Antivormiline kunst Maakunst Kehakunst KontseptualismPent Laineste 12.b

Ajalooline levaade

Klm sda (1947-1990) Vietnami sda (1964-1973) Teaduse ja tehnika kiire areng Hipiliikumine

Antivormiline kunst

Tekkis 1960ndate lpus hendriikides Kunstiteostes puudus kindel vorm Veti kasutusele kikvimalikud materjalid: rohi, saepuru, liiv, led, jtmed jne. Tuntumad kunstnikud on Robert Morris, Eva Hesse, Mario Merz ja Richard Serra

Eva Hesse Kontingent

Mario Merz

Maakunst

Kujunes vlja 60ndate lpus ja 70ndate alguses Maakunst kujundas mber loodust ja kasutas ka loodusnhtusi Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi Teosed asusid enamasti krvalistes ja inimthjades paikades. Publikule nidati tid peamiselt ainult fotode ja filmide kaudu. Thtsamad esindajad: Robert Smithson, Michael Heizer, Jan Dibbets, Walter De Maria

Robert Smithson Spiraalne muul

Richard Long Ring Andides

Walter De Maria ikesevli

Kehakunst

Peamiseks vljendusvahendiks on kunstniku keha. Teose teemaks on keha ja selle fsioloogilised talitlused. Kujutatakse inimkeha jlgimist, ohustamist, piinamist vi liikumist. Kehakunst snnib ilma publikuta. Kehakunsti teosed on tuntud fotode, filmide ja kirjelduste kaudu.

Vito Acconci Varjude mng

Bruce Nauman Autoportree purskkaevuna

Kontseptualism

Kige olulisem kunstis on idee Thtis on teose snastav sisu, vorm on teisejrguline Teoste eesmrgiks on laiendada inimese tajusid, tundeelu ja intellekti. Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja vaimukas. Ideid esitati skeemide, jooniste vi fotomontaaide abil. Olulisemad kunstnikud on Joseph Kosuth, Sol Lewitt ja Marcel Duchamp

Joseph Kosuth ks ja kolm tooli

Sol Lewitt Nelja kljega pramiid

Kokkuvte

Kunsti piirid laienesid, veti kasutusele uusi materjale ja vahendeid Teoste eesmrgiks oli pakkuda llatavaid ja mtlemapanevaid elamusi Vorm muutus kunstis vhem oluliseks, thtsam oli idee. Teosed on tihti silinud vaid fotode vi filmidena