VALLA HÄÄLJÕELÄHTME

VALIMISLIIT „ÜHENDATUD JÕUD“Uus poliitiline kultuurInimesed, kes on varasemalt kandideerinud erinevates valimisnimekirjades otsustasid seekord koonduda, et tuua Jõelähtme valla juhtimisse ja aren-gusse uus poliitiline kultuur.

Selleks teeme kõik, et:•vabastada valla juhtimine ja areng erakondade diktaadist;•vabastada valla käekäigu pärast hoolitsevad val-la allasutuste töötajad ja teised tublid inimesed parteilisest äraostmisest;•tuua valla volikogu kummitempli rollist tagasi demokraatlikuks otsustusorganiks, kelle otsuseid viib ellu vallavalitsus;•tuua tagasi volikogu liikmete vaba otsustamisõi-gus ilma parteilise käsu ja kontrollita;•muuta vallavanema politiseeritud ameti-koht valla mänedžeri ametiks, kes leitakse ausa konkursiga;

„Ühendatud jõud“ – kõikehõlmav koostööUut tüüpi valimisliitu on koondunud kõik ülal toodud põhimõtteid järgida lubavad inimesed, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest ja maa-ilmavaatest.

Ühendatud jõud tähendab ausat kõikehõl-mavat koostööd.Seega võib kõiki „Ühendatud jõu“ liikmeid vaada-

ta ka kui vabamehi ja –naisi, kellel kõigil on omad ideed ja plaanid kuidas elu meie vallas paremaks teha, kuid nad on ühel meelel, et see peab edaspi-di toimuma ilma erakondliku diktaadi ja surveta iga volikogu liikme vaba otsustamisõiguse kaudu.

„Ühendatud jõud“ kutsuvad ühinema kõi-ki kandidaate ja valimisnimekirju, kes on nõus järgima meie põhimõtteid ja neid ellu viima.Oleme moodustanud laiapõhjalise Valimisliidu “Ühendatud jõud”, et tuua Jõelähtme valla juhti-misse ja arengusse uus poliitiline kultuur. Meie valimisliitu on koondunud 21 tegusat kan-didaati sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest ja maailmavaatest. Ühendatud jõud tähendab ausat ja laiapõhjalist koostööd.Tegemist on uut tüüpi valimisliiduga, kus era-kondlikud erimeelsused ja parteilised huvid jäe-takse volikogu ukse taha.

UUSKÜLA nõuab liitumist MAARDUGA, HAAPSE KUUSALUGA!Uusküla piirkond (u 400 elanikku) on asunud koguma allkirju nõudmis-ega liituda Maardu linnaga. Haapse elanikud on oma avalduse liitmiseks Kuusaluga juba esitanud.Uusküla soovib Jõelähtme vallast eralduda, sest Reform-ierakondlik vallavalitsus on jätnud täitmata 4 aastat tagasi antud lubadused piirkonna ar-endamiseks. Selle asemel on suunatud üle miljoni euro ker-

gliiklusteede rajamiseks Laher-anna eliitelamurajoonile, kus ei ela veel ainsatki inimest!Uusküla asub Maardu külje all ja ühendus Jõelähtmega on võimalik üksnes läbi linna.

Haapse elanikud on oma piirkonna liitmist Kuusalu val-laga taotlenud korduvalt ning on selle algatusega nüüd uuesti välja tulnud.

OTSUSTAME ISE, HALDUSREFORM tuleb NIIKUINII

Valimisliit „Ühendatud Jõud“ otsustas mitte oodata keskvõimu poolt peale-surutud lahendusi ja vallavalitsuse passiivsust vaid asus ise selgitama inimeste arvamusi ja soove Jõelähtme valla erinevate piirkondade tulevi-kust võimaliku haldusreformi korral.

Valimisliit „Ühendatud Jõud“ jagas Loo ja Iru piirkonnas laia-li ligi 500 küsitluslehte. Esialgu töödeldi esimese kolme päeva-ga Loolt tagasi laekunud ankee-did, et teha kindlaks inimeste eelistuste trend.Kõige enam pooldasid selle piirkonna elanikud läbirääkim-iste alustamist Tallinna linnaga Loo ja Iru pirkonna liitmiseks pealinnaga (88% vastanuist), seejärel olemasoleva olukorra säilitamist e jäämist Jõelähtme valla koosseisu (8%). 2% vasta-nuid pooldas läbirääkimiste al-ustamist Ida-Harju suure ühise omavalitsuse moodustamiseks. Praktiliselt igasugune toetus puudub ideele see piirkond liita Maarduga. Muude ettepane-kute osas on 2% vastanuid toet-anud ka Loo ja Iru piirkonna iseseisva omavalitsuse loomist.Kõige olulisemaks pidasid vas-tanud Tallinnaga liitumise kor-ral:•Liitumine Väo või Iru SEJ küttevõrgu odavamate hinda-dega (90 %).•Tasuta ühistransport (88%).•Eriarstiabi kättesaadavuse paranemine Tallinna linnale kuuluvates haiglates ja polikli-inikutes (76 %).Valimisliit jätkab rahva ar-vamuse ja soovide väljaselgita-mist ning rajab oma tegevuse valla volikogus lähtuvalt sellele.Kuidas puudutab region-aalministri käivitatud tõm-bekeskustel põhinev haldus-reformi kava Jõelähtme valda? Maakonnad määravad nende arvates perspektiivikamad tõmbekeskused, mille ümber peaks ideaalis liituma praegus-ed väikesed vallad. See on jär-jekordne haldusreformi üritus, kus tähelepanuta jäetakse ko-halike omavalitsuste toimimise

sisu (tulubaas, ülesanded ja ko-hustused jne) ning tegeletakse mehhaanilise liitmisega.Avalikkusel ei ole teavet, mis-sugused on plaanid Jõelähtme valla suhtes. Harjumaa tõm-bekeskuste uuringust on Jõelähtme vald koguni välja jäetud. Vallavalitsus vaikib. Kas midagi on juba otsustatud? Jõelähtme valla hädad algavad geograafiast, meie asukohast Tallinna vahetus läheduses. Kunagi olid kihelkonna koos-seisus Väo, Lasnamäe, Viimsi. Valglinnastumine e pealinna ja linliku elulaadi laienemine väljapoole Tallinna halduspiire jätkub. Teiseks on Jõelähtme vald saanud pärast sõda seoses põllumajandusliku suurtoot-misega juurde piirkondi, mis ajalooliselt ei ole kuulunud Jõelähtme kihelkonda. Raasiku piirkonna külad Haljava, Sam-bu, Aruaru. Ajalooliselt Kuusa-lu kihelkonda kuulunud Kab-erneeme, Haapse, Kullamäe. Jüri kihelkonnast Loo alevik ja Lagedi mõisa piirkond seoses linnuvabriku rajamisega pea tühjale kohale. Lisaks on ter-vikut lõhkunud fosforiidikae-vandamisel tekkinud Maardu linn ja ulatuslikud karjäärialad. Uusküla, Kallavere, Saviranna ja Ülgase piirkonnad on otse-selt seotud Maardu linnaga. Suurele osale valla territoori-umist ongi tõmbekeskuseks ku-junenud Maardu.Kihelkonna kiriku asukohast Jõelähtmest ei kujunenud aga nendele aladele tõmbekeskust. Nii koosneb Jõelähtme vald väga eriilmelistest piirkon-dadest, mis tõmbuvad erinevate keskuste suunas, kus linnaline elulaad vaheldub maalisega. Li-saks loovad terviklikkusele bar-jääre Peterburi maantee, Rebala

muinsuskaitseala ja plaanitav Rail Baltica trass.Jõelähtme traditsiooniliste ja ajalooliste alade keskuseks on kujuneud Kostivere, kus tulevi-kus võiks olla ka vallavalitsuse asukoht, Jõelähtme küla võiks muutuda aga omal ajal kavan-datud Rebala turismi, loodu-shariduse ja ajaloo piirbkonna vaimseks keskuseks. Loo ja Iru piirkonna elanike igapäevane suund on Tallinna suunas, olgem ausad, neid seob ajaloolise Jõelähtmega vähe. Iru küla on niikuinii jaotatud kolme (Tallinn, Maardu, Jõelähtme vald) haldusüksuse vahel. Val-la koosseisu tuli piirkond Tal-linna Mererajoonist alles 1980. aastal. Tallinn võtab meilt aina enam rahvast ja meelitab ini-mesi pealinna registrisse oda-vama transpordi, töökohtade ja koolide valikuga, teenuste ja toetustega. Viimase 9 kuuga on valla elanike arv kahanenud 6169 elanikult 6068 elanikuni, rohkem kui 100 inimese võrra. Aastal 2005 oli Loo elanike arv üle 2100, nüüdseks on see lan-genud 1970 inimeseni! Küsimus on, kas me arves-tame neid reaalsusi ja üritame ise oma tulevikku määrata või laseme meile peale suruda ministeeriumide suletud uste ja parteide tagatubades otstatud lahendused. Valimisliit „Ühen-datud Jõud“ on veendunud, et haldusreformi küsimus on see koht, kus inimeste kaasamine otsustamisse tuleb ka tegeli-kult ellu viia. Niivõrd tähtsate otsuste tegemisel peab otsustav sõna kuuluma rahvale! Selleks koostasime me küsimustiku Loo ja Iru piirkonna elanike jaoks, et selgitada nende eelis-tused võimalike tulevikuareng-ute suhtes.

Maido Pajo, Toomas Kümmel, kandidaat nr. 137 kandidaat nr. 138

Lubaduste ja saavutusteTÕSISELTVÕETAVUSToomas Kümmel, kandidaat nr 138

Parteiline valitsemine kohalikes omavalitsustes on ammendunud, sest nad ei ole võimelised elanike kaasamiseks ja laialdaseks koostööks ühiste suurte eesmärkide saavutamisel. Kohalike omavalitsuste tulubaasi osatähtsus on Eestis järjekindlalt vähenenud. Parteilised loosungid, mis väidavad vastupidist, on lihtla-bane vale. Samal ajal on kohustusi linnadele ja valdadele juurde tulnud.Joonis. Kohalike eelarvete osatähtsuse dünaamika erinevate valitsuste ajal 1996 – 2012

Kuhu jäid õiglasedKÜTTEHINNAD?Maido Pajo, kandidaat nr. 137Kai Rimmel, kandidaat nr. 120

Hakkame maksma toetust ebaõiglaste küttehindade kompenseerimiseks.Eelmiste valimiste eel lubas Re-formierakond õiglasi küttehin-du Lool ja Kostiveres. Teame aga väga hästi, et tegelikult on viimase nelja aastaga kulud hoopis järsult tõusnud. Loo ale-vikus on keskkütte piirhind 82 eurot MWH, näiteks Tallinnas 66 eurot ja Helsingis ainult 56 eurot. Kuhu siis jäid meie õiglased küttehinnad?Järsk hinnatõus sai alguse 2005. aasta sügisel, kui täna taas Re-formierakonna ridades kan-dideeriv tollane vallavanem Taimi Saarma müüs kiirkor-ras Loo ja Kostivere keskkütte koos trassidega Fortumile. Ainsana olid soojatootmise mahamüümisele tookord vo-likogus vastu Rahvaliidu saa-dikud Ardo Lass, Maido Pajo jt. Juba siis oli hästi teada Eu-roopa Liidu soovitus vähemalt soojatrasse mitte erastada, et säilitada eeldused erinevate soojapakkujate konkureerim-iseks ja sel teel hinda all hoida. Miks seda siiski tehti, ei tea, aga see osutus jämedaks veaks, mis eelkõige käib korrusmajade inimeste rahakoti pihta. Sellel ajal oli sooja hind ca 400 krooni (27 eurot) MWh.Ei saa öelda, et viimase nelja aasta jooksul ei oleks olnud võimalust küttehin-du elanike jaoks leevenda-da. On näiteks fakt, et juba 6-7 aastat tagasi pöördus Jõelähtme valla poole OÜ Biogaas, soovides rajada siia linnu- ja lehmasõn-nikust saadaval biogaa-sil töötav elektri ja sooja koostootmisjaam. Ühtlasi oleks saanud lahenduse meie piirkonda aega-ajalt

häiriv lägahais. Fakt on ka see, et samad ettevõt-jad olid varem käivitanud Pääsküla prügila gaasijaa-ma, mille tulemuse-na Nõmme piirkonna soojuse hind vähenes u 15%. Tuginedes Euroopa Liidu ja Eesti riigi taastu-venergia toetustele oleks ka Lool soojuse hind lan-genud vähemalt samavõr-ra. Igal perel oleks olnud talvisel ajal võimalik oda-vama kütte arvelt kokku hoida 20-40 eurot kuus. Fakt on ka see, et aas-tal 2009, kui vallavõimu hakkas dikteerima Re-formierakond, näidati biokütte projektile punast tuld ning see seiskus. Ilm-selt ei sobinud odavama konkurendi tulek For-tumile, kellega seotud isi-kud on olnud Reformiera-konna suurtoetajad. Praeguse vallavalitsuse poolt volikogule esitatud arengukava kohaselt ei ole ka kuni aastani 2017 ette nähtud mitte sentigi investeeringuid soojama-janduse kaasajastamiseks. Lisaks inimeste kõrgetele kuludele on selline tege-vusetus läinud väga kalliks maksma ka valla eelarvele – ka lasteaedade, koolide ja teiste valla allasutuste kulud on tõusnud. Kõrge küttehinna eest tasum-

ise asemel oleks saanud seda raha kasutada pal-ju mõistlikumalt, olgu see siis teede korrashoid, eakate ja lastega perede toetamine või õpetajate ja lasteaednike palgad.Tänaseks on täiesti ilmne, et tegelikku leevendust kõrgetele küttehindadele saab tuua üksnes Loole ja Kostiveresse uue kaa-saegse soojamajanduse rajamine, mis ei kägistaks inimest. Selleks on mit-meid võimalusi. Võimalik on rajada oma koostoot-misjaam nii nagu Rae vallas, kus kütte hind on 54 eurot MWH või teha koostööd Tallinna Väo ja Iru soojuselektrijaama-ga. Uus vallavõim peab heastama 2005. aastal te-htud ränga vea, samuti lõpetama neli viimast aas-tat kestnud tegevusetuse küttemajanduses.

Olukorra leevendamiseks Loo ja Kostivere elani-kele oleme otsustanud hakata juba alates sell-est talveperioodist maks-ma valla eelarvest toetust ebaõiglaste küttehindade kompenseerimiseks vähe-kindlustatud peredele ja pensionäridele. Ja seda kuni uue ja kaasaegse sooj-amajanduse käivitamiseni.

RAIL BALTICAõnn ja õnnetus

Tiia Välk, kandidaat nr 124Rail Baltica planeeringuga sõidetakse üle Jõelähtme valla inimestest ja õiglustundest, si-iani juuksekarva lõhki ajanud piirangutest Rebala muinsus-kaitseala tuumikus ja rohevõr-gustiku tuumikaladel. Kaotajaks on ka vald tervikuna. Alates 1991. aasta maareformi algusest on Eesti riik seadnud karmid piirangud riiklikul Re-bala muinsuskaitsealal elavate inimeste omandile ja varale. Muinsuskaitsealal kehtivate nõuete kohaselt tuleb inimesel ühe elumaja ehitamiseks läbi-da kallis ja aeganõudev detail-planeeringu tegemise kohus-tus, lisaks muinsuskaitseliste eritingimuste kohustuslik täit-mine. See on sundinud paljusid noori inimesi loobuma siin-setes eripärastes vanakülades kodurajamisest. Lisaks põhjust-

ab see seda, et nendel maadel ei ole sellele geograafilisele asuko-hale vastavat õiglast turuväär-tust.Nüüd oleme Eesti riigi silmis justkui ise süüdi, et need alad on tänu rangetele piirangutele hõredalt asustatud. Ning mui-dugi ei ole Rail Baltica trassile (11C) jäävatel majapidamistel lootust saada tänu eeltoodule mõistlikku kompensatsiooni. Aga võibolla see ongi trassi planeerijate küüniline arvestus!Et sellele uuele meid ähvar-davale ohule vastu saada, peame tegutsema läbimõeldult, koostöös ja aktiivselt. Selgelt on Rail Baltica maakondliku planeeringu juures märgata tohutut kiirustamist ja peal-iskaudsust. Tänaseks ei ole veel isegi paikapidavaid tasuvusuu-ringuid Rail Baltica projektile,

puudub igasugune äriplaani alge, aga juba planeeritakse trassivariante ja samal ajal ka projekteeritakse! See näitab ke-skvõimu soovi projekt kasvõi üle laipade läbi suruda. Esitame koos vastuväiteid planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile.KSH on planee-ringu või arengukava elluvii-mise aluseks olevate stratee-giliste valikute elluviimise mõju hindamine.Läti ja Leedu eeskujul tuleb planeerida Rail Baltica trassid olmasolevatesse raudteetras-si koridoridesse. Seda toetab muuseas ka Jõelähtme valla ke-htiv üldplaneering;kõige odavam on ehitada lühim trassivariant (11B), mis kul-geb100% olemasolevas raud-teetrassi koridoris ning seal on

juba arvestatud kõigi kaubave-ost tulenevate kiiruste ja ohut-soonidega ning ümbritsev ke-skkond on sellele kohandatud;trassikoridor 11B loob võima-luse arendada välja Muuga kaubajaam ning rajada otse haruteid vana Narva maantee tööstusalale, kus tänaseks on selle piirkonna suurim raud-teevedude konsentratsioon Muuga sadama järel;kui trassil 11B kulub maa ri-igile, siis trassivariandi 11C puhul tuleb kulutada maade võõrandamisele. Trassivariandi 11B puhul on võimalus juhtida see läbi Kroodi tööstuspiirkon-na Muuga sadamasse. Nii vabastame ka Muuga aedlinna läbivast trassiosa raudteest;trassikoridorile 11B on vaja ehitada 5 mitmetasandilist ris-tumist teiste erinevate trans-

pordikoridoridega, trassikori-dor 11C nõuab aga vähemalt 9 mitmetasandilise ristumise ehi-tamist, mis on märksa kulukam ettevõtmine;trassivariandi 11B hooldu-skulud on tulevikus märksa väiksemad ja see ei too kaasa Jõelähtme valla kohalike elan-ike suurt täiendavat häirimist. Trassikoridor 11C keerab pea-peale kogu senise rangelt kait-stud ja väärtustatud maastikud ja elukeskkonna;

Rail Baltica trassivalik 11C läbib Jõelähtme valla Rebala muinsuskaitseala tuumikala Võerdla., Vandjala- ja Maardu külasid. See on valdavas enam-uses transiitkaupade vedu mis suuresti kulgeb öösiti.

Rail Baltica rajamine toob

kohe päevakorda uute pae- ja graniidikaevanduste avamise Jõelähtme vallas. Praegu ei ole uuringuid trassikoridori 11C rajamisega kaasneva üliohtli-ku diktüoneemakilda liiguta-mise tagajärgede ja mõju kohta inimeste tervisele. Trassivari-andi 11C ohtlike kaasuste loete-lu võiks veel pikalt jätkata, kuid kõigil sellel on katastroofiline mõju meie piirkonna inimeste-le ning loodus- ja muinsusha-ruldustele.Jõelähtme valla elanik, Rail Baltica puudutab otseselt sind! Seisame koos inimväärse eluke-skkonna säilimise eest!

Tulpdiagrammil toodud suhe on näiteks Põhjamaades üle poole kohalike omavalit-suste kasuks. Taanis koguni 75%/25% kohalike omavalit-suste kasuks! Põhjamaades riigi keskvõim usaldab omavalitsusi ja oma inimesi, Eestis kahjuks mitte. Teisalt tingib Eestis val-itsemise võimupüramiidi äär-muslik parteiline valitsemine kõigil tasanditel ühiskonnas.Kohalike omavalitsuste võime-kuse edetabelis oli Jõelähtme vald perioodidel 2005 – 2008; 2009 – 2012 ja aastal 2012 sta-biilselt 7. kohal. Seega on sta-biilsuse kindlustanud erinevate vallavalitsuste ühistöö. Ka Jõelähtme vallal on ruumi arenemiseks kui tõsta elanike kaasamine otsustamisel uuele tasemele ning lõpetada parteil-ine valitsemine. Eelmised vallavalitsused pärandasid täna vallas võimul olevale koalitsioonile (Reform, IRL, sotsiaaldemokraadid) kõik suuremad elluviidud projek-tid ja rahastused: Loo – Lage-di kergliiklustee, Loo lasteaia juurdeehitus, Kostivere koo-

limaja renoveerimine. Tegeli-kult ongi vallajuhtimine pidev ja ajaline protsess ja ühistöö, kus paljud tänased otsused re-aliseeruvad alles järgmiste val-lavalitsuste pingutusel. See, et vallas saavutatut parteid vali-miskampaaniates ainult enda nimele kirjutavad, on Eestis ka-hetsusväärne praktika. Kui hin-nata ühe või teise vallavalitsuse tõhusust, tuleks hoopis küsida, mida nad pärandavad järg-misele vallavalitsusele. Praegu-sel vallavõimul on paraku ette näidata vaid tühjad pihud.Suurte teeprojektide valmimise järel on kohaliku omavalitsuse juhtfiguurid küll varmad linte läbi lõikama, kuid tegelikult puudub neil tavaliselt eriline seos asjaga. Tavaliselt on need riiklikud projektid. Sama lugu on suurejooneliste lubadustega luua uusi töökohti. Kohalikel omavalitsustel puuduvad Ees-ti kahjuks hoovad ettevõtluse mõjutamiseks ja suunamiseks, sest kohalik maksusüsteem ei puuduta mitte kuidagi ettevõt-lust ja investeeringuid.Kuid missugused on nendes

tingimustes tegelikult üldse kohaliku omavalitsuse võima-lused tõhusalt oma territoori-umil elu edendada. Peale sea-dusega pandud kohustustega hädavaevu hakkamasaamist jääb veel kolm peamist võimal-ust inimeste elu parandamiseks:koostöö erasektoriga;Euroopa toetusfondidest pro-jektidele saadavad vahendid;peadtõstev kodanikuühiskond kohalike kogukondade aktiiv-suse näol.Neid võimalusi on Jõelähtme vallas kasutatud vähe. Selle eelduseks peab olema tege-vusjulgus, kartuse puudumine võimaliku kriitika ja ebaõn-nestumiste ees. Seda aga tagab laipõhjaline koostöö ja elanike tihe kaasamine. Teiseks tuleb leida mittestandardseid lahen-dusi ja uusi kandvaid ideid.

Ühel poliitilisel jõul li-htsalt ei saa olla meie valla oludes võimekust – teadmi-si ja oskusi Jõelähtme oma-valitsuses olemasolevat po-tentsiaali realiseerida.

Noorte sporditoetuste kord-LASTESÕBRALIKUKS

Alvar Jaamu, kandidaat nr 121

Toetuste eraldamine tagantjärele ei näita hooli-vust lastega perede suhtes.Laste spordi ja treeningute toetamine on praegu korral-datud nii, et toetus eraldatakse poole aasta kaupa tagantjärele. Iga järgmise aasta toetuse saamiseks tuleb eelneva aasta 15. novembriks esitada val-lavalitsusele vastav avaldus. Seetõttu jäävad paljud lapsed jooksval aastal alustatud treeningute toetusest üldse ilma. Samuti peab lapsevanem olema suuteline maksma oma taskust eelnevalt kinni kuni kuue kuu treeningute tasu, hoidma hoolega kõik kviitun-gid alles ningei tohi hilineda taotluse esitamisega. Selline kord võib olla kuidagi

talutav, kui peres on üks laps. Aga kui lapsi on 2 või 3 või rohkem, siis on koormus pere rahakotile ja ka asjaajamisele üleliia koormav ja keerukas. Praeguse sporditoetuste süs-teemiga on vallavalitsus raskendanud just vaesemate ja suurema lastearvuga perede olukorda, kes ei ole suutelised kõikide laste kuue kuu spordi-kulusid eelnevalt ise katma. Siit on väike samm noorte riskirüh-made kujunemiseks, kelle peale peavad vald ja riik hiljem oluli-selt enam kulutama.Valla selline kord ei ole ülemäära sõbralik ega näita hoolivust.

Kui see oleks minu võimuses, muudaksin päevapealt selle korra lastega perede huve arvestavaks.

Omalt poolt võin öelda, et Kostiveres oleme leidnud ise võimaluse pakkuda noortele tasuta Jujutsu treeninguid üks kord nädalas. Kutsun ka kõiki teisi leidma noortele võimalu-si tasuta treeninguteks. Selline koostöö ja üksteise aitamine on osa hästi toimivast kogukon-nast sõltumata vallast ja riigist.

KAKS KÜSIMUST• Mida tahad oma kodukoha jaoks teha teisiti?• Millistele arengutele vallas kindlasti vastu seisad?

HARJUMAA VALDADE JA TALLINNA VALIMISLIIDUD ÜHINESID KOOSÖÖKS KA PÄRAST VALIMISI

12. septembril kirjutasid kuus valimisliitu Tallinnast ja Harju-maalt alla ühisdeklaratsioonile. Tallinna ja lähivaldade koostööle suunatud ühisdeklaratsiooni allkirjastasid valimisliitude Parteiv-aba Viimsi, Jõelähtme valla valimisliit Ühendatud Jõud, Vaba Tal-linna Kodanik, Saku valla valimisliit Kodu, Saue valla valimisliit „Koostöö“ ja Harku valla „Kodanike Ühenduste Liit“ esindajad.Jõelähtme valimisliidu „Ühendatud Jõud“ poolt andis allkirja Maido Pajo. See on esimene selline valimisliitude ühisdeklarat-sioon kohalike valimiste ajaloos. Ühisdeklaratsiooniga avaldatakse soovi lahendada Tallinna ja selle lähivaldade probleeme koos ning seista vastu omavalit-suste omavahelisele ebatervele konkurentsile. Deklaratsioonis kokku leppinud valimisliidud peavad oluliseks erakondade kõrval alternatiivsete laiapõhjaliste kodanikuühenduste osa-

lemist omavalitsuste otsustamisprotsessides ja valimisliitude koondumist koostööks, et oma seisukohti jõulisemalt kaitsta nii valimiste ajal kui ka pärast valimisi. 2. oktoobril korraldasid koostööks ühinenud Harjumaa valim-isliidud Tallinnas Vabaduse väljakul protestiaktsiooni peibu-tuskandidaatide kandideerimise vastu kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. Meeleolukal üritusel osalesid aktiivselt ka valimisliidu „ühendatud Jõud“ liikmed. Ürituse lõpus lasti lendu 116 õhupalli. Igale õhupallile oli kinnitatud ühe poliiti-ku - Riigikogu liikme, ministri, maavanema või Europarlamendi saadiku nimi, kes kandideerivad kohalikesse volikogudesse vaid häältepüüdjatena „peibutuspartidena“ ega kavatse seal valituks osutudes reaalselt tööle hakata.

4. oktoobril korraldasid valimisliit „Ühenda-tud Jõud“ Loo ja Iru piirkonna esindajad Loo koolimaja saalis rahvakoosoleku piirkonna tulevikust. Rahvaga peeti nõu, kuidas edasi, millised arengud meid lähitulevikus ootavad, missugused on meie võimalused ise oma elu kohapeal mõjutada ja muuta. Toomas Kümmeli modereerimisel kulgenud üritus oli väga sisut-ihe ja õpetlik.Lisaks valimisliidu inimestele, esinesid kõrgelt hinnatud asjatundjad. Endine Tallinna linnapea ja Rooma klubi Eesti president Hardo Aasmäe arutles Tallinna ja lähivaldade arengute ning koostöö võimaluste teemal. Tuntud filmimees ja kodanikuühiskonna aktiv-ist Artur Talvik rääkis oma uuest filmist „Oku-

peeri oma müür“, mis käsitleb kohalikke kogu-kondi ja nende võitlust bürokratiseerunud võimuga nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Talvik lubas suuremeelselt korraldada 14. ok-toobril Kostiveres filmi eel-esilinastus!Meie valla elanik, endine välisminister ja Eu-roparlamendi saadik Kristiina Ojulandi arutelu pilk oli suunatud kohalikele omavalitsustele Brüsseli võimukoridoridest.Jurist Maido Pajo arutles Iru ja Loo piirkonna, aga ka Jõelähtme valla tulevikust haldusre-formi võtmes.Rahvakoosolekul alustas valimisliit „Ühenda-tud Jõud“ küsitlusega, et saada teada elanike eelistused võimaliku haldusreformi korral ning kujundada selle alusel vallavalitsuse seisukoht.

Kai Rimmel

• Tuleb inimeste poole vaada-ta ja nende arvamusi kuulata. Kõrvaldada valla juhtimisest erakondlik diktaat, võtta val-laametnikeks tööle oma ala spetsialistid. Vald peab andma rohelise tule arendustele, mis loovad kohapeal tasuvaid töö-kohti meie elanikele. Et säiliks valla koolid ja huvialaringid oleks kõigile kättesaadavad. Loo koolile tänapäevane ar-vutipark, juurdeehitus täien-davate klassiruumide, huvi-alaringide ja võimla jaoks.• Minu kindel ei läheb paekar-jääridele ja valla liitmisele haldusreformi käigus Maardu linnaga.

Ardo Lass

• Tahan eelkõige tähtsusta-da inimeste heaolu ning so-tiaalset toimetulekut. Sellega seoses tuleb alandada kesk-küttekulusid Lool ja Kostiveres ning viia maamaks tagasi 2012. aasta tasemele.• Seisan vallas vastu parteil-isele juhtimiskultuurile ja amt-nike usundpolitiseerimisele, kaevanduste rajamisele ja kultuurikeskuste tsentraliseer-imisele.

Mart Johanson

• Seisan külade tegeliku kaas-amise eest otsustamisse, külade arengukavad olgu valla arengukava aluseks. Val-la eelarve tuleks muuta ku-lupõhisest eesmärgipõhiseks. Jõelähtmele Põhja-Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.• Seisan vastu kohaliku eripära, kultuurilise rikkuse ja mälu kadumisele, muutumisele Tal-linna linnaliseks ääremaaks. Samuti linnalise mõttelaadi ja kitsa grupi huvi domineerim-isele valla juhtimises.

Maiki Poks• Kvaliteetne alusharidus on kogukonna vundamendi nurgakivi. Väärtustada enam haridust ja õpetamist valla tasandil. Konkurentsivõime-line töötasu õpetajatele, õpikeskkonna mitmekesista-mine.• Alati saab kõike paremini teha.

Alvar Jaamu

• Valla ametnikud peavad suh-tuma elanikesse ja tegutsema kui teenindav personal. Elan-ikke tuleb juhendada, neile peab andma soovitusi asjaa-jamistes orienteerumiseks. Tuleb pakkuda lahendusi, kuidas saavad asjad tehtud, mitte otsida põhjuseid miks ei saa. Lihtsustada tuleb toetu-ste taotlemist, näiteks noorte sporditoetused.• Häirivad Jõelähtme vallas la-gunevad hooned. Tuleb leida teid nende heaperemeheli-kuks hooldamiseks või sund-võõrandada. Kurb on vaadata ajaloolise väärtusega hoonete

Tarmo Paldermaa

• Seisan Loo aleviku ja Lii-vamäe küla inimeste eest igal moel, mis aitab parandada nende elu ja teeb paremaks nende ümbruskonda. Lahen-dusi tuleb küsida inimeste käest, kes tihti teavad neid ise kõige paremini.• Olen vastu kitsastele partei-huvidele ja sellisest mõttelaa-dist kantud otsustamisele.

Koidu Põder

• Kohalikud omavalitsused peaksid viima riigi tasemele probleemi väikepoodide riik-liku toetusprogrammi loomis-est. Valla jõududega suudame aga luua Kaberneemele avali-ku internetipunkti ning tuua kohapeale vähemalt kaks korda kuus juuksuriteenuse. Tuleks oluliselt tihendada bussiühendust pealinnaga. Senisest veelgi enam peab leidma võimalusi vanurite abistamiseks.• Hoolimatule suhtumisele loodusesse. Häirib väga val-lavõimu parteiline suletus ja kitsarinnalisus, üleolev suh-tumine tavalistesse inimest-esse, bürokraatlik suhtumine elanike muredesse ja asjaa-jamisse.

Jaak Tamtik

• Tahan, et tee Saviranna külasse ei lõpeks tupikuga kuhu ei jõua mitte ükski bussi-liin ja kus puudub otse ühen-dustee muu piirkonnaga.• Tahan, et vald arvestaks ka väiksemate küladega, nende probleemide ja elanikega, vaatamata sellele, et enamik valijaid elab parteide jaoks valla keskasulates.

Tõnu Lauter

• Neeme ja lähipiirkonna vaat-amisväärsusi tuleb väärtusta-da, korras hoida ja eksponeeri-da. Täna on piinlik viia külalisi ja huvilisi Linnamäele, Jägala jõe rippsillale, Jägala joale jne. Neeme kogukond peab tegema valiku, kas tulevikuks on linnatagune „magala“ või elukeskkond koos kõige sinna juurde kuuluva taristuga.• Vallavalitsus on eelkõige inimeste jaoks. Vallavalitsejad on eelkõige valla elanike teen-indajad.

Virve Lääne

• Inimestel puudub kind-lustunne. Üleriigiline mure on hoolida oma rahva elukvali-teedi eest. Vald peab kasuta-ma neid väheseid võimalusi, mis talle on jäetud, inimeste elu parandamiseks. Kindlasti ei aita sellele kaasa parteide vaheline jagelemine vaid üks-meel eesmärkides.• Tuleb leida lahendused ebaõiglaselt kõrgete kesk-kütte hindade alandamiseks Lool ja Kostiveres. Pidada läbirääkimisi ja leida võima-lusi tasuta ühistranspordiks Tallinnasse.

RAHVAKOOSOLEK LOOL

ÜHENDATUD JÕUD

ME EI LEPI JÕELÄHTME VALLA TAANDARENGU PLAANIGAJõelähtme valla eelarvestrateegia 2014-2017. VL „Ühendatud Jõud“ märkused ja ettepanekud

Tulude prognoos on ebarealistlikEesti majandus püsib prognoosi kohaselt stabiilsel kasvutempol, ekspordile annab tuge sisenõudlus. Sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoositavalt 2013. aastal 3,6%.Perioodil 2014-2017 oodatakse SKP reaalkasvu ligikaudu 3,6% aastas!!! Tegelikult viimased prognoosid räägivad tagasihoidlikult vaevalt 1% kasvust.Vallavalitsuse prognoosi kohaselt suurenevad Jõelähtme valla tulud järgnevatel aastatel u 300 000 – 400 000 euro võrra aastas. Samas tuleks arvestada, et osa eelarve kasvust on tingitud inflatsioonist ja oluline on kulude pidev jälgimine.Tulumaksu laekumise prognoos aastani 2017 on liiga optimistlik, samal ajal kui prognoositakse elanike arvu ja maskumaksjate arvu stabiliseerumist.Aasta 2012 2013 2014 2015 2016 2017Maksumaksjate arv 2950 2993 3049 3094 3138 3184

Rahvaarvu muutus 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,4% 1,4%Maksumaksjate arvumuutus

4,6% 1,3% 0,4% 0% 0% 0%

Seega tulumaksu laekumise suurenemise prognoos 2012 .aastal 4 095 528 eurot ja 2017. aastaks juba 6 038 879 eurot ehk suurene-mine kokku poolteist korda on ilmselgelt ebarealistlik prognooo-siga.Ka rahvaarvu muutumise tendentsid räägivad hoopis mdagi muud. Jõelähtme valla elanike arv seisuga 1. jaanuar 2013 oli 6169 elanikku. 20. septembriks oli see vähenenud 6068 elanikuni. Nii on rahvastiku prognoos juba tänaseks vale, sest viimase 9 kuuga on toimunud vähenemine 101 inimest!

Eelarvestrateegia ei täida selles seatud eesmärkeEelarvestrateegia ühe eesmärgina on sõnastatud: „Elanikkonnale tarvilike teenuste tagamiseks oluliste investeeringute teostamine - vajadusel suurendades võlakoormust. Tegelikult eelarvestrateegia ei näe ette võlakoormuse suuren-damist, vastupidi, hoopis vähendamist!Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga: Praegu 2 348 138 mil-jonit eurot, aastaks 2017 prognoositakse võlakoormuse vähen-damist 887 699 euroni, netovõlakoormust on kavandatud vähen-dada praeguselt ca 30 %-ilt 4,2 %-ni 2017. aastaks.Samas on ilmne, et oma tulude arvelt uusi vajalikke investeerin-guid suuremas mahus teha võimalik ei ole. Eriti murettekitav on, et mitte ühtegi investeeringut ei näe eelarvestrateegia kuni 2017 aastani ette järgmistes valdkondades:

- avalik kord ja julgeolek;- keskkonnakaitse;- elamu- ja kommunaalmajandus;- tervishoid;- hariduse investeeringud 2014. ja 2015. aastal 0,00 eurot;- sotsiaalne kaitse 2014., 2016. ja 2017. aastal 0,00 eurot.Praktiliselt väga väha kavandatatakse panustada Loo Vee in-vesteeringuteks, mitte mingit arengut ei näe eelarvestrateegia ette Jõelähtme Varahalduse OÜ investeeringutes!Viimane näitab eriti selgelt, et Jägala pioneerilaagri ehitiste üle-andmine Varahaldusele, mida Reformierakonna võimukoalitsioon volikogus vähemushäältega otsustasid, on toimunud hoopis muu eesmärgiga kui need Varahalduse kaudu korda teha ja kasutusele võtta.Eelarvestarteegia teine eesmärk - majandamis- ja personalikulude

kontrolli all hoidmine sisemise efektiivsuse kasvuga.Eelarvestrateegia ei täida tegelikult ka teist endale võetud eesmär-ki, majandamis- ja persinalikulude kontrolli all hoidmist sisemise efektiivsuse kasvuga.Põhitegevuse kulud valdkonniti. Üldised valitsussektori teenused.

2012 täitmine 889 098 eurot2013 eelarve 1 222 346 eurot2014 eelarve 1 071 582 eurot2015 eelarve 1 093 555 eurot2016 eelarve 1 081 296 eurot2017 eelarve 1 033 537 eurot

Täiesti arusaamatu, esmalt on vaja ühe aasta jooksul, mis on juhuslikult kohalike valimiste aasta (!), suurendada valitsemi-skulusid ligi poolteist korda, et hiljem raporteerida prognoosis kangelaslikku halduskulude vähedamist. Miks on sellist silmakir-jalikkust vaja, jääb mõistetamatuks.Mõistlik on valitsemiskulusid vähendada järgmistel aastatel tagasi vähemalt 2012.aasta tasemeni ehk alla 1 miljoni euro aastas ja suunata vabanev raha sotsiaalvaldkonda või investeeringuteks.

Kokkuvõtteks. Igale valla elanikule peaks olema selge, et kui prognoositakse hoopis võetud eesmärkidele täpselt vastupidiseid arenguid, saab tegemist olla vaid valla taandarengu strateegiaga.

Sellisel moel valla juhtimise kavan-damine on hukatuslik.