KoguKonnad nr 7, sept-okt 2010

8/8/2019 KoguKonnad nr 7, sept-okt 2010

1/21

Eesti kokogukondade henduse ajakiri September/oktoober 2010, nr 7

NIPID :Kosha Anja Joubert:Kollektiivne tarkus koklas

us rAvati klauudiste portaal

Toortoit- mis see on?

koklaloomise kursusDamanhuriskoloogiline enesehooldus


2/21

September/oktoober 2010 (nr 7) KoguKonnad: Eesti kokogukondade henduse ajakiri 2/21

SisukordJuhtkiri............................................................2Uudised...........................................................3

Avati uus infoportaal www.kylauudis.ee............3Ilmus Eesti kokogukondade hendust tutvustavvoldik..........................................................3Bioneeril uus kalender...................................3Uue Maailma Festival - Pidu Meie Tnaval.........3Koordi klas toimus Pakumaja koolitus.............3Permakultuuri kursus Plvamaal 17.-19.septembril...................................................4Gaia Haridus alustas taas RAM koolis...............5Omakond tegi suure kokkutuleku....................5

kokla loomise kursus Damanhuris................5Eestlased GEN Europei ajakirja tiimis..............5Teemapev Kool kogukonna sdameks..........6Uue Ajastu Festival Plvamaal.........................6Euroopa Noorte permakultuuri projekt Bulgaarias..................................................................6Septembris kis Eestis Yan Golding Luna-Aafrika Vabariigist.........................................7Toimus Eesti Mahetootjate ja tarbijaringidekoost alane seminar...................................7kokogukondade hendus esitas I projektiKeskkonnainvesteeringute Keskusele...............7

Teated ........................................................7Artiklid............................................................8

koloogiline enesehooldus ............................8Kingituste ringid ........................................11RAW FOOD LIIKUMINE: levaatlikult toortoidust................................................................13Kollektiivse tarkusega henduse loomine: kasvavsuund Sieben Lindeni koklas Saksamaal......16

JuhtkiriHead sbrad,

Seekordsest, 7. "KoguKonnad numbrist leiate haru-kordselt head infot oma tervise parandamiseks. IngridVooglaid on kokku kogunud hulga nuandeid koloo-gilise enesehoolduse osas. Sille Poola kirjutab toor-toidu liikumisest, mis meilgi populaarsemaks saanud.

Samuti oleme avaldanud pikema kogukondade elupuudutava artikli Euroopa kokogukondade hen-duse presidendi Kosha Anja Jouberti sulest. Artikkelon vetud raamatust "Beyond you and me", mistutvustab koklade sotsiaalset ja juhtimislikkuaspekti. Vt raamatut online

Artikkel kneleb sellest, kuidas kogukondlikult otsu-seid vastu vtta ning millist juhtimiskultuuri vajavadkogukonnad. Soovitame lugeda!

Vga toreda artikli on seekord panustanud TarvoNurmeots, kes kirjutab tnu ringidest. Kuidas omaspru lihtsalt aidata ja nende heaks midagi teliselt rateha? Seda vitegi Tarvo artiklist lugeda.

Sekka uudiseid meilt ja mujalt.

Sdamest suur aith kigile praegustele ja uutelepanustajatele: Tarvo Nurmeots, Kosha Anja Joubert,Kati Lumiste, Ingrid Vooglaid, Paavo Eensalu, Sven

Aluste, Erkki Peetsalu, Pille Keller ja Sille Poola. Aithvideo eest, Margus Ess! Aith ka, Katrin Lipp, meieartiklite pideva ilmutamise eest Bioneer.ee-s. Elo-Mallele jtkuvalt suur aith meie kaanepildi joonis-tamise eest. Aulile jtkuvalt aith KoguKonnadekujunduse eest. Ingridile aith uudistetoimetamiseeest!

Suur tnu ka Avatud Eesti Fondile, kelle projekt meiljust lppes ning tnu kellele oli meil vimalik niivrdpalju oma tegevust viia kvalitatiivselt uuele tasemele.AEF ji meie aruandega ka rahule ja kindlasti jtkamekigi tegevustega, mis projekti kigus said ette vetud.Nii Gaia Hariduse kui ka KoguKonnad ajakirjaga.

Tere tulemast tiimi! Kike head ja ilusat sgist!KoguKonnad toimetus

PS: Teeme seda kik hetkel vabatahtlikult. Kui soovitemeie tegevust toetada, vite teha annetuse MT Eestikokogukondade henduse arvele:Swedbank a/a 221041330534Selgitusse palume mrkida "KoguKonnad"www.kogukonnad.ee

Eesti kokogukondade hendus on Global EcovillageNetwork (GEN) Europe liige.

www.gen-europe.org

Vljaandja MT Eesti kokogukondade hendus

www.kogukonnad.eeToimetajad Kadri Allikme ja Ingrid VooglaidKujundaja Auli KttKaaneillustratsioon: Elo-Mall Toomet www.ellom.netE-post: ajakiri(at)kogukonnad.ee

Palun ole looduskallis ja ra prindi seda ajalehte,kui Sul just vga tarvis pole!
http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdfhttp://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdfhttp://www.kogukonnad.ee/http://www.gen-europe.org/http://www.kogukonnad.ee/http://www.kogukonnad.ee/http://www.ellom.net/http://www.kogukonnad.ee/http://www.gen-europe.org/http://www.kogukonnad.ee/http://www.ellom.net/http://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdfhttp://www.gaiaeducation.org/docs/Beyond%20You%20&%20Me%20Ebook.pdf


3/21


UudisedAvati uus infoportaal www.kylauudis.eeEesti Kodanikuajakirjanduse Selts avas augustilpus uue infoportaali www.kylauudis.ee, misvahendab infot aktiivsetele inimestele le Eesti.MT Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi pressi-teates eldi, et Kylauudis.ee vtab fookusesseklast, kogukonnast ja keskkonnast lhtuvadsnumid ning sndmused. Portaal soovib kuju-neda oluliseks kanaliks ja partneriks kigilekodanikele, kodanikehendustele ning organisat-sioonidele le Eesti. Kui inimestel on infot omatalu, kla, kogukonna, seltsingu, majahistu,

elamukvartali, linnaosa, omavalitsuse vm insti-tutsioonide tegevuse kohta, mida soovitakseteistega jagada, tasub selle saata portaalile (aad-ressil info(at)kylauudis.ee). Oodatud on uudised,pressiteated, leskutsed, teadaanded jm infor-matsioon, mis viks puudutada nii lhedal kuikaugemal asuvaid kaaskodanikke ja nende headkekiku.

Ilmus Eesti kokogukondade hendusttutvustav voldikSuvel ilmus MT Eesti kokogukondade hen-dust tutvustav voldik. Suur tnu Avatud EestiFondi Vabahenduste Fondile, kes voldiku tege-mist rahastas ning Joel Tambaurile, kes voldikukujundas. Voldikut on vimalik elektrooniliseltvaadata siit Kel on huvi voldikut paberkandjal saada, siisvtke palun hendust Kadri vi Elega(kadri[at]kogukonnad.ee viele.koppel[at]gmail.com)

Bioneeril uus kalenderRohelise eluviisi portaali Bioneer.ee uus kalendervimaldab lugejatel tasuta kuulutusi lisada.Bioneer.ee lugejate soovil uuel kujul taastatudkalender annab igahele vimaluse oma tege-mised teistele nhtavaks muuta. Bioneeri toime-taja Katrin Lipp teatas, et kalendrisse oodatakseinfot eelkige looduse-, vaimsuse-, kogukonna-

ja keskkonnateemaliste sndmuste ja koolitustekohta. Kalendrisse info lisamiseks tuleb minnahttp://www.bioneer.ee esilehele ja tita uuesndmuse lisamise ankeet. Sndmus juabkalendrisse prast administraatori poolset

kinnitamist.

Uue Maailma Festival - Pidu Meie TnavalKati Lumiste

4.ja 5.septembril toodi Uues Maailmas tnavalekunst, muusika, tants ja isegi saun. Miks? Sest

juba neljandat korda toimus Uue Maailma tna-vafestival, mis on Uue Maailma tegevusaastakulminatsioon ehk nn maasikas tordil.Avatud olid kohalike kohvikud koduuedes, kussai imelisi hrgutisi proovida. Festivali kigussaadi seltsimaja katuse paranduseks pool rahakokku!htune Eliidi kontsert meelitas masse kohale japolnud kahtlustki, mis oli selle laupeva kigepopulaarsem koht Tallinnas. Minu jaoks kujuneskige joviaalsemaks sndmuseks rongisit Lille-klast Balti jaama, et heskoos Telliskivi

afterpartyle kulgeda. See mass, mis perroonilekogunes, meenutas laulupeole minekut. Rongistvljujaid tervitati hisetega ja millegiprastnaeratasid klg klje vastu surutud reisijad tervetee.Phapevane sdamemeditatsioon kesk melu olihea vimalus oma keskendumisvimet proovilepanna ning vabastav hingamine Budakojas aitassukelduda vaikusesse ja enda sgavustesse.vt lisa www.uusmaailm.ee ja pilte siit Vga oluline asi, et seltsimaja ikka psima jks,on katus. Et talveklmadele vastu panna, on vaja

teha uus katus. Hetkel on Uue Maailma Seltsiinimesed kogunud kokku juba 39 000 kroonivajaminevast 100 000-st kroonist, kuid vaja onveel. Kik annetused on teretulnud Uue MaailmaSelts MT arveldusarvele 333905530009. Loelhemalt

Koordi klas toimus Pakumaja koolitusSven Aluste

Koordi klas ehitati hel augustilpu ndalavahe-tusel lammastele, eeslitele ja kanadele savistning halupuudest marmaja LambaWilla Paku-maja. Koolitusel osales inimesi igast Eesti otsast.

Foto: Paavo Eensalu
http://www.kylauudis.ee/http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=10:voldik&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=10:voldik&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.bioneer.ee/http://www.uusmaailm.ee/http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/201/765http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/551/574http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/551/574http://www.kylauudis.ee/http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=10:voldik&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=10:voldik&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=category&download=10:voldik&id=1:uudisakirjad&Itemid=75http://www.bioneer.ee/http://www.uusmaailm.ee/http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/201/765http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/201/765http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/551/574http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/551/574http://uus.uusmaailm.ee/cmtls/551/574


4/21


Unustusse jnud ehitustehnikad olid pnevad,kasutatud materjalid kik siitsamast loodusest.Sarnaseid marmaju on ehitatud Lne Euroopas

juba enne Rooma aega. Seintes on ajalooliseltkasutatud nii suuri kive kui puust poste, mis onomavahel hendatud savi-pinnase seguga ning

katuseks hoonetel enamasti mtaskatus. Mtta-katuse saab Pakumaja juba jrgmise koolitusekigus.Osaleja Paavo: Sain koolitusel rikkamaks oskusevrra, kuidas ehitada oma ktega savist ja halu-puudest maja. kski raamatutarkus ei asendareaalset tegemiskogemust ja ainuksi looduslikematerjalidega ttamine mjub kui omamoodiloominguline teraapia. Uus avastus oli ka isetoes-tuv mandalakatus, mis smboliseerib justkuiksteisele toetuvaid inimesi. Lisaks avanes minu

jaoks esmakordselt pnev hobuteraapia maailm.Aith.

Osaleja Kaspar: Minu jaoks oli oluline kohaletulnud inimeste meelsus. Inimeste vaheline har-mooniline ning rahulik koosolemine tekitas vgahea tunde.Osaleja Ehtel: Meie jaoks oli sellisel rituselosalemine esmakordne. Lksime koolitusele, saa-maks teada, kuidas praktikas ht pakkudest jacob tehnikas hoonet ehitada. (Teooriat olime

uurinud.) Kogu tegevus oli vga huvitav, lisaksveel kik inimesed, loomad, lapsed. Sellinemnus teraapiline nokitsemine.Osaleja Silver: Minu tunded marmaja koolitus-talgutest on sellised, et tahaks veel...Oleksinhuvitatud praktilisest oskusest ehitada midagiotsast lpuni-vundamendist katuse ja sise/vlis-viimistluseni. Nii et tahet on ja arenguruumi veelrohkem :)Looduslike materjalidega ehitamise kohta jahobuteraapiast loe lhemalt www.equilibre.ee.Pildid Paavo Eensalult Pildid Silver Kaldojalt Video, mille lpus on juttu marmajast

Permakultuuri kursus Plvamaal 17.-19.septembrilPlvamaal Tuderna klas toimus 17.-19. sep-tembril kursus Sissejuhatus permakultuuri - jahekliima ja kodud. Kahepevase kursusega sooviti

anda esmane sissejuhatus permakultuuri philis-tesse mistetesse ja meetoditesse. Kursuselkombineeriti loenguid ja teooriat praktilise tege-vusega. Kursusel ksitleti jrgnevaid teemasid:

Permakultuuri alused: mis onpermakultuur

Eetika: maa eest hoolitsemine, inimesteeest hoolitsemine, lejgi jagamine

Disaini phimtted: jlgimine ja koostlooduse ja looduse jrgnevusega, kasulikesidemete suurendamine, kuidas suuren-dada tulu, energia ning ressursside

kogumine ja ringlus Kuidas alustada: disaini meetod, stratee-giad ja triistad

koloogilise aianduse ja toidumetsapidamise alused.

Kursuse juhendajateks olid Mari Korhonen(Soome) ja Aaron Jerad (USA). Lisateave:www.wellspringpermaculture.com jawww.juured.ee.Pildid Paavo Eensalult

Foto: Paavo Eensalu

Fotod: Paavo Eensalu
http://www.equilibre.ee/http://www.pafscape.com/priva/ymarmaja10/http://picasaweb.google.com/103270199493818314123/UmarmajaTalgudJm?feat=email#http://www.youtube.com/watch?v=E9rZOFh7qV8http://www.wellspringpermaculture.com/http://www.juured.ee/http://www.pafscape.com/priva/permakultuur10/http://www.wellspringpermaculture.com/http://www.juured.ee/http://www.pafscape.com/priva/permakultuur10/http://www.equilibre.ee/http://www.pafscape.com/priva/ymarmaja10/http://picasaweb.google.com/103270199493818314123/UmarmajaTalgudJm?feat=email#http://picasaweb.google.com/103270199493818314123/UmarmajaTalgudJm?feat=email#http://www.youtube.com/watch?v=E9rZOFh7qV8http://www.youtube.com/watch?v=E9rZOFh7qV8http://www.pafscape.com/priva/permakultuur10/


5/21


Gaia Haridus alustas taas RAM koolisKadri Allikme

Kevadel viisid 17 Eesti kokogukondadehenduse liiget ja lhemat spra heskooslbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuseRocca al Mare koolis (RAM). Sel sgiselkursus jtkub ning 6-ndalase kursuseraames annavad tunde ka eelmisel kevadelosalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda onligi 10.Kursuse raames tutvuvad pilased kigi GaiaHariduse aspektidega (koloogiline, maailma-vaateline, sotsiaalne ja majanduslik), pivad,kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua(kasvi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mnge,

filme ja osalevat ppimist. Klastati nii UueMaailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhutoimus ka kahepevane vljasit.Gaia Hariduse programm on alguse saanudmaailmas populaarseks saanud koklade liiku-misest. Eesti kokogukondade henduse aktiiv-sed vabatahtlikud tundsid, et jtkusuutliku eluharidust oleks vga vaja ka Eesti koolides.Seetttu lid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010.aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatudmudeli (mis on pidevas tienemises). Rahvus-vaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega tis-

kasvanutele. Eesti koolides rakendatav programmon Euroopa esimene.Euroopas on le 300 kokla.Eesti kokogukondade sellesuvisel kokkutulekultoimus ka Gaia Hariduse infopev. Tulevikus onkindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada katiskasvanutele.Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eestikokogukondade henduse projekt, ka koostsVabaharidusliiduga kolm kahepevast koolitusttiskasvanutele, kes nudsid kursuse lppedeslisa.

Rahvusvahelise Gaia Haridusprogrammiga saabtutvuda aadressil www.gaiaeducation.org.Eestikeelne pikem artikkel Gaia Haridusest (autorEle Koppel)

Omakond tegi suure kokkutuleku18. septembril tegi oma II suure kohtumisekogukond Omakond. Omakond on omalaadnevrgustik, mis tegutseb philiselt Harjumaal ningvrgustikku kuulub ligi 700 inimest (eestvedajaidpole kll veel palju, nii 10 kanti aga see arv

kasvab kindlasti). Paljusid neid seob huvi puhtatoidu vastu, mida kogukond oma liikmetele linnatoob. 18. septembri kogunemisel tehti leiba,toimus mitu ttuba (tervise, toidu, jooga,omakonna korralduse teemadel). Kel on oma-

konna tegemiste vastu huvi, siis vtke hendustSiim Sipelgasega (siim.sipelgas[at]gmail.com)vi Lembit Knnapasega(omalemps[at]gmail.com).

kokla loomise kursus DamanhurisItaalias Damanhuri kogukonnas toimub2. - 30. aprillini 2011 Ecovillage Design Education- Training for Sustainability kursus. Koolitustkorraldavad The Federation of Damanhur ja GaiaEducation (Rahvusvaheline Gaia Haridusefderatsioon) ja lbi viivad Kosha Anja Joubert,Martin Stengel, Macaco Tamerice ja teisedkokogukondade spetsialistid. Kursusel osalejadsaavad:

Gaia Education EDE kujundaja sertifikaadi Integreeriva kujunduse oskused neljas

jtkusuutlikkuse valdkonnas:koloogilised, majanduslikud, sotsiaalsedaspektid ja maailmavaade

Philised vahendid oma piirkonnas EDEkursuse korraldamiseks

Isiklikku juhendamist ja justamist Uusi spru, ideid, inspiratsiooni ja lootust

Rohkem infot: www.damanhur.org jawww.gaiaeducation.orgEnne Damanhuri toimub Kosha ja Robini

juhendatud kursus ka Indias, Orissa osariigis.

Selle kohta rohkem infot siit EDE koolitusele minemiseks saab taotleda katoetust Grundtvigi fondist, mida haldab Eestis SAArchimedes. Hetkel on taotluste voor lppenud,kuid edaspidistel kursustel osalemiseks leiab infoaadressilt www.archimedes.ee. Toetust saavadtaotleda tiskasvanute koolitamisega seotudinimesed.Ndseks on avaldatud ka selle talve teiste EDEkursuste plaan. Vaata siit

Eestlased GEN Europei ajakirja tiimisKadri Allikme

Sel suvel Damanhuris toimunud Euroopa koko-gukondade henduse (GEN Europe) kogunemiselalustasid eestlased GENi ajakirja ideega.Toomasel oli juba mni aeg mte, et ka GENilviks Eestile sarnaselt olla uudiskiri. Kadri kutsusavatud ruumis kokku ringi ja ajakirjale nimega

Econnection saigi alus pandud. Alustajad olidLiesbeth van Deemter ja Shannah Mulder(Ecodorp Brabant, Holland), Danielle Byrne(Braziers Park, Inglismaa), Quaglia (Damanhur)

ja Kadri Allikme (Eesti). Hiljem on liitunudmitmed inimesed GENi tegevaparaadist ja

juhatusest: GENi peasekretr Ulrike Schimmel;Deniz Dincel ja Macaco Tamerice (GENi

juhatusest), Ralf Krause (GENi uue veebilehe
http://www.gaiaeducation.org/http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=67&Itemid=71%20http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=67&Itemid=71%20http://www.damanhur.org/http://www.gaiaeducation.org/http://kadri.offline.ee/kogukonnad/Orissa/http://www.archimedes.ee/http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=65http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=65http://www.gaiaeducation.org/http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=67&Itemid=71%20http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=67&Itemid=71%20http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=67&Itemid=71%20http://www.damanhur.org/http://www.gaiaeducation.org/http://kadri.offline.ee/kogukonnad/Orissa/http://kadri.offline.ee/kogukonnad/Orissa/http://www.archimedes.ee/http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=65http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=65http://www.gaiaeducation.org/index.php?option=com_content&view=article&id=83&Itemid=65


6/21


looja) ning paljud paljud mehed ja naised Euroo-pa erinevatest kokladest (praegu juba 18inimest). Samuti pakkusid end appi ka LeilaDregger (endine tegevajakirjanik, kes nd elabTameras) ning Stella Strega-Scoz (Finca Lunakogukond, Kanaari saared). Eestlastest on tiimis

kampas veel ka Eesti kokogukondade hendusejuhatuse liige ning Jrvamaal tegutsev phuehi-taja Sven Aluste.Ajakirja nime Econnection autor on DanielleByrne, Inglismaa hest vanemast kogukonnastnimega Braziers Park. Vt lhemaltwww.braziers.org.uk. Esimene Econnectionpeaks ilmuma hiljemalt oktoobris.

Praegu kivad kujundustd ning parandused.Ajakiri hakkab ilmuma kord kolme kuu jooksulning siht on keskenduda pigem sgavamateleerinevate koklade kogemust ksitlevateleartiklitele, kui lihtsatele uudistele. Taolise, pigemajakirja formaadi valimise eesmrk on inimesiGEN Europei sees teineteisele lhemale tuua.Oleme liigagi harjunud valmispakendatud uudis-tega ning paljudel inimestel Euroopa kogukonda-des ja Eestiski on tekkinud vajadus sgavama,detailsema kogemuse jagamise jrele omavahelka kokkutulekute vahepealsel ajal.

Kik kaastd ja ideed on vga teretulnud.Kel on soov oma tegemisi jagada, palun vtkehendust Kadriga (kadri[at]kogukonnad.ee).

Ajakirja ldaadress: magazine[at]gen-europe.org(palume kirjutada inglise keeles. Eelkige onoodatud sgavamad kogemuste jagamised ko-klade erinevatest eluvaldkondadest vi isiklikudkogemused mne koklade ritusega seoses).

Teemapev Kool kogukonna sdameksPille Keller

24.augustil korraldas Haridus- ja Kultuuri-selts Lte heksa Lne-Harjumaa kohaliku

omavalitsuse esindajatele, lastevanemateleja vabahendustele teemapeva Koolkogukonna sdameks. Teemapev oli osaprojektist Mdimurdjad, mida rahastabKodanikuhiskonna Sihtkapital.Ettekannetega osalesid Kaja Kaur Kodanikuhis-konna Sihtkapitalist, Mati Valgepea Eesti VabadeWaldorfkoolide ja -lasteaedade hendusest(EVW), Arne Tilk Plva Vallavalitsusest; EikeKsi Keila Linnavalitsusest ja Pille Keller Haridus-

ja Kultuuriseltsist Lte.Rhmatdes vrtustasid kogukonna liikmedErakooli Lte loomulikku terviklikku arengukesk-konda, koolirmu, avatust kogukonnale, headkoostd petajate-laste-lastevanemate vahelning petajaid, kes armastavad oma td.Oluliseks peeti ka waldorfkooli kaasamiskoge-muste ja pedagoogiliste oskuste jagamist tava-

koolidega ning vrtuskasvatuse ja kohariduseedasikandmist.Kogukonna algatusel loodud Haridus- ja Kultuuri-selts Lte avas 2008.a Keila linnas uue phihari-duskooli Erakooli Lte, mis rajaneb waldorfpeda-googikal. I klassi ja 12 perega alustanud kool on

kahe aastaga kasvanud I-III klassi ja 44 pilase-ni.Mati Valgepea Eesti Vabade Waldorfkoolide ja-lasteaedade hendusest (EVW) rkis, etwaldorfkoolides le maailma on thtis sulandudakogukonda, kus kool tegutseb. Just kogukond -inimesed, kohalik omavalitsus ja teised organi-satsioonid - teeb iga kooli omanoliseks. MatiValgepea tutvustas ettekandes Eestiwaldofkoolides lbiviidud uuringu tulemusi, mison avalikustatud siin Teemapeva pildialbum ja rhmatdekokkuvtted Kokkuvte teemapevast on avaldatud 27.08.10Keila Lehes nr. 30 (133)

Loe lisa: myydimurdjad.blogspot.com

Aith osalejatele!Haridus- ja Kultuuriselts Ltewww.erakoollate.ee

Uue Ajastu Festival Plvamaal12.-15. augustil toimus Plvamaal Uue AjastuFestival 2010 Armastuse sagedus.Pilte saabvaadata siit Seoses festivaliga toimunud fotokonkursi piltesaab vaadata uueajastufestival.ee/uudis/kofestival Rohelisem elu PlvamaalSamuti Plvamaal toimus 16.-21. augustilkofestival Rohelisem elu.Festivali jrelkajasaab lugeda siit ja 21. augusti Perepeva piltesaab vaadata siit

Euroopa Noorte permakultuuri projektBulgaariasSven Aluste (tekst ja pildid)

Eesti Noorte Looduskaitsjate hing (ENLK) onpartneriks Euroopa Noorte permakultuuriprojektis Bulgaarias North meets South,Rohelise Kooli klas Kostilkovos, mis asub 350
http://www.braziers.org.uk/http://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://dl.dropbox.com/u/8286239/Teemap%C3%A4eva%20fotoalbum1.pdfhttp://dl.dropbox.com/u/8286239/Teemap%C3%A4eva%20fotoalbum1.pdfhttp://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=43238/tervik_0827.pdfhttp://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=43238/tervik_0827.pdfhttp://myydimurdjad.blogspot.com/http://www.erakoollate.ee/http://www.flickr.com/photos/53325235@N06/http://www.flickr.com/photos/53325235@N06/http://uueajastufestival.ee/uudis/http://www.polvamaa.ee/index.php?article_id=11578&page=875&action=article&http://www.polvamaa.ee/index.php?article_id=11578&page=875&action=article&http://foto.polvamaa.ee/thumbnails.php?album=221http://foto.polvamaa.ee/thumbnails.php?album=221http://www.braziers.org.uk/http://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://waldorfkool.info/Failid/Waldorfkoolide_uuring.pdfhttp://dl.dropbox.com/u/8286239/Teemap%C3%A4eva%20fotoalbum1.pdfhttp://dl.dropbox.com/u/8286239/Teemap%C3%A4eva%20fotoalbum1.pdfhttp://dl.dropbox.com/u/8286239/Teemap%C3%A4eva%20fotoalbum1.pdfhttp://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=43238/tervik_0827.pdfhttp://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=43238/tervik_0827.pdfhttp://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=43238/tervik_0827.pdfhttp://myydimurdjad.blogspot.com/http://www.erakoollate.ee/http://www.flickr.com/photos/53325235@N06/http://www.flickr.com/photos/53325235@N06/http://www.flickr.com/photos/53325235@N06/http://uueajastufestival.ee/uudis/http://www.polvamaa.ee/index.php?article_id=11578&page=875&action=article&http://www.polvamaa.ee/index.php?article_id=11578&page=875&action=article&http://www.polvamaa.ee/index.php?article_id=11578&page=875&action=article&http://foto.polvamaa.ee/thumbnails.php?album=221http://foto.polvamaa.ee/thumbnails.php?album=221http://foto.polvamaa.ee/thumbnails.php?album=221


7/21


km Sofiast. Kohalikul noorte organisatsioonil onplaan les ehitada vana koolimaja, et sealedaspidi kivitada ksit- ja klastuskeskus.Ttoad saavad toimuma traditsioonilistesmaamajades ja koolimaja jb toimima kesku-sena. Lisaks rajatakse puu- ja juurviljaaiad ning

kastmisssteemid nende jaoks, lhtudespermakultuuri phimtetest.

Projekt kestab 10 peva, le 50 osaleja tulebkokku Bulgaariast, Eestist, Ltist, Bosnia jaHertzegovinast, Horvaatiast ja Kreekast. Projekton jagatud kolmeks phiteemaks: looduslikehitus, kohalik toit ja veepuhastus.Eestist osaleb loodusehituse osa juhendajanaSven Aluste ning 4 noort aktivisti.

Septembris kis Eestis Yan Golding Luna-Aafrika Vabariigist

Eesti koklade henduseliige Aale-Triinu Sonni,Studio108 ja MT Lilleorupalvel kis septembrisEestis Luna-Aafrikakokla "Khula Dhamma"looja Yan Golding.Koosts joogastuudioga"Studio 108" korraldas tasiin 17 inimesele asthanga

jooga ttoa ning pidasloengu 2000. aastalasutatud Khula Dhamma koklast loomisest.Yani kokla on budisliku, vipassana meditatsioo-ni juurtega ning alustatud 3 inimese poolt, kes onLuna-Aafrikasse tulnud mujalt. Praeguseks elabklas 15 tiskasvanut ja 8 last 5 erinevast riigist.Kogukond on vga esinduslik vaimsuse,permakultuuri arendamise ning koloogiliseaspekti osas (kiki elutegevusi on korraldatudmaksimaalselt konoomselt ning vhimakoloogilise jalajljega).Aastal 2012 peaks Khula Dhammas toimuma kaesimene EDE (ecovillage design education) -lemaailmselt tunnustatud koklade loomisekuuajaline kursus, mis hlmab kiki kokladeloomise aspekte: majanduslik, sotsiaalne,maailmavaateline ja koloogiline.

Rohkem Khula Dhamma kokla kohta:www.khuladhamma.org

Toimus Eesti Mahetootjate ja tarbijaringidekoost alane seminar26. septembril toimus Saue misas Eesti Biod-naamika hingu korraldatud seminar Eestimahetootjate ja tarbijaringide koostst. Kohalolid mahetootjad ja isegi klalised Prantsusmaalt,kes tutvustasid seal hsti toimivat ssteemi.

Margus Ess Kultuurisels Vanaveskist vttis rituseka filmilindile. Tutvu siin

Suur aith Margusele!

kokogukondade hendus esitas I projektiKeskkonnainvesteeringute KeskuseleAugustis esitas MT Eesti kokogukondadehendus oma I projekti Keskkonnainvesteeringu-te Keskusele (KIK).

Projekti eesmrk on 2011. aastal vlja anda e-ajakirja "KoguKonnad" 6 numbrit, mis keskendu-vad spetsiifilisemalt kogukondade kigi nelja as-pekti (majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline

ja koloogiline) tutvustamisele nii Eesti, Euroopakui ka Ameerika maa- ja linnakogukondades.Samuti soovime projektiga saada pidevat tien-dust oma kodulehekljele, suurendada nii ajakir-

ja kui ka koduleheklje lugejaskonda ja luuaKoguKonnad ajakirjale kaasaegse kujunduse.

Projekti esitamises lid kaasa Ave Oit, IngridVooglaid, Auli Ktt ja Kadri Allikme. Suuredtoetava suhtumise eest ka Margus Essile ja ErkkiPeetsalule. Suur aith kigile abilistele!

Pistkem kik pidlad pihku, et vastus oleks meilepositiivne!

KIK teeb otsuse 2011. aasta alguses.

TeatedRajamisel olev Lubinka kokla Venemaal otsibrahvusvahelisi partnereid-eksperte jrgmistesvaldkondades:

1. Loomulik talupidamine2. koehitus3. koloogiline aiapidamine4. Alternatiivsed energiaallikad

5. Looduskaitse ja looduse taastamineLubinka koklast loodetakse kujundadapermakultuuri koolituskeskus.Kontakt: lubinka[at]forest.ru

Eeltd
http://www.khuladhamma.org/http://vimeo.com/15313804http://www.khuladhamma.org/http://vimeo.com/15313804http://vimeo.com/15313804


8/21


Artiklidkoloogiline enesehooldusIngrid Vooglaid

Artikkel on osa kursuse Kuidas luua harmoonilistkodu materjalidest

Mida thendab koloogiline enesehooldus?

Minu jaoks thendab enesehooldus igas eluaspektis enda eest hoolitsemist. Ja koloogiline

enesehooldus thendab, et hoolitsetakse endaeest igas elu valdkonnas nii oma tervist kui kesk-konda hoides. koloogiline enesehooldus hlmabnii sisemise kui vlise heaolu, tervise ja iluhoidmist ja suurendamist. Rkides koloogilisestenesehooldusest ei saa mda liikumisest, mtle-misest, suhetest, harjumustest, eluviisist, kigestenda sisse pandavast ja oma nahale mritavast

ja nahaga kontakti lastavast ehk toitumisest,puhastusvahenditest, rivastest, fsilisest kesk-konnast. Kik need aspektid vrivad eraldi pikaltksitlemist, kuid siin toon vaid pgusa levaate

vimalustest neis, et oleks kik korraga silmeees.

Kehasse viidava hulka kuuluvad lisaks toiduleja lisaainetele ka ravimid, heitgaasid, kik nahalemritav, mrgised mtted ja tunded. Tervetvlimust aitavad hoida mitmekesises valikusmahedalt kasvatatud vi puhtast loodusest kor-

jatud ja armastusega valmistatud toiduained,ilma lisaaineteta looduslikud kreemid, mis kl-baks ka sa, elurm, tugevad toetavad suhted,oma sisemiste vrtustega koosklas elamine,

naer, tegutsemise ja ldvestumise tasakaal.Toitumisharjumustes tuleb kasuks psiv rtm,mida vib kll vajadusel muuta, kuid mis peaksolema ks kindlaid asju elus. Rahvatarkus tleb:Hommikusk s ise, luna jaga sbraga, htu-

sk anna vaenlasele. Teine rahvatarkus tleb:Hommikul s nagu kuningas, lunal nagu prints

ja htul nagu kerjus. Oluline on arvestada, etinimesed on erinevad. Mne organism vajab kolmkerget sgikorda pevas ja mitte rohkem, teinepeaks sma iga paari tunni tagant kergelt, et

kigus psida. Eesti kliimas ei saa eeskujuksvtta soojade maade rahvaid, kes svad pea-mise sgikorra alles hilishtul. Jahedas kliimason oluline juba hommikul organismile korralikultktust anda. Kui seni on sgikorrad olnudkaootilised, siis on hea alustada he korra paikapanemisega pevas ja selle mber teised kujun-dada. Alustuseks sobib hsti hommikusk, misannab energiat peale pikka d, vimaldab pevarahulikult alustada ja vib olla vimalus ennepeva perega koos aega veeta.Toiduainete valikul on reegliks, mida puhtamastloodusest, vrskem, sjale lhemalt prit, sedakvaliteetsem. Arvesta ka, et toit silitab emot-sioone, millega on kokku puutunud. Kige paremon selline toit, mida on kasvatatud, korjatud,valmistatud ja sdud heade mtetega. Alati eisaa esimest kahte sammu teada, kuid ise toituvalmistades ja ses on alati vimalik sellessevaid positiivseid mtteid panna.

Mtted ja emotsioonid kajastuvad kige enamnos, kuigi ka kehahoius. Nos vib-olla kllmitte kohe pidevalt nhtavana, kuid aastate-pikkuse kordamise tulemusel avaldab iga inimese

ngu tema emotsionaalsed harjumused. Melgekasvi Dorian Gray portreele. Seega, kui tahta kaaastate prast ilus olla, siis on oluline panustadaeelkige sisemisele ilule praegu. Ohtlikke aineid

sisaldavate kreemidega enda pidevalt sissemri-mine on kll tervisele ja keskkonnale kahjulik,kuid emotsionaalse mineviku kajastamisel ei olenii suurt vahet, kas nonahka on trimmitudpurgikreemi vi munamaskiga. Viha ja rm jta-vad ikka samasugused jljed. Vhim, mida inime-ne oma emotsionaalse tasakaalu heaks tehasaab, on ise teadlikult pelda positiivsuse jakonstruktiivsuse poole. Siis on juba lihtsam toimetulla elus ette tulevate raskustega.

Foto: Quentin Houyoux, www.sxc.hu

Foto:Benjamin Earwicker, www.sxc.hu


9/21


Parim iluravi on armumine. eldakse, et ilu onvaataja silmades. Armunud inimene nebmaailma helgemates toonides, on lahkem kigivastu, kes teele satuvad, samm on kergem,silmad sravad loomulikult ja maailm srabvastu.

Kehahoiak mjutab meeleolu ja vljendabhoiakuid. Sgavalt masendunud vi nnelikuinimese vib ra tunda selle jrgi, kuidas taseisab, istub, astub, rgib. helt poolt nitabkeha inimese siseelu, kuid teiselt poolt ka mju-tab seda. Pidevalt kssis olles on masendus ker-ge tekkima ja siis hakkab inimene juba omamtete ja valikutega olukorda kinnitama. Ebaigekehahoiak raskendab hingamist, kuigi kogu aegvales asendis olles ei pruugi seda ise mrgatagi.Alles ige asendi leides vib jrsku tunda, etpalju kergem on hingata.

Kehahoiu parandamiseks on abi niteks joogastvi Alexanderi tehnikast, tantsimisest, erine-vatest liikumisega seotud trennidest. Hea onleida juhendaja, kes korrigeerib Su kehahoidu,sest ise ei pruugi iget asendit kohe les leida.Iga pev saab ise teha vikseid asju, mis rhilekasuks tulevad. Niteks igal hommikul pealerkamist sirutada ennast varbaotstest srmeots-teni phjalikult. Aegajalt jlgida ja jljendadakassi sirutusi ja painutusi. Mitte hoida jalga leplve see viib selgroo tasakaalust vlja. Jlgida

ja kohendada oma istumise, astumise ja peahoidmise viisi kigu pealt ja peegli ees. Tabadesennast kuidagi viltu vi kveralt, kohe parandadaasendit ja hingata sgavalt. Vib ka kndida toasringi, hoides raamatut pealael tasakaalus.

Toetavad harjumused on hea tervise ja ilualuseks. Vladimir Megre raamatus Rites of Loveolid kige ilusamaks ja paremaks saada tahtnud

vikese tdruku esimesteks lesanneteks vhe-malt kolm aastat igal hommikul koos pikesegargata, joosta allikale, pesta ennast allikaveega

ja sa hommikusgiks putru. Jrgmisekslesandeks, kestusega 10 aastat, oli arendada

oma ilumeelt kvaliteetse ksit valmistamise jaintellekti tarkade petuste kuulamisega. Alus-tanud selliste vanaema npunidete ja tugevasisemise eesmrgiga nelja aastaselt, oligi tdru-kust 17. eluaastaks kujunenud mbruskonnakige ilusam ja arukam neiu.

Fsiline keskkond, mis inimese tervist, heaoluja ilu mjutab, hlmab kodude ehitusmaterjale,siseviimistlusmaterjale, mblit ja tekstiile,riideid, helisid, aroome, kiirguseid Tnapevalon juba pris palju infot vabalt saadaval, kuidasehitada loodus- ja tervisesbralikult, sellest, misparajasti kohapeal olemas on savist, phust,liivast, kasvi puuhalgudest. Eelista looduslikkematerjale nii naha lhedal kui keskkonna loo-misel. Kodu puhastamiseks kasuta samuti tervi-se- ja loodussbralikke vahendeid nagu vesi,dikas, sooda, sinepipulber, sidrun. Naudi vrs-kete pikesekuivade looduslikust materjalistlinade puudutust magama minnes. Tida omakodu meeldivate harmoniseerivate ja elu toeta-vate muusikahelide, naeru ja sprade hltega,kuula linnulaulu akna taga, metsas kndides, katnavapuudel. Vali seintele, tekstiilidele ja riietelevrvitoonid, mis Sind ja Su perekonda toetavad,pdlustes edasi viivad, aitavad rahulikult uinu-da, rmsalt suhelda, inspireeritult td teha jatoitu nautida. Kasvata aknalaual maitsetaimi vililli, lase kodustel toidulhnadel levida, pletaaroomilampi vi tee lhnava liga massaazhi.

Hoia oma kodu ja tkoht puhas ja korras. rakogu asju ja infokilde, mida Sa ei vaja ja too kojuainult neid, millel on oma kindel koht Su kodus jaelus. Emily Dickinson on elnud, et kui hoolitsedelu pisiasjade eest, siis lahenevad suurediseenesest.

Mned petused vlise ilu hoidmiseks

Terve vlimus sltub korras vereringest.Vereringe abivajadusest annavad sageli mrkuklmad ked ja jalad. Korras vereringet soodus-tab liikumine. Liikumisest on abi siis, kui sedateha psivalt kasvi natukese haaval. Kui inimeneei ole harjunud palju liikuma, siis jrsku le pin-gutamine vib hoopis kahjuks tulla. Igahe jaokson palju ja vhe erinev, samuti sobivad erine-vatele inimestele erinevad liikumise viisid. Mnivib kndida kolm tundi vsimata, teine vsib

juba poole tunniga. Mnele sobib pehme jooga,teisele kiire tants. Oluline on kuulata oma keha.Teiseks on vereringele kasuks, kui lpetadavannis vi dushi all kimine alati jaheda dushiga.Vib vaheldumisi lasta kehale kuuma ja klmavett, lpetades jahedaga. Kuuma ja klma

vaheldumine stimuleerib vereringet, kuid liigakuum ja ka liiga klm kahjustavad nahka jaorganismi. Sellist ehmatust vib teha ka ainult

jalgadele, tstes neid vaheldumisi kuuma jaklma veega kaussi. ra kunagi ehmata kuuma

Joogapart Foto: T.W. Vogel, www.sxc.hu


10/21


ega klma veega pead ega intiimpiirkonda, alustajalgadest ja selg jta viimaseks. Sdameproblee-mide korral ei vi seda teha. Kui tahad endavastu rn olla, siis harjuta aegamda jrjestklmema veega. ra veeda aega kuumas vannis.

Juukseid pestes masseeri peanahka rnaltsrmeotstega ringjate liigutustega. Pese juukseidleige veega ja loputa alati jaheda veega. am-poon loputa juustest phjalikult vlja. Kui kehaleli masseerid, siis ra unusta ka peanahka. lipese juustest prast masseerimist vlja. rakunagi hru juukseid ega harja mrgi juukseid,eriti veel metallpiidega. Mrgi juukseid vib ette-vaatlikult kammida laiade piidega kammiga. ra

kuivata juukseid kuuma huga, see kuivatabjuuksed psivalt. ra vna mrgi juukseid,patsuta kergelt kuivemaks ja lase lahtiselt hukes kuivada. Juuste kammimist vi harjamistalusta otstest ja liigu tasapisi lespoole. Pusadharuta lahti srmedega. Kui juustele on vajaliget lisada, siis aitab igal htul juuste pikaltpehme harjaga harjamine see toob peanahalhedalt rasu juustele ties pikkuses ja lisaksmasseerib peanahka. Minu vanaema, kel veelkrges eas olid pikad paksud juuksed, harjasneid igal htul 100 tmbega.Juuste pesemiseks sobivad shampooni asemelmunakollane, mida vib kasutada ka juukse-maskina kuni 30 minutit ja paks rukkileivaleotisilma lisaaineteta leivast. Mlemad on vaja korra-likult vlja loputada. Pikkadele juustele kulub ksmunakollane, mis on vaja htlaselt kogu pikkuses

juustele mrida. ldiselt kiki koduseid taimseidja piimatoodetest ja munast kreeme ja maske,mida sobib nahale mrida, sobib ka phe panna.

Blondidele juustele sobib loputamiseks lahjen-datud kummeli- vi saialilletee, tumedajuukse-listele salvei ja lavendel, punapeadele saialill,

punane hibisk, kaneel. Liget annavad juustelemuna, dikas, nges. Tdeldavust lisavad jo-gurt, lu, kirsipuu koor. Pehmust lisavad oliivili,suure takja juur, majoraan. Kma vastu aitavadkasekoor, nges, varemerohi, piparmnt. Juuste

kasvu ergutavad liht-naistepuna, nges, salvei,basiilik, rosmariin ja sibula mahl. Pehme vesi pe-seb paremini nii juukseid kui pesu, veele lisabpehmust dikas. Kige parem on pesta puhtaallika- vi pehmeveelise jrve veega. Veekogusseega selle lhedusse ei vi loomulikult lasta am-

pooni ega muud sarnast.Kaitse juukseid otsese keskpevase pikese,tugeva tuule, lume, klma ja kuuma hu eest.Juustes vljendub ka toitumine kui organismilon midagi puudu, muutuvad juuksed tuhmiks jaelutuks vi hakkavad vlja langema.

Silmade rahustuseks ja tursete alandamisekspane silmadele kihiti hukesed kurgiviilud,kartuliviilud, kummeliteepakikesed vi riivitudkartulit riide sees ja lama nii 10 minutit. Peva

jooksul pilguta silmi sageli nende niisutamiseks.Lugedes vi arvuti taga olles vaata sageli krvale

ja suuna pilk kaugusse. Suuna pilk vaheldumisiles, alla, vasakule, paremale. Silmade jaoks onoluline, et magatakse piisavalt ja mitte liigapalju. Silmad on inimese hingepeegel, neist onnha emotsionaalsed harjumused juba praegu.Naudi kauneid vaateid ja ne asju kaunitena.

Huuli hoia korras, vormides nendega pikalt jalaialt tishlikuid. Pehmuseks ja kaitseks vibhuultele mrida mesilasvaha vi klmpressli.

Hammaste pesemiseks sobivad sooda ja valge

savi pulber. Tee hambahari ja hambad mrjaks japuista harjale veidi pulbrit. Hru hambaidpulbriga ja loputa. Hammaste pleegitamiseksvib hruda hambaid maasikaga. Enne magamaminekut ja enne hommikuski pese alati ham-baid, vajadusel kasvi palja veega. See ei lasetoidujkidel ja sel kogunenud katul oma tdhammaste lhkumisel teha.

Ngu, kaela ja rindu hoolda htemoodi. Peh-mendava novee saab kibuvitsa- vi roosiitest.Kiki leebeid kehahooldusvahendeid vib kasuta-

da ka nol. Jalakoorijaid ra nol kasuta. rahru nonahka, masseeri rnalt srmeotstegaja kuivata kergelt patsutades. Pooride puhastami-seks ja vereringe parandamiseks vib kord nda-las teha ravimtaimeauru 250 ml taimede ja 2 lveega. Hoolitse, et emotsioonid, mida ngu vl-

jendab, oleksid valdavalt positiivsed. Rmusta,tunne tnulikkust, mtle helgeid mtteid.

Naha koorimiseks sega kokku jahvatatud phk-leid, seemneid vi teravilja (nt riis, kaerahelbed)

ja vastavalt naha kuivusele/rasvasusele rska

koort, piima vi vett. Mri ennast saadud pudru-ga leni kokku (vi ka ainult nole, mis puhulpeaks phklid olema vga peeneks jahvatatud),maski tegemiseks hoia kuni 10 minutit ja loputaringjate kergelt masseerivate liigutustega maha.Sellised koorijad jtavad naha pehmeks ja eraldi

Foto: Dora Pete, www.sxc.hu


11/21


niisutajat ei ole vaja prast kasutada. Nahaniisutamiseks sobivad avokaado, kakaovi, aaloe,lilleveed (roos, lavendel, apelsiniied). Nahatoitmiseks sobivad avokaado, banaan, kookosli.Naha pehmendamiseks sobivad keedetud krvits

jogurtiga, keedetud hernes, klmpresslid (mis

on vaja eelnevalt kergelt soojaks lasta nitekssooja veega kausi kohal, mitte kuumutada jatoimivad soojalt ka aroomiteraapiana, seeprastvali meeldiv lhn. Niteks seesamiseemneli lh-nab nahal nagu purgitis tahiinit oleks nina all).Naha pinguldamiseks sobivad metsmaasikas,tomat, vaarikas, jogurt. Kaitse nahka liigse kuu-ma ja klma eest. Nahka vib kuivatada kesk-kte ja elektrikte, liigne pike. Loomulik peva-valgus nahale on oluline.Higistamine on kehale oluline jkainete vljapsemiseks. ra blokeeri seda, eriti alumiiniumisisaldavate vahenditega. Higi lhn muutub leebe-maks, kui pikema aja jooksul toituda puhastestkvaliteetsetest toiduainetest ja hoiduda kehakurnavatest hooldusvahenditest.

Ksi vib masseerida rsa koore, vi, klm-pressli ja kigi looduslike nahakreemidega.Masseeri kiki srmi pingete eemaldamisekskelaba poolt srmeotste poole tmmates jaraputa ksi. Hoidu srmede ja kte sundasendistarvutit kasutades, raputa ja siruta neid aegajalt.Peva jooksul sageli kte mrjaks tegemine kui-vatab nahka, pa veega seotud tegevusi koon-

dada. Ahjust toitu vlja vttes kasuta pajakindaidvi ktertti kte kaitseks.

Knte tervise nimel vib juua taimeteesid, missisaldavad kummelit, ngest, kurgirohtu, kaera-vsusid, piparmnti ja kibuvitsamarju. Ksi vibtugevdamiseks masseerida klmpressliga.

Jalgadele vib peale pikka peva teha vannirohelise tee vi soolaga. Sool puhastab tugevalt

ja roheline tee leevendab pingeid. Samuti vibjalad les tsta ja leval hoida, et vereringet

tasakaalustada. Paljajalu puhtal liivarannal kndi-mine on hea jalahooldus. Kasuta oma jalgu ots-tarbekalt kndimiseks, kuid ra le pinguta. Jal-gadel on kergem, kui rht on korras. Kanna jalat-seid, mis on tpselt parajad, arvestavad jalakuju-ga ja sobivad ilmaga. Vajadusel kasuta jalgu toe-tavaid sisetaldu. ra liialda kingakontsadega.Lase jalgadel hingata, niteks pikal bussisidulvib kingad jalast vtta.

Lpetuseks sobib hsti ks Sam Levensonitsitaat:

Veetlevate huulte jaoks lausu lahkeid snu.Ilusate silmade jaoks otsi teistes head.Saleda figuuri jaoks jaga oma toitu nljastega.Ilusate juuste jaoks lase kord pevas lapsel neistsrmedega lbi tmmata.Ilusa rhi jaoks knni teadmisega, et Sa ei knni

kunagi ksi.

Sgavamalt teemasse svenemise huvi korralvib tutvuda jrgmiste raamatutega:Oscar Wilde Dorian Gray portree sisemise javlise ilu koosklast

Natalie Savona Kgipshholoog kuidas toitmjutab meeleoluga seotud seisundeidMichael Gelb Kehape: sissejuhatus Alexanderitehnikasse - oma rhi mrkamisest japarandamisestRobert MacDonald ja Caro Ness Alexanderitehnika saladusiGina Lazenby Tervendav kodu enda mbertoetava keskkonna loomisestVladimir Megre Anastasia ja Rites of Love -on need osad, kus on juttu iluga seotudrituaalidest. Terve raamatute sari on tervislikultloodusega koosklas elamisest.Greta Breedlove Kodune spaa ravimtaimedega:looduslikult vrskendavad mhised, emulsioonid,maskid, lid ja koorijadStephanie Tourles Kehahooldus taimede abil:

juuksed, nahk ja kned terveks looduslikul teelNorma Weinberg Pasekoff Looduslikktehooldus kik ktest ja nende hoidmisestInternetis on vga palju petusi, mida kikekgist ja aiast saab ilu jaoks kasutada.

Kingituste ringidTarvo Nurmeots

Jrgnevast artiklist leiate hid mtteid,kuidas lihtsate vahenditega teha midagisdamlikku ja head oma kaaskodanikesuhtes ning panna seelbi kingitused, midasaame teineteisele iga pev anda, omavahelliikuma. Meil on tegelikult kigile endmbritsevatele inimestele vga palju anda,midagi juurde lisamata. Nhkem lihtsaltseda enda rikkust ja julgegem seda jagada.

Tarvo Nurmeots on prit Harjumaalt Sakualevikust ja 2002. aastast alates elanud

Ameerika hendriikides. Tema sdame kutsu-museks on olnud Universaalsete tdede


12/21


mistmine ja teistega jagamine.

Lbi aegade on inimkoosluse psima jmine sl-tunud teineteise abistamisest. Me vajame toe-tust, et toime tulla nii sisemiste kui vliste teguri-tega, mis paiknevad iga inimese arengu teel.

Inimkonna funktsioneerimist vib vaadelda lbiinimkeha, kus iga rakk on sltuvuses kikide teis-te rakkude tegevusest. Lihtne on jreldada, eteluks vajalik dnaamika peitub htsuse loomises,kus iga indiviid etendab rolli, mis aitab teisteloma unelmaid telisusse tuua.

Vaadates paari viimast aastatuhandet, vib el-da, et inimkond on elanud teadmatuses ja olnudsltuvuses isikukesksest tugevusest. Peamiseksloovaks juks on olnud seisukoht: Iga meesenda eest! Sellise kitumise tttu on purunenudpaljud sidemed, mis on koos hoidnud kogukond-likku htsust. Mida arenenum hiskond, sedaenam on eraldatust kahe indiviidi vahel. Vaadel-des Ameerika relinna elu mudelit, on igaleperekonna liikmele vaja isiklikku magamistuba,vannituba, autot jne. Inimesed on enam sltuvu-ses eraldatusest kui koos eksisteerimisest. Eral-datus on aga tekitanud konteksti, kus me olemehakanud tajuma, kui palju me ksteisest sltu-me. Tehislik thjus on kaasa aidanud liikumisele,kus indiviidid tulevad hea meelega kokku, etksteist aidata. Alternatiivsetes ringkondades onle Ameerika saanud tavaks kooslust loovate

ringide moodustamine. Olenevalt vajadustestvivad need ringid olla loomingulise vi praktilisesuunitlusega, kuid keskseks teemaks on kooseksisteerimine ja arenemine.

heks huvitavaks nhtuseks on Tnu vi kingi-tuste ringide tekkimine. Nende aluseks on ole-tus, et meil kigil on teistele midagi anda ja mekik vajame teistepoolset toetust, et elus edasiliikuda. Selliste ringide loomine on imelihtne.Vaja lheb kohta, kus koos kia ja paari inimest,kes jrgivad kokkulepitud reegleid, mis aitavad

kaasa vajaliku hkkonna loomisele.

Gift Circle - Kingituste Ring, millest jrgnevaltjuttu tuleb, eksisteerib Fairfaxi linnas, mispaikneb Phja-Californias, nii 50 km kauguselSan Franciscost. Selle ringi loojaks on meesnimega Alpha Lo. Tema mtetega nii KingitusteRingi kui muude teemade kohta saab tutvudablogis opencollaboration.wordpress.com

Kingituste ring on koht, kus inimesed kogunevad,et lbi andmise ennast teostada, lbi jagamise

ksteisega vennastuda ja lbi saamise kasvada.Kingituste ring on aluseks ssteemile, mis pike-mas perspektiivis vib asendada rahakesksemajandusmudeli. Alpha snade kohaselt sltubinimeste igapevane eluviis vaadetest, mille meoleme aja jooksul omandanud. Kik harjumusp-

rane saab muutuda, kui selleks on piisavalt paljusooviavaldajaid. Kingituste ring on heks alterna-tiiviks, mis aitab kooslusel ennast defineerida lbimistete nagu heatahtlikkus, avatus ja koost.

Alpha poolt loodud kingituste ring on aja jooksul

muutunud. Alguse pevadel leidis iga kogunemi-se keskel aset kaks ksteisest eraldiseisvat ringi.Esimese ringi ajal said osavtjad vljendada soo-ve ja vajadusi, mis vajasid titmist. Teise ringiajal tekkis osavtjatel vimalus enda oskusi,teadmisi ja teisi vrtusi teistele pakkuda. Sellinesuhtlemine avas dialoogi lahenduste leidmiseks jasna mitmed vajadused said rahuldatud. Teatudaja mdudes avastasid osalejad, et lbi elavadiskusiooni (ajurnnakute) on vimalik leidalahendusi, mis omavad suuremat mju. Seelbitekkis uus formaat, mille alusel hakati kooskima. Osalejad leidsid, et paludes inimesel, kesoli oma vajaduse teatavaks teinud, ruumist lah-kuda, saab kiiremini tulla lahendustele, mis onpraktilise suunitlusega. Uue ssteemi kohaseltsaavad ringist osavtjad avameelselt arutleda,mida teha, et vastav probleem, vajadus vms.saaks lahendatud. Olenevalt soovi keerukusestkulutatakse arutelule 5 kuni 15 minutit, mispealepalutakse soovi avaldajal ringiga uuesti hineda.Niteks paari ndala eest aset leidnud kogunemi-sel teatas ks osavtja, et ta soovib SanFranciscost Fairfaxi kolida. Kuna ta on pikemataega elatunud juhutdest, puuduvad tal pabe-

rid, mis testavad tema maksujulisust. Tavalistekanalite kaudu oleks tal olnud praktiliselt vimatuendale korterit leida, kuid osavtjad leidsid vi-malusi, kuidas teda aidata. Enamik soove onseotud igapevaste vajadustega nagu lapsehoid-mine, mehaaniliste ja elektrooniliste asjadeparandamine, juuste likamine jne. Samas vibkohata vga professionaalseid ja spetsiifilisi vaja-dusi nagu niteks koduleheklgede disainimine jaraamatupidamisalaste teenuste osutamine. ksksikema kommenteeris, et viimase kahe kuu

jooksul on ta abi saanud kikide majapidamis-

toimingute juures.

Huvitavaks nansiks vib pidada asjaolu, etlahendused kirjutatakse les thjadele postkaar-tidele, mis antakse ringi lppedes sooviavaldajalekoos lahendusepakkuja kontaktandmetega. Niitarvitatakse vanu julu- ja muid tervituskaartesna efektiivsel ja kaunil viisil.

Iga kogunemine algab hise smaajaga. Kiki-del osavtjatel palutakse hisesse kassase tasu-da 3 dollarit ja seda raha kasutatakse jrgmise

ndala sgiks tarviliku ostmiseks. Koos olemine,kuid eriti koos sgi valmistamine, on saanudosaks, mis aitab tervel kooslusel ennast tervikli-kumalt tunda. Positiivne meeleolu on kui magnet,mis tmbab enda poole aina rohkem inimesi. Kui-gi kingituste ringi suunitlus on praktiliste lahen-
http://opencollaboration.wordpress.com/http://opencollaboration.wordpress.com/http://opencollaboration.wordpress.com/


13/21


duste leidmine, on suur thtsus ka inimestevahe-liste sidemete loomisel. Lhedane lvimine jaksteise aitamine toovad esile emotsioone, misaitavad kikidel osalejatel ennast terviklikumalttunda. Lbi atmosfri, kus suhtlemine on avatud

ja lapsed saavad vabalt ringi joosta, tekib kooslu-

se tunne, mis avab uksed tisvrtusliku ja tasa-kaaluka tuleviku juurde. Kingituste ringi hekspeamiseks juhtmtteks on andmine ja rmutundmine lbi andmise. Saamine on protsessiloomulik osa, mis leiab aset siis, kui seda vajaon.

RAW FOOD LIIKUMINE: levaatlikulttoortoidustSille Poola, toitumisnustaja

Inglise keelne termin raw foodklab paremini kuitoortoit. Eesti keeles on snal toores rohkemselliste valmimata marjade-puuviljade vikpsemata toidu maik juures. Mulle meeldibvljend elus toitrohkem.Niisiis on maailmas inimeste kige viimanetoitumistrend htlasi ka kige esimene

Mis on elus toit ja kes on toortoitlane?

Elus toit on idandatud seemned, igat liiki mahlad,puuviljad, aedviljad, maitsetaimed ja salatilehed,lihtsad fermendid, (nisu)orase mahl ja samutiidandid ja rohelised vrsed, mida ei ole kuumu-tatud le 46C. Elusa toidu hulka kuuluvad ka

kuivatatud idandileivad, kuivatatud kpsised jatoitvad soojad toorsupid.

Elusa toidu tarbija ehk toortoitlane sb tooreidpuuvilju, aedvilju, seemneid-phkleid ja idandeid,nad ei tarbi punast liha, linnuliha, piimatooteid,mune, lisaaineid, kuumutatud toitu ning samutivlditakse kiiritatud vi pestitsiidide abilkasvatatud puuvilju-aedvilju. Osad vldivad kaselliseid maitseaineid nagu dikas, kslauk,soja ja tugevad maitsetaimed.

ks kige sagedamini esitatav ksimus on, mikstoorelt? Selleprast, et Toidu kuumutamine le 46C hvitab

suurema osa toitaineid Kuumutatud toidud nrgendavad

immuunsust, ummistavad jmesoolt jajuhivad selliste haiguste nagu vhk jadiabeet phjustajate nimistut

Toortoidu dieet on loomulik dieet omalooduslikus olekus, mis toidab sinu keha.

Veel phjuseid, miks elus toit kasulik on: Elus toit on rikas kloroflli ja ensmidepoolest

Elus toit on elusatesse taimedesse pakitudkige toitainerikkam toit

Elus ensmiderikas toit suudab taastadalekoormatud/vsinud ssteemi

Igapevaste roheliste mahlade, idandite,salatirohelise ja maitsetaimede krgekloroflli sisaldus mjutab sind kaks hesviisil klorofll puhastab verd ja mjubraku uuendajana

See on kige leebem ja samas kaphjalikum tee, toetamaks loomulikkuparanemisprotsessi

Kompleksne elus toit annab suureprasetoitainetesisalduse kergel ja ohutul viisil,samaaegselt vltides tdeldud jasnteetiliste lisaainetega toitudetoksilisust

Aminohapped, mineraalid, vitamiinid,ssivesikud, hapnik, ensmid jahormoonid on kik esindatud elusastoidus oma kige kvaliteetsemal moel

Toortoidu tarbijad naudivad suurematenergiat, elujudu ja tervist

Veidi phjalikumalt

Toortoitluse unikaalseim aspekt seisneb toiduensmiderohkuses. Ensmid hakkavad hvi-nema, kui toidu kuumus juab 48C-ni (120F).Ensme on leitud ainult elusates rakkudes,toortoidus, sh ka madalal temperatuuril kuiva-tatud toidus. Ensmid on katalsaatorid, ele-mentide teisendajad. Fsilisel tasandil aitavadensmid letada letargiat seedimises. Vaimsel

tasandil aitavad ensmid jagu saada elu tagasi-lkidest, letada vaimset stagnatsiooni.Ensmid elusas toidus kituvad koodidena(vtmetena). Nad tlevad toitainetele, kuhukehas minna. Niteks ensmil nimega erepsiin,mida leidub kurgis, on sihtmrk viia neerudestvlja kahjulikke valgujke. Seega on kurgidsuureprane toit neerude tervise heaks.Ensme ei ole leitud ainult elusast toidust, nadon meie keha igas elusas rakus. Iga keha rakkomab potentsiaali olemaks tugeva laengugapatarei oma 4000 ensmiga. Paljud inimesed ei

llita neid patareisid mitte kunagi sisse, kunanende toidus ei ole piisavalt jlgmineraale.Toortoiduga saadav kllaldane kogus mineraaleaktiveerivad meie rakusisese metaboolse ens-mide ssteemi. Mineraalid annavad ensmidelepikaealisuse. Eesmrgiks on suurendada mine-

Foto: Nick Normann, www.sxc.hu


14/21


raalide judmist rakuni nii, et see aktiveeriks kikensmid, mis omakorda suurendab elektromag-netilist laengut igas rakus ja phjustab nii rak-kude omavahelise harmoonia. Laboripildis onselline rakk teliselt ilusa ja terve rakupildiga.

Teaduslikku pooltToidu kuumttlemisel hvib Max Plant Instituudiandmetel 50% valku, 60-70% vitamiinidest-mineraalidest sh 96% B12, 100% ensme jaftotoitaineid. Siit tuleneb, et ses toorestelavat toitu vib organismile vajalike ainetesaamiseks tarbida toitu ligi poole vhem.Tervislikul toortoidul olles llitub automaatseltsisse vananemisvastane kalorivaene reiim ilmadieeti pidamata. Elusal toidul psib kaal normis javhenevad oluliselt kikvimalikud tved. Samasei toimu loodusliku elusa toitumisviisiga

alatoitumist.

Keedetud toit versus elustoit

Toitainetest hvib B-vitamiine 50% sh B1 ja B1296%, foolhape 97%, biotiin 72%, C-vitamiini 70-80%. Max Planti Instituudis leiti kpsetatudtoidust ainult 50% biosuutlikke valke. Uurimusesleiti, et kpsetamine muudab valgu sisemistehitust hvitades teatud funktsioonid ja vanane-mise ning haiguslikud protsessid kiirenevad.Kpsetamine lhub samuti RNA ja DNA struk-tuure, mis omakorda vhendab organismi suut-

likkust omandada toitaineid kuumttlemisegamuundatud toidust. Kuumutamine hvitab ena-muse rasvu ja loob kantserogeensed ja mutagee-nilised (mutagenic) struktuurid rasvades.Dr William Neusome Kanada Department ofHealth and Welfare'ist kinnitab, et kpsetaminetransformeerib loomulikke fungitsiide vhkitootvateks henditeks. Stockholmi likooliuurimus koos Rootsi Natural Food Departmentigatestas, et kuumutades ssivesikuterikkaid toitenagu kartul, riis, teraviljad tekib akrlamiid kantserogeen. Uurijad tuvastasid, et pakitis

kartulikrpse sisaldab 500 korda enamakrlamiidi, kui on WHO poolt lubatud piirmrjoogivees. Friikartulid, mida mvad McDonaldsja Burger King, sisaldavad akrlamiidi 100korda enam lubatud joogivee piirmrast. Onleitud, et akrlamiid phjustab nii hea- kuihalvaloomulisi khukasvajaid ning ka perifeerse

ja kesknrvissteemi hireid. Akrlamiidi onleitud kpsetatud kartulites, friikartulites, kpsis-tes ja leivas, samuti teistes ssivesikurikastestoitudes.Elusa toiduga oleme vimelised saama tisvr-

tuslikke toitaineid 50-80% viksema kaloritearvuga.

Ensmid

Miks annab elus toit parema vananemisvastase,

krooniliste haiguste vhenemise, suuremavitaalsuse efekti? Osaliselt on vastus selles, etkpsetamisel hvivad ensmid. Kuumttlemine3 minuti jooksul keemistemperatuuril hvitabkik ensmid. Ensmid ei ole lihtsalt katal-saatorid, mis aitavad metaboolsetele protses-

sidele kaasa, vaid kannavad endas eluenergiat,nad on elavad valgud ja elujud meie biokeemi-lises ja metaboolses protsessis. Ensmid aitavadparandada isegi meie RNA-d ja DNA-d.Ensmid aitavad muundada ja hoida energiat,aktiveerivad hormoone, vtavad osa nende enditootmistsklitest, lahustavad kiudaineid ja vta-vad osa vere hbimisest, neil on pletikuvasta-ne ja isegi valuvaigistav toime.Ensmid aitavad tasakaalustada ja tugevdadameie immuunsusssteemi; toetavad paranemistvhist, sclerosis multiplexist, reumatoidsetestvaevustest, artriidist. Ensmid ttavadrakusiseselt, raku nukleonites ja mitokondrites,kus toodetakse keha energia.Paljud vabad ensmid, philiselt proteaasid, onseotud valkude kandmisega seerumisse. Needvalgud, alfaglobuliinid, transportensmid jateised molekulid erinevates keha osades regu-leerivad kiki kehas toimivaid protsesse.Ensmid on kriitiliselt vajalikud meie keha heakstoimimiseks. Vananemisega meie ensmidekontsentratsioon vheneb. Ensmide ksuurijaid dr. Edward Howell usub, et ensmidesilitamises peitub pikaealisuse saladus.

ks viis silitada meie kehas vajalik ensmidekontsentratsioon on sa elusat toitu selle natu-raalses olekus.Elus toit on inimesele loomulik alates snnist, kuita saab rinnapiima. Tnapeval ei kahelda enamrinnapiima eelistes kikvimalike asenduspulbriteees. Loomulik toit annab terveima valiku kigisttoitainetest. Elus ehk toores toit toodab kehasrohkem energiat ja on seega aluseks pikaletervele elueale. Venemaal tegi dr IsraelBrekhman lihtsa eksperimendi hiirtega, kedatoideti nii elusa kui keedetud toiduga erinevatel

aegadel. Ta mtis hiirte energia taset javastupidavust. Kui hiir si ainult elusat toitu, olitema energiatase kolm korda krgem.Seega ei ole toit ainult hulk kaloreid, vaid onkogum/summa toitainetest ja energiast. Meiekudede ja rakkude laengupotentsiaal on otseseltseotud rakkude elujuga. Kui rakkudel on igemikroelektriline laeng, on nad suutelisedpuhastama ennast toksiinidest ja tugevdamaosalust ning vimekust ttada kehaloomisprotsessides.Viini likooli meditsiiniprofessor Hans Eppinger

leidis, et elus toit tstab mikroelektrilistpotentsiaali kogu kehas. Ta avastas, et toortoidudieet suurendab rakkude vimet tsta elektrilistpotentsiaali koerakkude ja kapillaarirakkudevahel. Professor nitas, et toores toit tstaboluliselt raku sisest ja vlist toksiinidest


15/21


puhastumist, samuti ka toitainete imendumist.Eppinger ja tema kaasttajad tuvastasid, et elustoit on ainus toit, mis taastab kudedesmikroelektrilise potentsiaali.Dr Joanna Budwig, kes omab teaduskraadimeditsiinis, fsikas, farmaatsias ja biokeemias,

on ks esimesi uurijaid, kes on sidunud sgavadteadmised kvantmehaanikas ja fsikasteadmistega inimese biokeemias ja fsioloogias.Ta leidis, et toimivate elektronide poolest rikaselav toit mjub mitte ainult judu andvadoonorina, vaid selline toit mjub kehas pikeseresonantvljana, mis tmbab ligi, silitab ja juhibpikeseenergiat meie kehades. Budwig selgitab,et pikesevalguse footoneid (mida ta nimetab

pikeseelektronideks) tmbab meie kehabioloogiline ssteem ligi pikese-sarnasteelektronide resonantsiga. Seda eriti kahekihilisteelektronpilvede poolt meie lipiidide ssteemis.Neid pikese-sarnaseid elektrone nimetatakse ka

pi-elektronideks. Dr J. Budwig usub, et nn pi-elektronid toimivadki meie kehas vananemisvas-tase faktorina. Ta leiab, et elus toit ja eriti lina-seemned (millel on kolm krge aktiivsusegaelektronpilve koos nende topeltsidemetega)aitavad luua suure hulga pi-elektrone.Ja teisest kljest, inimesed, kes svad rafinee-ritud, kpsetatud toitu, kahandavad pikese-elektronide hulka oma kehas, mis omakordavhendab pikese resonantvlja loomiseks vaja-likku energia hulka. Dr Budwigi arvamuse koha-

selt on tdeldud toit tervisliku elektrivoolutakistajaks.

Biofootonid, mis avastati Saksa teadlase dr F. A.Popp poolt 1984 aastal, esindavad veel hteenergiatasandit. Dr Popp`i t Biofootoniteemissioon: uus tendus DNA koherentsuseletoob vlja elusorganismides olevate biofootoniteemissiooni. Ta selgitab, et DNA on footoniteemissiooni oluline allikas. 97% DNAst on tidetudfootonite transmissiooniga ja ainult 3% kannabgeneetilist informatsiooni. Philiselt leidis dr.

Popp, et tervetel inimestel on suurim biofootoniteemissiooni tase ja inimestel, kes on haiged, onmadalaim tase. Dr. Popp leidis ka, et looduslik,orgaaniline toit annab meile kaks korda enambiofootonite energiat kui kultiveeritud toit ja etkultiveeritud orgaaniline toit annab meile viiskorda enam biofootonite energiat kui kommerts-likult kasvatatud toit, kiiritatud ja kpsetatudtoidus biofootonite energia praktiliselt puudub.Seega minnes sgavamale elustoidu olemusse,on nha, et selline toit sisaldab enam kvaliteet-seid toitaineid, suurema hulga ftotoitaineid,

vitamiine ja mineraalaineid, krgemat bioelekt-rilist energiataset, suuremat hulka bioloogiliseltaktiivset vett, pi-elektrone ja biofootoneid.Olles elusa toidu (80-100%) dieedil, vib inimenetarbida madala valgu-, madala rasvasisaldusega,ssivesikuterikast toitu vi keskmise rasvasisal-

dusega, ssivesikutevaest, kuid krge proteiini-sisaldusega toitu vi midagi vahepealset sltuvaltiga inimese organismi individuaalsusest.

Elusa toidu kige enam sdav ja soovitatavtoidugrupp on rohelised taimed.

Miks on nii raske armastada rohelist?Rohelisi lehti ei ole kunagi llitatud toidupra-miididesse eraldi grupina selleprast, et inimeneei ole neid kunagi teliseks toiduks pidanud.Porgandipealsetes on mitmeid kordi enam toitai-neid kui juurtes aga arvamus, et roheline on

jneste, lammaste ja lehmade jaoks, on takis-tanud meil lisamast rohelist osa oma salatitele.Me jtame rutiinselt krvale taime kigeolulisema osa! Juured maitsevad muidugi peal-setest enam kuna sisaldavad rohkem vett jasuhkrut. Pealsed on kibedamad nende suure

vitamiinide-mineraalide sisalduse tttu. Nitekson peedipealsetes kaltsiumi 7x rohkem kui peedisja A-vitamiini192x enam. Naeris leiduvat K-vitamiini on pealsetes 2500x rohkem kui juures.Melge, kui palju tonne vitamiine-mineraale meigal aastal kasutult krvale jtame.Loomulikult tekib ksimus, miks roheline ei mait-se meile. Kas siis meie keha ei tea, mis on meilehea. Inimesed, kes armastavad ja naudivad rohe-list, on mrkinud, et lapsena ei saanud nadstimuleerivaid toiduaineid: komme, praetud toite.Seega kui me tarbime ja tunneme isu stimulan-

tide nagu suhkur, valge jahu, kofeiin, jrele,oleme oma loomuliku maitsmismeele rikkunud.Viimase paari sajandiga on inimkeha muutunud.Stimulantidega rikastatud toidud on jrjest enamhlmanud toidulaua ja trjunud loomulikud-looduslikud maitsed vlja.

Roheline: uus toidugrupp

Roheline kui toidugrupp peaks olema pris eraldija ongi thelepanuta jnud. Rohelist ei peakspanema aed- vi juurviljadega hte. Nad nevadvlja teistmoodi ja on teistsuguse ainete sisal-

dusega. On olemas juured (porgand, peet, kaa-likas, naeris), lilled (lillkapsas, brokoli, artiokk),viljad (kurgid, tomatid, kabatokk) ja on karoheline (lehed, vrsed, oras). Esiteks on rohe-line kige vitamiini-mineraalirikkam toidugrupp,teiseks ta ei sisalda trklist, teda on vimalikkombineerida kigi teiste toitudega. Nagu ndka teadusmaailmas on viimaste uuringutegakindlaks tehtud, on roheline suureprane valgu-allikas (sisaldab kiki vajalikke aminohappeid).Paljud uuringud viitavad sellele, et roheline gruppon see, mida inimene vajab oma tervise jaoks

kige enam. Valge hanemalts (100g) sisaldabniteks kaltsiumi 1403 mg (RDA 1000mg),magneesiumi 154 mg (RDA 400mg), fosforit 327mg (RDA 700mg), C-vitamiini 363 mg, A-vitamiini 15800mcg (RDA 900mcg), foolhapet136 mcg (RDA 400mcg). Mis puutub valkudesse,


16/21


siis asendamatuid aminohappeid on 9. Kombinee-rides erinevaid rohelisi taimi, on olemas ka kikasendamatud aminohapped.

Veel on segadust tekitanud toiduainete kombi-neerimise reeglid. Kuna roheline on pandud

aedviljade gruppi, siis kardetakse, et puuviljadeja aedviljade kokkusegamine ei ole hea. Te-poolest trkliserikaste juurte (porgand jms) jakgiviljade segamine puuviljadega ei ole seedi-misele hea. Selline kombinatsioon tekitab gaase.Kuid roheline ei ole aedvili. Rohelised taimed onainus toidugrupp, mis aitab teistel toitudel see-duda, kuna soodustab seedeensmide tootmist.Seega vib rohelist kombineerida kigitoidugruppidega. Teadlased on mrkinud, etimpansid keeravad puuvilju rohelistesselehtedesse ja svad neid nagu vileibu.

ks suurem valestimistmine on ka, et rohelineon halb valguallikas. Roheline sisaldab valku 22-30% ja sisaldab kiki asendamatuidaminohappeid.

Asendamatute aminohapete sisaldustaimedes

inohapped RDA tis-kasvanulemg/pevas

Sisaldus 450ghanemaltsas(mg)

Sisaldus 450gkales (mg)

tidiin 560 527 313

eutsiin 700 1149 895tsiin 980 1589 1051

iin 840 1607 895

tioniin+tsstiin 910 222+404=626 145+200=345

lalaniin+osiin

98 754+795=1549 766+532=1298

oniin 490 740 668

ptofaan 245 173 182

in 700 1026 820

Uuringuid on rohelise osas tehtud vhe, kunaneid on koheldud kui aed- vi juurvilju. Kikuuringud, mis on tehtud, nitavad selgelt, etrohelise gruppi vajab inimene kige enam.

Pikemalt, lhemalt, phjalikumalt saate lugedawww.paikesetoit.ee ja paikesetoit.blogspot.com.

Kollektiivse tarkusega henduse loomine:kasvav suund Sieben Lindeni koklasSaksamaalAutor: Kosha

Anja Joubert,Sieben Linden(kuni sgis2010), GENEuropei(Euroopa ko-kogukondadehenduse)

president.Tlkinud Kadri

Allikme

Kui me soovime le elada sotsiaalse jakoloogilise kriisi, mille me oleme loonud, peamesgavamalt phenduma uute kogukondlikestruktuuride loomisele oma hiskonnas.Lynn Margulis, Evolutsioonibioloog

See lugu algab praeguse hetkeolukorra vaatluse-

ga Sieben Lindeni koklas. Keskendun sotsiaal-sele tasandile aga andmaks teile arusaamasellest, kui sgavalt erinevad tasandid (koloogi-line, rahanduslik, maailmavaateline ja sotsiaalne)on omavahel kokku pimunud, klastan ma p-gusalt kiki neid. Sest me vajame sotsiaalselt

jtkusuutlikke inimkogukondi, loomaks koloo-giliselt jtkusuutlikke eluviise. Ja vajame rahan-duslikult jtkusuutlikke kogukondi, et arenedavaimselt. Inimese loovus koorub lahti holistiliselt,olles henduses kogu elu ringiga.

Asjade seisSieben Lindeni kokla on kokla kige klassi-kalisemal viisil: roheline saar Ida-Saksamaamaapiirkonnas, mis ttab edukalt rikka ko-sotsiaalse ssteemi taastamise nimel endise pl-lumajanduststuse maa-alal. Loodud eesmr-giga saada mudelklaks jtkusuutlikkuse uuelekultuurile ja uurimise ja hariduse keskusena, onSieben Linden les ehitatud majutama umbes300 elanikku hetkel, mil kik hooned on lpe-tatud. Tna, kmme aastat prast seda, kui esi-mesed elanikud sellele maale kolisid, elab siin 80tiskasvanud ja 32 last. Igal pool meie mbervalitseb krge ttus ja klad thjenevad inimes-test. Sieben Linden, seevastu, ei suuda vastuvtta nende inimeste hulka, kes sooviksid kogu-konnaga liituda.

Foto: Rob Owen-Wahl, www.sxc.hu
http://www.paikesetoit.ee/http://www.paikesetoit.blogspot.com/http://www.paikesetoit.ee/http://www.paikesetoit.blogspot.com/


17/21


koloogiline lesehitusPehme astumine maa peale (autor on pidanudsilmas vimalikult vikest koloogilist jalajlge)

ja luksuslik lihtsus on saanud meie kaubamr-kideks. Alustasime suure rhuga jtkusuutlikkusemateriaalsel ja koloogilisel aspektil. Phumajad

ja kompost-tualetid, suletud veessteem, pike-seenergia panus elektrivrku, ktmine puudegameie oma metsast, smine meie aedadest onkik osad ldisest lesehitusest. On tunda teatudluksust, kui elada kohas, mis lubab meil eladaniivrd terviklikku elu. Olles meie planeedi olu-korrast teadlik olev ema, tunnen ma tnulikkustkui nen oma lapsi rndamas ringi neil pldudel

ja metsades.

Rahanduslik lesehitusMe lime kooperatiivi nii, et omame kiki meie 42hektarit maad ja kogukonna infrastruktuurikollektiivselt ning iga isik maksab 12 300 eurotkogukonnaga liitumiseks. Omandi ja vastutuse

jagamine annab hea pinnase ehitamaks kogukon-da. mbruskonna majade ehitust rahastatakseehituskooperatiivi kaudu. Oleme isiklikult vastu-tavad oma sissetulekute eest, jagades ja toeta-des omavahel teineteist palju.

Koos juhime me haridushistut. Igas vanuses jaerinevatelt elualadelt inimesed tulevad lhema-teks vi pikemateks perioodideks siia, et ppida

ja olla osaline meie eluviisis, lahkudes tihtivrske inspiratsiooniga, et suuta kia oma sna-de jrgi (walk their talk) jtkusuutlikkusest ter-viklikumal moel. Samal ajal toovad need klali-sed vrtuslikke rahalisi vahendeid meie vik-sesse kohalikku majandusssteemi, mis vastu-tasuks kannustab ka mbritseva regiooni majan-dust.

MaailmavaadeSieben Lindenis on suur valik erinevaid vaimseidteekondi, aga kige aluseks on looduse kuula-mine ja temaga taashenduse leidmine. Vikesedgrupid kohtuvad joogaks ja meditatsiooniks

hommikul, mned on liikunud rohkem svako-loogia vi amanismi suunas, teised knnivadmtluseks aedades ja vaatavad thistaevast.Oleme kik teinud sammu ja soovime muuta omaeluviise, et leida vljendus oma kaastundele elusuhtes maal. Samal ajal oleme kik selle kultuuri

lapsed, mis tundub olevat phe vtnud hvingu.Kanname endas usaldamatuse ja eraldatusetaaka. Meid on petatud, et on turvalisem eelda-da, et loodus, teised inimesed ja universum onvaenulikud, selle asemel, et kohtuda nendegavalvel olemata. Meil on tendents kogeda meieviisi asju vaadata kui parimat viisi ja tunda endohustatuna teiste vaatepunktide poolt. See onosa sellest, mida toome elusse kogukonnas japeame proovima koos muundada.

Sotsiaalne lesehitus

KoosolekSotsiaalses valdkonnas eristame me aja ja kohatunneteks, mtlemiseks ja organiseerimiseks.Meil on:

Kohtumised sgavaks, emotsionaalseksjagamiseks eesmrgiga tugevdadaarmastust, kaastunnet ja vastastikustusaldust.

Kohtumised, jagamaks maailmavaateid,vaimseid teekondi ja poliitilisi mtteideesmrgiga kasvatada teadlikkust ja

ehitada histe vrtuste ruumi. Asjade korraldamisele orienteeritudkohtumised eesmrgiga teostada meieunistusi koos.

Millal iganes jtame ra 2 esimest, muutub kol-mas, korralduslik kohtume, vga ttuks. Ometion vaja tugevat fookust, et hoida piisavalt aega

ja ruumi sgavaks emotsionaalseks jagamiseksja maailmavaadete jagamiseks. On alati niivrdpalju teha! Vtta aega maha sisemisteks protses-sideks tundub paljudele nagu luksus, isegi, kuioleme kordi ja kordi ninud, kuidas see tstabldist usalduse, rmu, loovuse ja efektiivsusetaset kogukonnas! Meetod, millest oleme leidnudoma mitmekesisuses kige rohkem abi, on meie

jaoks Foorum. (Loe Dolores Richteri artiklit ilmub mnes jrgnevas ajakirja KoguKonnadnumbris.)Sieben Lindenis on meil tugev tmme mitmekesi-suse ja rohujuuretasandi demokraatia suhtes,mis plvneb nii nagu meie teeme Saksa ajaloost,milles on olnud nii natsismi ja, hilisemal ajal kaIda-Saksa kommunismi. Oleme vga ettevaat-likud selle suhtes, mida Irving Janis (1972)

kutsus Grupimtlemiseks (lemrane pd-lemine grupi harmoonia suhtes hetkel kesolevasituatsiooni kriitilise analsi hinnaga). he selleettevaatuse ilmingu vib leida kommunikatsioo-nikultuuris, mis toimub tugeva rhuga phjen-

Foto: Toomas Trapido


18/21


dusel ja kriitilisel reflektsioonil. Kuigi sellel onpalju eeliseid, siis surub see mnikord alla uuteideede mahlakuse grupidiskussiooni liiga varaja-ses etapis. Ja kui inimesed astuvad diskussioonieesmrgiga veenda teisi nende vaatepunktis,otsuste vastuvtmine vib saada aeganudvaks

ja pingeliseks.

Otsuste vastuvtmineMeie otsustamise protseduurid phinevad kon-sensusele, mis baseerub uskumusel, et iga ini-mene hoiab enda kes hte tkki test ja otsu-sed muutuvad kandvaks, kui neid toetavad kik.Kui meie kogukond kasvas, oli siiski nii palju

juhtumas niivrd paljudes erinevates valdkonda-des, et olime le kllastatud. Lpuks lpetasimesellega, et rkisime niivrd palju ja tegime nii-

vrd vhe. Kujundasime oma organisatsioonilisedstruktuurid mber, et delegeerida nii palju otsus-tamisigust usalduse lbi allgruppidele kui vi-malik (need ttavad konsensusega). Ideaalselt,ainult asjakohased asjad, mis puudutavad kiki,tuuakse vlja ldkoosolekutel.Lpuks leidsime, et mitmed leiged meeleraamidolid peidus meie konsensuslikus otsustusprotses-sis ja meil tekkis soov suurema avameelsuse jaselguse jrele. Tna on otsustamiseks vaja, etkaks kolmandikku elanikest seisaks tielikultotsuse taga, enne kui see saab lbi minna. On

neli hletamise valikut: Tielikult poolt Mitte tielikult poolt, aga toetan Ei toeta aga seisan krvale Veto

Kui Sa valid veto, siis ole thelepanelik! Seethendab astumist sgavasse arutelusse kigiteistega, keda see puudutab ja vastutuse vtmistselle eest, et leida parem lahendus!

Vastutuse vtmineReaalsus petab meile samuti seda, midaManitonquat (teise nimega Medicine Story)kirjeldab nii hsti:

Hetkeks arvasin, et meil lheb ilma liidritetahsti. Aga kui hakkasin mrkama, et millaliganes me tegime midagi hsti, oli seal alati liider

mitte nime poolest, aga keegi, kes vaikseltvttis vastutuse ja tegi ra mtlemise, mis olivajalik, et t ra teha, esitas ettepanekuid,

palus abi, inspreeris ja julgustas teisi.

Meil on piisavalt vastutust, et igaks vtaks oma

osa sellest! Praktikas jb loova ja maha suruvaju vahele ainult huke piir ja on vaidlustepeamiseks allikaks. Grupp vaatab sageli kriitiliseltindiviidide poole, kel on palju vastutust, etavastada varakult mrke manipulatiivsestisiklikust huvist. Ja kui me ootame oma paljudeltkogukonnaliidritelt vimekust integreerida endaskriitikat, siis aeg-ajalt kurnab see neid ra.

NaabruskonnadTeise vljenduse hoolest selle suhtes, et me ei

jks kinni grupimtlemisse, vib leida selles,et Sieben Linden on kogukondade kogukond:oleme kokla les ehitanud 15-30 inimesealamgruppidena, mida kutsume naabruskonda-deks. Algne mte oli, et iga naabruskond jrgiberinevat lhenemist jtkusuutlikkusele, ehitabkoos ja pakub kodubaasi oma liikmetele. Reaal-sus on nidanud hoopis erinevate vrgustike jassteemide sndi, selgete naabruskondade ase-mel. ldine sotsiaalne kude, mis loob suuremakogukondliku organismi on seega kokku mmel-dud erinevatest lapiteki lappidest keerukatestmustritest ja vrvilistest paeltest viisidel, mispidevalt muutuvad.

Pinged sotsiaalsel tasandilGrupikommunikatsioon organiseeritavatel kohtu-mistel on tihti ksluine ja vtab vrtuslikkeinimressursse. Prast aastaid tugevat td kaldu-vad inimesed kaotama huvi ja neist grupitege-vustest eemalduma. Kuidas saaksime lubadagrupitingimustes individuaalsel potentsiaalilrohkem lahti rulluda?

Peame ksima endalt, kas me leiame konsensu-se madalaima hise nimetaja vi krgeima

vimaliku individuaalse potentsiaali tasandil meiekogukonnas. Klastades erinevaid kogukondi,leidsin ma tendentsi tulla kokku madalaimavimaliku hise nimetaja alusel.Thomas Hbl, vaimne petaja, kes ttabkogukondadega Saksamaal.

Kuidas me saame kasutada mitmekesisust, ethtsust vestada selle asemel, et sedanrgestada? Kohati see 10% milles me erineme,varjutab ra selle 90%-i, milles oleme sarnased.

Meie kasvamise koht mida edasihtegi probleemi ei saa lahendada samalteadvuse tasandil, mis selle li. Peame ppimangema maailma uut moodi. Albert Einstein.

Foto: Mare Albri


19/21


Sieben Lindenis, nagu kogu inimkonnas, olemekeset paradigma muutust usaldamatusest usal-dusse ja eraldatusest hendatusse. Lahendusiksimustele, millega me silmitsi seisame, saameleida lbi sisemise teadvuse arengu. Jrgnevalt,seetttu, keskendudes kll meie kasvavale joo-

nele sotsiaalsel tasandil, alustan ma siiski isiklikuendassevaatamisega meie edasiliikumisestmaailmavaate tasandil.

MaailmavaadeUus fsika, kaoseteooria, ssteemimtlemine,Gaia teooria, morfogeneetiliste vljade kontsept-sioon, on kik meie teadvusest lbi imbunud.Nad muudavad maailma, mida me neme roh-kem holograafiliseks ja integraalseks tervikuks.Me hakkame aru saama, et elementaarosakesed,inimesed ja kogukonnad on tervikud, mis onholograafiliselt hlmatud suurematesse terviku-tesse ja mida saab vaadata kui potentsiaalikogumeid, mitte inertset mateeriat: mitte miskiei eksisteeri sltumatult sellest, kuidas seda teis-te poolt vaadatakse. Oleme aru saamas, et meilon vime kutsuda teineteises ja maailmas esileteatud kvaliteete. Kogukond (ja maailm), midame kogeme, on kskik mis hetkel peegel meieenda kogemusest. Kui me oleme usaldamise jaelurmu seisundis, tundub kogukond meile vas-tu naeratavat. Kui oleme usaldamatuse olekus,siis lheb see tihti puntrasse. Isegi kui uuedmistmised voolavad sisse, on meie mtlemisel

ja tegudel alati kalduvus prduda tagasi eralda-tusse ja usaldamatusse, mis on harjumuslik jaeriti on see nii hetkedel, mil oleme nrvisesseisundis. Nagu David Bohm (fsik) vidab:

Tavaliselt oleme me oma mtetel rohkem, kuimtted on meil. Muuta meie teadvust ei olelesanne, mida tasuks alahinnata. Ma usun meievime melda koos, selle asemel, et meldaeraldi, vid tugevalt aidata kiirendada sedasisemist arengut.

Sotsiaalne lesehitus

Mis on tnapeva maailmas uus, on see, et pari-mat ja kige lihtsamini lbitavat ust sgavamatevaimsete kogemusteni ei leia enam lbi indivi-duaalse meditatsiooni, vaid grupit.Otto Scharmer

Thenduslikel vestlustel on potentsiaal mitteainult muuta inimsuhteid, vaid muuta inimtead-vust! Selleks, et vabaneda meie harjumuslikestmttemustritest, pakkus David Bohm vlja astu-mise Dialoogi. Tema idee oli pris lihtne: too20-40 inimest kokku ruumi ja lase neil rkida

vabalt kskik, mis teemal. Lisa juurde paarlihtsat, kuid vljakutset esitavat nuannet nagu:laske minna oma sisemistel eelhoiakutel, sgavkuulamine ja ehe enesevljendus ning te viteolla kindlad, et alustate protsessi, mis toob vlja

meie alateadlikud maailmavaated ja juhib grupikrgemale htsuse tasandile ja vastastikusemistmiseni.

Paljusid meetodeid, mis on sarnaste eesmrkide-ga, on arendatud ja kasutatud erinevates kogu-

kondades, nagu nt jutusaua ringi (vaata raamatThe Way of Council Nukoja tee), tuhandeidaastaid. Foorum. Harrison Oweni Avatud ruumitehnoloogia ja Maailmakohviku liikumine(Juanita Brown ja David Isaacs) on teised meeto-did, mis tulevad meelde.Nad kik loovad vima-luse luua henduse inimeste kollektiivse tarkuse-ga.

htne alguspunkt on, mida Francisco Varela kut-sus peatamiseks: lasta minna meie eelhoiakutel(preconceptions) ja ajaloolisel taval olla mistlik,mitte tulla koosolekutele selge argumentatsioo-niga ja olles valmis kiki teisi veenma. Kui melpetame oma seisukoha kaitsmise vitlusestunnustuse eest, vime hakata suhtlema koosteineteisega, mitte teineteise vastu. Meil hakka-vad olema thenduslikud vestlused, kus merikastame teiste panust enne kui lisame eneseoma. Eeldus peatamiseks tundub olevat teatudtasandi usalduse olemasolu ja thelepanukeskendamine hisele krgeimale eesmrgile.

Inimestel gruppides kigist eluvaldkondadest onolnud kogemusi, kus kogu grupi vestlus muutubkitselt rohkemaks, kui lihtsalt selle osade sum-ma ja on vimeline hendust saama uue tasanditarkusega. Kui grupp juab taolise tasandi htsu-seni, hakkab tle krgeima tasandil organisat-siooniline kord. Aktiveerub grupi-intuitsioon, mistundub olevat suunatud nagu antenn selle suu-nas, kust jrgmisena viks tulla inspiratsioon.

Grupp hakkab olema loov tervikuna. Taolistsnergeetilist fenomeni vib nimetada kollektiiv-seks tarkuseks ja me oleme ilmselt kik sedahel vi teisel hetkel kogenud. Sieben Lindenisme oleme, aga ikka liiga harva. Miks peaksimeme kunagi tagasi prduma vhemate suhtlemis-

Foto: Toomas Trapido


20/21


tasanditeni? Mistmine, et reaalsused, millegame silmitsi seisame on meie harjumusprastemtlemisprotsesside ja individuaalse arutlus-vime jaoks liiga komplekssed, muudab selleveelgi ligitmbavamaks. Tunnetades hendatusesgavust vlistes reaalsusteks juhib uute hen-

datuse tasanditeni meie nrvissteemides:Normaalsel inimajul on tarkvarassteemi-sarnase potentsiaaliga, oodates vaid seda, et tasisse llitataks uinuvad uuendused! Beck jaCowan, lk 51

Kui grupid saavad selles vga heaks, vib seeviia vga kiirete otsustusprotsessideni, kuna me

phineme oma intuitsioonile, mitte lineaarselephjendusele. Robert Kenny, Organisatsioonikonsultant.

Sellistes situatsioonides me testi loome koosmidagi uut. See teeb meile selles osalemise vga

pnevaks. Me snnitame jrgmist teadvusearengu astet. Juanita Brown

Nd, tulles tagasi pingete juurde, mida onSieben Lindeni sotsiaalsel tasandil praegu tunda,usun ma, et teadlikkus kollektiivse tarkusefenomeni olemasolust ja selge soov sellegahendust luua annab vastuse ksimustele, mislevalpool said pstitatud (Pinged sotsiaalseltasandil).

1. Grupikommunikatsioon on tihti ksluine(vsitav)Kui me jagame (omavahel) sgavalt, siis vsi-must ei teki. See juhtub ainult korralduslikelkoosolekutel, kui vastastikuse inspiratsiooni ase-mel tekib hoopis arvamuste kokkuprge. Selgekavatsuse hoidmine sellel, et juda grupinakrgemale htsuse ja snergia tasandile ontaolistes situatsioonides vajalik, kui soovime, etvoolaks rohkem rmu ja energiat (Vt. BeaBriggs Koosolekud kui rituaal, lk 102).

Abistavad sammud: Hoolitse grupiruumi eest: punktuaalsus,

selge ajaraam Alusta avaharjutusega, mis aitab

grupiorganismis tekkida intiimsusel jausaldusel

Hoolitse selle eest, et teema on pstitatudselgelt ja tundub thenduslik (seotudkrgema eesmrgiga) kigi jaoks. Kuimitte, korralda teistsugune inimeste grupp(kelle jaoks see tundub thenduslik) ja

tule selle teema juurde tagasi kuskilmujal. Palu inimestel olla teadlik ja thistada

oma esmased hinnangud. Juhi thelepanu kollektiivse tarkuse

kvaliteedile ja palu inimestel hoida seda

vlja oma teadvuses selle kohtumise ajal. Kutsu inimesi les vaikusele, et avaneda

inspiratsioonile ja lahendustele. Luba vaikuse hetki panustamise vahepeal. Usalda gruppi ja palu headel ruumiloojatel

gruppi toetada.

Prast intensiivset aastatepikkust panustamistkaotavad indiviidid huvi ja tmbuvad grupitege-vustest tagasi. Vime vtta seda kui kindlatmrki, et aeg on kps grupi muutumiseks jaliikumiseks krgemale teadvuse tasandile. ksvimalus oleks kasutada Spiraaldnaamikat kuimudelit hindamaks, kus grupp on ja mis viksolla jrgmine samm.

2. Kuidas saaksime lubada suuremal hulgalindividuaalsel potentsiaalil avaneda grupi-tingimustes?

Kollektiivne tarkus eeldab juliste isikute koos-mngu, mis vimaldab krgeimal potentsiaalilolla vljendatud ja suunatud hise krgema ees-mrgi suunas. Taolises tiimits suudavad indi-viidid luua henduse krgema tasandi tarkuse jaloovusega, kui me suudaksime ksi saavutada.Paradoksaalselt, kui me lpetame pdlemiseindividuaalse tunnustuseni, suudame me tusta

krgemale harjumuslikest mttemustritest javljendada oma individuaalsust lihtsamini.

Individuaalsus, mitte individualism, on kogu-konna nurgakivi. Individuaalsus on unikaalsusesnonm. See thendab, et inimene ja temaunikaalsed anded on asendamatud. Kogukondsoovib nha kiki oma liikmeid itsvate ja toimi-mas oma parima potentsiaali kohaselt. Tegelikultsaab kogukond itseda ja ellu jda ainult siis,kui iga tema liige itseb, elades oma eesmrgitieliku potentsiaali kohaselt. Malidoma Som

Tervikust saab rohkem kui tema osade summaainult, kui iga osa on leidnud enda osa tervikus.

Abistavad sammud: Vta aega saada teada teineteise unistu-

Foto: Mare Albri


21/21


sed ja visioonid Vta aega peegeldada teineteise omadusi Astu vlja hierarhia ja heterarhia

duaalsusest. Kui hierarhia on he vimmitmete le vertikaalsel tasandil, onheterarhia paljude vim he le horison-

taalsel tasandil. Heterarhia on eraldiseis-vana eristamine ilma hendamiseta,kogum ksikuid osasid ilma sgavamaeesmrgita: kogum, mitte tervik. (KenWilber)

Selle asemel loo holokraatiaid! Hoolonitekontseptsioon, mille li Arthur Koestler,kirjeldab erinevaid keerukuse tasandeid,millest meie looduslik maailm on loodud.Molekulid, rakud, koed, organid ja orga-nismid, niteks, on kik hoolonid (ksteisesees olevad tervikud) bioloogilises holo-kraatias. Informatsioon voolab vertikaal-selt ja horisontaalselt kigis suundades.Iga tasand peegeldab ja mjutab kikiteisi.

Kujunda ja viimistle loomulik holokraatiakogu kogukonna jaoks, mis vimaldabmaksimaalsel energial voolata. Kas sealon ssteemi osasid, mis pole teadlikultintegreeritud? Kas meie visioon kogukon-na mjuringidest on muutunud liiga kit-saks? Kas me saame laiendada omavisiooni, et kaasata kigi oma liikmetekrgeimat potentsiaali?

3. Kuidas me saame kasutada mitmekesi-sust, et vestada htsust selle asemel, etseda nrgestada?Jed ja ojad ei tundu klammerduvat kindlassekontseptsiooni neist endist, et tita oma eesmr-ki. Srava enesekindlusega voolavad nad allalhedest ja kaljudest, saades nireks kuival aasta-ajal ja paisudes vgevateks jgedeks vihmahoo-aegadel, mis ei kaota hetkekski oma suunatunne-tust. Nad lpetavad alati ookeanis.

Me vime kogeda oma mitmeklgseid isiklikketeid maailma ngemises kui rikastavat faktorit,kui lpetame vistlemise ja avaneme oma kollek-tiivsele intelligentsusele. Me vime tuua rohkemteadvust pidevale kogukonnaks kokkutulekuprotsessile, seejrel eemalduda indiviididena,seejrel tulla kokku See on nagu kogukonnaorganism hingab sisse ja vlja. Mlemadliikumised on vajalikud, et elu saaks toimuda.

Abistavad sammud: Sensitiivsus: Individuaalselt oma meeltele

avanemine. Elu kuulamine enda sees javljas. Usaldada otsustamine. Vastutus enda eest: oma tunnete, mtete

ja tegude eest vastutuse vtmine Avanemine: endast vlja tulemine ja teise

Dialoog: enda te rkimine ja teiste tesgav kuulamine

Mitmekesisuse tervitamine: avaneminesgavamale ngemusele reaalsusest, mishlmab individuaalseid ngemusi

hine meelelaad: grupi hise meelelaadi

otsimine visioonis ja tegevuses. Evolutsioon: kokku leppimine hisestegevusp

Documents

KoguKonnad nr 7, sept-okt 2010