Eesti võlakirjaturg –„The Next Big Thing?“...Uued võlakirjaemissioonid (tEUR) 2015 2016 Ettevõtete võlakirjad 463 617 352 509 Riia börs 448 617 346 006 ABLV 292 264 292

Eesti võlakirjaturg – „The Next Big Thing?“Baltikumi võlakirjaturu ülevaade - märts 2017

Baltikumi võlakirjade turgBalti võlakirjaturul kauplevad valdavalt riigid ja finantssektor

Võlakirjade tüübid Võlakirjade emitendid

► Turul mittekaubeldavad võlakirjad

(mitteavalikult pakutavad väärtpaberid)

► Alternatiivturul (First North) kaubeldavad

võlakirjad

► Nasdaq Balti võlakirjade nimekirja võlakirjad

(avalikud väärtpaberid)

► Balti ettevõtete välisturgudel kaubeldavad

võlakirjad

► Valdava enamuse Baltikumis

kaubeldavatest võlakirjadest on emiteerinud

riigid või finantssektori ettevõtted

► Lisaks pankadele kaasavad kapitaliturgudelt

aktiivselt kapitali alternatiivsed

finantseerimisettevõtted

► Mitmed pangad kasutavad võlakirjaturgu

kapitalibaasi tugevdamiseks (allutatud

võlakirja instrumendid)

Kauplemine

► Suurema osa kauplemismahust on viimastel

aastatel moodustanud Vilniuse ja Riia börsid

► Riia börsil on valdava osa kauplemisest

toimunud ABLV võlakirjadega, 2016 lõpus

tuli tugevalt turule ka Citadele pank

► Vilniuse börsil kaubeldakse sisuliselt ainult

Leedu riigivõlakirjadega

► Tallinna börsil on üksikud võlakirjaemitendid

Investorbaas

► Turul domineerivad valdavalt

institutsionaalsed investorid (fondid)

► Jaeinvestorite osakaal suhteliselt madal

► Suurem osa emissioonidest mitteavalikud

ning suunatud vaid professionaalsetele

investoritele (sh jõukad eraisikud)

Baltikumi võlakirjade turgEttevõtete kaubeldavate võlakirjade turg. Kes ja miks emiteerivad võlakirju?

Latvenergo

Citadele

ABLV

ABLVABLVABLVABLV ABLV

Mogo

LHV

LHV

Rietumu

Elko

Inbank

VIA SMS

BREG

ExpressCredit

Moda KapitalsCapitalia

BIB

AgroCredit

Baltic Dairy Board

BIB

Baltic Mill

Modus Energia

Mainor Ülemiste

Mainor Ülemiste

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Ku

po

ng

intr

ess

Võlakirja pikkus aastates

Kapitali kaasamise kasvukõver

1. Pangafinantseering ei ole ettevõttele kättesaadav

2. Pangafinantseeringut kasutatakse koos kapitaliturgudega

3. Kapitaliturud on ettevõttele pangafinantseeringust odavamad ja paindlikumad

Kapitaliturgude kasutamise etapid sõltuvad ettevõtte suurusest

1

2

3

Krediidiandjad

Muud ettevõtted

Pangad

Väljaspool finantssektorit tegutsevad ettevõtted

2014-2017 noteeritud võlakirjade hinnastamine Baltikumi turgudel

Allikas: Nasdaq Baltic

Uued võlakirjaemissioonid (tEUR) 2015 2016

Ettevõtete võlakirjad 463 617 352 509

Riia börs 448 617 346 006

ABLV 292 264 292 264

AgroCredit 1 750

Baltic International Bank 8 156 1 887

BREG 4 000

Citadele 40 000

Elko Group 8 000

Latvenergo 100 000

Moda Kapitals 3 310

Rietumu Banka 36 887

VIA SMS Group 6 105

Tallinna börs 15 000 6 503

Inbank 6 503

LHV 15 000

Riigivõlakirjad 1 110 000 676 180

Riia börs 330 000 236 180

Latvian Government 330 000 236 180

Vilniuse börs 780 000 440 000

Lithuanian Government 780 000 440 000

KOKKU 1 573 617 1 028 689

Baltikumi võlakirjade turgEmissioonide maht langes 2016; uute emitentide arv stabiilne

► Põhinimekirjas domineerivad

Läti pangad ning Läti ja Leedu

riigivõlakirjad

► Suurema osa investorbaasist

moodustavad

institutsionaalsed investorid

(pangad, investeerimisfondid)

► Võlakirjade distributsioon

toimub valdavalt korraldajate

või finantsnõustajate

vahendusel

1

5,23 miljarditBaltikumi võlakirjaturu

põhinimekirja kapitalisatsioon

2

37 miljonitTallinna börsi põhinimekirja

võlakirjade kapitalisatsioon

3

2015-2016 Baltikumis noteeritud võlakirjaemissioonid


Baltikumi võlakirjade turgTurgu on enim mõjutanud Läti pangandussektor

0

5 000 000

10 000 000

15 000 000

20 000 000

25 000 000

30 000 000

jaa

n

vee

br

mä

rts

apr

ma

i

juu

ni

juu

li

aug

sep

t

okt

nov

dets

jaa

n

vee

br

mä

rts

apr

ma

i

juu

ni

juu

li

aug

sep

t

okt

nov

dets

jaa

n

vee

br

mä

rts

2015 2016 2017

Vilniuse börs Tallinna börs Riia börs

Baltikumi võlakirjade kauplemismaht börside lõikes 2015-2017


Eelmisel aastal toimus valdav osa kauplemisest Riia börsil. Suure kauplemisaktiivsusega paistsid silma pankade võlakirjad.

EUR

Baltikumi võlakirjade turgAlternatiivturgudel oli eelmine aasta rahulik

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

juuni juuli aug sept okt nov dets jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan veebr

2015 2016 2017

Modus Energija Mainor Ülemiste Baltic Mill

Alternatiivturul on eelnevatel aastatel kauplemisaktiivsus jäänud madalaks – põhjuseks mitteavalike pakkumiste

suhteliselt väike investorbaas.

First North alternatiivturu kauplemismaht emitentide lõikes 2015-2017


EUR

Baltikumi võlakirjade turgTurg on tegelikult palju sügavam ja põnevam, kui börsile vaadates tundub

Baltikumi uute võlakirjaemissioonide maht riikide lõikes 2012-2017

Allikas: Euroopa Keskpank

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Uute

em

issio

onid

e m

aht (m

EU

R)

Läti - võlakirjaturu maht Leedu - võlakirjaturu maht Eesti - võlakirjaturu maht

Tegelik võlakirjaemissioonide maht on oluliselt suurem kui esmapilgul tundub. Suur osa võlakirjadest ei jõua kunagi

avalikule pakkumisele ega börsile. Samuti on paljud kohalikud ettevõtted kaasanud kapitali Baltikumist väljapoolt.

Eesti võlakirjade turgVõlakirjade universum aastal 2017

Börsil kaubeldavad võlakirjad Börsivälised

Mitte

fin

an

tse

tte

võ

tte

dF

ina

nts

ee

ri-

mis

ett

evõ

tted

Riik

ja

KO

V

Välisbörsidel kaubeldavad võlakirjad

First North-il kaubeldavad võlakirjad

Tallinna börsi võlakirjade nimekirjas kaubeldavad võlakirjad

1 100 000 000

270 000 0005 000 000

100 000 000

EVKs registreeritud

40 000 000 90 000 000

Mujal registreeritud (info puudub)

EVKs registreeritud

EVKs registreeritud

105 000 000

1,6 mldTuru maht kokku

Eesti võlakirjade turgTOP 10 emitenti emissioonide nominaalväärtuse järgi (2016)

Emitent Nominaalväärtus (tEUR)

1. Creditstar International OÜ 45 425

Creditstar võlakiri 01.12.2019 15 000


Creditstar International Võlakiri 17.11.2019 10 000



2. Aktsiaselts PlusPlus Capital 12 000

PlusPlus Capital võlakiri 01.10.2019 5 000



3. Tartu Linnavalitsus 11 687

Tartu linn võlakiri 24.10.2026 11 687

4. EU HOUSE OÜ 10 670

Rävala 4 võlakiri 30.06.2022 10 670

5. AS Inbank 6 503

Inbank allutatud võlakiri 28.09.2026 6 503

6. OÜ Pirita tee 20a 3 564

Pirita tee 20a Investeerimistõend 31.12.2018 3 564

7. Nortal Group AS 2 587

EUR 1801730,91 N-investment võlakiri 20.06.2021 1 802

EUR 636525.75 N-investment võlakiri 20.06.2021 637

EUR 148 700.16 N-investment võlakiri 20.06.2021 149

8. AS IuteCredit Europe 2 500

IuteCredit Europe A7 võlakiri 15.05.2019 1 500

IuteCredit Europe A8 võlakiri 15.10.2019 1 000

9. Nordic Hypo Capital OÜ 2 000

Nordic Hypo Capital võlakiri 23.05.2021 1 000

Nordic Hypo Capital võlakiri 05.12.2021 1 000

10. BBFIN1 OÜ 1 606

BBFIN1 võlakiri 12.09.2020 1 606

Hinnanguline uute emissioonide

maht (nominaalväärtuses)

Redgate Capitali poolt nõustatud

võlakirjaemissioonide maht

(nominaalväärtuses)

Ligikaudu 2/3 investorbaasist

moodustavad Baltikumi jõukad

eraisikud

Jaeinvestorite (<10 000 EUR)

osakaal investorbaasis on

suhteliselt marginaalne

102 miljonit

61 miljonit

1

2

3

4

TOP 10 Eestis 2016. a registreeritud võlakirjaemissiooni nominaalväärtuse järgi

Allikas: Eesti Väärtpaberikeskus

Eesti võlakirjade turgUute emissioonide arv on stabiilne...

0

100

200

300

400

500

600

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Riik ja kohalikud omavalitsused Muud finantsvahendajad Finantsinstitutsioonid Mittefinantsettevõtted

Eesti residentide poolt emiteeritud võlakirjad 2008-2017


Võlakirjaturg on täna pigem professionaalsetele investoritele, sest avalikke emissioone korraldatakse vähe. Turg

tunneb puudust heast /väikse nominaaliga rahvavõlakirjast

► Eesti võlakirjaturu maht on stabiilselt ca 100 m EUR eest uusemissioone aastas

► 2015 aastast on tekkinud börsil taas kohalikud noteeritud võlakirjad – uued pangad (Inbank, LHV) ja Mainor

Ülemiste

► Börsivälisel turul on üha aktiivsemad mitte-pankadest finantseerimisettevõtted (nt Creditstar Grupp).

Finantsinspektsiooni märgukirjale (2015) vastvalt ei lubata täna mitte-pankadest finantseerimisettevõtteid

reguleeritud turule

► Riik on täna võlakirjaturult väljas, kohalikud omavalitsused pigem väheaktiivsed

m EUR

Eesti võlakirjade turg...aga turu struktuur on täielikult muutunud!

0

500

1000

1500

2000

2500


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Riik & KOV Muud finantsvahendajad (va. pensionifondid ja kindlustusseltsid)

Pangad ja muud finantsinstitutsioonid Mittefinantsettevõtted

Pangandussektor on võlakirjaturugudelt sisuliselt väljunud (võlakirjad on asendunud hoiustega) ning asemele on tulnud

mittefinantsettevõtted, kelle maht on stabiilselt kasvanud. Üha aktiivsemad on ka muud finantseerimisettevõtted.

Eesti residentide emiteeritud võlakirjade laenujääk 2008-2017


m EUR

Eesti võlakirjade turgKohalik kauplemismaht stabiilne, tehingud valdavalt börsivälised

Eesti võlakirjaturu kauplemismaht 2008-2017


0

50 000 000

100 000 000

150 000 000

200 000 000

250 000 000


2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Turu tehingute maht

Turuväliste tehingute maht

Kohalikule võlakirjaturule on tekkinud esimesed börsitehingud. Suurem osa börsikauplemisest Eesti võlakirjadega toimub

endiselt välisturgudel. Trendid:

► Turule on tekkinud mittefinantsettevõtete ja alternatiivsete laenuandjate näol tugev ettevõtete baas, kellel oleks huvi

täiendavaid vahendeid kaasata kapitaliturgudelt

► Paranenud finantspositsioon on suurendanud Eesti investorite varasid. Suurenenud investeerimisvõimekus koos madala

intressikeskkonnaga on märgatavalt tõstnud investorite huvi kohalike kapitaliturgude vastu

Kuigi turul on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine, on võlakirjainvesteeringute maht Eestis seni olnud pigem

tagasihoidlik. Usume, et turg ja seadusandlus jõuavad lähiajal majanduskeskkonna vajadustele järgi – esimesed sammud

on juba tehtud!

EUR

Börsi vs turuvälise kauplemise maht

Eesti kapitaliturgMaksebilanss 2013-2016. Kapitaliturg kui auk Eesti maksebilansis?

„2016. aasta maksebilansi finantskonto järgi ületasid Eesti investeeringud välismaale 554 miljoni euro võrra

välisriikide investeeringuid Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid finantsvahendusettevõtete grupisiseste laenude

tagasimaksed ja pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.“

Allikas: Eest Pank

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2013 2014 2015 2016

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2013 2014 2015 2016

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

2013 2014 2015 2016

Mittefinantsettevõtted Keskpank Rahaloomeasutused,v.a keskpank

Finantsinstitutsioonid, v.a rahaloomeasutused Valitsemissektor Kodumajapidamised ja KTKTId

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

2013 2014 2015 2016

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2013 2014 2015 2016

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

2013 2014 2015 2016

Otseinvesteeringud

Portfelliinvesteeringud

Muud investeeringud

Varad (m EUR) Kohustused (m EUR)

Eesti kapitaliturgEesti võlakirjaturg – investorgrupid ja muudatused seadusandluses

0

500 000 000

1 000 000 000

1 500 000 000

2 000 000 000

2 500 000 000

3 000 000 000

3 500 000 000ja

an

vee

br

mä

rts

apr

ma

i

juuni

juuli

aug

sep

t

okt

nov

dets

jaan

vee

br

mä

rts

apr

ma

i

juuni

juuli

aug

sep

t

okt

nov

dets

jaan

vee

br

mä

rts

apr

ma

i

juuni

juuli

aug

sep

t

okt

nov

dets

jaan

vee

br

2014 2015 2016 2017

Swedbank Pensionifond K90-99 (Elutsükli strateegia)

Swedbank Pensionifond K4 (Aktsiastrateegia)

Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia)

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia)

Swedbank Pensionifond K1 (Konservatiivne strateegia)

SEB Progressiivne Pensionifond

SEB Optimaalne Pensionifond

SEB Konservatiivne Pensionifond

SEB Energiline Pensionifond Indeks

SEB Energiline Pensionifond

Nordea Pensionifond C

Nordea Pensionifond B

Nordea Pensionifond A Pluss

Nordea Pensionifond A

LHV Pensionifond XS

LHV Pensionifond XL

LHV Pensionifond S

LHV Pensionifond M

LHV Pensionifond L

LHV Pensionifond Intress

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond 50

LHV Pensionifond 25

Keskmine aastane kasv 22%2014-2017

Eesti pensionifondide varad 2014-2017 fondide lõikes


Kiire palgakasvu ja elanikkonna vananemise tingimustes kasvab ka üha enam kohalike pensionifondide roll kapitaliturgude

arengus. Pensionifondide ja teiste institutsionaalsete investorite kaasatus kapitaliturgudel on majanduskeskkonna

soodustamise aspektist kriitilise tähtsusega.

EUR

Eesti kapitaliturgVõlakirjaturu aktiivsus on veel Euroopa madalaim

Ettevõtete võlakirjade suhe SKP-sse on Euroopa keskmise lähedal (kuigi näiteks 2 korda väiksem kui Soomes).

Eesti mahtu viib alla riigivõlakirjade turu puudumine. Probleemiks on ka avalike pakkumiste väga väike maht.

Euroala võlakirjade maht emitentide residentsuse lõikes suhtena riigi SKPsse 31.12.16


Luksemburg 2270%

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

350%

400%

450%

500%

Lunasta

mata

võla

kirja

de o

sakaal S

KP

st Mittefinantsettevõtted Muud finantsinstitutsioonid

Finantsvahendajad (va. Kindlustusseltsid) Kindlustusseltsid ja pensionifondid

Avalik sektor

Eesti kapitaliturgLähiajal on oodata nii võlakirjade nõudluse kui ka pakkumise kasvu

► Suurenenud finantsvõimekus ja

madalad intressimäärad

► Kasvanud huvi kapitaliturgude vastu

Investorbaas Eesti võlakirjaturg Emitendid

Jaeinvestorid

► Muutunud seadusandlus annab

pensionifondidele kohalikule turule

investeerimiseks rohkem võimalusi

Pensionifondid

► On näidanud stabiilset võlakirjade

pakkumise kasvu, sõltumata

majandustsükli faasist

Mittefinantsettevõtted

► On juba sisenenud turule valdavalt

kapitalibaasi tugevdamiseks

(allutatud instrumendid)

Pangad

► Piiratud finantseerimisvõimaluste

tõttu otsivad aktiivselt võimalusi

kapitali kaasamiseks

finantsturgudelt

Alternatiivsed finantseerijad

► Professionaalsete investorite leige

huvi peamiseks põhjuseks on olnud

sobivate instrumentide puudumine.

See on täna muutumas

Professionaalsed investorid

Lähiajal on oodata nii võlakirjade

nõudluse kui ka pakkumise kasvu.

Usume, et sellest lähtuvalt näeme

lähiaastatel kauplemisaktiivsuse

kasvu, võlakirjaemissioonide suuremat

mahtu ning uusi emitente.

Eesti võlakirjaturg on olnud „varjusurmas“ ning tegutsenud valdavalt reguleeritud turu väliselt. Täna on turuosalistel tugev huvi

astuda varjust välja reguleeritud turule.

Eesti kapitaliturg Eesti võlakirjaturu tärkamist toetavad mitmed arengud

► Investeerimispiirang mittenoteeritud

väärtpaberitesse kasvas 10% pealt

30%-ni

► Investeeringu maksimaalne osakaal

emissiooni mahust kasvas 10%

pealt 100%-ni

Nõudluspoolsed Eesti võlakirjaturg Pakkumispoolsed

Eesti võlakirjaturu tärkamist toetavad arengud investeerimiskeskkonnas

Pensionifondide seadus

► Tekkinud on alternatiivsed

(vähereguleeritud) platvormid –

ühisrahastused ja muud

kauplemisplatvormid, mis on

lihtsasti kättesaadavad ka

jaeinvestorile (nt Funderbeam

Markets)

Võlakirjaturu areng

► Ettevõtetel on võimalik kaasata

lihtsamalt/odavamalt avalike

emissioonide kaudu finantseerimist

► Prospektinõude lävend kasvab 100

000 EUR’lt 1 või isegi 2,5 M EUR’ini

(seaduse muudatus saadetakse

lähiajal riigikokku)

Prospektimäärus*

Hästitoimiva kapitalituru puudumine on olnud Eesti majandusele takistuseks ning soosinud kapitali liikumist riigist välja.

Kuigi esimesed sammud on tehtud, vajaksid kapitaliturud kiireks tärkamiseks selget toetust riigi poolt nii seadusandlike

piirangute leevendamisel ja kaasajastamisel kui ka avaliku sektori aktiivsemat osalemist võlakirjaturgudel (näiteks

riigiettevõtete kapitali kaasamine kohalikult võlakirjaturult).

* Prospektimäärusega seotud probleemidest on lähemalt kirjutatud lisaslaidil number 1

Eesti kapitaliturgKapitaliturg vajab pakkumispoolseid stiimuleid

Nõudluspoolsed Pakkumispoolsed

Riik on astunud mitmeid samme nõudluse-poolsete initsiatiivide elluviimiseks, kuid toimiva finantseerimise ökosüsteemi

toimimiseks on vaja ka pakkumispoolseid meetmeid.

Soovitused kapitaliturgude kasvu toetamiseks

Regulatsioonide muutmine, mis soodustab nii

pensioniraha suunamist koduturule kui teiste kohalike

investorgruppide (privaatpangad, jaeinvestorid)

aktiviseerumist

► Investeerimisfondide seaduse muudatused, mis puudutavad

pensionifondide investeerimispiiranguid – TEHTUD!

► Investeerimisfondide seaduse muudatused, mis võimaldab

laiemat valikut erinevate investeerimisfondide loomiseks –

TEHTUD!

Uute fondifondide loomine erakapitali pakkumise

suurendamiseks

► Baltic Innovation Fondifond- TEHTUD!

► Eesti fondifond- TEGEMISEL!

Regulatsioonide muutmine taaselustamaks pakkumist ja

võimaldamaks uusi varaklasse

► Prospektimääruse tõstmine kuni 2,5 MEUR’ini

► Krediidiandjate võlakirjade börsil kauplemisele lubamine

► Covered bonds regulatsioon- hüpoteekvõlakirjade kui eri

tüüpi väärtpaberite emiteerimise võimaldamine pankadele

Otsene riigipoolne instrumentide pakkumine (riigile

kuuluvate äriühingute aktsiad, võlakirjad)

► Eesti Energia – aktsiad ja võlakirjad

► Tallinna Sadam – aktsiad ja võlakirjad

► Muud ühingud (nt. Elering, Eesti Post, Tallinna Lennujaam)

– võlakirjad

► Eesti riigi võlakirjad

Eesti kapitaliturgKokkuvõtteks: turg on tärkamas, aga vajab veel kastmist

► Eestis on varjatult (börsiväliselt) tekkinud arvestatava mahuga võlakirjaturg, kus seni on valdavalt tegutsenud

vaid professionaalsed investorid. Vihjeid tegelikust nõudlusest-pakkumisest annavad alternatiivsete

finantseerimisplatvormide jõuline esiletõus ja turuväliste võlakirjade kauplemisaktiivsus

► Kapitaliturgude varjusurm on kajastunud portfelliinvesteeringute väljavoos, millele ei ole seni piisavalt

tähelepanu pööratud. Peamiseks põhjuseks on olnud sobivate investeerimisinstrumentide puudumine

► Kiire palgakasvu ja elanikkonna vananemise tingimustes kasvab ka üha enam kohalike pensionifondide roll

kapitaliturgude arengus. Kohalikel pensionifondidel ja teistel institutsionaalsetel investoritel on juhtida

arvestatav kogus kapitali, mis täna voolab ühe põhjusena sobimatute investeerimisvõimaluste puudumisel

väljapoole meie majandusruumi

► Viimasel kahel aastal on tehtud mitmeid võlakirjade avalikke pakkumisi ning Tallinna börsile on taaskord

tekkinud kaubeldavad võlakirjad. Ka sellel aastal on suure tõenäosusega turule tulemas mitu uut emissiooni

► Prognoosime, et lähiaastatel näeme Tallinna võlakirjabörsil märkimisväärset kauplemisaktiivsuse

kasvu, mis on tingitud suuremast laenunõudlusest, nõudluspoolsete stiimulite rakendumisest ja

investorite kasvanud huvist

Riik on astunud mitmeid samme nõudluse-poolsete initsiatiivide elluviimiseks, kuid toimiva finantseerimise ökosüsteemi

toimimiseks on vaja ka pakkumispoolseid meetmeid

Vananenud prospektimäärus pärsib VKEde konkurentsivõimet

► Prospektinõue muudab avaliku emissiooni korraldamise suhteliselt kulukaks, mistõttu eelistavad VKEd kapitali

kaasata mitteavalikult. Vaid valitud investorbaasile suunatud emissiooni likviidsus ja maht on piiratud ning suurendab

lõppkokkuvõttes VKEde finantseerimiskulusid (ja vähendavad konkurentsivõimet!)

► Vananenud prospektinõude tõttu on agressiivselt turule tulnud ühisrahastusplatvormid, mis võimaldavad vähese

reguleerituse tõttu avalikkuselt kapitali kaasata.

► Madal prospektinõue on tekitanud olukorra, kus väärtpaberistamise asemel funktsioneerib laenuturg valdavalt läbi

laenulepingute ning kasutatakse eraldi ettevõtet, kes laenud koondab ja edasi investeerib. See tõstatab aga omakorda

täiesti uued riskid

► Laenulepingutesse investeerimine ei ole aga regulatiivsete takistuste tõttu suurele osale professionaalsetest investoritest

tehniliselt võimalik. See piirab konkreetselt välisiinvesteeringute voogu Eesti kapitaliturule

► Finantssektorit ühendava MTÜ FinanceEstonia ettepanek on suurendada prospektivaba lävendit ettevõttete jaoks 2,5

MEUR (võrdluseks: sama on Holland, Rootsi, Soome; 5 MEUR on Horvaatia, Kreeka, Iiri, Itaalia, Leedu, Malta,

Portugal, Hispaania)

► Turu likviidsuse aspektist ei ole niivõrd oluline riigis emiteeritud emissioonide kogumaht kuivõrd jaeinvestorite suurem

kaasatus. Suurem likviidsus kajastub reeglina madalamates intressimäärades, mis mõjutab otseselt

majanduskeskkonna konkurentsivõimet

Prospektimääruse kohaselt on riikidel õigus lubada ilma prospektita kaasata kapitali avalikult kuni 5 miljoni euro ulatuses. Eestis

on avalikuks pakkumiseks nõutav prospekt juhul, kui pakkumise maht ületab 100 000 eurot. Vastav nõue pärineb 2001.

aastast

Vananenud prospektimäärus on kapitaliturgude arengule täna suureks takistuseks

Lisa IProspektimääruse muutmise vajalikkusest

Kontakt

Andrei Zaborski Kristjan Petjärv

Partner Müügi ja kauplemistegevuse juht

[email protected]+372 50 63 680

[email protected]+372 53 826 767

Pärnu mnt 10

Tallinn 10148

T +372 66 68 200

[email protected]

www.redgatecapital.eu

Kogu presentatsioonis sisalduv informatsioon, sealhulgas kujundus, kuulub Redgate Capital-ile.

Presentatsiooni tuleb käsitleda kui rangelt isiklikku ja konfidentsiaalset. Selles sisalduva informatsiooni reprodutseerimine, levitamine ja muul viisil kolmandatele isikutele üle andmine ilma Redgate Capital-i eelneva kirjaliku loata on keelatud.

Documents

Eesti võlakirjaturg –„The Next Big Thing?“...Uued võlakirjaemissioonid (tEUR) 2015 2016 Ettevõtete võlakirjad 463 617 352 509 Riia börs 448 617 346 006 ABLV 292 264 292