Are valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi MAJANDUSAASTA …pol.parnumaa.ee/content/editor/files/Are valla 2015... · 2016. 8. 18. · Aastad Maj. kasv % SKP (milj eurot jooksevhindades)

Lisa 1

Are Vallavolikogu …….

otsuse nr ……. juurde

Are valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2015

aruandeaasta lõpp: 31.12.2015

aruandekohuslase nimi: Are Vallavalitsus

registrikood: 75004671

tänava nimi: Pärivere tee 17

alevik: Are alevik

vald: Are vald

postisihtnumber: 87301

maakond: Pärnu maakond

telefon: +372 445 1861

faks: +372 445 1863

e-post: [email protected]

veebilehe aadress: http://www.arevald.ee

audiitor: Audiitorbüroo ELSS AS

29.06.2016

32

Are Vallavalitsus 2015.a majandusaasta aruanne

Olavi Põllu, vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 2

SISUKORD

1 TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................ 3

JUHTIMINE ........................................................................................................................................................... 3 ASUTUSTE KOOSSEIS ........................................................................................................................................... 3 TEGEVUSVALDKONNAD ...................................................................................................................................... 3 OLULISEMAD INVESTEERINGUD .......................................................................................................................... 4 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR ................................................................................................................. 5 ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST ............................................................................................. 6 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST ................................................................................................................. 8 ÜLDINE ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST ............................................... 9 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST .............................................................................................................. 10 ÜLEVAADE FINANTSRISKIDE JUHTIMISEST......................................................................................................... 13 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE, SIHTASUTUSTE JA

MITTETULUNDUSÜHINGUTE KOHTA ................................................................................................................... 13

2 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .................................................. 14

KONSOLIDEERITUD BILANSS .............................................................................................................................. 14 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ............................................................................................................... 15 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE .................................................................................................. 16 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ....................................................................................... 18 EELARVE TÄITMISE ARUANNE ........................................................................................................................... 19 LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA

HINDAMISALUSED .............................................................................................................................................. 20 LISA 2. RAHA .................................................................................................................................................... 26 LISA 3. MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVINÕUDED ..................................................................................................... 26 LISA 4. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED ........................................................................................................... 27 LISA 5. TÜTARETTEVÕTE ................................................................................................................................... 27 LISA 6. KINNISVARAINVESTEERINGUD .............................................................................................................. 28 LISA 8. BIOLOOGILISED VARAD ......................................................................................................................... 30 LISA 9. VÕLAD TARNIJATELE ............................................................................................................................ 31 LISA 10. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE ....................................................................................................................... 31 LISA 11. MUUD KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSED ................................................................................... 31 LISA 12. LAENUKOHUSTUSED............................................................................................................................ 31 LISA 13. KASUTUSRENT .................................................................................................................................... 33 LISA 14. MAKSUTULUD ..................................................................................................................................... 34 LISA 15. TULUD KAUPADE- JA TEENUSTE MÜÜGIST ........................................................................................... 34 LISA 16. MUUD TEGEVUSTULUD ....................................................................................................................... 35 LISA 17. SAADUD TOETUSED ............................................................................................................................. 35 LISA 19. TÖÖJÕUKULUD .................................................................................................................................... 39 LISA 20. MAJANDAMISKULUD ........................................................................................................................... 39 LISA 21. MUUD TEGEVUSKULUD ....................................................................................................................... 40 LISA 22. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA ...................................................................................................... 41 LISA 23. TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTUSED ............................................................................................ 41 LISA 24. BILANSIJÄRGSED SÜNDMUSED ............................................................................................................ 41 LISA 25. ARE VALLAVALITSUSE KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED ...................................................... 42 LISA 26. SELGITUSED EELARVE TÄITMISE JUURDE ............................................................................................ 46

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI .................................................................................................... 47

1 TEGEVUSARUANNE

Juhtimine

Are vallavolikogu on üheteistkümne liikmeline. Volikogus on valimisliitudest Ühtne

Koduvald 11 liiget. Pärast 18. oktoobri 2013. a valimisi moodustas volikogu järgmised

alatised komisjonid:

sotsiaal- ja tervishoiukomisjon (6 liiget)

revisjonikomisjon (3 liiget)

majanduskomisjon (10 liiget)

kultuuri- ja spordikomisjon(8 liiget)

haridus- ja noorsookomisjon (6 liiget)

Vallavalitsus on neljaliikmeline ja valitsuse tööd juhib vallavanem.

Asutuste koosseis

Are vallavalitsuse 2015.a majandusaasta aruandesse on koondatud järgmiste asutuste

andmed:

Are Vallavalitsus

Are Kool

Are Raamatukogu

Suigu Raamatukogu

Are Huvikeskus

Are Avatud Noortekeskus

Tegevusvaldkonnad

Are Vallavalitsuse tegevuse eesmärgiks on Are valla elu korraldamine ning seaduste ja

halduslepingutega omavalitsusele pandud ülesannete ja kohustuste täitmine järgmistes

valdkondades:

sotsiaalabi ja -teenused

elamu- ja kommunaalmajandus

jäätmekäitlus

territoriaalplaneerimine

vallasisene õpilastransport



vallateede hooldamine ja renoveerimine

koolieelse hariduse andmine

põhihariduse andmine

raamatukoguteenused

kultuuriteenused (huviringid, üritused)

sportimisvõimalused

tervishoiuteenus

Olulisemad investeeringud

Investeeringute tegemise aluseks on olnud Are valla arengukava aastateks 2011-2021.

Are valla suuremad investeeringud 2015. aastal olid:

Tabel 1. Ülevaade olulisematest investeeringutest

Investeering Summa

(EUR)

Are Vallavalitsuse nõupidamiste ruumi ja

maanõuniku kabineti remont 9 641

Suigu Lasteaia koridoride ja söögisaali remont 19 326

Are Huvikeskuse parkla 30 378

Roigu tee renoveerimine 41 639

Kokku 100 984



Konsolideerimisgrupi struktuur

Käesolev aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised

üksused:

Tabel 2. Konsolideeriv üksus Are Vallavalitsus

Tegevusvaldkond

1. Volikogu

2. Vallavalitsus

3. Haridus

Are Põhikool

Suigu Lasteaed

4. Vaba aeg, kultuur

Are Huvikeskus

Are Avatud Noortekeskus

Are Raamatukogu

Suigu Raamatukogu

5. Transport

Tabel 3. Konsolideeritud üksus OÜ Are Vesi

Üksuse nimetus

Are VV osaluse määr (%)

OÜ Are Vesi 100

OÜ Are Vesi on moodustatud vallavolikogu 20. oktoobri 2006.a otsusega nr 57 valla 100%

osalusega äriühinguna. OÜ asutamise eesmärgiks ja ülesandeks on valla rahvale elamu- ja

kommunaalteenuste osutamine, sh. vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine, teede ja

haljasalade hooldamine.

2012. aastal andis Are vald üle Are Vesi OÜ-le kõik vanemad vee- ja kanalisatsioonitrassid.

Vald jättis endale hiljuti ehitatud 5 aastase säilimiskohustusega trassid. Samuti volitati OÜ-d

tänavavalgustusega seotud hooldus- ja remonditöid tegema. 2015. aastal lõpetati Oja, Oja

põik, Põllu, Karja ja Klubi ringtee torustike renoveerimine, mille käigus renoveeriti piirkonna

tänavavalgustus ja teede katted.



Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest

Tabel 4. Ülevaade tähtsamatest Are valla konsolideerimisgrupi finantsnäitajatest

2015a 2014a 2013a 2012a 2011a

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 2 763 816 2 783 191 2 408 179 2 145 676 2 098 916

Kohustused aasta lõpus 355 549 441 139 420 938 411 338 456 972

Netovara aasta lõpus 2 408 267 2 342 052 1 987 241 1 734 338 1 641 944

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 1 536 673 1 697 888 1 558 612 1 239 818 1 225 837

Tegevuskulud -1 473 214 -1 367 574 -1 299 701 -1 161 364 -1 107 355

Finantstulud, kulud -4 045 -5 724 -7 661 -11 649 -12 976

Tulem 59 415 324 590 251 250 66 805 105 506

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute

maht 184 811 482 102 252 864 111 313 210 637

Likviidsus* 0,2102 0,653 0,4907 0,6695 0,6077

Lühiajaline

maksevõime** 0,745 1,2142 1,2655 1,163 1,1834

Kohustuste osakaal

varadest % 12,84 15,85 17,48 19,17 21,77

Laenukohustuste

osakaal varadest % 8,94 11,01 11,13 14,66 16,92

Piirmäärade täitmine

arvestusüksuse

konsolideeritud

näitajate alusel

Põhitegevuse tulem*** 126 710 91 487 231 178 42 465 143 175

Netovõlakoormus**** 255 176 194 909 174 525 218 717 247 149

Piirmäärade täitmine

konsolideerimata

näitajate alusel

Põhitegevuse tulem*** 125 626 75 458 219 571 43 533 114 771

Netovõlakoormus**** 242 354 187 552 151 020 194 112 247 149

*Likviidsus - likviidsed varad/lühiajalised kohustused

**Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused

***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on



kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt

KOFS § 33 null (st ei tohi olla negatiivne)

**** Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel

arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS

§ 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär 2015. aastal on 60% põhitegevuse

tuludest.



Ülevaade majanduskeskkonnast

Sarnaselt 2014. aastaga oli Eesti majanduskeskkond 2015. aastal stabiilne, mida näitab ka

allolev tabel (vt Tabel 5).

Tabel 5. Eesti Vabariigi olulisemad majandusnäitajad 2012 kuni 2015

Aastad Maj. kasv

%

SKP (milj eurot

jooksevhindades)

Inflatsioon

%

Töötuse

määr %

Keskmine

palk

2012 3,2 17 415,13 3,9 10,2 887

2013 0,8 18 434,73 2,8 8,6 949

2014 2,1 19 526,2 -0,1 7,4 1 039

2015 1,1 20 483,49 -0,5 6,2 1 065

Eesti Panga

prognoos

2,2 21 740 2,6 6 1112

Eesti majanduskasv pole 2015. aastal kiirenenud ja kujuneb aeglasemaks kui eelmisel

aastal. Ettevõtlussektori tootmisvõimaluste põhjal oleks Eesti majandus suuteline sel aastal

kasvama ligikaudu 3%, kuid küündis 1,2%ni. Kasvu takistas peamiselt kaubanduspartnerite

kesine nõudlus ja ettevõtete ahtad ekspordivõimalused. Selle tõttu investeeriti ka vähem

põhikapitali, sest tootmisvõimsust ei soovita suurendada. Järgmisel kahel aastal majanduskasv

kiireneb, kuid üksnes tagasihoidlikult: 2016. aastal 2,2%ni ja 2017. aastal 3,1%ni.

Viimaste aastate majanduskasv on paljuski saavutatud tänu hõive suurenemisele, aga

edaspidi pole see enam võimalik. Tööpuuduse vähenemine ja hõive suurenemine on

mõjunud Eesti majandusele pärast kriisi hästi: ettevõtetel on olnud suhteliselt lihtne leida uusi

töötajaid ning majapidamiste sissetulek ja tarbimine on märgatavalt kasvanud. Tööotsijate

sobivus vabadele ametikohtadele on seni olnud üle ootuste hea, kuid tööturu olukord

muutub lähiajal piiravamaks. Töötuse määr on langenud juba 6,2%ni ning tööturul

aktiivsete inimeste osakaal on kerkinud tööealiste hulgas selle sajandi suurimaks. See

tähendab, et kumbki neist näitajatest ei suuda enam edaspidi endisel määral kompenseerida

tööealiste elanike arvu kahanemist. Tööjõu nappuse tõttu keskmise brutopalga tõus kahel

järgmisel aastal eriti ei aeglustu.

Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige kasvupotentsiaali suurendamisest.

Tööjõu tootlikkus on 2015 aastal pidevalt vähenenud: kuigi loodava lisandväärtuse maht pole

aastataguse ajaga võrreldes praktiliselt muutunud, on hõive kasvanud enam kui 4%.

Tootlikkuse vähenemine ja samaaegne kiire palgatõus ei ole jätkusuutlik, järgmistel aastatel



saab majanduskasv kiireneda vaid tööviljakuse suurenemise kaudu. Tööviljakuse kiirem

kasv ülejäänud Euroopa riikidega võrreldes on raugenud, kuid Eestil on palju eeliseid,

mille abil saab kasvu soodustada. Kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi

rahandus ja väike riigivõlg, paindlik tööturg, varasemast väiksem erasektori laenukoormus ja

soodsad laenutingimused.

Inflatsioon muutub järgmise 2016 aasta alguses positiivseks ning kiireneb kogu

prognoosiperioodi jooksul. Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline, sest enamiku

toorainete hinnad on praegu madalad. Oodatav kallinemine jõuab siinsetesse

tarbijahindadesse ühes muu importtoodangu kallinemisega. Lisaks teenuste hinna tõusule,

mida veab tööjõukulude suurenemine, tuleb ligikaudu kolmandik eelseisvast kallinemisest

tarbimismaksude tõusudest: kerkivad nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Inflatsiooni

kiirenemise tulemusel tarbimise kasv aeglustub.

Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ehk on arves-

tatud sellega, et tööjõu- ja tarbimismaksude laekumine on märkimisväärselt lahknenud

üldisest majanduskasvust. Konservatiivse eelarvepoliitikaga on vaja jätkata selleks, et

säiliks võimalus tasandada vajaduse korral eelarvepoliitika abil majandustsüklit.

Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest

Are vald asub Pärnu maakonnas. Vallakeskus asub Are alevikus, mille kaugus

maakonnakeskusest Pärnust on 18 kilomeetrit Tallinna poole. Are valda läbib 10 km ulatuses

Tallinn-Pärnu-Ikla (VIA BALTICA) maantee.

Are valda ümbritsevad Halinga, Sauga, Vändra ja Tori vallad.

Are valla territoorium on 160 km², vallas on 11 küla ja üks alevik. Valla elanike arv 2015.

aasta lõpus oli 1 297 inimest, mida on 1 inimese võrra enam kui 2014. aasta lõpus (vt Tabel

6). Rahvaarvu järsku tõusu ei ole ette näha. Pigem võib arvata, et koguarv on stabiliseerunud

ning üldine vähenemine pidurdunud. Rahvaarvu kasvu peamine mõjutaja on Pärnu linn ja

linna ümbrus kus asuvad peamised töökoha. Tasuvate töökohtade teke Pärnumaal toob

elanikke juurde ka Are valda. Viimasel ajal on hakanud kasvama töökohtade arv ka Are

vallas.



Tabel 6. Are valla 31. detsembri elanike arvu dünaamika aastatel 2009-2014

Aasta Rahvastiku

üldarv

Tööealine elanikkond Töötute arv

2009 1 279 819 (64,03% elanikkonnast) 80 (9,76% tööealistest)




2013 1 283 819 (63,83%elanikkonnast) 43 (5,25% tööealistest)

2014 1296 853 (65,82% elanikkonnas) 36 (2,78% elanikkonnast)

2015 1297 910 (70,2% elanikkonnas) 34 (2,62% elanikkonnast)

Valla arengukava peamised eesmärgid on hoonete lõplik renoveerimine, ühisvee ja –

kanalisatsiooni taristute uuendamine, ettevõtluse ja töökohtade loomisele kaasa aitamine ning

seltsitegevuse toetamine.

Ülevaade arengukava täitmisest

Are valla arengukava 2014-2024 järgi on tegevussuunad jagatud järgmiselt:

1. Juhtimine, regionaalhaldus ja majandus

2. Tehniline taristu

3. Heakord, loodus- ja keskkonnakaitse

4. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus

5. Kultuur ja sport

6. Kodanikuühiskond ja külaliikumine

7. Haridus- ja noorsootöö

Juhtimise, regionaalhalduse ja majanduse peatükk kajastab pisut üldisi arengusuundasid ja

juhtimist tervikuna. Üldise arengusuunana on välja toodud üldiste arendusprojektide

koostamine ja vastavate taotluste esitamine, mille eesmärgiks on investeeringuteks lisaraha

saamine erinevatest fondidest. 2015 aastal esitati konsolideerimisgrupis kokku erinevatesse

fondidesse mitmeid projektitaotlus. Positiivse vastuse sai EASile esitatud projekt, mille

käigus rajatakse kooli juurde nõuetele vastavad spordirajatised (jooksurada, võrkpalliplats,

korvpalliplats, kaugushüpe, kuulitõuge), antud investeering viiakse ellu 2016. aasta suvel.

Koostöös MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi Keskusega alustati bussiootepaviljonide projekti.

Vallavalitsuse lahendada on maaküsimused ja asendiplaanide koostamine ehitusprojektide

koosseisu. Projektitaotluse EASile esitab MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi Keskus.



Lisaks jätkati 2015. aastal maade munitsipaliseerimisega, sh eelkõige teede

munitsipaliseerimisega, millega planeeritakse lõpuni jõuda 2016 aasta jooksul.

2015 aastal lõpetati aadressitähiste paigutamine tiheasustusega aladel.

Vallakeskuse arendamine oli peamiselt keskendunud huvikeskuse teenuste arendamisele

ruumide renoveerimisele. Võimalike toetusallikate puudumise tõttu ei ole suudetud ellu viia

vallakeskuse kapitaalset renoveerimist. Aasta jooksul on oluliselt vähenenud Vallakeskuses

asuva Postkontori lahtiolekuajad. 2016 aastal postkontor suletakse ning teenused viiakse

kokku kauplusega, mis asub VIA Baltica maantee ääres kuna seal on rohkem tarbijaid.

Vabanenud pinnad renoveeritakse ja antakse rendile.

Tehnilise taristu

Tehnilise taristu arendamise peamised eesmärgid 2015. aastal olid tänavavalgustuse

renoveerimine ja arendamine, asulate tänavate ja teede mustkatte renoveerimine ja ehitamine,

vallateede renoveerimine, vee- ja kanalisatsioonirajatiste uuendamine vastavalt ÜVK-le ning

kergliiklusteede võrgustiku arendamine.

Kõike arengukavas planeeritut ellu ei õnnestunud viia kuna puudusid toetuste taotlemise

allikad. Mustkatte alla viidi Roigu tee ning Parisselja tee kraavid ja truubid korrastati.

2015. aastal koostati Are valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2015-2027.

Heakorra, loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas olid peamisteks eesmärkideks

olemasolevate ajalooliste mälestusmärkide korrastamine ja kaardistamine, kauni kodu

konkursi korraldamine, Are pargi ja sellega piirneva ala arendamine, jäätmekogumispunktide

rajamine, lagunevate ja kasutusest maas olevate vanade tootmishoonete lammutamine ja

ohtlike jäätmete kogumise korraldamine.

Are pargi arendamisel jätkati pargi ja karjääri regulaarset hooldamist. Koostati Are

mõisapargi hoolduskava 2015-2016.

Jäätmekogumispunkte ei rajatud, kuid KIKi toetuse abil korraldati sügisel kogu valda hõlmav

ohtlike jäätmete kogumisring. 2015. aastal tegeleti Are, Halinga ja Sauga valdade ühine

jäätmekava aastateks 2016-2020 koostamisega, vastu võeti arengukava 2015. aasta

detsembris.

Suuremat tähelepanu pöörati haljasalade niitmisele ja üldisele heakorrale.

Sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja turvalisuse valdkond.



Peamised eesmärgid 2015. aastal antud valdkonnas olid sotsiaalteenuste arendamine

(võlanõustamine, tugiisikuteenus, koduhooldus jms).

Aasta lõpus korrastati sotsiaaltransporditeenuse pakkumise kord, vastav määrus hakkas

kehtima 2016. aasta alguses.

Kultuuri ja spordi valdkonna peamised arengueesmärgid olid raamatukogude arendamine,

valla külade spordi- ja puhkealade väljaehitamise toetamine, Suigu seltsimaja renoveerimise

jätkamine, Are mõisapargi arendamine ja erinevate huviringide käivitamine.

Raamatukogude arendamine toimub jooksvalt. Suuri projekte antud valdkonnas ellu pole

viidud.

Are valla eesmärk on külaseltside igakülgne toetamine, kuid 2015 aastal suuri toetusi ei

makstud, kuna külaseltsidel ei olnud võimalus saada lisavahendeid muudest allikatest.

Suigu seltsimaja renoveerimist olulisel määra ei teostatud, kuna puudusid võimalused

toetusraha saamiseks.

Are mõisapargi arendamisega aktiivselt pole tegeletud, kuid valmis hoolduskava. 2016. aastal

on plaanis rajada parki discolfi rada.

Are kooli juurde alustati jalgpalliplatsi rajamist – tasandati maa-ala ja külvati muruseeme,

tegevus jätkub 2016. aastal.

Kodanikuühiskond ja külaliikumine

Antud valdkonna peamised eesmärgid olid Suigu seltsimaja renoveerimine, Are Valla

Tuletõrje seltsi toetamine ja Are jahiseltsi jahimaja ja lasketiiru ehitamine.

Suigu seltsimajas suuri ehitustöid ellu ei viidud kuna puudusid välised toetusallikad. Are

Valla Tuletõrje Selts teostas iseseisvalt Päästeametist saadud auto remonti ja depoohoone

rekonstrueerimise projekteerimist. Jahimaja ja lasketiiru ehitamist teostavad seltsid

iseseisvalt.

Hariduse ja noorsootöö

Valdkonna peamised arengueesmärgid olid Suigu Lasteaia-Algkooli renoveerimine ja erineva

infotehnoloogia ja õppevahendite uuendamine koolides.

2015. aasta 1. septembrist jätkas kaks Are valla haridusasutust ühe asutusena – Are Kool.

Suigu lasteaed jätkas ainult lasteaiana, algkooli tegevus antud hoones lõpetati, uus asutus viidi

ühise juhtimise alla – üks direktor.



Juunis remonditi lasteaia söögisaal, koridorid said uued põrandakatted, kinnistul asuv kelder

sai uued turvalised piirded.

Ülevaade finantsriskide juhtimisest

Olulisemad investeeringud 2015. aastal teostati eelarve vahendite ja toetuste abil ning sama

poliitikat jätkatakse järgmisel perioodil.

Vald kasutab arveldamiseks SEB pangas olevaid arveldusarveid. Kõik pangatehingud

kinnitatakse vallavanema ja pearaamatupidaja poolt.

Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingute kohta

Are vallale kuulub 100%-line osalus osaühingus Are Vesi. Lisaks ollakse liige Korteriühistus

Pärivere 7 (vallale kuulub üks korter kaheteistkümnest ja üks koht juhatuses, juhatuse

liikmeid on kaks) ja Korteriühistus Suigu Kastani (vallale kuulub üks korter kaheksast ning

üks koht kolmeliikmelisest juhatusest). Muid valitseva mõju all olevaid äriühinguid,

sihtasutusi ja mittetulundusühinguid ei ole.

OÜ Are Vesi on 2006. aastal Are valla poolt asutatud ettevõte mille peamiseks tegevusalaks

on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Are valla suuremates asulates, Are alevikus,

Suigu küla keskuses ja Niidu küla keskuses. Lisaks on mõned väiksemad veevõrgud Kurena

ja Lepplaane külades. Ettevõtte käibest moodustab antud teenuse osutamine ligemale 50%.

OÜ Are Vesi on ainuke Are valla territooriumil tegutsev ühisvee ja –kanalisatsiooniteenuse

osutaja.

Lisaks on OÜ ülesandeks osutada erinevaid teenuseid Are vallale. Viimaste hulka kuuluvad

haljasalade, tänavavalgustuse, katlamajade hooldus ning osaline teede hooldus ning hoonete

haldamisega seotud muud tööd (pisiremondid ja hooldused).

OÜ peamine eesmärk 2016. aastal on ühinemisläbirääkimiste pidamine Matsalu Veevärk OÜ-

ga ja vee- ning kommunaalteenuste kvaliteedi tõstmine. Ühinemine suurema veemajandus

ettevõttega pole omaette eesmärk, vaid võimalus tõsta investeeringute mahtu vee- ja

kommunaalvõrkudesse, millega kaasneks ka teenuste kvaliteedi tõus.

OÜ pikema perspektiivi eesmärgid on keskenduda erinevate teenuste osutamisele osanikele

(katlamajade, hoonete, tänavavalgustuse, haljasalade ja teede hooldus). Seda juba teatavas

mahus tehakse, kuid katlamajade haldamine on hakanud toimima alles 2014. aasta algusest

ning tuleviku eesmärgiks on nende ülesannete ja vastutuse kasvatamine.



2 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss

(Eurodes) Lisa 31.12.2015.a. 31.12.2014.a.

Varad 2 763 816 2 783 191

Käibevara 131 239 236 405

Raha 2 37 034 127 129

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 78 913 65 325

Muud nõuded ja ettemaksed 4 15 292 43 951

Põhivara 2 632 577 2 546 786

Kinnisvarainvesteeringud 6 14 115 20 775

Materiaalne põhivara 7 2 591 902 2 499 451

Bioloogilised varad 8 26 560 26 560

Kohustused ja netovara 2 763 816 2 783 191

Lühiajalised kohustused 176 171 194 689

Saadud maksude, lõivude ja

trahvide ettemaksed 3 226 484

Võlad tarnijatele 9 24 048 47 431

Võlad töötajatele 10 24 889 26 727

Muud kohustused ja

saadud ettemaksed 11 60 139 60 104

Laenukohustused 12 66 869 59 943

Pikaajalised kohustused 179 378 246 450

Laenukohustused 12 179 378 246 450

Netovara 2 408 267 2 342 052

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem 2 348 852 2 017 462

Aruandeaasta tulem 59 415 324 590



Konsolideeritud tulemiaruanne

(Eurodes) Lisa 2015.a 2014.a

Tegevustulud 1 536 673 1 697 888

Maksutulud 14 707 483 626 321

Tulud kaupade- ja teenuste

müügist 15 131 676 145 165

Saadud toetused 17 697 575 915 325

Muud tegevustulud 16 -61 11 077

Tegevuskulud -1 473 214 -1 367 574

Antud toetused 18 -95 527 -70 466

Tööjõukulud 19 -788 622 -713 866

Majandamiskulud 20 -400 324 -391 719

Muud tegevuskulud 21 -91 809 -87 960

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus 6;7 -96 932 -103 563

Aruandeperioodi

tegevustulem 63 460 330 315

Finantstulud ja –kulud -4 045 -5 724

Intressikulu 12 -4 058 -5 791

Muud finantstulud 2 13 67

Aruandeperioodi tulem 59 415 324 590



Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(kaudsel meetodil, Eurodes) Lisa 2015.a 2014.a

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 63 460 330 315

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7 96 932 103 564

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 21 23 319 22 171

Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute

ja materiaalse põhivara müügist 16 3 928 -7 260

Saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 17 -90 929 -370 578

Antud sihtfinantseerimist põhivara

soetuseks 18 29 851 13 276

Muud korrigeerimised (põhivara

müüginõuete,

0 10 100

tasaarveldused võlgades hankijatega)

Korrigeeritud tegevustulem 126 561 101 587

Põhitegevusega seotud nõuete netomuutus 3,4 14 991 -22 252

Põhitegevusega seotud kohustuste

netomuutus 9,10,11 915 26 137

Kokku rahavood põhitegevusest 142 467 105 472

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest 7 -158 487 -225 674

Laekunud põhivara müügist 4,6,7,16 5 040 6 337

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 4,17 14 926 122 018

Tasutud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 18 -29 851 -7 736

Laekunud intressid 2 13 67

Kokku rahavood

investeerimistegevusest -168 358 -104 988

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 12 0 263 152

Tagasi makstud saadud laenud 12 -49 982 -220 411

Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid 12 -10 164 -9 164

Tasutud intressid ja muud finantstulud 12 -4 058 -5 792

Kokku rahavood

finantseerimistegevusest -64 204 27 784

Rahavoog kokku -90 095 28 268



Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 127 129 98 861

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 37 034 127 129

Raha ja selle ekvivalentide muutus -90 095 28 268



Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

Lisa Netovara kokku

Saldo 31.12.2013 1 987 241

Põhivara ümberhindlus

30 221

Aruandeaasta tulem 324 590

Saldo 31.12.2014 2 342 052

Põhivara ümberhindlus 6,7,8 6 800


Saldo 31.12.2015 2 408 267



Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma

koosseisult konsolideerimata finantsaruannetele (vt lisa 25). Eelarve täitmise aruanne on

koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideerimata finantsaruannetega

võrreldav. Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr 26.

Perioodi alguse raha jääk 110 833 eurot

Perioodi lõpu raha jääk 35 001 eurot

2015. aasta ületasid kulud tulusid -24 379 euro võrra.

*Reservfondi kasutamine

Eelarve

klassifikaato

ri tunnus

Selgitus Reservfondi

kulutamiseks

eraldatud

Kulutatud Jääk

01114 Eelarve 2015.a. 13 973 0 13 973

01114 Vallavalitsuse korraldusega

reservfondi vähendamine

13 973 4 998 8 975

Reservfondist on eraldatud raha Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse kulude katmiseks,

summas 4 998 eurot.



Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused

Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti

Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava

tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise

direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori

raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi

raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raamatupidamise aastaaruande aruandeperiood on 1. jaanuar kuni 31. detsember.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Varad ja kohustused, mille valdamine kestab kuni üks aasta kajastatakse bilansis

lühiajalistena ning varad ja kohustused, mille valdamine kestab üle ühe aasta kajastatakse

bilansis pikaajalistena.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ning lühiajalisi või

katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata

intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse

meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse

lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse

kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime

kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla

hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud

aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui

juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on



bilansist välja kantud.

Valitseva mõju all olev üksus ja konsolideerimine

Tütarettevõtjat (valitseva mõju all olev üksus) loetakse kontrolli all olevaks, kui

aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on

võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või

tagasi kutsude enamikku nõukogu liikmetest. Valitseva mõju all olevate üksuste

finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Grupisisesed nõuded, kohustused, tulud, kulud

on elimineeritud. Emaettevõtte eraldi bilansis kajastatakse tütarettevõtteid soetusmaksumuse

meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid),

mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida

aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Kulumi normid aastas on hoonetele 2%.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille

soetusmaksumus on alla 2 000 euro, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku

inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Põhivara

käibemaksu ei ole kajastatud investeeringutes.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks,

v.a põhivarasoetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis

kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad

vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis

põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara

esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja



võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse

lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust tööeast.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2-5%

Masinad ja seadmed 20%

Muu materiaalne põhivara 20 -25%

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Põhivara ümberhindlus

Aastatel 2003 kuni 2005 tuli läbi viia kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne

ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a toimunud hüperinflatsiooni ja

korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises.

Alates 2005-ndast aastas on teostatud mitmed renoveerimistööd kõikidel kinnisvaraobjektide, sh Are

Põhikooli hoone täielik renoveerimine. Renoveerimistööde käigus on hooned sisuliselt uuesti ehitatud,

mistõttu on Are vallavalitsus jäänud seisukohale, et põhivara ümberhindlust pole vaja teostada.

Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2006. a,

võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse

ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on

saadud seoses pärijate puudumisega.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel

turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit.

Maa arvele võtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Turuhinna

puudumise korral on teistelt avaliku sektori üksustelt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele

ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse

kasutusrendina.

a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas

või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi

tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud



juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara

omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku

tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust

vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu

põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Finantsvarad- ja kohustused

Finantsvaradeks loetakse raha, ostjatelt laekumata nõudeid, viitlaekumisi, muid lühi-ja

pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid,

muid lühi-ja pikaajalisi võlakohustusi.

Finantsvarad ja -kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on

antud finantsvara või -kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus.

Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustusega otseselt seotud kulutusi.

Finantsvarad ja -kohustused kajastatakse bilansis hetkel, mil asutusele läheb üle omandiõigus

vastavalt finantsvara või -kohustuse lepingu tingimustele.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul

alates bilansipäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on rohkem kui 12 kuud

pärast bilansipäeva, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne

aastaaruande kinnitamist, kajastatakse pikaajalisena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud

toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,

milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et

sihtfinantseerimine aset leiab.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist ning tulu sihtfinantseerimist kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega.

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal kas bilansis



kohustusena (gruppi kuuluvad kasumit taotlevad äriühingud) või tuluna (ülejäänud grupi

üksused). Avaliku sektori üksuselt saadud põhivarade sihtfinantseerimist kajastatakse toetuse

saamise momendil koheselt tulus.

Maksude arvestus

Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud (käibemaks) on kajastatud

soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Ettevõtte tulumaks

Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei

eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse

Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina

väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu

kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja

kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need välja kuulutatud või millal need

tegelikult välja makstakse.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud

maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Tulu- ja

maamaksu kogub ja kannab edasi Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks

deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist

saadud teatisele. Tähtajaks tasumata maksunõuetelt kogub Maksu- ja Tolliamet intresse ning

kannab need laekumisel edasi. Tulu loodusressursside kasutamisest kogub ja kannab edasi

Maksu ja Tolliamet. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve

trahvide määramise päeval. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised

omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on

usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

Dividenditulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse

soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekud

kajastatakse tekkimise momendil kuluna.



Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt,

mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes.

kajastatud andmetega.

Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara

müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi

tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata.

Rahavoogude aruanne

Põhivara soetusele lisanduv käibemaksukulu lisatakse põhivara soetusele. Põhivara soetuseks

saadud sihtfinantseerimisele lisatakse ka see osa sihtfinantseerimisest, mille arvel kaeti vastav

käibemaksukulu ning põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine loetakse kogumahus

rahavooks investeerimistegevusest.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Are Valla volikogu vallavalitsuse liikmed, ning asutuste juhid,

kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu

juhatuse liikmed, kõigi eespool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased

pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused,

mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste

hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamise

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil ja varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,

kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse

raamatupidamise aastaaruande lisades.



Lisa 2. Raha

31.12.2015 31.12.2014

Sularaha 644 1 440

Arvelduskontod SEB pangas 36 037 122 817

Arvelduskonto Danske Pangas 176 3

Arvelduskonto Swedbank´is 177 2 869

Raha kokku 37 034 127 129

Finantstulud ja -kulud 2015.a 2014.a

Intressitulu hoiustelt 13 67

Muud finantstulud ja kulud 13 67

Lisa 3. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

31.12.2015 31.12.2014

Üksikisiku tulumaks 78 196 64 840

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud

kokku 717 485

KOKKU MAKSUNÕUDED (lühiajalised) 78 913 65 325

Maamaksu ettemaksed 226 484

KOKKU SAADUD MAKSUDE

ETTEMAKSED 226 484

Üksikisiku tulumaksu ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpus

deklareeritud, kuid ülekandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist

saadud teatisele.



Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed

31.12.2015 31.12.2014

Nõuded ostjate vastu 15 205 28 134

Brutosummas 24 365 28 134

Ebatõenäoliseks hinnatud -9 160 0

Nõuded müüdud põhivara eest 0 80

Nõuded toetuste eest 0 1 876

sh sihtfinantseerimise toetused tegevuskulude

eest (KIK) 0 1 876

Maksude ettemaksed (käibemaks) 53 13 274

Ettemakstud sihtfinantseerimised (Pärnu

Keskraamatukogu) 34 30

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 557

Kokku 15 292 43 951

Lisa 5. Tütarettevõte

Are Vesi

OÜ

Osaluse

määr (%)

Kasumiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta

lõpus

Tegevustulu Tegevus-

kulu Tulem Varad Netovarad

2014 100 467 297 -115 088 351 454 456 681 414 468

2015 100 177 915 -121 387 56 011 727 796 707 002

Are Vesi OÜ asutamisotsus on koostatud 15.11.2006.a ja osaühing on äriregistrisse kantud

08.12.2006.a ning juhatus on kolmeliikmeline. Osaühingu põhitegevusalaks on vee- ja

reoveemajandus.



Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud

Jääk perioodi alguses Soetusmaksumus 22 354

Kogunenud kulum -1 578

Jääkväärtus 20 776

Üle viidud materiaalse põhivara hulka -4 841

üle toodud kulum 1 361

Kulum ja allahindlus -423

Müüdud -8 969

müüdud vara kulum 80

Üle toodud kinnisvarainvesteeringutesse 2 330

Ümberhindlused 3 800

Kokku liikumised -6 662

Jääk perioodi lõpus Soetusmaksumus 14 674

Kogunenud kulum -560

Jääkväärtus 14 114

Rendilepinguid saavad rentnikud katkestada ühe kuulise etteteatamisega.

Kinnisvarainvesteeringud, mis ei ole rendile antud ootavad rentnikku. Osa ruume seisavad

tühjana ja osa ruumidest kasutatakse laoruumidena.

Kasutusrendile antud põhivara

Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara

Jääkväärtus 31.12.2014 9 586 105 026

Soetusmaksumus 10 970 122 102

Akumuleeritud kulum -1 384 -17 076

Jääkväärtus 31.12.2015 8 898 100 633

Soetusmaksumus 10 970 122 102

Akumuleeritud kulum -2 072 -21 469



Lisa 7. Materiaalne põhivara

Rahavoogude aruandes materiaalse põhivara eest tasutud summa kujuneb järgmiselt:

Soetused ja parendused -184 811

Käibemaksukulu (lisa 21) -23 319

Tarnijatele tasumata põhivara eest muutus (lisa 9) -26 360

Tasutud toetaja poolt otse tarnijale (lisa 17) 76 004

Kokku -158 486

Aruandeaastal müüdi põhivara (sh kinnisvarainvesteeringuid, vt lisa 6) müügihinnaga 5040

eurot ja müügikahjumiga -3 929 eurot. Põhivara müügist laekumata summad on toodud lisas

4. Müügihinna tasumiseks ei teostatud tasaarvestusi võlgadega müüjate vastu.

Aruandeaastal võeti ümberhindlusena arvele varem maakatastrisse kandmata maad summas

3 000 eurot, mis hinnati maa maksustamishinnas.

Are Veele anti üle vee- ja kanalisatsioonitrassid põhivara jääkväärtuses 236 523 eurot.

Nimetatud tehingu tulemusena vähenes grupis nimetatud vara senine soetusmaksumus ja

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Lõpetamata tööd ja ettemaksed Kokku

Soetusmaksumus 17 200 2 621 135 215 665 29 488 410 809 3 294 297

Kogunenud kulum 0 -594 042 -171 315 -29 488 0 -794 846

Jääkväärtus 17 200 2 027 093 44 350 0 410 809 2 499 451

Soetused ja parendused 0 52 509 7 874 9 123 115 305 184 811

Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest (lisa 6) 47 4 794 0 0 0 4 841

kulum 0 -1 361 -1 361

Kulum ja allahindlus 0 -71 059 -23 534 -1 591 0 -96 185

Muu mahakandmine jääkväärtuses 0 -410 -2 640 -2 294 0 -5 344

kulum 2 2 723 2 294 5 019

Üle viidud kinnisvara investeeringutesse (lisa 6) -2 330 0 0 0 0 -2 330

Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -7 121 -7 121

kulum 7 121 7 121

Üle antud mitterahalised sissemaksed 0 -90 076 0 0 0 -90 076

kulum 90 076 90 076

Ümberhindlused 3 000 0 0 0 0 3 000

Ümberklassifitseerimine 0 513 941 0 0 -513 941 0

Kokku liikumised 717 498 415 -15 577 7 532 -398 635 92 452

Soetusmaksumus 17 917 3 101 892 213 778 36 317 12 174 3 382 079

Kogunenud kulum 0 -576 384 -185 006 -28 785 0 -790 176

Jääkväärtus 17 917 2 525 508 28 772 7 532 12 174 2 591 903



akumuleeritud kulum summas 90 tuhat eurot (Are Vesi võttis vara soetusmaksumuseks

ületulnud vara jääkväärtuse).

Lõpetamata ehitus

Põhivara objekt Saldo

31.12.2015

Are Põhikooli ümbrus ja spordirajatised 4 365

Eavere karjääri korrastamine 2 134

Aadu sild 1 830

Räägu tee 1 695

Niidu küla ühisveevärgi joogivee kvaliteedi

tagamine 1 650

Suurfarmi tee 500

Kokku 12 174

Kapitalirendi tingimustel renditud varad

(vt ka lisa 12)

Masinad ja seadmed

Jääkväärtus 31.12.2014 18 841

Soetusmaksumus 49 055

Akumuleeritud kulum -30 214

Jääkväärtus 31.12.2015 9 030

Soetusmaksumus 49 055

Akumuleeritud kulum -40 025

Lisa 8. Bioloogilised varad

Õiglases väärtuses

Perioodi

algul

Maksumuse

korrigeerimine

Perioodi lõpul

Mets (Kütimetsa

maaüksus) 26 560 0 26 560



Lisa 9. Võlad tarnijatele

31.12.2015 31.12.2014

Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 24 048 21 071

Võlad tarnijatele põhivara eest 0 26 360

Kokku 24 048 47 431

Lisa 10. Võlad töövõtjatele

31.12.2015 31.12.2014

Puhkusetasude kohustus 24 860 26 727

Võlad töövõtjatele majanduskulude eest 29 0

Kokku 24 889 26 727

Lisa 11. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

31.12.2015 31.12.2014

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 35 333 38 236

sh sotsiaalmaks 20 528 22 144

üksikisiku tulumaks 10 264 11 945

Käibemaks 902 0

töötuskindlustusmakse 1 404 1 895

Saastetasud 1011 918

kohustuslik kogumispensionimakse 1 224 1 334

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 20 467 15 645

Muud kohustused 4 339 5 799

Muud saadud ettemaksed 0 424

Kokku 60 139 60 104

Lisa 12. Laenukohustused

Järelejäänud tähtajaga

Kokku

Kuni

1a 1-2a 2-3a 3-4a 4-5a Üle 5a

Jääk seisuga 31.12.2014 59 943 66 616 38 252 38 795 39 346 63 441 306 393

Pangalaenud 49 778 51 721 38 252 38 795 39 346 63 441 281 333

Kapitalirendikohustused 10 165 14 895 25 060

Jääk seisuga 31.12.2015 66 869 38 252 38 795 39 346 39 902 23 082 246 247

Pangalaenud 51 974 38 252 38 795 39 346 39 902 23 082 231 352

Kapitalirendikohustused 14 895



Laenu andja Lõpp-

tähtaeg

Intressi-

määr

Alus-

valuuta

Jääk Intressikulu

31.12.2015 31.12.2014 2015 2014

AS SEB Pank

Laenud(lep.2009002579) 31.12.2016 2,6% + 6

kuu euribor euro 13 999 26 555 578 996

Danske Bank A/S Eesti filiaal

Laenud (lep.300714AR) 15.07.2021 1,085% + 6 kuu euribor euro 217 353 254 778 2 886 898

AS Elion Ettevõttted

Kapitalirent(lep.158921) 23.09.2015 12% euro - 914 42 191

Kapitalirent(lep 390122) 23.02.2016 12% euro 40 494 34 86

AS SEB Liising AS

Kapitalirent (lep.L11104879) 15.09.2016 2,5% + 6

kuu euribor euro 1 243 19 991 428 674

Kapitalirent (lep.L14104350) 20.06.2016 3,5% + 1

kuu euribor euro 13 612 3 661 90 81

Kokku x x x 246 247 306 393 4 058 2 926

Pangalaenud

2009. aastal võeti Are Põhikooli renoveerimiseks pikaajalist laenu (laenuleping 2009002579),

intressi määr 6 kuu Euribor+2,6%.

08.08.2014. a refinantseeriti SEB pangast võetud laen (laenuleping 2010008353) ja võeti uus

laen Danske pangast (laenuleping KL-300714AR) , intressi määraga 6 kuu euribor + 1,085%.

Laenudel tagatised puuduvad ja olulised eritingimused.

Kapitalirendid

OÜ Are Vesi (liisinguleping 11104879) võttis 04.08.2011 a kapitalirendile Traktor

Zetor Forterra 135 maksumusega 43 220 eurot (km-ta) intressimääraga 6 kuu euribor

+ 2,5% aastas.

16.06.2014 a võeti kapitalirendile (liisinguleping L14104350) hooldusniiduk Perugini

maksumusega 4 835 eurot (km-ta) intressimääraga 1 kuu euribor + 3,5% aastas.

Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara bilansiline maksumus on toodud lisas 7.



Lisa 13. Kasutusrent

Renditulud

Lisa 2015 2014

Kinnisvarainvesteeringute üür ja rent 6 878 921

Elamute ja korterite üür ja rent 791 533

(Suigu sotsiaalmaja)

Eluruumidelt üür ja rent 593 188

(Suigu seltsimaja kohvikuruumid)

Mitteeluruumide üür ja rent 4 511 4 531

(Are vallamaja ruumid ja Kuuse tn. kuuriboksid)

Kokku üüri ja renditulu varadelt 6 773 6 173

Rendilepingud on katkestatavad rentniku poolt olenevalt lepingust etteteatamisega 3 kuud või

poolte kokkuleppel.

Rendikulud 2015 2014

Sõidukid 8 312 17 950

IT vahendid 2 275 2 135

Inventar 566 757

Töömasinad 1164 544

Rendikulu kasutusrendilepingutelt 12 317 21 386

Kasutusrendile on võetud transpordivahendid:

1. Aprillis 2010.a sõlmis Are Vallavalitsus Swedbank Liisinguga kasutusrendileping nr

01125075L bussi Ford Transit Trend 2,4 rendiks kehtivusajaga aprill 2015 a,

rendiobjekti maksumusega 39 874 eurot (intressimääraga 6 kuu euribor +3,35%).

Lepingu lõppedes ostis Are Vesi vara välja hinnaga 4 984 eurot.

2. 21.01.2014 sõlmiti Swedbank Liising AS-ga täisteenusliisingu leping nr.0115214FSL

maastur KIA Sportage 2.0 maksumusega 20 900 eurot (km-ga) ja intressimääraga 3

kuu euribor + 2,4%. Lepingu lõpptähtajaks on 30.01.2019.

3. SEB Liising AS-ga sõlmiti 17.09.2014 a bussi FORD Turneo Custom 300 L

kasutusrendileping nr. L14107156 maksumusega 27 402 eurot intressimääraga 3 kuu

euribor + 1,65%. Lepingu lõpptähtaeg on 15.09.2019.

4. OÜ-l Are Vesi on sõlmitud 18.04.2011 a kasutusrendileping nr. L11102267 SEB

Liising AS-ga sõiduautole RENAULT Kangoo maksumusega 10 737 eurot tähtajaga

15.04.2015 a (6 kuu euribor+2,5%). Lepingu lõppedes vara osteti välja 2 889 euroga.



Rendikulu katkestamatutelt

sõidukite kasutusrendilepingutelt

tulevastel perioodidel

31.12.2015 31.12.2014

Järgmisel majandusaastal 7 290 6 945

1 - 2 aastal 7 351 5 214

2 - 3 aastal 7 411 5 315

3 - 4 aastal 3 444 5 581

0 2 645

Kokku: 25 496 25 700

Lisa 14. Maksutulud

2015.a 2014.a

Maksud

Füüsilise isiku tulumaks 643 452 561 090

Maamaks 64 032 65 231

Maksud kokku 707 484 626 321

Lisa 15. Tulud kaupade- ja teenuste müügist

2015.a 2014.a

Riigilõivud

Ehitisregistri toimingute eest 50

Ehitusloa väljastamise eest 1 387 3 009

Kasutusloa väljastamise eest 1 182 1 678

Vallasekretäri tõestamistoimingute riigilõiv 0 19

Kauplemisloa väljastamise eest 0 57

Suuremahuliste veoste vedamise eest 0 26

Ettevõtte registris muudatuste tegemise

riigilõiv 0 0

Riigilõivud kokku 2 619 4 789

Tulud majandustegevusest

Tulud haridusalasest tegevusest 43 079 44 398

Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud 56 059 54 162

Tulud muudelt majandusaladelt 19 025 33 404

Üür ja rent 5 559 5 381

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 5 323 2 482

Muu toodete ja teenuste müük -252 -13



Spordi- ja puhkealasest tegevusust 186 536

Tulu õiguste müügist (müügipiletid) 0 4

Tulud üldvalitsemisest 19 22

Tulud põllu-, metsamajandusest 60 0

Tulud majandustegevusest 129 058 140 376

Tulud kaupade- ja teenuste müügist

kokku 131 676 145 165

Lisa 16. Muud tegevustulud

2015.a 2014.a

Müüdud põhivara müügitulu (lisa

7) -3 929 7 260

Muud (ebatavalised) tulud 601 1 535

Tasu vee erikasutusest 1 901 1 941

Metsatulu 945 0

Saastetasud 421 342

Kokku -61 11 078

Lisa 17. Saadud toetused

2015.a 2014.a

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

kodumaine sihtfinantseerimine** 10 738 60 817

välisabi tegevuskuludeks** 1 177 4 249

Põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimine * 90 780 370 578

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

riigieelarvest kohaliku omavalitsuse

eelarve tasandusfondi 594 880 479 681

Saadud toetused kokku 697 575 915 325

Riigieelarvest saadud maksed tasandus- ja toetusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks:

hariduskulude katmiseks 273 232 eurot (2014. a 251 638 eurot), toimetulekutoetusteks 24 197

eurot (2014.a 20 455 eurot), kohalike teede hoiu toetus 75 130 eurot ning üldisesse fondi

kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt 222 321 eurot

(2014. a 207 588 eurot).



* Põhivara sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerija, sihtfinantseeringu sisu ning saamise viis 2015.a 2014.a

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (teede renoveerimine)

– laekus arveldusarvele 0 38 640

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA Vee ja kanalisatsiooni trass

III etapp Are alevik – toetaja kannab toetuse otse hankijale 76 004 254 464

Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA Are jõe seisundi

parandamine/likvideerimine– toetaja kannab toetuse otse hankijale

üldjuhul

0 72 345

Pärnu Maavalitsus (Hajaasustuse programmi vahendamine) 14 926 5 126

Pärnu Maavalitsus (Hajaasustuse programmi vahendamine) tagasi

nõutud -150 0

Are Vallavalitsus (Puhasti maaüksus)- tasuta vara saamine 0 3

Sihtfinantseerimine jooksva aasta tuludesse 90 780 370 578

2014.a MAA aruandes on SF. tegevuskuludeks tabeli all kommentaar pandud, et 31.12.14

seisuga jäi laekumata KIK-lt Are jõe seisundi parandamise/likvideerimise nõue summas 1876

eurot (vt. lisa 4).

**Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Sihtfinantseerija Projekti sisu 2015.a 2014.a

Majandusministeerium Teede hooldus 0 43 398

Keskkonnainvesteeringute Keskus

SA

Are valla koolide

looduslaager 0 4 721


SA Are mõisapargi hooldustööd 0 2 395


SA

Are mõisapargi hoolduskava

koostamine 3 137 0


SA

Are jõe seisundi parandamine

projekti kulud 0 3 168


SA

Are valla ohtlike jäätmete

kogumisring 832 0

Pärnu Maavalitsus Lapsehoiuteenus 414 3 154

Pärnu Maavalitsus Noortekeskuse projekt 1 385 1 600

Pärnu Maavalitsus Teavikud 2 300 2 090

PRIA Koolipuuvili 588 462

Eesti Kooriühing Kollektiivide juhid 0 553

PRIA Koolipiimatoetus 1 408 1 480

Eesti Rahvatantsu ja Muusika Selts Kollektiivide juhid 570 676

Kultuuriministeerium Ujumise algõpe 334 278



MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev Õpilasmaleva korraldamine 280 300

Eesti Kultuurkapital Are koolide lauluvõistlus 0 200

Eesti Kultuurkapital Muusikakeskuse soetamine

Are Huvikeskusesse 183 0

Pärnu Maavalitsus Alaealiste mõjutusvahendid 100 78

Pärnumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Koolieelsete õpetajate

koolitus 384 305

Pärnumaa Omavalitsuste Liit MTÜ Laulu- ja tantsupeo transport 0 208

Kokku sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks 11 915 65 066

Lisa 18. Antud toetused

2015.a 2014.a

Sotsiaaltoetused 37 941 25 724

peretoetused 20 590 7 108

toimetulekutoetus ja täiendavad sotsiaaltoetused 13 041 13 987

toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele 628 1 330

sotsiaalmaks hooldajatoetustelt 1157 422

muud sotsiaalabitoetused 1 900 2 877

preemiad ja stipendiumid 625 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks* 18 207 22 674

kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 18 207 22 674

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 29 851 13 276

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14 926 8 147

Sh. tasuta antud põhivara 0 5 303

Sh. tasuta antud bioloogiline põhivara (vt lisa7) 0 240

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks vahendamine 14 926 5 129

(hajaasustuse veeprogramm)

Mittesihtotstarbeline finantseerimine 9 527 8 792

liikmemaksud 9 527 8 792

Antud toetused kokku 95 526 70 466



*Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Toetuse saaja Lisa 2015.a 2014.a

Õpilasvedude toetus POL-ile 11 566 11 451

Pärnumaa Omavalitsuste Liit MTÜ 0 2 600

Hoolivad Südamed MTÜ 22 0 4 920

Taksobuss OÜ 560 1 008

EELK Pärnu-Jakobi Kogudus 350 350

Elbu Küla Selts MTÜ 250 0

Murru Küla Selts MTÜ 22 300 533

Meie Kodukülad Seltsing 0 165

Judoklubi Samurai 140 140

Are Valla Tuletõrjeselts MTÜ 100 200

Are Sõbrad MTÜ 22 200 0

Terve Are MTÜ 22 100 0

Tehnika 4 Are KÜ 100 100

Evangeeliumi Kristlaste Suigu Kogudus 100 650

Lepplaane külaselts MTÜ 22 3690 100

Niidu Küla Selts MTÜ 22 100 0

Suigu Jahimeeste Selts 247 0

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 0 100

Pänumaa Lasterikaste Perede Liit MTÜ 40 0

Pääsusilmad Seltsing 164 0

KÜ Pärivere 9 22 0 100

KÜ Pärnatamme 22 0 156

KÜ Pärivere 11 100 0

Tuluke Seltsing 100 0

Gerta Pulk jalgpallide soetus 0 100

Kokku 18 207 22 673



Lisa 19. Tööjõukulud

2015.a 2014.a

Avaliku teenistuse ametnike töötasud 75 018 65 994

Töötajate töötasud 467 938 428 421

Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud 29 412 25 170

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 17 015 13 073

Töötasukulud kokku 589 383 532 658

Erisoodustused 502 37

Sotsiaalkindlustusmaks 194 027 175 903

Töötuskindlustusmaks 4 584 5 237

Tulumaks erisoodustustelt 126 31

Tööjõukulud kokku 788 622 713 866

Keskmine töötajate arv 2015.a 2014.a

Avaliku teenistuse ametnikud 6 6

Töötajad 45,91 45,08

Valitavad ja ametisse nimetatud isikud 1,6 1,6

OÜ Are Vesi juhatuse liikmed 1 1

OÜ Are Vesi töölised 3 3

Kokku 57,51 56,68

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste

töölepingute korral ei ole töötajate arvu esitatud.

Lisa 20. Majandamiskulud

2015.a 2014.a

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 73 624 83 498

Rajatiste majandamiskulud 82 962 72 819

Õppevahendite ja koolituse kulud 75 570 74 628

Sõidukite majandamiskulud 33 557 45 383

Toiduained ja toitlustusteenused 22 430 22 240

Administreerimiskulud 25 283 19 950

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 16 102 14 102

Inventari majandamiskulud 22 596 18 456

Sotsiaalteenused 12 913 10 378

Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 7 241 7 134

Koolituskulud 3 273 7 963

Koolituskulud riigieelarvelisest haridustoetusest 984 1 517

Teavikute ja kunstiesemete kulud 7 425 5 257

Uurimis- ja arendustööd 7 775 0

Mitmesugused majandamiskulud 4 324 4 134



Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 1204 638

Muu erivarustus ja materjalid 290 636

Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 2 078 1 368

Eri- ja vormiriietus 335 1 108

Lähetuskulud 354 509

Kokku 400 324 391 718

Lisa 21. Muud tegevuskulud

2015.a 2014.a

Käibemaksu kulu 50 688 59 784

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 23 319 22 171

Käibemaks riigieelarvelisest haridustoetusest

koolituskuludelt 102 196

Käibemaks riigieelarvelisest haridustoetusest

õppevahendite kuludelt 484 515

Maamaks 38 38

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 4 268 3 765

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 11 470 308

Trahvid 341 788

Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded 576 0

Ettevõtte tulumaks 74 0

Maksuvõlalt arvestatud intressid 2 1

Muud tegevuskulud 1 195

Riigilõivud 446 99

Muud maksud 0 100

Kokku 91 809 87 960



Lisa 22. Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks on vallavalitsuse ja volikogu liikmed, asutuste juhid ning nende lähedased

isikud samuti nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Antud

toetused seotud osapooltele vt lisast 18. Muid tehinguid, mida peaks avalikustama ei ole

toimunud.

Turuhinnast erinevatel tingimustel ei ole 2015.aastal ja 2014.aastal seotud isikutega tehinguid

tehtud.

Konsolideerimisgrupi tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmete arvestatud tasud.

Konsolideerimisgrupi tegev-ja

kõrgema juhtkonna keskmine

arv (taandatud täistööajale)

Tasude kogusumma

(euro)

2015.a 2014.a 2015.a 2014.a

Volikogu liikmed 1 1 7 085 6 371

Vallavalitsuse liikmed 4 5 36 812 34 945

Asutuse juhid 5 6 57 432 68 596

Juhatuse liikmed 1 1 11 400 11 468

Kokku 13 14 112 729 121 380

Lisa 23. Tingimuslikud varad ja kohustused

Lisa 31.12.2014 31.12.2014

Sõlmitud hankelepingud 26 754 112 813

Kasutusrendikohustused 13 25 496 25 700

Potentsiaalne tulumaksukohustus 14 854 81 417

Tingimuslikud kohustused kokku 67 104 198 060

Toetuste saamise nõuded 17 0 76 004

Tingimuslikud varad kokku 0 76 004

Sõidukite kasuturendikohustusi 31.12.2015 seisuga jäi tulevastel perioodidel tasuda 25 496 eurot.

Erinevate põhivara investeeringute töövõtulepingutest on tegemata 31.12.2015 seisuga 26 754

eurot.

Lisa 24. Bilansijärgsed sündmused

Are Kooli spordirajatised said märtsis 2016 EAS toetuse, summas 32 000 eurot. Omaosaluse

summa selgub täpselt hankega.

Suigu Suurfarmi tolmuvaba katte ehitusleping sõlmiti samuti märts 2016, summas 42 904 eurot.



Lisa 25. Are Vallavalitsuse konsolideerimata finantsaruanded

Bilanss

31.12.2015 31.12.2014

Varad 2 281 574 2 335 674

Käibevara 120 121 189 378

Raha 35 001 110 833

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 78 912 65 325

Muud nõuded ja ettemaksed 6 208 13 220

Põhivara 2 161 453 2 146 296

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 243 234 6 711

Kinnisvarainvesteeringud 14 114 20 775

Materiaalne põhivara 1 877 545 2 092 250

Bioloogiline vara 26 560 26 560

Kohustused ja netovara 2 281 574 2 335 674

Lühiajalised kohustused 157 697 169 784

Saadud maksude, lõivude ja trahvide

ettemaksed 226 484

Võlad tarnijatele 24 106 35 686

Võlad töövõtjatele 24 769 24 923

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed 56 582 57 545

Laenukohustused 52 014 51 145

Pikaajalised kohustused 179 378 231 595

Laenukohustused 179 378 231 595

Netovara 1 944 499 1 934 295

Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 1941095 1 961 158

Aruandeaasta tulem 3 404 -26 863



Konsolideerimata tulemiaruanne

2015.a. 2014.a.

Tegevustulud 1 398 693 1 365 644

Maksutulud 707 484 626 321

Tulud kaupade- ja teenuste

müügist 64 547 67 384

Muud tegevustulud 5 092 11 078

Saadud toetused 621 571 660 861

Tegevuskulud -1 391 761 -1 387 537

Antud toetused -98 196 -171 610

Tööjõukulud -745 146 -667 013

Majandamiskulud -393 134 -378 601

Muud tegevuskulud -78 914 -82 984

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus -76 372 -87 329

Aruandeperioodi tegevustulem 6 932 -21 893

Finantstulud ja -kulud -3 528 -4 970

Intressikulu -3 541 -5 037

Muud finantstulud 13 67

Aruandeperioodi tulem 3 404 -26 863



Konsolideerimata rahavoogude aruanne

(kaudsel meetodil) 2015.a. 2014.a.

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem 6 932 -21 894

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 76 372 87 329

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 23 319 22 171

Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse

põhivara müügist

3 929 -7 260

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -14 926 -116 114

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 29 851 111 225

Muud korrigeerimised (põhivara müüginõuete

tasaarveldused võlgades hankijatega)

0 10 100

Korrigeeritud tegevustulem 125 477 85 557

Põhitegevusega seotud nõuete netomuutus -6 656 -3 213

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 1 985 28 222

Kokku rahavood põhitegevusest 120 806 110 566

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara (v.a finantsvarad) soetamisel -131 876 -154 564

Laekunud põhivara (v.a finantsvarad) müügist 5 040 6 337

Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 14 926 122 018

Makstud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks -29 851 -105 682

Laekunud intressid 13 67

Kokku rahavood investeerimistegevusest -141 748 -131 824

Rahavood finantseerimisest

Saadud laenud 0 263 152

Laenude tagasimaksed -49 982 -220 411

Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -1 367 -1 884

Tasutud intresse --3 541 -5 037

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -54 890 35 822

Puhas rahavoog -75 832 14 565

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 110 833 96 268

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 35 001 110 833

Raha ja selle ekvivalentide muutus -75 832 14 565



Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Netovara

kokku

Saldo 31.12.2013 1 930 938

Põhivara ümberhindlus 30 221

Aruandeaasta tulem -26 863

Saldo 31.12.2014 1 934 296

Põhivara ümberhindlus 6 800


Saldo 31.12.2015 1 944 500



Lisa 26. Selgitused eelarve täitmise juurde

1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta

Lisaeelarvetega on suurendatud maksutulusid, kaupade ja teenuste müügitulu ning saadavaid

toetusi tegevuskuludeks. Tulumaksu suurendasime 45 tuh eurot ning saadavate toetuste

kogusumma erinevus oli esialgse eelarvega võrreldes 16 tuh eurot.

Reservfondist eraldati täiendavalt vallavalitsuse korraldusega 5 tuh eurot Tallinna

Halduskohtu kohtuotsuse kulude katmiseks.

Muud tegevustulud suurenesid üle 5 tuh eurot seoses sihtfinantseerimise tagastusega OÜ Are

Vesi käest, mille tingis tänavavalgustuse projekti ehitustööde odavnemine.

Personalikulusid suurendasime 34 tuh eurot ja majandamiskulusid 4,5 tuh eurot. Muude

tegevuskulude suurenemine oli tingitud õpetajate palgakulu kasvust võrreldes esialgse

eelarvega ning valla haridusasutuste liitmisest ühise juhtimise alla.

Noorsootegevuse lõplik eelarve vähenes esialgsega võrreldes ca 10 tuh eurot, kuna

planeeritud lastemänguväljaku ehitamine lükati järgmisse aastasse.

2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta;

Tulumaksu laekus prognoositust 5 tuh euro võrra rohkem ja muud saadud toetused

tegevuskuludeks 5 tuh euro võrra vähem. Kaupade ja teenuste müügist saime tulu 4,7 tuh euro

võrra vähem kui eelarves planeerisime.

Majanduse tegevusalade täituvus oli suurem, kuna maade munitsipaliseerimise ja mõõdistuste

kulud läksid planeeritust kallimaks.

Elamu- ja kommunaalmajanduse eelarve täitmine on ca 16 tuh eurot suurem kui esialgu

planeeriti. Suurenemise tingis hajaasustuse veeprogrammi sihtfinantseerimise ja muu heakorra

kulude kasv.

Hariduskulude eelarve täitmine oli 19 tuh eurot vähem, kui viimase eelarvega sai planeeritud.

Seda tingis tööjõu- ja majanduskulude ning ostetud õpilaskohtade väiksem eelarve täituvus.

Aasta lõpuks jäi likviidsete varade jäägiks 35 tuh eurot, mis on ligu 76 tuh eurot vähem kui

31.12.2014 a.



MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI

Konsolideerimisgrupi majandusaasta on koostanud Are Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning X.X.2016 Are Vallavalitsuse

protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

Olavi Põllu (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem X.X.2016

Documents

Are valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi MAJANDUSAASTA …pol.parnumaa.ee/content/editor/files/Are valla 2015... · 2016. 8. 18. · Aastad Maj. kasv % SKP (milj eurot jooksevhindades)