AHJA VALLA 2013. aasta konsolideerimisgrupi · PDF file2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 9 ... 2013 2012 2011 2010 2009 ... Statistikaameti andmetel kasvas Eesti

AHJA VALLA

2013. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Nimetus Ahja Vallavalitsus

Aadress Illimari 6, Ahja vald Põlvamaa 63710

Telefon 799 3970

E-posti aadress [email protected]

Interneti kodulehekülje aadress www.ahja.ee

Majandusaasta algus 01.01.2013

Majandusaasta lõpp 31.12.2013

Audiitor Lekra Audit OÜ

AHJA VALLAVALITSUS 2013.a. majandusaasta aruanne

Vallavanem Peeter Sibul

2

Sisukord

1 Tegevusaruanne 3

2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 9

2.1 Konsolideeritud bilanss 9

2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne 10

2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 11

2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 12

2.5 Eelarve täitmise aruanne 13

2.6 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestuspõhimõtted

16

Lisa 2 Raha 20

Lisa 3 Maksud, lõivud 21

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed 22

Lisa 5 Varud 22

Lisa 6 Osalus tütarettevõttes 23

Lisa 7 Finantsinvesteeringud 23

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 24

Lisa 9 Materiaalne põhivara 24

Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 26

Lisa 11 Laenukohustused 27

Lisa 12 Tulud teenuste müügist 27

Lisa 13 Saadud toetused 28

Lisa 14 Muud tegevustulud 29

Lisa 15 Antud toetused 30

Lisa 16 Tööjõukulud 31

Lisa 17 Tegevuskulud 32

Lisa 18 Seotud osapooled 33

Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded 34

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 37

3 Allkiri majandusaasta aruandele 38



3

TEGEVUSARUANNE Konsolideerimisgrupi struktuur

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad

järgmised üksused: Konsolideeriv üksus Ahja Vallavalitsus

Allüksuse nimetus Töötajate keskmine arv

majandusaastal (taandatud täistööajale)

Töötasude

kogusumma majandusaastal (eurodes)

Vallavolikogu 11 485

Vallavalitsus 6,08 56 269

Fr Tuglase nim Ahja Kool 22,14 186 767

Hooldekodu 7,47 46 466

Lasteaed Illikuku 7,25 45 388

Kultuurimaja 2,0 11 705

Raamatukogu 1,5 8 976

Noortekeskus 1,0 6 544

Spordihoone 1,10 6 383

Kokku majandus(vet.arst; kalmistu; bussijaam) 0,89 4 460

Tuglase muuseum 0,72 3 834

Konsolideeritud üksus(vt lisa 6)

Üksuse nimetus Ahja valla osaluse määr

(%)

Töötajate keskmine arv majandusaastal

(taandatud täistööajale)

Töötasude kogusumma

majandusaastal (eurodes)

OÜ Ahja Soojus 100 1,5 4 488

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos

valitseva mõju all oleva üksusega(Ahja Soojus OÜ).

Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (eurodes)

2013 2012 2011 2010 2009

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 2 912 730 2 856 174 2 247 384 2 315 051 2 381 044

Kohustused aasta lõpus 216 115 130 071 189 518 236 004 307 408

Netovara aasta lõpus 2 696 615 2 726 103 2 057 866 2 079 047 2 073 636 Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 980 352 1 099 247 1 014 849 1 001 216 1 047 402

Tegevuskulud -1 017 752 -1 032 369 -978 694 -992 082 -1 055 672

Tulem -37 400 66 878 36 156 9 134 -8 270



4

Muud näitajad 2013 2012 2011 2010 2009

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks(lisa 13) 33 982 107 468 49 094 47 717 53 558

Likviidsus* 0,68 0,70 0,74 0,54 0,56

Lühiajaline maksevõime** 1,17 1,25 1,28 0,95 1,05

Kohustuste osakaal varadest 0,07 0,05 0,08 0,10 0,12

Laenukohustuste osakaal varadest 0,06 0,03 0,06 0,08 0,10

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse

konsolideeritud näitajate alusel

Põhitegevuse tulem *** 56 731 57 075

Netovõlakoormus**** 108 549 23 216

*Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused

**Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt

KOFS § 33 null(st ei tohi olla negatiivne) ****Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel

arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Netovõlakoormuse summa 108 549 sisaldab ka toetusteks saadud ettemakset(hajaasustuse programm) 14 833 euro ulatuses.

Põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse väärtuse väljatoomisel on avaldatud ainult kahe viimase aasta andmed, kohustus avaldada eelpoolnimetatud andmed algas 2012.aastast alates,

seega eelnevad võrdlusandmed puuduvad.

Ülevaade Eesti majanduskeskkonnast

2013. aastat iseloomustab majanduskasvu aeglustumine. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti

sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, mis oli viimase nelja aasta väikseim tõus. 2013. aastal oli SKP jooksevhindades 18,4 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste hinnad tõusid 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 2,8%.

Aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli kodudesse jõudnud elektri 28,7%-line kallinemine, mis andis kogutõusust kaks kolmandikku. Suuremat mõju avaldasid veel toidu 4,9%-line kallinemine ja

transpordi 3,5%-line odavnemine. Mootorikütus oli 3,7% odavam kui 2012. aastal. 2013. aastal kallinesid 2012. aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim kartul (39%) ja värske köögivili (16%) ning odavnesid kohv ja suhkur (11%).

Töötuid oli 2013. aasta IV kvartalis 59 000 ja töötuse määr 8,7%. Kuigi aastakeskmine töötus oli väiksem kui 2012. aastal, on tööpuuduse vähenemine aeglustunud. Mullu oli töötute seas ülekaalus

lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000, mis oli 2012. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Oluliselt (11 000 võrra) vähenes pikaajaliste töötute arv, neid oli 2013. aastal 26 000. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida,

oli 2013. aastal 6000 (1000 võrra vähem kui aasta varem). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta IV kvartalis 986 eurot ja kuupalk tõusis 2012. aasta IV

kvartaliga võrreldes 7,6%.



5

Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest näitajatest

Rahvastik ja tööhõive

Ahja valla omavalitsuslik staatus kinnitati 19. detsembril 1991.aastal ja Ahja vald astus

omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Valla põhitegevusalaks on lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele.

Ahja vald asub Põlva maakonna põhjapoolses osas. Lähimad keskused on Tartu linn – 35 km, maakonnakeskus Põlva linn – 25 km ning Räpina linn 30 km. Tartu ja Tartumaa mõju Ahja vallale

on lisaks geograafilisele lähedusele suur ka seetõttu, et ajaloolise jaotuse kohaselt kuulus Ahja vald Tartumaa Võnnu kihelkonna koosseisu. Valla territooriumil on üks alevik ja kaheksa küla. Valla pindala on 72,23 km2 , elanike arv

31.12.2013.a. seisuga oli 1041 /31.12.2012.a. seisuga oli 1056 elanikku. Elanike arvult ning suuruselt on Ahja vald Põlva maakonna üks väiksemaid omavalitsusi.

Ahja valla elanike demograafiline struktuur aastatel 2011-2013

Seisuga 31. detsember 2013 2012 2011

Lapsed vanuses 0-6 61 59 56

Kooliealised vanuses 7-18 114 109 123

Tööealised elanikud 19-64 649 668 685

Vanemad kui 65 217 220 222

Kokku valla elanikkond 1041 1056 1086

Sünnid, surmad aastatel 2011-2013

Sünnid Surmad

2013 5 19

2012 13 18

2011 4 15

Arvestades adekvaatse töö, kutse- ning keskharidusevõimaluste puudumisega vallas, on prognoositav kohaliku elanikkonna jätkuv asumine suurematesse asulatesse ning ka välismaale ja

sellest tulenevalt valla elanikkonna arvukuse vähenemine. Eelkõige toimub elanikkonna vähenemine nooremate inimeste hulgas, kes soovivad mitmekülgsemaid õppimis- ja töötamisvõimalusi. Registreeritud töötute arv kuude lõikes 2011-2013

01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12

2013 35 38 37 34 28 29 32 32 36 30 29 35

2012 62 58 54 48 42 40 37 37 35 40 34 33

2011 80 84 83 72 66 54 54 55 55 60 60 64

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli maksumaksjate keskmine arv 2013. aastal 375 isikut ning keskmine sissetulek TSD-deklaratsioonide alusel 725 eurot kalendrikuus/2012. aastal 368 isikut

ning 683 eurot. Suurimad tööandjad: Ahja vallavalitsus koos allasutustega, Luha AV OÜ, Atria Eesti AS, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Volari Betoonitööd OÜ, Põlva Tarbijate Ühistu ja A. Le Coq AS.

Valitsemine

Ahja Vallavolikogu on 9-liikmeline. Vallavolikogu esimees on Uuno Siitoja. Volikogus on moodustatud järgmised alatised komisjonid: revisjonikomisjon ja arengukomisjon. Ahja Vallavalitsus on 4-liikmeline. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem Peeter Sibul,

sotsiaalnõunik Juta Otsa, pearaamatupidaja Eha Kamenik, Fr. Tuglase nim Ahja Kooli direktor Katrin Jõgeva. Vallavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu



6

seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus

juhib valla ja valla allasutuste tegevust. Valla teabelehte antakse välja neli korda aastas, see on vallaelanikele tasuta. Lehe kõik numbrid on

olemas valla raamatukogus ning avaldatud valla kodulehel.

Haridus

Ahja Koolis õppivate laste arv klasside lõikes aastatel 2011-2013

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku

2013 7 5 5 5 4 12 7 11 11 - - - 67

2012 7 5 4 3 14 8 10 12 13 - - - 76

2011 5 4 3 14 10 11 13 15 10 - - 6 91

Õppeaastal 2013/2014 on II ja III klass ning IV ja V klass liitklassid.

Õpilaste arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud ning vallavolikogu võttis 24. novembril 2010 vastu otsuse Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkooli töö ümberkorraldamise kohta. Õppeaastal 2012/2013 muutus kool põhikooliks. Materiaal-tehniline baas on hea: kaasaegne spordihoone

uuendatud infotehnoloogiavahendid, maitsev tasuta koolisöök. Õpilasliinid hoitakse käigus vallaeelarve vahenditega, bussiliine teenindab AS Harjumaa Liinid. Koolis tegutseb

õpilasomavalitsus, priimuste kogu ning koolipressi toimetus. Tegevust jätkasid tugiõppe süsteemid: lihtsustatud- ning individuaalne õppekava, pikapäevarühm, õpiabi ja logopeed. Aasta jooksul toimus 32 õpiabi ümarlauda, kus osales lisaks õpilasele koos vanemaga ka valla

sotsiaaltöötaja, õppenõustamiskeskuse töötaja ning politsei esindaja. Täienduskoolitustel osales 18 töötajat, peamised teemad: kujundav ja õppimist toetav hindamine koolikeskkonnas,

väärtusarendus koolis, õpetaja arengukeskkonna loojana. 2012/2013 õppeaastal pöörati tähelepanu vihikute korrale; edukate laste suuremale rakendamisele olümpiaadidel, võistlustel, kooli arendustegevuses; nõrgemate õpilaste motiveerimisele ning

mitmekülgse tugiõppe korraldamisele. Maakonna aineolümpiaadidel osaleti seitsmel korral. 2013/2014 õppeaasta suunad - pedagoogide kvalifikatsiooninõuded, õpilaste väärtused,

individuaalsed õppekavad, kujundav hindamine, uurimis- ning loovtööde täiustamine. Koolimajas avati 01. septembril 2012 üks koolieelikute rühm lastele vanuses 6-7 aastat ning lasteaiahoones jätkas liitrühm lastele vanuses 2-5 aastat. Õppe- ning hoiutingimused väga head,

toimuvad logopeedi tunnid ning korraldatakse lastele koos vanematega palju traditsioonilisi üritus i.

Kultuur, sport ja vaba aeg

Raamatukokku soetati uusi raamatuid 5 405 euro eest, remonditi laenutusruum. Lisaks kultuurimaja hoone välisremonditöödele remonditi ka lava. Kultuurimaja alluvuses

tegutsevad kaks tantsurühma, lauluansambel. Kultuurimaja keldrikorrusel tegutseb avatud noortekeskus. Noortekeskuse tegevust on rahastatud lisaks vallaeelarvele ka mitmetest

projektidest. Noortele on pakutud võimalust ellu viia omaalgatuslikke projekte, mis on kogu kogukonna poolt väga hästi vastu võetud, näiteks üritus Laulavad Ahja Tähed. Suviti töötavad 15 noort kohalikus õpilasmalevas.

Mõisapargis on laulu- ja tantsulava vabaõhuürituste korraldamiseks ning järverannas lisaks supluskohale ka rannavõrkpalli väljak.

Sportimistingimused on vallas head. Vallaelanike kasutada on spordihoone ning tänavakorvpalli väljak. Majandus

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2013. aasta alguse seisuga Ahja vallas registreeritud : 51 talu ning füüsilisest isikust ettevõtjat; 48 osaühingut; 20 mittetulundusühingut; 2

usaldusühingut; tootmisühistu; teenindusühistu ning täisühing.



7

Ahja vald osaleb AS-s Põlva Vesi aktsionärina ning läbi selle projektis ”Emajõe ja Võhandu

piirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Eelpoolmainitud projekti eesmärgiks on viia koostöös aktsionäridest kohalike omavalitsustega ellu Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi, Eesti riigi ja omavalitsuste poolt rahastatav Emajõe-Võhandu veemajanduse arendamise projekt ja sellele järgnevad ehitustööd. Vald osaleb hajaasustuse toetusprogrammis, otsustati toetada kuue majapidamise puurkaevu

rajamist ning kahele majapidamisele kanalisatsiooni rajamist kogusummas 14 833 eurot. Ahja vallas on vallateid ning tänavaid kokku 46,3 km ning kergliiklustee pikkusega 420 meetrit.

Teede ja tänavate olukord rahuldav. Riik eraldab omavalitsustele teedehoiu toetuseks kokkuleppelise protsendi planeeritavast kütuseaktsiisi laekumisest, 2013. aastal eraldati 31 878 eurot, teedesse investeeriti 7412 eurot ning jääk suunati 2014. aasta eelarvesse teede

investeeringute teostamiseks.. Ehitustegevust iseloomustab väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade arv

Ehitusluba Kasutusluba

2013 11 6

2012 14 7

2011 16 8

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Ahja vallal on olemas viie korteriga sotsiaalelamu.

Vallaeelarvest maksti vastavalt kinnitatud korrale järgnevaid toetusi: sünnitoetus, laste jõulupaki-toetus, jõulupakitoetus 3- ja enamalapselistele peredele, majanduslikult raskes olukorras oleva pere

toetus, laste prillide soetamise toetus, koolilõputoetus, Ahja kooli eduka õpilase ja teenistuja toetus, esmakordselt I klassi õppima asuva lapse toetus, küttepuutoetus või küttebriketi toetus, mittetöötavate pensionäride prillide soetamise toetus, tehniliste abivahendite soetamise toetus,

matusetoetus. Toimetulekutoetuse saajaid oli aastas keskmiselt 10 inimest(peret). Hooldust vajas 45 puudega

inimest. Hooldekodu pakub ööpäevaringset hoolitsust 15 hoolealusele. 2013. aastal oli kohamaksumuseks 510 eurot.

Kindlustamata isikute ravikulud kaetakse vallaeelarvest vastavalt volikogu poolt kinnitatud korrale. Perearsti ruumide kommunaalkulud kaetakse vallaeelarvest, alates oktoobrist 2008 teenindab Ahja

valda Dr. Diana Kirss OÜ.

Suuremad koostööpartnerid ja ettevõtmised:

-osalemine Põlvamaa Omavalitsuste Liidus (valdade ühistegevus) -osalemine Põlvamaa Partnerluskogu rahastamises(ettevõtluse arendamine)

-sõprussidemed Saksamaa Itzstedt´i vallaga -osalemine hajaasustuse programmis -koostöö valla mittetulundusühingutega

Olulisemad uurimis- ja arendustööd:

-osalemine Ühtekuuluvusfondi Emajõe-Võhandu Põlvamaa projektis Aruandeaastal jooksul toimunud investeeringud:

-kultuurimaja renoveerimine -vallateede remontimine

-raamatukogu laenutusruumi remontimine -hooldekodu ette varjualuse rajamine



8

Lähitulevikus planeeritavad investeeringud:

-koolimaja osaliste renoveerimistööde alustamine -mõisapargi heakorrastamise alustamine

-mõisahäärberi taastamine -jäätmejaama rajamine

Ülevaade arengukava tegevuskava arengueesmärkide saavutamise kohta 2013. aastal

Tegevus Eeldatav maksumus

valla eelarvest

Tegelik maksumus

valla eelarvest

Täiendav info

Kultuurimaja renoveerimine 5 000 147 391 Renoveeritud katus, fassaad,

uksed ja aknad, hoonesse paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon ning

hoone lääneküljele rajatud sadeveetrass. Tööde teostamise

finantseerimiseks võeti laenu 127 000 eurot.

Haridus-, kultuuri-, spordi- ja seltsi-tegevuse vahendite kaasajastamine

3 200 9 757 Kaasajastatud kooli arvutiklass, soetud uusi õppevahendeid, vaba

aja veetmise vahendeid

Hajaasustusega piirkondade veeprogrammis osalemine

5 000 14 883 Teostamisel koostöös EAS-i kaasrahastamisega

Vallateede remont 1 000 8 895 Teostatud ning jätkatakse

järgnevatel aastatel

Ülevaade valitseva mõju all oleva äriühingu kohta (vt lisa 6)

Ahja Vallavalitsuse 2013.a. konsolideeritud majandusaasta aruanne kajastab osaühingu Ahja Soojus finantsseisundit ning majandustulemusi. Ahja Vallavalitsus omab 100%-list osalust äriühingus Ahja Soojus. Tütarettevõtte põhitegevusalaks on soojusenergia tootmine ja müük.

Soojusenergiat müüakse Ahja valla korteriühistutele, valla allasutustele ja füüsilisele ning juriidilisele isikule. Ettevõte toodab soojusenergiat ühes kaugkütte piirkonnas ja viies

lokaalkatlamajas. Soojusenergia tootmiseks kasutatakse eranditult maagaasi. Soojusettevõtte majandustulemused on rahuldavad, ebastabiilsust tingib gaasi hinna kõikumine ning gaasikatelde amortiseerumine (enamuse vanuseks 17 aastat). Osaühingus töötas üks juhatuse liige ja

raamatupidaja 0,5 ametikohaga.

OÜ Ahja Soojus tähtsamad finantsnäitajad (eurodes)

2013 2012

Varad aasta lõpus 20 549 25 786

Omakapital aasta lõpus 12 484 14 318

Tegevustulud 56 041 66 719

Tegevuskulud -57 876 -65 815

Tulem -1 835 904



9

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss (eurodes)

Lisa 31.12.2013 31.12.2012

VARAD

Käibevara

Raha 2 69 865 65 691

Maksu-, lõivu ja trahvinõuded 3 44 348 40 206

Muud nõuded ja ettemaksed 4 5 303 10 060

Varud 5 499 455

Käibevara kokku 120 015 116 412

Põhivara

Finantsinvesteeringud 7 698 859 689 840

Kinnisvarainvesteeringud 8 2 045 2 045

Materiaalne põhivara 9 2 091 811 2 047 877

Põhivara kokku 2 792 715 2 739 762

VARAD KOKKU 2 912 730 2 856 174

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 10 14 102 18 692

Võlad töötajatele 10 3 426 2 401

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 35 006 20 071

Laenukohustused 11 50 068 52 327

Lühiajalised kohustused kokku 102 602 93 491

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused 11 113 513 36 580

Pikaajalised kohustused kokku 113 513 36 580

KOHUSTUSED KOKKU 216 115 130 071

NETOVARA

Vallavalitsuse netovara

Kassareserv 639 639

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 725 494 2 567 036

Aruandeaasta tulem -29 518 158 428

NETOVARA KOKKU 2 696 615 2 726 103

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 912 730 2 856 174



10

Konsolideeritud tulemiaruanne (eurodes)

Lisa 2013 2012

Tegevustulud

Maksutulud

Tulumaks 3 393 398 375 909

Maamaks 3 26 861 27 222

Kaupade ja teenuste müük

Riigilõivud 12 1 166 1 672

Tulud majandustegevusest 12 126 416 130 408

Saadud toetused 13 431 721 563 173

Muud tulud

Kasum põhivarade müügist 14 0 175

Muud tulud varadelt 14 597 400

Saastetasud ja hüvitised 14 193 288

Tegevustulud kokku 980 352 1 099 247

Tegevuskulud

Antud toetused

Sotsiaaltoetused 15 -43 536 -50 887

Muud toetused 15 -10 852 -45 540

Tööjõukulud 16 -556 314 -555 207

Majandamiskulud 17 -244 585 -245 416

Muud tegevuskulud 17 -62 110 -48 474

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9 -100 355 -86 845

Tegevuskulud kokku -1 017 752 -1 032 369

Aruandeperioodi tegevustulem -37 400 66 878

Finantstulud ja -kulud

Intressikulu 11 -1 015 -2 191

Tulu hoiustelt ja finantsinvesteeringutelt 7 9 024 93 684

Muud finantstulud ja -kulud -127 57

Finantstulud ja -kulud kokku 7 882 91 550

Aruandeperioodi tulem -29 518 158 428



11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes)

Lisa 2013 2012

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -37 400 66 878

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9 100 355 86 845

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 17 27 759 13 940

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 -33 982 -107 468

Kasum/kahjum põhivara müügist 14 0 -175

Korrigeeritud tegevustulem 56 732 60 020

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 571 3 297

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 11 370 -7 120

Kokku rahavood põhitegevusest 68 673 56 197

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara eest 9 -170 329 -32 018

Laekunud põhivara müügist 14 0 175

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 32 293 20 967

Saadud intressid ja muu finantstulu 2 6 21

Kokku rahavood investeerimistegevusest -138 030 -10 855

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 11 127 000 0

Tagasi makstud laenud 11 -52 327 -52 327

Tasutud intresse ja muid finantskulusid 11 -1 142 -2 192

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 73 531 -54 519

Puhas rahavoog 4 174 -9 177

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 65 691 74 868

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 69 865 65 691

Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 174 -9 177



12

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kohaliku omavalitsuse netovara Kokku

Kassareserv Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2011 639 2 057 226 2 057 865

Muutus arvestuspõhimõtetes (Põlva Vesi) 509 810 509 810

Aruandeaasta tulem 158 428 158 428

Saldo 31.12.2012 639 2 725 464 2 726 103

Ümberhindlus 30 30

Aruandeaasta tulem -29 518 -29 518

Saldo 31.12.2013 639 2 695 976 2 696 615



13

Eelarve täitmise aruanne (eurodes)

ESIALGNE LÕPLIK EELARVE

PÕHITEGEVUSE TULUD EELARVE EELARVE TÄITMINE

Maksutulud

Füüsilise isiku tulumaks 410 000 410 000 389 326

Maamaks 22 000 22 000 26 949

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Riigilõivud 2 000 2 000 1 166

Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 15 900 15 900 18 392

Laekumised kultuuriasutuste majandustegevusest 1 000 1 000 790

Laekumised spordiasutuse majandustegevusest 9 000 9 000 4 626

Laekumised sotsiaalasutuse majandustegevusest 87 000 87 000 76 861

Laekumised elamuasutuse majandustegevusest 1 200 1 200 151

Laekumised üldavalitsemise majandustegevusest 4 450 4 450 5 163

Üüri- ja renditulud 1 500 1 500 1 244

Laekumised õiguste müügist 409 409 409

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Tasandusfond(lg 1) 182 865 182 865 182 865

Toetusfond(lg 2) 201 897 204 207 204 207

Haridus- ja Teadusministeerium 1 190 1 190

Kultuuriministeerium 189 189

Põllumajandusministeerium 1 606 1 606 918

Rahandusministeerium 2 475 2 475 2 795

Maavalitsused 0 1 113 1 113

Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt av.-õig. jur.-telt is.-telt 0 0 14 833

Toetused muudelt avalik-õiguslikelt jur.-telt is.-telt 0 750 750

Toetused muudelt residentidelt 0 3 000 3 712

Muud tegevustulud

Laekumine vee erikasutusest 560 560 535

Saastetasud 560 560 247

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 944 422 952 974 938 431

PÕHITEGEVUSE KULUD

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -53 906 -54 906 -44 192

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -2 220 -2 527 -2 527

Mittesihtotstarbelised toetused -8 030 -8 030 -8 018

Personalikulud -560 805 -561 555 -549 528

Majanduskulud -307 574 -307 667 -270 507

Muud kulud -10 065 -3 776 -6

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU -942 600 -938 461 -874 778

PÕHITEGEVUSE TULEM 1 822 14 513 63 653

INVESTEERIMISTEGEVUS

Põhivara müük 10 000 10 000 0

Põhivara soetus

Vallateed -35 173 -35 173 -8 895



14

Jäätmekäitlus -6 400 0 0

Raamatukogu 0 -6 000 -5 998

Hooldekodu -6 000 -3 900 -3 900

Kultuurimaja -5 070 -147 391 -147 391

Maade munitsipaliseerimine 0 -370 -370

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31 878 31 878 31 878

Muud residendid 0 0 415

Finantstulud 150 150 57

Finantskulud -2 000 -1 500 -1 142

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -12 615 -152 306 -135 346

EELARVE TULEM -10 793 -137 793 -71 693

FINANTSEERIMISTEGEVUS

Kohustuse võtmine 0 127 000 127 000

Kohustuste tasumine -52 407 -52 407 -52 327

FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU -52 407 74 593 74 673

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -63 200 -63 200 2 981

PÕHITEGEVUSE KULUD JA INVESTEERIMISTEGEVUS ESIALGNE LÕPLIK EELARVE

TEGEVUSALADE JÄRGI EELARVE EELARVE TÄITMINE

Vallavolikogu 17 905 17 905 16 188

Vallavalitsus 100 034 99 434 99 017

Reservfond 10 000 3 711

Muud üldised valitsussektori teenused(s.h. liikmemaksud) 9 977 9 977 9 888

Valitsussektori võla teenindamine 2 000 1 500 1 142

Põllumajandus 654 654 592

Vallateede ja tänavate korrashoid 52 215 51 915 24 805

Jäätmekäitlus 7 724 1 324 1 250

Haljastus 5 000 6 000 5 729

Veevarustus 0 4 052 4 052

Tänavavalgustus 4 000 4 300 4 309

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 6 437 7 003 6 617

Ambulatoorsed teenused 4 835 4 835 1 909

Sporditegevus 33 355 33 355 26 733

Laste muusika- ja kunstikoolid 1 460 1 460 968

Noortekeskus 22 736 25 726 23 566

Raamatukogu 32 792 34 432 31 321

Kultuurimaja 47 852 187 573 184 009

Muuseum 15 175 10 345 8 975

Muu vaba aeg, religioon 350 350 350

Lasteaed 90 410 90 410 86 708

Põhikool 358 295 355 344 336 798

Gümnaasiumid 9 000 9 970 9 891

Täiskasvanute gümnaasium(osalemine) 1 500 1 000 914

Erivajadustega laste koolid 4 000 3 733 3 726



15

Koolitransport 2 800 3 075 3 093

Öömaja(õpilaskodu) 0 1 325 1 325

Puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 19 100 19 100 15 509

Hooldekodu 97 800 102 150 101 940

Muu eakate sotsiaalne kaitse(s.h. käsitööring eakatele) 3 902 4 202 3 010

Perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 9 000 9 000 8 449

Riiklik toimetulekutoetus 22 935 22 935 15 533

Riskirühmade kaitse 2 000 2 000 1 716

Muu sotsiaalne kaitse(s.h. matusetoetused) 2 000 2 700 2 442

KULUD KOKKU 997 243 1 132 795 1 042 474

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koos-seisult konsolideerimata finantsaruannetele(vt lisa 19).

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideeritud finantsaruannetega võrreldav (vt lisa 1).



16

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid(RTJ) ning riigi

raamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v. a. olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke.

Finantsinvesteeringud

Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvatesse äriühingutesse koostöös teiste kohalike omavalitsuse üksustega ning neid kajastatakse sarnaselt

olulise mõju all olevate osalustega.

Nõuded

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga

samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna

hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

Varud

Varudena on kajastatud kooli ja hooldekodu sööklates olevad toiduained. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna)

ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Ebaolulised varud kantakse kuludesse nende soetamise momendil.



17

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende

soetusmaksumusest.

Valitseva mõju all olevad üksused

Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis.

Osalused konsolideerimata aruannetes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatud

soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad).

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus

kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist

aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud

soetusmaksumusest.

Konsolideerimine

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse

ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende

raamatupidamisväärtuses).

Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud,

kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes

kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised),

mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida Ahja Vallavalitsus ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid

kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi

jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varade, mille kasulik eluiga on alla ühe aasta või üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla

põhivara arvele võtmise piirmäära, kohta peetakse arvestust bilansiväliselt.



18

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse

materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest

kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 10-50 aastat

Muud masinad ja seadmed 5 aastat Muu põhivara(s.h. infotehnoloogia) 3-5 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Ümberhindlus

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhinda pole teada. Turuhinna puudumise

korral on teistelt avaliku sektori üksuselt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses (vt riigi raamatupidamise üldeeskiri § 18). Aruandeaastal

võeti ümberhindlusena arvele maakatastrisse kandmata maad.

Finantskohustused

Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Kassareserv

Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, kuid see

tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada.



19

Tulude arvestus

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Lõivutulu

kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse

osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse

soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Ahja valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud

tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid

mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud Ahja Vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes (vt lisa

19 ) kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara

müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud).



20

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2013 31.12.2012

Sularaha 129 86

Arvelduskontod pankades 69 736 65 605

Kokku raha 69 865 65 691

Rahalt teenitud intressitulu 6 57



21

Lisa 3 Maksud, lõivud (eurodes)

A. Maksunõuded ja maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused

31.12.2013 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2012

Maksud brutosummas

Üksikisiku tulumaks 43 509 39 287 5 888 5 659

Maamaks 701 788

Käibemaks 110 332

Sotsiaalmaks 12 411 12 179

Töötuskindlustusmaksed 1 014 1 370

Kogumispensionimaksed 588 531

Erisoodustuse kohustus 12 0

Kokku maksud 44 210 40 075 20 023 20 071

Loodusressursside kasutamise

ja saastetasud

Vee-erikasutustasu 138 77

Jäätmesaastetasu 54

Kokku 44 348 40 206 20 023 20 071

B. Maksu- ja lõivutulud

Tulud

2013 2012

Maksud

Tulumaks 393 398 375 909

Maamaks 26 861 27 222

Lõivud(vt lisa 12) 1 166 1 672

Loodusressursside kasutamise

ja saastetasud

Vee-erikasutustasu 597 400

Jäätmesaastetasu 193 288

Kokku maksud ja lõivud 422 215 405 491



22

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2013 31.12.2012

Nõuded ostjate vastu

Soojusenergia 3 174 5 528

Lasteaiamaksud 953 903

Hoonestusõiguse tasu 409 409

Ruumide kasutus ja rent 35 163

Kommunaalteenused 307 116

Spordisaali kasutamine 0 56

Muud 116 32

Kokku nõuded ostjate vastu 4 994 7 207

Intressinõuded(vt. lisa 2) 6 57

Muud nõuded

Makstud tagatisdeposiidid 0 2 449

Maksude ettemaksed 10 10

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 293 337

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 5 303 10 060

Lisa 5 Varud (eurodes)

31.12.2013 31.12.2012

Toiduainete laoseis hooldekodus 320 274

Toiduainete laoseis keskkoolis 179 181

Varud kokku 499 455



23

Lisa 6 Osalused

A. Osalus tütarettevõttes (eurodes)

Käesolevas konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmine valitseva mõju all olev äriühing:

Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad

määr (%) aasta lõpus

Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Netovarad

tulud kulud

Ahja Soojus OÜ

2013 100 56 041 -57 877 -1 836 20 549 12 484

2012 100 66 719 -65 815 904 10 046 15 740

Osaluse bilansiline väärtus Ahja Vallavalitsuse bilansis

31.12.2013 4 883 31.12.2012 4 883

Lisa 7 Finantsinvesteeringud (eurodes)

Pikaajaliste finantsinvesteeringutena on bilansis kajastatud AS Põlva Vesi aktsiad. AS Põlva Vesi

omanikeks on Põlva linn, Põlva vald, Räpina vald ja Ahja vald. Konsolideerimisgrupile kuulus seisuga 31.12.2013 kui ka seisuga 31.12.2012 3,5% AS Põlva Vesi aktsiatest. Osalus on kajastatud

kapitaliosaluse meetodil, kuna see kuulub avalikku sektorisse.

Seisuga 31.12.2012

AS Põlva Vesi aktsiad kogusummas 689 840

Aruandeaasta kasum 9 019

Seisuga 31.12.2013

AS Põlva Vesi aktsiad kogusummas 698 859



24

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes)

2013 2012

Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud hoonestusõiguse

tasu 409 409

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 0 0

Netotulu kinnisvarainvesteeringutelt 409 409

Bilansiline väärtus

seisuga 31.12.2013 2 045

seisuga 31.12.2012 2 045

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse kinnistu Ärikrunt katastritunnusega 11701:003:0250,

hoonestusõigust, kestvusega 50 aastat, alates 25.08.2009. Leping sõlmitud aktsiaseltsiga Mahta Kütus.

Lisa 9 Materiaalne põhivara (eurodes)

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Muu põhivara

Lõpeta- mata tööd ja

ettemaks

Kokku

Jääk 31.12.2011

Soetusmaksumus 13 023 2 520 124 48 236 80 072 43 143 2 704 598

Akumuleeritud kulum 0 -637 340 -35 287 -2 236 0 -674 863

Jääkväärtus 13 023 1 882 784 12 949 77 836 43 143 2 029 735

Soetused ja parendused 683 15 924 0 5 405 53 775 75 787

Saadud mitterahaline siht-

finantseerimine (vt lisa 13)

0 0 29 200 0 0 29 200

Kulum ja allahindlus 0 -79 646 -6 220 -614 0 -86 480

Muu mahakandmine jääkv. 0 -365 0 0 0 -365

Ümberklassifitseerimine 0 49 435 0 0 -49 435 0

Kokku liikumised 683 -14 652 22 980 4 791 4 340 18 142



25

Jääk 31.12.2012

Soetusmaksumus 13 706 2 583 490 77 436 85 477 47 483 2 807 592


Jääkväärtus 13 706 1 868 132 35 929 82 627 47 483 2 047 877

Soetused ja parendused 308 138 486 0 5 465 144 259

Ümberhindlus 30 0 0 0 30

Kulum ja allahindlus 0 -86 758 -12 983 -614 0 -100 355

Ümberklassifitseerimine 5 300 -5 300 0

Kokku liikumised 338 57 028 -12 983 4 851 -5 300 43 934

Jääk 31.12.2013

Soetusmaksumus 14 044 2 717 874 77 436 90 942 42 183 2 942 479


Jääkväärtus 14 044 1 925 160 22 946 87 478 42 183 2 091 811

Aruandeaastal toimunud liikumised: Soetused ja parendused:

-kultuurimaja hoone renoveerimine 111 077 -kultuurimaja sadevee trass 7525

-valla teed 7412 -raamatud 5465 -raamatukogu laenutusruumi remont 4998

-kultuurimaja automaatne tulekahjusignalisatsioon 4224 -hooldekodu õuemaja-varjualune 3250

-maade munitsipaliseerimine 308 Ümberhindlus -munitsipaalomandisse taotletava maa maksumus 30

Kokku 144 289

Aasta kulum -99 222

Allahindlus jääkväärtuses -1133 Kokku -100 355

Bilansiväline vara: seisuga 31.12.2013 koguväärtusega 234 397 €; teed kogupikkusega 10,581 km

seisuga 31.12.2012 koguväärtusega 229 626 €; teed kogupikkusega 16,685 km

Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 170 329 eurot, mis

tuleneb järgmistest summadest: 1) aruandeaasta soetuste summa 144 259 eurot,

2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt 27 759 eurot (vt ka lisa 17), 3) lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara 1 689 eurot, mille eest tasusid

toetuse andjad otse tarnijale ja mis ülaltoodud tabelis on kajastatud soetusena



26

Lisa 10 Muud kohustused ja saadud ettemaksed (eurodes)

31.12.2013 31.12.2012

Pikaajalise laenu lühiajaline osa(vt lisa 11) 50 068 52 327

Maksukohustused(vt lisa 3) 20 023 20 071

Kohustused hankijatele toodete ja teenuste eest 14 102 18 692

Võlad töövõtjatele, sellest

Puhkusetasude kohustus 3 339 2 264

Muud võlad töövõtjatele 87 137

Kokku võlad töövõtjatele 3 426 2 401

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed(hajaasustus) 14 833 0

Muud saadud ettemaksed(üksikisiku tulumaks) 150 0

Kokku kohustused ja saadud ettemaksed 102 602 93 491



27

Lisa 11 Laenukohustused (eurodes)

Järelejäänud tähtajaga Kokku

Jääk seisuga

31.12.2012 Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a

Pangalaen 52 327 36 580 88 907

Jääk seisuga

31.12.2013

Pangalaen 50 068 13 487 13 487 13 487 13 487 59 565 163 581

Informatsioon laenulepingute kohta

Laenu Lõpp Intressi Alus-

Jääk

Intressikulu

andja tähtaeg määr valuuta 31.12.2013 31.12.2012 2013 2012

SEB Pank AS 30.04.2023 6 kuu EURIBOR+1,572 EUR 127 000 0 354 0

SEB Pank AS 22.11.2014 6 kuu EURIBOR+0,75 EUR 27 265 57 175 493 1 489

SEB Pank AS 8.04.2014 6 kuu EURIBOR+0,4 EUR 9 315 31 732 168 702

Lisa 12 Tulud teenuste müügist (eurodes)

2013 2012

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 76 876 73 108

Tulud majandustegevusest 22 688 27 419

Tulud haridusalasest tegevusest 18 473 18 774

Tulud spordiasutuse tegevusest 4 570 8 025

Riigilõivud 1 166 1 672

Üldvalitsemise tulud 2 350 2 378

Tulud kultuurialasest tegevusest 891 194

Hoonestusõiguse tasu(vt. lisa 8) 409 409

Elamumajanduse tulud 159 101

Kokku tulud teenuste müügist 127 582 132 080



28

Lisa 13 Saadud toetused (eurodes)

2013 2012

A. Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus-noortekeskus 2 813 3 652

Rahandusministeerium-õppelaenude kustutamine 2 475 3 217

Põlva Maavalitsus-noortekeskused 1 191 1 093

Põlva Maavalitsus-puuetega laste hoolekanne 1 113 742

Põllumajandusministeerium-koolipiim 917 839

Rahandusministeerium-aadressandmete korrastamine 320 0

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 300 300

Kooriühing 300 298

Kultuuriministeerium-ujumise algõpe 289 174

Tuglase Sõprade Selts-tegevustoetus rõduteatrile 200 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus-haljastusprojekt 0 16 067

Põlva Maavalitsus-hajaasustuse veeprogramm 0 7 859

Kredex AS-elektriauto laadimistarbed 0 1 092

Sotsiaalministeerium-töötukassa 0 526

Kultuuriministeerium-arvuti raamatukogule 0 302

Kultuurkapital- isetegevusrühmade tegevustoetused 0 250

Põlvamaa Omavalitsuste Liit-tegevustoetus tantsurühmale 0 200

Sotsiaalministeerium-riiklik matusetoetus 0 192 Rahvakultuuri Arenduskeskus-tegevustoetus

tantsurühmale 0 100

Põlva Maavalitsus-terviseedendusprogramm 0 65

Kokku saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 9 918 36 968

B. Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium-vallateed 31 878 20 967

Kultuuriministeerium-raamatukogude raamatud 1 689 1 713

Eraisikute annetus mõisa peahoone taastamiseks 415 0

Rahandusministeerium-CO2 0 55 588

Sotsiaalministeerium-elektriauto 0 29 200

Kokku saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 33 982 107 468

C. Mittesihtotstarbelised toetused

Rahandusministeerium-tasandusfond 387 071 417 957

Kultuurkapital- isetegevusrühmade tegevustoetused 750 780

Kokku mittesihtotstarbelised toetused 387 821 418 737

Kokku saadud toetused 431 721 563 173

Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks kogusummas 33 982 eurot:

-rahaliselt laekunud arveldusarvele 32 293 eurot, -otse kantud tarnijatele sihtfinantseerija poolt 1 689 eurot,



29

Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude

katmiseks 183 475 eurot (2012. aastal 204 733 eurot), sotsiaalkuludeks 19 913 eurot (2012. aastal 20 733 eurot) ning üldisesse fondi kohalike omavalitsuste maksulaekumiste erinevuste

tasandamisest tulenevalt 182 865 eurot (2012. aastal 191 052 eurot) ja muudeks kuludeks 818 eurot (2012. aastal 1439 eurot)

Lisa 14 Muud tegevustulud (eurodes)

2013 2012

Tasu vee erikasutusest(vt. lisa 3) 597 400

Saastetasud(vt lisa 3) 193 288

Kasum põhivara müügist 0 175

Kokku muud tegevustulud 790 863



30

Lisa 15 Antud toetused (eurodes)

2013 2012

A. Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele

Toetused puudega inimestele ja nende

hooldajatele -14 364 -16 617

Toimetulekutoetus -13 884 -19 606

Muud peretoetused -4 969 -3 952

Matusetoetused -2 314 -2 341

Toetused eakatele -2 239 -1 818

Sünnitoetused -2 067 -2 684

Toetused sotsiaalabi vajavatele isikutele -1 656 -1 793

Erijuhtudel makstud sotsiaalmaks -1 148 -1 101

Toitlustustoetused -475 -528

Lapse koolitoetused -420 -447

Kokku sotsiaaltoetused -43 536 -50 887

B. Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Spordi-, hariduse- ja vabaaja üritusteks -2 220 -1 930

Sotsiaalseks tegevuseks -613 -613

Aktsiaseltsile Põlva Vesi 0 -25 481

Hajaasustuse veeprogramm 0 -2 282

Kokku sihtfinantseerimine -2 833 -30 306

C. Sihtfinantseerimise vahendamine

Hajaasustuse veeprogramm 0 -7 859

D. Liikmemaksud

MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit -7 472 -6 832

Põlvamaa Partnerluskogu -547 -543

Kokku liikmemaksud -8 019 -7 375

Antud toetused kokku -54 388 -96 427



31

Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes)

Tegevusvaldkond 2013 2012

Töötajate arv Töötasukulud Töötajate arv Töötasukulud

Haridus 29,39 -232 155 30,64 -231 178

Sotsiaalne kaitse 7,47 -46 466 7,53 -44 606

Vaba aeg, kultuur 6,32 -37 442 6,6 -36 090

Vallavalitsus 6,08 -56 269 6,51 -56 310

Majandus 2,39 -8 948 2,6 -9 794

Volikogu -11 485 -13 454

Kokku töötajate

arv ja töötasukulud

51,65 -392 765 53,88 -391 432

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 20 810 eurot ja võrreldaval perioodil 18 463 eurot.

2013 2012

Töötasukulud -413 575 -409 895

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed -141 269 -143 401

Erisoodustused

Töötajate õppelaenude kustutamine -1 470 -1 911

Kokku tööjõukulud -556 314 -555 207



32

Lisa 17 Tegevuskulud (eurodes)

2013 2012 A. Majandamiskulud

Tootmiskulud -49 255 -57 157

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -46 657 -43 147

Õppevahendite ja koolituse kulud -35 154 -29 411

Toiduained ja toitlustusteenused -26 554 -27 028

Rajatiste majandamiskulud -17 508 -14 411

Administreerimiskulud -14 520 -16 586

Vaba aja sisustamiskulud -13 414 -9 825

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -9 611 -8 167

Inventari majandamiskulud -8 761 -8 684

Sõidukite majandamiskulud -5 075 -7 157

Sotsiaalteenused -5 040 -368

Koolituskulud -4 074 -5 555

Mitmesugused majandamiskulud -3 895 -4 996

Meditsiinikulud -3 608 -3 239

Eri- ja vormiriietus -993 0

Teavikute ja kunstiesemete kulud -337 -1 065

Lähetuskulud -129 -73

Uurimis- ja arendustööd 0 -8 547

Kokku majandamiskulud -244 585 -245 416

B. Maksu- ja lõivukulud

Käibemaksukulu -34 345 -34 312

Käibemaksukulu põhivara soetuselt -27 759 -13 940

Maksuvõlalt arvestatud intressid -6 -10

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 0 -187

Riigilõivukulu -25

Kokku maksu- ja lõivukulud -62 110 -48 474



33

Lisa 18 Seotud osapooled

1. 2013. majandusaastal on Ahja Vallavalitsuses toimunud seotud osapooltega tehingud

normaalsetel turutingimustel ning vastavalt seaduses sätestatule, mis kehtivad ühtviisi nii seotud-, kui ka mitteseotud isikutele.

Tehingud seotud osapooltega Ahja Soojus OÜ, Ahja Tehno TÜ, Lauri OÜ, FIE Uuno Siitoja, FIE Ever Kihho, FIE Ülla

Narusbek, Ahja Nooruse 2 KÜ Kellegagi neist ei ole konsolideerimisgrupp aruandeaastal teinud turuhinnast erinevaid tehinguid.

2. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused

Konsolideerimisgrupi

tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine arv

(taandatuna täistööajale)

Tasude kogusumma

(eurodes)

2013 2012

Volikogu liikmed 9 -11 485 -13 454

Vallavalitsuse liikmed 2,08* -25 598 -27 069

Asutuse juhid 5,72 -45 178 -47 070

OÜ Ahja Soojus juhatuse liige 1 -2 688 -2 688

Kokku -84 949 -90 281

*vallavalitsuse liikmeid oli kuni 2013. aasta kohalike valimisteni viis, neist kaks olid vallavalitsuses ka palgalised teenistujad(vallavanem, pearaamatupidaja); alates detsembrist on

vallavalitsuse liikmeid neli, neist kolm palgalist teenistujat(vallavanem, pearaamatupidaja ja sotsiaalnõunik)

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseta, kuid nende hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega

kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. Soodustusi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedastele pereliikmetele pole antud.



34

Lisa 19 Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss (eurodes)

31.12.2013 31.12.2012

VARAD

Käibevara

Raha 66 262 63 281

Maksu-, lõivu ja trahvinõuded 44 348 40 206

Muud nõuded ja ettemaksed 2 129 4 532

Varud 499 455

Käibevara kokku 113 238 108 474

Põhivara

Osalus tütarettevõtjas 4 883 4 883

Finantsinvesteeringud 140 241 140 241

Kinnisvarainvesteeringud 2 045 2 045

Materiaalne põhivara 2 083 324 2 037 830

Põhivara kokku 2 230 493 2 184 999

VARAD KOKKU 2 343 731 2 293 473

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad hankijatele 11 610 15 537

Võlad töövõtjatele 3 426 2 401

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 34 720 19 561

Laenukohustused 50 067 52 327

Lühiajalised kohustused kokku 99 823 89 826

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused 113 513 36 580

Pikaajalised kohustused kokku 113 513 36 580

KOHUSTUSED KOKKU 213 336 126 406

NETOVARA

Vallavalitsuse netovara

Kassareserv 639 639

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 166 458 2 102 588

Aruandeaasta tulem -36 702 63 840

NETOVARA KOKKU 2 130 395 2 167 067

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 2 343 731 2 293 473



35

Konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)

2013 2012

Tegevustulud

Maksutulud

Tulumaks 393 398 375 909

Maamaks 26 862 27 222

Kaupade ja teenuste müük

Riigilõivud 1 166 1 672

Tulud majandustegevusest 104 946 104 769

Saadud toetused 431 721 563 173

Muud tulud

Kasum põhivarade müügist 0 175

Muud tulud varadelt 596 400

Saastetasud ja hüvitised 193 288

Tegevustulud kokku 958 882 1 073 608

Tegevuskulud

Antud toetused

Sotsiaaltoetused -43 536 -50 887

Muud toetused -10 852 -45 540

Tööjõukulud -550 326 -549 306

Majandamiskulud -228 828 -228 160

Muud kulud -62 110 -48 455

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -98 795 -85 286

Tegevuskulud kokku -994 447 -1 007 634


Finantstulud ja -kulud

Intressikulu -1 015 -2 191

Tulu hoiustelt 5 57

Muu finantskulu -127 0

Finantstulud ja -kulud kokku -1 137 -2 134

Aruandeperioodi tulem -36 702 63 840



36

Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes)

2013 2012

Rahavood põhitegevusest


Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 98 795 85 286

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 27 759 13 940

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -33 982 -107 468

Kasum (kahjum) põhivara müügist ja mahakandmisest 0 -175

Korrigeeritud tegevustulem 57 007 57 557

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -1 783 4 869

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 12 256 -7 882

Kokku rahavood põhitegevusest 67 480 54 544

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara soetus -170 328 -32 018

Laekunud põhivara müügist 0 175 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 32 293 20 967

Laekunud intressid 5 78

Kokku rahavood investeerimistegevusest -138 030 -10 798

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 127 000 0

Tagasi makstud laenud -52 327 -52 327

Tasutud intresse ja muid finantskulusid -1 142 -2 192

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 73 531 -54 519

Puhas rahavoog 2 981 -10 773

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 63 281 74 054

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 66 262 63 281

Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 981 -10 773



37

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kohaliku omavalitsuse

netovara Kokku

Kassareserv Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2011 639 2 048 693 2 049 332

Muutus arvestuspõhimõtetes 53 895 53 895

Aruandeaasta tulem 63 840 63 840

Saldo 31.12.2012 639 2 166 428 2 167 067

Ümberhindlus 30 30

Aruandeaasta tulem -36 702 -36 702

Saldo 31.12.2013 639 2 129 756 2 130 395

Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatuid muid erinevaid arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruande osadega võrreldav(vt

lisa 1). Eelarve täitmise aruandes kajastatakse reservfond järgmiselt:

-esialgses eelarves kajastatakse reservfond ühel real eraldi vastava nimetusega põhitegevuse kuluna(KOFS § 5 lg 7); -lõplikus eelarves kajastatakse reservfondi real summa, mille võrra ei ole reservfondist tehtud

väljamakse otsuseid(kasutamata jääk), reservfondi kasutamiseks tehtud otsused kajastatakse samal ajal sellel eelarvekirjel, milleks summa eraldati;

-tegelik kasutamine kajastatakse vastavalt tegelikult tehtud kuludele. Vallavolikogu kinnitas Ahja valla 2013. aasta eelarve 13.03.2013. aasta määrusega nr 1. Suurimad

tululiigid on füüsilise isiku tulumaks 410 000 eurot(43,41 % põhitegevuse tuludest) ning eraldised riigieelarvest-tasandusfond ja toetusfond 384 762 eurot(40,74 % põhitegevuse tuludest). Suurim

kulude osakaal läheb haridusele 466 005 eurot(49,44% põhitegevuse kuludest) ning sotsiaalsele kaitsele 150 737 eurot(16% põhitegevuse kuludest). I lisaeelarve kinnitati 28.06.2013 määrusega nr 7 – eelarvesse lisati tegevuskuludeks laekunud

sihtfinantseerimised ning kultuurimaja renoveerimiskulud laenuvahenditest. II lisaeelarve kinnitati 25.09.2013 määrusega nr 9 – eelarvesse lisati tegevuskuludeks saadud

sihtfinantseerimised ja leiti lisavahendeid kultuurimaja renoveerimistöödele. Kassalise eelarvetäitmise põhitegevuse tulemiks kujunes 63 653 eurot.

Reservfondist eraldati vallavalitsuse korraldusega nr 124 30.12.2013. aastal 6 288,76 järgmiselt:

-4051 eurot paisjärve ülevoolu torustiku remondiks -1671 eurot kultuurimaja sadeveetrassi ja kaevude paigaldamine(osaline) -567 eurot sotsiaalmaja kanalisatsiooni- ja veetrassiga liitumine(osaline)

Reservfondi jääk aasta lõpuks 3711 eurot.



38

Majandusaasta aruande allkiri

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Ahja vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Ahja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

……………………………………………………………………………… (Peeter Sibul, vallavanem, kuupäev, allkiri)

Documents

AHJA VALLA 2013. aasta konsolideerimisgrupi · PDF file2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 9 ... 2013 2012 2011 2010 2009 ... Statistikaameti andmetel kasvas Eesti