JBelahtme valla 201 1. aasta konsolideerimisgrupi ......Nimetus Registrikood JBelahtme valla 201 1. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aadress Telefon Faks E-posti aadress

Nimetus

Registrikood

JBelahtme valla 201 1. aasta konsolideerimisgrupi

majandusaasta aruanne

Aadress

Telefon

Faks

E-posti aadress

Interneti kodulehekiilje aadress

Majandusaas ta algus

Majandusaasta l6pp

Audiitor

JBelahtrne vald

75025973

JBelahtrne vald, JBelahtme kiila

74202 Harjumaa

+3726054887

HLB Expertus Audit ou

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raarnatupidarnise aastaaruandest, millele on

lisatud lisatud audiitori j~eldusotsus. Dokument koosneb 65 lehekiiljest.

Vallavanem -

JGelahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................... 3 .... Vallavanema poordumine ........................................................................................................... 3

Konsolideerimisgrupi struktuur .................................................................................................. 5 Ulevaade tahtsamatest finantsnaitajatest ..................................................................................... 6 Ulevaade majanduskeskkonnast ................................................................................................. 9 Elldine iilevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest ...................................... 12 ~ levaade valitseva ja olulise m6ju all olevate iseseisvate juriidiliste isikute kohta ................. 13

................................................................................................ Ulevaade arengukava taitmisest 13 KONSOLIDEERIMlSGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................ 26

Tegevjuhtkonna deklaratsioon .................................................................................................. 26 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspdhim6tted ................. 31

................................................................................................................................ Lisa 2 Raha 38 Lisa 3 Maksud, ldivud ja trahvid .............................................................................................. 38 Lisa 4 Muud nduded ja ettemaksed .......................................................................................... 39 Lisa 5 Osalused mittetulundusiihingutes ................................................................................... 40

.............................................................................................. Lisa 6 Osalused tiitarettevatetes 41 Lisa 7 Finantsinvesteeringud ................................................................................................... 41

................................................................................................ Lisa 8 Kinnivarainvesteeringud 42 - . Lisa 9 Materiaalne pohivara ..................................................................................................... 43 ...................................................................... Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 45

Lisa 1 1 Tingimuslikud kohustused ........................................................................................... 45 .......................................................................................................... Lisa 12 Laenukohustused 46

Lisa 13 Saadud toetused ............................................................................................................ 47 Lisa 14 Tulud kaupade ja teenuste muugist ........................................................................... 49

............................................................................ Lisa 15 Muud tegevustulud ja finantstulud 4 9 ............................................................................................................. Lisa 16 Antud toetused 50 ..... w ................................................................................................................. Lisa 17 Toojoukulud 51

...................................................................................................... Lisa 18 Muud tegevuskulud 52 Lisa 19 Kasutusrent ................................................................................................................. 53 Lisa 20 Seotud osapooled ....................................................................................................... 54

....................................... Lisa 2 1 Jaelahtme Vallavalitsuse konsolideerimata finantsaruanded 55 .............................................................................................. Lisa 22 Eelarve taitmise aruanne 59

......................................................................... Lisa 23 Reservfondi kasutamise aruanne 20 1 1 62 Audiitori jiireldusotsus .................................................................................................................. 64 Majandusaasta aruande allkirjad ................................................................................................... 65

Vallavane 1

J6elahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

TEGEVUSARUANNE

Vallavanema poordumine

Jdelahtme valla suuruseks on 2 1 1 km2 ning see asub Pdhja-Eestis Harjumaal. Jdelahtme vald on

muistse Ravala (Revala) maakonna siida. Tanane Jdelahtme vald kujunes ajalooliselt kuue vaikse

mdisavalla - Jdelahtme, Jagala, ulgase, Kostivere, Rummu ja Kodasoo iihinemisel. Vald piirneb

pdhjast Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega; idast Kuusalu ja Anija vallaga; ldunast

Raasiku ja Rae vallaga; I m e s t Tallinna ja Maardu linna ning Rae ja Viimsi vallaga. Valla

koosseisus on 9 vaikesaart. Labi valla kulgevad Tallinn-Narva maantee ja raudtee, alguse saab

Jagala - Karavete maantee. Suurimaks jdeks on Jagala jdgi, mis uhinedes Jdelahtme jdega

suubub Ihasalu lahte. Jdeliihtme vallas on 33 kula ja 2 alevikku. Seisuga 1. jaanuar 201 1 a. elas

Jdelahtme vallas 6 035 registreeritud elaniku, 3 1. detsembri 201 1. aasta seisuga elas vallas 6 102

inimest.

Jdeliihtme vald kohaliku omavalitsusiiksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi

pdhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla pdhim2irusest ja muudest

kohaliku tasandi seadustatud Gigusaktidest. Valla ulesandeks on omavalitsusorganite - volikogu

ja vallavalitsuse kaudu juhtida ja korraldada kohaliku elu kiisimusi ja nende lahendamist

Jdelahtme valla territooriumil. Valla territooriumil on kolm kooli: Loo Keskool, Kostivere Kool

ja Neeme Kool; kolm lasteaeda: Loo Lasteaed, Kostivere Lasteaed ja Neeme Lasteaed;

keskraamatukogu koos viie allraarnatukoguga: Loo Raamatukogu, Kostivere Raamatukogu,

Kaberneeme Raarnatukogu, Jdelahtme Raamatukogu ja Neeme Raamatukogu; Loo

kultuurikeskus, JdelZihtme rahvamaja, Neeme rahvamaja, Kostivere Kultuurimdis, OU Loo

Tervisekeskuse kaks perearstikeskust, spordihoone ning Muusika- ja Kunstikool. Suuremateks

tooandjateks on vald oma allasutustega, AS Tallegg, Kaitsevagi, Lunden Food OU, ou Lindstrom, Politsei ja Piirivalve Amet, Eesti Post, ou Nelico, AS Aatmaa, ou Loo Vesi, jt.

201 1. aastal aastal taastus osaliselt tulumaksu laekumine vdrreldes 2010. aastaga. Samas koostati

ka 201 1. aasta eelarve konservatiivselt ning 2010. aastal vahendatud tegevuskulusid hoiti

vdimaluste piires samal tasemel. Selline tegevus vdimaldas vallal investeerida ning olulisimaks

tegevuseks 201 1. aastal saab pidada Loo lasteaia juurdeehituse valmimist, millega avati neli

Vallavane v

Jcelahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

lisarijhma. 20 1 1 . aastal kasvas ka Jdelahtme Muusika- ja Kunstikooli tegevus ning valmistati ette

viie valla raamatukogu uhendamine uhtseks asututseks - Joelahtme Keskraamatukoguks ja uue

kultuuriasutuse Kostivere Kultuurim6is asutamist.

Andrus Umboj a

Vallavanem

Vallavanem V


Konsolideerimisgrupi struktuur

Jdelahtme valla 20 1 1. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni valla ametiasutuste,

hallatavate asutuste ja valla valitseva mdju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse

tulemuste kohta.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos

valitseva m6ju all oleva uksusega (vt lisa 6).

Konsolideerimata aruanded on valla arnetiasutuste ja tema hallatavate asutuste koondaruanded

(vt lisa 2 1).

Kaesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskalas Eesti Vabariigi

hea raamatupidamistavaga.

Tulenevalt valla- ja linnaeelarve seaduses satestatust, esitatakse valla majandusaasta aruande

koosseisus ka eelarve taitmise aruanne (vt lisa 22) ja reservfondi kasutamise aruanne (vt lisa 23)

ning antakse iilevaade 100% valla osalusega iiriiihingute majandustegevusest.

Kaesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad

jiirgmised uksused:

Konsolideeriv iiksus on Jdelahtme Vallavalitsus:

Vallavanem a

Alliiksuse nimetus Tiibtajate keskmine arv

majandusaastal vt lisa 17 (taandatuna tlistotiajale)

Tbiitasukulude kogusumma

majandusaastal vt lisa 17 (eurodes)

Loo Keskkool

Kostivere Pdhikool

Neeme Algkool

Jdelahtme Muusika- ja Kunstikoool

J6elahtme valla lasteaiad (3) J6elahtme valla raamatukogud (5) Jdelihtme valla rahvamajad ja kultuurikeskus (3)

6 53

27

6

8

82

9

12

21 115

629 956

256 832

59 434

81 172

619 193

64 220 1 98 363


Elamumajandus 17 271 495 ]

Pilevakeskus

Keskkonnakaitse

Konsolideerimisgrupi keskrnine tootajate arv aruandeaastal oli 251 ning neile arvestati ilma

sotsiaal- ja tootuskindustusmakseta tootasu 2 028 481 eurot.

1 2

Sotsiaalne kaitse

B. Konsolideeritud iiksused (vt lisa 6)

5 891 35 458

2

Konsolideerimisgrupi tegevjuhtkonna ja kdrgema juhtkonna liikmete arv ja aruandeaastal

arvestatud tasud.

I 1 326

ijksuse nirnetus

Loo Vesi OU

JaelBhtme Varahaldus ou KOKKU

2 723 573 KOKKU

~laltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja tootuskindlustusmakseteta, kuid nende

hulka on arvatud kdik tootasud ja huvitised. Muid taiendavaid olulisi soodustusi pole

tegevjuhtkonna ega kdrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.

251

J6ellhtme valla

osaluse malr (%)

100

L 00

x

~ l e v a a d e tahtsarnatest finantsnaitajatest

Tootasude kogusumma

majandusaastal

(eurodes)

15 049

59 499

44 972

119 520

Volikogu liikmed

Vallavalitsuse liikmed

Naukogude ja juhatuse liikmed

KOKKU

Jaeliihtme valla konsolideerimisgrupi aruanne koostati rida-realt meetodil konsolideerituna

Tbotajate keskmine arv

majandusaastal

(taandatuna ti4istSoajale)

17

1

18

Konsolideerirnisgrupi

tegev- ja k6rgema

juhtkonna keskmine arv

17

4

12

33 -

Tliotasude kogusumma

majandusaastal

(eurodes)

217 488

8 157

225 645

Jlielahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

esmakordselt 2005. majandusaasta kohta. Konsolideerimisgrupi tahtsamatest finantsnaitajatest

ulevaate saarniseks esitatakse vdrreldavad konsolideeritud andmed viie aasta kohta:

Konsolideerimisgrupi tahtsamad finantsnaitajad (eurodes)

- - - - -

* Maksevalmidus = raha + vaartpaberid - varud / liihiajalised kohustused - Maksevalmiduse

kordaja naitab, kui suure osa luhiajalistest kohustustest on ettevdte konkreetsel ajahetkel

suuteline kohe tasuma. Uldiselt peetakse heaks maksevalmiduse kordaja vii&tuseks 0,2 - 0,4.

Liiga kdrge va5irtus naitab rahaliste vahendite ebaefektiivset kasutamist. Jdeliihtme valla

konsolideeritud aruannete pdhjal on maksevalmiduse kordaja 3 1.12.20 1 1 seisuga hea.

Bilansi nditajad

Varad aasta lbpus

Kohustused aasta Ibpus

Netovara aasta Ibpus

Tulemiaruande nditajad

Tegevustulud

Tegevuskulud

Tegevustulem

Muud ntfitajad

Maksevalmidus* (kordades)

Likviidsuskordaja ** (kordades)

Kohustuste osakaal varadest (%)

Laenude osakaal varadest (%)

Piirmddrade tditmine

konsolideerimata naitajate alusel

Laenukohustuste osakaal tuludest,

millest on maha arvatud

sihtfinantseerimine** * (%)

Tagasimakstud laenukohustuste

suhe tuludesse, millest on maha

arvatud sihtfinantseerimine ** ** (%I

** Likviidsuskordaja = kaibevara - varud/liihiajalised kohustused - Likviidsuskordaja marab

Vallavanem v

201 1

18 127810

7 359 773

10768037

7298 140

-7018787

279 353

0,26

1,3 1

40,6

14,6

35,9

6,5

201 0

15811 542

5 249 312

10562230

6711 162

-6278286

432 876

0,63

1,61

33,2

17,7

44,6

3 ,O

2009

14248717

4 061 236

10187481

7 147803

-7252312

-1 04 509

0,53

1,62

28,5

19,O

42,O

6,1

2008

12339570

2 025 330

I0314240

7732309

-7977987

-245 678

0,26

1,45

16,5

4,o

X

X

2007 1

1 1 545 157

1 387 335

10157822

6644954

-6288256

356 698

1,29

2,98

12,l

6.4

X

X


ettevdtte vdime tasuda liihiajalisi kohustusi, kasutades likviidseid vahendeid. Jdeliihtme valla

konsolideeritud aruannet pdhjal on likviidsuskordaja 3 1.12.201 1 seisuga hea.

*** Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine =

bilansilised laenukohustused aasta 16puks / kassapo'hised tulud - kassapo'hised saadud

sihtotstarbelised eraldised dfinantseerimine) eelarve taitmise aruande po'hjal - Valla- ja

linnaeelarve seadusega kehtestatud naitaja, mille iilempiiriks on 60%.

**** Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud

sihtfnantseerimine = aruandeaastal tagasi makstud laenukohustuste summa / (kassapdhised

tulud - kassapo'hised saadud sihtotstarbelised eraldised flnantseerimine) eelarve taitmise

aruandepo'hjal - Valla- ja linnaeelarve seadusega kehtestatud naitaja, mille iilempiiriks on 20%.

Bilansimaht

Grupi bilansimaht seisuga 3 1.12.201 1 oli 18 127 8 10 eurot, kasvades aastaga 14,7%.

Bilansimahust moodustasid pdhivarad 89% ja kaibevarad 1 1 %.

PGhivarad

Pdhivara oli aasta ldpu seisuga 16 125 045 eurot, mis suurenes aastaga 2 578 672 euro varra ehk

19%. Materiaalse pdhivara osakaal kogu p6hivaradest oli 99 %.

Netovara ja kohustused

Grupi kohustused kasvasid aruandeperioodil 2 1 10 461 euro vdrra ehk 40%. 3 1.12.20 1 1 aasta

seisuga oli grupi netovara 10 768 037 eurot, kasvades aastaga 205 807 euro vdrra ja

moodustades bilansimahust 59 %.

Tegevustulud, -kulud ja tulem

Grupi 201 1. aasta tegevustulud kokku olid 7 298 140 eurot. 2010. aastaga vdrreldes tegevustulud

kasvasid 586 978 eurot ja tegevuskulud kasvasid 740 501 eurot. Grupp ldpetas 20 1 1.

majandusaasta 129 479 eurose postiivse tulemiga.

201 1. aasta tegevustuludest moodustasid maksutulud 64% (20 10. aastal 65%), miiiidud tooted ja

teenused 16% (2010. aastal 18%), toetused 17% (2010. aastal 14%) ja muud tulud 3% (2010.

J6elahtme vald 201 1 konsolideeritud rnajandusaasta aruanne

aastal 3%).

Grupi 20 1 1. aasta tegevuskuludest moodustavad antud toetused 9% (20 10. aastal lo%),

tooj jjdukulud 40% (20 10. aastal 44%), muud tegevus- ja majandamiskulud 4 1% (20 10. aastal

40%) ja pdhivara amortisatsioon 10% (20 10. aastal6%).

Maksevtiime ja likviidsus

20 1 1. aasta ldpus olid grupi maksevalmidus ja likviidsuskordaja naitajad head. Vdrreldes 20 10.

aastaga naitajad manevdrra muutusid, kuid iildiste hindamiskriteeriumite jargi on grupi makse-

v6imeja likviidsus jatkuvalt hea.

~ l e v a a d e majanduskeskkonnast

201 1. aasta oli Eesti majandusele mitmete naitajate osas vaga edukas. Majanduskasv oli ELi

kiireim (7,6%), toohaive kasvas statistikaameti andmetel markimisvaarselt ja tootus vahenes

jaudsalt ning reaalpalk hakkas aasta teisel poolel samuti kasvarna. Olulise panuse kasvu andis

juba 2010. aasta keskpaigast alates kiiresti kasvama hakanud eksportiv tootlev toostus, kuhu

andis mWava panuse masinate ja seadmete gruppi kuuluv elektroonika. 201 1. aasta lbpupoole

muutus kasv laiapdhjalisemaks ning elektroonika panuse olulise vahenemise kompenseerisid

muuhulgas tugev ehitussektor ning info ja sidevaldkond. Ulikiire majanduskasvu hindamisel

tuleb siiski silmas pidada, et Eesti SKP tase oli eelneval, 2010. aastal, oma eelmisest

tipptasemest 15% madalam.

Sisenaudluse kasv osutus 20 1 1. aastal samuti tugevaks, kuid vaga madala vardlusbaasi tdttu

polnud see ullatav. Kindlustunde indikaatorid poordusid kasvule juba 2009. aasta kevadel, kuid

tarbimises ja investeeringutes hakkas tulevikuvaljavaadete paranemine avalduma alles jargmise

aasta ldpus. 201 1. aasta teises pooles hakkas majanduskonjunktuur kull kiiresti halvenema, kuid

tarbimis- ja investeerimiskaitumisele see veel margatavat m6ju pole avaldanud. 0nneks

konjunktuuri langus aasta lapus peatus ning poordus kergele tausutrendile.

Eratarbimise reaalkasvu parssis 5%-ne tarbijahindade taus, mida pahjustas valdavalt toiduainete

ja energia kiire kallinemine. Kuna nendele sundkulutustele kulus paratamatult varem plaanitust

rohkem raha, siis oli muu tarbimise kasv piiratud. Vaatarnata palgatulu selgele kasvule, tuli

Vallavanem a


tarbimise kasv siiski valdavalt pusikaupade ja eriti sdiduautode arvelt, mille ostmine oli

kriisiaastatel ebakindlate tulevikuva]javaadete tdttu edasi lukatud. Seega oli kasv esialgu iipris

kitsapahjaline.

Suurima panuse sisendudluse kasvu 201 1. aastal andsid investeeringud ning ettevbtete varude

suurenemine. 20 11. aastal kasvatasid investeeringuid kdik sektorid, kuid eriti jduliselt tegid seda

ettev6tted terve aasta jooksul. Valitsemissektor ja kodumajapidarnised panustasid

investeeringutesse rohkem aasta teisel poolel. Vaatamata kiirele kasvule (27%) jai

investeeringute tase buumiaegsest tipust siiski veel 40% madalamaks. Samas on positiivne, et

arvutustehnika ning masinate ja seadmete investeeringute maht on saavutanud peaaegu

kriisieelse taseme ning madalseisus on peamiselt kinnisvaraga seotud investeeringud ning

transpordivahendite soetamine.

Sisen6udluse osakaal SKPs, mis kerkis enne kriisi 1 10%-ni ja langes seejkel oluliselt alla SKP

taseme, kerkis 20 11. aastal95%-ni.

20 1 1. aastal vdimaldasid eksporti margatavalt suurendada tugevnenud majanduskasv peamistel

eksporditurgudel, vabade tootmisvdimaluste olemasolu ning elektroonikasektori edukus

valisturgudel. 201 1. aastal suurenes kaupade ja teenuste eksport piisivhindades 25%. Ekspordi-

kasv oli laiapdbaline, kaubagruppidest vedas kasvu masinate ja seadmete, metallide,

keemiatoodete, puidu- ja puidutoodete ning toidu ja pdllumajandussaaduste valjavedu. Suurima

panuse kasvu andis masinate ja seadmete kaubagruppi kuuluv sideseadmete eksport, mille taga

on edukalt toimiv Rootsi kaudu liikuv ekspordiahel. ~ h t l a s i tdi tugev sideseadmete eksport kaasa

ekspordistruktuuri paranemise, kus kapitalikaupade osakaal kahekordistus, moodustades

mdodunud aastal 20% kaupade ekspordist. Ekspordiks vajalike sisendite ja tooraine kasvanud

sissevedu ning tugevnev sisen6udlus pdhjustas ka impordi kiire kasvu. Kui 20 10. aastal suurenes

kaupade ja teenuste import 2 1 %, siis 20 1 1. aastal kiirenes 27%ni.

Tulenevalt sisendudluse tugevnemisest ning sisseostetud teenuste mahu suurenemisest alanes

jooksevkonto iilejaak 201 1. aastal 3%-ni SKPst. Jooksevkontole suurima negatiivse mdjuga

tulude konto defitsiit aga vahenes veidi, mille taga oli Eesti residentide valisriikides teenitud

kasumite kiire kasv ning valisriikides teenitud tooj6utulu oluline suurenemine.

Vallavanem


Toorainete kallinemine rahvusvahelistel turgudel ning vaiksemal maaral ka tugevnev sisendudlus

pdhjustasid moodunud aastal inflatsiooni kiirenemise 5%-ni, millest ligemale poole moodustas

kallinenud toit. Naflatoodete ja toidu maailmaturuhinnad tdusid aastaga rohkem, kui neljandiku

varra, mis Eesti avatuse ja vaiksuse tdttu levis kiiresti ka jaehindadesse. Samuti kergitas

toiduainete hindu ekspordivdimaluste paranemine Venemaa suunal ning kaubanduskettide

marginaalide tdstmine. Palkade suurenemine ning h6ive kasv on vdimaldanud sisendudlusel

taastuda, tuues kaasa sisemaiste tegurite arengut kajastava baasinflatsiooni kiirenemise

moodunud aastal. Aasta ldpukuudel hakkas inflatsioon alanema, kuna varasem toidu kiire

kallinemine langes jark-jargult arvestusest valja. 201 2. aasta alguses inflatsioon kiirenes ajutiselt

eluasemekulude nagu gaasi, soojuse ja elektri kallinemise tdttu. Gaasi ja soojuse hinnamuutuse

taga olid k6rged kiituste hinnad valisturgudel.

201 1. aasta keskmine toopuuduse m%r alanes 12,5%-ni, ehk ligikaudu 87 000 tootuni,

vahenedes aastaga 4,4 protsendi vdrra. Kiire majanduskasvu taustal leidis eelmisel aastal aset

toojdunBudluse margatav kasv, mil suurenenud toomahud vdimaldasid ettevdtjatel suurendada

tootajate arvu. Hdivatute arv kasvas vdrreldes eelneva aastaga 6,7% ehk 38 000 inimese v6rra.

H6ive suurenemisse panustasid kdige enam tootleva toostuse, ehituse ning veonduse ja laonduse

tegevusalad. Tooviljakuse reaalkasv eelmisel aastal aeglustus ning aasta kokkuv6ttes kasvas

tooviljakus 0,9%. Ettevdtete majandusolukorra paranemine on vdimaldanud t6sta tootajate

palkasid. 201 1. aastal kasvas keskmine brutokuupalk 5,4%, kuid kiirenenud inflatsiooni tdttu jai

reaalpalga kasv siiski napiks, ulatudes 0,4%ni. Kiireim keskmise palga kasv eelmisel aastal oli

maetoostuse, kinnisvaraalase tegevuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.

Valitsussektori eelarvepositsioon oli 201 1. aastal piirast kriisi teist aastat iilejzgis, mis ulatus

163,9miljoni euroni ehk 1%-ni SKPst. Keskvalitsus ldpetas aasta tasakaalus,

sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitused olid iilejagis vastavalt 0,9% ja 0,1% SKPst.

Eelarveiilejagi saavutamisele aitas muuhulgas kaasa rahvusvaheliste heitmekvootide miiiigist

saadud tulu.

Maksutulusid laekus 20ll.aasta jooksul riigieelarvesse 4,3miljardit eurot ning

maksukoonnuseks kujunes 32,7% SKPst. Suurima osatahtsusega olid to6jSjdumaksud (1 7,2%

Vallavanem v


SKPst), jhgnesid tarbimismaksud (1 3 3 % SKPst) ja kapitalimaksud (2% SKPst).

Valitsussektori v6lakoormus ulatus 201 1. aasta lapu seisuga 6%-ni SKPst, olles aastaga

v3henenud 0,7 protsendi vdrra. Vdrreldes teiste EL liikmesriikidega on Eesti vdlatase jatkuvalt

madalaim. 965,2 miljoni euro suurusest koguvdlast moodustas kohalike omavalitsuste valg

ligikaudu 55,8%, mida on vdrreldes 20 10. aastaga 0,7 protsendi vdrra vahem.

~ l d i n e iilevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest

Jdelahtme vald asub Harjumaa idaosas. Idas piirneb Jaelahtme vald 18 km ulatuses Kuusalu

vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; ldunas 20 km ulatuses Raasiku vallaga; launas ja laanes 8

km ulatuses Rae vallaga; l anes 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja

22 km ulatuses Maardu linnaga. Piirkond on rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste

kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jaelahtme valla muistsel

kultuurmaastikul on moodustatud Rebala muinsuskaitseala. Muinsuskaitseala infopunkt-

muuseum asub Jdelahtme kulas Tallinna-Narva maantee a res . ~htekokku on Jaeliihtrne vallas

muinsuskaitse alla vdetud 347 arheoloogia-, 34 arhitektuuri-, 22 kunsti- ja 5 ajaloomalestist.

Looduse kaitsealadest asuvad vallas Kostivere ja Ubari maastikukaitseala, suurem osa Kolga

lahe ja vaike osa Pirita jaeoru maastikukaitsealast ning Ulgase-Saviranna hoiuala. Jdeliihtme

vald taasasutati 16. jaanuaril 1992. a.

Jaelahtme vald kohaliku omavalitsusorganina korraldab talle seadusega pandud kohaliku elu

kiisimuste lahendamist Jaelahtme valla territooriumil. Selleks on Jaelahtme valla ulalpidamisel 3

kooli, 1 huvikool, 3 lasteaeda, 3 rahvarnaja, 1 kultuurimdis, 1 raamatukogu, 2 ambulatooriumi, 1

spordihoone koos ujulaga ja 3 kalmistut. J a e l h e valla ainuomandis on kaks ettevatet: ou Loo

Vesi ja 00 Jdelahtme Varahaldus.

Jaelahtme vallas on jatkuvalt kdrge siindivuse tase (201 1. aastal registreeriti 77 siindi ja 51

surma). Harjumaal tervikuna on iive olnud positiivne (andmed ilma Tallinna linnata) ja ka

Jael3htme vallas kasvab positiivne iive pidevalt.

Vallavanem v


Selle taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse peamiseks ulesandeks tagada kohalike

elanike j a h i n e piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tooealise ja tdovdimelise

elanikkonna sisseradeks peamiselt linnastunud aladelt. Oluline on pakkuda toovdimelisele

elanikonnale tookohti oma vallas.

Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Jdeliihtme vallas on vajalik:

kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvdimaluste valjaarendamine;

mitmekesiste rekreatsioonivdimaluste valjaarendamine;

kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste valjaarendamine;

kaasaaegse tehnilise infrastruktuuri (teed-tanavad, iihisveevtirk- ja kanalisatsioon,

elektrivarustus, kommunikatsioonivdimalused, uhistransport, sillad) valjaarendamine;

valla uldise miljoovaartuse parandamine ja elukeskkonna turvalisuse tagamine.

~levaade valitseva ja olulise m6ju all olevate iseseisvate juriidiliste isikute kohta

Jdelahtme vald omab 100% osalust tutarettevdtetes Loo Vesi OU, mis tegeleb elanikkoma vee,

kanalisatsiooni ja keskkiitte varustamisega, priigimajanduse ja elamute korrashoiuga. Samuti

omab Jdelahtme vald 100% osalust Jdelahtme Varahaldus 0U-s, mis tegeleb kinnisvara ja

ehitiste ning elu- ja mitteeluruumide haldamise ning nende uiirile ja kasutusse andmisega, lisaks

kinnis- ja vallavara arendus, ost, muuk ja vahendus.

Neeme Lasteaed-algkooli ehitamise I1 etapp 1 Teostatud

~levaade arengukava taitmisest

Jaeltihtme Lasteaia ehitus Erasektori projekt valla kaasamisega, ei teostatud

Arengukava tegevuskavas J6elSihtme vallale 201 1.

aastaks kavandatud tegevused

Sotsiaalelamuasemeteenuse arendamine Korraldatud elamispinnad riskiriihmadele

Arengukava tegevuskavas JBelahtme valla poolt

2011. aastaks kavandatud tegevuste taitmine 1

1 varkude rajamine 1 ehitamine, alustati Neeme killa UVK varkude (

Lapsehoiuteenuse arendamine

8

Vallavanem m

Seoses uute riihmade avamisega on teenuse vajadus

viihenenud


rajarnist

I Kergteede projekteerirnine ja v6rgustiku

Iru ja Uuskula UVK valjaehitarnine

Uuskulas Maardu tee1 700 jrn

Iru kula ijVK valjaehitarnist alustati 201 1, rnis

lapetatakse 20 I2.aastal

Telliti Ruu-lhasalu tee 5,4 krn pikkune kergliiklustee

projekt I

Neerne kulla ehitati uus bussiootepaviljon, rernonditi / Bussioote~avilionide raiamine

I 1 J - J I Kostivere aleviku bussiootepaviljoni 1 Alevike ja kiilakeskuste v~lisvalgustuse rajarnine

Uut t~navavalgustust rajati Loo ja Kostivere alevikes

ning Kaberneerne, Nehatu, Saha ja Uuskiila kulades

ehitarnine, tolmuvabaks muutmine, greiderdarnine ja

I

katete uuendamine

Alevikes ja kulades paiknevate avalike teede

Teede ja tanavate munitsipaliseerimine

Vastavalt vajadusele tolrnavaid kruusateid toodeldi ja

osaliselt toimus tolmavate kruusateede katrnine

tolmuvaba freesasfaldiga I Pidev protsess, vastavalt vajadusele on toimunud

munitsipaliseerirnine

Viidi 16pule ja kehtestati valla osa (Loo aleviku,

Liivarnae kUla, Saha kula ja Nehatu kula) ( 1 Uldplaneeringu koostamine

uldplaneering.

1 taotlemine munitsipaalomandisse (nt haljasalad jne.) / taotlemine I

I I

Valla arenguks vajalike rnaade valjaselgitarnine ja Pidev protsess, vastavalt vajadusele toirnub

Loo aleviku ja Peterburi tee vahelisel alal (Vao 3)

asuvate paekivi aktiivvarude rnuutrnine passiivvaruks.

bppepaevade ja heakorratalgute labiviimine

Toos, lahendust 20 1 1 .aastal ei selgunud

J6elahtme Surnuaia haljastusprojekti koostarnine ja

realiseerirnine

Ohtlike jaatrnete kogurnise korraldarnine

Vaartuslike hoonete renoveerirnise toetsusiisteemi

loornine

Elanike rnuinsuskaitselise- ja keskkoma.

teavitusprogrammi koostamine ja ellurakendamine

Projekt olernas, osaliselt teostatud

Pidev iga-aastane tegevus, teostati

Kriisireguleerirniskava koostarnine ja 6ppep~evade

Iabiviimine

Teostati

Ei teostatud, rakendatatakse riikliku toetuse korral

Ei teostatud

Teostatud erinevate valdkondade Bikes, toirnus kolrn

kriisikomisjoni koosolekut

Jaatmernajade ehitus sorteeritud jaatmete kogurniseks Ei teostatud I Jiigala j6e ja lahiumbruse puhastamine

-

Teostati hooajaliselt

Jcelahtme vald 201 1 konsolideeritud rnajandusaasta aruanne

Naabrivalve liikumise edendamine

Tasulise valvega parkimise korraldamine Jlgala-Joal

Toimusid koolitused kiilavanematele ja elanikele I Ei teostatud

I J6elahtme rahvamaja rekonstrueerimine

Korrakaitse struktuuride Omarlaua korraldamine

Alevikesse ja kuladesse spordi- ja m2nguvlljakute

rajamine

1 Ei teostatud

2008+

Korrastati J6ellhtme kula v6rkpallivaljakut ja teostati

mlnguvtiljakute korrastamist

Haridus, kultuur, sport projektifond

Noortekeskuste tegevuseks tarviliku inventari ja

sisseseade soetamine

Toimub regulaarselt

Vastavalt kavandatud v6imalustele

Temiseplatsi rajamine Loo terviseradade juurde

Laste too- ja puhkelaager

Ei teostatud

Teostati Loo ja Kostivere alevikes

Haridus, kultuuri ja noorsootBBtajate iimarlaua

korraldamine

I

Kulastusinf?astruktuuri planeerimine ja 1

Teostati

Turismiarendus ja -investeeringud muinsuskaitsealal

vastavalt Rebala MKA turismitoote kontseptsioonile

projekteerimine.

Ei teostatud

1 Teostati infoviitade paigaldamist

1 Puhkeotstarbeliste vlikerajatiste vlljaarendamine 1 Matka-, loodus- ja ajalooradade rajamine 1 Ei teostatud

Kostivere m6isakompleksi v'dljaarendamine Teostati valla osalusel

Jlgala Joa eksponeerimine ja umbruse korrastamine

Klilaseltside projektipahine toetamine

Ei teostatud, teostamine peale ala

munitsiplaiseerimist

Teostati

Valla kodulehele kulaliikumise kodulehe juurde killade

kodulehtede loomine

KUla- ja spordiplatside rajamine ja ttiiustamine Teostamine koostoos kulaseltsidega

Osaliselt teostatud

Kiilaplatside rajamiseks vajalike maauksuste

munitsipaliseerimine Teostati

Osalemine LEADER programmis

Vallavanem v Teostati

Multifunktsionaalsete kiilakeskuste ruumide ja hoonete

soetamine, renoveerimine ja ehitamine Teostati Kostivere alevikus


Elanike vastuvatu korraldarnine raarnatukogudes Teostati

Kula- ja alevikuvanernate urnarlaua korraldarnine Teostati

Kiiladesse infotahvlite paigaldamine Pidev teostus vastavalt kulade taotlustele

E-teenuste arendamine Teostati, valla uue kodulehekulje kgivitarnisega

taienesid vaimalused e-teenuste kasutarniseks

1 koost66s naaberomavalitsustega 1 loomiseks 1

Rahvusvaheliste kontaktide loomine ja koost66

arendarnine omavalitsuste tasandil

Avalike teenuste arendarnine ja pilootprojektid

Teostati

Toimusid ettevalmistustood uhisteenuste keskuse

Maakorraldus- ja planeerimistegevus

201 1. aastal viidi ldpule maade tagastamine digustatud subjektidele. Maakorralduse poolelt on

jatkuvalt vajalikud tegevused maade erastamise ja vallale vajalike maade munitsipaliseerimise

Vallavalitsuse hoonetekompleksi renoveerimine

ning riigi maade vormistamise ja maade jagamise toimingute labiviimiseks. Valla

haldusterritooriumil asuvast maast 88,2%, on kantud riigi maakatastrisse, munitsipaalmaana on

maakatastris registreeritud 691,9 hektarit, katastrisse on kandmata pdhiliselt riigi maareservi

maad.

-

Ei toestatud

Valla planeerimistegevuseks on iildplaneering valla jaoks oluline strateegiline arengudokument,

mis vaimaldab paika panna valla ruumilised arengusuunad ja maarata ara valla territooriumi

tuleviku maakasutuse tingimused. Valla territooriumi osa lahiperioodi maakasutuse ja

ehitustingimuste maaramine toimub labi detailplaneeringute koostamise.

Jdelahtme valla seni kehtiv iildplaneering sai valmis ja kehtestati 2003 aastal. Tapsustamaks

valla iildplaneeringuga kavandatut, oli algatatud valla osa (Loo alevik, Liivamae kula, Saha kula

ja Nehatu kiila) iildplaneering, mis 201 1. aastal Jdelahtme Vallavolikogu poolt kehtestati. Kuna

20 12. aastaks oli kavandatud valla uue arengukava koostamise algatamine ja valla arengukava on

seotud ja peab olema kooskdlas valla iildplaneeringuga, siis kavandati ka terve valla

iildplaneeringu koostamise algatamine 2012. aastale ( Jdelahtme Vallavolikogu on 2012. aastal

algatanud valla uue arengukava ja iildplaneeringu koostamise). 201 1. aastal on otsustatud

algatada 1 5 detailplaneeringut ja kehtestada 18 detailplaneeringut.

Vallavanem \


Jaatmemajandus ja heakord

Jaatmemajanduse valdkonna eesmiirgiks oli valla korraldatud jaatmeveo rakendamise

parendamine, kevadiste jaatmekogumisringide labiviimine (ohtlikud jatmed, elektroonika),

liigiti kogutud jaatmete susteemi parendamine, metsa alla viidud priigistajate valjaselgitamine

ning ennetavate meetmete kasutuselevdtmine, kulades ja alevikes labiviidavate koristustalgute

toetamine ja elanike jaatmekaitlusalase teadlikkuse tdstmine.

201 1. aastal teostati kogumisringe kasutatud riiete, manguasjade ja raamatute korduskasutusse

suunamiseks, kiilade ja alevike kevadisi koristustalguid, ohtlike jaatmete kevadisi kogumisringe,

erinevaid heakorratalguid ja nende korraldamise toetamist, aastaringselt elektroonika ja ohtlike

jatmete vastuvdtmist.

~hisveevark ja - kanalisatsioon

Uhisveevargi ja -kanalisatsiooni arendamise suuremate projektidena on valla ainuomandis oleva

vee-ettevdtja ou Loo Vesi poolt 201 1. aastal valla iihisveevargi ja -kanalisatsiooni arengukava

kohaselt kaivitatud Iru kiila ja Loo aleviku iihisveeviirgi ja -kanalisatsiooni ehitustood, Kostivere

aleviku uhisveevargi rekonstrueerimistoode hanked ja tood veetootluse uuendamiseks ning

Neeme kiilas puhastusseadmete rajarnise ning uhisveevargi ja -kanalisatsioonitorustike

ehitustood.

Tanavavalgustus

Uut thavavalgustust rajati Loo ja Kostivere alevikes ning Kaberneeme, Nehatu, Saha ja Uuskula

kulades.

Valla teed ja liikluskorraldus

Valla teid hakkas alates 1. oktoobrist 201 1 hooldama Teehoolduse Grupp OU. Telliti Ruu-

Ihasalu tee 5,4 km pikkuse kergliiklustee projekt. Uusi teid rajati Uuskulas Maardu tee

kergliiklusteena 700 m pikkuses ldigus ja Kostivere alevikus 200 m pikkuses ldigus. Vastavalt

vajadusele toimus kruusateede tolmuvastane tootlemine, samuti nende katmine tolmuvaba

freesasfaldiga.

Vallavanem v


Viidi Iabi uute liiklusmarkide ja tanavasiltide paigaldamise ning uuendamise toid, koostoos

Maanteeametiga toimus suunavate viitade paigaldamine Jagala-Joa suunal ja Neeme kulas, kuhu

ehitati ka liikluskunniseid. Rajati uus bussiootepaviljon Neeme kulla ja korrastati Kostivere

aleviku bussiootepaviljon.

~ h i s t r a n s ~ o r t

Koostoos Harjumaa ~histranspordikeskuse~a jatkus valla siseliinide too korraldamine. 201 1.

aasta 1. septembrist kujundati senised apilasliinid umber valla siseliinideks ning neid teenindab

AS Harjumaa Liinid.

Korrakaitse ja turvalisus

Korrakaitse ja avalike urituste korraldamise kusimustega tegeleb vallas vallavalitsuse

vaZirteomenetleja. Jarelevalve ja parkimisprobleemide paremaks lahendamiseks valla rannaaladel

ja alevikes, kaasati suviseks perioodiks uks taiendav korrakaitsetootaja. Alates 2012. aastast

vdeti valla teenistusse uks taiendav korrakaitse- ja jarelevalveametnik.

IT

Vallavalitsus on 2011. aastal teinud mitmeid samme erinevate IT lahenduste kasutusele

vatmiseks ning juurutarniseks. Dokumendihaldussusteem Webdesktop on vallavalitsuses

kasutuses alates 2008. aastast. Dokumendihaldussusteemi efektiivsemaks kasutuselev6tuks on

korraldatud personalile mitmeid koolitusi ning teenusetarnijaga koostoos on valjatootatud ning

rakendatud mitmeid uuendusi susteemile. Alates 201 1 jaanuarist mindi taielikult ule nimetatud

dokumendihaldussusteemile ja paberkandjal majasiseselt asju ei aeta. Webdesktopi kasutab ka

Kostivere Kool. Arendustoo Webdesktopi osas jatkub kindlasti ka 201 2. aastal.

2010. aastal vaeti kasutusele ka volikogu infosusteem VOLIS, mille rakendamisel on esinenud

siiski probleeme seoses programmi tookindlusega ja internetiuhenduse kiirusega. Seoses 20 12

aastal paranenud internetiuhendusega on ka VOLIS-e kasutamine muutunud sujuvamaks.

Viimastel aastatel pole tehtud investeeringuid valla kodulehele ja 201 1 aasta lapuks valmis uus

koduleht kohalike omavalitsuste koduleht/teenuste portaali raames.

IVeeme koolis avati mobiilne internetiklass.

Taielikult mindi iile e-arvete siisteemile. Arvete kinnitamine vallavalitsuse ja allasutuste vahel

Vallavanem


toimub e-arvekeskuse kaudu ning paberkandjal arved enam ei liigu.

Lasteaiateenus ja alusharidus

Koolieelsete lasteasutuste arengus on prioriteediks laiendada olemasolevaid lasteaedu ning

arendada neid tasemele, mis tagaks kaasaaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning

kvaliteetse alushariduse omandamiseks.

Valla kolmes lasteaias on parandatud dppimis- ja olmetingimusi ning uuendatud materiaal-

tehnilist baasi. Asutustes on koostatud sisehindamise kava, mida pidevalt taiendatakse. Tootajate

kvalifikatsiooni parandamine toimub koolitusplaani kohaselt taienduskoolituse kaudu.

Lasteaedades on hasti toimivad hoolekogud. Loo Lasteaed Paasupesa on liitunud

tervistedendavate lasteaedade vdrgustikuga. Taie hooga toimus 201 1 aastal Loo Lasteaed

Piiiisupesa laiendamine nelja ja Kostivere lasteaeda laiendati iihe riihma v6rra. Kostivere lasteaia

laiendamine jatkub 20 12. aastal.

Loo Lasteaed Paasupesas on 7 riihma, milles 145 last ja personali koosseisus 33 ametikohta,

neist 19 dpetajad. Suurimaks investeeringuks on lasteaia neljariihmaline juurdeehitus koos

saaliga, mille valmimisel saab taiendavalt lasteaiakoha 66 last.

Kostivere lasteaias on 6 riihma, milles 115 last ja tootajaid 28, neist dpetajaid 16. Lasteaia

jarjekorras on 94 last.

Lasteaed Neeme Mudilas on 3 riihma, milles 45 last ja personali koosseisus 26,5 ametikohta

neist 8 dpetajad.

~ldharidus

Prioriteediks on olemasoleva haridusasutuste vargustiku edasiarendamine. Eesmargiks on

hariduse kvaliteedi tdstmine sooviga saada vdimalikult palju oma valla lapsi valla koolidesse

ning pakkuda haridusteenust ka vallast valjapoole. Selleks: koolides toimub sisehindamine

(sisekontroll ja enesehindamine programmi Koolitark baasil). apetajate ametikohad on

komplekteeritud, kuigi osa neist iilekoormusega. Pidevalt parandatakse kooli materiaal-tehnilist

baasi ja soetatakse uusi dppevahendeid. Koolid viiakse j&k-jargult vastavusse uue

seadusandlusega (PGS ja dppekavad)

Loo Keskkooli 20-s klassikomplektis oli 10. septembri 201 1 aasta seisuga 307 dpilast. Loo

keskkoolis oli 61 tootajat neist dpetajaid 44. Kool on taielikult renoveeritud ja sisustatud 2009.

aastal. Kaikidesse klassidesse on muretsetud arvuti, enarnik Gpetajaid kasutab lisaks kooli

siilearvutit. Enamikus klassides olemas projektorid ja dokumendikaamerad, kahes klassis

Vallavanem l


kasutusel nn. Smart-tahvel. Valja on ehitatud kommunikatsioonivbrk, mis iihendatud

koridorides paiknevate televiisoritega. Kooli koridorid ja valisbu kaetud lindistavate

turvakaameratega.

Kostivere Pbhikooli 9-s klassikomplektis alustas septembrist 201 1 kooliteed 86 dpilast.

Pedagoogilist personali oli 14 ja abipersonali 15 ametikohta. Kool vajab renoveerimist ja ootab

vastust KOIT-kava rakendamisest. Infotehnoloogia osas olid suuremateks soetusteks 6 arvutit ja

2 multimedia projektorit. Kool on liitunud e-Kooliga.

Huviharidus

J8elahtme Muusika- ja Kunstikool 201 1 aasta

Jdel$ihtme Muusika- ja Kunstikool avati 1. sept. 20 1 O.a. keskusega Lool ja filiaaliga Kostiveres.

Kooli bppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamdppekava alusel

koostatud kooli dppekava. Ope toimub tunniplaani alusel individuaalselt ja Gpperiihmades,

kasutades seejuures erinevaid bppevorme ja -meetodeid, sealhulgas dppetund, esinemised,

kontserdid ja konkursid.

20 1 1. aaasta veebruaris avati Neemes JGeliihtme Muusika- ja Kunstikooli eelkool 17

dpilasega.

Alates 0 1.09.20 1 1 tegutseb Jbelahtme Muusika- ja Kunstikool kolmes valla keskuses -

Lool, Kostiveres ja Neemes. Neeme filiaal avati kaesolevast bppeaastast. Neemes saab

bppida klaverit ja kitarri.

Koolis saab dppida 6 pilli: klaverit, viiulit, akordionit, siintesaatorit, plokkflooti ja

klassikalist kitarri. Kdige rohkem on koolis klaveriappijaid - 45 bpilast ning teisel kohal

kitarridppijad - 28 dpilast.

Alates 0 1.09.20 1 1 avati Lool kitarribpe.

Alates 0 1.09.20 1 1 avati Lool kunstiosakond.

Opilaste arvu suurenemine - seisuga 01.1 1.201 1 bppis muusikaosakonna pbhikoolis 92

bpilast ja muusikaosakonna eelkoolis 27 dpilast. Kunstiosakonnas dppis 28 Gpilast.

Kokku koolis seisuga 0 1.1 1.20 1 1 147 Gpilast - neist muusikaosakonnas 1 19 bpilast ja

kunstiosakonnas 28 bpilast.

Vallavanem M


Muusika- ja Kunstikooli keskustest on suurim Loo, kus muusikaosakonnas (koos

eelkooliga) dppis 0 1.1 1.20 1 1 seisuga 69 dpilast, Kostiveres 2 1 dpilast ja Neemes (koos

eelkooliga) 29 dpilast.

Alates 0 1.09.20 1 1 vdetud toole 8 uut dpetajat. Kokku koolis 19 dpetajat.

Personali kokku 10,6 ametikohta - sh. pedagoogilist personali 9,6 kohta ja kooli direktor

1,O ametikohta.

Alates 0 1.09.20 12 plaanis avada kunstiosakond ka Kostiveres

Kokkuvtite toimunud iiritustest 201 l.a.

05.02 Osavdtt Klaveriansamblite festivalist Allegro Lasnamae Muusikakoolis

16.02 G. Otsa nim. Muusikakooli keelpillidpilaste kontsert Loo kooli aulas

18.03 Eesti klaverimuusika konkurss Loo kooli aulas

24.04 Osavdtt Tallinna j a Harjumaa rahvamuusikapaevast Salme Kultuurikeskuses

07.10 Pianist Piret Vainmaa kontsert Loo kooli aulas

06.12 opilaste esinemine seenioridele Kostivere mdisas

10.12 Andra Pahkrna (I1 kl. dp. S. SiltSenko) osalemine konkursil ,,Lustlik klaver"

Dets. Opilaste esinemine Kostivere aleviku tkuiiritusel ,,Head teod"

Peale nende urituste toimuvad kdikidel pillierialadel vastavalt dppekavale tavaparased

arvestused, eksamid ja kontserdid.

Kultuur ja sport

Kultuuri- ja spordivaldkondades on arenguprioriteetideks aktiivse vaba aja veetmise vdimaluste

laiendamine vallaelanikele Jdelahtme valla territooriumil. Aruandeperioodil alustati osalist

remonti Kostivere mdisas, rajati skatepark Loo alevikus, soetati uus helitehnika Loo

Kultuurikeskusele,

Kultuurivaldkonnas rahastati MTu-sid, Hariduse-, kultuuri- ja spordiprojektide toetamise korra

alusel toetati kultuuri ja spordiprojekte 2 1 1 tuhat krooni.

Vald toetas 6-1 9-aastaste laste lapsevanemaid sporditegevuse toetusega 1 14 tuhat krooni.

vallavanem V


J8elahtme Rahvamaja

201 1. toimus rahvamajas mitmeid erinevaid kultuuriiiritusi. Olulisemad iiritused olid: Jdeltihtme

valla malumiinguturniir, rahvatantsulaagrid, Jdelahtme valla Lasteteatrite Festival, Onne 13

filmivdtted, Jdeltihtme rattamaraton, Taaskasutusturg, Lusikapeod, Jaanidhtu, E.Rikandi

malestusdhtu, , erinevad jdulupeod, vanaaasta pidu.

Jdelahtme Rahvamajas toimetavad veel ka ringid: Kostivere Laste Teater, Jdelahtme noorte

segarahvatants, ansambel " AnnabRe", Jdeltihtme Lavagrupp, Idamaa kdhutants.

Loo Kultuurikeskus

201 1. aasta oli Loo Kultuurikeskuses sisukas ja tegus. Korraldati mitmeid traditsioonilisi iiritusi

ning algatati ka palju uusi omanaolisi iiritusi, mis vdiksid jatkuda traditsioonidena.

Nende hulgas suure osalemisarvuga Talvine perepaev ja Etnopidu, kus osalejaid oli vaga

erinevas vanuses.

Lastele ja noortele toimus mitmeid diskodhtuid ja stiilipidusid. Eriti v&vikirevana jai meelde

80ndate stiilipidu, mida nautis iga osaleja. Koolivaheajad olid tihedalt sisustatud ning tiihistati

ka rahvakalendri tahtpaevi. Leivanadala raames piistitasid Loo noored pikima vdileiva rekordi.

Toimusid kadrikarneval, kolmekuningapaev, ndidadekarneval, kinotjhtud, laupaevased

manguhommikud. meistrikursused, kokkamistunnid, pereiiritused, jduluhommikud,

lauluvdistlus ,,Jdeliihtme Laululaps 2011." Koostoos Spordihoonega korraldati Hawaii stiilis

veepidu.

Edukalt kaivitusid uued lasteringid: nukuteatri klubi, tiidrukute klubi ja filmiring.

Taiskasvanutele korraldati teatri- ja tantsudhtuid. Tahistati mitmed kollektiivide ning

kultuuritegijate juubeleid. Tiihistati rahvusvahelist muusikapaeva kontserdiga

,,Vene Romanss". Lisaks sai tiihistatud Harju maavalitsuse projektirahadest saadud vahenditega

vahekindlustatud peredele Maailma toidupaeva. Meeleolukalt tiihistati ka motohooaja

ldpetamist.

Loo seenioride klubi eakate teguderohke aasta eest hoolitses Kai Miiiirsepp .

Kord kuus toimusid erinevatel teemadel iimarlauad, kus peolaua, laulu ja tantsuga peeti meeles

ka iga kuu siinnipaevalapsi.

Seenioride klubi tantsu-lauluansambel "Pihlakobar" oli kiilas mitmes

Valavanem V


vabariigi erinevas paigas andes mitu meeleolukat kontserti. Kord nadalas

oli vdimalik kokku saada eakate vdimlemisringis. Iga kuu viimasel

laupaeval toimus jumalateenistus eakatele Jdelahtme kirikudpetaja Margus Kirja eestvdttel.

Suur too tehti naituste korraldamisega Loo Kultuurikeskuse koridorgaleriis, kus leidisid aset

mitmeid huvitavad naitused. Nende seas naiteks Ekslibristide naitus ja ,,Lapse isetehtud raamat",

Helisabeth Karmi illustratsioonid, Navitrolla koopianaitus, Urmas Loige nahapildid,

kiiiinlanaitus ja erilist huvi pakkuv valjapanek ,,PulmadU.

Kultuurilist kiilakosti taid Loo rahvale: Tallinna Poistekoor, Ansambel Noorkuu, Ansambel

Regatt, Eesti s5irvaim etnoband ,,Zetod", kultusband ,,Traffic , Rein Rannap, Heiki Matlik, Kaia

Urb, Igor Mang, JoCo Mendonea , Neeme Nogia, Lillekiila Giimnaasiumi naitering ning lisaks

musitseeris mitmetel iiritustel Loo Kooli endine dpilane laulja Kerli Puusepp.

Oma oskusi naitasid aasta jooksul ka Loo Kultuurikeskuse kollektiivid: Loo

Karnmerkoor, Segakoor Jdelahtme Laulusdbrad, Loo-Maardu Segakoor,

ansambel Amabile , seenioride ansambel Pihlakobar, Rahvatantsuriihm

Loolill ja ansambel Aareco.

Populaarseks ettevdtmisteks on kujunenud kevadine Loo Laat ja Grillfest ning Loo Jaanituli.

Neeme Rahvamaja

~ r i t u s i 2011 aastal Neeme Rahvarnajas 62. Osalejate arv sdltus iiritusest, kas vali- vdi

siseiiritus. Tavaliselt on saaliiiritusel osalejaid 15-60ni. Piihade ajal kiilastajate arv suurem. Peod,

loengud, kohvik-klubi dht~d~teatrietendused, kontserdid, perepaevad, tahtpaevade

tahistaminejne.

Neeme rahval on olnud vdimalus ka iihiskiilastusena teatris ja kontserdil kaia. Arvestatud on

kdigi vanusegruppidega. Pikima traditsiooniga on Neemes seenioride jdulupidu, emadepaeva- ja

jaanipaeva thistamised. Rahvamajas tootasid 2011a, jargmised ringid: ansambel Briis,

showtants- ja naitering, peotants, etlus- ja s6nakunsti ring, kitarridpe, jooga ja shaping.

Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused

Jdelahtme valla sotsiaalhoolekande iilesandeks on toimetulekuraskustega ja riskiriihmadesse

kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning

vdrdsete vdimaluste loomine ka erivajadustega inimestele. Sotsiaalhoolekande sihtriihmadeks on


lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega taiskasvanud (sh tootud) ja erivajadustega inimesed.

Toimetulekuprobleemide ennetamiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks on koostoos Eesti

Vaimse Tervise ~ h i n g u ning MTU Restartiga labi viidud ndustamisi: vdlandustamine ja

psiihholoogiline ja sotsiaalne ndustamine.

Eakate hoolekandes on prioriteediks inimvaarsete elutingimuste tagamine ja aktiivse eluhoiaku

sailitamine. Koduhooldusteenust osutavad 3 sotsiaalhooldajat.

Jdeliihtme vald osutab invatransporditeenust, mis on mdeldud raske ja sugava liikumis-,

nagemus- v6i liitpuudega isikule ja riskiriihrna eakale, kellel on puudest tingitult raskusi isikliku

vdi iihistranspordi kasutamisega. Eelk6ige on invatransport mdeldud dppimise ja tootamise

vdimaldamiseks ja soodustamiseks ning avalike teenuste - meditsiini- ja apteegiteenus, side- ka

postiteenus, pangateenus, teiste transpordivahendite kasutamine, korrakaitseteenus -

kasutamiseks.

Igapaevaselt sdidutab invabuss valla puudega inimesi kooli ja toole.

2012 aasta eesmiirkideks on sotsiaalteenuste osutamise kvaliteedi parendamine labi susteemse ja

labimdeldud tegutsemise, aktiivse kogukonna kaasarnise vajaduste kaardistamisel.

Lasteakaitse alase too p6hiliseks iilesandeks 20 1 1 aastal oli probleemide kaardistamine koostoos

lasteaedade ja koolide tugispetsialistidega. Teenuste vajaduste analiiiisimine ja uute

sotsiaalteenuste arendamine perede ja laste elukvaliteedi parandamiseks. Otsene vaesuse

leevendamine labi rahalise toetuste, toiduainete jagamise ja riiete vahetuspunktile.

Koostoos 9 omavalitsusega ja MTU- ga Perede ja laste nduandekeskusega valmis projekt

Lastega peresid jdustavad teenused, mille kaigus arendati lastega ja peredele suunatud

sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist lastekaitsevaldkonnas Harjumaal.

2012 aastaks lastekaitse too iiheks eesmargiks on kaivitada uued sotsiaalteenused laste ja perede

elukvaliteedi parandamiseks ja vaesuse leevendamiseks. Tugispetsialistide koostoo

suurendamine ning teenuste mobiilsus.

2011 aastal noorsootoo kvaliteedi parandamise eesmiirgil on lisandunud noortekeskuste

juhendaja. Alaealiste komisjoni too parandamine labi uute koostoopartnerite leidmise ning

koolituste.

Jatkatud on preventiivset tood koosoos kolmanda sektoriga erinevate laagrite korraldamise ja

vabaaja sisustamisega.

20 12 aasta noorsootoo marksanad:

Vallavanem v


noorsootoo kvaliteedi tastmine labi koolituste,

noorsootoo kvaliteedi hindamine,

rahvusvaheline noorsootoo.

20 12 aastaks on planeeritud Jdeltihtme Toomalev 60 -1e apilasele.

Vallavanem v


KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Tegevjuhtkonna deklaratsioon

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekiilgedel 6 kuni 63 toodud Jdelahtme valla ja tema

valitseva mGju all olevate iiksuste 201 1. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande

koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

1. raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspdhimdtted on vastavuses

Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga;

2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab digesti ja Giglaselt raamatupidamiskohustuslase

finantsseisundit. maj andustulemust j a rahavoogusid;

3. Jdelahtme valla konsolideerimisgrupp on raamatupidamiskohustuslasena jatkuvalt tegutsev.

Andrus Umboja \

~allavalitsuse liige Priit Pdldma

Vallavalitsuse liige Tiia Valk

Jaelahtme 14. juuni 2012

Vallav


Konsolideeritud bilanss (eurodes)

1 Kohustused ja netovara kokku 15 811 542 1

VaIIavanem 1 27 H h 8 Erpertus Audit -- I

..L


Konsolideeritud tulemiaruanne (eurodes)

Aruandeperioodi tulem

Aruandeperioodi tulem ja siirded kokku

129 479

129 479

281 987

281 987

Jlielahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes)

Vallavane

Rahavood finatseerimistegevusest Laekunud laenud Tagasi makstud laenud Tagasi makstud kapitalirenidkohustused Makstud intresse ja muid finantskulusid

Rahavood finatseerimistegevusest kokku

Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lapus Raha ja selle ekvivalentide muutus

278 556 -407 245

-18873 -149580 -297 142

-488917 891354

402 437 -488917

12 12 12 I2

2

2

242 8621 -173 082

-39914 -151 184 -121 318

311999

579355 891 354 311999


Konsolideeritud netovara muutuste aruanne (eurodes)

Saldo seisuga 31.12.2009 20 10 aasta Pbhivara umberhindlus

Saldo seisuga 31.12.2010 201 1 aasta Pbhivara umberhindlus

Saldo seisuga 31.12.201 1

Aruande- aasta tulem

-205 861 281 987

0

76126 129 479

0

205605

Kokku

10 187 478 281 987

92 765

I0562230 129 479 76 328

I0768037

Lisa

9

9

Kassa- reserv

1 278 0 0

1 278 0 0

1 278

Akumuleeritud tulem

10 392 061 0

92 765

10 484 826 0

76 328

10 561 154

Jo'elahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestusp6himi3tted

Kaesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskdlas Eesti hea

raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuspdhimdtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised

finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raarnatupidamise standardid) ning

selle pdhinduded on kehtestatud Eesti Vabariigi raarnatupidamise seaduses, mida taiendavad

Raamatupidamise Toimkonna poolt valja antud juhendid ning riigi raamatupidarnise uldeeskirjas

satestatud nduded.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lahtudes soetusmaksumuse

printsiibist.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Esitlusviisi muutmine

01. jaanuaril 201 1 iihines Eesti eurotsooniga ja Eesti kroon asendus euroga. Sellest kuupaevast

alates konventeeriti JGelSihtme valla raamatupidamisarvestus eurodesse. Kaesolevas

aastaaruandes on kdik vijrdlusandmed konventeeritud ametliku uleminekukursiga 15,6466 Eesti

krooni euro kohta

Varade ja kohustuste jaotus liihi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud luhi- ja pikaajalisteks lahtudes sellest, kas vara v6i

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni uhe aasta vdi kauem arvestatuna bilansikuupaevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode j z k e

(v.a. arvelduskrediit) ning liihiajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha

liikumine. Pangadeposi itidelt bilansipaevaks koguneud laekumat

~allavanernC>--

Jcielahtme vald 201 1 konsolideeritud majandusaasta aruanne

viitlaekumisena.

Maksu-, 16ivu-, trahvi- ja muud n6uded

Maksu-, ldivu-, trahvi- ja muud nduded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse

meetodil. Ndudeid kajastatakse bilansis ndudediguse tekkimise momendil ning hinnatakse

lahtuvalt tdenaoliselt laekuvatest summadest. Vdttes arvesse teadaolevat informatsiooni iga

kliendi maksevdime kohta hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata ndudeid eraldi.

Ebatdenaoliselt laekuvad nduded on bilansis tdenaoliselt laekuva summani alla hinnatud.

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nduded on kajastatud aruandeperioodi

ebatdenaoliste nduete kulu vahendusena. Nduet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul

puuduvad vdimalused ndude kogumiseks. Lootusetud nduded on bilansist valja kantud.

Muugiootel p6hivara

Miiiigiootel pdhivarana kajastakse pdhivara objektid, mis vaga tdenaoliselt miiiiakse liihema 12

kuu jooksul, mille osas on alustatud aktiivselt miiiigitegevust ja millele on maaratud realistlik

hind. Miiiigiootel pdhivara amortiseerimine ldpetatakse ja see klassifitseeritakse umber

kaibevara gruppi.

Osalused tutarettevijtetes

Tiitarettevdtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab ule 50%

tiitarettevdtja haalediguslikest aktsiatest vdi osadest, on vdimeline kontrollima tutarettevdtja

tegevus- ja finantspoliitikat vdi omab digust nimetada vdi tagasi kutsuda enamikku ndukogu

liikrnetest.

Konsolideerimine

Valitseva mdju all olevate uksuste ja olulise mdju all olevate ariiihingute tegevus kajastub

konsolideeritud aruandes alates valitseva vdi olulise mdju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

Valitseva mdju all olevate iiksuste finantsnaitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-

realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hdlmatud iiksuste omavahelised nduded, kohustused,

tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

Osalusi olulise mdju all olevates iiriiihingutes kaj

Vallavanem


kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised),

mida hoitakse valjarentimise vdi turuvaartuse tdusmise eesmargil ja mida konsolideerimisgrupp

ega ukski teine avaliku sektori uksus ei kasuta oma pdhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid

kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja vdimalikud allahindlused) analoogselt materiaalse pdhivara

kajastamisele.

Materiaalne p8hivara

Materiaalseks pdhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tooeaga iile uhe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (kuni 3 1.12.20 10 soetatud varade korral alates 1 9 17

eurost). Madalama soetusmaksumusega vdi luhema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse

kasutusse vdtmisel kuluks ning nende ule peetakse arvestust bilansivaliselt.

Pdhivara rekonstrueerimisvaljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tooiga ning tdstavad

vara kvaliteeti vdi toojdudlust ule algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis pdhivarana.

Rekonstrueerimisvaljaminekute lisamisel hinnatakse vara jarelejaaud kasulikku eluiga ja

vajadusel reguleeritakse pdhivara kulumi normi.

Pdhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmargiga sailitada vara esialgset taset,

kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Pahivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akurnuleeritud kulum ja

vdimalikud vaartuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse

lineaarset meetodit. Kulumi norm mmatakse igale pdhivara objektile eraldi, sdltuvalt selle

hinnangulisest kasulikust tooeast. Kui pdhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga

komponentidest, mille soetusmaksumust on vdimalik usa ldusv~se l t hinnata, vdetakse

komponendid eraldi arvele.

Uue pdhivara kulumi normid aastas on pdhivara gruppidel

Vallavanem


hooned ja rajatised 5%

masinad, seadmed ja transpordivahendid 20%

infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika 25%

muu inventar, tooriistad ja sisseseade 20%.

Maad ja k u n s t i v ~ u s i , mille vaartus aja jooksul ei vahene, ei amortiseerita.

Immateriaalne p6hivara

Uurimis- ja arenguvaljaminekud kajastatakse tekkimisel kuluna.

Renditud varad

Kapitalirendina kasitletakse rendilepingut, mille puhul kdik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja huved kanduvad ule rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara diglase vaartuse

surnrnas vdi rendimaksete miinimumsumma nuudisvMrtuses, juhul kui see on madalam.

Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud

pdhivaraga, valja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab

rendiperioodi ldpuks vara omandidiguse - sellisel juhul amortiseeritakse vara kas

rendiperioodi jooksul vdi kasuliku tooea jooksul, olenevalt sellest, kumb on luhem.

Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust viihendavateks pdhiosa tagasimakseteks ning

intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna iihtlaselt rendiperioodi jooksul.

(3) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kasutusrendi tingimustel valjarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt

muu pahivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna iihtlaselt rendiperioodi jooksul.

Tingimuslikud kohustused

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel vaivad tulevikus muutuda

kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tdenaosus on alla 50%, on avalikustatud . - ,- ---..----

raamatupidarnise aastaaruande lisades tingirnuslike kohustukf~fig:3liseerit~rd a i l~?itiallsrl fa:- purp !

Vallavanem , r f i41 \ 1 i j b B E r p e ~ u s Audit

---II_ I-- I "-


Finantskohustused

Liihiajalised finantskohused (vdetud laenud, vdlad tarnijatele, viitvdlad jm) kajastatakse bilansis

maksmisele kuuluvas summas.

Pikaajalised finantskohustused v6etakse arvele nende soetusmaksumuses. Edasine kajastamine

toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna vdi kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,

milleks sihtfinantseerimine oli ette niihtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine

leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille jargi kajastatakse nii

saadud sihtfinantseerimist, kui ka selle arvel tehtud kulusid vdi pdhivara soetust eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lahtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist

ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

Sihtfinantseerimise korral pdhivara soetamiseks vdetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal kas bilansis

kohustusena (gruppi kuuluvad kasumit taotlevad 3riiihingud) vdi tuluna (iilejahud grupi

iiksused). Konsolideerimisgruppi kuuluvad kasumit taotlevad iiksused amortiseerivad

sihtfinantseerimise kohustuse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Kassareserv

Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmargiga tagada

vallavalitsuse likviidsus. See valjendab iihtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat,

mida vdib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid

see tuleb vahemalt aruandeaasta l6puks rahana taastada.

Vallavanem


Maksude arvestus

Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lbpuks deklareeritud, kuid iile

kandmata maksutulu on bilansis kajastatud tekkepdhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud

teatisele. Tahtajaks tasumata maksuvalgadelt arvestab Maksu- ja Tolliamet intresse ning kannab

iile kohalikule omavalitsusele.

Tulu loodusressursside kasutamisest kogub ja kannab edasi Keskkonnaministeerium.

Tekkepahist n6uet korrigeeritakse vastavalt Keskkonnaministeeriumilt saadud teatisele.

Pdhivara v6i varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja laivud (naiteks kaibemaks,

juhul kui ostjaks on mitte-kaibemaksukohustuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning

neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, 16ivude ja trahvide tulu vaetakse arvele tekkepahiselt vastavalt esitatud

maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete

miiiigist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kaik olulised omandiga seotud riskid on lainud iile

ostjale ning miiiigitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusv~rselt mmatav. Tulu teenuste

miiiigist kajastatakse teenuse osutamisel, lahtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu

arvestatakse tekkepahiselt.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepahiselt. Pahivara v6i varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja laivud, sh kaibemaks, mida ei saa arvata sisendkaibemaksuks, kajastatakse

soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel "Muud tegevuskulud". Dividendide valjamaksmisega

kaasnev tulumaks kajastatakse kuluna dividendide valjakuulutamisel.

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudmeetodil - pahitegevuse rahavoogude leidmisel on

korrigeeritud aruandeperioodi tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute m6ju ja

pahitegevusega seotud kaibevarade ning liihiajaliste kohustuste saldode muutused. Rahavood

investeerimis- ja finantseerimistegevusest on kajastatud


Tehingud seotud osapooltega

Seotud osapoolteks loetakse Jdelahtme Vallavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste

juhid, kellele on antud digus iseseisvalt lepinguid sdlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate

sihtasutuste, mittetulundusuhingute ja ariuhingute ndukogude ja juhatuste liikmed, kdigi eelpool

loetletud tegev- ja kdrgema juhtkonna liikmete lahedased pereliikmed, samuti nende valitseva ja

olulise mdju all olevad sihtasutused, mittetulundusuhingud ja ariuhingud.

Bilansipaevajargsed siindmused

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste

hindamist mdjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupaeva ja aruande koostamispaeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil vdi varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipaevajtirgsed siindmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse vdetud,

kuid mis vdivad oluliselt mdjutada jargmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse

raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve taitmise aruanne

Eelarve taitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapdhiselt,

mistdttu selle andmeid ei ole vdimalik vdrrelda tekkepdhistes konsolideerimata aruannetes (vt

lisa 20) kajastatud andmetega. Lisaks kassapdhisest printsiibist tulenevatele ajalistele

erinevustele on selles kasutusel veel jargmised olulised erinevad arvestuspdhimdtted:

pdhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve taitmisel kuluna ning pdhivara

muugist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid pdhivaradega tehtud

mitterahalisi tehinguid eelarve taitmise aruandes ei kajastata;

kaupade ja teenuste ning pdhivarade soetamisel lisanduv kaibemaks, mida ei saa arvata

sisendkaibemaksuks, on eelarve taitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste

ja pdhivara soetamise kuluna (tekkepdhises aruandes eraldi tulemiaruande real "Muud

tegevuskulud").

Vallavanem V


Lisa 2 Raha (eurodes)

Aruandeperioodil on arvestatud arvelduskontodelt ja uleoodeposiitidelt 1 285 eurot intressitulu

ning 2010. aastal on arvelduskonodelt ja iileoodeposiitidelt eurodesse umber konventeerituna

arvestatud intressitulu 1 077 eurot. Intressinaue aruandeperioodi lapu seisuga on 55 eurot ning

seisuga 3 1.12.2010 oli eurodesse umber konventeerituna 47 eurot (vt lisa4).

Lisa 3 Maksud, laivud ja trahvid (eurodes)

1

A. Maksu-, laivu- ja trahvinauded ja maksukohustused

31.12.2011

2 527

399 910

402 437

1 285

Sularaha kassas

Raha arvelduskontodel pangas

Raha ja selle ekvivalendid kokku

Intressitulud deposiitidelt (vt lisa 15)

31.12.2010

3 561

887 793

891 354

1 077

Liihiajalised n6uded Liihiajalised kohustused

(vt lisa 10)

Maksud brutosummas -

Isiku tulumaks

Maamaks

1 Kogumispensionimaksed I O 1 O 1 1921 1 1 102 1

I I I I

373 196

7 157

Sotsiaalmaks

I I I I

Vallavane I

375 449

8 814

Erisoodustuste tulumaks

Kokku maksud

68 638 1 60 545 0

0 1 0 1 290 1 444

34 799

0

0

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud

1 Kokku maksud, IBivud ja trahvid 432 136 433 483 119 983 103 890

380 353

29 580

0

384 263 112 725 98 215


B. Maksu-, l6ivu- ja trahvitulud

Tulu- ja maamaksu kogub ja kannab KOV-le Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lapuks

deklareeritud, kuid KOV-le iile kandmata maksutulu kajastatakse aruandeperioodi tuludes

vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatisele.

Tulud loodusressursside kasutamisest arvestab ja kogub Keskkonnaamet, maksu vahendab

Maksu- ja Tolliamet.

Lisa 4 Muud n6uded ja ettemaksed (eurodes)

1 I Nbuded ostjate vastu 157 371 1 157 515 1

1 Viitlaekumised I 1

Ebat6enSiolise laekuvaks hinnatud n6uded Nbuded pdhivara muugist

1 I lntressinbuded (vt lisa 2) I 55 1 47 1 I I I Nbuded toetusete ia sihtfinatseerimiste eest (vt lisa 13) 1 3981131 142 332 1

-26 215 612 638

-32 485 609 237

I Kokku rnuud n6uded ja ettemaksed 1 11681921 935 230 1

Maksude ettemaksed ja tagasinbuded Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud n6uded

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste ning lasteaia toidukql '- 1

Vallavanem

j HLB ~ y p e r r i j s Audit -- -" -

24 107

2 123 0

41 511 16 389

684


kohta perioodi (kuu) Idpul, seetdttu on aruandeperioodi ldppu jaav tasumata arvete saldo suur.

Lisa 5 Osalused mittetulundusiihingutes

Jdeliihtme vald osaleb jargmistes omavalitsuse olulise mGju all olevates kohaliku omavalitsuse

liitudes ja mittetulundusuhingutes:

1. MTU Harjumaa Omavalitsuste Liit

Pdhitegevusala - KOV-te iihendamine ja kaasaaitamine nende uldisele arengule;

2. MTU Harjumaa Uhistranspordikeskus

PGhitegevusala - Logistika ja transpordikorraldus;

3. MTU Eesti Maaomavalitsuste Liit

Pdhitegevusala - KOV-te iihendamine, nende huvide kaitsmine ja koostoo edandamine;

4. MTU PGhja- Harju Koostookgu

PGhitegevusala - kohaliku elu arendamine ja toetamine, piirkonna strateegia koostamine ja

elluviimine tuginedes kolme erineva sektori partnerlusele;

5. SA Rebala Fond

Pdhitegevusala - Rebala kaitseala arendamine;

6. MTu Koljunuki

PGhitegevusala - Koljunuki sadama arendamine ja projektide kirjutamine.

Andmed makstud liikmemaksude kohta on esitatud lisas nr 16.

1 Vallavanem


Lisa 6 Osalused tiitarettevatetes (eurodes)

Kaesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud jargmised valitseva m6ju

all olevad ariiihingud:

Lisa 7 Finantsinvesteeringud (eurodes)

Nimetus, aasta

Osakapital

Kohustuslik reservkapital

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum)

Aruandeaasta kasum (-kahjum)

Omakapital kokku

Investeerija osa omakapitalist

Bilansi naitajad aasta ldipus

1 Loo Laenu- ja hoiuUhistu

ou Loo Vesi

201 1

2010

012 JBelahtme

Varahaldus

201 1

2010

Osaluse

maar O h Varad

Investeerija osa

0 0 Loo Vesi

305 044

30 504

780 660

-78 221

1 037 987

100%

Netovarad

ou Jdielahtme Varahaldus

886 007

0

-31 438

-19 360

835 209

100%

31.12.201 1

1 Korteriosak Toome korteriuhistu Lool 1

Tulemiaruande naitajad

Osaluse mlar (%)

31.12.2010

I I I I

Tegevustulud

100

100

Osaluse jaak Osaluse m U r (%)

Kirilille Kirjastuse AS

0 Vallavanem

1030118

802 621

962 319

875 109

Osaluse jaak

I I I I

Tegevuskulud

1.3 1 320

Kokku

Tulem

-78221

70370

100

100

0,o I 320

42 706

60 102

X

5474094

3215573

62 457

107 509

1 037 987

1 116 208

908 825

1 148 075

-19 360

-47 059

1 029

835 209

1 076 343

X 1 029


Kuna ettevdtjate aktsiad ei ole borsil noteeritud, siis ei ole neid diglasesse vaartusesse umber

hinnatud. Loo Laenu- ja hoiuuhistu osadelt teeniti aruandeperioodil dividenditulu 656 eurot.

Lisa 8 Kinnivarainvesteeringud (eurodes)

1 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lira 14) 1

Soetusmaksumus

Akumuleeritud kulum

Jiiiikmaksumus

Soetused

Miiiigid muugihinnas

Muugikasum/kahjum (vt lisa 15)

Amortisatsioon ja allahindlused

1 Kinnisvarainvesteeringute halduskulu ( vt lira 18) 1 Renditulud katkestamatutelt rendilepingutelt

tulevastel perioodidel

31.12.201 1

115 689

-33 813

81 876

0

0

-3 536

1 Jargmisel majandusaastal I 21 437 1 19261 1

31.12.2010

143 929

-68 194

75 735

-96 860

19 029

-34 381

Muudud pahivara mahakandmine

Umberhindlused

Kokku liikumsied -3 536

Saldod

Soetusmaksumus 115 689

Akumuleeritud kulum

J ~ l k m a k s u m u s

I I

-37 349

78 340

I. kuni 2. aastal

2. kuni 3. aastal

3. kuni 4. aastal

4. kuni 5. aastal

Vallavanem

-33 813

81 876

17 521 1 17 522

Peale 5. aastat

Kokku

16 081

14 654

13 406

12 774

12 529

1 1 545

464 403

547 502

467 593

541 224


Lisa 9 Materiaalne p6hivara (eurodes)

1 Maa

Masinad,

seadmed ja

transpordi-

vahendid

LBpetamata

ehitised ja

etternaksed

Hooned ja

rajatised

Muu pBhi-

vara Kokku

Saldo seisuga 31.12.2010

Soetusmaksurnus 627 156

Akurnuleeritud kulum

Jaakmaksumus

0

627 156

2011 aastal toimunud muutused

~levi i rn ine miiiigiootel pBhivaraks

Soetused ja parendused

Miiiidud varad rniiiigihinnas

Kasudkahjurn varade miiiigist (vt

lisa 15)

Arnortisatsioon ja allahindlused

Muudud pdhivara mahakandrnine

Muu pBhivara mahakandmine

ijrnberhindlused

ijrnberklassifitseerirnine

Mitterahaline sihtfinatseerirninel

iileandrnine (vt lisa 16)

Kokku liikumised

Saldo seisuga 31.12.201 1

Soetusrnaksurnus

Akurnuleeritud kulurn

Jaakmaksumus

Hooned ja

rajatised

0

393

0

I I I I I I

Masinad.

seadmed ja

transpordi-

vahendid

0

0

0

0

44 801

13583

-34 1

58 436

685 592

0

685592

Miiiigiootel pBhivara

Muu pbhi-

vara

0

0

5 102

0 1 -5102 1 0 1 0 / 0 1 -5102

0

-508018

0

-148 827

3 1 527

4179332

0

3 559 116

17 376 652

-2 969 433

14407219

Saldo seisuga 31 . I 2.2009

Soetusrnaksurnus 540 687

Akurnuleeritud kulum 0

0

8 704

27 765

Lbpetamata

ehitised ja

etternaksed

2010 aastai toimunud muutused

20 074

53 146

-78 480

-10 844

0

12 827

0

33 192

285 117

-183 848

101 269

Kokku

0 0 0

0 3207409 3216506

0

0

-3 014

0

-14 707

0

9866

0

-7 855

199 704

-172 769

26 935

0

0

0

0

0

0

-4215608

0

-1 008 199

824202

0

824 202

32 867

20 074

-457 886

-78 480

-174378

76 328

0

-341

2 634 690

19371267

-3 326 050

16 045 21 7


Kasurn/kahjum varade mullgist (vt lisa

Kapitalirendi tingimustel renditud varad (eurodes)

Sdlmitud on kapitalirendilepingud:

Ekskavaator-laadur KomatSu

Jaakvliirtus 31.12.2011

Soetusmaksumus

Kogunenud kulum

Jaakvaartus 31.12.2010

Soetusmaksumus

Kogunenud kulum

Leping on sdlmitud Nordea Finance Estonia AS-iga perioodiks 29.12.2009 - 30.12.2013

intressimiiiiraga 2,7% + 6 kuu EURIBOR ning 2010. aastal on tasutud kapitalirendi makseid

18 872 eurot (ekskavaator+ tarbes6iduk).

Kapitalirendi tingimustel renditud vara kapitalirendilepingute kaupa vt lisa 12.

Masinad ja seadmed

51 711

66 014

-14 303

68 309

74 163

-5 854

Vallavanem rn

Kokku

51 711

66 014

-14 303

68 309

74 163

-5 854


Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (eurodes)

Lisa 11 Tingimuslikud kohustused (eurodes)

Maksukohustused (vt lisa 3)

Intressikohustus

Muud kohustused - klientide raha

Sihtfinatseerimiseks saadud

ettemaksed (vt lisa 13)

Saadud ettemaksed

Liitumistasude amortiseerimata

J a&

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed kokku

Kohtuvaidluses langetas Tallinna Ringkonnakohus 19. mail 201 1 otsuse millega rahuldati Orest

Kostjuba hagi seoses Kaberneemes erastamata jiiiinud maaga. Jaelahtme Vallavalitsus tasus

Orest Kotsjubale kohtu poolt maaratud hiivitise surnmas 70 865 eurot 28. juunil2011.

Tingimuslikud kohustused

Kohtuprotsesside suhtes

31.12.201 1 31.12.2010

Liihiajaline osa

119 983

4 078

0

44 654

29 674

0

198 389

31.12.2011

0

Luhiajaline osa

103 890

1 429

21 151

113 100

1 556

0

241 126

Pikaajaline osa

0

0

0

0

60 953

201 261

262 214

31.12.2010

70 865

Pikaajaline osa

0

0

0

0

61 599

206 786

268 385


Lisa 12 Laenukohustused (eurodes)

Laenuandja

Jalk seisuga 31.12.201 1

Pangalaenud

Kapitalirendikohustused

Jiiiik seisuga 31.12.2010

Pangalaenud

Kapitalirendikohustused

SEB Pank AS - arvelduslaenuleping

SEB Pank AS - Loo

Keskkool

SEB Pank AS - Loo

Kultuurikeskus

S A

Keskkonnainvesteeringute

keskus

Kokku 1 Laenude jaotus jarelejaanud tiihtaja jargi

1 6 kuu

K u n i l a

LBppta htaeg

321756

8730

In tressi-

maar

baasintress - 1-2a

Etteteatamise

tahtajaga 1 kuu

321756

9081

EURIBOR

+ 0,6 %

Pan@

valuuta

2-3 a

407 246

16745

I

27.08.2029

Euro

355905

0

6 kuu

EURlBOR

+ 1,0%

Euro

3-4 a

32 1 756

10533

Kroon

355313

0

Euro

4-5 a

32 1 756

9406

Tlhtajaga

iile 5 aasta

355313

0

Keskkonnainvesteeringute

keskus + 1,25%

Euro

922 778

0

347 925

0

Jaak

Euro

2 632 821

17 811

1 015 492

0

347 333

0

201 1

lntressikulu

1 Nordea Finance Estonia 1 2 9 . 1 2 . 2 0 1 3 E u f 0 i

+ 2,7%

Swedbank Liising AS 28.02.201 3

2 761 508

36 684

2010 201 1

I Kokku 1 I I x / 26506311 27981921 1522311 152613

201 0


Jdelahtme Vallavalitsusel on sdlmitud arvelduslaenu leping. Laenulepingu limiit on 127 823

eurot, limiiditasu on 0,2%. Aruandeperioodil maksti tagasi laenu 404 225 eurot,

kapitalirendimakseid 18 872 eurot ning tasuti maa jarelmaksu 3 02 1 eurot. Vdeti laenu UVK

projekti kaasfinatseerimiseks 278 557 eurot.

Jaelahtme Vallavalitsuse pangalaenude tagatiseks on valla eelarve. Loo Vesi ou poolt on seatud

hiipoteegid alljagnevalt:

Loo, Saha tee 17C maa, seatud hupoteek sumrnas 23 890,17 eurot;

Loo, Vibeliku tee 25 maa, seatud hupoteek summas 8 877,32 eurot.

Loo Vesi ou pikaajaline laen Keskkonnainvesteeringute Keskuselt - tagatiseks seatud I

jarjekoha kommertspant summas 297 508,72 eurot.

~hishi i~oteegid summas 276 000 eurot on seatud Lduna tee 5 1, Saha tee 18P ja Saha tee 17C.

Lisa 13 Saadud toetused (eurodes)

Vallavanem

Tulud 2011 JBBk 31.12.2011


rjinantseerimised (pdkivara

soetuste korral, mille eest tmus

toetuse andja otse larnijole)

EL Uhtekuuluvusfondist

veemajanduse

rekonstrueerimiseks

K I K kaasfinatseeri~nine

veemajanduse

rekonstrueerimisele

Kokku saadud toetused

Tulud 2010 Jlliik 31.12.2010

RaltalLsedjinantseerimised

Riigieelarvest tasandusfondi

Majandus- ja

0

0

795 235

Kommunikatsiooniministeerium

eest tmus toetuse a n a a otse

Saadud mitte-

sihtotsrarbeline

finantseerimine

801 950

794 284

0

0

97 742

0

280 476

Nduded

toetuste eesr

(VI lisa 4)

1 349

0

Saadud

tegevus-

kulude

sihtfinant-

seerlmine

71 152

12 608

5 445

17615

23 060

S~htfinant-

seer~mise

arnonisatsioon

0

0

Saadud

s~htfinant-

seerimine

pdhivara

soetuseks

61 227

0

Tagastatud

kodumaine siht-

finantseerimine

0

0

Laekunud

ettemaksed - liihiajaline (vl

lisa 10)

43 682

0

0

0

-328

Sihtfinatseer

mine

(pikajallne

kohusrus)

0

0

834 354

2416 500

3 250 854

0

180821

398 113

0

0

44 654

Documents

JBelahtme valla 201 1. aasta konsolideerimisgrupi ......Nimetus Registrikood JBelahtme valla 201 1. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Aadress Telefon Faks E-posti aadress