Eesti kirjakeele kujunemine

Tänapäeval on eesti keele kõnelejaid u 1,2 miljonit

• Esimesed eestikeelsete kohanimede üleskirjutused pärinevad 13. sajandist Läti Henriku Liivimaa kroonikast.

Foto: raamatukoi.com

• 1525. a ilmus esimene eesti- ja liivikeelne trükis.

• 1535. a ilmus Wanradt-Koelli katekismus.Foto: estonica.org, histrodamus.ee

• Kindel ortograafia kujunes välja 17. saj teisel poolel. Grammatikaga tegelesid saksa pastorid (Stahl). Fotod: histrodamus.ee, momument.ee

• 1739. a ilmus esimene eestikeelne piibel, mis oli saksapärases kirjaviisis.

• Sel perioodil trükiti mitmeid kirikliku sisuga raamatuid. Lugeda oskas siis u 20% meestest.

Foto: histrodamus.ee

• 1860-tel aastatel mindi tänu Eduard Ahrensi soomepärasele grammatikale üle uuele kirjaviisile.

• Siin on suuri teeneid F. R Kreutzwaldil, J. Hurdal, C. R Jakobsonil.

• Loodi esimesed trükikojad.

• Linnades ja maal olid raamatukogud.

• 18. saj hakkas ilmuma perioodiline eestikeelne kalender. See oli talupojale jõukohane lugemisvara (20 000 eks).

Foto: kreutzwald.kirmus.ee

• 1872. a hakkas ilmuma J.V Jannseni Postimees. Fotod: kudevita.webs.com

• Esimene eesti luuletaja oli Kristjan Jaak Peterson.

• Eestis kirjutasid ka baltisaksa autorid.

• 1850-tel kerkivad luuletajatena esile F. R Faehlmann ja F. R Kreutzwald. Nemad on rahvuseepose “Kalevipoeg” loojateks.

Fotod: kreutzwald.kirmus.ee

Fotod:web.zone.ee, chaplin.ee

• 1820-1830-tel hakkavad ilmuma eestikeelsed kooliõpikud, põllumajanduslikke nõuandeid, tervishoidu puudutavad trükised. Foto: kirjastus.tea.ee

• 19. saj oli Tartu Ülikoolis eesti keele uurimine võrdlemisi nõrk.

• Lektoritena töötasid Faehlmann, M. Veske, K. A Hermann.

• Suurimate saavutusteni jõudis F. J Wiedemann.

• Ka J. Hurt sai doktorikraadi.

• 1860-tel hakati koguma rahvaluulet, eestvedajaks oli J. Hurt. Koguti üle 120000 lehekülje.

• 1878-1883 ilmus C. R Jakobsoni Sakala. Mõlemad ajalehed olid range kontrolli ja tsensuuri all.