. Akadeemilise personali õppetöö korralduse ja õpikeskkonna küsitluse tulemused.
Jooksvalt toimusid ainekursuste hindamiseks ainemonitooringud, mille valimisel arvestati ka
atesteeritavate õppejõududega. Üliõpilaste tagasisidet arvestatakse ühe osana õppejõudude
atesteerimisel. Kevadsemestril monitooriti 116 ja sügissemestril 237 ainekursust.
Sügissemestril monitooriti logistika ja majanduse õppetoolis uue õppetooli hoidja soovil kõiki
õppetooli ainekursuseid.
5%
4%
11%
1%
84%
88%
82%
84%
11%
8%
7%
15%
Õppekorraldusalase info liikumine dekanaadi jaakadeemilise personali vahel 2015
Õppekorraldusalase info liikumine dekanaadi jaakadeemilise personali vahel 2014
Õppekorraldusalase info liikumine õppetoolihoidja/juhataja ja akadeemilise personali vahel 2015
Õppekorraldusalase info liikumine õppetoolihoidja/juhataja ja akadeemilise personali vahel 2014
Ei ole rahul Rahul Ei oska hinnata
26
KOKKUVÕTE
Tallinna Tehnikakõrgkooli 2015. aasta tegevusi raamistas TTK 100. aastapäeva sündmuste
ettevalmistamine ja läbiviimine ning arengukava koostamine perioodiks 2016–2020. Vaadates
TTK põhinäitajaid, siis üliõpilaste arv seisuga 15.11.2015 oli 2457, mis on ligi 200 üliõpilase
võrra vähem kui 2014. aastal. Lõpetajate arv oli 297, lõpetajate küsitluse järgi ei töötanud
detsembri keskpaiga seisuga 15 samal aastal kõrgkooli lõpetanut. Õpinguid jätkas 48
lõpetajat, mis moodustab 16% lõpetajate koguarvust.
Õppeaasta alguses võeti TTKsse vastu 668 esmakursuslast, neist ligi 25%-l on varasem
kõrghariduskogemus.
Õppetegevuses oli olulise tähtsusega tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi
kvaliteedi hindamise edukas läbimine ning transporditeenuste õppekavagrupi kvaliteedi
hindamise ettevalmistamine. Tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi
hindamiskomisjon pidas TTK tugevusteks õppekavade tugevat seost tööturu ja ettevõtetega,
õppekavaarenduse protsessi, lõpetanute kõrget tööhõivet, koostööd ettevõtetega, kõrgkoolis
valitsevat avatud õhkkonda ja veebilehekülge. Parendusvaldkondadena toodi esile meetmete
rakendamist väljalangevuse vähendamiseks, nõustamissüsteemi arendamist, õppejõudude
enesetäiendamist, õppematerjalide väljatöötamist, õppekavade nn pehmete väljundite
arendamist ja nn kodus rahvusvahelistumist.
Õppetaristu arengus saab esile tõsta nelja uue labori avamist (virtuaalreaalsuse, automaatika,
raudtee- ja tehnoökoloogia labor), mis on kasutatavad nii õppe- kui ka teadus- ja arendustöös.
Laboriseadmete uuendamiseks ja uute laborite seadmete ostmist finantseeriti meetmest
„Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine“
1 044 283 euro ulatuses.
Teadus-, arendus- ja loometegevuse valdkonnas täpsustati uurimistööde fookusvaldkonnad,
võttes arvesse TTK ressursse ja ettevõtete nõudlust. 2015. aastal oli TAL-lepingute rahaline
käive koos käibemaksuga 188 000 eurot.
Ilmusid üliõpilaste toimetised (kaheksa artiklit) ja töötajate toimetised (seitse ülevaateartiklit)
ning koostöös Leedu Šiauliai rakenduskõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga koostati
artiklid rahvusvahelises veebikeskkonnas avaldamiseks. Seoses kõrgkooli juubeliga ilmus
TTK endiste ja praeguste õppejõudude poolt kuus erialast raamatut.
Kordaminekuks tuleb lugeda osalemist rahvusvaheliste projektide võistluses. Erasmus+
strateegilise partnerluse projektide konkursil saadi toetust kahele uuele Erasmus+ KA2
projektile ja Kesk-Läänemere programmis said kinnituse samuti kaks projektitaotlust.
Töömahult ja ka maksumuselt oli suurim ehitustöö peahoone välisseinte ja katuse
renoveerimine. Tööde tulemusena on kõrgkooli peahoone välimus uuenenud, seejuures
arvestati taastamisel peahoone algupärase väljanägemise säilitamisega. Jätkus kõrgkooli
peahoone küttesüsteemi rekonstrueerimine, umbes 50% ulatuses on vahetatud küttetorustik ja
radiaatorid.
Kokkuvõttes saab 2015. aasta tegevused lugeda kordaläinuks, jätkuvalt tuleb tähelepanu
pöörata järgmistele parendustegevustele:
kõrgkoolil on vaja tegeleda õpingute katkestanute vähendamisega;
tegeleda välismobiilsust pärssivate takistuste kõrvaldamisega;
27
rakendada järk-järgult peahoone sisearhitektuurse lahenduse ideekonkursi võidutöö
pakutud lahendusi, sh õpperuumide disaini ja esitlustehnika nüüdisajastamine ning
iseseisva ja rühmatöö ruumide väljaarendamine;
kõrgkoolil tuleb parandada liikumisraskustega isikute ligipääsu õppehoonetele ja
ruumiarenduses toetada spin-off-ettevõtete arendusi.
Põhitegevused 2016. aastal
1. Õppetegevus
Valmistumine arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupi kvaliteedi hindamiseks.
Õpingute katkestamise vähendamise meetmete rakendamine, sh tuutorluse
käivitamine.
Õppeprotsessi rahvusvahelistumine, sh välisõppejõudude suurem kaasamine.
Kaugõppe õppekorralduse muutmise pilootprojekti käivitamine.
Kõrvalerialade vajaduse määratlemine ja vajadusel vastavate õppekavamuudatuste
ettevalmistamine.
Kutsestandarditele vastavate täienduskoolituste ja ümberõppe võimaluste pakkumine
laiemale sihtrühmale.
Hübriidraamatukogu kontseptsiooni arendamine.
2. Teadus-, arendus- ja loometegevus ning koostöö
Nii väljamineva kui ka sissetuleva mobiilsuse aktiivne turundamine, koostöö
laiendamine välispartnerkõrgkoolidega, uute võimaluste loomine tulevastele
Erasmus+ programmi üliõpilastele, sh üleilmse mobiilsuse ettevalmistamine.
Osalemine uue programmiperioodi Euroopa territoriaalse koostöö programmides, sh
Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programmis ja Kesk-Läänemere
piiriülese koostöö programmis.
Koostöö laiendamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, ühine turundustegevus,
konverentside ja seminaride korraldamine ühistöös, TAL-projektide algatamine jne.
Kommunikatsioonikanalite, sh sotsiaalmeedia võimaluste laiendamine.
Otsesuhtluse arendamine üldharidus- ja kutsekoolidega, kõrgkooli tutvustavate
ürituste korraldamine.
3. Organisatsiooni juhtimine
Arengukava 2016–2020 koostamine ja rakendamine.
Eelarve jaotuse vastuvõtmine, investeeringute kavandamine ja töötasude
ülevaatamine.
Institutsionaalse arendusprogrammi ASTRA taotluse menetlemine ja rakendusüksuse
poolt heaks kiidetud tegevuste rakendamine.
Ettevalmistuste tegemine üleminekuks LEAN-juhtimismudelile ja
tegevusprintsiipidele.
Tulemusindikaatorite analüüsimine, täiendamine ja vajadusel muutmine.
Täiendavate koostöövõimaluste analüüsimine ja elluviimine teiste kõrgkoolide,
ettevõtete ja institutsioonidega.
TTK õppe- ja töökorralduse reeglite ülevaatamine (paindlikum õppetöö korraldus).
Õppekavagrupi kvaliteedihindamise komisjonide aruannetes esitatud ettepanekute
analüüsimine ja asjakohaste parendustegevuste rakendamine.
TTK ideekonkursside läbiviimine ja kõrgkooli bränditoote, teenuste väljatöötamine.
28
TTK peahoone renoveerimine ja rekonstrueerimine.
4. Personal
Kõrgkooli töötajate töövõime parandamisele suunatud tegevuste toetamine (sh
SportID keskkonnaga liitumine).
Üleminek SAP-tarkvarale finantsarvestuses, sh palgaarvestuses.
Riigitöötaja iseteenindusportaali kasutuselevõtmine (lähetuste, puhkuste ja koolituste
moodulid).
Kõrgkooli vajadustest tulenevate ametikohtade muudatuste läbiviimine, personali
värbamine ja koolituste planeerimine (sh kõrgkoolipedagoogika).
5. Taristu
Peahoone vestibüüli rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine ja vestibüüli
rekonstrueerimine, sh liftide ehitamine.
Peahoone küttesüsteemi teise osa rekonstrueerimine.
Keskselt juhitava hooneautomaatika ehitamine ventilatsiooni ja rekonstrueeritud
küttesüsteemi juhtimiseks.
Projekteeritud päikeseenergiajaama väljaehitamine.
Laborimaja rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine.
IKT arengusuundade koostamine.
IT parendustegevuste elluviimine: wifi-võrgu uuendamine, turva- ja
varunduslahenduste väljatöötamine ja juurutamine, e-õppekeskkonna võimaluste
laiendamine.
Kõrgkooli e-poe uue platvormi kasutuselevõtmine.
ÕISi uue versiooni analüüsis osalemine ja arendusülesande formuleerimine lähtuvalt
kõrgkooli spetsiifikast.
Aastaaruande koostajad:
rektor Enno Lend, õppeprorektor Lauri Peetrimägi, arendusprorektor Anne Kraav, finants- ja
haldusdirektor Tarmo Sildeberg, personalitalituse juht Elo Viljus, kommunikatsiooni ja
turundusosakonna juhataja Marek Simulman, kvaliteedijuht Brita Laurfeld, rektori abi
Merike Simmer.
Enno Lend
rektor
29
LISA. ÜLEVAADE JUUBELIAASTAST „TTK 100“
Tallinna Tehnikakõrgkooli ajalugu loetakse 1915. aasta sügisel avatud Tallinna Poeglaste
Kommertskoolist, seega tähistas aasta 2015 kõrgkoolis juubeliaastat. Sajandat aastapäeva
jäävad tähistama teaduskondade vilistlasõhtud, erialaseminarid, näitused ja raamatud
kõrgkooli õppejõududelt. Koostöös Paavo Kanguri ja Inglisilla kirjastusega ilmus raamat
„Sild üle ajajõe. Tallinna Tehnikakõrgkooli lugu“, mis on müügil ka suuremates
raamatupoodides.
Koduleheküljel valmis juubeli alamleht, kus videoülevaate ja fotogaleriiga püüti kokku võtta
TTK keerukas kujunemislugu läbi sajandi. Samas oli jälgitav juubeliaasta sündmuste
kalender.
Juubeliüritused läksid edukalt, koolimajas toimusid teaduskondade vilistlasõhtud ja tudengite
pidu. Vilistlastel oli võimalus kohtuda endisaegsete õppejõududega, kuulata loenguid, kaasa
elada teadusteatrile ja vaadata ringi tänapäeva õppelaborites. Aasta võttis kokku kontsertaktus
Estonia kontserdimajas, kus tunnustati endisi ja praegusi kõrgkooli töötajaid, üliõpilasi ja
koostööpartnereid ning teiseks ametiajaks pandi rektori ametikett kaela professor
Enno Lendile. Kokku osales nendel üritustel ligi 2000 inimest (vilistlasõhtutel 800 vilistlast).
Aastapäevale pühendatud näitus „TTK 100 kinki“ disaini- ja arhitektuurigaleriis pälvis
külastajate sooja vastuvõtu. Suurt tähelepanu pälvis ka teine publikut kaasav projekt,
südalinna püstitatud arhitektuuriinstallatsioon SOOJUS³. Koolihoones toimus moešõu, kus
teiste hulgas esitleti Paul Kerese sünniaastapäevale pühendatud „Elavmale“ kostüüme.
Märkimist väärib, et kõigi kolme ettevõtmise idee autorid ja eestvedajad olid vilistlased.
Kooli 100. aastapäev sai üle 70 meediakajastuse, hõlmatud olid nii paberväljaanded,
online-meedia, raadio kui ka televisioon. Tähelepanuväärne oli kajastuste osakaal ka Eesti
venekeelses meedias.
Ülevaade juubeliga seotud kuludest on esitatud allolevas tabelis.
Tabel. Juubeliaasta kulude ülevaade (eurodes)
Kululiik Kulu Tulu
osalustasudest
Meened 8476
Reklaam 28 910
Raamatud 21 860
Estonia 27 691 8205
Vilistlasõhtud 14 205 3145
Üliõpilasesindus 3758 410
Kokku 104 900 11 350
30
RAAMATUPIDAMISE ARUANNE
Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatupidamise aruanne koosneb järgmistest osadest:
1. Bilanss
2. Tulemiaruanne
3. Riigieelarve täitmise aruanne
BILANSS 31.12.2015 31.12.2014
eurodes sendi täpsusega
Varad 14 052 551,66 12 935 201,13
Käibevara 1 613 811,53 1 267 060,90
Raha ja pangakontod 1 252 453,49 1 096 451,33
Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 193 901,91 0,00
Muud nõuded ja ettemaksed 167 456,13 170 609,57
Põhivara 12 438 740,13 11 668 140,23
Materiaalne põhivara 12 424 510,72 11 664 232,09
Immateriaalne põhivara 14 229,41 3 908,14
Kohustused ja netovara 14 052 551,66 12 935 201,13
Lühiajalised kohustused 14 052 551,66 12 935 201,13
Võlad tarnijatele 56 501,06 63 364,83
Võlad töötajatele 163 564,04 153 149,82
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 13 824 079,98 12 718 686,48
Laenukohustused 8406,58 0,00
Netovara 13 357 961,07 12 327 808,74
31
TULEMIARUANNE 2015 2014
eurodes sendi täpsusega
Tegevustulud 1 988 888,40 1 046 177,51
Saadud toetused 1 306 939,58 353 533,65
Kaupade ja teenuste müük 681 543,81 692 183,86
Muud tegevustulud 405,01 460,00
Tegevuskulud –8 624 099,44 –10 873 061,88
Antud toetused –629 653,87 –4 061 507,79
Tööjõukulud –4 952 035,51 –4 331 964,65
Majandamiskulud –1 686 197,35 –1 401 129,58
Muud tegevuskulud –567 636,06 –319 370,90
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus –788 576,65 –759 088,96
Tegevustulem –6 635 211,04 –9 826 884,37
Aruandeperioodi tulem –6 635 211,04 –9 826 884,37
Siirded
6 635 211,04
9 826 884,37
32
RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE
eurodes sendi täpsusega
Lii
k
Ko
nto
Ob
jek
t Tegevus
ala
Sisu selgitus Esialgne
eelarve 2015
Lõplik eelarve
2015
2015 Tegelik
miinus lõplik
eelarve
Üle viidud
järgmisse
aastasse
KOOND
TULUD
KOKKU
3 Tegevustulud 0,00 0,00 7 142,31 7 142,31 0,00
32 Kaupade ja
teenuste müük 0,00 0,00 6 537,30 6 537,30 0,00
10 323 Muu kaupade ja
teenuste müük 0,00 0,00 6 537,30 6 537,30 0,00
38 Muud tulud 0,00 0,00 605,01 605,01 0,00
10 388 Muud eespool
nimetamata tulud 0,00 0,00 605,01 605,01 0,00
KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -7 853 190,71 -8 050 315,40 -7 672 505,68 377 809,72 -377 809,72
KULUD KOKKU -6 888 997,58 -6 836 122,27 -6 708 659,41 127 462,86 -127 462,86
Tegevuskulud -6 888 997,58 -6 836 122,27 -6 708 659,41 127 462,86 -127 462,86
20 TK02
0003
Kõrgkoolide
tegevustoetus -6 518 466,13 -6 465 476,13 -6 348 863,34 116 612,79 -116 612,79
4 Antud toetused ja
muud ülekanded -368 173,45 -368 173,45 -357 323,38 10 850,07 -10 850,07
20 41 09 Sotsiaaltoetused -368 173,45 -368 173,45 -357 323,38 10 850,07 -10 850,07
5 Tööjõu-ja
majandamiskulud -2 358,00 -2 472,69 -2 472,69 0,00 0,00
10 5 SE
00000
1
09 Õppelaenude
tagasimaksmisega
seotud kulud -2 358,00 -2 472,69 -2 472,69 0,00 0,00
INVESTEERINGUD KOKKU -964 193,13 -1 214 193,13 -963 846,27 250 346,86 -250 346,86
30 IN
02002
0
09
-964 193,13 -1 214 193,13 -963 846,27 250 346,86 -250 346,86
TULUD JA TULUDEST SÕLTUVAD KULUD
Tulud kokku 0,00 76 507,21 1 066 187,58 1 252 453,49 -1 252 453,49
3 Tegevustulud 645 000,00 2 111 458,83 2 111 458,83 0,00 0,00
32 Kaupade ja
teenuste müük 645 000,00 746 663,99 746 663,99 0,00 0,00
40 322 Tulu
majandustegevusest 645 000,00 746 663,99 746 663,99 0,00 0,00
38 Muud tulud 0,00 1 364 794,84 1 364 794,84 0,00 0,00
40 359 VT
00009
9
Saadud muud
välistoetusaed 0,00 1 053 712,04 1 053 712,04 0,00 0,00
40 358 Saadud kodumaised
toetused 0,00 311 082,80 311 082,80 0,00 0,00
KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -670 000,00 -3 214 066,74 -1 961 613,25 1 252 453,49 -1 252 453,49
33
KULUD KOKKU -650 000,00 -2 297 724,74 -1 045 271,25 1 252 453,49 -1 252 453,49
Tegevuskulud -650 000,00 -2 297 724,74 -1 045 271,25 1 252 453,49 -1 252 453,49
Antud toetused ja
muud ülekanded -5 000,00 -262 773,12 -262 773,12 0,00 0,00
40 41 09 Sotsiaaltoetused -5 000,00 -217 324,32 -217 324,32 0,00 0,00
40 450 08 Antud
sihtotstarbelised
toetused
0,00 -45 448,80 -45 448,80 0,00 0,00
40 450 09 80011561 sihtasutus
Arhimedes
(välistoetused)
5 Tööjõu-ja
majandamiskulud -645 000,00 -2 034 951,62 -782 498,13 1 252 453,49 -1 252 453,49
40 5 09 Rakendus-
kõrgkoolid -645 000,00 -2 034 951,62 -782 498,13 1 252 453,49 -1 252 453,49
INVESTEERINGUD KOKKU -20 000,00 -916 342,00 -916 342,00 0,00 0,00
40 IN
02002
0
09
-20 000,00 -916 342,00 -916 342,00 0,00 0,00
FINANTSEERIMISTEHINGUD
Finantseerimistehingud kokku 0,00 0,00 -2 250,00 0,00 0,00
10 206 Finantsvarade
vähenemine 0,00 0,00 -2 250,00 0,00 0,00
SIIRDED RIIGIKASSAGA JA RAHA JÄÄK
Netosiirded riigikassaga 7 665 363,37
Raha jääk aasta algul 1 096 451,33
Raha jääk aasta lõpul 1 244 046,91
(digitaalselt allkirjastatud)
Enno Lend
rektor
