Kaitsealade kujunemine ja metamorfoos

Eva-Liis Tuvi

Eesti Maaülikool

Kaitseala mõiste

� Ajalooline tähendus

�Metsa-, taime, raba-, linnu-, geoloogilised ja tervisemuda-kaitsealad

�Avalikud pargid, aiad, iluväljakud

�RLKA, maastikulised, geoloogilised, botaanilised-zooloogilised, botaanilised ja ornitoloogilised keelualad

�RP, LKA, MKA ja programmiala

� Kaasaegne tähendus

�Tavakeeles: LKA vs KA

�Juriidilises keeles: RP, LKA, MKA

Kaitsealade kujunemine

� Ajaloolised perioodid

� Raamiloovad seadused (1935, 1938, 1957, 1994, 2004)

� Erinevad poliitilised režiimid Eesti aladel

� Kas need on avaldanud mõju kaitsealade kujunemisele?

Kaitsealade kujunemine

� 282 kaitse-eeskirjaga kaitseala (2007. aasta seis, 2011. aasta artikli tulemused)

� 5 perioodi

� 1910-1939 (19)

� 1940-1979 (113)

� 1980-1991 (46)

� 1992-2003 (40)

� 2004-2007 (64)

AastaK

ait

sea

luse

ma

a %

Ee

sti V

ab

ari

ik

Eu

roo

pa

Lii

t

Ee

sti V

ab

ari

ik

Ve

ne

ma

a K

eis

riri

ik

Ee

sti N

SV

a

Kaitsealade kujunemine

�Ökoregiooniti erinevused

�Devonicus (Kagu-Eesti) – vähemkaitstud

�Litoralis (saared, rannik), Subsiluricus(Vahe-Eesti, Alutaguse, Lahkme-Eesti), Siluricus(paekallas, Loode-Eesti, Pandivere) võrdne Eesti keskmisega

Kaitsealad ökoregiooniti

Kaitsealade suurus

Kaitsealade loomise põhjused

� 1935: liigid, geoloogilised mälestised jt loodust iseloomustavad moodustised ning eelkõige teaduslik huvi

� 1938: lisanduva esteetiline väärtus (kodukaunistuse kampaania, kaitsemetsad) ja tervis (pargid, muda-alad)

� 1957: eriline huvi (omapära), materiaalsed, kultuurilised ja esteetilised vajadused, teadustöö rõhutamine

� KLOS ja LKS: ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline, looduskaitseline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus

Kaitsealade loomise põhjused

�Götmark & Nilsson 1992. Criteria used for protection of natural areas in Sweden 1909-1986. Conservation Biology6 (2): 220-231

� Kriteeriumid

�Teaduslikud (ökoloogilised): BOT, ORN; GEO, MET, ÖKO, ZOO, ENT, HYD, LIM, MAR + BMK

�Tunnetuslikud (empiirilised): REK, MAA, KUL, HAR, UUR

� Eesti analüüs 2004 (enne LKS jõustumist) ja 2016 (31.detsember 2016 seis)

�2004 – 146 kaitseala

�2016 – 315 kaitseala

� Andemete algallikas: Kaitse-eeskiri (KEK) + lisainfo (EELIS)

Kaitsealade jagunemine

� 2004: 146 kaitseala

�4 RP

�50 LKA

�92 MKA

� 2016: 315 kaitseala

�5 RP

�158 LKA, sh 92 uut

�152 MKA, sh 68 uut4

50

92

5

158152

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

RP LKA MKA

KA arv

Kaitse-eeskirjadega kaitsealad

2004 2016

Muutused kaitsealades – vormiline metamorfoos

� KA tüübi muutus� LKA RP (1)

�MKA LKA (9)

� KA’de liitmine ja laiendamine, mille tulemuseks oli uue nimega KA�MKA + LKA LKA (2)

� Laiendatud KA uus nimi (2+2)

� Uued KA’d� Eelnevalt uuendamata kaitsekorraga alad, mis on saanud KEK’i(31+54)

� Natura-alad, mis on nüüd KA’d (41+9)

� Alates 2005. aastast esmakordselt LK alla võetud alad (20+5)

Muutused kaitseväärtustes – sisuline metamorfoos

Uuendatud kaitse-eeskirjaga rahvuspargid� Lahemaa

� 2004: 2+4

� 2016: 10+4

� Karula� 2004: 2+1

� 2016: 8+4

� Soomaa� 2004: 2+0

� 2016: 6+4

Uuendamata kaitse-eeskirjaga rahvuspargid

� Vilsandi� 2004: 2+1

�Matsalu� 2004: 3+1

Muutused kaitseväärtustes – sisuline metamorfoos

LKA olulisemad teaduslikud kriteeriumid

�Mets

�Elupaigad/kasvukohad

�Loomad, eriti putukad

�Vesi

�Elurikkus

� Nr 1 LKA – Ohepalu (11)

LKA olulisemad tunnetuslikud kriteeriumid

�Maastik

�Haridus

�Uurimine

Muutused kaitseväärtustes – sisuline metamorfoos

�MKA olulisemad teaduslikud kriteeriumid

�Mets

�Elupaigad/kasvukohad

�Loomad, eriti putukad

�Vesi

�MKA olulisemad tunnetuslikud kriteeriumid

�Rekreatsioon

�Maastik

�Kultuur

�Haridus

� Nr 1-2 MKA Haanja ja Otepää looduspark (14)

Uuendatud KEK’ga KA’de (79) sisuline metamorfoos(2004 vs 2016)

� Enim suurenenud teaduslikud kriteeriumid

�Mets

�Liigid

�Veega seonduvad (HYD, LIM, MAR)

� Enim suurenenud tunnetuslikud kriteeriumid

�Väike kasv – kultuur, haridus, uurimine

�Maastiku kriteerium on hoopis vähenenud

Liikide rõhutamine

� Taimed

� Loomad*

� Linnud*

� Putukad*

� Linnu- ja loodusdirektiivi lisad*

� Ajalooliselt on eelistatud kaitsta liigirikkaid piirkondi

� Lindude ja taimede poolest liigivaesemaid piirkond on kaitstud keskmisest vähem

Joonis 2007. aasta andmete põhjal (282 KA)

Koosluste eelistused

� Elupaigad* (teised ÖKO all)

�Metsad (elupaigatüübid)

� Vee-elupaigatüübid (HYD, LIM, MAR)

� Ajalooliselt olnud rõhk eri aegadel erinevatel kooslustel

�Märgalad ja rohumaad eelistatud

�Metsad (s.l.) keskmiselt

� Põllumaa alla keskmise

Joonis 2007. aasta andmete põhjal (282 KA)

Kõige-kõige alad 2004 ja 2016

� 2004

� Lahemaa RP** (2+4)

� Laidevahe ja Muraka (5+1), Rannametsa-Soometsa* (6+0) ning Viieristi (5+1)LKA

� Jalase ja Tihu (5+1) MKA

� Kõige ökoloogilisem KA*

� Kõige tunnetuslikum KA **

� 2016

� Lahemaa RP*/** (10+4)

�Muraka (8+3), Ohepalu* (10+1) ja Peipsiveere (8+3) LKA

� Haanja (9+3) ja Otepää **(8+4) looduspark (MKA)

� Kõige ökoloogilisemad KA*

� Kõige tunnetuslikum **

�Nõmme-Mustamäe MKA