KOLMAPÄEV

9. november 2011NR 9 (19)

Swedbanki pensionifondide fondivalitseja on Swedbank Investeerimisfondid AS. Tutvu fondide prospektidega veebilehel www.swedbank.ee/fondid või lähimas Swedbanki kontoris. Täiendava kogumispensioni kindlustustooteid pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega www.swedbank.ee/pension ja vajadusel konsulteeri pangatöötajaga. Lisainfo saamiseks pöördu Swedbanki investeerimistoe poole telefonil 613 1606 või e-posti aadressil investeerimistugi@swedbank.ee.

Pensionär või visionäär?

Sinu kindel partner pensioni kogumisel.Swedbank

www.swedbank.ee/pension

Soovid ka pensionipõlves oma lennukaid ideid ellu viia sama innukalt

nagu täna? Kui haarad suurt pilti ning oled harjunud oma tulevikku ise

kujundama, siis on III samba pension mõeldud just Sulle.

Aasta lõpp on parim aeg III samba sissemaksete tegemiseks, sest nii saad sissemakstud summalt juba aasta alguses 21% tulumaksu tagasi.

HIND 1,6 EUROT

Soomlasest vandeadvokaat: Soome neelaks endale 200 000 eestlastKuidas poeketid hindadega mängivad # Oksjonihaamer paugub aina harvemini # Hiina kopeerib tuntud autosid, nagu jaksab # Maksuparadiisid peidavad üheksa triljonit dollarit

Kuidas poeketid hindadega mängivad # Oksjonihaamer paugub aina harvemini # Hiina ko-peerib tuntud autosid, nagu jaksab # Maksuparadiisid peidavad üheksa triljonit dollarit

2 9. 2011

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Ees ti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Vallo Toomet, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

“Tallinki laeval on koolitust läbi viia lihtsalt mugav. Tallinki personal on eriline, nende arusaam vastutusest ja abistamisest on oluliselt suurem kui kolleegidel maa peal.”

Indrek RahiKoolitaja, OPTI Personaliarendus OÜ juhataja

• 1-päevased üritused Tallinn-Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval• 1 ööbimisega üritused kruiisil Helsingisse• 2 ööbimisega üritused kruiisil Stockholmi

Tutvuge meie võimaluste ja erinevate päevakava näidistegawww.tallink.ee/yritusedKüsige personaalset pakkumist grupid@tallink.ee

1 päevased üritused Tallinn Helsingi liinil sõitvatel kiirlaevadel ja kruiisilaeval

Korralda merel!Koolitused, seminarid, kliendiüritused, firmaüritused, tähtpäevad ja peod koos laitmatu korraldusega:

Paljud ettevõtted koostavad praegu oma eelarveid, mille alusel järgmise aasta tegevust kavandada. Arvude maagia on lummav. Huvitav on kuvada läbi helesinise ekraani tule-vikku, kus käive ja kasum kosuvad, uued projektid käivituvad ja äripartnerid kannavad rahad õigel ajal üle. Eks ole ka kogetud seda, et tuleviku ennustamine ei ole võimalik.

Elu muutub maailmas ju tundidega.Tean ettevõtjaid, kes üle ühe kvartali oma tehtud plaane ise ka tõsiselt ei võta. Nad kirjutavad

küll numbreid arvutisse, kalkuleerivad parimas teadmises ning usus, kuid on endale ettevaatlike äriinimestena ette näinud, et eelarvet tuleb käsitleda kui muutuvat suurust.

See positsioon ei kutsu üles optimismipuhangut. Uute töökohtade loomine, värsked projektid, palgatõus ja kõik teised head asjad võivad jäätuda. Konjunktuuriinstituudi viimane küsitlus, kus ettevõtjad hin-davad kolme kuu perspektiivis oma fi rma tulevikku, keskkonna püsi-vust, valmidust luua uusi töökohti ja turu käitumist – ehk kokkuvõttes majanduse tervist –, näitas, et ollakse pigem pessimistid.

Paljud ettevõtjad tunnistavad, et neil on selge perspektiiv vaid esimeseks kvartaliks, mis on lepingutega kaetud. Soome ettevõtjad tõmbavad aga ennast juba koomale, Rootsi veel püsib, Saksamaa on nii ja naa…

Riik on aga optimist. Võib-olla on see hea, kui riigiisad näevad järgmise aasta majanduskasvuks 3–4 protsenti. Ettevõtjal tasub tähelepanu kont-sentreerida kulude kokkuhoiule ja lepingute hankimisele. Kasumi kok-kulugemine olgu sügisese saagikoristuse töö ja boonus. Aga ma ei ole pessimist. Ja ei ole optimist. Olen see, kes ei usu arvude maagiasse…

Veel. Mul on hea meel teada anda, et Ärileht ilmub nüüd ka digitaalse väljaandena. Lugemiseks sobib nii tahvelarvuti kui ka tavaarvuti. Selleks on tarvis lihtsalt sisse logida aadressil ajaleht.epl.ee. Digitaalsesse väljaandesse oleme lisanud materjali, mida on võimalik ainult seal lugeda-vaadata. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Aku Sorainen: Soome võtaks kohe vastu 200 000 eestlast

Erik Aru maksuparadiisidest •• LK 17

Londoni börsifi rmad kasutavad usinasti maksuparadiise

Henrik Ilves hindadest •• LK 12–13

Mida tegelikult tähendab poes kollane hinnalipik?

Raivo Murde autodest •• LK 20–21

Hiinas tegutseb 120 autode kopeerimise fi rmat

Andrus Nilk, Kristi Vahemaa keskustest •• LK 10–11

Spordikeskused ootavad kannatamatult külma ja lund

Jaanus Piirsalu ulmeideedest •• LK 16

Millistest hiiglaslikest projektidest unistab Venemaa?

Ann-Marii Nergi kunstiturust •• LK 22–23

Oksjonihaamer paugub Eestis aina harvemini

Vallo ToometEesti Päevalehe peatoimetaja

Eelarve ja hele-tume tulevik

Andrus Nilk, Kristi Vahemaa keskustest Andrus Nilk, Kristi Vahemaa keskustest Andrus Nilk, Kristi Vahemaa keskustest

FIGHTING FOR BETTER WORKWEAR

Pakk

umin

e k

eht

ib k

uni 3

1.12

.201

1 võ

i kun

i kin

gitu

si/k

aup

a jä

tkub

. Ta

llinn

as

lisa

ndub

era

klie

ntid

ele

müü

gim

aks

1%

.

-10%

MÕÕT TÄIS VILETSAST TÖÖRIIDEST?SOETA KVALITEETSED SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED!

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39

Ostadjope - saad

TASUTAkingituseksfirst layeralussärgi*(väärtusega 26.- €)

*tasuta särgisaab kingituseks

selle art 1119 jopenormaalhinnaga

ostmisel

art.9405/0400

HIND 97.- €

HIND 65.- €

Nägus ja vastupidav talvejope, mis on soe ning disainitud just keha järgi - 3D lõige annab maksimaalse mugavuse ja ei piira liikumist. Eriti kestev jope, mille Power-polüamiid kangas on vett- ja õlihülgav. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Suured, luku ja fliisvoodriga küljetaskud, suured sisetaskud ja väline lukuga rinnatasku rahakoti ja mobiili tarbeks. Värvus: tumehall+must

art 1119/5804

POWER WINTER TALVEJOPE

WINTER TALVEJOPELihtne ja soe talvejope, mis on valmistatud polüesterkangast. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Värvus: must

art 1118/0404

SOODUSHIND78.30 €

POWER WINTERTALVEPÜKSID

art 3619/0404

Kõrge seljaosa ning anatoomilise kujuga sääred tagavad parima soojapida-vuse, maksimaalse mugavuse ja hea funktsionaalsuse ka kõige raskemates oludes. Cordura materjalist põlvekaitsme taskud. Sääre allservas tõmblukud, mis lihtsustavad pükste jalga panemist ja äravõtmist. 100% tugevast polüamiidkangast, sooja vatiinvoodriga. Värvus: must

TAVAHIND 89.-

HIND 11.- €

HIND 14.- €

art 9084/0400

Inimene kaotab 80% kehasoojusest pea kaudu - et

sooja hoida, tuleb kasutada mütsi! Pehme ja mugav kootud

müts on vajalik abivahend külmades tingimustes

töötamiseks. Mütsi kangas on pehme ja veniv ning siseküljel on mõnus fliisvooder. Materjal:

100% akrüül javooder 100% polüesterfliis.

Värvus: must

KOOTUD LOGOMÜTS

HIND 33.- €art 9093/0418

WINDSTOPPER TALVEMÜTS

®

See kootud talvemüts on soe ja silmapaistev. Mütsi valmistamisel on

kasutatud kahekihilist hingavat WINDSTOPPER vahematerjali, mis

kaitseb väga hästi tuule eest. Pealiskanga sisse on kootud

reflekteeruv riba. Soojust hoiab villa sisaldav pealiskangas ja fliisvooder.

Müts katab hästi ka kõrvad. Materjal: 30% vill, 70% akrüül (kahekihiline 100%

tuulekindel WINDSTOPPER ).Värvus: must

®

®

Mugavad ja elastsed töösokid, sobivad hästika sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba

osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas. Dri-release kangas juhib niiskuse eemale

naha pinnalt ja hoiab seega jalad kuivemana. Kiiresti kuivav materjal 80%

Dri-release, 15% Lycra, 5% nailon.Värvus: must

art 9204

SOKID (2 paari)

SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED OTSE MAALETOOJALT:

9. 2011 3

FIGHTING FOR BETTER WORKWEAR

Pakk

umin

e k

eht

ib k

uni 3

1.12

.201

1 võ

i kun

i kin

gitu

si/k

aup

a jä

tkub

. Ta

llinn

as

lisa

ndub

era

klie

ntid

ele

müü

gim

aks

1%

.

-10%

MÕÕT TÄIS VILETSAST TÖÖRIIDEST?SOETA KVALITEETSED SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED!

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 TARTU Aardla 114, Ringtee 37a PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 RAKVERE Pikk 2 VILJANDI Riia mnt 42a JÕHVI Tartu mnt 30 VÕRU Piiri 2 VALGA Vabaduse 39

Ostadjope - saad

TASUTAkingituseksfirst layeralussärgi*(väärtusega 26.- €)

*tasuta särgisaab kingituseks

selle art 1119 jopenormaalhinnaga

ostmisel

art.9405/0400

HIND 97.- €

HIND 65.- €

Nägus ja vastupidav talvejope, mis on soe ning disainitud just keha järgi - 3D lõige annab maksimaalse mugavuse ja ei piira liikumist. Eriti kestev jope, mille Power-polüamiid kangas on vett- ja õlihülgav. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Suured, luku ja fliisvoodriga küljetaskud, suured sisetaskud ja väline lukuga rinnatasku rahakoti ja mobiili tarbeks. Värvus: tumehall+must

art 1119/5804

POWER WINTER TALVEJOPE

WINTER TALVEJOPELihtne ja soe talvejope, mis on valmistatud polüesterkangast. Hea pehme sisevooder. Jope esiosa on lühem, et kasutada püksitaskuid ja tagumine osa pikendatud, et hoida selg soojas ka kummardades. Värvus: must

art 1118/0404

SOODUSHIND78.30 €

POWER WINTERTALVEPÜKSID

art 3619/0404

Kõrge seljaosa ning anatoomilise kujuga sääred tagavad parima soojapida-vuse, maksimaalse mugavuse ja hea funktsionaalsuse ka kõige raskemates oludes. Cordura materjalist põlvekaitsme taskud. Sääre allservas tõmblukud, mis lihtsustavad pükste jalga panemist ja äravõtmist. 100% tugevast polüamiidkangast, sooja vatiinvoodriga. Värvus: must

TAVAHIND 89.-

HIND 11.- €

HIND 14.- €

art 9084/0400

Inimene kaotab 80% kehasoojusest pea kaudu - et

sooja hoida, tuleb kasutada mütsi! Pehme ja mugav kootud

müts on vajalik abivahend külmades tingimustes

töötamiseks. Mütsi kangas on pehme ja veniv ning siseküljel on mõnus fliisvooder. Materjal:

100% akrüül javooder 100% polüesterfliis.

Värvus: must

KOOTUD LOGOMÜTS

HIND 33.- €art 9093/0418

WINDSTOPPER TALVEMÜTS

®

See kootud talvemüts on soe ja silmapaistev. Mütsi valmistamisel on

kasutatud kahekihilist hingavat WINDSTOPPER vahematerjali, mis

kaitseb väga hästi tuule eest. Pealiskanga sisse on kootud

reflekteeruv riba. Soojust hoiab villa sisaldav pealiskangas ja fliisvooder.

Müts katab hästi ka kõrvad. Materjal: 30% vill, 70% akrüül (kahekihiline 100%

tuulekindel WINDSTOPPER ).Värvus: must

®

®

Mugavad ja elastsed töösokid, sobivad hästika sportimiseks. Tugevdused kanna ja varba

osas, õhem ja elastne jalavõlvi osas. Dri-release kangas juhib niiskuse eemale

naha pinnalt ja hoiab seega jalad kuivemana. Kiiresti kuivav materjal 80%

Dri-release, 15% Lycra, 5% nailon.Värvus: must

art 9204

SOKID (2 paari)

SNICKERS WORKWEAR TÖÖRIIDED OTSE MAALETOOJALT:

4 9. 2011

Aku Sorainen:Soomevõtaksvastu200 000eestlast

Aku Sorainen:Soomevõtaksvastu200 000eestlast

Soomlasest vandeadvokaat Aku Sorainen väidab, et Eesti heaolu võiks paraneda kiiremini, kui arendada haridussüsteemi ja integreerida ühiskonda andekaid venelasi.

Ülikooliharidus ja ees-märk saada tippju-hiks on üle võimen-datud. Sellepärast ei jätku häid keevitajaid

ega võimekaid keskastme juhte, kes suudaksid tootmisliine tõhusalt käigus hoida. Venelaste seas leidub palju andekaid ini-

mesi, kes praegu pole halva eesti keele oskuse tõttu õigetel kohtadel, ja nende panus läheb ühiskonnale kaduma. Eesti riik võiks venelastele keele õpeta-miseks rohkem pingutada, sest eesti keele hästi selgeks saanud venelased võidavad tavaliselt eduka karjääri.

9. 2011 5

•• Milline areng ootab Sorai-neni-nimelist advokaadibürood? Kas Sorainen ja Pojad, Sorainen ja Tütred, Sorainen ja Partnerid?Advokaadibüroo pole selline äri, mida jäetakse lastele pärandu-seks. Me edutame partneriteks andekamaid, loovamaid ja ette-võtlikumaid advokaate büroo seest, nendele annan tasapisi oma osaluse üle ja nemad anna-vad omakorda ühel päeval oma osaluse samamoodi üle.•• Kas teie soovite, et Soraineni nimi lehviks ka saja aasta pärast siin Läänemere ääres büroo lipul?Soraineni nimi on bürood seni hästi teeninud ja loodan, et samamoodi läheb ka tulevikus. Kuid maailm meie ümber muu-tub, advokaadibürood ühinevad ja laienevad. Nimed muutuvad koos sellega. Soovin, et büroo kestaks veel kaua aega koos meile omase kultuuri ja jagatud väär-tustega. Nimi pole nii tähtis.•• Majandusbuumi ajal oli üks hetk, kui Helsingi trammiliiklust juhiti tänu odavamale tööjõule Tallinnast. Miks on Aku Sorai-neni rahvusvahelise advokaadi-büroo peakontor Tallinnas, mitte Helsingis?Sorainen pole Soome ettevõte, vaid Eestis loodud advokaadi-büroo, mis on laienenud Lätisse, Leedusse ja Valgevenesse. Oleme leidnud Eestis andekaid inimesi, kes täidavad olulisi funktsioone kogu grupi jaoks. Ma pole ka eriti kindel, et üks advokaadibüroo peakontorit väga vajaks. Oleme püüdnud ülesandeid ja vastu-tust meie kõikide kontorite vahel hajutada, Helsingis pole meil üldse esindust. Töötame maat-riksi süsteemis, kus on kümme juriidilist ja piirkondlikku spet-sialiseerumistöörühma. Need tegelevad ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste, panganduse ja fi nantsõiguse, kinnisvara- ja ehi-tusõiguse, konkurentsiõiguse ja tururegulatsiooni, äriõiguse, maksu- ja tolliõiguse, kindlustuse, restruktureerimise ja pankrotiõi-guse ning teenuse- ja kaubandus-lepingutega. Veel on meil tugev vaidluste lahendamise töörühm.

Igal meeskonnal on oma regionaalne juht, kellest paljud ei asu siin Tallinnas. Meie põhi-tööd juhitakse igast kontorist. Tallinnas asuvad mõned tugi-funktsioonide võtmeisikud ja mina koos meie juhtivpartneri ehk tegevjuhiga.•• Kas Tallinnas on büroo ku-lud piisavalt palju väiksemad kui Helsingis?Pigem asub meie peakontor siin, sest kolisin siia 18 aastat tagasi elama, bürooga alustasin 1995. aastal.•• Teie ettevõte kuulus aasta ettevõtja nominentide hulka. Kui

võtmiste ning kinnisvaraõiguse töörühmadel jäi tööd vähemaks. Samal ajal vaidluste lahendamise ja konkurentsiõiguse, energeetika ja tururegulatsiooni meeskonnad said tööd kõvasti juurde. Seda põhjustas ka asjaolu, et konku-rentsiamet muutus aktiivsemaks kui varem.

Finantsõiguse, äriõiguse ning teenuse- ja kaubanduslepingute meeskondade töökoormus kas-vas pisut. Finantskriisi üle elanud fi rmad tahtsid oma protseduurid senisest hoolikamalt korda teha ja olid uute lepingute sõlmimisel ettevaatlikumad.•• Konkurentsi valdkond tundub olevat Euroopa Liidus üks vähe-seid, kus Brüsselil on väga suu-red volitused äriprotsessidesse sekkuda. Kui palju võib Brüsseli kontrolli võimalus Eesti ettevõ-tete tegevust mõjutada?Kõikidele suurematele ettevõte-

tele, kes on turgu valitsevas posit-sioonis või tegutsevad reguleeri-tud turul, läheb konkurentsiõigus tulevikus veelgi nõudlikumaks. Vaba konkurents on Euroopa Liidu ja vaba majanduse üks olu-lisemaid tugisambaid. Euroopas avastatakse aeg-ajalt kartellilep-peid, mille kahju on turgudele olnud meeletult suur. Teinekord näeme ka, et näiteks mõne ava-liku hanke puhul üritatakse tingi-musi teha rätsepatööna vastavalt mõne tarnija vajadustele.

Euroopa Liit on juba läinud teed, mis sarnaneb Ameerika Ühendriikide konkurentsiameti väga jõuliste tegutsemismeeto-ditega. Sellega võrreldes on Eesti konkurentsiamet kuni viimaste aegadeni toiminud suhteliselt leebelt, aga praegu on juba siingi tunda olulist muutust.•• Mis ettevõtlusvaldkonnad on ausa konkurentsi seisukohalt kõi-ge ohtlikumad?Mulle tundub, et Euroopas on tihti ehitus ja eriti teedeehitus olnud pisut ohtlik valdkond. Miks just teedeehitajad sagedamini tähele-panu alla satuvad, tuleneb ilmselt sellest, et seal valitseb oligopol ehk mõned vähesed fi rmad valitsevad turgu. Soomes avastati hiljuti kar-tell suurte metsafi rmade vahel metsa kokkuostu vallas. Üldiselt on oht rikkuda konkurentsisea-dust ükskõik millises valdkonnas, kui hakatakse konkurentidega ebaausaid kokkuleppeid tegema. Kui turuosa on suur, siis kasvab rikkumise oht kiiresti.

Paljud suured fi rmad on sead-nud väga täpsed sisemised reeg-lid, et seda riski vähendada. Kuul-sin, et ühe suure fi rma esindaja

sattus hiljuti lennukis istuma oma konkurendi kõrvale. Ta pidi vas-tavalt oma fi rma reeglitele püsti tõusma ja valjusti kuulutama, et sattus sellele toolile juhuslikult ja ei kavatse konkurendiga äriasju rääkida. Tundub naljakas, aga paljudele fi rmadele pole konku-rentsiõigus enam naljaasi. •• Ehituses ei toimunud alles hiljuti mitte ühtegi vaidlustamata riigihanget. Kas see oli vaid üks turuvõitluse nõks või oli nendeks protestideks sisulist alust? Kas ehitushangete korraldamine on läinud paremaks?Ma pole jälginud kaebuste rahul-damise statistikat. Kuid see näi-tab kindlasti trendi, kui palju on turul tööd saada. Kaebamine pole eriti kallis protsess, kuid võita on palju.•• Kas teie annate oma klien-tidele vihjeid, et nüüd oleks õige aeg alustada mingit protsessi-miste jada?Ma ei mäleta, et oleksin sellist nõu andnud. Pigem tulevad kliendid meie juurde väitega, et nende arvates on siin midagi valesti. Vaatame asja üle ja kui tundub, et ongi valesti, siis aitame neil kaebust koostada.•• Kas teie büroo on oma töös kokku puutunud Tallinna vee, gaasi ja teiste energiakandjate hinnaga? Kas saate nendes vald-kondades ilma kliendisuhteid rii-vamata oma arvamust avaldada?Meil on tõepoolest selliseid klien-disuhteid, sest oleme energia valdkonnas aktiivselt tegutse-nud, mistõttu ma ei saa vabalt arvamust avaldada.•• Nii Eesti Gaas kui ka Eesti Energia on teie kliendid?Ma ei saa seda teemat kommen-teerida.•• Kuidas mõjutab ettevõtete tegevust võimalus, et sisse või-vad astuda mustade ülikondadega mehed Brüsselist? Kuivõrd erineb Euroopa konkurentsiametnike tegevus Eesti konkurentsiamet-nike omast?Hiljutiste reidide põhjal olen aru saanud, et kontrollretki on teinud Brüsseli ja Eesti uurijad ühes-koos. See fakt, et sisse tuleb rah-vusvaheline meeskond, annab protsessile erilise taseme. Need reidid, kui konkurentsiamet tuleb ja kasutab oma õigust tutvuda ilma ette hoiatamata ettevõtte dokumentidega, kannustavad fi rma juhtkonda ajama äri nii, et dokumendid ja kirjavahetus oleks igati korras.•• Kui kaugele Euroopa Komis-joni föderaalne võim võib arene-da? Kui suuri sekkumise volitusi võib Brüssel aja jooksul juurde saada?Sekkumise volitus on juba praegu väga suur. Euroopa Liidu eesmärk on vaba konkurentsi tagamine ja selle nimel tehakse väga palju.•• Teatud valdkondades, näiteks riigikaitses, püüavad paljud riigid jätta tellimusi nn omadele ettevõ-tetele. Eesti pole eriti hea näide, sest meil oma kaitsetööstust pole ja isegi sokke ostetakse sõdu-ritele mujalt kui oma tootjatelt. Soomes peab väljastpoolt tulijal vist olema mingeid täiesti erilisi omadusi, et kaitsehangetel edu-kalt esineda.

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

tavaliseks peate, et advokaadibü-roo tõuseb ettevõtluskonkursis esile?See pole väga tüüpiline ja olin isegi hämmastunud, kui sain selle kutse. Üldjuhul ei tunne advokaadid ennast väga ettevõt-jatena. Advokaat on pigem… ma olen nüüd raskustes eestikeelse sõna leidmisega… soomekeelse väljendiga ammatinharjoittaja.•• See peaks eesti keeles ole-ma lähedane mõiste füüsilisest isikust ettevõtjale ehk üksiket-tevõtjale.Advokaadis nähakse pigem juristi ja ettevõtte teenindajat kui ette-võtjat. Ma ei oska öelda, kas ette-võtja maine ja sellel konkursil osalemine tuleb minu advokaa-ditegevusele kasuks.•• Edukuse nõue kuulub advo-kaadi maine juurde. Advokaadile ei heideta tavaliselt ette kallist käekella, korralikku ülikonda ja head autot. Need on välised asjad, mida võib-olla tõesti ei heideta ette. Samas, kui klient hakkab advokaati valima, siis ma ei tea, kui palju ta teeb seda kella või auto järgi. Osale advokaatidele on need väli-sed asjad ka väga tähtsad.

Üldiselt teevad Eesti advo-kaadid oma tööd väga hästi ja Eesti advokatuur on tugev orga-nisatsioon, mis võrreldes pal-jude teiste riikidega kontrollib advokaatide tegevuse kvaliteeti silmatorkavalt tõhusalt. Eestil on vedanud, sest siinne advokaadi-teenus on väga kõrgel tasemel ja inimesed saavad seda usaldada.•• Advokatuuril on tulnud la-hendada ka väga keerulisi juh-tumeid, kui on seatud kahtluse alla mõne advokaadi tegevus. Kas advokatuur on nende juhtumitega hästi hakkama saanud?Väga hästi. Advokatuuris on 700 liiget. Kui mõnega juhtub äpar-dusi, siis see tõstetakse esile. Kuid tegemist on väikeste üksikjuhtu-mitega.•• Kas libastumiste puhul ollak-se eksinud just advokaadi ja ette-võtja vahelise piiri tunnetamisel?Ma ei tea, millist üksikjuhtumit te silmas peate, kuid maailmas on tihti palju ahvatlusi. Mõnele inimesele on ilmselt võimaluse korral tekkinud ka liiga suur ahvatlus. Advokaadid on siiski ainult inimesed. Aga nagu enne ütlesin, siis advokatuur reageerib väga kiiresti ja tõhusalt, kui tuleb ilmsiks, et keegi advokaat on kusagil rikkunud oma kohustusi.•• Kuidas mõjutas majandus-kriis teie ettevõtte edulugu?Majandusbuum tõi meile mui-dugi rohkem kasvu ja kasumit kui kriisiaeg. Kuid kriis on seni olnud omamoodi vajalik aeg. Saime natuke peatuda, hinge tõmmata ja mõelda, et kuidas oma tööd paremini teha. Oleme saanud organisatsiooni tõhusa-maks ja kvaliteetsemaks muuta ning palganud uusi suurepära-seid inimesi. Arvan, et nii meie kui ka kliendid on sellest rahuli-kumast ajast saanud kasu.•• Tootmisettevõtte puhul saan sellest jutust aru: mõnda toodet enam osta ei taheta. Kuidas see mõjutas teie portfelli sisu?Ettevõtete ühinemiste ja üle-

1.Maailmas on tihti palju ahvatlu-si. Mõnele inimesele on ilmselt võimaluse korral tekkinud ka liiga suur ahvatlus. Advokaadid on siiski ainult inimesed.

2.Ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste ning kinnisvara-õiguse töörühmadel jäi tööd vähemaks. Samal ajal vaidluste lahendamise ja konkurentsiõi-guse, energeetika ja tururegu-latsiooni meeskonnad said tööd kõvasti juurde. Seda põhjustas ka asjaolu, et konkurentsiamet muutus aktiivsemaks kui varem.

3.Kõikidele suurematele ettevõ-tetele, kes on turgu valitsevas positsioonis või tegutsevad reguleeritud turul, läheb kon-kurentsiõigus tulevikus veelgi nõudlikumaks.

4.Eestis näen aeg-ajalt veel Nõu-kogude ajast pärit suhtumist seadustesse, sest siis inimesed ei tundnud, et seaduse ees-märk oleks olnud inimese elu kergemaks muutmine.

5.Eesti seaduskuulekus on läinud palju paremaks. Seda on enne-kõike näha liikluses, kus inime-sed austavad liiklusreegleid, mis kajastab üldist suhtumist seadustesse. Eestlased näe-vad, et seadused on üldiseks kasuks.

6.Eesti haridust varjutab struk-tuuriprobleem. Liiga palju on ülikooliharidust populariseeri-tud. Inimesed, kellele ülikool ei taga head karjääri, raiskavad seal oma aega, selle asemel et õppida heaks keevitajaks või ehitusmeheks. Kui otsisime mõned aastad tagasi sekretäri, siis tulid ennast pakkuma fi r-majuhi haridusega inimesed.

7.Soome võtaks mõne järgmise aasta jooksul hea meelega 200 000 eestlast vastu, kui ühiskond seal vananeb. Eesti jaoks on pigem probleem selles, et soomlased on eestlastega nii rahul.

7 mõtet

Enda äristAdvokaadibüroo pole selline äri, mida jäetakse lastele päranduseks.

KonkurentsistKõikidele suurematele ettevõtetele läheb kon-kurentsiõigus tulevikus veelgi nõudlikumaks.

Aku Sorainen,NOVEMBER 2011

6 9. 2011

paari ööpäevaga kõik meelelahu-tused, mida Tallinn pakub?Ma olen aeg-ajalt kohanud selli-seid kiire ammendamisvõimega inimesi. Kas need inimesed on ka äris edukad ja kas need on inimesed, keda me Eestisse

tahame? Ma arvan, et mitte. Ma olen kohanud Tallinnas paari ameeriklast. Nende seas oli ka üks meie büroos töötanud väga hea advokaat Stefano Grace, kes vahepeal perekondlikel põhjus-tel elas Rootsis, aga on nüüd East Capitali investeerimisfirmas Ees-tis tagasi. Teine ameeriklane töö-tab ehituse projektijuhtimises.

Tööjõu puudusestTegin oma kodus remonti ja avastasin sealt viis Poola ehitusmeest.

AndekusestOlen hämmastavates kohtades leidnud ande-kaid inimesi, tihti on nad venekeelse taustaga.

Soomes ostetakse tehnikat väga palju välismaalt. Kui varem oli Soome sõjaväel oma tehas, mis valmistas nii sokid kui ka vormid, siis ühel päeval hakati tegema avalikke hankeid. Lõpuks sõjaväe oma tehas likvideeriti, sest ta polnud enam konkurent-sivõimeline. Sõjavägi hakkas kümme aastat tagasi varustust tellima ka Eestist.•• Kuidas teile kui Soome reser-vistile tundub, kas armee hakkas seeläbi saama paremat varustust?Hinna poolest võideti kindlasti ja võib-olla hakati ka parema kvaliteediga tooteid saama. Ma olin viimati sõjaväes nii kaua aega tagasi, et nüüd hea meelega vaa-taksin uuesti, milline see varustus tänapäeval on.•• Euroopa Liit peaks muutma kõiki oma liikmeid õiguskäitumise ja äritavade poolest sarnaseks. Mil-lised on nende valdkondade peami-sed erinevused Läänemere kallastel asuvates riikides? Kas Soome võib olla siin Eestile eeskujuks?Räägitakse, et tsaar andis omal ajal Soomele autonoomia, erine-valt näiteks Poolast, sest ta teadis: kui Soomes hakkab keegi midagi Tsaari-Venemaa vastu sepitsema, siis kõik naabrid annavad ta üles. Kas see oli seaduskuulekus või sisemine kadedus, seda on nüüd raske eristada. Praeguseks välja kujunenud ühiskondlik kultuur on Soomes selline, et inimesed peavad seaduste ja reeglite jär-gimist mõistlikuks. Nende järgi-mine muudab ühiselt tegutse-mise kergemaks.

Üks Eesti arst rääkis mulle hil-juti, et ta imestas, kuidas soomla-sed söövad kõik tabletid ära, mida arst on nendele määranud, kuigi otsest vajadust võib-olla enam polegi. Tema arvates Eesti pat-sient nii ei tee ja kaebuste taandu-misel jätab tablettide tarbimise. Või vähemalt selgitab välja, kas ja miks on neid veel vaja süüa.

Eestis näen aeg-ajalt veel Nõukogude ajast pärit suhtu-mist seadustesse, sest siis ini-mesed ei tundnud, et seaduse eesmärk oleks olnud inimese elu kergemaks muutmine. Üldiselt arvan, et Eestile on tulnud kasuks omada tihedaid suhteid Põhja-maadega ja saada nende tavade poolt mõjutatud ajal, kui siin on ühiskonda uuesti üles ehitatud.•• Kas Eesti seadused teevad inimeste elu paremaks?Eesti seadused täidavad seda ees-märki, aga eestlased kannavad mingil määral vana suhtumist, kui harjuti isegi oma mõtetes sea-dust rikkuma. Kahekümne aasta jooksul on Eesti seaduskuulekus läinud palju paremaks. Seda on ennekõike näha liikluses, kus ini-mesed austavad liiklusreegleid, mis kajastab üldist suhtumist seadustesse. Eestlased näevad, et seadused on üldiseks kasuks.•• Uude liiklusseadusse on kaasliiklejaga arvestamise nõue sisse kirjutatud isegi juhuks, kui sul on eesõigus. Kuidas toimib see suhtumine äri ja lepingute tegemise seisukohalt?Lepingust kinni pidamine on osa ühiskonna üldisest kultuurist, mis ei seisa muudest elunähtus-test eraldi. Eestlased on viimastel

Kui projektis tekib mingi muu-datus, näiteks kanalisatsioonis, siis see võib mõjutada nii arhitek-tuurilisi kui ka konstruktsioonilisi asjaolusid. Tema vastutas, et ühe detaili kohta tehtud muudatused kajastuksid igal pool. Ta tegi seda tööd Eestis asudes läbi interneti, olles seotud mitmete suurte ehitusprojektidega Ameerika Ühendriikides. Maailm on selles mõttes hämmastav. Eesti on nii väike, et me ei vaja siia tuhandet inglast või ameeriklast – meile aitab kümmekonnast. Kui nad on need õiged, suudavad nad Eestit väga palju mõjutada.•• Praegu kannatavad nii uued kui ka vanad ärivaldkonnad kva-lifitseeritud tööjõu puuduse all. Arvutiinsenere ja keevitajaid on kogu aeg mitusada inimest puudu. Kuidas mõjutab kvalifitseeritud tööjõu puudus finantskeskuse ülesehitamise ideed?Tööjõu puudus mõjutab Eestis absoluutselt kõiki eluvaldkondi. Tegin oma kodus Tallinnas remonti ja ühel hommikul avas-tasin sealt viis Poola ehitusmeest. Lihtsalt tundub, et Eesti ehitus-mehed on läinud Soome ja siia tulevad poolakad asemele. See on tööjõu vaba liikumise tagajärg.

Eesti haridust varjutab struktuu-riprobleem. Liiga palju on üli-kooliharidust populariseeritud. Inimesed, kellele ülikool ei taga head karjääri, raiskavad seal oma aega, selle asemel et õppida heaks keevitajaks või ehitusmeheks. Kui otsisime mõned aastad tagasi sek-retäri, siis tulid ennast pakkuma firmajuhi haridusega inimesed.•• Kas firmajuhi haridusega sekretär leidis teil tööd?Meil on olnud väga kõrge kva-lifikatsiooniga sekretäre, kes on olnud oma tööga väga rahul. Aga ma arvan, et vastav erialane hari-dus oleks olnud rohkem kasuks nii nendele kui ka firmale. Probleem on aga ka selles, et kvaliteetset eri-alast haridust ei tundu olevat.

Mis aga puudutab küsimust, kas Eestis jätkub andekaid ini-mesi, siis mina olen Eestis lausa hämmastavates kohtades leidnud väga andekaid inimesi. Tihtipeale on nad venekeelse taustaga. Meil oli büroos tööl üks jurist Konstan-tin Kotivnenko, kes oli tavaline poiss Kohtla-Järvelt. Ta ikkagi suutis sealt pääseda ülikooli Tal-linnasse, kuna ta oskas hästi eesti ja inglise keelt. Edasi sai ta stipen-diumi Georgetowni ülikooli, mis on üks maailma parimaid.

aastatel võtnud äri tehes palju pikema perspektiivi kui varem, kui kõike taheti saada väga kii-resti. Kasum projektist kohe välja ja elati päev või nädal kor-raga. Vähemalt kõik edukad Eesti ettevõtted teevad tööd, vaadates mitme aasta peale ette.•• Mis ettevõtlusvaldkonnad võivad Eestis pikalt kesta ja tuua omanikele kasu ka aastate pärast?Eesti konkurentsieelist on nüüd pikalt otsitud. Mina jagan arva-must, et kasulikud on kõik tööd, mis on seotud hea haridusega ja kõrge lisaväärtusega, nendel on perspektiivi.

Olen seotud Finance Estonia algatusgrupiga, mille eesmärk on muuta Eesti regionaalseks finantskeskuseks, sest eeldused on meil suuresti juba olemas – madalad maksud, arenenud IT, vähene bürokraatia ja hea elukeskkond. Selliseid keskusi on maailmas üle saja. Algatuse eesmärk on arendada seadusand-lust, mis võimaldaks paremini pakkuda erinevaid finantstoo-teid välismaalastele ja koondada siia kõrgelt haritud finantsala asjatundjad nii Eestist kui ka välismaalt. FinanceEstonia on üks näide, mida siin võiks teha tulevikus.•• Kas see finantskeskus on sel-line organisatsioon või nähtus, mille puhul kõrged asjatundjad istuvad büroodes just siin Tallin-nas ja lahendavad ülemaailmseid ülesandeid?Toon näiteks Statoili, kes asu-tas Eestisse oma sisepanga, kus töötab kümmekond inimest. Nad liigutavad kogu seda raha, mida Statoil oma operatsioonideks eri riikides vajab. See finantseering tuleb nüüd ühest kohast siit Ees-tist. See on üks näide, milliseid teenuseid finantskeskus võiks pakkuda. Eestis on väga ahvat-lev maksukeskkond, mis meelitab välismaa ettevõtteid ligi. Paljud nendest võiksid oma finantste-gevusi ja tugiüksuseid siia tuua, näiteks raamatupidamist ja pal-gaarvestust. Tulevikus oleks hea siin näha ka mõne suure firma peakorterit. Juba olemasoleva hea keskkonna juures on vaja mõelda, milliseid muid teenuseid võiksime neile pakkuda.•• Kas Eestis on praegu selliste keskuste jaoks küllalt palju as-jatundlikke töötajaid? Kas meie maksukeskkond võib panna mõn-da rahvusvahelist korporatsioo-ni oma inimesi Eestisse ümber kolima?Nii ja naa. Kui saame eestlastele rohkem töökohti, on väga hea. Aga tähtis on ka see, et saaksime siia kompetentseid välismaalas-test spetsialiste ja nende ümber ehitada eestlastest meeskonna, kes õpivad nende käest. Küsimus seisneb selles, kuidas panna seda kompetentsi Eestisse liikuma.•• Kui Aku Sorainenil tekib igat-sus kodumaa ja sõprade järele, siis helikopter viib teid kahekümne minutiga Helsingisse. See ei erine palju ajast, mis kulub auto või met-rooga Helsingi ühest otsast teise sõitmiseks. Kuidas muuta Eesti huvitavaks ameeriklasele, hispaan-lasele või Londoni valgekraele, kui noor aktiivne inimene ammendab

9. 2011 7

Ta oli meil väga hea maksuõiguse alase kompetentsiga rahvusvahe-lise õiguse jurist. Praegu töötab ta Trigonis, kandes Venemaa ja Ukraina projektides võtmerolli.

Samast kandist oli pärit üks matemaatikas erakordselt ande-kas noormees, kes lõpetas kuld-medaliga. Kuna ta eesti keel oli kehvavõitu, siis sai ta sisse Peter-buri ülikooli. Ma ei tea, kas ta osu-tub Eestile kaotatud inimeseks. See näitab, kus meil asub inim-ressurss, mis pole kahjuks veel süsteemselt kasutusele võetud.•• Mida teha, et see maagisoon üles leida ja avada?Kõige esimene nõue on, et kõik inimesed oskaksid eesti keelt. See annab võimaluse minna Eesti parimatesse koolidesse õppima ja saada endale siin laiendatud sõpruskond.

Olen seotud Heateo Sihtasutu-sega ja toetanud programmi, kus venekeelsetesse koolidesse saa-detakse noori andekaid õpetajaid eesti keeles õpetama. Siin pole vahet, kas tegemist on venelaste või eestlastega, peaasi, et nad eesti keeles õpetaksid. Selliseks tegevuseks peaks palju rohkem jõudu kulutama.•• Kas see tähendab, et Eesti

riik peaks meie venelastega roh-kem tegelema? Kohe kindlasti. Venelaste seas on väga andekaid inimesi, kes praegu pole ühiskonnas õigetel kohtadel ja sellepärast ei anna ühiskonna edasiviimiseks ka õiget panust.•• Kas venelaste jaoks valitseb Eestis karjääri tehes mingi nähta-matu klaasist lagi, et kõik paistab justkui ilus ja võimalik, aga edasi liikudes tuleb ette nähtamatu ta-kistus, kui sul on näiteks slaavi-pärane nimi või aktsent? Ma ei ole seda ise kohanud. Samal ajal on meil nendes valdkon-dades, kus meie töötame, väga vähe venekeelseid firmasid nii klientidena kui ka vastaspoolel. See tähendab, et suuresti teevad eestlased äri eestlastega ja vene-lased teevad äri venelastega.

Need venelased, kes on eesti keele hästi selgeks õppinud, nende karjääril pole ma näinud mitte mingeid takistusi. Vilets eesti keele oskus saab takistuseks.•• Kas Eestil oleks midagi Soo-melt õppida? Kuidas näiteks soomlaste ja rootslaste suhted on ühiskonnas ära klaaritud?Ajalooline taust on liiga erinev. Soomes on rootsi keel olnud

kus ja sõbralikkus on soomlastele töökeskkonnas väga omane ja teeb eestlastele Soomes töötami-se lihtsaks. Kuidas areneb mees-konnatöö vaim Eestis?See on Eestis viimasel ajal väga palju arenenud. Ratsa rikkaks saamise soov polnud mõned aastad tagasi omane mitte üks-nes ettevõtjatele, vaid ka tööta-jatele. Oldi väga enda eest väljas ja taheti kohe kõike kätte saada. Nüüd saadakse üha rohkem aru, et koos tegutsedes jõutakse kau-gemale. Protsess liigub Soome ja Põhjamaade eeskujul õigesse suunda.

Rääkisin Eesti ettevõtjaga, kes oli ostnud Soomes tehase. Tal oli sama valdkonna tehas Eestis. Olin selle tehingu üle hämmas-tunud, sest Soomes on kulud nii palju suuremad. Ta tunnistas, et Soomes on palgad kolm korda kõrgemad, aga ka tootlus on kaks korda suurem, mis tagab hea kasumi.

Suur tootlus tuleb ennekõike keskastme juhtidest. Nad suu-davad garanteerida, et seadmed töötavad, toore ei lõpe otsa, protsess sujub. Eestis tuleb ette, et aeg-ajalt mingi asi lõpeb otsa, mingi seade läheb puruks, terve liin pannakse seisma. See näitab midagi Eesti haridussüsteemi ja inimeste ambitsioonikuse kohta. Kui on natukene ambitsioonikam ja andekam inimene, siis selle asemel, et sihtida keskastme juhiks, tahab ta kohe saada tipp-juhiks. Võib-olla sellepärast on Eesti ühiskonnas liiga vähe häid keskastme juhte. Võib-olla ka nii, et tööstus üldiselt ei ahvatle andekaid, vaid nad tahaksid pigem valgekrae tööd teha.•• Läti on suurest kriisist välja tulemas. Kuidas seal asjad mine-ma hakkavad?Usun, et asjad lähevad seal hästi. Nad on tulnud välja väga suurest pohmelusest ja asjad ei hakka lii-kuma võib-olla eriti kiiresti, sest inimestes on veel väga palju apaatiat. Inimesed kohe ei tea, mida peaks tegema. Tiksutakse vaikselt edasi. Samal ajal pole Lätis ka sellist Kreeka sündroomi, et oleks nii meeletult kaua elatud üle oma võimaluste ja selle nimel järjekindlalt statistikat võltsitud. Läti tuli suhteliselt kiiresti maa peale tagasi.

Läti põhiprobleem on poliitika rööpasse seadmine. Kuigi hea märk on see, et sama peaminister Valdis Dombrovskis on suutnud niigi kaua ametis püsida. Rahva usaldus Dombrovskise vastu näi-tab, et nad on lihtsa populismi uskumisest palju kaugemale are-nenud. Inimesed annavad endale riigi olukorrast aru, samuti sel-lest, millise meeskonnaga saab asju parandada.•• Dombrovskis jättis tõepoo-lest väga positiivse, tasakaaluka ja enesekindla mulje. Tema te-gutsemispõhimõtted sarnanevad väga palju sellega, millega Eestis oleme harjunud: kulude kokku-hoid, korruptsiooni piiramine. Kas teie olete Lätis korruptsiooniga kokku puutunud?Aeg-ajalt on seda ette tulnud. Oleme näinud, et mõne meie kliendi asi ei liigu või alama astme kohtust tuleb mingi aru-saamatu otsus. Meie tegutsemis-viis on siis seisnenud järjekindlu-ses, mis vahel on võtnud aastaid. See on vahel läinud ka kliendile palju maksma, aga ta on suutnud oma väärtustest kinni hoides saa-vutada oma sihid. Lätis on võima-lik tegutseda. Olukord on palju parem kui 15 aastat tagasi. Kuid tollel ajal oli ka Eestis olukord hoopis teine.•• Eestis on kinnisvara ja ehita-mise valdkond, kus otsused sõltu-vad mõne isiku suvast, väga tund-lik. Kas Lätis on korruptsiooni struktuur ja ohutsoonid samad?Nii see on. Kõige tüüpilisemalt ilmneb korruptsioon seal, kus ametnik oma allkirjaga võimal-dab või ei võimalda protsesse ellu viia või firmale midagi lubada. Kuid see on maailmas igal pool nii. Selgelt on vähenenud firmade sisemine korruptsioon. Kümme aastat tagasi tuli vahel välja, et kui eraettevõte tellis teiselt firmalt, siis otsustaja küsis endale vahe-raha. Seda enam pole ja see on väga hea.•• Mis kohad vajavad Eestis esmajoones korruptsioonist pu-hastamist?Konkurentsiamet on juba need valdkonnad käsile võtnud: ava-likud hanked ja ehitusvaldkond. Erilisi valupunkte on raske esile tuua, sest aeg-ajalt võib korrupt-sioon välja lüüa täiesti erinevates kohtades. 1

www.wuerth.ee

sama kaua, kui Eestis oli kunagi saksa keel. Tegemist on aastasa-dade pikkuse integratsiooniga.

Ma ei usu, et seda, kuidas soomlased ja rootslased oma-vahel Soomes igapäevaelus läbi saavad, on võimalik Eestis kopee-rida. Eesti peab oma protsessi ise läbi viima ja me ei tea, kui kaua see kestab.•• Soome on lühikese aja jooksul kolinud kümneid tuhandeid eest-lasi. Kui kaua soomlased eestlasi veel oma tööturul välja kanna-tavad?Ma ei usu, et eestlaste väljakan-natamise küsimus oleks Soomes üldse võimalik. Pigem peitub küsi-mus selles, kui palju on Eesti ühis-konnal võimalik eestlasi Soome kaotada. Kuni 40 000 väga andekat eestlast on juba Soomes ja Eestist ära. Soome võtaks mõne järgmise aasta jooksul hea meelega 200 000 eestlast vastu, kui ühiskond seal vananeb. Soomlased on eestlas-tega väga rahul, sest eestlased õpivad soome keele kiiresti ära, on vajadusel valmis tegema pikki päevi ja teevad väga hea kvalitee-diga tööd. Eesti jaoks on pigem probleem selles, et soomlased on eestlastega nii rahul.•• Koostöövaim, meeskondlik-

FOTOD: TAAVI ARUS/DELFI

8 9. 2011www.volvocars.com/ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

Volvo S80 hind alates €29 900.-

SinuTurvaline valik

volvo S80

Kui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo S80 saad kingituseks kaasa 6000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad.

Kui tegutsed kiirelt saad uue ja luksusliku - 2012. mudeliaasta Volvo S80 kätte veel enne talve tulekut.Nüüd veelgi turvalisem - põhivarustuses tagant otsasõidu vältimissüsteem City Safety.

i. na

ut.

Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 30. november 2011.

VENEMAA8%

NORRA12%

UKRAINA12%

ŠVEITS13%

TŠEHHI13%

TÜRGI14%

AUSTRIA15%

BELGIA16%

TAANI18%

HISPAANIA18%

ROOTSI18%

ITAALIA19%

SAKSAMAA20%

POOLA20%

EESTI 21%

LEEDU 21%

IISRAEL22%

PRANTSUSMAA23%

HOLLAND23%

IIRIMAA24%

SOOME25%

SUUR-BRITANNIA

25%

KREEKA25%

LÄTI 26%

PORTUGAL31%

HORVAATIA32%

RUMEENIA33%

UNGARI43%

Kas teil jääb üle vaba raha, kui olete juba teinud kulutusi esmastele vajadustele (eluase, toit jm)?

Allikas: The N

ielsen Com

pany, andmed seisuga III kv 20

11

Kriis rahakotisProtsent vastanutest, kes väidavad, et vaba raha ei jää üle.

Kas teil jääb üle vaba raha, kui olete juba teinud kulutusi esmastele vajadustele (eluase, toit jm)?Protsent vastanutest, kes väidavad, et vaba raha ei jää üle. Andmed puuduvad

Kas teil jääb üle vaba raha, kui olete juba teinud kulutusi esmastele vajadustele (eluase, toit jm)?Andmed puuduvad

9. 2011 9www.volvocars.com/ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 infoauto@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

Volvo S80 hind alates €29 900.-

SinuTurvaline valik

volvo S80

Kui ostad Info-Autost nüüd uue Volvo S80 saad kingituseks kaasa 6000-eurose Volvo boonuskaardi. Kaardisumma ulatuses võid oma uuele autole tellida vajalikku Volvo lisavarustust, saada lisa oma vana auto tagasiostuhinnale või uue auto soodsamalt kätte, ise otsustad.

Kui tegutsed kiirelt saad uue ja luksusliku - 2012. mudeliaasta Volvo S80 kätte veel enne talve tulekut.Nüüd veelgi turvalisem - põhivarustuses tagant otsasõidu vältimissüsteem City Safety.

i. na

ut.

Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 30. november 2011.

10 9. 2011

Alutagusepuhke- ja spordikeskusILLUKA VALD

Tegutseb aastast 2004 valla all-asutusena.•• TegevusiValgustatud kahe-, kolme-, viie- ja 7,5-kilomeetrised terviserajad, mis sobivad kepikõnni, jooksmise, jalgrattasõidu ja rulluisutamise harrastamiseks. Suviseks ujumi-seks sobib hästi kahe kilomeetri kaugusel asuv suplusrannaga Liivjärv. Seikluspark võimaldab sportimist viie raskusastmega rajal. Seiklusradadel on ühtekokku 25 täpsust ja tähelepanelikkust nõudvat sportlikku ülesannet.•• HinnadSuusarajad tasuta, suusalaenutus kolm eurot tund, suusalaenutus väikelastele kaks eurot tund. Käi-miskeppide laenutus üks euro tund, seiklusraja pilet maksab täiskasvanule tööpäeval kümme ja nädalavahetusel 12 eurot, lastele vastavalt kaheksa ja kümme eurot.•• Kuidas on läinud?Alutaguse tervisespordikeskuse juhi Tarmo Kollo sõnul ei jätnud vahepealne majanduskriis nende tegevusele jälgi – vastupidi, kuna enamik terviseradu on tasuta, hakkasid inimesed rohkem end liigutama. Alutaguse spordikes-kuse eelarve on umbes 236 000 eurot aastas, kokku tuleb see omatuludest ja valla toetusest. Kõige populaarsemad on vaiel-

damatult suusarajad. „Ootamegi juba lund. Tegelikult enne veel külma, et saaks radade tegemist alustada,” rääkis Kollo. Kõigile suusasõpradele on tuntud ka Alutaguse maraton. Spordikeskus peibutab veel seikluspargiga, mis on küll spordikeskuse maa-alal, kuid kuulub eraettevõtjale.

MammastetervisespordikeskusPÕLVAMAA, PÕLVA VALD

Tegutseb 2006. aastast, keskus rendib maid Põlva vallalt.•• TegevusiSuusarajad nii klassika kui ka vaba-tehnika harrastamiseks: 0,5, üks, kaks, 2,3, kolm, viis, 7,5 ja kümme kilomeetrit. Kasutada on võimalik ka kergemaid viie- ja kümnekilo-meetriseid matkaringe. Tervisera-jad ja suusarajad on valgustatud kõigil nädalapäevadel alates pime-nemisest kuni kella üheksani õhtul. Lisaks saab mängida disc-golfi, harrastada lumerõngasõitu, teha kanuu- ja jalgsimatku. Korraldada saab nii pidusid, suve- ja talvepäevi kui ka koolitusi.•• HinnadSuusaradade kasutamine tasuta, suusakomplekti rent üheks tun-niks 5,11 ja kaheks tunniks 6,39 eurot, kanuumatkad 16–20 eurot, lumerõngasõidu üks tund 5,11 eurot, disc-golfi varustus kaheks tunniks kolm eurot. •• Kuidas on läinud?Mammaste tervisespordikeskuse müügijuhi Lauri Posti sõnul tegi möödunud aastal suure hüppe lumerõngasõit, kuid ka järjest rohkem suusatajaid leiab sealsed rajad üles. „Talv on veidi populaar-sem, kuid ka suvel käivad kepi-kõndijad, samuti rattamatkajad ja disc-golfi mängijad,” rääkis Post, kelle hinnangul jääb nende aastaeelarve veel alla 100 000 euro.

„Soovime kindlasti rohkem korral-dada laagreid, möödunud aastal oli neid umbes kümme. Praegu on takistuseks majutuskohtade väike arv, kuid töötame sellegi kallal.” Mammaste on populaarne ka suvepäevaliste, koolitajate ja nii-sama puhkajate seas.

JõulumäetervisespordikeskusPÄRNUMAA, TAHKURANNA VALD

Sihtasutuse lõi 2008. aastal kul-tuuriministeerium. Tegutsenud 1976. aastast.•• TegevusiSuusatamine, jalgrattasõit, jooks-mine, rulluisutamine, orientee-rumine, matkamine, disc-golf, minigolf, võrk-, korv-, sulgpalli- ja tenniseväljakud, kergejõus-tiklastele 100-meetrine sirge, kaugushüppekast ja kuulitõu-kesektor. Võimalik korraldada seminare ja koolitusi. Valgustatud on 2,3-kilomeetrine asfaltkattega rada. Pikim tähistatud matkarada on 25-kilomeetrine.•• HinnadRajad ja väljakud on tasuta. Valik spordivarustuse laenutuse hindu: maastikuratas, rulluisud, suusavarustus kolm eurot tun-nis, jääkeegliväljak koos kividega kümme eurot tunnis.•• Kuidas on läinud?Riigile kuuluv Jõulumäe TK mee-litab laia osalejaskonda: Eesti koondislasi, aktiivseid harras-tussportlasi, matkajaid ja puh-kajaid, samuti seenelisi ja mar-julisi, kes korjavad männimetsa all talvevarusid.

„Möödunud aastal oli meil üle 23 000 organiseeritud külas-taja, nemad panid meil oma nime kirja,” lausus juhataja Enn Tasalain. „Jõulumäe radadele tul-lakse ka eri paigust ja hajutatult. Ühel talvisel nädalavahetusel lugesime omaalgatuslikult suu-satama tulijaid – saime kokku üle kahe tuhande.”

Jõulumäe TK järgmise aasta eelarve on ligi 450 000 eurot, mil-lest poole peab teenima keskus ise ja poole annab riik. Summa sisaldab ka viimast pangalaenu tagasimakset.

Tehislume tootmiseks hangib keskus toetajaid, peaasjalikult on aidanud Pärnumaa ettevõtted. „Ütleme neile nii enda kui ka

suusatajate poolt palju tänu,” lausus Tasalain.

Kõik rajad on külastajatele tasuta. „Meid hoiab elus see, et tegeleme kolme asjaga korraga: pakume ilusas puhtas looduses sportimispaiku, toitlustust ja eri tasemel majutamist vastavalt soovile ja rahakoti võimalustele,” lisas juhataja.

Möödunud suusahooaeg kes-tis 1. detsembrist 20. aprillini. Entusiastlikke suusasõpru ootab saepurukihiga kaetud tehislume-hunnik, mis külmalaine saabudes radadele laotatakse.

Suusasprindirajad vastavad rahvusvahelise suusaliidu nõue-tele. Distantsiradade tõusude kogumahtu peab FIS piisavaks, ent tippvõistluse korraldamiseks puudub A-kategooria tõus.

Sügisel peeti Jõulumäel Balti duatloni karikavõistlused ja Eesti jalgrattasõidu teatekrossi meist-rivõistlused, väiksematest mõõ-duvõtmistest rääkimata.

„Üle kahekümne spordiala esindaja on käinud meie kes-kuses treenimas või võistlemas, arengukavas näeme ette uute tegevusvõimaluste loomist,” lausus Tasalain.

Haanjapuhke- ja spordikeskusVÕRUMAA, HAANJA VALD

Haanja valla omand, 2003. aas-tal valmis staadionihoone koos kohvikuga. Suusatamiskeskusena tegutsenud juba esimese Eesti Vabariigi ajal.•• TegevusiMurdmaa- ja laskesuusatamine, jalgrattasõit, orienteerumine, jooksmine, pikamaaratsutamine, matkamine. Aastas peetakse üle 20 eri võistluse, tuntum on Haanja suusamaraton.•• HinnadRajad on tasuta, pikim ring 7,5 kilomeetrit, valgustatud kuni neli kilomeetrit. Valik spordiva-rustuse laenutuse hindu: suusa-varustus kuus eurot tunnis ja 13 eurot päevas, kelk vastavalt kaks ja neli eurot.•• Kuidas on läinud?Haanjamaa suusaradadel on oma vormi timminud kõik Eesti paremad murdmaa- ja laske-suusatajad eesotsas sealse kandi mehe, Vasaloppeti võitja Raul

Ollega. Tugev külgetõmbejõud on Lõuna-Eesti rikkalikul maas-tikul, millele avaneb suurepärane vaade Suure Munamäe vaatetor-nist. Kaugelt tulijal tasub matkata ka Vällamäe ürgmetsas, imetleda järvi ja ronida ürgorgudes.

„Meie radadel suusatab üle 30 000 inimese aastas ja kui mujal Eestis on olnud lumevaene talv, siis kolmandiku võrra rohkem,” ütles Haanja vallavanem Juri Got-mans, kes peab Haanja puhke- ja spordikeskuse hea käekäigu eest hoolitsemist üheks vallavalitsuse tähtsamaks ülesandeks.

Ka suviti kihavad sealsed maastikud sportijatest. Kurgjär-vel asub Tallinna Nõmme spor-dikooli ja Jaanimäel Võru linna treeningukeskus. 1,7 kilomeetri pikkune kergliiklustee jääb rull-suusatajatele kitsaks. Valla tege-vuskavas on kahekilomeetrise ringi katmine asfaldiga, samuti suusastaadioni stardi- ja fi nišiala suurendamine.

Suusaradade ja kergliiklus-tee hooldamisele kulub aastas 200 000 eurot. Kaks kolmandikku rahast tuleb Haanja vallalt, üle-jäänu puhul toetavad naaberval-lad ja ettevõtjad ning viis prot-senti summast katab riik. Tänu spordi ja turismi elavnemisele on kümne aasta jooksul lähi-ümbruses tekkinud kümme uut majutuskohta.

„Eesmärk on kujundada Haanja harrastus- ja noorte-spordikeskuseks, jõudumööda tahame korraldada rahvusvahe-lisi võistlusi, 2013. aastaks taot-leme laskejooksu EM-i,” ütles Gotmans.

TehvandispordikeskusVALGAMAA, OTEPÄÄ VALD

2005. aastast sihtasutus, mille asutasid kultuuriministeerium, Otepää vald ja suusaliit. Keskus koos külalistemajaga rajati 1978. aastal N Liidu spordikomitee tel-limusel talialade olümpiakoon-diste ettevalmistamiseks. •• TegevusiMurdmaa- ja laskesuusatamine, jooksmine, rullsuusatamine ja -uisutamine, suusahüpped, ker-gejõustik, jalg-, korv- ja võrkpall, matkamine, seikluspark, konve-rentsid, seminarid ja koolitused.

Spordikeskused ootavad ka nnatamatult külma ja lund

Andrus Nilk, Kristi Vahemaaarileht@epl.ee

Igast maakonnast leiab vähemalt viis kor-ralikku tervisekeskust, kus saab pidevalt nii sportida, rahvarohkeid võistlusi pidada kui ka sünnipäevi tähistada. Otsustasime vaadata, kuidas on spordikeskustel eri paigus läinud ja kuidas nad on talveks valmis.

9. 2011 11

Linnavalitsus katab keskuse 358 000 euro suurusest aasta-eelarvest veerandi. Suuremat väljaminekut vajab tehislume tootmine, püsivat kulu nõuab ka valgustus.

„Keskuse majandamine läheb iga aastaga paremaks ja isegi masu ei pannud meile põntsu,” ütles spordikeskuse juhataja Toomas Klasen. „Klientide arv on suurenenud ja see on kas-vatanud ka meie tulu. Teenitud raha eest uuendame objekte ja soetame tehnikat.”

Mustamäe hüppetorni kõrval kohendatakse laskumisnõlva, sest lumelaudurite hulk suureneb jõudsalt. Sinna kanti tasub minna kogu perega: tegevust jagub igas vanuses spordisõbrale.

Sportlandi Kõrvemaa matka- ja suusakeskusANIJA VALD, PILLAPALU KÜLA

Tegutseb aastast 2006. Opereeri-jaks on Sportland Eesti AS.•• TegevusiSuusarajad, nii klassika- kui ka vabatehnikas: 1,5, kolm, viis, 19, 24 kilomeetrit ja Kõrvemaa suur-ring 65 kilomeetrit. Korraldatakse palju ratta-, jooksu- ja suusama-ratone, ühiseid matkapäevi ja muid aktiivseid tegevusi, näi-teks SEB Kõrvemaa neliküritust (kevadjooks, triatlon, rattama-raton ja suusamaraton), Tallinna suusamaratoni, Elion Cupi ratta-

maratoni, orienteerumisvõistlusi, kestvusratsutamise võistlusi, met-sajooksu- ja rattalaagreid. Samuti saab Kõrvemaal pidada seminare, sünnipäevi, õppida vibu laskma ja mootorsaaniga kihutama. •• HinnadSuusaradade kasutamine tasuta, täiskasvanute komplekti rent maksab üks tund viis eurot, kaks tundi kaheksa eurot, päev kümme eurot, lastekomplekt üks tund 2,50 eurot, kaks tundi viis eurot, päev 6,50 eurot. Kümne euro eest saab kolmeks tunniks laenutada jalgpalli-, võrkpalli-, noolemängu-, petangi-, koroona- ja sulgpallivarustust. •• Kuidas on läinud?Kõrvemaa on seni pidanud põhi-hooajaks talve. Näiteks eelmisel hooajal külastas keskust 20 000 külastajat, sealhulgas SEB Kõr-vemaa ja Tallinna suusamara-tonidel osalejad, lisaks õpilased koolide talvepäevadel, firma talvepäevade käigus seminari pidajad ning nädalavahetustel tavasuusatajatest pered koos lastega, sünnipäeva tähistajad ja sõprusseltskonnad.

„Suveperioodil on Põhja-Kõr-vemaa meelispaik matkajatele, loodusvaatlejatele, loodusfoto-huvilistele ja orienteerujatele. Suvehooajal on külastajate arv järjest kasvanud, üha enam saa-bus lõppenud suvel keskusesse juhuööbijaid Soomest, Rootsist,

Itaaliast, Marokost, Lätist,” rääkis keskuse juhataja Marilin Pehka.

Kõrvemaa oskab suurepära-selt korraldada erisuguseid suu-rüritusi. „Talvehooajal on plaanis täiendada talvepuhkuse võima-lusi. Kui lumeolud vähegi võimal-davad, on plaanis lisaks olemas-olevatele suusamaratonidele kor-raldada jaanuarikuu alguses Kõr-vemaa klassikamaraton,” rääkis Pehka. „Palju mõtleme peredele: arendame väikelaste suusarada ja lastele mõeldud õpperada.”

2010. aastal oli ettevõtte müü-gikäive üle 120 000 euro, selle aasta plaan on 190 000 eurot.

Mõedaku spordibaasLÄÄNE-VIRUMAA, RÄGAVERE VALD

Tegutseb 1977. aastast valla all-asutusena.•• TegevusiSuusarajad 0,5, kaks, kolm, viis, 7,5, kümme kilomeetrit, val-gustatud rada 2,5 km. Lisaks on olemas lasketiir, tenniseväljak, matka- ja jalgrattarajad. Võima-lik korraldada seminare ja laste sünnipäevi. •• HinnadSuusarajad tasuta, mäesuusanõlv neli eurot, suuskade määrimine alates neljast eurost paar, suu-savarustuse laenutus neli-viis eurot. Jooksurajad on samuti tasuta, tenniseplatsi tunni ren-dihind on viis eurot. 1

Spordikeskused ootavad ka nnatamatult külma ja lund•• HinnadSuusarolleriraja või suusatamise treeningurajad kuus eurot päevas. Külalistemajas majutatu saab raja-tistele tasuta (v.a K-90 hüppemägi, staadion, lasketiir). Staadionipilet kaks eurot päevas, jalgpalliväljak 19 eurot tunnis. Jõusaal kolm eurot korra eest (90 minutit). Matka- ja terviseradade kasutamine on tasuta, seal liikuja võib minna ka peamistele suusaradadele.•• Kuidas on läinud?Tehvandi spordikeskus on üks Eesti spordi lipulaev: see on kujunenud rahvusvahelise suu-saliidu põhjaalade treeningu- ja võistluskeskuseks. Pärast K-90 suusahüppemäe ja lasketiiru valmimist on Otepää ka kahe-võistlejatele ja laskesuusataja-tele paslik paik. Seal harjutavad Audentese spordikooli õpilased ja starditakse Tartu suusama-ratonile. Ent Nuustakule tasub sõita ka energiavarusid laadima ja hüppetorni vaateplatvormilt kuppelmaastikku imetlema.

„Tehvandi rajatisi kasutatakse üha aktiivsemalt, investeeringud on läinud täie ette,” lausus spor-dikeskuse juhataja Alar Arukuusk. „Möödunud suvel harjutasid siin kümne riigi koondislased, peeti Venemaa kahevõistluse meistri-võistlusi. Keskus on tähtis majan-duslik hoob kogu piirkonnale, enamik sportlaste majutamise ja toitlustamisega teenitavast rahast jaotub regioonis laiemalt.”

1978. aastal valminud pea-hoone ehk Pentagon lausa karjub uuenduskuuri järele. „Külaliste-maja on kõik valuläved ületanud, paljusid väliskoondisi siinsed tingimused ei rahulda,” tõdes Arukuusk. „Projekteerimine käib, järgmisel kevadel läheb remont lahti ja aastaga tahame tööd teh-tud saada.”

Ees seisvaks talveks on Teh-vandile kavandatud üle kahe-kümne võistluse. Tõuke keskuse aktiivsemaks kasutamiseks andis ka staadioni valmimine 2010. aas-tal. Staadionihoones on kohvik, talispordimuuseum ja konve-rentsikeskus. Suvel peeti Otepääl jalgpalli Balti noorteturniir ning mängisid U-16 vanuseklassi Eesti ja Iirimaa koondised.

„Kui veame talve hakul rada-dele esimest korda tehislund, on

parklad autodest tulvil, marato-nirada kutsub samuti treenima,” osutas Arukuusk harrastussport-laste teenindamisele.

Üldjuhul saab keskus poole vajaminevast rahast riigilt. „Püüame teenida nii palju, et iga-päevasteks kuludeks poleks vaja juurde maksta,” lausus Arukuusk.

Nõmme spordikeskusHARJUMAA, TALLINN

1997. aastast Nõmme linnaosa valitsuse all, keskus haldab ka Hiiu staadioni ja Mustamäe suusahüp-petorni. 1935. aastal rajatud pea-linlaste puhkepaik, kus olid bas-sein, eelsoojendustiigid ja kohvik. Bassein renoveeriti 2006. aastal. •• TegevusiSuusatamine, jooksmine, jalg-rattasõit, kepikõnd, ujumine, uisutamine, rannavolle, jalg- ja korvpall, seikluspark, kergejõus-tik, suusahüpped, lumelaua- ja lumerõngasõit, slaalom.•• HinnadNõmme-Harku rajal liikumine on tasuta. Suvel saab basseine kasutada nelja euro eest päe-vas. Staadionipilet kaks eurot, Nõmme koolidele on kehalise kasvatuse tundide ja spordipäe-vade korraldamine staadionil tasuta. Lumepargi tunnipilet 5–6,50 ja päevapilet 10–14 eurot. Valik spordivarustuse laenutuse hindu: suusad neli eurot tunnis ja kümme eurot päevas, uisud kolm ja kaheksa eurot, lumelaua- ja mäesuusavarustus kaheksa ja 16 eurot, kiiver 2,50, lumerõnga-sõidu rõngad 6,59–8 eurot tunnis.•• Kuidas on läinud?Kohe, kui mõnesentimeetrine õrn lumekiht katab maad, rühivad suusasõbrad Nõmmel Glehni lossi juurde viivatel nõlvadel ja suusk on suusas kinni. Alles siis, kui kohev lumi katab kogu Nõmme-Harku 15 kilomeetri pikkust valgustatud liikumisrada, läheb suusatajatel lahedamaks. Näda-lavahetustel on suusalaenutuses ikkagi pikad järjekorrad. Jaanua-rist märtsini laenutati üle 30 000 suusapaari. Nõudluse rahuldami-seks kavatsetakse avada kolmas laenutuskoht Mustamäe hüp-petorni juures, kus teenindataks kliente, kes tahavad suuski rentida nädalaks või kauemaks.

www.taavi.ee, info@taavi.eeTuru plats 5/7–17, 11611 Tallinn, tel 6 800 855, mobiil 56 800 855

Parim valik palgaarvestuseks ja personali haldamiseks.

... ja aega jääb ülegi!

12 9. 2011

MoxWare on väga paindlik ja mitmekülgne. Laoarvestus on par-tiiline, kusjuures vajadusel rangelt partiiline, mis aga muidugi ei sega kauba keskmist laohinda välja arvutada, kus seda tarvis on. Lao miinusesse müümine on lahendatud kasutajale võimalikult mugavalt – kui kauba ostuarvega pole veel kõik selge, võib rahu-likult toote jäägi miinusesse lasta, MoxWare teeb selle esimesel võimalusel ise korda.

Arve-saatelehe kujundamine on vaba. Saate arve väljanäge-mise ise kujundada, lisades pilte ja tekste, rääkimata muudest andmebaasis sisalduvatest andmetest. Eksport teistesse tark-varadesse ja import teistest tarkvaradest on tehtud nii, et saate formaate ise kirjeldada ja vastavalt vajadusele muuta.

Aruanded MoxWare’s on seadistatavad. Tänu SQL-andme-baasile käib aruannete koostamine väga kiiresti. Konteerimis-lausendid moodustatakse XML-formaadis, mis annab võimaluse sideks teiste majandustarkvaradega. Konteerimislausendite eks-portimise teel PEAX-i moodustub ühtne ettevõtte finantsmajan-dustarkvara. Muidugi on MoxWare ka eraldi kasutatav.

Hoolimata intuitiivsest kasutajaliidesest anname kaasa MoxWare kasutusjuhendi. Kodulehelt www.eurotec.ee saate tasuta alla laadida demoversiooni.

MoxWare baasmoodul maksab kõigest 499 €

PEAX-i iseloomustab võimaluste paljusus ja paindlikkus. Võib küll arvata, et mis paind-likkust raamatupidamisprogrammilt ikka tahta. Aga tahetakse – kahte ühesugust ette-võtet pole olemas. Eriliseks teeb PEAX-i see, et saab ise aruandeid juurde teha. PEAX-iga tuleb kaasa valmis kontoplaan, kasumiaru-ande- ja bilansiskeem, samuti näidisülesanne ja kasutusjuhend, mis võimaldab tööd alus-tada kiiresti ja ilma kõrvalise abita.

PEAX-i saab osta kahes põhivariandis. Põhjalikku kulude ja tulude liigendamist ja analüüsi võimaldab PEAX Finants. Väikefir-madele sobib lihtsam PEAX Mini. Mõlemaga on võimalik liita töötasu arvestust PEAX Palk ja põhivara arvestust PEAX Põhivara.

PEAX Mini maksab ainult 249 €

Euroteci majandustarkvara hind ei ole mitte ühe aasta litsentsitasu, vaid on ühekordselt makstav ja ajaliselt piiramatu kasutusõiguse tasu. Euroteci majandustarkvara ostuga tuleb kaasa tasuta juuru-tamise abi neli tundi, mis aitab Teid üle saada alustamise raskustest. Valmidus teha tarkvaras muuda-tusi vastavalt Teie vajadustele on iseenesestmõistetav. Tel 654 2200 | eurotec@eurotec.ee | www.eurotec.ee

Kes meist poleks ilku-nud või lausa vihasta-nud igal tänavanurgal, ajaleheküljel või tele-saate vahel laiutavate

hinnaparaadide, Kabuumide ja Tudish Piipide üle? Ent tundugu reklaamiinimeste mõttevälga-tused nii lamedad kui tahes ja paistku eripakkumiste virnad kulunumatena kui krigisev kas-salint odavpoes – need toimivad. Soodusmüük või lihtsalt kauba juurde kollaselt või punaselt märgitud allahindlus mõjub tarbijatele nagu kärbsepaber putukatele.

Liim sellel paberil on sedavõrd tugev, et suuremate kampaa-niate ajal tunglevad inimhordid seiskavad tänavatel liikluse. Kuid nagu narkomaanile ei saa uimas-tist lõpuks vaimustav mõnuhetk, vaid rutiinne abinõu enda jalul hoidmiseks, on ka soodushinnad poodnikule muutunud ellujää-mise küsimuseks. Kui müügisaalis ei toimu hindade paraad, karneval või disko, hääletavad tarbijad jal-gadega ja siirduvad sinna, kus sel-list pidu peetakse. Olukorras, kus hoolimata jaekaubanduse käibe mõningasest kasvust on süüdi-matu tarbimine ilus mälestus ja hüppelist ostujõu kasvu ei paista kusagilt, ei saa poodnikud seda endale lubada. Esmased toidu-ained peavad olema odavad või muidu võib kaupluse uksele taba-luku riputada – see on jaekauban-duse praegune reaalsus.

Uuringufi rma Nielsen andmed näitavadki, et soodushind on toote müügiks vaata et vältimatu abi-nõu. Üldse on super- ja hüpermar-ketites sooduspakkumiste valikus

korraga tervelt kaheksa protsenti toodetest, kusjuures sooduspak-kumisena arvestab uuringufi rma seda, kui kaup on müügis vähe-malt viis protsenti eelmise nädala hinnast odavamalt.

Ja allahinnatud toodete müük läheb mühinal – näiteks karas-tusjookidest (mis ometi ise-äranis suvekuudel võiks ju olla tooted, mida tarbitakse lihtsalt siis, kui janutab) müüakse Niel-seni andmetel kampaaniate ajal

tervelt nelikümmend protsenti. Samuti on üsna suur jookide müügikampaaniate efektiivsus, sest 39 protsenti kampaania ajal müüdud kihisevatest jookidest ostetaksegi ainult seetõttu, et hind on soodsam. Veelgi raskem on ilma kollase sildikeseta müüa pesupulbrit, sest koguni 46 prot-

senti vahenditest, mis eestlaste pesu säravvalgeks või kirkavär-viliseks puhastavad, müüakse Nielseni andmetel just nimelt kampaaniate käigus.

Kaupmeeste jaoks on konks selles, et poest ei lahkuta ju ainult kampaaniatoodetega – kui juba tuldud, siis satub korvi ka tava-hinnaga müüdavat. Kas kindla toote kampaania on klientide jaoks peibutuspardiks, mis pood-nikule lõppkokkuvõttes annab suurema käibe ja tasku pistetava kasumi?

„Allahindluse mõju poe kogu-müükidele pole kahjuks võimalik välja tuua, kuna selliseid tootepõ-hiseid allahindlusi toimub kogu aeg ja väga mitmeid korraga,” selgitab Nielseni Eesti haru juht Margo Kurisoo. „Eraldivõetuna meelitavad kindlasti rohkem ostjaid pikema kasutusajaga ja kallimad tooted, millelt sääst on suurem. Samas panevad jaeketid oma pakkumiste lehtedesse ka palju igapäevaseid toiduaineid. Ühe konkreetse sellise toote peale

Henrik Ilveshenrik.ilves@epl.ee

Maagiline kollane siltToidukorvi kallinemist kirujate meelehärmiks pole odavamat piima ja leiba kaupmehe käest mõtet nõuda. Poepidajate kasum tuleb pigem kallimate toodete müügist.

Esmased toiduained peavad olema odavad, muidu võib kaupluse ukse lukku panna.

Kampaaniad

0

100

200

300

400

500

600

0

100

200

300

400

500

600

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustesII KV ANDMENT

Tööstuskaupade müük (MILJONIT EUROT)

Toidukaupade müük (MILJONIT EUROT)

Karastusjoogid Pesupulber

Marginaalid (PROTSENTIDES)

Kampaania-müükide osakaal kogu müügimahust

Keskmine allahindlus Kampaania efektiivsus

46%16%

40%21%

39%18%

Allikas: Nielsen, statistika amet

2002 2005 2006 2007 2008 2010 2011200920042003

17

14

1617

19

2423

21

14

17,6

9. 2011 13

ERIPAKKUMISED

RAE TN 26, PALDISKI

Müüa või üüridahoonestatudkinnistu 2581m.781m hoone renoveeritud 2007 a.240 000EURMüüa korterelamuarendusprojekt.Kinnnistu 6284 m.Planeeritud netopind 5778,2 m, s.h. korterid 4423,1 m.280 000EURNARVA MNT 174a, TALLINN

2

2

2

2

2

www.remax-central.ee

Ruth TõnisteTel 501 22 78

ruth.toniste@remax.eeMul on alati aega Teie ja Teie soovitatud kliendi jaoks!

küll oluliselt ostjaid juurde ei tule, aga erinevatele igapäevasesse ostukorvi kuuluvatele toodetele soodustuste pakkumine aitab kauplusel luua soodsa ostukoha kuvandit ja ostjaid juurde võita.”

Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid ütleb, et nende ketis on iga päev soodusmüügis 300–400 toodet, mis keskmiselt on alla hinnatud viiendiku võrra. Tema sõnu uskudes võiks järeldada, et esmajoones meelitatakse kliente poodi just soodsamate igapäe-vakaupadega, „Enamik tooteid valitakse vastavalt sellele, mida tarbijad võiksid eelistada,” lausub ta. „Kuna suur osa kampaania-hinnaga kaubast on igapäevaselt tarvitatavad toiduained ja esma-tarbekaubad, siis tarbijad ostavad just neid tooteid, mis sellel näda-lal on eriti soodsalt müügis, ka kõige enam. Kui ühel nädalal on tavapärasest odavamalt müügil näiteks kaelakarbonaad, siis oste-takse just seda ja näiteks kanaliha vähem. Kui järgmisel nädalal on odavam kana, siis seda ostetakse rohkem. Nii lihtne see ongi.”

Selveri avalike suhete juht Annika Vilu kinnitab seda juttu – kampaaniatesse valitakse kau-bad, mida ostetakse hästi ka tava-hinnaga, ja need on teadupärast igapäevased põhitoiduained.

Nagu märgib ka Erilaid, pole Maximas eriti pikki kampaaniaid, mille ajal poe juures parkimis-koha leidmine võtab sama kaua aega kui algajal Rubiku kuubiku

kokkupanemine. Pigem ürita-takse klienti püüda pidevate nädalapakkumistega. Ent Selveri kliendid teavad, et kui poest on tarvis kiiresti piim-leib haarata, siis suure müügikampaania ehk selle keti terminoloogias laada-päevade ajal see kuigi lihtsalt ei õnnestu. Kauplused on lihtsalt inimestest ummistunud. Vilu sõnul tähendavad laadapäevad arvude keeles seda, et soodus-müügis on 1500 toodet ja kam-paania edukus pole vaadeldav mitte ainult kassajärjekordade, vaid ka müüdud kaupade järgi – laadapäevade ajal tõuseb käive umbes poole võrra. Ent ka tavakampaania ajal on soo-dusmüügis umbes tuhat toodet, lisaks igapäevased pakkumised, mida Selveris on Vilu sõnul üle 200. „Soodushinnaga pakutakse sageli ka uusi tooteid, et inime-sed saaksid nendega tutvuda, ja suurte mahukampaaniate puhul võtame sisse ka neid kaupu, mida Selveri tavasortimendis ei leidu,” lisab ta, ent keskmist allahindlus-protsenti öelda ei oska. See olevat tootegrupiti sedavõrd erinev.

Marginaalid kasvavadSamal ajal kui poodide vahel käib kampaaniavõistlus ja üksteist üri-tatakse aina soodsamate hinda-dega üle trumbata, räägivad statistikaameti andmed hoopis sellest, et juurdehindlused ehk marginaalid on võrreldes eel-mise aastaga tõusnud. Ning kõige

rohkem ehk tervelt 25 protsenti kasvas see just toidukaupade ja jookide müügis. Lisades jae-müügi üldist kasvu kuulutavad arvud, võiks arvata, et kaup-meeste elu on paari aasta taguse ajaga võrreldes tublisti paremaks muutunud. „Maximal küll mitte, pigem kipub rentaablus seoses üldise hinnatõusuga vähenema,” väidab Leedu päritolu jaeketi kõneisik ja tema kolleeg Selve-rist sekundeerib talle. „Selveris pole keskmine marginaal viimase aasta jooksul tõusnud, seega meie näide statistikat ei kinnita. Põhitoiduainete osas on konku-rents kõige teravam ning nendel hoitakse kaupmehe marginaali kõige madalamal,” räägib Annika Vilu. „Tööstuskaubale ja riietele saab protsentuaalselt teha oluli-selt paremat soodustust kui iga-päevasele toidukaubale,” lisab ta. Mida see tähendab? Ilmselgelt seda, et piim-leib-munad ehk asjad, mille pärast kõige tiheda-mini poodi satutakse, on kaup-mehe jaoks müügiartikkel, kust olulist kasumit ei tule, ja kam-paaniate või lihtsalt hinnasõja puhkedes müüakse neid peaaegu nullmarginaaliga. Nagu mõne aja tagune „piimasõda” näitas, mõni-kord ka alla omahinna. Kukkur paisub kaupmehel siis, kui odava igapäevatootega poodi meelita-tud ostja pistab korvi ka mõne spetsiifilisema või kvaliteetsema toiduaine või ostab koos söögi-poolisega ka tööstuskaupu. 1

Kampaaniad

0

100

200

300

400

500

600

0

100

200

300

400

500

600

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustesII KV ANDMENT

Tööstuskaupade müük (MILJONIT EUROT)

Toidukaupade müük (MILJONIT EUROT)

Karastusjoogid Pesupulber

Marginaalid (PROTSENTIDES)

Kampaania-müükide osakaal kogu müügimahust

Keskmine allahindlus Kampaania efektiivsus

46%16%

40%21%

39%18%

Allikas: Nielsen, statistika amet

2002 2005 2006 2007 2008 2010 2011200920042003

17

14

1617

19

2423

21

14

17,6

14 9. 2011

•• Eestis on kümmekond aas-tat räägitud, et tootmisel pole siin perspektiivi, sest Hiinas toota on odavam. Teie juhtimisel äsja koostatud masinatööstuse uuring aga näitas, et vähemasti masinatööstusel läheb tegelikult suhteliselt hästi. Miks Eesti ma-sinatööstus veel elus on?Esimene põhjus on lihtne: visad ettevõtjad. Masinatööstuse liidu suhtes ei ole mina nii kriitiline kui mõni ettevõtja. Eriti peaks ära märkima juba Nõukogude ajalgi masinatööstuse asju ajanud Alek-sei Hõbemäge, kes kõige hullemal ajal – 1990. aastatel, kui Vene turg kadus ära ja tööstus lagunema hakkas – suhtles soomlaste ja ka rootslastega, et sealt siinsetele ettevõtetele kas või kõige ele-mentaarsemat tööd saada. Nii elas suur osa tööstusest kõige hullema aja üle. Samuti taotles masinatööstuse liit siis Euroopa tõukefondidest edukalt raha, mil-lega käivitas koolitusprogrammi, mille raames hulk keevitajaid, operaatoreid jt said kutsesertifi -kaadid, mida töötajatelt nõutakse, et tootja Euroopa turul üldse jutule võetaks. Ettevõtjad hankisid kvaliteedisertifi kaadid – ühest ei piisa, neid on vaja tervet peotäis, et näiteks raudteevagunitele min-git vidinat toota ja müüa saaks.

Teiseks on meie masinatöös-tuse suur õnn asukoht. Meie kõrval on Soome ja Rootsi, kaugel ei ole Saksamaa, kes on masinatööstuse alal kõvad tegi-jad. Sealsed ettevõtjad ei ole siia mitte ainult investeerinud, ka teadmussiire on olnud tähelepa-nuväärselt suur. Väga tavaline on olnud näiteks see, et emaettevõt-ted saadavad suure hulga siinseid töötajaid koolitusele emaettevõt-tesse Soome või Rootsi.

•• Mis ootab Eesti masinatöös-tust tulevikus? Kas maailmatren-did mõjuvad sellele päri- või vas-tutuulena?Üks trend on masskohandamine, mis tähendab, et tootesegmen-did muutuvad kitsamaks, niši-tootmist tuleb juurde. Eestile on nišitootmine igal juhul sobivam kui lihtsalt masstootmine. Meie eelised, millest on palju räägitud, on ju just need, et oleme võime-lised tootma väikesi partiisid, hoiame kinni tarnetähtaegadest, oleme valmis tööpäeva jooksul mitu korda muutma toodetavate kaupade nomenklatuuri…

Teine oluline trend on kogu maailmas ilmnev kasvav tähe-lepanu logistika- ja laokuludele. Euroopa kaubamajad ja kauban-dusketid panustavad aina enam laovarude minimeerimisele. See annab Eestile tohutu eelise.

Toon näite: Pärnus tegutseb ettevõte Stram, mis toodab mit-mesuguseid välivoodeid. Kuidas nad suudavad sellist lihtsat asja tehes Hiinaga konkureerida? Asi on selles, et Hiinast on mõtet neid saata Euroopasse suure partiina laevatäite kaupa, mis tähendab, et Euroopa voodi-müüjad peaksid neid suures koguses lattu seisma võtma. Enne, kui kõik voodid müüdud saavad, võivad ostjate eelistu-sed juba muutuda – võib-olla värvi tuleb muuta või madrats teisiti kujundada. Stram aga teeb voodeid just nii suurtes partiides, kui kaubamajadel on vaja – poed hoiavad laos näiteks ainult nädala varu. Kui varu liiga väikeseks kahaneb, toodetakse ja viiakse voodeid juurde, võib-olla juba näiteks eelmisest partiist erinevat värvi. Sellist ärimudelit ei saa Hiina tootjad rakendada.

Tahan öelda seda, et kui meie töösturid on piisavalt targad, siis leiavad nad asju, milles nad saa-vad olla edukad ka tulevikus.•• Kas nad on piisavalt targad?Väga palju kasulikku teadmist on Eestisse toonud välismaise taustaga ettevõtjad. Tasub tähele panna, kuidas nad äri teevad, ja mõelda, kas sama mudelit saaks muudeski valdkondades raken-dada.

Toon jälle näite. Eestis on üks mees, kelle nimi on Gerhard Eberle, kelle fi rma teeb Järvamaal päästeveste ja muud mereohutus-varustust. Eberlel on üle maailma mitmed allhankijaid, kes saada-vad siia vajalikke komponente. Tema ettevõtjalik tarkus on sel-les, et ta otsib endale üle maailma selliseid allhankijaid, kes teevad kvaliteetset tööd mõistliku hin-naga, et siis lõpuks siin valmis-toode kasumiga kokku panna. Tema toodang ei ole tohutult keerukas, aga ta oskab maailma logistika võimalused enda kasuks tööle panna. Teab, kus on tööjõud odavam, kus on mingi ressurss ettevõtjatel soodsalt käes jne. Sel-list asja oleks kõigil meie kohalikel töösturitel kasulik õppida, neil on selgelt vaja õppida juurde tarnea-hela juhtimise oskusi.

Veel üks hea näide on põlev-kiviõli tootmise tehnoloogiate ja seadmete arendamine. Nii Eesti

Energia kui ka Viru Keemia Grupp tahavad põlevkiviõli toota, aga keegi peab neile ka seadmeid val-mistama. Eestil on sellel alal või-malus saada maailma juhtriigiks. Põlevkivi kasutamise alal oleme maailmas kõige targemad. Maa-ilma põlevkivivarud sisaldavad kokku rohkem õli, kui on maa-ilma naftavarud, kuid praegune põlevkiviõli ajamise tehnoloogia pole keskkonnasõbralik tegevus. On vaja seda paremaks teha ning meil on olemas vajalikud alus-uuringud ja rakendusuuringud.

Põlevkiviõli ajamise seadmete tootmisest on meil eeldused teha sama tähtis masinatööstuse all-haru nagu Soomes metsatöös-tusseadmete tootmine. Soome teenib nüüd metsatööstussead-mete müügist rohkem kui metsa-materjalide müügist. See on targa spetsialiseerumise näide.

Peame mõtlema, millele meil siin Eestis on häid eeldusi spet-sialiseeruda. Neid nišše on. Kau-gemale kui põlevkiviõliseadmete alal, mis on alles algusjärgus, on jõutud eri autode järelkärude, treilerite tootmises – Bestnet ja Respo Haagised, kelle käes on kolmandik Skandinaavia turust. Nad arendavad oma toodangut, sihivad juba ka Aasia turgusid.

Kolmas näide on tuulegeneraa-torite tootmine, mille tõi Eestisse ABB, aga sellest on välja kasvanud hulk teisi fi rmasid, mis siin too-davad ja arendavad.•• Märkisite masinatööstuse uuringut esitledes, et Lääne-Eu-roopas ollakse muutunud tõrk-saks tootmise Hiinasse viimise suhtes, sest pahatihti kolib selle järel varem või hiljem Hiinasse ka arendustegevus, kuna tootmist ja tootearendust ei ole väga ots-tarbekas lahus hoida. Kuidas see trend Eestile sobib?Perspektiivis sobib Eestile väga hästi, sest arendustegevuse Hiinasse kolimist saab Lääne-Euroopa vältida ainult koostöös Ida-Euroopa ja Põhja-Aafrikaga. Tootmiskulud ikkagi loevad, muidu pole võimalik Hiina ja USA-ga konkureerida. Kulude mõistlikul tasemel hoidmiseks on vaja teha koostööd odavamate naabritega ja selles rollis oleme ka lähitulevikus.

Meile tuleb kasuks ka see, et Hiinas tootmine muutub järjest kallimaks. Ameeriklased ennus-tavad, et umbes 2015. aastaks muutub nende odavamates osa-riikides tootmine Hiinaga konku-rentsivõimeliseks. Ida-Euroopa abiga on ka Lääne-Euroopal juba võimalik hinnas Hiinaga kon-kureerida. Kriisi järel toimunud Skandinaavia tööstusettevõtete Eestisse tuleku teine laine on tõend sellest.•• Kui Hiina muutub muudkui kallimaks, siis kuidas see väärtus-ahelale mõjub? Kas ikka jääb nii, et kõige kasulikum on arendada ja turundada-brändida, või saab lihtsa tootmise osaks praegusest suurem tükk lisandväärtust?Praegu on väärtusahel Hiina tõttu muutunud laugemaks, s.t arendus- ja inseneritöös ning turunduses ja brändikujunduses loodav lisaväärtus on kahanenud. Sellepärast, et palju arendustööd on läinud Hiinasse, kus insenerid on nõus seda odavamalt tegema kui Euroopas või Ameerikas. Sama lugu on ka brändidega – Hiina kujundab oma kauba-märke, mille eest nad küsivad vähem raha.

Kui nüüd Hiinas tootmise hind kasvab, siis on küsimus, kas sealse inseneri- ja brändi-loomistöö hind tõuseb samuti. Oleks loogiline, et tõuseb. Kui nii läheb, on ikka kasulikum olla tegija arenduse või turunduse poolel kui lihtne tootja. 1

Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane räägib, et maailmatrendid on Eesti tööstusele soodsad, aga nende ärakasutamiseks tuleb tööstureil uusi tarkusi omandada.

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

Kuidas Eesti tööstus Hiina oma selili paneb?

Treilerite tootmises on Eesti fi rmadekäes kolmandik Skandinaavia turust.

•• Masinatööstus annab ligikaudu kolmandiku Eesti kaupade ekspor-dikäibest ning selles on hõivatud 7,4% riigi töötajaskonnast. Need näitajad hõlmavad metalli-, metall-toodete, arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, elektriseadmete, mujal liigitamata masinate ja sead-mete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning muude transpor-divahendite tootmist.

•• EAS-i tellimusel tänavu läbi viidud masinatööstuse uuring hõl-mas masinatööstuse ettevõtteid, mille müügitulu oli 2009. aastal vähemalt viis miljonit krooni (umbes 320 000 eurot) ja/või mis teenisid eksporditulu. Eesti statistikaameti andmetel oli selliseid ettevõtteid kokku 450.

Eestimasinatööstus

9. 2011 15

Kuidas Eesti tööstus Hiina oma selili paneb?

2001 - 2008

2008

0%13%

2001 - 2008

2008

6%15%

2001 - 2008

2008

22%40%

2001 - 2008

2008

8%18%

2001 - 2008

2008

1%2%

Masinatööstus kokku

Metallitooted

(I kvartal, 2005=100)

Masinatööstuse alamharude käibe indeks 2008-2011

ROOTSISOOMESLOVAKKIASLOVEENIAPOOLAUNGARIEESTISAKSAMAATŠEHHI

MUUD TRANSPORDIVAHENDID

Võrreldes teiste riikidega moodustab Eesti masinatööstuse ekspordist suure osa elektroonika- ja optikaseadmete eksport (40%), ehkki võrreldes 2001. aastaga on selle haru osakaal viiendiku võrra langenud. Võrdlemisi suur on ka metallitoodete osakaal (13%). Teiste riikidega võrreldes eksporditakse vähem masinaid ja seadmeid ning mootorsõidukeid ja haagiseid.Siiski on mootorsõidukite ja haagiste ekspordi osakaal võrreldes 2001. aastaga teiste harudega võrdluses kõige rohkem kasvanud.

SIHTRIIK

Masinatööstuse alamharude osakaal kogu masinatööstuse ekspordist (2008)

Alli

kas:

Ees

ti m

asin

atö

öst

use

s

ekto

riu

uri

ng

, 20

11

Graafi ka: Kristjan PaurEesti masinatööstuse tõusev täht – haagiste tootmine

6%4%7%9%11%5%13%6%14%

40%34%16%25%48%40%24%31%

29%5%1%2%6%1%2%6%3%

2%

20082009

20102011

9%

22%31%21%18%29%24%

23%

33%

2001 - 2008

2008

7%12%

Eesti

Masinad ja seadmed

Elektriseadmete tootmine

Elektriseadmete tootmine

Muud transpordivahendidhendid

Mootorsõidukid ja haa

Mootorsõidukid ja haagisedgised

Elektroonika- ja optikase

Elektroonika- ja optikaseadmed0

SUM

0

100

100

200

200

300

300

400

400

500

500

600

600

700

700

METALLI-TOOTED

ELEKTROONIKA- ja OPTIKASEADMED

MOOTORSÕIDUKID ja HAAGISED

6%4%4%7%9%11%5%5%13%6%14%

40%34%16%25%48%40%24%31%

29%5%1%2%6%%

2%6%3%

2%

26%1%2%

9%

22%31%21%18%29%24%

23%

33%

METALLI-TOOTMINE

15%15%1818%%%%13%13%12%12%12%12%9%9%

9%9%11%11%

12%12%

MASINAD ja SEADMED

24%12%39%15%16%15%26%17%

25%

16 9. 2011

Selliseid suurejoonelisi ideid on Venemaal muidugi rohkesti, aga enamik neist fan-taasiatest on tegelik-

kuses ebapraktilised ja vaevalt kunagi mõtetest kaugemale jõutakse. Seda enam, et suurte spordisündmuste ja poliitiliste tippkohtumiste tõttu juba käi-vad või kohe pannakse käima paljud suurehitused, mis neela-vad korraliku suutäie idanaabri naftatuludest.

Vaikse ookeani riikide tipp-kohtumine Vladivostokis järg-mise aasta sügisel, Sotši tali-olümpia 2014. aastal, jalgpalli maailmameistrivõistlused 2018. aastal ja samasse nimekirja sobiv mäesuusakeskuste keti loomine Põhja-Kaukaasiasse 2020. aastaks lähevad praegustes hindades kokku maksma jämedalt võttes sada miljardit eurot. Seda on ometi näiteks viis korda vähem, kui Venemaa kavatseb 2020. aastani kulutada oma sõjaväe moderniseerimiseks.

Loo alguses toodud tõeliselt mastaapsetest projektidest on realiseerimisele kõige lähe-mal Arktika meretee rajamine

läbi Põhja-Jäämere Euroopast Aasiasse. Selle projekti tulu on ka kõige selgemini näha: Arktika meretee lühendab kaubalaevade teekonda Euroopast Aasiasse Vene ekspertide väitel kahe nädala võrra. Pikkuselt tulevat selline kaubatee võrreldes läbi Suessi kanali sõitmise ligi kol-mandiku lühem.

Venelaste loogika sellist kau-balaevade marsruuti luues on lihtne: kliima soojeneb Arktikas kiiremini kui mujal maailmas. Fakt on see, et viimase 50 aasta jooksul on Arktikas temperatuur tõusnud maailma keskmisest kaks korda rohkem. See oma-korda tähendab, et seni seal kan-dis mereliiklust takistanud paks merejää on kadumas.

2007. aasta suvel oli väidetavalt esimest korda ajaloos Põhja-Jää-meri plaanitava kaubatee kohalt ligi kuu aega jäävaba ja seda tee-konda sai läbida tavalise laevaga. Eelmise aasta 10. septembril väl-jus aga Murmanski sadamast eestlastele hästi tuttav reisilaev Georg Ots. Kaks nädalat hiljem saabus Georg Ots Tšukotka pea-linna Anadõri. Aastatel 1980–2000 Tallinna ja Helsingi vahet sõitnud Georg Ots tegi sellega meresõidu-ajalugu, sest see oli esimene kord, kui tavaline reisilaev läbis Arktika meretee. Igaks juhuks sõitis Georg Otsaga kaasa siiski ka jäälõhkuja, aga selle abi ei läinud kordagi vaja.

Välismaised kaubalaevad läbi-sid Arktika meretee esimest korda 2009. aastal. Tänavu on Arktika meretee läbinud 18 välismaist kaubalaeva, mis on muidugi vähem kui köömes, kui arvestada,

et Suessi kanalit läbib iga aasta 18 000 kaubalaeva.

Kauba- ja reisilaevade pide-vaks edasi-tagasi saalimiseks Põhja-Jäämeres peab Venemaa tegema hiiglaslikke investeerin-guid, sest pärast Murmanskit sisuliselt puudub kogu ranniku ulatuses enam-vähemgi korralik sadamate taristu, muust rääki-mata. Ja muidugi peavad venela-sed lootma, et jää jätkab sulamist. Taristu ehitamisele aitaks kaasa Štokmani suure gaasimaardla kasutuselevõtt Barentsi meres.

Kaspia mere ühendamine kanali abil Musta mere, täpse-malt Aasovi merega on tegeli-kult ammune Stalini projekt, mis ootamatult ärkas uuesti ellu

möödunud aasta sügisel Venemaa presidendi Medvedevi ja Kasahs-tani presidendi Nazarbajevi koh-tumisel. Idee on lihtne: „Euraasia Panama kanal” võimaldaks olu-liselt lihtsustada nafta eksporti-mist suletud Kaspiast Euroopasse. Kuma, Manõtši ja Doni jõe vesi-kondade baasil plaanitava kanali pikkuseks tuleks 700 kilomeetrit.

1930-ndatel käskis Stalin kanali ehitamist alustada. Valmis ehitati isegi kaks suurt veehoid-lat, aga projekteerimisel pandi veidi mööda ja need ei täitunud piisavalt veega, mistõttu ei olnud veehoidlad ka laevatatavad. Sel põhjusel polnud ka mõtet hakata

Jaanus Piirsalujaanus.piirsalu@epl.ee

Venemaa ehitaks raudteesilla Sahha-lini saarele ja tunneli Ameerikasse.

kanali teist osa ehitama, lisaks tuli sõda peale.

Uuesti hakkas Kaspia-Aasovi kanal vaikselt jutuks tulema 2000-ndate alguses Kasahstani initsiatiivil, kes otsis uusi võima-lusi nafta eksportimiseks. 2020. aastaks ei jätku olemasolevatest torudest kogu Kaspial toodetava nafta transportimiseks maailma, sest naftatootmine regioonis kasvab kiiresti. Kasahhid ürita-vad venelasi mõjutada sellega, et kui Venemaa ei loo otseühen-dust Mustale merele, siis ehita-takse täiendavad võimsused välja Gruusia ja Iraani suunas.

Kanali ehitamist propagee-rivad Venemaal üsna tugevalt mitmed akadeemikud, samuti mõjukas töösturite ja ettevõtjate liit. Projekti peamised vastased on keskkonnakaitsjad, sest kanali ehitamine pööraks pea peale Kaspia ja Musta mere vahelise ökosüsteemi.

Raudtee maailma lõppuKõige röögatum superprojekt on aga muidugi raudtee ehita-mine maailma lõppu ehk praegu välismaailmast maismaad pidi ära lõigatud Tšukotkale ja sealt edasi tunneli kaudu Alaskasse ehk teisele mandrile, Ameeri-kasse. Ainuüksi selle projekti maksumus võrduks kõigi lähi-kümnendil Venemaale plaanitud suurvõistlusteks vajalike ehitiste maksumusega.

Venemaa raudteevõrgu stra-teegiline arengukava näeb ette lähema 15 aasta jooksul raud-tee ehitamise Jakutski lähedalt Beringi väina kaldale Ueleni.

Raudteelõigu pikkus oleks 3500 kilomeetrit. Kõigepealt peab raudtee muidugi jõudma Jakuutia pealinna Jakutski külje alla Leena paremkaldale. Reaalselt saab see teoks juba tänavuse aasta lõpuks.

Edasi peaks juba 1902. aastal Vene tsaari Nikolai II toetatud idee järgi kaevama umbes 85 kilomeetri pikkuse tunneli 40 meetrit sügava Beringi väina alla. Tegemist oleks maailma pikima veealuse tunneliga, kui Jaapan ja Lõuna-Korea enda vahele tunne-lit ei ehita.

Teiselt poolt Beringi väina jääks veel 2000 kilomeetrit lähima raudteelõiguni Ameerika mand-ril. Nii olekski neli kontinenti ühendatud ja kaubad saaksid lõpuks otse maad mööda vurama hakata! Kahju on ainult sellest, et esialgu ei räägi keegi reisiron-gide käikupanemisest Tšukotka ja Alaska vahel.

Venemaal ollakse Beringi väina tunneli teemat arutades vahel kummaliselt optimistlikud. Nii näiteks arvas Venemaa Raud-teede president Vladimir Jakunin eelmisel aastal ühes intervjuus, et piisava huvi korral võiks tunnel valmis saada juba selle kümnendi lõpus. Mis sellest, et raudteed selle ajaga Beringi rannani rajada ei jõutaks…

Pigem on reaalsem, et Vene-maa ehitab mandrilt raudtee-silla Sahhalini saarele enne kui tunneli Ameerikasse. Sahhalini mandrist eraldav Tartari väin on kõige kitsamas kohas kaheksa kilomeetrit lai. Aga seegi projekt läheks maksma vähemalt kümme miljardit eurot. 1

Georg Ots jaVenemaa megaprojektid

Venemaa on fantaseerimises alati tugev olnud. Kõige muu ilusa seas on ta kaua unistanud Arktika mereteest kauba-laevadele läbi Põhja-Jäämere, Kaspia ja Musta mere ühendamisest „Euraasia Panama kanaliga” ning raudtee rajami-sest maailma äärele Tšukotkale ja sealt edasi tunneli kaudu Alaskale.

9. 2011 17

India suurim välisinvestor on Mauritius. Saareriik on küll üks Aafrika jõukamaid piirkondi, kuid mitte päris nii rikas. Millegipärast liht-

salt armastab raha tulla Indiasse ringiga just sealtkaudu.

Mõne aja eest oli piisavalt jõukatel inimestel lihtne maksu-dest kõrvale hiilida: ava Šveitsis konto ja liiguta oma raha selle kaudu. Kuna Šveitsi seadused tegid vahet maksudest kõrva-lehiilimisel ja maksupettusel (esimene on väärtegu, millest ülem on pangasaladus), jäid teiste riikide ametivõimud oma kodanike andmeid nõudes tihti pika ninaga. Ent kahe aasta eest oli Šveits sunnitud oma seadusi muutma ja lõpetama välismaa-laste puhul säärase erisuse tege-mise. Nüüdseks on šveitslased sõlminud mitme riigiga lepin-gud, mis peaksid tagama pan-kade kaudu liikuva tulu mak-sustamise (vt kõrvallugu).

Oma vara peitjaid ei ohusta ainult muutuv seadustik, vaid ka tehnoloogia, mis muudab and-med aina hõlpsamini transpor-ditavaks. Tänavu jaanuaris teatas Šveitsi panga Julius Baer Group ekstöötaja Rudolf Elmer, et edas-tab Wikileaksile andmed panga klientide kohta, kes võivad olla seotud rahapesuga. Kolme aasta eest puhkes Saksamaal skandaal,

kui välisluureteenistus soetas Liechtensteini vürstiperekonnale kuuluva LGT Banki arvutitehni-kult Heinrich Kieberilt 4,2 miljoni euro eest CD panga klientide and-metega. Kahtluse alla on praegu-seks sattunud 600–700 sakslast, teiste seas ka Klaus Zumwinkel, kes pidi loobuma Saksa riikliku postiettevõtte juhi kohast. Oste-tud CD andmeid on jagatud ka teiste riikide võimudega.

Rikaste riikide ühenduse OECD hinnangul maailmas enam maksuparadiise ei olegi. Vähemasti ei kuulu praegu enam ühtegi riiki ega piirkonda „mit-tekoostööaldiste maksuparadii-side” nimekirja, mida organisat-sioon koostab.

Ent see ei tähenda sugugi, et maksudest kõrvalehiilimiseks ei oleks uusi võimalusi tekkinud. Selle asemel et enda nimel pan-gakontot avada, on vähemalt praegu veel märksa julgem peita oma raha ettevõtete kaudu. USA valitsus nimetabki ettevõtete registreerimise reformi oma uue kuritegevusega võitlemise stra-teegia oluliseks aspektiks.

Erinev suhtumineEri riikide seadustik on fi rmade omanikega seotud info avalikus-tamise koha pealt väga erinev. Rahvusvahelistele standarditele kipub suur osa riike selles vallas vilistama, ka kodumaistest sea-dustest kinnipidamise järelevalve ei ole sageli just iseäranis range. Austraalia teadlane Jason Sharman proovis 47 teenusepakkuja kaudu OECD riikides ilma korralikke isi-kut tõendavaid dokumente esita-mata ettevõtet registreerida. Ter-velt 35 puhul see õnnestus, neist mõni aitas avada pangakontogi. Nii lihtsalt ei käivat asi isegi tava-pärastes maksuparadiisides.

Äärmises hädas võib abi otsida näiteks Briti Neitsisaartelt, kus fi rmaomanike anonüümsus on seadusega tagatud. Nii ongi see brittide ülemereterritoorium üks Hiina suuremaid välisinves-toreid. Saarestikus on registree-ritud 700 000 offshore-ettevõtet, millest tegevaid on 450 000 – 42

protsenti maailma kõigist sellis-test fi rmadest. Mullune ülemaa-ilmne fi nantskeskuste indeks aga loetleb viis offshore-fi nantskes-kust, mis on kõik Briti territooriu-mid: Jersey, Guernsey, Mani saar, Bermuda, Caymani saared. Nii ei maksagi imestada, et sajal suu-remal Londoni börsil noteeritud ettevõttel on heategevusorgani-satsiooni ActionAid andmeil 8492 offshore-tütarfi rmat.

Mittetulundusühingu Glo-bal Financial Integrity hinnan-gul kaotavad vaesed riigid igal aastal maksuparadiisidesse üle triljoni dollari eest tulu, mis üle-

tab kümnekordselt neile antava arenguabi. Kaks kolmandikku sellest moodustab maksudest kõrvalehiilimine, ülejäänu on seotud kuritegeliku tulu varja-misega. Teiste hinnangute järgi on maksuparadiisidesse peidetud kokku üheksa triljonit dollarit – samal ajal kui näiteks USA pan-kade hoiuste maht on vaid kaks triljonit dollarit.

Kõigile püüdlustele olukorda muuta avaldatakse tugevat vas-tupanu, milles sugugi väikest rolli ei mängi ka maailma suurfi rmad. Londoni börsi kohta enne too-dud statistika valguses ei maksa imestada, et suur osa neist peab offshore-ettevõtteid oma äri lahutamatuks osaks. Ja kui mõni maksuparadiis välissurvele alla annabki, tähendab see lihtsalt suuremat tulu teistele, kes veel vastu hakkavad.

Ka Šveitsil ei maksa karta kogu ärist ilmajäämist. Vana hea maksuparadiisi maine kaob aeg-laselt. Maailmapanga hiljutise ülevaate järgi oli 150-st vaadel-dud suuremahulise korrupt-siooni juhtumist tervelt 76 puhul mängus ka konto mõnes Šveitsi pangas, kuigi tehingutes osa-lenud fi rmadest oli vaid seitse selles riigis registreeritud. 1

Maksuparadiisid peidavad9 triljonit dollarit

Londoni börsil noteeri-tud sajal suuremal ette-võttel on umbes 8500 offshore-tütarfi rmat.

Erik Aruerik.aru@epl.ee

•• Oktoobri lõpus sõlmisid kreek-lased ja šveitslased põhimõttelise kokkuleppe, et hellenite maa pangad saadavad hellenitele anonüümselt maksuraha, mis tuleks nende kon-tode kaudu liikuvatelt summadelt tasuda. Ei ole aga kuigi selge, mis saab rahast, mis on vahepeal liiku-nud mõne kolmanda või neljandagi jurisdiktsiooni kaudu. Hinnangud, kui palju kreeklaste raha Šveitsis

Šveitslased maksavad anonüümsete kreeklaste maksurahapeidus olla võiks, kõiguvad 20 ja 200 miljardi euro vahel.

•• Säärase kokkuleppe on varem tagasi lükanud USA, kelle hinnangul ei ole usaldusel põhinevad lepingud varem kuigi hästi toiminud. Šveitsi ja Kreeka leppe vastu on ka Euroo-pa Komisjon, kes eelistaks Šveitsi ja EL-i riikide vahel maksupettuse kahtluse puhuks kehtestada auto-maatse andmevahetuse.

•• Saksamaa on varem sõlminud Šveitsiga lepingu, et nende kodanike tuludelt võetakse Šveitsi pankades 26 protsenti maksu, mis edastatak-se Saksamaale. Need sakslased, kellel juba on vara Šveitsi pankades, peaksid tasumata maksude kohta sõlmima 19–34-protsendise maksu-määraga kokkuleppe või paljastama oma vara Saksa võimudele. Sama kokkulepe sõlmiti Suurbritanniaga.

Šveitsil pole karta ärist ilmajäämist, maksuparadiisi maine kaob aeglaselt.

18 9. 2011

Maailmas on riike, kes saadavad oma jäätmed ümbertöö-tamiseks Hiinasse. Nende materjalide

nimekirja tipust võib leida näi-teks kasutatud paberi, alumii-niumi ja patareid. Mõnigi töö-kas hiinlane on prahiga tegeldes kogunud suure varanduse.

2002. aastal sõitsid Zhang Yin ja tema abikaasa oma Dodge Caravani minikaubikuga mööda Ameerikat ja palusid anda neile kasutatud paberijäätmed. Mõle-mad olid elukutselt koolitatud hambaarstid, kuid juba 1990. aastal lõid nad ettevõtte, mis kogus ümbertöötamiseks mõel-dud paberijäätmeid ja saatis need Hiinasse. Paberiga kauple-mise ettevõte alustas 3800 dollari suuruse algkapitaliga kroonilises paberinappuses vaevlevas suur-riigis täpselt õigel ajal. „Mäletan, mida ütles mulle kord üks äri-mees: paber on nagu mets, mis töötab end ise ümber, põlvkond põlvkonna järel,” lausub Zhang. Need sõnad kummitamas, hak-kas ta USA ja Euroopa linnadest tooma vanapaberit ja lainepappi, mis ümbertöötamise järel sinna tagasi saadeti, sees mänguasjad või muu kaup markeeringuga „Made in China”. Niipea kui kastid minema visatakse, algab tsükkel algusest peale.

2006. aastal nimetas ajakiri Forbes Zhangi rikkaimaks Hiina naiseks. Võimalik, et ta on koguni maailma rikkaim nn ise oma varanduse loonud naine. Tema varandus ulatub 1,5 miljardi dolla-rini ja tõenäoliselt on praeguseks veelgi kasvanud. Enamik maailma jõukaid naisi on oma varanduse pärinud, nagu õed Waltonid (varandus pärineb isalt ja vennalt, kes panid aluse Wal-Martile) või Liliane Bettencourt, kes on kos-meetikakontserni Lóreal pärija. Ent mitte Zhang. Tema alustas sõjaväeohvitseri tütrena nullist, domineerib nüüd maailma pabe-

riturgudel ning tal on firmasid Dongguanis, mis asub Hongkongi vahetus läheduses, ja Los Angele-ses. „Ta on visionäär,” ütleb BNP Paribase analüütik Herman Woo, kes aitas ettevõtte börsile. Zhang ei investeerinud suuri summasid, et luua suurt varandust. Juba 2007. aastal oli Nine Dragons Paper üks Hiina suuremaid paberitootjaid. Ettevõtte aktsiaväärtus on nel-jakordistunud ja turuväärtus ulatub üle viie miljardi dollari. 72 protsenti ettevõttest on pere-kond Zhangi kontrolli all, mis teeb sellest perekonnast ühe rikkama Hiinas. Zhang annab intervjuusid haruharva ja kui ta seda teeb, siis on ta vastused lühikesed ja konk-reetsed, nagu: „Ma olen aus äri-naine.” Või: „Ma ei leia, et äri teha oleks raske. Olen leidnud mehed, kes mind austavad.”

Vanapaberiturg oli Hiinas tõeline kullaauk kuni ajani, mil nõudlus Hiina valmistoodangu järele vähenes, papi hind langes

ja õnn pöördus. Ükski Euroopa ettevõte ega valitsus ei olnud selleks kannapöördeks valmis ja juhtunu põhjustas tõelist häda mõneski fi nantsstruktuuris. Sel-lest hoolimata teatas Nine Dra-gons Paper tänavu septembris, et ettevõtte majandustulemused on aegade parimad. Müük kasvas 35,9 protsenti. Brutokasum suu-renes kaheksa protsenti.

Autotööstuse kolmekordne kasvHiinas on veel üks valdkond, mis kasvab ülehelikiirusel. Veel kuus-seitse aastat tagasi, 2004. aasta paiku vuras Hiina tänavatel kokku vahest umbes neli miljonit autot. Nüüdseks on autoturg tei-nud läbi hüppelise kasvu ja jõud-nud enam kui 12 miljoni autoni. Sealjuures ei ole infra struktuur ja teeolud teinud sama suurt hüpet, mistõttu kannatavad inimesed, nende heaolu ja tervis, ning mui-dugi ka looduskeskkond ise. Siin ei saa mööda vaadata ka parki-

miskohtade probleemist, kütuse-vajaduse kasvust, liikluskultuuri loomise vajadusest.

Kõik see toob kaasa inimeste liikumiskiiruse muutusi, mis nõuavad omakorda ümberkor-raldusi kõikidelt elualadelt. Ent ka kõiki neid probleeme arvesse võttes ei vähene nõudlus üha väärikamate ja edevamate autode järele. Pigem vastupidi, üha roh-kem ja rohkem hiinlasi soovib endale soetada just kõrgklassi autosid. Seega tegi Geely väga nutika otsuse, kui 2009. aastal otsustati osta Volvo. Tõesti, vii-mastel aastatel on Hiina linnades ringi sõitvate endise Skandinaavia autotööstuse hiiglase luksussõi-dukite arv märgatavalt kasvanud.

Rauast ja terasestRauamaak ja boksiit, gaas, alu-miinium ja muu säärane pakub Hiinale endiselt suurt huvi. Hiina raua ja terase assotsiatsioon (HRTA) on üleriigiline mittetu-lundusühing, mis asutati 1999. aastal. Sellele organisatsioonile panid aluse varem sektorit esinda-nud Hiina metallurgiaettevõtete juhtimisassotsiatsiooni liikmed. HRTA liikmed on Hiina terase-tööstuse ettevõtted, asutused, seltsid ja üksikisikud, kes tege-levad raua- ja terasetööstusega. Assotsiatsiooni ülesanne on luua sild Hiina raua- ja terasetööstuse ning valitsuse vahel, pakkumaks Hiina terasetootjate ja institut-sioonidega n-ö kahesuunalist teenust. Üks eesmärk on uurida välismaa ettevõtete ja organi-satsioonidega koostöö tegemise võimalusi. Sellised assotsiatsioo-nid ja organisatsioonid pole täies mahus oma ideid kanda suutnud, sest selgelt pole aru saadud turu vajadustest ja nõudmistest. Siiski on nad otsustavalt tegutsenud, kui on olnud vaja ühiselt välja astuda rahvusvaheliste korporatsioonide, nagu Vale, BHP Billion ja Rio Tinto, katsetele Hiina turule murda. 1

Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid 2010.–2011. aastal Hiinas

Euroopa Liidu – Hiina majandusjuhtide vahetus- ja koolitusprogrammis.

Kasutatud kirjandus:The New York Times, www.ndpaper.com

Kuidas praht hiinlaserikkaks tegi

Merike Mätas, Piret Potisepparileht@epl.ee

Prügi, maavarad ja autotööstus huvitavad hiinlasi aina rohkem ja sellega seotud äri kasvab ülehelikiirusel.

Zhang ei inves-teerinud suuri summasid, et luua suurt varandust.

9. 2011 19

Hea paber- ja digilehe püsitellija!Kui Sul juba on tingimustele

vastav(ad) tellimus(ed), siis piisab, kui teatad loosimisel osalemise soovist.

Vaata täpseid kampaaniareegleid jaanna loosimisel osalemise soovist teada aadressil reis.lehed.ee

Eesti Päevalehel ja Eesti Ekspressil on tapvalt hea pakkumine! TELLIDES

MÕLEMAD LEHED, saad ühe hoobiga nii päevauudised kui ka põhjalikud analüüsid

parimatelt ajakirjanikelt alates 13 eurost kuus.

Hoope jagub ROHKEMGI! Loosime mõlema lehe tellijate vahel välja õnneliku, kelle saadame KOOS KAASLASEGA

MAAGILISTELE SEISELLI SAARTELE PUHKAMA. Lisaks läheb loosi 2 Samsung GALAXY VINGET

TAHVELARVUTIT. Ja nii kolm kuud järjest!

Esimene loosimine toimub 16. novembril!

^

Vaata reis.lehed.ee

20 9. 2011

Läänemaailma majan-dusmudeli matkimise, odava tööjõu kasuta-mise ja teiste arenda-tud tehnika ning intel-

lektuaalomandi kopeerimisega on Hiina majandus viimased 30 aastat kasvanud ligi kümme prot-senti aastas. Tänu sellele on saa-nud vaesest ja mahajäänud riigist maailma üks juhtivamaid majan-dusjõude. Suure panuse sellesse arenguhüppesse on andnud lääne tööstusettevõtted, kes on viinud suurema osa tootmisest Hiinasse, lootes odavat tööjõudu kasutades teenida suurt kasumit ning nähes hiinlastes suurt ja potentsiaalset tarbijatearmeed.

Sel teel on jõudnud hiinlasteni vajalikud teadmised, tehnoloo-gia ja tootedisain, mida odavalt ja suuretiraažiliselt kopeeritaksegi. Võltsteksad, -elektroonika ja muu pudi-padi plagiaat mõjub pisi-vargusena, kui lugeda uudiseid, et Hiina avarustest on leitud üks ühele kopeeritud Apple’i müü-giesindusi, Ikea kaubamaja, Vale-Disneyland ning ehitamisel on isegi UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Austria kuulus Hallstatti mägiküla koopia.

Kopeerimine ei ole hiinlaste silmis pahategu, vaid traditsioon ning omamoodi kummardus meistritele. Juba aastatuhandeid on vanade meistrite töid kopeeri-tud ja matkitud. Hiinas tõlgenda-

takse teiste toodete kopeerimist kui õppimist ja teise töö tunnus-tamist.

Samas hoitakse sellise tegevu-sega tublisti kokku arenduskulu-delt. Uue automudeli väljatööta-mine maksab umbes 200 miljonit eurot.

Kui vahepeal tundus, et auto-tööstuses näitab plagieerimine vaibumise märke, siis hiinlaste viimased sammud on sedavõrd nahaalsed, et vanakuradilgi hak-kab piinlik.

Viimasel ajal käitub kõige jultunumalt Hiina autotööstuse sajapealises armees üks väike ettevõte nimega Sichuan Yema Automobile, kes sai mullu tun-tuks Austin Montego tehnikale ehitatud eelmise põlvkonna Subaru Foresteri keredisaini kopeerimisega. Kuid tänavusel Chengduni autonäitusel näitas Yema Auto plagiaadi kõrgtaset oma uute mudelitega E-SUV, T-SUV ja F16. Viimase puhul ei ole tegemist tuntud hävi-tuslennukiga vaid autoga, mis sarnaneb hämmastaval määral universaalkerega Audi A4 Avan-tiga. E-SUV väliskuju on laena-tud Nissani luksusmaasturilt Infi niti EX. Kopeerimise kiiruse meisterklass on aga T-SUV, mis väljanägemiselt ei ole miskit muu kui Volkswageni linnamaastur Tiguan. Lähtematerjaliks ei ole võetud mitte vana mudel, vaid hiljuti värskenduskuuri läbinud Tiguani uusim versioon. Hiin-lased võtsid kasutusele isegi Volkswageni elektrisinise värvi.

Plagiaadi värskeimate saavu-tuste hulka kuulub ka maastur nimega Huatai B35, mis meenu-tab suuresti Porsche Cayenne’i, kuid põhineb eelmise põlve Hyundai Santa Fe tehnikal. Või siis näiteks nn Hiina Rolls Royce nimega Geely GE, mis on

sõna otseses mõttes Phantomi kloon. Geely on ka eelmise põlve C-klassi Mercedest ahvinud.

Selliseid jõhkraid kopeerimisi võib jäädagi loetlema. Näiteks BYD vorbib vana ja uut Toyota Corollat, Aygo ja Lexus RX-i ning võtnud ühe oma logo kujunda-misel eeskujuks BMW kuulsa

propelleri. Dadi Shuttle eesku-juks on Toyota Land Cruiser jne, jne. Kahekümne aasta jooksul on sündinud Hiina kümneid kui mitte sadu autokoopiaid.

Hiinlastel on isegi oma Hum-mer nimega DFM EQ2050. Seega

oli igati mõistetav Hiina valitsuse otsus blokeerida ehitusmasinaid tootva Sichuan Tengzhong pak-kumine Hummeri ostuks. Mil-leks osta surev automark, mille sarnane toodang neil endil juba olemas.

Autotootjad abitudAinus viis plagiaadiga võidelda on kopeerijad kohtusse kaevata. Kuid sageli meenutab see võitlust tuuleveskitega. Näiteks GM esi-tas kaebuse Hiina võimudele, kui Chery kopeeris oma mudeliga QQ pisikest Daewoo Matizit. Hiina ametnike arvates polnud aga kaebus põhjendatud. Asi tõusis suure kella külge alles siis, kui üks USA ärimees soovis QQ-d hakata Ameerikas müüma. Ka Honda kaebas eelmise kümnendi kes-kel mitu Hiina autotootjat koh-

Hiina kopeerib, nagu jaksab

tusse, sealhulgas Shuanghun Auto ja Hebei Xinkai, kes jäljendasid enda toodangus populaarset lin-namaasturit C-RV. Viimane neist ei kopeerinud mitte üksnes auto välimust, vaid võttis kasutusele isegi sarnase nime SRV. Mõninga-tel andmetel valmistatakse Hiinas eri plagiaatorite poolt 14 versiooni Honda C-RV-st. Ühele tootjale saad keelu peale, kuid samal ajal juba teisest Hiina tehasest sünnib uus šedööver asemele.

Seni, kuni hiinlased piirdusid koopiate turustamisega kodu-maal, ei tõstnud lääne autotoot-jad selle peale siiski suurt kisa. Keegi ei tahtnud suure Hiinaga tülli minna, sest kõik autotootjad tahavad sellel maailma suurimal turul ka ise müüa oma toodangut. Tüli tõusis siis, kui hiinlased hak-kasid oma koopiatega välistur-

Poole sajandiga on Hiina tõusnud tühjalt ko-halt maailma üheks suurimaks autotootjaks ning -turuks. Seal tegutseb ligi 120 autofi r-mat, kelle maailmatuntus põhineb eelkõige kopeerimise oskusel. Plagiaadiks sobib kõik, olgu selleks pisike Fiat Panda või kallis Rolls Royce Phantom.

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Hiinas tegutseb ligi 120 fi rmat, kes kopeerivad tuntud automarke.

kopeeribkopeerib, nagu jaksab

9. 2011 21

Blücher - Roostevabast terasest äravoolutorude juhtiv tootja

BLÜCHER® Drain

BLÜCHER® Channel

BLÜCHER® EuroPipe

KOJU – TÖÖSTUSESSE – LAEVAEHITUSES

MAALETOOJA: , info@comvac.ee

www.comvac.ee

gudele kippuma ning seda veel plagiaadiga, mille originaale alles mujal maailmas müüdi.

Kui Saksa fi rma China Auto-mobile Deutschland sai neli aastat tagasi Euroopas sertifi kaa-did kolme Hiina auto Zhejiang Jonway UFO, Shuanghuan CEO ja Noble’i müümiseks, asutigi kloonide vastu sõtta. 2007. aasta Frankfurdi autonäituse eel suutis Daimler blokeerida Shuanghuan Noble esitluse sellel maailma suurimal messil, kuna sõiduki välimus meenutas vägagi Smart ForTwod. Selle eest BMW X5 esi-mest põlvkonda kopeeriv CEO ja Toyota RAV4 nii seest kui väljast meenutav UFO olid selle auto-näituse magnetid. Kuigi BMW ja Daimler avaldasid Euroopa autokaupmeestele survet, et need ei võtaks müüki nende toodete

pealt maha joonistatud autosid, sõidavad need ometigi siinmail ringi. Näiteks originaalist kaks korda odavamat CEO-d on müü-dud ka Eestis mitmeid eksemp-lare. Noble’ist on saanud aga Bubble, sest selle Smardi koopia nimi kuulub Inglise sportauto-tootjale.

Isegi, kui auto disain on Euroo-pas ja Hiinas patenteeritud, ei ole see takistuseks plagiaadi sünnile. Nii juhtus näiteks Fiat Pandaga, mille võttis eeskujuks Great Wall väikeauto Peri tootmisel. Viimane on valmistanud sarnase kastiauto ka Toyota Hiluxist.

Päris lootusetu see võitlus siiski ei ole. Nüüd nõuab Hiina valitsus kõigilt autotootjailt aren-dusosakonna olemasolu ning eks see ole samm enda loomingu poole. 1

BYD logo

Dongfeng MotorCorporation

(DFM)EQ2050

Chery QQ

Huatai B35

Yema Auto F16

Dadi S

huttle

Laib

ao S

-RV

Shuanghuan CEO

Yema Auto T-SUV

Geely GE

BMW logo

Hummer H

1

Daewoo Matiz

Por

sche

Cay

enne

Audi A4 Avant

Toyota Lan

d Cru

iser

Hon

da C

-RV

BMW

X5

Volkswagen Tiguan

Rolls Royce Phantom

22 9. 201122 9. 201122 9. 201122

Olümpia hotelli hoones asuva Balti Oksjoni korraliseks sügisoks-joniks on laekunud üle saja töö ning valik

on just-just lukku läinud. Kuigi detsembri algul toimuva oksjoni töödega saab tutvuda paar näda-lat enne ja maalid ootavad alles põrandal ülesriputamist, laseb oksjonimajas suuremat liikumist nähes juba üks püsiklient ukse-kella. „Tulin uudistama, et mis te siis kokku saite!” Balti Oksjoni juhataja Meelis saadab ta aga ukse pealt minema ja soovitab oodata varsti ilmuvat kataloogi, mis siis umbes sadakonnale püsikliendile ühel ajal kodudesse saadetakse. „Tavaliselt me enne midagi ei näita. Mõnele kliendile võib-olla üksikuid töid, kuid siis peab olema tõepoolest meie vahel suur usal-dus ja me juba teame, millest ta huvitatud võiks olla.”

Pea viis aastat Balti Oksjoniga tegutsenud Metsamärt tõdeb, et erandeid sunnib tegema juba olemasolev oksjoniturg, kus kunstitööde alghinnad pea-vad olema mõistlikud, sest kui midagi ei müü, siis ei ole niisama kataloogi välja anda ja reklaami teha mõtet. Tema sõnul on aga juba poolte teoste äramüümine väga hea näitaja ja nende oks-jonimajas tavaliselt nii lähebki. „Kunst on ju viimane asi, mida ostetakse, inimesel ei ole seda otseselt vaja. Hoiatame alati ka kliente, kes oma asju müüki toovad, et turg on halb,” räägib Metsamärt.

Balti Oksjon on ainuke oksjo-nimaja, mis tegeleb lisaks eesti kunstile ka Euroopa, vene ning dekoratiiv- ja tarbekunstiga. Metsamärt rõhutab, et praeguste madalate hindade tõttu on parim aeg kunstiostuks. „Olen tähelda-nud, et järjest enam on välismaa-lasi, kes ostavad ka eesti kunst-nikke, jällegi arvatavasti madala-mate hindade pärast. Oktoobris toimunud Evald Okase oksjonil läks palju töid Eestist ära, nii et kunstiekspordist võib väikeses mahus täitsa rääkida.”

Ees seisva sügisoksjoni töödest toob Metsamärt esile kunsti suur-kuju Ants Laikmaa 1920-ndatel tehtud maali „Punane lohe” ning Pallase kasvandiku Alfred Kongo, kelle maal „Vaade terrassilt” jäigi mehe viimaseks pintslitõmbeks. Kas need ka müügihittideks kuju-nevad, selgub aga alles pärast oksjonit. „Haus-galeriis müüdi näiteks Nikolai Triigi maal 7000 euroga, parematel aegadel oleks see ära läinud paarikümne

tuhandega,” vihjab Metsamärt veel kord üldisele madalseisule.

Tallinna vanalinnas asuvas Haus galeriis toimus tänavune sügisoksjon juba 14. oktoobril ning kõrgeima hinnaga müüdi tõepoolest eelmainitud Triigi õli-maal. Alghinnast suurima, kol-mekordse tõusu tegi üllatuslikult Boris Ottenbergi „Soomaastik”, mille hind tõusis 680 eurolt 2100 euroni. Üldse müüdi oksjonil 46 teosest 20, mida galerii juhataja Piia Ausman peab heaks tulemu-seks. „Oksjoni kohta võib öelda, et kui see juba toimub, on see posi-tiivne näitaja, aga loomulikult ei saa tänaseid käibeid võrrelda viie-kuue aasta tagustega, kus hinnad olid emotsionaalselt lakke viidud.”

Kunst hoiab hindaEmotsioonidel ongi oksjonil tohutu roll, mistõttu saab kuns-titurul mängida mis tahes hinda-dega katse ja eksituse meetodil. Ausmani sõnul on aga praegune seis selline, kus inimestel pole küll palju võimalusi kunsti osta, aga massiliselt ei tormata seda ka müüma. Seega ei ole kunagi saanud ka öelda, et kunst oleks odavalt turul, sest ükskõik kui halvad ajad ka olid, kollektsio-näärid teadsid oma teoste väär-tust ja ootasid, kuna turg sellega kaasa tuleb.

Kunsti hindadest rääkides toob Haus galerii juhataja näiteks eesti tuntumaid meremaalijaid Richard Uutmaa, kelle töid on müüdud sadade tuhandete eest ja ka alla kümne tuhande krooni. „Hind tuleneb juba sellest, kas töö on rohkem tüüpiline või on tege-mist näiteks Uutmaa varasemast

perioodist, 1950-ndate algusest pärit suureformaadilise kompo-sitsiooniga. Tööde hinnad erine-vad kordades juba ühe kunstniku keskselt,” räägib Ausman.

2,7 miljonit krooni maksnud Johann Köleri maaliga Eesti kuns-tioksjonite rekordit hoidev Vaal galerii on sellesügisese oksjoni fookuseks võtnud Eesti seos-tega vene kunsti eesotsas Anatoli Kaigorodovi, Vladimir Bogatkini ja Nikolai Kormašoviga. Galerii omaniku Aimar Jugaste sõnul on vene kunstnike loomingu valik suunatud ikkagi koduturule ega püüa panustada vene uusrikaste tarbimisihale. „Kui see toob meile juurde mõne siinse vene ostja, siis on muidugi hea, aga ida ja lääne vahelist sillapead me ei loo, see on hoopis teine mastaap ja üles-andepüstitus,” lausub Jugaste. Samal ajal ei ole tema sõnul just eelnimetatud vene kunstnike tööde koondamine juhuslik, sest iga töö puhul püütakse leida pil-dile tema taustalugu, mida kuns-tihuvilised hindavad.

Kõik galeriijuhid rõhutavad käivet ja raha kõrvale jättes pigem oksjonimajade heategevuslikku suunda, kus koolitatakse ostja-turgu, hoitakse ajaloolist kultuu-ripärandit ja tutvustatakse noori kunstnikke, andes neile võima-lusi oma teoseid näidata. „Võib-olla kõlab see oksjoni iseenesest ju puhtalt ärilises kontekstis eba-veenvalt, aga tegelikult on meie huvi publikut ka harida, muidu jäämegi kinni Pallasesse ja sealgi ainult nelja-viie nime ümber askeldama,” tõdeb Jugaste. Oma sõnade kinnituseks ei taha Vaal galerii juht seoses 1. detsembri

Oksjonihaamer pau gub aina harvemini

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Praegusel kunsti-turul on edukas juba see, kes oksjonit korraldada jõuab.

2 700 00

0Algh

ind: 2

700 0

00

2 000 00

0530

000

1 305 00

0550 0

00

1 250 0

00915

000

1 150 0

00920

000

1 010 0

00525

000

1 000 0

001 0

00 000

965 000450 0

00

700 00

0690 0

00

651 00

0540 0

00

Itaalia maastikKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 67,6 x 58,2Oksjonimaja: Haus, 2005

Montmartre’i motiivMAURICE UTRILLO

värviline litograafia (1940) 49 x 32Oksjonimaja: Rios, 2007

Pargimotiiv fontääniga. RoomaKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 70 x 85,7Oksjonimaja: Allee, 2004

VeneetsiaKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 70,5 x 57,3Oksjonimaja: Allee, 2008

Naise portreeKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1918 – 1920) 68 x 55Oksjonimaja: E-kunstsalong, 2008

Itaalia maastikKONRAD MÄGI

õli, papp (1922 – 1923) 85,5 x 62,5Oksjonimaja: Haus, 2008

Itaalia maastik. RoomaKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 84,7 x 90,5Oksjonimaja: E-Kunstisalong, 2010

Itaalia maastikJOHANN KÖLER

õli, lõuend 31,5 x 42,5 Oksjonimaja: Balti Oksjon, 2007

Capri maastikKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 58,5 x 67,5Oksjonimaja: Haus, 2007

Tatarlanna Mšatka mõisa aiasJOHANN KÖLER

õli, lõuend 138,3 x 95Oksjonimaja: Vaal, 2008K

allim

adpi

ntsl

i-tõ

mbe

d

Lõpp

hind (

kroo

nides

):

9. 2011 239. 2011 23

oksjoniga rääkida ühestki klas-sikust („kuigi nad on kõik esin-datud”) ja tutvustab hoopis Eesti animafi lmi grand old man’i Priit Pärna. Oksjonil on väljas Pärna kaks joonistust alghinnaga 1200 eurot.

N-ö elavatest klassikutest on hästi läinud ka Jaan Toomikul, Laurentsiusel. Jugaste nimetab

veel ka hüperrealisti ja kuns-tioksjonite kõige kallima Eesti elava kunstniku tiitlit kandvat Miljard Kilki.

Kohe kõlab aga Jugaste jutust vastuolu, sest ta küll tõdeb, et moodsat kunsti pakutakse oks-jonile juba rohkem, aga teades ostjaskonna Pallase eelistusi, sõelub galerii konsiilium noored tegijad enamasti kohe välja. „Pal-laslaste teosed on saanud kätte oma ajaproovi ja näidanud, et on ka investeerimiseks sobivad objektid. Kaasaegse kunsti osa-kaal on ikkagi miniatuurne.”

Heategevusele vastupidi on oksjonimajad mitmes mõttes võrreldavad kasiinodega, kus maja võtab alati oma osa, olene-mata nn võidusummast. Haus galeriis jääb see kümne protsendi juurde. Nii ajab igaüks oma rida. Hiljuti samuti oks-jonikorralda-mise juurde jõudnud multi-

mees Mart Sander unistab juba pikemat aega ühtsest oksjonima-jast, mille katuse alla koonduksid kõikide galeriide haamrilöögid. Sander kasutab kasiino võrdlust aga just raske majanduse kon-tekstis, kus mängupõrguid tuleb juurde, aga jackpot jääb järjest väiksemaks. Seda enam, et kuns-titurg on peamiselt sisemaine ja ostjat, kes iga järgmist tööd aina rohkem endale ihaleb, on üha ras-kem leida. Aimar Jugaste toetab igati Sanderi mõtet ja tõdeb, et egoistlik tegutsemine pikas plaa-nis eriti mõttekas ei ole. „Kultuuri-ministeeriumis ma juba täheldan teatavat tahtejõudu mingit kokku-puutepunkti galeriide vahel leida. Usun, et mõne aasta pärast ongi meil pilt natuke positiivsem, sest kunst on ka teistes riikides eel-kõige rahvusliku iseloomuga,” sõnab Jugaste. Sander lisab, et kokkuvõttes võidaksid oksjonimajast kõik, ega muidu see süsteem maailmas juba sajandeid funkt-sioneeriks. 1

Oksjonihaamer pau gub aina harvemini

Nii mõnigi unistab Eestis juba pikemat aega ühtsest oksjonimajast.

2 700 00

0Algh

ind: 2

700 0

00

2 000 00

0530

000

1 305 00

0550 0

00

1 250 0

00915

000

1 150 0

00920

000

1 010 0

00525

000

1 000 0

001 0

00 000

965 000450 0

00

700 00

0690 0

00

651 00

0540 0

00

Itaalia maastikKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 67,6 x 58,2Oksjonimaja: Haus, 2005

Montmartre’i motiivMAURICE UTRILLO

värviline litograafia (1940) 49 x 32Oksjonimaja: Rios, 2007

Pargimotiiv fontääniga. RoomaKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 70 x 85,7Oksjonimaja: Allee, 2004

VeneetsiaKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 70,5 x 57,3Oksjonimaja: Allee, 2008

Naise portreeKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1918 – 1920) 68 x 55Oksjonimaja: E-kunstsalong, 2008

Itaalia maastikKONRAD MÄGI

õli, papp (1922 – 1923) 85,5 x 62,5Oksjonimaja: Haus, 2008

Itaalia maastik. RoomaKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 84,7 x 90,5Oksjonimaja: E-Kunstisalong, 2010

Itaalia maastikJOHANN KÖLER

õli, lõuend 31,5 x 42,5 Oksjonimaja: Balti Oksjon, 2007

Capri maastikKONRAD MÄGI

õli, lõuend (1922 – 1923) 58,5 x 67,5Oksjonimaja: Haus, 2007

Tatarlanna Mšatka mõisa aiasJOHANN KÖLER

õli, lõuend 138,3 x 95Oksjonimaja: Vaal, 2008K

allim

adpi

ntsl

i-tõ

mbe

d

Lõpp

hind (

kroo

nides

):

Osades: BRÄNDITUD OOTEALA; KLAASVITRIINID; VALGUSREKLAAMID; KANGASBÄNNERID; ESKALAATORID; PAGASIKÄRUD; PARKIMISPILETID; INTERNETIKIOSKID; REKLAAMKARDINAD; LOGOPROJEKTSIOON; PAGASILINDID; AUTO EKSPONEERIMISE

VÕIMALUS; WIFI; TRÜKISTE STEND; ERILAHENDUSED. Levitaja: Indrek Kaing, tel 605 8234, advertising@tll.aero

Osades: BRÄNDITUD OOTEALA; KLAASVITRIINID; VALGUSRRRRRRRRREEEEEEEEEKKKKKKLLLAAAAAAAAAMMMMMMMMMMMMMMMMMMIIIIIIIIIIID; KANGASBBBBBBÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄNNNNNNNNNNNNNNNNNEEEEEERRRRIIIIDDDD;;;; EEEEEESKALAATORID; PAGASIKÄRUD; PARKIMISSSSPILLEEEETTID; INTERNETIKIOSKID; REKLAAMKARDINADDDDDDDDDDDDDD;;;;;;; LLLLOOOOGGGGGGGGGGGGGGGGOOOOOOOOOOOOOOOOOPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPROJEKTSIOON;; PPPPPPPAAAAAAAAAAGGGGGGAAAAAASSSSSSSSSIIIILLLLLLLLLLLLLLIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIINDID; AUTO EKSPONEERIMISE

VÕIMMMALUS; WIFI; TRÜKISTE STEND; ERILAHENDUSED. LLLLLLLLLeeeeeeeeeeeevvvvvvvviiiiiiitttttttttaaaaaaaaaaaaaaaajjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjjaaaaaaaaaaaaaaaaaa:::::::::::::::: IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIInndrek Kaing, tel 6666666666666000000000555555555 88882222222233333334444444444444444444444444444,,,,,,,,, advertising@tll.aero