KOLMAPÄEV

12. september 2012NR 7 (27)

HIND 1,6 EUROT

Bussikuningas Hugo Osula: transpordiühendus kahe punkti vahel on naljanumberEesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikum # Meie laserplaadivabrikud muudavad profiili # Kuidas näevad riigimehed ja eksperdid Eesti majandust graafikuna?

2 12. SEPTEMBER 2012

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Ees ti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, klienditugi@lehed.ee

Jälle on servapidi kerkinud mõte, et mis siis juhtuks, kui Balti riikidel oleks ühine len-nu� rma. Poleks kannibalismi, tekiks parem sihtkohtade võrk, reisijate hulk oleks suu-rem ja nii jääks ehk rahagi pihku. Seda on arutatud 1990-ndate keskel, 2009. aastal ja nüüd siis jälle. Skandinaavias tehti see kunagi ära, aga kolm pisikest uhket Balti riiki

on seni olnud liialt haug-luik-vähk.Varem ei tahtnud lätlased enda positsiooni ära anda. Nad olid pan-

nud hunniku raha oma lennu� rmasse ja selle tugev kaubamärk Air Bal-tic rääkis terve piirkonna eest. Hakka seda nüüd naabritega jagama…

Nüüd on aga hoopis teine seis – lõunanaabrite lennu� rma on kuk-kunud sügavusse ja naabrite maksumaksjad oleks ehk vahva kampa tõmmata.

Eestlased peaksid küll mõru pilli alla neelama ja leppima olukorraga, kus keskus asuks ühis� rma puhul Riia lennujaamas. Aga mis sellest. Niikuinii oleme ümberistumistega juba harjunud.

Sel ideel on omad plussid. Eeskätt suurem reisijate hulk ja ühenduste võrk, mis arvestaks koduturu seitsme miljoni inimese-ga. Ja küllap oleks sellise � rma naha vahel ka rohkem rasva.

Ent Eesti tarbijate jaoks on ka miinuseid. Otselendude arv Tallinna lennujaamast väheneks ilmselt veelgi, sest kaugemale lendamiseks tuleks Riiast läbi käia. Oht on ka, et piletihinnad tõusevad. Lisaks tekiks ajapikku monopoolne tegija, kes närib kohalikult turult välja teised tegijad ja võib hakata hindu kergi-tama. Aga siin on võimalik riikidel kui omanikel juhtnööre anda.

Ühise lennu� rma majanduslik mõte pääsebki mõjule vaid siis, kui selles piirkonnas on ainult üks sõlmjaam. See paneks muidu-gi omakorda teise Eesti riigile kuuluva ettevõtte – Tallinna lennu-jaama – ärimudelit täiesti ümber tegema. Ometi räägib kõik ühise lennu� rma kasuks rohkem kui kahjuks. 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Hugo Osula: Estonian Airi mudelist ei ole ma aru saanud

Raivo Murde autodest •• LK 10–11

Eesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikum

Ann-Marii Nergi CD-de tootmisest •• LK 8

Eestis toodetakse laserplaate veel vaid viis aastat

Vahur Koorits majandusest •• LK 16–18

Kuidas näevad riigimehed jaeksperdid majandust graafi kuna?

Hans Lõugas nutitelefonidest •• LK 14–15

Uuring: nutitelefoni kasutaja jätab suure osa võimalusi kasutamata

Piret Potisepp voldikkannust •• LK 22–23

Eestlase leiutatud voldikkann püüab Lõuna-Ameerika turule pääseda

Martin Hanson toiduhinnast •• LK 12–13

Miks muutub toit meie laualaina kallimaks?

Andres EilartÄrilehe vastutav toimetaja

Lendame koos või üksi?

www.trev2ehitus.eeTrev-2 Ehituse OÜPärnu mnt 463, 10916, TallinnTel: 6776 591, 6776 592

Faks: 6776 599. Reg nr 11250266www.trev2ehitus.eetrev2ehitus@trev2.ee

• Ehitustööde peatöövõtt

• Tootmis-ja laohoonete ehitus

• Äri- ja büroohoonete ehitus

• Sildade, viaduktide ja tunnelite ehitus

• Betoonitööd

Ann-Marii Nergi CD-de tootmisest •• LK 8

Eestis toodetakse laserplaate veel vaid viis aastat

*soovitatav jaehind 109,93 eurot

STEINEL xLED Home prožektorSäästlik. Ere. Võimas.

10 x väiksem elektrikulu

10 korda väiksem (14,8 W) elektrikulu kui analoogsetelhalogeenprožektoritel. Mugav automaatne sensoriga lülitus – ise süttib, ise kustub.

Täpselt siis kui tarvis. Võimalik ka püsivalgusfunktsioon.Garantii 5 aastat

Maaletooja: Fortronic AS, tel 747 5208, info@fortronic.ee, www.fortronic.ee

Edasimüüjad: Bauhaus, Ehituse ABC, Decora, Effex, Esvika, Espak, Devest, Bauhof Tartu, Harju Elekter, Elektrimaailm, Elektroskandia Baltics, KEK Elekter, Onninen Jõhvi, SLO Eesti, Silmani Elekter, Talger Elektrotehnika, Kurelto, Electrum

*soovitatav jaehind 109,93 eurot

4 12. SEPTEMBER 20124 12. SEPTEMBER 2012SEPTEMBER 2012SEPTEMBER

Hugo Osula:transpordiühendus ainult kahe punkti vahel on naljanumber

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

Hugo Osula peab taga-silöökidest hoolimata seniajani oma äri abso-luutseks prioriteediks

tuua Tallinna ja Peterburi vahe-le euroopalik rong, mis sobiks kokku ka Venemaa raudteestan-darditega. Kuid see liin saab töö-tada ainult koostöös bussiliinide-ga, sest rong üksi jääb bussidele konkurentsis alla.

Selleks et tagada eestlastele pii-savalt häid ühendusi Euroopaga, peab Eesti riik hakkama Estonian Airile strateegiliselt tähtsate len-nuliinide üleval pidamiseks juur-de maksma. Paljude lennuühen-duste kasumlik pidamine, mida lennu� rmalt praegu nõutakse, pole väikeriigi lennu� rmale või-malik, arvab Osula.•• Kui teatasite soovist kaasa lüüa reisirongiliikluses, siis mõjus see värskendavalt ja tiivustavalt. Miks te seda tegite?Olen läbi aegade ettevõtjana investeerinud valdkondadesse, mida ise tunnen ja tean ning kuhu on õnnestunud kokku koguda andekad ja visiooniga inimesed. Reisirongi võtsime fookusesse, kuna nägime seal võimalusi are-nemiseks ja kollektiivi üldiste või-mete rakendamiseks. Meil on ka piisavalt logistilist kompetentsi ja kogemust, et kõige otstarbekamal moel ühendada logistilisse tervi-kusse erinevaid transpordiliike. Rongidega kaasneva opereerimise kompetentsi omandamine ei ole ühelegi tublile ettevõttele ületa-matu raskus.•• Kuidas mõjutas teie plaane valitsuse otsus anda Eesti-sise-ne reisirongiliiklus riigifi rmale?See sundis meid plaane oluliselt korrigeerima, aga eks me teadsi-

Eesti ühistranspordis toimub revolutsioon, millele riik ja oma valitsused on jalgu jäämas, kinnitab bussikuningas Hugo Osula.

me ka, millega riskime. Omanda-tud kompetentsid saab külmuta-da ja planeeritud investeeringud edasi lükata. Tehtud analüütili-ne töö annab meile võimaluse nüüd palju peremini mõista, kui-das kommertsalustel toimiv bus-siliinide turg reageerib erineva-te reisirongi doteerimise stsenaa-riumide korral. Igal juhul saame oma tööd bussialal veelgi pare-mini teha.•• Buumi ajal püüdsid kõik teha kõike. Miks teie olete elus ja hea tervise juures, kui paljud lihtsalt haihtusid?Enne buumi olid pankurid meie pidevad külalised, aga mitte bus-sivaldkonda ja ettevõtete majan-dusolukorda uurimas, vaid pea-miselt laene ja liisinguid pakku-mas. Meie üritasime samal ajal lahendusi leida kiiresti kasvava-tele kuludele ja vähenevale reisi-jate arvule. Õnneks suutsime pan-kurite ahvatlevatele pakkumiste-le vastu seista.

Samal ajal tean isiklikult mit-meid tublisid ettevõtjaid-visionää-re, kes pankurite poolt uimaseks räägiti. Uueks alguseks neil prae-gu enam jaksu pole.

Meie pikaajaline edu baseerub siiski sellel, et vastavalt keskkon-namuutustele oleme edukalt suut-nud korrigeerida ka oma ärimu-delit. Hoiame fookuse kommerts-alustel toimivas sektoris ja inves-teerime ühise reisimise pikaajalis-se kvaliteeti. Samuti peame olu-liseks pakutavate teenuste emot-sionaalset poolt.

Ühistransport peab olema nauditav kõigis oma elementi-des. Laias plaanis mõtlen selle all seda, et ühistranspordi kasutaja oleks uhke bussi, trammi või ron-giga sõites ja propageeriks seda ka teistele.•• Milles peitub selle jutu sisu?Tänapäeval ei saa pakkuda kitsast teenust nagu näiteks sõitu punk-tist A punkti B. Sellist vanaaeg-set „äravedamist” tühjade ja inim-kaugete tunni- või liinikilomeetrite-ga. Pead pakkuma teenuste ahelat: informatsioon, tehnika, inimesed, uued arendused, kaasaegne logisti-

12. SEPTEMBER 2012 5

5 mõtetHugo OsulaSEPTEMBER 2012

1.Tean isiklikult mitmeid tublisid ettevõtjaid-visionääre, kes buumi ajal pankurite poolt ui-maseks räägiti. Uueks alguseks neil praegu enam jaksu pole.

2.Euroopa Liidu vahendite investeeringud väikese Eesti massiivsesse infrastruktuuri tekitavad mul aga tunde Trooja hobusest, mille probleemid avalduvad alles järgmisel kümnendil.

3.Julgen väita, et kõik see, mis Eesti ühistranspordis käes-oleval ajal toimub, on oma olemuselt pöördeline, lausa revolutsiooniline. Tekib aga olukord, kus on korralik bussi-, rongi- ja praamiliiklus, kuid mis saab lennundusega?

4.Miks me pole Euroopa Liidus võidelnud ja trummi tagunud, et väikese riigina juurde maksta meile strateegiliselt olulistele lennuliinidele?

5.Praegu tulevad peale uued põlv-konnad inimesi, kes tunnevad ennast kodus kõikjal maailmas, on kõikjal käinud ja kõigega sõitnud. Neid ei saa panna istuma mingisugusesse 1970. aastate tasemel ajakapslisse.

ka. Ühesõnaga – innovatsioon kõi-ges. Ja veel kord mugavus. Vaid see mugavus on ka võtmeks, mille kau-du võime saavutada ühistranspor-di seadusega püstitatud eesmärke, saada enam inimesi individuaalt-ranspordist ühistransporti.

Kohalikus bussiliikluses ja eriti reisirongi puhul kasutatakse riigi- ja kohalikust eelarvest väga suurt raha, et see teenus oleks kättesaa-dav kõigile ja konkurentsivõime-line sõiduautoga. Peamine küsi-mus on selle tegevuse efektiiv-suses. Mulle jääb mulje, et pal-jud baasotsused sellel alal tehti majandusbuumi ajal, kui uskusi-me jätkuvat majanduse 8–10-prot-sendilist kasvu aastas.

Kasvuaastad tekitasid eufoo-rilise tunde, et kõik on võimalik. Peame vaid investeerima ja aren-dama, et meie riigi poolt pakuta-vad teenused oleksid Põhjamaa-dega samal tasemel. Kui vaatame nüüd ja praegu, lähtudes uuest olukorrast, hanguvat maailma majandust ja kokku tõmbuvat Euroopa majandust, siis tuleb igaühel teha uued rehkendused ja viia oma võimalused kooskõl-la uute oludega.•• Mida meil siis praegu nii väga üle investeeritakse?Investeerida on võimalik targalt, kogu ühiskonnale kasulikult või killustatult, nagu kaltsuvaipa tehes. EL-i vahendite investee-ringud väikese Eesti massiivses-se infrastruktuuri tekitavad mul aga tunde Trooja hobusest, mille probleemid avalduvad alles järg-misel kümnendil. Ühistranspor-di suurim probleem peitubki kil-lustatuses. Näiteks planeeritak-se ühistransporditeenust väga erineval tasemel: siseministee-riumi alluvuses maavalitsused, majandusministeeriumi alluvu-ses maanteeamet, infrastruktuur kohaliku omavalitsuste vastutus-alas. Valdkond, mis peaks olema selgelt ülalt alla juhitud, on pai-gutatud eri kastidesse, regiooni-desse, taskutesse.

Naljakas olukord tuleb esile maakondlike bussiliikluse hange-tega. Maavalitsus korraldab han-ke, mille suunised tulevad maan-teeametist ja raha tuleb otse rii-gilt. Lõpuks ei vastuta sujuva ja ratsionaalse liinivõrgu kui üldtu-lemuse eest mitte keegi.•• Kuidas siis keegi ei vastuta?Ühistranspordi alustalaks on liini-

võrk ja selle dünaamilisus. Elu on pidevas muutuses ja see toob kaa-sa ka inimeste paiknemise muu-tumise. Näiteks kusagil tekib uus ettevõte või pannakse tehas kin-ni. Inimesed kolivad küladest kes-kustesse. Inimesed kolivad töö-kohtadele lähemale.

Praegu kehtiv praktika on, et kohalikus liikluses tehakse leping pika aja peale ühele kindlale lii-nivõrgule ja muuta on seda väga keeruline. Bussid sõidavad liini-del tühjalt, sest hanke korralda-mise ajal oli sihtkohas palju rei-sijaid, kuid aastaga nad kadusid.

Või siis vastupidine juhtum Tartus. Sebe võitis kaks aastat tagasi hästi korraldatud hanke. Võtsime südame rindu ja soetasi-me praktiliselt kõik uued bussid. Ühe päevaga tõusis Tartu linna-liikluse kvaliteet suurusjärgu võr-ra. Juhtus see, et sõitjaid tuli bus-sidesse oluliselt juurde.

•• Kust need sõitjad siis ühekor-raga välja ilmusid?Hästi hooldatud nauditav buss, meeldiv bussijuht, huvitav uus tehnoloogia – kõik tahtsid kohe näha, et mis asi see on. Need, kes tulid proovima, jäid sõitma. Nüüd on bussis väga palju inimesi, aga hange veomahule ja kvaliteedile tehti eelmise teenuse baasi pealt. Ja ega selles kedagi süüdistada pole vaja, rõõmustama peaksid kõik asjaosalised. Tuleks ära kasu-tada tekkinud positiivset trendi, tihendada sõidugraa�kuid, ava-da uusi liine, muuta müügisüs-teem paindlikumaks.

Tartu linn teenib ka tulu pla-neeritust rohkem. Peagi võib tek-kida olukord, et kui sõitjad taju-vad, et teenus ei arene, siis nad lahkuvad taas bussidest ja tulu hakkab langema.

•• Kas te ei arva, et konkursi kao-tanud konkurendid võivad kaeva-ta, kui nüüd teil oluliselt tellimuse mahtu suurendatakse?Ma julgen väita, et täna ongi kohaliku bussiliikluse suuri-maks riskiks jäigad veohanked. Kuna kõiki tingimusi on võima-lik vaielda, siis jääb ainukeseks otsustavaks kriteeriumiks kilo-meetri hind. Mis kvaliteeti sel-le juures pakutakse, kelle arvel see odav hind saavutatakse, kas hiljem panustatakse ka teenuse emotsionaalsetesse väärtustesse – see jääb protsessis mitteoluliseks.•• Mis juhtus Ida-Virumaal, kus võtsite maakonnavedudeks riigi poolt ostetud täiesti uued bussid?Me opereerisime seal ka varem täiesti korralike bussidega, kui viis aastat tagasi võtsime üle ühe koha-liku vedajaga lõpetatud veolepin-gu. Tegemist oli meie poolt suure riskiga, sest teenuse kvaliteet oli seal alla igasugust arvestust. Me ei teadnud potentsiaalset tulu ja üritasime seda kaudsetest andme-test lähtudes prognoosida. Leidsi-me, et kui väga hästi töötame, siis suudame riski välja kanda.

Kahe kuu pärast jahmusime, sest reisijate arv osutus varasema-te aruannetega võrreldes veeran-di võrra suuremaks.•• Kas see vahe tuli bussijuhtide poolt varastatud piletitulu arvel?Ma ei taha seda kommenteeri-da. Võin vaid kinnitada, et meil õnnestus muuta Ida-Virumaa ela-nike suhtumist ühistransporti.•• Mida tõid uued bussid?Suurt muutust ei tulnud, sest meie bussipark oli ka enne päris kvaliteetne. Kõik bussid polnud uued, kuid nägid ilusad välja. Rei-sijate arv on kasvanud tervikuna tänu sellele, et Ida-Virumaal on majandus tõusuteel.•• Kui palju bussijuhid teie ette-võtetes teenivad, kui väidate, et palkade pealt kokku hoida ei saa?Kaugliinide töö on väga vastutus-rikas, kus juhi selja taga istub 55 inimest ja buss maksab 330 000 eurot, liikluskoormus on väga suur. Need bussijuhid teenivad 1000–1200 eurot kuus, tihtipea-le isegi rohkem.

Kohalikus liikluses on palgad 700–800 eurot kuus. Oleme han-getel lähtunud põhimõttest, et me parem ei osale, kui peame võitmi-seks oma juhtidele pakkuma alan-davaid töö- ja palgatingimusi.

•• Kust kavatsete bussijuhte võtta?Olin hiljuti Norras. Näiteks Ber-geni suure erabusside kontserni omanik ütles, et tema tegeleb ette-võttes isiklikult vaid ühe teemaga – bussijuhiga, et tal oleks rõõm tööd teha ja et teda lihtsalt oleks.

Norra on nii rikas maa, aga bussijuhi tööl hoidmine on prob-leemiks. Trondheimis on pooled bussijuhid pärit Poolast. Sattusin Oslos ühte rekka-�rmasse, mille kõik autod olid Eesti numbrite-ga. Laupäeva õhtul käis seal jutt eesti keeles. Autod, mis on regist-reeritud Eestis, töötavad Norras ja Eesti juhid elavad seal oma kub-rikutes. Nende sõnum oli selge: kui Eestis saaks autojuhina 1500 eurot puhtalt kätte, ei läheks nad kodust kusagile.

Seega tööjõuturg on avatud, kõige sellest tulenevaga. Meie töötame oma ettevõttes selle probleemiga väga tõsiselt. Kõik sõltub sellest, kas suudame heale juhile väärilist palka maksta, mil-liste bussidega nad sõitma pea-vad, millised on olme- ja puhke-tingimused jne.•• Kes siis peaks bussifirma probleemi lahendama tulema?Bussi�rmade probleeme peavad lahendama �rmad ise, kuid pea-le selle on majanduskeskkond, mida vormib seadusandja, ja sel-les osas on just seadusandjal palju teha majanduskeskkonna mõist-likumaks muutmiseks. Näiteks maakondade veohanked: bussi-, varuosade- ja kütusemüüjad saa-vad maailmaturu hinna, kuid bus-sijuht on Põhjamaadest neli kor-da odavam. See kõik on säästu-hangete tulemus, mis ei võimalda arvestada toote kvaliteeti ja nagu praktika näitab, pole jätkusuutlik.•• Üks minu tuttav loobus aas-taid tagasi maakonnaliini bussiju-hina töötamast, sest tema närv ei pidanud vastu kilekotti peidetud kütusekanistriga ringi jooksmisele.See on üks näide, kuidas odavhan-kel bussijuhile maksmata jäänud palka kompenseeritakse. Eks iga-ühel ole oma valulävi ja autunne.•• Tähendab see, et mujal pea-vad mehed varastama?Mina niimoodi seda ei sõnastaks.•• Vahepeal kadusid mõned küla-liinid Eestis täiesti ära, mis nüüd on hakanud tagasi tulema. Kas bussiliiklus on tervikuna pare-maks läinud?

Hugo Osula:transpordiühendus ainult kahe punkti vahel on naljanumber

EFEKTIIVSUSESTMulle jääb mulje, et paljud baasotsused sõitjateveo alal tehti majandusbuumi ajal.

MUUTUNUD OLUDNüüd tuleb aga igaühel teha uued rehkendused, mis arvestaks uute oludega.

6 12. SEPTEMBER 2012

Eestis on maailmatasemel kolm asja: laevaühendus lähiriikidega, praamiühendus saartega ja üle-ees-tiline kommertsalustel toimiv lin-nadevaheline bussiliiklus. Kusjuu-res viimane toimub üksnes pileti-tulu ja ettevõtja investeeringute baasil. Meie ettevõtjate pikaaja-lised visioonid kannavad seda äri nii kõrgel tasemel, mida me ei näe Lätis, Leedus ega Skandinaavias.

Reisijat võib see mitte huvita-da, aga poliitikakujundajad ja -pla-neerijad peaksid selgelt aru and-ma, et meie ühistransport on hea just seetõttu, et see on ettevõtja looming, võime prognoosida rei-sijaid ja osta sobivaid busse. Ette-võtjatel on kujunenud selles vald-konnas ainulaadne kompetents.

Meil võeti 1990-ndatel aluseks Soomes kehtinud mudel, kuid turg tehti avatumaks ja see on nüüdseks innustanud ettevõtjaid toodet arendama ja mõtlema. Sebe kõrval on väga tugevad Go Busi ja Taisto tooted, Hansabuss on kogu aeg hoidnud kõrgtaset. Odavamat bussisõitu pakuvad MK Reisid, Ida-Virumaa �rma Ekspress Auto L ja veel kakskümmend väikeve-dajat. Bussimehed peaksid selli-selt väljakujunenud liinivõrgu üle uhked olema. Näiteks Lätis ebaõn-nestus riigi arendatud, väga kõr-gelennuline vajaduspõhine bussi-liikluse projekt, milles süsteemist taandati ettevõtjate innukus luua uusi teenuseid. Tänapäeval maks-takse see ebaefektiivsus riigi poolt väga kallilt kinni.•• Idüll Eesti bussiäris?Turg on väga dünaamiline, bussi-ettevõtjad on nutikad ja jälgivad kiivalt konkurentide tegemisi, kuid reisijad on sellest üksnes võitnud. Ma ei nimetaks bussiala äriks. See on vaevaline ettevõtluse vorm, kus marginaalid on väikesed, investee-ringute tasuvus pikaajaline ja reisi-jate ootused väga kõrged.

Viis-kuus aastat tagasi tekkis kaugliinidel ohtlik olukord, kus autobuum hakkas reisijate arvu vähendama. Meedia täitus ühis-transpordi kriitikaga ja lehed olid täis uute autode reklaame. Väga raske oli ennast veenda bussialal jätkama.•• Mis te siis tegite?Leidsime, et peame nägemust bus-siliiklusest täielikult muutma. Esi-teks hakkasime veelgi enam tähe-lepanu pöörama mugavamate busside hankimisele, lisaks teenin-dusstandardite tõstmisele. Samu-ti tuli leida võimalusi meelitada inimesed ühistransporti kasuta-ma. See tähendab, et oma klien-did tuleb ettevõtjal ise endale ette kasvatada. Kõige rohkem saavu-tasime sellega, et viisime nädala sees bussipileti hinna 60 protsendi võrra alla. Muidugi mitte kõigile, vaid vanadele ja noortele.

Põhjus oli selles, et reisijad sõitsid ainult reedel ja pühapäe-val, kuid regulaarliin peab käima kogu aeg. Kui sõidad teisipäe-val, kolmapäeval ja neljapäeval tühjalt, siis on see kohutav kulu. Leidsime, et vanem põlvkond on see, kes tahaks käia linnas poes ja saaks seda teha kolmapäeval.Võtsime ilma kalkuleerimata, vaid kõhutunde peale hinnaalanduse 60 protsendi peale. Kolm kuud värisesime hirmust, kuid siis läks

lahti: inimesed tulid sõitma. Bussi-juhid rääkisid, et Võrumaa rahvas tuli ja tänas bussijuhti kättpidi.

Noortele tegime siis odavaks laupäeva, mis muidu oli täiesti tühi, sest kõik tahtsid sõita ree-de õhtul. Selle tagantjärele lihtsa-na tunduva otsusega saime lahen-dada terve kaskaadi ühistranspor-diga seotud probleeme, eelkõige tasandada reiside koormust eri-nevatel aegadel.•• Kui palju hinna allalöömine reisijaid juurde tõi?Me ei alandanud baashindu, vaid tekitasime suurte soodustustega uue sõidunõudluse. Aga isegi suured soodustused ei ole ainus asi, mis lõpuks inimesed bussiga sõitma paneb. Tõime turule terve rea mugavusega seotud algatusi nagu näiteks täistunniekspressid: meelelahutus- ja äribussid wi� ja ekraanidega, kaasaegne ühtlane busside värvilahendus jne. Pidev uuenduslik lähenemine ühistrans-pordile ja innovaatilisus pole läi-nud tühja. Viieaastase järjepideva tegevusega on Sebe reisijate arv kaugliinidel kasvanud üle 40%.

Seda ilma veomahtu oluliselt suurendamata. Loodetavasti on sellest abi kogu ühistranspordi-sektorile.

Julgen väita, et kõik see, mis Eesti ühistranspordis käesole-val ajal toimub, on oma olemu-selt pöördeline, lausa revolut-siooniline.•• Kas raudtee on selle transpor-direvolutsiooni osa?Igal juhul, absoluutselt. Suure tõenäosusega tõuseb Eesti rongi-liiklus lähiajal tavareisijale täies-ti vastuvõetavale tasemele. Tekib olukord, kus on korralik bussi-, rongi- ja praamiliiklus, kuid mis saab lennundusega?•• Mis saab lennundusega?Olen meediat jälginud ja ei saa aru, kuhu Estonian Airiga minna tahetakse. Milline on riigi näge-mus ja strateegiline vajadus? Ma saan aru, et lennu�rma juhile Tero Taskilale on pandud ülesanne või-malikult paljudesse sihtkohtades-se kasumlikult lennata. Kuid see ei ole Eesti oludes, meie mastaa-pe arvestades realiseeritav.

Nagu ma ennist märkisin, et „mittekasvamise” ajajärgul pea-vad kõik tegelema sellega, mida nad kõige paremini oskavad, ja fokuseerima oma tegevust. See põhimõte kehtib ka lennunduses: esmalt tuleb sõnastada vastavalt oma võimalustele, mida meile kui väikesele riigile on vaja, ja sellest lähtuvalt püstitada ülesanne Esto-nian Airi juhatusele.

Riik otsustas doteerida lennu-liiklust Hiiumaale ja Saaremaa-le, samuti kinni maksta pileti ron-gireisijale. Miks me pole Euroo-pa Liidus võidelnud ja trummi tagunud, et väikese riigina juurde maksta meile strateegiliselt olu-listele lennuliinidele? Kui me ei sõnasta oma erilisi eesmärke, mil-leks meile siis „oma lennu�rma”? Kas selle �rma ülesandeks pole mitte olla meie inimeste ja ette-võtjate arengumootoriks? Kas ilu-sa nimega �rmat on tarvis ainult eluspüsimiseks?

Kui me ei suuda toota kvali-teetset lennuühendust, jääme vaid odavlennu�rmade mängumaaks

ja etteveo baasiks suurtele rahvus-vahelistele �rmadele.•• Nii et Estonian Airil ei ole prae-guse ärimudeli järgi tulevikku?Ma tõesti ei tea, mis on Estonian Airi ärimudel. Ilmselt teab seda ettevõtte nõukogu ja juhatus ning meedia peaks neile aega andma planeeritud ärimudeli eduku-se tõestamiseks. Olles 20 aastat osalenud rahvusvahelises trans-pordiäris, võin kinnitada, et Ees-tis ei ole piisavalt turgu ärilistel alustel toimiva intensiivse liini-võrgu hoidmiseks. Samal ajal on meie majandus laialt seotud Põh-jamaadega. Kui me ei loo prae-gu nägemust, kuidas hoida tule-vikus tihedaid ühendusi eelkõi-ge Põhja-Euroopas, siis meie elu ei lähe edasi. See lihtsalt hangub, siis kärbub ja pudeneb laiali.

•• Kas teie ei usu, et Estonian Air võiks tuua näiteks Aasiast Tallin-nasse reisijaid, kes siit liiguksid edasi Euroopa sihtkohtadesse?Küsimus ei ole usus. Väga tore oleks, kui muutuksime Aasia aknaks Euroopasse selle posi-tiivses mõttes, kuid selle turu on soomlased juba hõivanud ja meil ei ole mingit erilist konkurentsi-eelist nende ees. Pigem vastupidi, Soomel on Venemaaga erileping ülelendudeks, mis annab Finn-airile olulise eelise vedada rah-vast Aasiast üle Helsingi Euroo-passe. Ilma sellise kokkuleppe-ta poleks hõreda asustusega ja Euroopa tagahoovis asuvast Soo-mest võimalik omada ühendusi paarikümnesse Saksamaa suur-linna ja Finnairil julgust avada lennuliini mingisugusesse Hiina tööstuslinna.•• Mis annab teile optimismi, et sisenete Eesti–Vene reisirongi-liiklusse?Rongiliiklusse sisenemine on väga tõsine samm, seepärast võtan näiteks Go Grupi ees mütsi maha, kes on julgenud Venemaale suun-duvaid ronge käigus hoida olu-korras, kus kahe riigi vahel pole piirilepingut, poliitiline suhtlemi-ne käib rohkem Brüsseli kaudu ja kaubavahetus toimub rohkem üle Soome piiripunkti kui läbi Narva.

Soomest veel niipalju, et Peter-buri–Helsingi kiire rongiliini ava-miseks avaldasid pressingut mõle-ma riigi presidendid.

Meil on olemas hästi läbi kal-kuleeritud ja kompetentside-ga kaetud Peterburi rongiliini kontseptsioon, milles arvutusli-kult, puhtalt äriliselt, oleks kaas-aegse mugava reisirongiliikluse loomine sümbioosis bussiliikluse-ga Tallinna–Peterburi vahel iga-ti võimalik.

•• Go pani kõigest hoolimata Peterburi rongiliini käima.Seda küll, aga vaadake, mis toi-mub Peterburi ja Helsingi vahel? Milliste rongidega seal teenust pakutakse? Millist mugavust seal pakutakse? Kas see Tallin-na rong, mis on relikt 1970-nda-test, on asi, mida vajame? Ida-naabrid on oma reisirongipargi juba ammu suutnud välja vahe-tada moodsate koosseisude vas-tu ja tõstavad taset väga jõuliselt.•• Kuidas siis on teie plaaniga tuua liinile Euroopa tasemel rong, mis sobiks ka Venemaa raudtee-platvormidega?Nagu mainitud, oleme teinud oma prognoosid, analüüsid ja arvestused, kuid ei pea kohaseks praegu süveneda üksikasjadesse. See ala on nii tundlik. Kuid ma teen selle nimel väga tõsiselt tööd.

Asjal on mitu tahku ja me ei taha tulla allapoole oma bussides saavutatud kõrgetest teenusstan-darditest. Seega, kui bussi tase on täna nii kõrge, siis parem jätame selle rongi tegemata, kui ei saa rongi veelgi paremini teha. Tul-la tagasi mingi vana susla juur-de ja sellega hakata tegema trans-pordiühendusi tänapäeva maail-mas, pole võimalik. Praegu tule-vad peale uued põlvkonnad ini-mesi, kes tunnevad ennast kodus kõikjal maailmas, on kõikjal käi-nud ja kõigega sõitnud. Neid ei saa panna istuma mingisugusesse 1970-ndate tasemel ajakapslisse.•• Kus teie Peterburi rong peatu-ma hakkaks ja kui kiiresti sõidaks?See küsimus on teisejärguline. Esmatähtis on see, kuidas seda toodet Venemaal turustada. Jät-kusuutlik transpordiühendus eel-dab pidevat reisijatevoogu. Eesti ei tähenda Venemaale suurt mida-gi ja Tallinn pole see koht, kuhu Peterburist tahaks sõita kaks ron-gitäit inimesi päevas. Arvestada tuleb sedagi, et kolm lennukit len-dab ka Peterburist Tallinnasse ja lisaks 14 bussireisi päevas.

Niivõrd suurte investeeringu-te tegemiseks peame sellepärast teadma, kes on ka kümne aasta pärast meie lojaalne klient.•• Tähendab see teie rongiliini sidumist Rail Balticu projektiga?Meie ettevõte Lux Express ope-reerib täna tihedat liinivõrku Peterburist üle Tartu ja Tallinna Riia, Vilniuse, Varssavi ja Berliini-ni. Meie müügivõrk pole siin Tal-linnas, vaid katab ära Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Sak-samaa. See on terviklik, üksteist täiendav süsteem, mis toidab bus-siliinide võrku. Müüme Peterbu-ris palju pileteid paljudesse siht-punktidesse ja Tallinn on vaid üks nendest. Luua ärimudelile, kus ühendus ainult kahe punk-ti vahel – unustage see ära, see oleks logistikaäri naljanumber. Vaid võrgu loomine võib tuua pikaajalist edu. Sebe teeb sama ka Eesti-siseselt: võrk, tuntav märk, nauditav toode.•• Bussiliikluse puhul on reisija seisukohalt tõepoolest suur eelis muidugi sagedus ja paindlikkus, sest võid peale istuda kohe, kui sõiduvajadus tekib.Siin tekib küsimus, milline trans-pordiliik võimaldab pakkuda suu-rimat paindlikkust sobiva hinna-

ÄRIVÕTTESTKõige rohkem saavuta-sime sellega, et viisime nädala sees piletihinna 60% võrra alla.

TULEMUSTESTKolm kuud värisesime hirmust, kuid siis läks lahti: inimesed tulid sõitma.

12. SEPTEMBER 2012 7

www.wuerth.ee

ja kulutaseme juures. Marsruut-taksosid võiks panna Tallinna ja Tartu vahele käima iga kümne minuti tagant. Moskva ja Peter-buri vahel, kus elanikke on küm-neid miljoneid, võivad rongid sõi-ta igal täistunnil.

Tallinna ja Peterburi vahel on võimalik rongi käigus hoida vaid juhul, kui rong ja buss on ühes logistilises süsteemis. Kui nad omavahel konkureerivad, siis mina ei julgeks rongiettevõtjale edu soovida.•• Miks võtsite ette Tallinna bus-sijaama renoveerimise kohas, mis jääb raudteest üpris kõrvale?Tallinn on ühistranspordi suhtes eriline linn, ühest küljest väljave-nitatud kikilipsu kujuline, samas keskpunktist väga kitsa läbilas-kevõimega. Aga Tallinnas jäävad sadam, rongi-, lennu- ja bussijaam üksteisest nelja kilomeetri pikku-sele teljele. Et neid pole ühenda-tud ühtse logistilise kompleksi-na, on pikaajalise planeerimatu-se küsimus. Kui mõelda tõsiselt-võetavale ühistranspordi ümber-istumisterminalile, siis Tallinna-suuruses linnas peaks see asuma ei kuskil mujal kui südalinnas. Viru või Solarise keskuse piirkon-nas, või miks mitte Admiralitee-di basseini kõrval, mis nüüdseks on muidugi juba korterelamute ja äripindade arendamiseks ära eras-tatud. Kesklinnas just seepärast, et kogu pealinna bussi-, trammi- ja trollibussiliiklus on absoluut-selt läbi linna keskuse suunatud. Teiste maade kogemused on näi-danud, et terminalide „viimine” linna aktiivsest tsoonist välja ilma täieliku kogu linna hõlmava kiire ühistranspordi võrgustiku välja-arendamiseta on lõppenud selle-ga, et need terminalid jäävad tüh-jaks ja ettevõtjad leiavad võima-lusi tagasi imbuda loomulikesse reisijatele mugavatesse liikumis-koridoridesse.•• Te satute ju taas teiste bussi-vedajate surve alla, kui Peterburi maantee uue kaubakeskuse juur-de rajatakse suur mitmele trans-pordiliigile mõeldud reisiterminal?Ma ei usu tänases ega ka hom-ses majandusolukorras survesse. Neid suurejoonelisi plaane teh-ti viis aastat tagasi buumi har-jal, kui keegi ei arvutanud reaal-selt. Tallinna linnal pole raha ise-gi tänase bussijaama ees haiguta-vate asfaldiaukude lappimiseks ja riigil pole raha õpetajatele kor-raliku palga maksmiseks. Taoli-ne logistiline muudatus ei tähen-da mitte ainult hoonekomplek-si rajamist, vaid investeeringuid ka linna ühenduspunktide tihen-damiseks, trammiliikluse moder-niseerimiseks ja nii edasi. See-ga kahtlen sügavalt selle plaa-ni realistlikkuses lähemas tule-vikus – sellest ka otsus bussijaa-ma rekonstrueerimiseks praegu-ses asukohas.•• Kas see tähendab Peterburi maantee terminali ehitamist 10 või 15 aasta pärast?Ei oska kommenteerida, kas küm-ne või saja aasta pärast, kuid elu on pidevas muutuses ja mõned asjad juhtuvad kiiresti, mõned ilusad mõtted aga jäävadki mõte-teks. Samas ilma julgete mõtete-ta pole ka arengut, nii et unelema

ikka peab. Siiski eeldaksin tao-liste põhjapanevate, mitmeteks kümneteks aastateks tehtud pla-neeringute puhul suuremat arute-lu ja reaalses elus karastunud osa-poolte kaasamist nendesse. Het-kel on selles grandioosses plaa-nis väga palju agasid ja läbimõt-lematuid punkte.•• Mis tundeid tekitab maakond-lik bussiliiklus, mis toob inimes-tele sageli pisara silma?Maakondlik bussiliiklus on Ees-tis väga erineva tasemega. On head ja mitte nii head, kuid bus-sivedajad annavad oma parima kehtivate reeglite raames. Eesti suurim probleem on maakondli-ku bussiliikluse ja eriti nn Suur-Tallinna piirkonna koordineeri-matus. See on ala, kus asub jul-gelt üle poole Eesti ühistranspor-dist, mida tervikuna ei juhitagi ja kus valitseb suur segadus. See on ehe näide killustatusest. Seal käi-vad võitlused riigi, linna, poliiti-liste ja väikeste valdade pisikes-te huvide pärast, samuti erineva-te teenusepakkujate vahel. Kogu see killustatus ja rabelemine on viinud ka valdkonnaspetsii�lise oskusteabe taseme katastroo�li-se languseni.•• Kelle kätte peaks maakondliku liiniveo koordineerimine kuuluma?Nagu igas edukas organisatsioo-nis peab olema kindel õiguste ja vastutuse jaotus, pole võimalik olla edukas, kui tegemist on vas-tutust hajutava süsteemiga. Küsi-mus on pigem selles, kui palju on meil vahendeid koordineeri-miseks või muutub see lõputuks kooskõlastamise ringmänguks. Näiteks Soomes juhib nn Suur-Helsingi bussiliiklust valdade ja Helsingi ühine ettevõte, kel-lel endal pole busse. Ta planee-rib teenust ja annab konkursside kaudu ülesande bussi�rmadele.

Kuid meil on rahakotid nii eri-nevad ja neid ei saa kokku viia. Tallinn võitleb enda eest ja Har-jumaa enda eest.

Tuleb luua Suur-Tallinna ühi-ne rahatasku ja poliitikutest sõl-tumatu planeerimise-juhtimise ettevõte. Omavalitsused peavad oma volitused sellele ettevõttele üle andma.•• Kas mõnes väikeses Harjumaa omavalitsuses seda kahju ja kaost tunnetatakse?Otse loomulikult. Samal põhju-

sel pole seniajani suudetud taga-da ühistransporti paljudesse lin-naäärsetesse uusasumitesse, mille elanikud pääsevad kesklinna üks-nes autoga.•• Kas bussiradade mahamärki-mine Tallinnas rõõmustas teid?Õige asi, aga kiirustades tehti ja niigi keeruline, piiratud ruumi-ga logistiline ülesanne rakenda-ti ka poliitilise vankri ette. Meie ettevõtete bussid Tallinnas ei sõi-da, mistõttu see meid vedajatena otse ei puudutanud.

Kuid siin tuleb jälle päeva-korda see planeerimise ja prog-noosimise võimekuse küsimus, milles kommertsbussiettevõtjad on väga nutikad. Ükski ettevõt-ja poleks saanud endale sellist läbikalkuleerimata käiku lubada, see lõpeks ettevõtja jaoks fataal-selt. Turuvõitlus on meid treeni-nud. Need, kes maksumaksja raha kasutavad, nendel pole ilmselt sel-list võimekust tekkinud. Bussira-dade mahamärkimise lugu ja tasu-ta ühistranspordi lubamine on asjad, mille puhul tundub puu-duvat ettenägemise ja paindliku reageerimise võime.•• Kas tasuta bussiliiklus võib tuua nii palju sõitjaid juurde, et senised sõidukid ei mahuta neid ära?Kui me Tartus bussiliikluse taset tõstsime, siis sõitjate arv suurenes hüppeliselt. Kaugliinidel nädala keskel 60% soodustuste rakenda-mine suurendas reisijate arvu 40% ja tulu 15%. Ida-Virumaa vene-keelne rahvas oli veendunud, et see juhtus tänu Edgar Savisaare-le. Paljud sõitjad palusid bussi-juhte anda odava bussisõidu eest tänu Savisaarele edasi. Nali nal-jaks, kuid ilmselt toob tasuta bus-sisõit, mis pole tegelikult tasuta, kaasa sõitjate arvu kasvu. Sõitja-te arvu kasv toob kaasa lisabus-side vajaduse, lisajuhtide, lisalo-gistikute, lisaremondipersonali ja muu vajaduse. Paratamatult. Kuid asjal on ka teine külg ehk see, mida meie oleme enesele täiel määral teadvustanud – see, et sõit peab olema mugav ja nauditav.

Milline võiks olla tasuta sõidu mugavus, kui Meriväljalt Tallin-nasse sõidab sama palju busse kui ühistranspordivahendeid Tallin-nast Tartusse? Ehk eduka linna-liikluse aluseks saab olla vaid süs-teem, mil järgmine buss on piltli-kult öeldes nägemiskaugusel. 1

FOT

OD

: TA

AV

I AR

US

8 12. SEPTEMBER 2012

„Meie hinnangul saame veel viis kuni seitse aas-tat sel turul tegutseda ja eks siis muutuvadki CD-

plaadid nišitooteks, mille tootmine ei ole arvatavasti enam majandus-likult mõttekas,” ütleb Baltimaa-de suurima laserplaatide tootja Baltic Disci Eesti tegevjuht Aare Puur. „Mina oma pensionini iga-tahes samal alal välja ei vea ja nii-samuti mitte ka meie tehaste leedu-kast suuromanik, kellega me ühes vanuses oleme,” muheleb Puur.

Firma aktsionärid ei ole käed rüpes oma tehaste hääbumist pealt vaadanud, vaid pead tööle pannud ja peatselt viivad ka ideed täide. Nimelt valmistatakse Vilniu-ses ette sisenemist täiesti uude ja vähemalt paljudeks aastakümne-teks tööd andvasse ärivaldkon-da, milleks on päikeseenergia ja täpsemalt siis päikesepaneelide-le elementide tööstuslik tootmi-ne. „Tehnoloogia on mõne koha pealt ka veidi sarnane, aga üldi-selt on tegemist ikka täiesti uue strateegiaplaaniga. Arutlusel on olnud ka variant, et kui ka siin

pole enam majanduslikult mõist-lik plaate toota, vahetatakse Eestis samuti sisseseade välja ja siia tuleb moodulite-komponentide kokku-paneku tootmisliin,” räägib Puur.

Leedu ettevõte BOD Group avas oma teise CD- ja DVD-plaati-de tiražeerimise tehase 2006. aastal Eestis. Endise Helisalve ja nüüd-se Baltic Disci nime all tegutseva aktsiaseltsi loomine tundus toona mõttekas, sest inimese kohta on n-ö aus muusikatarbimine olnud siin traditsiooniliselt suuremahu-lisem kui Leedus ja seda kinnita-sid ka Eesti müüginäitajad. Masu ajal langesid aga tootmismahud ligi kaks ja pool korda ning ena-mik ehk ligi 90 protsenti laserplaa-tidest läheb ekspordiks välismaa-le, kust praegu võetakse üle suur-te püsikuludega ja jäigemate tingi-mustega tootjate kliente, kes jär-jest tootmisliine seisma panevad. Siiski tõdeb Puur, et konkurents on tihe ja tiražeerimise hinnad on alla surutud. „Me oleme suutnud viimastel aastatel kriisile vaatama-ta 13–20 protsenti aastas mahte ise-gi kasvatada, sest kuigi kliendi lõi-kes mahud langevad, tuleb kliente juurde. Meie ettevõtte väiksus või-maldab meil paindlikult ja kiirelt tegutseda,” räägib tegevjuht. Suu-remate tellimuste puhul tuleb jäl-legi appi Vilniuses asuv tehas, kel-lega kiiretel aegadel tööd saab ära jagada ning olenevalt ekspordiriigi kaugusest saab tellimuse kas Lee-dust või Tallinnast teele saata.

Puur ei üritagi ümber lükata

Ann-Marii Nergiann-marii.nergi@epl.ee

Balti suurimCD-plaatidetootja:laserplaatevalmistameveel ehkviis aastatEestis on plaaditööstused juba lähiajal ka-duv nähtus, mille asemele on vaja leida uus ärivaldkond. Baltic Disci Leedu omanikud on asutanud näiteks sõsarettevõtte Baltic Solar, mis asub tootma päikesepaneele.

Muu 1%Taani 1%Norra 1%

Saksamaa 1%Poola 1%

Suurbritannia 1%

Baltic D

iski müük turgude lõikes

Prantsusm

aale on müüdud sel aastal 2 500 000 ühikut, Soome 690 000 ühikut.

Root

si 10%

Soom

e 21%

Leed

u 10%

Eesti 23%

Prantsusmaa 30%

tõsiasja, et laserplaatide tootmine on muutumas nišiäriks, nagu seda on juba vinüülid ja isegi kassetid, mis pidavat näiteks USA-s praegu väikest comeback’i tegema. Vilniuses on olemas isegi kassetitootmisliin, mis täna seisab, sest nii linti kui ka poolikuid kassetikarpe tuleks telli-da niivõrd suurtes kogustes, et tel-limused ei kataks seda kulu ära.

Parema pildi ja heli suunasTänane panus, kust ilusaid toot-misnumbreid veel tulla võiks, on Blu-Rayl – kõrgresolutsiooni, parema pildi ja hoopis teisel tase-mel helikvaliteediga plaatide toot-miseks on Leedus vahendid ole-mas, aga ka see pole niivõrd mas-sidesse läinud, kui soovitud. Näi-teks kui paari aasta eest oli James Cameroni „Avatar” maailmas väga kõva hitt, müüdi seda Balti riikides napilt üle paari tuhande eksemp-lari. Põhjuseid on mitu – Blu-Ray vaatamiseks on tavainimesel vaja tervet kodukino ja spetsiaalset Blu-Ray mängijat, mis on hooli-mata LCD- ja LED-telerite laiast levikust üsna kallid. Oma osa on endiselt ka netis vohaval piraat-lusel, kus potentsiaalne DVD või Blu-Ray ostja, keda huvitab pigem � lmi sisu kui kvaliteet, saab min-na lihtsama vastupanu teed. „Aga kindlasti mängib rolli ka see, et suur osa kõrgresolutsiooni sisust on rahvusvaheliste suur� rmade, nagu Warner ja Sony käes, kes töö-tavad oma grupi tehastega ja meie-sugustel väikestel ja sõltumatutel pole sinna juurdepääsu,” tõdeb Puur selles vallas suurte tegijate domineerimist. Eesti kinodes juba väga levinud 3D võiks Baltic Disci tegevjuhi arvates samuti kodudes-se plaadil jõuda, sest 3D puhul on tegemist Blu-Ray lisafunktsiooni-ga, mida suure tõenäosusega veel vähemalt lähiajal läbi neti endale „alla tõmmata” ei saa. Uued tele-rid on aga enamikus kõik juba kol-

medimensioonilise pildi võimeli-sed. „3D-plaate suudaksime samu-ti praegu toota, samas ei ole selle-le suurt nõudlust.”

Piraatlusest rääkides ütleb Aare Puur, et see eksisteeris samamoodi ka 2007.–2008. aastal, kuid müü-gimahud olid siis ikkagi suured. Paljusid, ka Eesti projekte tehti 3000-se tiraažiga, aga siis hakka-sid arvud väga kiirelt kukkuma. Praegusel ajal on juba suur tiraaž tuhat tükki, tellimust saab sisse anda alates 300 eksemplarist. Ka tootmisvõimsust on Tallinna piiril Laagris asuval tehasel justkui üle-määra, sest praegu toodetava nelja miljoni plaadi asemel oleks võima-lik toota 18 miljonit plaati aastas.

Õnneks on veel praegugi ole-mas ka Eesti artiste, kes plaadi-tootjaid elus hoiavad. Näiteks üleeuroopaliseks hitiks kujune-nud Ewert and ¬ e Two Dragon-si esik album on suureks tööandjaks ka Baltic Discile, kus on toodetud nende plaati lausa kaheksa tiraaži. Kõvasid tiraaže on läbi aastate tei-nud ka rahvalemmikud Jaan Tätte ja Marko Matvere, Tanel Padar and ¬ e Sun ja superstaarisaate võitjad. Selle aasta esimesel poolel on tänu Eesti Päevalehe � lmisarjale tõus-nud ka Eesti osakaal üle 30%. 1

•• Tartu lähedal asuv Baltic Disci konkurent Digibox on samuti seda meelt, et füüsiliste andmekandja-te turg ja tootmismahud on oma lõpule väga lähedal ning mak-simaalselt kümne aasta pärast suur osa tehaseid uksed sulge-nud või oma tootmise ümber kor-raldanud. Digiboxi tegevjuht Erki Pedaste ütleb, et ellujäämiseks tuleb aga muutunud turusituat-siooniga kohaneda. „Käesoleval hetkel toimub CD/DVD tootmises pidev turu ümberjaotumine ehk siis suletavate tehaste alles jää-nud kliendibaas jagatakse tööta-vate tehaste vahel ning see annab neile veel teatud perioodiks tege-vust.” Pedaste sõnul on aga ka Digiboxil plaan järgneva viie aas-ta jooksul ikkagi CD/DVD-plaatide tootmisega jätkata, kuid samaaeg-selt tegeletakse ka uute teenuste arendamisega. Mis need täpsemalt on, jätab Pedaste siiski enda tea-da. „Jämedalt öeldes ei ole need otseselt seotud CD/DVD tootmi-sega, sest selleks kasutatava-te seadmetega on üsna keeruline midagi muud tootma hakata. Sisu-liselt on võimalik kasutada ainult hetkel kasutuses olevaid ruume.”

•• Ta lisab aga, et väga nutuseks ei saa olukorda näiteks CD-maailmas pidadagi – laserplaatide osakaal on Digiboxi toodangus pidevas kas-vutrendis olles paari aasta taguselt 25 protsendilt kasvanud 75 prot-sendini ja samal ajal on kasvanud ka üldine tootmismaht. „Tiraažide suurus on Eesti tellijate konteks-tis langenud umbes poole võrra, kuid vaadates muu Euroopa telli-jaid, siis mahud oluliselt veel lange-nud ei ole. Enamik muusikuid eelis-tab praegu siiski veel oma albumid välja anda füüsilisel kujul ning see-järel mõeldakse online’i peale.”

Ka Digibox mõtleb alternatiivide peale

Vaatavideot

CD-tehasest!

Vaata pilteCD-

tehasest!

Merci assortiikarbis on kaheksa erineva maitsega, eraldi pakitud, suussulavat šokolaadi.

Merci assortiikompvekkide valik sobib hästi kingituseks nii headele koostööpartneritele

kui ka kõigile neile, kellest hoolime!

Merci assortiid on saadaval parimates kauplustes!

Merci on parim tänamise viis!

AS MOBEC | Kurekivi tee 6, Rae vald, Lehmja küla | Tel. + 372 6 379 463 | e-mail: mobec@mobec.ee

Muu 1%Taani 1%Norra 1%

Saksamaa 1%Poola 1%

Suurbritannia 1%

Baltic D

iski müük turgude lõikes

Prantsusm

aale on müüdud sel aastal 2 500 000 ühikut, Soome 690 000 ühikut.

Root

si 10%

Soom

e 21%

Leed

u 10%

Eesti 23%

Prantsusmaa 30%

10 12. SEPTEMBER 2012

Enamik Eestismüüdud maasturitest on odavama klassi linnamaasturid.

Soome pereemateab täpselt, mida suurem heitkogus talle tähendab.E

estis ostetud uute sõidu-autode süsinikdioksii-di (CO2) keskmine heit-kogus oli mullu teiste

Euroopa Liidu riikidega võrrel-des kõige suurem – 156,9 gram-mi kilomeetri kohta, Euroopa keskmisest 17 grammi rohkem. Enamikule inimestele ei ütle see kogus midagi, kuigi tarbijakait-seamet nõuab auto� rmadelt CO2 näidu suurelt märkimist kõikide autode reklaamidel ja hinnasilti-del ning on varmas trahvima eksi-nud kaupmehi.

Eesti tavatarbija jaoks ei ole süsinikdioksiidi heitkogustel min-git tähtsust, kui ta ei ole just väga rohelise mõtlemisega. Soome pereema teab aga täpselt, mida 17 grammi võrra rohkem CO2 tähen-dab: temale toob iga gramm kaasa suurema automaksu. „Meie kodu-perenaisele on see sama segane jutt kui tutvustada DSG-käigu-kasti üksikasju,” võtab meie tar-bijate keskkonnateemalise tead-likkuse kokku mitmeid automar-ke esindava Topauto müügidirek-tor Erkki Ots.

Enne kui hakkame endale tuh-ka pähe raputama, tasuks arvesta-da, et Lõuna-Euroopa riikide elani-ke autovajadused erinevad mõne-ti meie omadest, nii nagu lõunas tuleb maja jahutada ja põhjas küt-ta. Näiteks tabeli tipus olevad riigid paistavad silma väikeste linnaauto-de populaarsusega, mis on ainu-mõeldavad suurlinnades liiklemi-seks. CO2 vallas on eesrindlikumad ka kopsaka automaksuga riigid.

Eesti automüügi keskmine CO2 näitaja ei ole siiski nii dras-tiline, et selle põhjal saaks eestla-si tituleerida Hummeri-rahvaks. Siin müüdud uute sõiduautode keskmine heitkogus on samas suurusjärgus enim ostetud 1,6-liit-rise bensiinimootoriga väikepe-reauto CO2 näitajatega. Nii nagu teisteski riikides, on Eestis näita-jad iga aastaga paranenud. Näi-teks Rootsi uute autode keskmi-ne CO2 kogus oli kaks aastat taga-si kehvem kui Eesti eelmise aasta näitaja. Meie tulemus oli paar aas-tat tagasi muidugi veelgi suurem,

kuid toona olime riikide arvestu-ses tagantpoolt kolmandad.

„Kindlasti ei saa väita, et Ees-tis ostetakse suuri ja ebaökonoom-seid autosid, suurim osa müüdud uutest sõidukitest on väikesed pereautod,” tõdeb autode müü-gi- ja teenindusettevõtete liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat. Ford Focuse, Škoda Octavia, Toyo-ta Aurise, Honda Civicu, Peugeot 308 ja Volkswagen Gol� tüüpi väike-keskklassi kuuluvad autod moodustavad juba aastaid umbes kolmandiku uute autode turust.

Mahult järgmises grupis on keskautod ja maasturid, mille turuosa on mõlemal umbes 20%. Maasturite osakaal on Sillati sõnul Eestis tõesti Euroopa Liidu kesk-misest suurem ja viimasel viiel aas-tal kasvanud. See võib tema arva-tes olla ka põhjus, miks Eesti pais-tab silma suurema CO2 heitmete näitajaga. „Tegemist on Eesti eri-pärast tuleneva vajadusega, mil-le on tinginud masueelne linnast väljakolimine uutesse eramaja-rajoonidesse, millest paljud asu-vad lõpuni väljaarendamata teede-võrkudega põldudel,” ütleb ta ja lisab, et just uute eramupiirkonda-de kehv teedevõrk ja puudulik tal-vine teehooldus on soodustanud nelikveoliste autode soetamist. Seda fakti ilmestas näiteks masu-aastatel nelikveoliste Subarute hüppeline müügikasv. Sillatiga sama meelt on ka mitmed teised automüüjad. Volvot ja Fordi esin-dava Info-Auto turundusdirektori Tiit Lillipuu sõnul moodustavad Volvo müügist kaks kolmandik-ku nelikveolised autod. Enamik Eestis müüdud maasturitest on odavama klassi linnamaasturid, nagu Honda CR-V, Subaru Fores-ter, Kia Sportage jms. Nelikveo tõttu on auto paratamatult kaa-lult raskem, mis tingib omakorda suurema kütusekulu ja CO2 heit-koguse. Sama kehtib ka üha roh-kem populaarsust koguvate mas-silt kogukamate universaalide ja mahtuniversaalide kohta. Üks vii-maste aastate suundumus on soe-tada pere tarbeks mitme auto ase-mel üks võimalikult universaal-ne sõiduk. Sillati sõnul on eesti-maalane ratsionaalne autoostja, mida kinnitab näiteks luksusau-tode segmendi jätkuv vähenemi-ne. Kui 2007. aastal moodustasid need 1% uute autode turust, siis nüüd vaid 0,2%.

Viimastel aastatel on ka Ees-tis müügile tulnud uued ökomoo-torid, mis saastavad keskkonda oluliselt vähem. Lillipuu sõnul

puudub meie inimestel stiimul neid osta. Eelistatakse läbiproo-vitud vanemat tüüpi jõuallikaid, kuigi uued mootorid on sama võimsad, kuid väiksema litraaži-ga ja ökonoomsemad. Erkki Ots lisab, et suurem osa meil kaubaks minevatest väikepereautodest on 100–120-hobujõulised ja 1,6-liitri-sed bensiinimootoriga mudelid, mida mitmes Lääne-Euroopa rii-gis enam eriti ei müüdagi. „Eest-lane eelistaks ka meelsamini uue-mat ja ökonoomsemat mudelit, kuid nende hind on 1500 eurot kallim. Nii palju ei ole see auto ka ökonoomsem, et krõbedam leti-hind end ära tasuks,” selgitab ta.

Mõtleme kütusekulustSamal ajal tõdeb Ots, et väike kütusekulu on tõusnud autoost-ja jaoks valiku tegemisel üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks. „Eesti inimene ei räägi CO2-st, vaid kütusekulust, kuigi tulemus on kokkuvõttes sama.”

Eesti suurim automüüja, kuut kaubamärki esindav Amserv Grupp lasi Faktum & Arikol hil-jutises omnibussuuringus selgi-tada autoostjate eelistusi ja sel-gus, et eestlased on edaspidi val-mis ostma hübriidmootoriga sõi-dukeid. Uuringu kohaselt eelis-tab 26 protsenti Eesti elanikest osta omale tulevikus hübriidsõi-duki, 14 protsenti gaasi kütusena kasutava auto ja 9 protsenti elekt-riauto. Ettevõtte tegevjuht Mart Mägi tõdes eelmises Ärilehes, et inimesed on sellisele arusaamisele viinud kütuse kõrge hind. Järjest rohkem ostetakse säästlikumaid autosid ja samm-sammult kasvab hübriidautode läbimüük. Näiteks uute hübriidsõidukite osakaal on

2007. aasta 0,4 protsendilt kasva-nud 1,1 protsendile.

Toyota Balticu Lexuse ärisuuna juhi Andres Aguraiuja sõnul näita-vad Eesti tarbijatele eeskuju välis-� rmad, kes on kehtestanud ette-võtte autoostudele CO2 piirmää-rad. Tänu sellele on Toyota ja Lexus saanud Eestis mitmeid ärikliente, kuna nende toodang tõuseb teistest rohkem esile väiksemate süsinik-dioksiidikoguste poolest. Lillipuu tõdeb samuti, et mitme välis� rma nn roheline PR kohustab siinseid tütar� rmasid tegema autoostuva-likuid mitte üksnes hinna, vaid ka CO2 grammikoguste järgi.

Ots lisab, et näiteks väga pal-jud Soome ettevõtted hakka-sid analoogseid CO2 piirmäära-sid endale seadma juba viis aas-tat tagasi ja see mõjutas ka põhja-naabrite autoparki. Ka Soome riik võttis CO2 näitajad tänavu aluseks uute autode maksustamisel, lootes sellega senisest suuremat maksu-tulu. Otsa sõnul saavutati aga vas-tupidine tulemus: kuna automaks enamikul juhtudel tõusis, otsusta-sid inimesed uue sõiduki soetami-sest loobuda. Tagajärjeks oli seni-sest väiksem automaksu laekumi-ne. Kuigi Soome on eelnimetatud põhjustel uute autode CO2 tabelis oluliselt paremal positsioonil kui Eesti, ei muuda see põhjanaabri-te autoparki keskkonnahoidliku-maks. Kõrge maksu tõttu on Soo-me autode keskmine vanus Euroo-pa suurim, isegi suurem kui Balti riikides ehk siis ka loodust saas-tavam. Leedu on aga Soomega tabelis samal pulgal, kuna riigi-sisene automüük on kokku kui-vanud ning paari ettevõtte suur reeksport Saksamaale ja Itaalias-se mõjutab CO2 näitajaid. 1

•• Euroopa Komisjon esitas juu-li keskel ettepaneku vähendada veelgi uute sõiduautode ja kaubi-kute süsinikdioksiidi heitkogust aastaks 2020.

•• Komisjoni arusaama koha-selt peavad autotootjad vähenda-ma 2020. aastaks uute sõiduau-tode keskmist CO2 heitkogust 95 grammini kilomeetri kohta. Eelmi-se aasta süsinikdioksiidi keskmine heitkogus oli 135,7 grammi ja 2015. aasta kohustuslikuks sihttase-meks on kehtestatud 130 grammi.

•• Kliimavoliniku Connie Hede-gaardi sõnul soovitakse selle ette-panekuga kaitsta kliimat ja säästa tarbijate raha. Ühtlasi toetaks see

Eesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikumKui automüüja hakkab Eesti autoostjale rääkima CO

2 emissioonist, pööritatakse arusaamatult vaid silmi.

Otsustamisel saavad määravaks auto hind, kütusekulu ja teadmine, et maasturiga pääseb talvel ikka liikuma.

Raivo Murderaivo.murde@epl.ee

Otsustamisel saavad määravaks auto hind, kütusekulu ja teadmine, et maasturiga pääseb talvel ikka liikuma.Otsustamisel saavad määravaks auto hind, kütusekulu ja teadmine, et maasturiga pääseb talvel ikka liikuma.Otsustamisel saavad määravaks auto hind, kütusekulu ja teadmine, et maasturiga pääseb talvel ikka liikuma.Otsustamisel saavad määravaks auto hind, kütusekulu ja teadmine, et maasturiga pääseb talvel ikka liikuma.

Euroopa autotööstuses innovat-siooni ja konkurentsivõimet. Komis-joni arvestuse kohaselt aitab kütu-se tarbimise vähendamine sääs-ta autojuhil keskmiselt 340 eurot aastas ja 2904–3836 eurot kogu auto kasutusaja jooksul. Samal ajal aga muudab see sõiduautotootmise 1100 euro võrra kallimaks.

•• Tarbijad pidavat selle sammu-ga säästma kütusekuludelt kok-ku umbes 30 miljardit eurot aas-tas. Ettepanekute abil säästetaks aastaks 2030 kokku 160 miljonit tonni naftat ja umbes 420 miljo-nit tonni CO2.

•• Euroopa autotootjad, kelle aren-duskulud on langeva turunõud-

luse tõttu vähenenud, leiavad, et 95 g/km poole liikumine on eba-realistlik. Eriti Saksa autotööstus ei ole selle uue eesmärgiga päri, kuna nende toodetavatel suurema klassi autodel on kaalu tõttu seda eesmärki eriti raske saavutada.

•• Saksamaa autotööstus tõusis tagajalgadele ka 2007. aastal, mil Euroopa Komisjon kehtestas prae-gused piirnormid. Toona pidasid aga Volkswagen, Daimler ja BMW seatud eesmärke ebareaalseteks: need põhjustavad autotööstuses tuhandete töökohtade kadumise. Nüüdseks on kõik tootjad leppinud kohustusliku 130-grammise piir-määraga aastaks 2015.

EL soovib heitgaasikogustele veelgi karmimaid nõudeid

12. SEPTEMBER 2012 11

Eesti autoostja on Euroopas kõige keskkonnavaenulikum

Euroopa L

iidu liikmesriikides m

üüdud uute sõiduautode keskm

ine heitkogus aastal 2011

g C

O2 / km

Punane latern E

esti122,8

124,5

125

126,2

127,3

127,7

128,3

129,5

133,1

133,8

138,1

138,7

139,7

140,8

141,7

141,8

142,1

143,9

144,3

144,6

144,9

145,6

146

149,9

151,4

154,4

156,9

PORTUGAL

MALTA

TAANI

HOLLAND

BELGIA

PRANTSUSMAA

IIRIMAA

ITAALIA

KREEKA

HISPAANIA

SUURBRITANNIA

AUSTRIA

SLOVEENIA

RUMEENIA

UNGARI

ROOTSI

LUKSEMBURG

SOOME

LEEDU

TŠEHHI

SLOVAKKIA

SAKSAMAA

POOLA

KÜPROS

BULGAARIA

LÄTI

EESTI

12 12. SEPTEMBER 2012

Poelettidele jõudva toi-du hinda ei pea mõjuta-ma vaid kõige otsesemad valmistamiseks, kasvata-

miseks ning transpordiks ja pak-kimiseks tehtavad kulutused. Toidu hindu veavad katastroo-� d, eksport ja kaubandusketti-de turujõud.

Juulis langes ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toidu hinnaindeksi järgi nii liha, piimatoodete, suhkru kui ka rasvainete hind. Ent maailma-turul on kindlasti oodata suurt teravilja ja suhkru hinna tõusu. Juulis tõusis teravilja hind kon-junktuuriinstituudi andmeil ligi 17 protsenti, seejuures nisu hind veelgi rohkem – ligi 19 protsen-ti. Kehva saagikuse tõttu lähi-ajaks suuremat hinnalangust ei ennustata.

Piltlikult öeldes veab nii maail-mas kui ka Eestis poelettidel ole-vate toidukaupade hindu maail-ma suur nõudluse kasv, mille sur-ve suureneb iga juurde sündiva inimesega. FAO hinnangul suu-rendab maailma rahvastiku suu-renemine ja ostujõu kasv toidu-nõudlust võrreldes praeguse-ga 2030. aastaks 40 protsenti ja 2050. aastaks juba 70 protsenti. See on hiiglaslik, arvestades kas või sedagi, et looduskatastroo� d aina tihenevad.

Peale selle hoiatavad Rootsi teadlased, et 2050. aastaks on üha rohkem inimesi maailmas üle läi-nud taimetoidule. Tänapäeval saa-vad inimesed umbes 20 protsenti proteiini lihatoitudest. Teadlaste sõnul väheneb see protsent sajandi

keskpaigaks viieni, sest 2050. aas-tal on vaja toita tõenäoliselt lisan-dunud kahte miljardit inimest.

Eri energiate hinna tõus, ilmas-tiku anomaaliad, katastroo� d, saagikus, üleujutused ja orkaa-nid – kõik see mõjutab vahetult toidu hinda.

Näiteks Arabica kohvi hinnad on viimase aastaga küll kolmandi-ku võrra langenud, kuid Brasiilia suured vihmasajud tingivad ilm-selt toodangu vähenemise. Tarbi-mine samal ajal muudkui suure-neb, sellest tulenevalt ka hind…

Kuid inimestele mittealluva-te tegurite kõrval suudame ka ise hindadega mängida. Näiteks kaupmeeste spekulatsioonid ja kaubanduskettide üha suurenev turujõud, mis ühelt poolt dik-teerib tarbijahindu, aga teiselt poolt vähendab tootja osatäht-sust lõpphinnas.

Kindel hinnatõstja on ka eks-port. Selle aasta kuue esime-se kuuga on Eestist ekspordi-tud 471,6 miljoni euro väärtu-ses põllumajandussaadusi, mida on üheksa protsenti rohkem kui mullu esimesel poolaastal. Prae-gu eksporditakse aktiivselt tera-vilja nii Eesti kui ka teiste Balti riikide sadamatest. Euroopas on Eesti suurimad ekspordipartnerid tänavu Soome 20 protsendi, Läti 16 protsendi ja Leedu 12 protsen-diga koguekspordist.

2013. aasta võimalused sõltu-vad rohkem maailma rahandu-se käekäigust ja mõjust riikide ostujõule. Venemaa osakaal on vähenenud tavapäraselt 20 prot-sendilt 18 protsendile, kuid see võiks taastuda.

Vähe on ehk seni räägitud veel ühest olulisest hinnatõusu kom-ponendist – dollari ja euro vahe-lise kursi tähtsusest. Ja muidugi maksud, tollid, aktsiisid.

FAO analüüsi järgi ei ole Eesti turul perspektiivis oodata hinda-de alanemist: Eesti hinnatase on väga suures sõltuvuses maailma-turu hinnatasemest ja lühema või

Miks toit pidevalt kallineb?Looduskatastroofi de ja halbade kasvutingi-muste tõttu on teravilja hind kerkinud ja see hakkab tugevat mõju avaldama ka liha hin-nale. Teravili on ju liha toit, kui nii võib öelda.

•• Esmatootjatele on ebasoodus suund, et mida kõrgem on elu-järg, seda väiksem on esmatoot-ja osa väärtusahelas – ahel koos-neb tootjast, töötlejast, kauban-dusest ja tarbijast. Toiduainete hind sõltub valmistamiseks kasu-tatud kulukomponentide maksu-musest. Põhimõjutaja on toiduai-netööstuses tooraine ja tooraine hind sõltub saagikusest, see oma-korda kliimatingimustest. Osa toorainete puhul, millega kaubel-dakse dollarites, mõjutab peale selle hinda ka dollari ja euro suhe.

•• Toiduainetööstuse põhitoor-aine on teravili – kas otseselt või kaudselt loomasööda kau-du – ja varem või hiljem, olene-valt lepingutest, lepingutingi-mustest, kandub tooraine hinna tõus edasi toote jaehindadesse, sest tööstused ei ole võimelised hinnatõuse oma taskust kinni maksma ega kahjumit teenima.

•• Tõepoolest on tooraine hin-nad hakanud maailmaturul kas-vama, sest saagikus ei tule sel-line nagu prognoositud – põh-juseks laastavad tulekahjud, põuad, üleujutused. Näiteks kui juunis oli nisu hind maailmaturul veel aastatagusest madalam, siis juulis juba 32 protsenti kõr-gem! Tõenäoliselt jõuavad kõr-gemad tooraine hinnad mõnin-gase viitajaga järgmistel kuudel ka meie toiduainetööstuse too-dangu hindadesse, kuid lõpphind tarbija jaoks sõltub konkreetse-te tootjate otsustest ja kuludest ning kaubanduskettide omava-helisest konkurentsist.

•• ÜRO toidu- ja põllumajan-dusorganisatsiooni (FAO) kau-banduskomiteele esitati selle aasta juuni alguses ülemaailmse toiduturu analüüs, mis kinnitab kõrgete toiduhindade püsimist. Teravilja hinnad on küll 2008. aasta tippudest taandunud, kuid püsivad kahekordsed võrreldes 2000. aastate algusega. Sar-nane on olukord ka liha, piima ja toiduõli hindadega.

•• Maailma toidutootmine suu-reneb vähem kui eelmisel dekaa-dil. Samal ajal suureneb tarbi-mises nõudlus eelkõige linnuli-ha, suhkru, taimeõli ja mõnede piimatoodete järele, peegelda-des elanikkonna kasvu, linnas-tumist ja jõukuse suurenemist arengumaades.

•• FAO toiduhinnaindeks oli juulis 213 punkti, 12 punkti kõr-gem eelmise kuu tasemest, mil toiduhinnaindeks oli 201 punkti. Pärast langust eelneval kolmel järjestikusel kuul oli FAO toidu-hinnaindeksi järsu tõusu põhju-seks teravilja ja suhkru hinna kiire tõus. Piima ja lihatoodete maailmaturuhinnad oluliselt ei muutunud.

KommentaarSirje PotiseppEesti toiduainetööstuse liidu juht

Hindade kujunemises mängib olulist rolli osapoolte turujõud

Martin Hansonarileht@epl.ee

nale. Teravili on ju liha toit, kui nii võib öelda.

Õli hinnaindeks oli juulis 226 punkti, 2% kõrgem kui juunis. Hinnatõusu põhjustas sojaubade hind,

mis on maailmas rekordtasemel.

Suhkru hinnaindeks oli juulis 324 punkti, 34 punkti (12%) kõrgem kui juunis.

Teravilja hinnaindeks oli juulis 260 punkti, 17% kõrgem kui juunis ja vaid 14 punkti

madalam ajaloolisest rekordist 2008. aasta aprillis.

Eriti järsult on tõusnud maisi hind: +23%. Selle põhjus on saagi põuakahjustused USA-s.

Liha hinnaindeks oli langustrendis: juulis 168 punkti, 1,7% madalam kui juunis.

Rohkem odavnes sealiha hind, mis langes kuuga 3,6%.

Maailmaturu viimase kuu suurimad hinnahüpped

12. SEPTEMBER 2012 13

SINU DIGIPOODSINU DIGIPOOD

Enne kui otsustad, küsi pakkumist ka meilt!

LAUAARVUTID MONITORID TELERIDTAHVELARVUTID FOTOKAAMERAD

PRINTERID TERVIKLAHENDUSEDSÜLEARVUTID

Tänu lepingutele kõigi suuremate hulgimüüjatega saame pakkuda konkurentsivõimelisi hindu.

Meie meeskond kuulab ära Teie soovid ning pakub Teile sobiva lahenduse.

Klick on sülearvutite jaeturu liider Eestis. Oleme esindatud 20 kauplusega parimates kaubanduskeskustes, mis teeb meist suurima digikaupade jaemüüja Eestis.

Leiame just Teile sobiva toote Eestist või Euroopast.

SOODNE HIND

PERSONAALNE TEENINDUS

SUUR KAUBAVALIK

pikema aja jooksul kandub see üle siinsetele hindadele. Eriti paistab see silma toodete puhul, millega oleme suuremas sõltuvuses välis-kaubanduse olukorrast.

Näiteks piimatoodete maail-maturuhindade langus vähen-dab ka Eesti tootjate ekspordi-hindasid ja toob omakorda kaa-sa tootjahindade languse, suhkru hinna tõus maailmaturul tõstab aga Eestisse imporditava suhkru hinda, millele järgneb tarbijahin-dade tõus – Euroopa Liidu kesk-mine suhkru sisseostuhind on sel aastal 711 eurot, meil aga üle 800 euro tonni eest.

Kas WTO toob hinnaleevenduse?„Lühiajaliselt ei ole Venemaa lii-tumisel WTO-ga Eesti hindadele märkimisväärset mõju. Venemaa vähendas piima- ja lihatoodete tollimakse nii vähe, et hüppelist ekspordi kasvu ja sellest tingitud puudujääki siseturul oodata ei ole. Osa elusloomade ekspordikeeld kehtib endiselt, kuid selle võima-lik tühistamine abistab pigem Ees-ti loomakasvatajaid kui kergitab liha hindu,” kommenteerib põllu-majandusministeeriumi kauban-duse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.

WTO-liikmelisus muudab Venemaa jaoks keerukamaks tera-vilja väljaveole maksude kehtes-tamise, mida on minevikus teh-tud. Ekspordimaksude eesmärk on tagada oma turu piisav varus-tatus ja hindade stabiilsus. Maail-maturu olulise osalejana on nad

prognoosinud toodangu vähene-mist 10–15 protsenti ja ekspordi-keeluga vähendaks Venemaa veel-gi üldist pakkumist. Ilmselt tooks see kaasa kõrgete viljahindade edasisegi tõusu.

Olgugi et maailma kaubandus-organisatsioon annab teatavaid eeliseid nii kvaliteedi kui ka hin-na puhul, ei ole WTO võluvits ega selle liikmeks saanud Vene-maa hinnaleevenduste tagaja.

Financial Times kirjutas augus-ti keskel, et viis Euroopa panka Austriast ja Saksamaalt lõpeta-sid toidutoorme futuuritehingu-tesse raha paigutamise. Peami-seks põhjuseks toodigi kõrged tooraine hinnad, mida on ker-gitanud pigem spekulatsioon ja rahaturgude kemplus kui toorai-nete reaalne pakkumine ja nõud-lus. Euroopa toiduorganisatsioo-nid juubeldasid, investoritele tegi aga muret, kas üksnes nõudlus ja pakkumine suudavad hoida toor-aineturud töös.

„Samal ajal on rahaline maht toiduainete futuuriturgudel vii-mase kümnendi jooksul järsult kasvanud, 2003. aastal 13 miljar-dit dollarit, 2010. aastal ligi 400 miljardit dollarit. Kriitikud ütle-vad, et selline juhitud raha panus-tab hinnatõusule. Samuti, kui on näha hinnatõusu trendi, siis või-dakse nendele tooraineturgude-le veel rohkem investeerida just tõusust kasu saamiseks. Peamised kaubeldavad toorained on ener-giaallikad ja kütuste kallinemi-ne mõjutab otseselt põllumajan-

•• Saku õlletehase direktor Mar-gus Kastein mainib, et otsest mõju avaldab teravilja hinnale näi-teks see, et tänavusel saagi koris-tusajal on olnud vihmaperiood nii Skandinaavia maades kui ka Ida-Euroopas, pealegi võib olukorra teha keerulisemaks potentsiaal-ne Venemaalt teravilja sissetoo-mise keeld.

•• „Kui tooraine hinna tõus puu-dutab maailmaturge laiemalt, siis mõjutab see paraku kõiki tootjaid. Nagu see on mitmete muude toi-duainetega, tuleb tarbijatel Eestis paraku arvestada sellega, et ka õlle hind kasvab tasapisi, kuna kerkivad nii aktsiisid kui ka tooraine hinnad. Õlle tegemiseks vajaliku odralin-nase hinda mõjutab söögiodra hin-na tõus – söögiodra järele on maa-

ilmaturul olnud suur nõudlus juba viimase nelja aasta jooksul. Nii kaua kuni saak ei ole salves, ei ole täpselt teada saagi kvaliteet ega kogus ning seni on hinnateemad suhteliselt spekulatiivsed. Kindel on aga, et ostes toorainet suures mahus ja üle kogu maailma, saab paremat hinda, mis mõjutab ka too-te lõpphinda,” märgib Kastein.

•• Kaubanduskettidel aitab hinna-tõuse ja korrektsioone leevendada suur sortiment, mille vahel klient olenevalt hinnast ja rahakoti pak-susest laveeribki.

•• „Hinnatõusud mõjutavad tarbi-mist, aga selle ulatus sõltub suu-resti nii tootest kui ka selle too-te sihtgrupist. Kõige raskem on inimestel loobuda igapäevastest harjumuspärastest toiduaine-

test – piima, leiba ja liha ostetakse ikka. Hinnatõusu puhul loobutakse pigem nendest kaupadest, millele on olemas soodsamad asendus-tooted, näiteks majanduslangu-se ajal hakati võid asendama mar-gariiniga, kohvi lahustuva kohvi-ga,” mainis Selveri keti juht And-res Heinver.

•• „Praegu on trend aga pigem vastupidine, kvaliteet muutub üha olulisemaks ning selle nimel ollakse valmis ka kõrgemat hinda maksma. Majanduse langusaastatel haka-ti rohkem ostma kampaanias ole-vaid ehk soodushinnaga tooteid ning see trend pole muutunud. Ini-mesed tahavad saada kvaliteetset toodet soodsama hinnaga ning vali-vad seetõttu ostukorvi teadlikult kampaaniatooteid,” ütles Heinver.

Kaubanduses ja tootmises annab hinnaeelise suur maht

dustootjate kulusid. Nõiaring toi-mub ka teisiti jälgitavas tsüklis, sest mis tahes kõrged põlluma-jandussaaduste hinnad ahvatle-vad teiste komponentide – väe-tised, masinad – tootjaid hindu tõstma,” kommenteeris Nõlvak. Teated de�tsiidist näivad aga Nõl-vaku sõnul olevat enamasti head hinnatõusu katalüsaatorid.

„Rahvusvahelise teravilja ala-liidu värsketel andmetel toodetak-se sel aastal maailmas 33 miljo-nit tonni teravilja vähem kui tar-bitakse. Saagiprobleemid Lõu-na-Euroopas, USA-s, Venemaal, Ukrainas on hindu ka järsult ala-

tes juunist kergitanud. Siiski toi-mus juuli lõpus maisi ja nisu hin-na langus ja kasumivõtt ainuüksi uudise peale, et USA suures mai-sikasvatuspiirkonnas võib vihma tulla. Suhkruturu näitel saab öel-da, et hinnad võivad tõusta ka siis, kui prognoositakse tarbimisest suuremat toodangut. Maailma-turul algas lühiajaline kiire hinna-tõus suve keskel, kui tekkisid kar-tused Brasiilia ja India toodangu vähenemisest, kuid üldiselt ooda-ti vähemalt kolme miljoni tonni suurust ülejääki,” lisas kauban-duse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Nõlvak. 1

Rootsi teadlased hin-davad, et 2050. aas-taks on üha rohkem inimesi taimetoidul.

Inimestele mitte-alluvate tegurite kõrval suudame ka ise hindadega mängida.

14 12. SEPTEMBER 2012

Akadeemia tee 3, Tallinn 12618Info tel: 620 4006, 620 4005t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee

Kursustele registreerumine

kuni 17. september.

Lisainfo majandus.ttu.ee

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

TÄIENDAN ENNAST

Raamatupidaja-fi nantsist1-aastane koolituskursus algab21. septembril 2012

• Raamatupidamisarvestus• Maksundus• Juhtimis- ja kuluarvestus• Finantsaruandluse analüüs• Ettevõtte fi nantsjuhtimine• Tööseadusandlus ja töötasuarvestus

Pearaamatupidaja-fi nantsjuht1-aastane koolituskursus algab22. septembril 2012

• Finantsarvestus ja -aruandlus• Kontserniarvestus• Kuluarvestus• Maksundus• Finantsaruandluse analüüs

Nutitelefonide osakaal kõi-kidest müüdud telefoni-dest kasvab kõigi Eesti mobiilioperaatorite juu-

res. Suvekuudel teatasid nii EMT kui ka Elisa, et nutitelefone oste-takse nüüd juba rohkem kui tava-telefone, isegi üle 60%. Peale psüh-holoogiliste, demograa� liste (las-

tele ostetakse esimeseks telefoniks nutitelefon) ja rahaliste põhjuste on oluline tehniline eeldus nutite-lefonide levikuks ka mobiilse inter-neti hea leviala ja soodne hind.

Nielseni esindusliku valimiga värske uuring* Eesti mobiiltele-fonide kasutajate seas näitabki, et nutitelefonide kasutajatest on 68% võtnud operaatorilt ka piiratud või piiramatu mahuga andmeside paketi, mis lubab kasutada telefo-ni võrguühendust igal pool, kuhu mobiilivõrk levib. Pea kõik ülejää-nud nutitelefoni kasutajad piiravad oma võrguühenduse wi� ga: tööl, kodus või kohvikus. Ent esmapil-gul väike hulk, 6% kasutajatest moodustavad siiski märkimisväär-se inimhulga. Nemad pole nimelt

valinud � kseeritud hinnaga andme-sidepaketti, vaid maksavad operaa-toritele andmemahu ehk megabai-di pealt. Just megabaidi hinnaga andmeside kasutamise järel on tek-kinud dramaatilised lood meedias tuhandeeurostest mobiiliarvetest. On mõistetav, et mobiilioperaato-rid on selliste juhtumite vähenda-miseks palju tööd teinud. Kuigi sel-liste kasutajate hulk on kindlasti aastatega vähenenud, on 6% kasu-tajaid ohtlikult suur hulk.

Nutitelefoni kasujata üllatabKui aga vaadata konkreetselt, mil-liseid nutitelefonide võimalusi kõi-ge rohkem kasutatakse, siis selgub üllatus. Jättes kõrvale helistamise, ei erine nutitelefon kõige populaar-

Eestlane jätab nutitelefonist maksimumi võtmata

Hans Lõugashans.lougas@lehed.ee

Mobiiltelefonide tootjad, edasimüüjad ja operaatorid teatavad uudiseid nutikate telefonide võidukäigust sellise innuga, et kogu nutivõidukäiku võib lausa mulliks pidada. Otsustamaks, kas tegu on mulli või lihtsalt pöördumatult kasvava trendiga, tasub uurida, mida telefonidega tehakse. Värske uuringu järgi on eestlased telefoniga usinad surfajad, kuid näiteks m-oste veel teha ei julge.

kõnetelefonikasutajad

muu nutitelefonikasutajad

puutetundlikunutitelefoni kasutajad

nutitelefonikasutajad

kõik kasutajadei teaei tea51+€51+31-50€31-50

21-30€11-20€1-10€

Nutitelefonideomanikudkulutavad seadmelerohkem raha

Nutitelefon on samal ajal kalender ja kaameraNii naiste kui meeste seas on nutitelefon kõige sagedamini kalendri, kaamera ja internetilehitseja asenduseks.

PROTSENTIDES

Nutitelefoni kasutajad kulutavadkõikvõimalikele mobiiliga seotudteenustele, s.h kõne- või interneti-pakettidele rohkem kui mitte-nutitelefoni kasutajad.

PROTSENTIDES

20 €25 €

25 €25 €

15 € mediaan (kulu)

30

2118

29 35

28

2629 20

29

10

1212 11

9

9

12 1311

7

69

97

4

1820

1922

16

kõik kasutajadkalender

fotokaamera

ühendus internetti...MP3 mängija

videokaamera

andmete sünkroniseerimine teiste seadmetegadokumentidega töötamine

raadio

internetimodem

mälupulk

wifi hotspot

83

81

63

43

41

36

33

32

24

22

16

mehed84

81

62

37

36

29

24

30

19

18

10

naised82

81

62

37

36

29

24

30

19

18

10

16-24 a87

89

79

69

47

42

47

34

30

38

24

25-34 a85

82

71

49

46

41

33

34

27

23

19

35-44 a86

83

64

44

42

39

36

32

29

18

17

45-64 a78

73

44

17

32

25

20

27

14

13

6

Nutitelefoni trump on asukohapõhised teenusedNutitelefoni unikaalsetest lisavõimalustest on asukohapõhised teenused kõige popimad,

mobiilne rahakott pole veel levinud.PROTSENTIDES

app'id

GPS/asukohapõhised teenusedTriip- või QR-koodi lugemine

NFC või mobiilne rahakottvideokõne

ei midagi loetletutest

kõik kasutajad39

40

15

3

346

mehed

45

49

20

4

4

38

naised

31

28

7

2

2

58

16-24 a

54

47

20

4

5

34

25-34 a

47

42

13

2

3

40

35-44 a

44

41

20

4

2

44

45-64 a

19

32

9

2

2

61Allikas: 1546 Eesti vastajaga Nielseni uuring, graafika: Sten Kivissaar

12. SEPTEMBER 2012 15

21. september 2012Tallink SPA & Conference Hotel

REGISTREERIMINEwww.corpore.eeViimane registreerimise tähtaeg on 17.09.2012

LISAINFORMATSIOONtelefon: 666 0605 www.corpore.ee

Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase

kabineti liige Maximilian Strotmann

Majandus- jakommunikatsiooni-

ministerJuhan Parts

Meremaa või maa meriVIII Rahvusvaheline

Merenduskonverents 2012

Meediapartner:

Korraldajad:

sugused programmid, mida saab laadida lisaks telefoni ostes kaasa tulnud tarkvarale, moodustavad nutitelefoni kogemusest ju lahu-tamatu osa. Nielseni uuringu järgi kasutab keskmine eestlasest nutite-lefoni kasutaja regulaarselt viit eri rakendust, kuid seejuures on olu-line eristada, mis tüüpi telefoniga tegu on. Apple iPhone’i mäekõr-gune eelis teiste nutitelefonide ees on väga suure valikuga rakendus-tepood, mis peegeldub ka eestlaste harjumustes. iPhone’i omanikud kasutavad regulaarselt 15 app’i, Androidi omanikud vaid üheksat.

Just iPhone’iga eestlane on hakanud ka app’ide eest raha väl-ja käima, sest ligi kolmandik tele-foni tõmmatud rakendustest on ostetud. Samal ajal pole üllatav, et Androidi platvormil on see näita-ja alla 10% – sageli saab odavama Android-telefoni laps või noor, kel pole ostudeks krediitkaarti.

Nielseni uuring lõi ka nutite-lefoniga seotud tegevused lahku, et eristada mobiilset ostlemist näi-teks tavapärasest veebilehitsemi-sest, sotsiaalvõrgustike kasuta-misest või m-pangandusest. Kui m-pangandus teeb Eestis jõudsat läbilööki – pea viiendik nutite-

lefoni kasutajatest on oma sead-mega pangateenuseid kasutanud –, siis reaalsete ostude tegemiseni pole veel paljud jõudnud. Neist, kel nutikas telefon taskus, on vaid 5% selle abil ka sisseoste teinud.

Küllap on nii m-pangandus kui ka m-ostud tihedalt omavahel seo-tud ja sõltuvad ka telefonide tehni-listest võimalustest. NFC ehk lähi-väljaside peetakse kõige suurema potentsiaaliga tehnoloogiaks, mis võimaldaks telefoniga mugavalt ennast tuvastada või makseid soo-ritada. NFC tuge pakuvad praegu veel ainult mõned kallima hinna-klassi telefonid, ent veelgi vähem on võimalusi reaalsete kaupmeeste juures seda tehnoloogiat ära kasu-tada. Nielseni uuringu järgi vas-tas siiski tervelt 3% Eesti nutite-lefoni kasutajatest, et nad on oma telefoniga seda võimalust kasu-tanud. Eesti kommertspankade ühine pilootprojekt NFC makse-lahendusteks ja plaanid ühissõi-dukite kontaktvaba pileti loomi-sel lubavad ennustada, et lähiaas-tatel võib selliste inimeste hulk kii-resti kasvada. 1

*Nielseni nutitelefonide uuringus osales 1567 mobiiltelefoni omanikku ja see on tehtud selle aasta juunis.

Eestlane jätab nutitelefonist maksimumi võtmatasemate võimaluste poolest tavali-sest mobiilist. Nimelt on telefonis olevad kalender ja fotokaamera kaks funktsiooni, mida kasutab üle 80% nutitelefoni omanikest. Täp-selt samamoodi on tavatelefonide omanike seas kõige levinumad – juhul, kui need on telefonis olemas – just kalender ja kaamera.

Alles kolmandana tuleb veelahe, mis eristab nutikasutajad teistest: 63% neist käib telefoniga internetis (näiteks veebi lehitsemas või meili lugemas), seda võimalust aga tava-telefonide omanikel pole.

Muidugi kasutatakse ära ka nutitelefoni teisi võimalusi: video-te � lmimist, raadio või MP3-de kuulamist, arvutist või muudest seadmetest andmete sünkronisee-rimiseks ja nendega töö tegemi-seks jne. Kõikide nende võimalus-te puhul on aga Nielseni uuringu järgi näha ka selge demograa� li-ne kallak. Rohkem ja aktiivsemalt kasutavad telefoni erinevaid või-malusi ära nooremad meessoost

kasutajad, kes end digitaalses maailmas ilmselgelt kõige

pädevamalt tunnevad.Nutitelefonide kõr-

val on teine võimas trend tehnoloogimaa-ilmas sotsiaalvõrgus-tike levik, kuid Ees-ti mobiilikasutajate jaoks pole peale kõne-de järgmine suhtlus-vahend Facebook või Twitter. Pea kõigi, nii nuti- kui ka tavatele-fonide kasutajate jaoks jääb tekstipõhises suht-luses valitsevaks kunin-gaks SMS-sõnumite saat-mine. Vaid alla poole nuti-telefoniomanikest kasutab

võimalust telefoniga sot-siaalvõrgustikku postitada.

Üllatavalt on samal tasemel ka e-kirjade lugemine/kirjuta-

mine, mida kasutab nutitelefonis vaid 40% eestlastest.

Hinnad kukuvadKuigi nutitelefonid on ajalooliselt pigem kallima hinnaklassi kaup, on nendegi hinnad alla tulnud. Tehnikaajakiri Digi ennustab, et aasta lõpuks saab Android-tele-foni kätte juba 50 euroga, prae-gu on odavaima hind 85 eurot. Sellegipoolest eristuvad nutitele-fonide kasutajad siiski oma iga-kuiste kulutuste poolest mobii-liteenustele. Nutikate telefonide omanike mobiiliarve, mis hõl-mab kõiki telefoniga seotud tee-nuseid, on isegi kuni kaks korda suurem kui vanade heade kõnete-lefonide omanikel. 35% nutitele-fonide omanikest maksab teenuse eest üle 20 euro kuus, sama osa-kaal tavatelefoni omanikest mak-sab aga vaid kuni 10 eurot.

Peale mobiilioperaatoritele mineva raha kulutavad aga nutite-lefoni omanikud ka rakenduste ja m-ostlemise peale. App’id ehk iga-

E-kirju loeb ja kirjutabnutitelefonis vaid40 protsentieestlastest.

Jättes kõrvalehelistamise, ei erine nutitelefon kasutuse poolest tavamobiilist.

te puhul on aga Nielseni uuringu järgi näha ka selge demograa� li-ne kallak. Rohkem ja aktiivsemalt kasutavad telefoni erinevaid või-malusi ära nooremad meessoost

kasutajad, kes end digitaalses maailmas ilmselgelt kõige

vahend Facebook või Twitter. Pea kõigi, nii nuti- kui ka tavatele-fonide kasutajate jaoks jääb tekstipõhises suht-luses valitsevaks kunin-gaks SMS-sõnumite saat-mine. Vaid alla poole nuti-telefoniomanikest kasutab

võimalust telefoniga sot-siaalvõrgustikku postitada.

Üllatavalt on samal tasemel siaalvõrgustikku postitada.

Üllatavalt on samal tasemel siaalvõrgustikku postitada.

ka e-kirjade lugemine/kirjuta-mine, mida kasutab nutitelefonis

kõnetelefonikasutajad

muu nutitelefonikasutajad

puutetundlikunutitelefoni kasutajad

nutitelefonikasutajad

kõik kasutajadei teaei tea51+€51+31-50€31-50

21-30€21-3011-20€11-201-10€1-10

Nutitelefonideomanikudkulutavad seadmelerohkem raha

Nutitelefon on samal ajal kalender ja kaameraNii naiste kui meeste seas on nutitelefon kõige sagedamini kalendri, kaamera ja internetilehitseja asenduseks.

PROTSENTIDES

Nutitelefoni kasutajad kulutavadkõikvõimalikele mobiiliga seotudteenustele, s.h kõne- või interneti-pakettidele rohkem kui mitte-nutitelefoni kasutajad.

PROTSENTIDES

20 €25 €

25 €25 €

15 € mediaan (kulu)

30

2118

29 35

28

2629 20

29

10

1212 11

9

9

12 1311

7

69

97

4

1820

1922

16

kõik kasutajadkalender

fotokaamera

ühendus internetti...MP3 mängija

videokaamera

andmete sünkroniseerimine teiste seadmetegadokumentidega töötamine

raadio

internetimodem

mälupulk

wifi hotspot

83

81

63

43

41

36

33

32

24

22

16

mehed84

81

62

37

36

29

24

30

19

18

10

naised82

81

62

37

36

29

24

30

19

18

10

16-24 a87

89

79

69

47

42

47

34

30

38

24

25-34 a85

82

71

49

46

41

33

34

27

23

19

35-44 a86

83

64

44

42

39

36

32

29

18

17

45-64 a78

73

44

17

32

25

20

27

14

13

6

Nutitelefoni trump on asukohapõhised teenusedNutitelefoni unikaalsetest lisavõimalustest on asukohapõhised teenused kõige popimad,

mobiilne rahakott pole veel levinud.PROTSENTIDES

app'id

GPS/asukohapõhised teenusedTriip- või QR-koodi lugemine

NFC või mobiilne rahakottvideokõne

ei midagi loetletutest

kõik kasutajad39

40

15

3

346

mehed

45

49

20

4

4

38

naised

31

28

7

2

2

58

16-24 a

54

47

20

4

5

34

25-34 a

47

42

13

2

3

40

35-44 a

44

41

20

4

2

44

45-64 a

19

32

9

2

2

61Allikas: 1546 Eesti vastajaga Nielseni uuring, graafika: Sten Kivissaar

16 12. SEPTEMBER 2012

Kuidas näevad riigimehed ja eksperdid Eestimajandust graafi kuna?

Kuidas näevad riigimehed ja

graafi kuna?G raa� k iseloomustab Eesti

majanduse olukorda suh-tes teiste Euroopa Liidu riikidega 2010. aastal,

võttes aluseks iga riigi SKT elani-

ku kohta (arvestades ostujõu pari-

teeti), mida on võrreldud Euroo-

pa Liidu keskmisega. See annab

tegelikust seisust realistlikuma

pildi kui mis tahes kasvuprot-

sent – paraku pole viimasena öel-

du valuuta, millega saaks tasuda

vajalike kaupade või teenuste eest.Poliitikute ennastupitavast

retoorikast – Eesti on tubli ja väl-

jus kriisist väga kiiresti – hooli-

mata oleme koos Ungari ja Poo-

laga Euroopa Liidu viimase (loe:

vaesema) veerandi liidrid, jää-

des tublisti maha isegi Slovak-

kiast, Tšehhist ja Sloveeniast.

Kui mitmed riigid on säili-tanud kriisieelsed näi-

tajad või neid parandanud, siis

Eesti pole jõudnud tagasi 2007.

aasta tasemele.Lisaks näitab tööjõukulude

(palk + tööjõumaksud) võrdlus,

et Eesti elanikud saavad loodud

rikkusest (lisandväärtusest) tun-

duvalt väiksema osa kui arenenud

riikide töötajad – s.t meie palgad

on põhjendamatult madalad. Kui

Euroopa Liidu tippude hulka

kuuluva Hollandi SKT on Eesti

omast kaks korda suurem (208%),

siis palkade vahe on enam kui neli

korda (431%). Oluliselt paremat

tulemust ei anna ka Eesti võrd-

lus Euroopa keskmiku Suurbri-

tanniaga (vastavalt 175% ja 263%) või Slovee-niaga (131% ja 194%).

Harri TaligaEesti ametiühingute keskliidu esimeesBulgaaria

RumeeniaLäti

LeeduEesti

SlovakkiaPortugal

TšehhiSloveenia

KüprosHispaania

Suur-britannia

IirimaaHolland

Tööjõukulu EUROT TUNNIS

20072010

2011

SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel

Eesti majanduse olukord 201031,67

28,69

19,32 19,26

15,5914,24

9,1112,25

7,907,34

5,39 5,233,84

2,90

Allikas: statistikaamet

0

30

60

90

120

150

laga Euroopa Liidu viimase (loe:

vaesema) veerandi liidrid, jää-

des tublisti maha isegi Slovak-

kiast, Tšehhist ja Sloveeniast.

Kui mitmed riigid on säili-tanud kriisieelsed näi-

tanniaga (vastavalt 175% ja 263%) või Slovee-niaga (131% ja 194%).

Kui buumi ajal oli välista-

sakaal ( jooksevkonto)

negatiivse poole pealt

väga paigast ära, siis krii-

sist taastumise ajal on ta olnud

ilmselt natuke liiga ilus. Kasvu jät-

kudes ei ole enam mõistlik oodata

jooksevkonto ülejääki. Arenevale

majandusele, kus kapitali olem on

pisike ja toimub kapitali akumu-

Minu silmis on kaks kõi-

ge olulisemat näitajat:

tööhõive – üle 624 000

hõivatu selle aasta tei-

ses kvartalis;

jooksevkonto + kapitalikonto üle-

jääk, väike väliskaubandusde� t-

siit on OK.

latsioon, on majanduse kasvutin-

gimustes väike jooksevkonto puu-

dujääk normaalne. Kapitali piir-

tootlus peaks meil võrreldes are-

nenud Euroopaga olema endiselt

kõrgem ja see peaks siia ka edas-

pidi täiendavaid investeeringuid

meelitama. Tuleb lihtsalt hoolikalt

tähele panna, et see areng suhte-

liselt tasakaalus jätkuks.

Kriisist taastumine on toimu-

nud peamiselt sisemiste ressurssi-

de ja ümberkorralduste teel, eriti

eksportivas sektoris.

Urmas Simson

Swedbanki krediidiportfelli analüüsi- ja

juhtimisüksuse valdkonnajuht

Kristjan Tamla

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse

analüüsiosakonna juht

MILJONIT EUROTTUHAT INIMEST

Hõivatud

Kapitalikon

to

Jooksevkon

to

Tööhõive – oluline näitaja

0

100200300400500600

-100

-200

-300

-400

-500

-600

-700

-800

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Allikad: statistikaamet ja Eesti Pank

Vahur Kooritsarileht@epl.ee

Nobeli preemia laureaat Paul Krugman joonis-tas hiljuti Eesti majan-duse käekäigu kohta

ühe graa� ku, mis pälvis presi-dent Toomas Hendrik Ilvese ja teiste riigijuhtide tulise pahaks-panu. Seejärel joonistati „õige” Eesti majanduse graa� k, mis pai-tab meie enesehinnangut tundu-valt rohkem.

Lõpliku tõe maale toomiseks palus Ärileht kaheksal institut-sioonil ja isikul joonistada graa-fik, mis nende hinnangul ise-loomustab kõige paremini Ees-ti majanduse praegust käekäiku. Andmete valik ja graa� ku kujun-dus olid täiesti vabad, toimetuse ainus palve oli anda vastus küsi-musele, kas meil läheb praegu hästi või halvasti. 1

12. SEPTEMBER 2012 17

Vaatamata valitsuse vai-

mustusele eelmise aasta

majanduskasvust tuleb

tõdeda, et püüdleme

alles 2006. aasta taseme poole,

millest kaks järgmist aastat jää-

vad praegu püüdmatuks. Teisisõ-

nu, rääkida sügavale kukkumise-

le järgnenud samaväärsest taastu-

misest on põhjendamatu.

Tootlikkuse minimaalne tõus

seitsme aasta jooksul illustree-

rib asjaolu, et me ei ole suutnud

teha hüpet enam väärtustatud

töö poole.

Eriti murelikuks teeb eelmise aas-

ta majanduskasvu kiuste vähene-

nud töö tootlikkus.

Pikaajaline töötus on kerki-

nud kolm korda kõrgemaks kui

2007. aastal ja on isegi võrreldes

2005. aastaga pea kaks korda kõr-

gem. Praegu on üle poole töötutest

olnud tööotsingul rohkem kui aas-

ta. Kuna graa� k ei peegelda kõiki

neid, kes on olnud sunnitud tööot-

singutel välisriikidesse suunduma,

siis on tegelik pilt veelgi kriitilisem.

Üldiselt tuleb tõdeda, et Ees-

tit iseloomustab drastiliste kõiku-

mistega majandus, kõrgema väär-

tusega töö poole suundumine on

vaevaline ja töötu-

sega võitlemisel

pakub meile roh-

kem abi naabrite

tööturg kui valit-

suse tegevus.

Rannar Vassiljev ja

Urve PaloSotsiaaldemokraatlik Erakond

SKT MILJARDIT EUROT reaaltootlikkus EUROT TÖÖTUNNIS pikaajaline töötus

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

SKT aheldatud väärtus

11,18212,311

13,233 12,747

10,93 11,17712,031

9,29,7

10,3 10,110,3

10,8 10,6

4,2%2,9% 2,3% 1,7%

3,8%

7,7% 7,1%

Allikad: statistikaamet, Eurostat

seitsme aasta jooksul illustree-

rib asjaolu, et me ei ole suutnud

teha hüpet enam väärtustatud

töö poole.

tusega töö poole suundumine on

vaevaline ja töötu-

sega võitlemisel

pakub meile roh-

kem abi naabrite

tööturg kui valit-

suse tegevus.

Viimasest kümnest aastast

on raske leida majanduse

tervikpilti iseloomusta-

vat graa� kut, mis ei näi-

taks väga tuntavat tõusutrendi. Me

ei ole veel kaugeltki soovitud jõu-

kuse ja heaolu tasemel, kuid liigu-

me sinnapoole suurte sammude-

ga. Kriiside ja Krugmanite kiuste.

Kuigi klassikaline ja tegelikult

ka täpseim riigi jõukuse näitaja

on majanduse suurus ühe elani-

ku kohta, arvestades ka raha ostu-

jõudu (SKT per capita PPP), siis

vahelduseks valisime seekord

teise graa� ku: riigi maksutulude

laekumine. Maksutulude kasv

tähendab rohkem raha kultuuri-

le ja haridusele, palkadeks ja pen-

sionideks.

See graa� k purustab muu hul-

gas müüdi, et riigi tulude tõstmi-

seks on vaja ilmtingimata maksu-

määrasid tõsta. Eestis on maksu-

koormus pigem madal ning vii-

mastel aastatel ka langustrendis,

eelarvetulud kasvavad sellegipoo-

lest ja kohati just seetõttu kiires-

ti. Maksude tõstmisest märksa

kestlikum eelarvekasvu allikas

on majanduskasv, mida omakor-

da soosib maksukoormuse väik-

sus ja maksumaksmise lihtsus.

Taavi Rõivas

Reformierakond

20032004

20052006

20072008

20092010

20112012prognoo

s

MILJONIT EUROT

2293,72508,9

2933,3

3528,5

43284499,4 4076,3

4045,64342,1

5030,3

Maksutulu

Allikas: 20

12. aasta riigieelarve seletuskiri

SKT aheldatud väärtus

11,182

Kui otsime majanduse kas-

vupotentsiaali, siis leia-

me selle ekspordist. See-

tõttu valisin kõige olu-

lisema näitajana ekspordi. Kui-

gi selliseid näitajaid, mis on

pärast kriisi kõrgemal tase-

mel kui enne kriisi, leiab

mitmeid.

Vaatame kasvõi inimestele kõige

südamelähedasemaid näitajaid

nagu palgad ja pensionid. Samas

on ka näitajaid, mis on halvene-

nud, neist olulisim muidugi töö-

tuse määr. Ekspordivõime näi-

tab majanduse konkurentsivõi-

met maailmas. See on elatustase-

me pikaajalise tõusu allikas Ees-

tis. Ekspordi uus tipp pärast krii-

si oli 1,3 korda suurem kui enne

kriisi saavutatud tipp. Seega on

Eesti konkurentsivõime maail-

mas võrreldes kriisieelsega olu-

liselt paranenud.

Mida Krugmani toodud SKT-s

ei ole pärast kriisi enam nii palju

kui enne kriisi, on muu hulgas

suur hulk ülemäärast tar-

bimist ja ülehinnatud

kinnisvara.

Ruta Arumäe

SEB analüütik

20042005

20062007

20082009

20102011

4768,7

6201,9

77198033,5

8470,1

6486,9

8744,9

12021,8

Eksport

MILJONIT EUROT

Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed.

Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koond-

andmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

Allikas: statistikaam

et

MILJONIT EUROT

2293,7

Maksutulu

pärast kriisi kõrgemal tase-

mel kui enne kriisi, leiab

mitmeid. mas võrreldes kriisieelsega olu-

liselt paranenud.

Mida Krugmani toodud SKT-s

ei ole pärast kriisi enam nii palju

kui enne kriisi, on muu hulgas

suur hulk ülemäärast tar-

bimist ja ülehinnatud

kinnisvara.

E lanike heaolu kasvu pee-geldab laiemalt sissetule-kute (tööjõukulude) kasv, mis võimaldab tõsta rah-

va elatustaset. Eesti majanduse

edulugu peegeldab ilmekalt sis-

setulekute mõõdukalt kiirem kasv

võrreldes euroalaga. Tähelepanu-

väärne ei ole mitte ainult kesk-

misest kiirem sissetulekute kasv

Eestis alates euro kasutuselevõ-

tust 1999. aastal, vaid ka sissetu-

lekute kiirem taastumine kriiside

(2000. aasta dot-com-kriis, 2003.

aasta majandussurutis, 2008. aasta

suur majanduslangus) järel, pee-

geldades majanduse paindlikkust

ja konkurentsivõimet.Kriisidest taastumine ei ole

seejuures toonud Eestis endaga

kaasa riigivõla märkimisväärset

kasvu, mis piiraks tuleviku kas-

vuvõimalusi. Väike riigivõlg on

aidanud hoida Eesti reaalsektori

� nantseerimise hinna võimalikult

madalal, mis on praegu ülioluli-

se tähtsusega euroala riikide kas-

vu taastumiseks. Kokkuvõttes on

maratonijooksu võitmiseks vaja-

lik jätkusuutlik pikaajaline kasv,

mis tugineb ikka produktiivsuse

kasvul, innovatsioonil ja konku-

rentsivõimel. Majanduse lühiajali-

ne stimuleerimine eelarvede� tsiidi

kaudu ja muud sellised dopingud

aitavad küll pehmendada majan-

dustsükleid, kuid ei saa kuidagi

olla pikaajalise kasvu mootoriks.Portugal on üks euroala lõu-

nariikidest, kes on stimuleeri-

nud majandust eelarvede� tsiidi

kaudu, mis on alates 1995. aas-

tast püsinud rohkem kui 3% SKT-

st. De� tsiidi kaudu kogutud võla-

koorem takistab kiiret taastumist

kriisist, sissetulekud pole kasvu-

le pöördunud.

Tõnu PalmNordea panga peaökonomist

-10

-5

0

5

10

15

20

25

Eesti Euroala

Portugal

Tööjõukulude kasv

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

2010

2011 2012

võrdlus eelmise aastaga

18 12. SEPTEMBER 2012

Rahandusminister teatas

hiljuti valitsuse pres-

sikonverentsil, et kui-

gi Eesti hinnatõus on

euroala kiireim, suurenevad meie

sissetulekud hinnatõusust nobe-

damalt. Statistikaameti andmed

aga rahandusministri väiteid ei

kinnita. Võrreldes 2008. aasta esi-

mese kvartaliga on keskmine palk

kasvanud peaaegu 6%. Samal ajal

on hinnad tõusnud 13,8%. Seega

on inimeste ostujõud viimase nel-

ja aasta jooksul oluliselt lange-

nud, mida kinnitab ka kuni 2011.

aasta neljanda kvartalini 11 kvar-

talit järjest langenud reaalpalk.

Palga korrigeerimine tarbija-

hinnaindeksi kasvu võrra taas-

tab töötaja palga ostujõu, kuid

palgasaajail on õigus saada

osa ka üldisest majandus-

kasvust. Paraku pole Ees-

ti inimeste jaoks toimu-

nud kumbagi. Seetõt-

tu on tekkinud olu-

kord, kus isegi haridus-, kaitse-,

sise-, sotsiaal- ja justiitsminis-

ter on viimasel ajal pakku-

nud, et järgmisel aastal

peaksid avaliku sektori

palgad tõusma. Õpe-

tajad, politseinikud,

päästeametnikud

ja meditsiinitöö-

tajad väärivad

palgatõusu.

Keskerakond

THI Palga indeksHinnadpalgad

versus

80

90

100

110

2012

2011

2010

2009

2008

Allika

s: s

tatis

tikaa

met

2012

Rahandusminister teatas

hiljuti valitsuse pres-

sikonverentsil, et kui-

gi Eesti hinnatõus on

euroala kiireim, suurenevad meie

sissetulekud hinnatõusust nobe-

damalt. Statistikaameti andmed

aga rahandusministri väiteid ei

kinnita. Võrreldes 2008. aasta esi-

mese kvartaliga on keskmine palk

kasvanud peaaegu 6%. Samal ajal

on hinnad tõusnud 13,8%. Seega

on inimeste ostujõud viimase nel-

ja aasta jooksul oluliselt lange-

nud, mida kinnitab ka kuni 2011.

aasta neljanda kvartalini 11 kvar-

talit järjest langenud reaalpalk.

Palga korrigeerimine tarbija-

hinnaindeksi kasvu võrra taas-

tab töötaja palga ostujõu, kuid

palgasaajail on õigus saada

osa ka üldisest majandus-

kasvust. Paraku pole Ees-

ti inimeste jaoks toimu-

nud kumbagi. Seetõt-

tu on tekkinud olu-

kord, kus isegi haridus-, kaitse-,

sise-, sotsiaal- ja justiitsminis-

ter on viimasel ajal pakku-

nud, et järgmisel aastal

peaksid avaliku sektori

palgad tõusma. Õpe-peaksid avaliku sektori

palgad tõusma. Õpe-peaksid avaliku sektori

tajad, politseinikud,

päästeametnikud

ja meditsiinitöö-

tajad väärivad

palgatõusu.

Keskerakond

2012

2011

2010

2009

Allika

s: s

tatis

tikaa

met

sta

tistik

aam

et

Allika

s: s

tatis

tikaa

met

Allika

s:

P araku pole 2007. aas-

tast suuri muutusi Eesti

majandusolukorras toi-

munud. Üldplaanis, pean

silmas. Loomulikult Eesti ette-

võtjad nühivad, kuis jaksavad, et

oma kasum kohapealt või mõnelt

muult turult teenida, et maksud

maksta, et täita suurt hulka nõu-

deid ja regulatsioone ja statistilist

aruandlust, millest paraku ühtegi

järeldust ei suudeta teha.

Kuidas muidu saab olla, et

e-riigina end taevani kiitvas Ees-

tis kulutab väikeettevõtja kaks-

kolm tundi autoregistrikeskuses,

et registreerida sõidukit.

Võimalik, et ühiskonnal ongi

veidi kergem, kui riigikulusid on

kokku tõmmatud, sest riigi paku-

tav abi ja teenuskeskkond ette-

võtjate jaoks on ju üsna olema-

tu. Bravuursed hõiked vallutada

küll Aasia, küll muidki turge jää-

vadki hüüatusteks võrreldes näi-

teks soomlastega, kel huvipakku-

vates sihtriikides on kümneid ja

kümneid kordi rohkem ettevõt-

jaid abistavaid saatkonna- ja kon-

sulaaditöötajaid kui Eestil.

Eesti ettevõtja istub riigis kui

söömahimuline sovetiaegses toit-

lustusasutuses. Keegi ei tunne

huvi, keegi ei teeninda, keegi ei

ütle teregi.Ettevõtja kui majanduse moto-

risti seisukohalt on korras riigi

rahandus üsna leige argument,

kui riigi tegevus seda motoris-

ti muul moel ei rõõmusta. Ette-

võtjad aga on ju omadega kor-

ras, sest võetud laenud, mida on

rohkem kui riigil, peavad olema

varade ja tagatistega kaetud. Ses

võidujooksus kohtute, äriregistri

ja võlausaldajatega jäävad mõned

mõistagi hätta ja lähevad halasta-

matult pankrotti.Seda kõike olukorras, kus Ees-

ti rahandusminister ütleb sõna-

selgelt riigikogus, et ta kulutab

maksumaksjate raha sotsialistli-

ku kontrrevolutsiooni toetami-

seks Euroopas, ning sealsamas,

et teiste ühiskondade piltlikult

öeldes kaardivõla kinnimaksmi-

ne on justkui osa väärikast käi-

tumisest.Marksismi põhjalikul õpeta-

misel on tõepoolest kauakestvad

dramaatilised tagajärjed. Sellises

olukorras talub ettevõtja oma rol-

li kui pärisori, kelle jaoks vabarii-

gi presidendi ja Krugmani sõna-

vahetus on kui tsaari kraaksa-

tus Rootsi kuninga laekahoidja

poole. Vägev, aga täiesti kasutu

ja samal ajal mõistagi õukonna

poolt palavalt kiidetud.

Kui aga vaadelda seda kasinu-

se ja kokkuhoiu poliitikat veidi

avaramalt ja tõmmata rööpjooni

elusloodusega, on kõik ju üsna-

gi paigas. Aplamad ja lennu- ehk

siis rändevõimelised isendid on

edukalt leidnud endale uued toi-

tumispaigad (töö mujal) ja koha-

lejäänutel pole varsti muud teha

kui harjutada end jahedamal ajal

siilide ja karude kombel talveund

pidama. Eesti majanduse prae-

gust seisu võiks võrrelda valmis-

tumisega pigem talveuneks.

Iseenesest on vist lugu selles,

et siinmail on harjutud raha pida-

ma püsiväärtuseks, märkamata

seda, et muus majandavas ilmas

on tegemist mängukaartidega,

mille abil majandust ja innovat-

siooni käigus hoitakse.

Tasakaalus riigieelarvel ja võla-

vabal riigikassal on mõte vaid

ühel juhul: kui selle tulemusena

on ettevõtja seatud paremasse sei-

su, tal on aidatud leida turge ja

kinnituda neile, talle on reaalselt

lihtsaks tehtud asjaajamine vähe-

malt oma riigis, ta ei pea surma-

ähvardusel täitma aruandeid oma

tegevuse kohta, millest aruannete

nõudja ei suuda teha olulisi järel-

dusi. Kui ettevõtja saab oma raha-

lise ja muu kasu.Kõik, kes on arvamusel, nagu

oleks ülima riikliku kokkuhoiu

mõju ettevõtlusele soosiv, too-

vad argumendiks olukorra, et siis

polevat ju vaja makse tõsta. Samal

ajal unustavad kasinuse apologee-

did aga ettevõtlusvabaduse ning

tööjõu ja kapitali vaba liikumise

põhimõtte, millega arulage mak-

sutõus võib päädida ettevõtjate

lahkumisega. Seega on kasinus

pigem riigi hädakaitse kui mida-

gi sellist, millest ettevõtja rõõmu

peaks tundma.Riiklikul kasinusel ja sellele

järgneval bravuursel teiste ühis-

kondade, meid ühiselt petnud

ühiskondade võlgade enda pea-

le sikutamisel pole majanduse-

ga laiemalt ja ettevõtlusega küll

mingit otsest seost ja ses mõt-

tes pole Krugman kedagi solva-

nud ega vääriti käsitlenud. Pigem

annab see tunnistust, et õukonnal

ja valitsusel on tulevikupilt üsna

ähmaseks muutunud.

Lisatud graa� k on aga joo-

nistatud 2007. aastal riigiko-

gu valimiste eelsel päeval. Kah-

juks on see olukord, valesti hin-

natud ressursid ning Bachi toka-

talikult pideva ülepürgimise illu-

sioon endiselt me saatja. Sellest

ei saa paraku kosuda emotsio-

naalselt lahedat ja jätkusuutlik-

ku majandust.

Marek Strandberg

12. SEPTEMBER 2012 19

telefon 6 803 505 mobiil 56 505 898 info@laduks.ee www.laduks.ee

TÖÖSTUSUKSED TULETÕKKEUKSED LAADIMISSEADMED

UUDISTOODE!Tuletõkke liuguksed:

EI-60, EI-120 Ühepoolsed, kahepoolsed, teleskoopuksed Kuni 8000 × 6000 mm avadele Automaatika võimalus Jalgvärava võimalus

Laduks OÜTuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312, Rae vald, Harjumaa

aastat kogemusi10

Kohtamis-teenused

LastekaubadEhted ja aksessuaarid

MänguasjadIlu jakosmeetika

AutodRestoranidRiietusFinants-teenused

Toit ja joogidKodumasinadKodu-elektroonika

ReisimineMeelelahutus

7% 7%

4%3%

8%10%

5%4% 4%

3% 3%2%

3%1%

31%

27%29%

26%20%

16%

17% 18%

14%14%

11%10%

5%

4%

Sotsiaalmeedia roll ostuotsusel

Väga tõenäoliseltTõenäoliselt

Kui tõenäoliselt te sooritaksite järgmisel aastal järgnevatekategooriate või teenuste raames ostu, olles enneuurinud sotsiaalmeedias arvustusi nende kohta?

Alli

kas:

Nie

lsen

, gra

afik

a: S

ten

Kiv

issa

ar

20 12. SEPTEMBER 2012

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

19. septembril 2012. a Tallinnas

LEPINGUD PLANEERIMISMENETLUSES JA AKTUAALSET DETAILPLANEERINGUTESRaul Keba, Jaan LindsaarOsavõtutasu 110 € + km.

20. septembril 2012. a Tallinnas

ABIKAASADE VARASUHTED. ÜHISVARA Liis ArrakOsavõtutasu 115 € + km.

21. septembril 2012. a Tallinnas

VÕLAÕIGUSSEADUSE JUUBELIKONVERENTS Villu Kõve, Irene Kull, Martin Käerdi, Tambet Tampuu, Urmas Volens, Peeter Jerofejev, Priidu Pärna, Aleksander GlikmanOsavõtutasu 135 € + km.

27. septembril 2012. a Tallinnas

UUS AVALIKU TEENISTUSE SEADUS Gaabriel TavitsOsavõtutasu 115 € + km.Hinnasoodustused!

Kui Eestit peeti hulk aega Balti tiigriks, siis Slovee-niat võis nimetada Balka-ni majandusimeks. Aja-

vahemikus 1996–2008 kasvas Slo-veenia majandus keskmiselt 4,3 protsenti aastas, see vedas sealset elatustaset kiiresti Euroopa Liidu keskmise poole. Kui 1996. aastal võrdus sealne SKT elaniku koh-ta 76 protsendiga nüüdse Euroo-pa Liidu riikide keskmisest tase-mest ostujõu pariteedi alusel, siis 2008. aastaks oli jõutud juba 91 protsendini. Eestis olid need näi-tajad vastavalt 38 ja 69 protsenti.

2009. aasta kujunes väikese ava-tud majandusega Sloveeniale kohutavaks. Praegustest euro ala riikidest kukkus siis vaid Eesti SKT rohkem – Eestil 14,3, Slo-veenial kaheksa protsenti. Slo-veenia vastus kriisile erines Eesti omast. Kui Eesti riik hakkas õige pea pärast kriisi algust eelarveku-lusid kärpima, siis Sloveenia las-kis riigieelarve julgelt rohkem kui viieprotsendilisse de� tsiiti.

Osalt oli see sundkäik, sest eri-nevalt Eestist on seal välispan-kade turuosa vaid veidi üle kol-mandiku ja riigipankade turu-osa umbes viiendik. Finantssek-tori stabiliseerimiseks tuli Slo-veenia valitsusel rahakotiraudu paotada, riigiettevõtteid rekapi-taliseerida. Panganduse pinnal hoidmist polnud võimalik mõne välisriigi hooleks jätta nagu Ees-tis (võib öelda, et Rootsi muu-tus kriisi ajal oma pankade suur-te Baltikumi-riskide tõttu siin-se regiooni pantvangiks). Tõsi,

Sloveenia valitsuse ülesannet kergendas see, et sealsetel pan-kadel oli juurdepääs Euroopa Keskpanga likviidsuslaenude-le, sest riik oli euroalasse pääse-nud enne kriisi, 1. jaanuaril 2007. Buumiaastail pingutasid pangad Sloveenias üle eeskätt ettevõtete-le, eriti ehitussektorile laenami-sega. Erinevalt Eestist ei kaha-nenud Sloveenia pankade laenu-portfell 2009.–2010. aastal, vaid isegi kasvas veidi.

Osalt oli eelarvede� tsiidi kasv ka valitsuse vabatahtlik käik. Slo-

veenia püüdis nn automaatse-te stabilisaatorite sisselülitamise teel kriisi pehmendada. Selle ase-mel et avalikus sektoris koonda-da või palku kärpida, pani Slovee-nia riigitöötajatele palka kohati hoopis juurde ja jätkas ka avaliku sektori töötajate arvu suurenda-mist. Samuti kasvasid riigi kulu-tused tööturu- ja sotsiaalkindlus-tusmeetmetele. Kui Eestis kasvas töötuse määr 2010. aastaks ligi 20 protsendini, siis Sloveenias jäi see seitsme protsendi kanti.

Kasinuspoliitika Sloveenia moodiSiis saabus ka Sloveenia mihk-lipäev. 2008. aastal oli Slovee-nia riigivõlg ainult 21 protsen-ti SKT-st, aga 2011. aastal juba 47 protsenti (ja 2013. aastal kas-vab Rahvusvahelise Valuutafon-di prognoosi järgi 56 protsendi-ni hoolimata sellest, et nüüd on Sloveeniaski hakatud ajama kasi-nuspoliitikat). Esimestel kriisiaas-tatel kergendas Sloveenia riigil laenude võtmist asjaolu, et pan-gad said riigivõlakirjade tagati-sel Euroopa Keskpangast laenu võtta. Nüüdseks aga on näiteks Moody’s langetanud Sloveenia krediidireitingu AA-2-lt BAA-2-ni, mis on vaid kaks astet kõrgemal

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

SloveeniamihklipäevJälgides viimaste kuude hirmujutte Sloveeniast, et võib-olla saab sellest järgmine euro-ala riik, mis vajab päästmist, tuleb meelde eesti vanasõna: igal oinal on oma mihklipäev.

rämpsvõlakirja staatusest. Taga-tiseks võtab EKP Sloveenia riigi-võlakirju endiselt, aga see ei ole enam kaugeltki nii muretu rahas-tamiskanal kui kriisi alguses. Veel-gi hullem on see, et aastail 2014–2016 aegub suur kogus Sloveenia riigivõlakirju. Kas ja kuidas neid re� nantseerida õnnestub, on riigi praegust seisu arvestades valitsu-sele väga valus küsimus.

Euroala kriisimehhanismidele ei oleks Sloveenia hädast pääst-mine tegelikult märkimisväärne koorem, sest tegemist on Eestist vaid pisut suurema riigiga. Slo-veenlastele endile on olukord muidugi valus. Valitsus, mis vahe-peal on vahetunud – vasaktsent-ristliku asemel on tulnud parem-tsentristlik –, tuli kevadel välja plaaniga kärpida avaliku sek-tori palkasid 15 protsenti. Selle peale alustas 80 000 riigitöötajat streiki ja valitsus vähendas pal-gakärpeplaani seitsmele-kahek-sale protsendile.

Töötuse määr on Sloveenias nüüdseks tõusnud ligi üheksa protsendini ning võib lähiaasta-tel vähehaaval veelgi tõusta, sest tööseadusandlus ei ole tööandjaid uusi töökohti looma innustav, eri-ti ebakindlates majandusoludes.

Sloveenia kõige pakilisem probleem on praegu pangan-dus. Moody’se hinnangul vaja-vad kolm suurt panka – Nova Ljubljanska Banka, Nova Kre-ditna Banka Maribor ja Abanka Vipa – kapitalisüsti, mis võrdub kahe kuni kaheksa protsendiga Sloveenia SKT-st. Just pangandu-se probleemid on teinud Slovee-niast järgmise kandidaadi euroala tõenäoliste abivajajate reas.

Eesti seisukohast õpetlik on Sloveenia riigivõla lugu. Kriisi sisenes see väikeriik ju väga taga-sihoidliku riigivõla ja SKT suhte-ga, aga piisas kõigest mõnest aas-tast, et võlasuhe kerkiks 60 prot-sendi lähedale. Raskuste lõppu, mis võimaldaks hakata võlakoor-mat vähendama, aga seni veel ei paista, pigem seisab hullem alles ees. 1

Sloveenia laskis riigieelarve julgelt rohkem kui viieprot-sendilisse defi tsiiti.

-2

0

2

4

6

8

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

0

5

10

15

0

10

20

30

40

0

10

20

30

40

50

7168,6

8298,1

9958,3

11970,6 12158,8

10324,810674,6

11918,4

12648,1

13404,613598,7

14337,1

15442,4

17199,1

18523,2

17518,2 17545,9 17631,8 17626,018038,7

eurot

eurot

eurot

euroteurot

euroteurot

eurot

eurot

euroteurot

eurot

eurot

eurot

eurot

eurot eurot eurot eurot

eurot

+6,3%

+8,9%

+10,1%

+7,5% -3,7%

-14,3%+2,3%

+7,6%

+2,0%

+3,6%+4,4%

+4,0%

+5,9%

+6,9%

+3,6%

-8,0% +1,4% -0,2% -1,0%+1,4%

SloveeniaEesti

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Buumi- ja kriisikeerises:Eesti Sloveenia

SKTelanikukohta

Allikas: IMF World Economic Outlook andmebaas, graafika: Sten Kivissaar

versusAastane inflatsioon

PROTSENTIDES

Kaupade ja teenusteimpordi muutus

PROTSENTIDES

Kaupade ja teenuste ekspordi muutusPROTSENTIDES

Töötuse määrPROTSENT TÖÖJÕUST

ValitsuskulutusedPROTSENT SKT-ST

RiigivõlgPROTSENT SKT-ST

12. SEPTEMBER 2012 21

-2

0

2

4

6

8

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

0

5

10

15

0

10

20

30

40

0

10

20

30

40

50

7168,6

8298,1

9958,3

11970,6 12158,8

10324,810674,6

11918,4

12648,1

13404,613598,7

14337,1

15442,4

17199,1

18523,2

17518,2 17545,9 17631,8 17626,018038,7

eurot

eurot

eurot

euroteurot

euroteurot

eurot

eurot

euroteurot

eurot

eurot

eurot

eurot

eurot eurot eurot eurot

eurot

+6,3%

+8,9%

+10,1%

+7,5% -3,7%

-14,3%+2,3%

+7,6%

+2,0%

+3,6%+4,4%

+4,0%

+5,9%

+6,9%

+3,6%

-8,0% +1,4% -0,2% -1,0%+1,4%

SloveeniaEesti

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Buumi- ja kriisikeerises:Eesti Sloveenia

SKTelanikukohta

Allikas: IMF World Economic Outlook andmebaas, graafika: Sten Kivissaar

versusAastane inflatsioon

PROTSENTIDES

Kaupade ja teenusteimpordi muutus

PROTSENTIDES

Kaupade ja teenuste ekspordi muutusPROTSENTIDES

Töötuse määrPROTSENT TÖÖJÕUST

ValitsuskulutusedPROTSENT SKT-ST

RiigivõlgPROTSENT SKT-ST

22 12. SEPTEMBER 2012

Eestlase leiutatud voldikkann püüab Lõuna-Ameerika

turule pääsedaEestlase disainitud voldikkannus saab kilepiima

hoida, siinmail edukale tootele otsitakse aktiivselt turgu ka näiteks kauges Tšiilis.

12. SEPTEMBER 2012 23

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee

roll-up stendid

flaierid

kutsedkleebised

visiitkaardid

koopia3.ee

voldikud

plakatid

kalendrid

Voldikkannu näol on tege-mist ettevõttes Foldplast polüpropüleenist väl-ja stantsitud kujundi-

ga, milles saab lihtsalt kilepiima koduses külmkapis hoiustada. Kannu saab pakile kleebitud juhi-se järgi kasvõi poes kokku volti-da. „Kann on olnud tootmises ja seda on ka turustatud nii Eestis kui ka Venemaal,” vahendab Vei-ko Liis, tootedisainer ning voldik-kannu idee autor. „Eestis on müü-dud umbes 40 000 kannu, nii et hetkel peaks igal 30. eestlasel see kodus olema,” lisab ta. Lisaks tar-bijatele on toodet kiidetud ka too-tedisaini konkurssidel. Liis tõdeb, et on proovinud toodet müüa ka välismaale, sest kilepiim on levi-nud paljudes riikides üle maailma – Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafri-kas, Kanadas, Inglismaal, Ukrai-nas ja mujal, kuid reaalsete tehin-guteni pole siiski veel jõudnud.

Alar Mäerand, kes püüdis vol-dikkannu Tšiili turule viia, tõdeb esmalt, et tegemist on vägagi ahvatleva turuga, kuna elab seal ju 17 miljonit inimest, kellest ligi-kaudu kuus miljonit asuvad pea-

linnas Santiagos. Mäerand, kes osales Startup Chile’i programmis ning elas Santiagos kokku kümme kuud, toob esile kolm suurimat takistust, mis turulepääsu takis-tasid. Esiteks nimetab ta keelt ja kultuuri. „Ilma hispaania keelt oskamata on seal suhteliselt või-matu asju ajada,” tõdeb ta. „Ja ei piisa ka lihtsalt klassikalisest his-paania keelest, vaid oleks soovitav osata ka kohalikku dialekti,” lisab ta. „Loomulikult tuleks kohalik-ku turgu ka eelnevalt uurida, sest seal on kultuurilised eripärad ja paljud tooted ja teenused toimi-vad hoopis teisiti kui meil. Näiteks piim pakendatakse 100 protsenti tetrapakkidesse, sest kasutusel on ainult kõrgpastöriseeritud piim,” vahendab ta voldikkannule oluli-se takistuse ilmnemist.

Teise olulise faktorina tõstab Mäerand esile elanikkonna kihis-tumist klassideks. Nimelt on suur osa riigi rikkusest kogunenud väi-kese seltskonna või perekondade kätte. „Reaalses ärimaailmas asju ajades tähendab see, et kauban-dusketid, kaevandused, veinitoot-mine, haridusasutused jne on hal-latud väikese ringi inimeste poolt. Ka teenused on paljuski mono-poliseerunud. Näiteks pangandu-ses ülekanded ja kaardimaksed on põhimõtteliselt ühe monopool-se ettevõtte käes,” avab Mäerand tausta. Kolmandaks tõstab ta esi-le võõrana turule sisenemise kee-rukuse. See tähendab seda, et kui oled madalamast klassist või võõ-ras (loe: välismaalane) ja sul puu-

duvad kontaktid õiges seltskon-nas, siis on väga raske kuskil jutu-le pääseda ja midagi saavutada.

„Voldikkannude puhul sai ilm-selt üheks takistuseks transpordi kõrge hinna tõttu toote kõrge lõpp-hind. Seal on tugev kaubavahetus Hiinaga, kuna Hiinasse transpordi-takse vasemaaki toorainena, siis on ilmselt ka vastupidine kauba trans-port soodustatud. Seega tasuks ehk kaaluda võimalust Hiinas tootmi-seks ja sealtkaudu toodete trans-pordiks,” tõdeb Mäerand. „Lisaks sai ilmselt takistuseks õigete kon-taktide puudumine. Me küll ürita-sime sellise strateegiaga läheneda, et proovisime leida kohaliku part-neri, kes proovis meid oma kontak-tidega aidata, aga ilmselt ei olnud neil piisavad kontaktid või siis ei sobinud see toode antud turule.

•• Ladina-Ameerika elanike arv on tõusujoones ning koos sellega kas-vab märgatavalt ka nende ostu-jõud. Mõnede ekspertide hinnan-gul kahekordistub sealse regiooni keskklass juba 2020. aastaks.

•• Viimase kümnendi jooksul on regioon olnud üks tugevama majan-duskasvuga piirkondi, kasvades keskmiselt neli protsenti aastas. Samal ajal on Ladina-Ameerikasse jõudnud ka rekordarv välisinvestee-ringuid. Kasvu üheks alustalaks on endiselt kestev maavarade buum, kus nafta, maagaasi ja väärismetalli-de hinnad maailmaturul jõuavad üha

taga ülimat efektiivsust teenustes, vaid lepitakse ka väiksema efek-tiivsusega, kui see pakub rohke-matele inimestele tööd.

„Võrreldes teiste naaberriiki-dega Lõuna-Ameerikas on Tšiili ärikultuur oluliselt parem. Pean silmas, et see ei ole nii mañana („homme” hispaania keeles – toim) kui näiteks Argentinas. Kokkulepitud asjadest peetakse kinni, kohtumisele tullakse aeg-sasti. Siiski jäi silma ka see, et esimesse kohtumisse suhtutakse väga positiivselt ja lubatakse asja-dega kindlasti edasi minna. Kui aga jutt läheb konkreetsemaks, siis ei taha asjad enam liikuda,” vahendab Mäerand kogemusi.

„Voldikkannu odava laiatarbe-kaubana piimaletis müümine on praeguseks ennast ammendanud ja suurte partiide tootmist hetkel ei planeeri. Pigem tahame liikuda tagasi väiksemate tootmiskoguste suunas, et saaks kasutajatele pare-mini edastada sõnumit säästlikust tarbimisest,” vahendab Liis plaa-ne voldikkannu turustamisega. 1

•• Programm on Tšiili valitsuseinitsieeritud ettevõtmine, mille-ga püütakse meelitada Tšiilisse eesrindlikud start-up’id üle maail-ma. Programm pakub osalevatele meeskondadele 40 000 USA dol-larit, ilma et see tähendaks osa-lust idufi rmas. Programmis osale-vad meeskonnad üle maailma.

Piret Potisepparileht@epl.ee

Ahvatlev Ladina-Ameerika

Startup Chile

kõrgematele tasemetele. Kõik need faktorid ongi viinud märkimisväärse majanduskasvu ning elanike jõuku-se tõusuni. See omakorda aga tähen-dab miljoneid inimesi, kes on tõus-nud vaesusest keskklassi ning saa-vad endale lubada suuremal hulgal tooteid. Loomulikult märgivad sel-lised muutused ka suuri võimalusi nii investoritele kui ka ettevõtjatele.

•• Ladina-Ameerika on parajas-ti regioon, kus keskklass on tõu-suteel, tarbimine hoogustub, mis omakorda tähendab suuremat vajadust laiatarbekaupade ja -tee-nuste järele.

Kuna turul oli valitsevaks tetra-pakkides piim, siis selleks, et vol-dikkannust kasu oleks, oleks pida-nud midagi väga oluliselt muutma turu toimimises. Samas joogijogur-tit pakiti küll enamasti kilepaken-disse, kuid selle turuosa on võr-reldes piimaga oluliselt väiksem,” ütleb ta kokkuvõtvalt.

Plaanid ka parkimiskellagaMäerand ütleb, et lisaks uuris ta ka võimalust elektroonilist parkimiskella Tšiili turule viia, kuid seegi projekt on peatunud. Nimelt on Tšiilis parkimise süs-teem hoopis teisiti üles ehitatud – kasutatakse palju inimtööjõu-du. Igal tänavalõigul on inime-ne füüsiliselt kohal, kes parkimist korraldab ja tasusid korjab. Tuleb arvestada, et seal kultuuris ei aeta

RADEMAR, SPORTLAND, SILJASPORT, MARATON SPORDIKAUBAD, JOOKSUEKSPERT, SPORTLAND JOOKS

RADEMAR, SPORTLAND, SILJASPORT, MARATON SPORDIKAUBAD, JOOKSUEKSPERT, SPORTLAND JOOKS

Uued sügiskollektsioonid nüüd saadaval.

Uued sügiskollektsioonid nüüd saadaval.

ww

w.a

sics.ee

ww

w.a

sics.ee

GEL FUJISENSOR GTX

Inner Lock Lacing

Impact Guidance System (I.G.S.)

Solyte

Rock Protection Plate

Lace Pocket

3M Reflective Scotchlite

Trusstic System

AHAR

ComforDry Sockliner

GORE-TEX Upper

Visible Rearfoot GEL

Trail Sensor System

Kahekihiline topeltpaelutus mis pingutab välis- ja sisekülje eraldi. Paelutuse ajal pingutatakse kaks sisemist rihma ka ümber

labajala tagamaks kindel istuvus ja lisatoestus. on ASICS-i disainifilosoofia mille eesmärgiks on panna

jalatsikomponendid kannast varvasteni effektiivselt tööle nii, et kehale oleks tagatud võimalikult loomulik liikumine. ASICS disainerid püüavad

täiustada, mitte korrigeerida, jalgade loomupärast liikumist. on spetsiaalne lööki summutav vahetalla materjal mis on ühlasi ka väga

kerge ning suurepärase löögitagasusjõu ja vastupidavusega. Spetsiaalne vahetalda integreeritud õhuke plaat mis

kaitseb jalga teravate objektide, nagu kivid ja puujuured, eest. on jalatsikeeles paiknev tasku kuhu saab peita jalatsipaelte otsad.

Kaitseb paelte okstesse ja kepikõnni keppidesse takerdumise eest. heklurid parandavad liikuja märkamist vähese

valgusega tingimustes. on kerge vormi pressitud vahetalla komponent mis ühendab jalatsi ees- ja tagaosa ning tasakaalustab

jala enne äratõuget. ASICS High Abrasion Resistance Rubber (AHAR) on vastupidav kummimaterjal mida kasutatakse välistalla kõige

enam koormust saavates osades. Parandab oluliselt välistalla vastpidavust. ComforDry sisetald annab optimaalse

summutuse ning tagab jahedama, kuivema ja tarvislikuma jalatsi sisekliima. Veekindel ja hingav pealsematerjal mis kaitseb

jalga halbades ilmastikutingimustes. ASICS GEL on silikoonpõhine summutussüsteem mis loodud nii proffesionaalide

kui harrastajate vajadusi silmas pidades. Kannaossa paigutatud GEL tagab summutuse erinevates suundades, absorbeerib löögijõudu ja aitab

tasakaalustada jalga kannapuutel. tagab võimalikult suure maakontakti jalalaba erinevates positsioonides. Tagab hea

stabiilsuse ja toe kui jookstakse väga kiiresti vahelduval pinnasel – nii öelda off road.