Nädalavahetustel eriti head hinnad.

Milline oli Slovakkia ja Soome kogemus euroga? #Euro: mudast ei vii välja ühtki mõnusat teed #Kas keegi suudab Eesti Energiat kontrollida? #Vene miljardär plaanib Narva külje alla õlitehast

Indrek Neivelt: sabajuurikas ütleb, et midagi on valesti

HIND 25 KROONI

KOLMAPÄEV

9. juuni 2010

Kümme aastat euro kõige suurem fanaatikolnud ettevõtja Indrek Neivelt on euroraha

suhtes järsku skeptiliseks muutunud ja küsib,kas praegu on ikka eurot vaja. Loe •• LK 6–9

NR 5

ILLUSTRATSIOON: HILLAR METS

2 9. juuni 2010

Eurost teiste näitelSel le kuu Äri le hes kir jel dab Soo mes kaua ela nud ja seal eu -ro tu le kut ko ge nud Too mas Tärk, kui das te ma ja seal ne rah -vas pä rast eu ro saa bu mist poes käi tus. Esi teks peab ta kõigesuu re maks ris kiks se da, et ini me sed ku lu ta vad nõnda, et eisaa õie ti aru, mis on eu ro hind. Tei seks läks ae ga li gi aas ta,en ne kui näi teks tal en dal lõppes va ja dus poe le ti ees näp -pu del hin du mar ka des se ar vu ta da, et kui pal ju mis ki ik ka gimak sab.

Vii ma ti võttis aga eu ro ka su tu se le ela tus ta se melt mei lepal ju lä he da sem Slo vak kia. Ka seal ne ko ge mus ütleb, etpea mi ne mu re en ne eu ro saa bu mist oli hin natõus. Ja jaa -nua ris 2009 kor ral da tud küsit lu ses tun ne tas ki en da mee lesteu ro saa bu mi se ga seo tud inf lat sioo ni 43% vas ta nu test, aas -ta lõpul ju ba 57% küsit le tu test. Ühes uu rin gus vas tas lau sa70% ini me si, et nen de mee lest on eu ro kaa sa too nud hin -natõusu.

Möö du nud aas ta det semb ris ar vu tas veel 56% slo vak keeu ro hin nad kroo ni deks. Münti de ka su ta mi ne on Slo vak -kias tei nud pea va lu aga pi gem kaup mees te le kui tar bi ja te le– eri ti väi ke pood ni ke ku lud on sel le ga kõvas ti kas va nud.

Äri le he märt si numb ris kir ju ta si me sel lest, et mii ni mum -sum ma, mi da pan gaau to maat hak kab Ees tis väl jas ta ma, onkümme eu rot ehk na tu ke roh kem kui 150 kroo ni. Põhju seksviieeu ros te väi de ta valt kehv kva li teet – ma si nad kip pu vatneid ra hatäh ti lõhki re bi ma ja um mis tu vat.

Nüüd on mõni pank tea ta nud, et ot sib teh ni list la hen -dust viieeu ros te ra hatäh te de väl jas ta mi seks su la ra haau to -maa ti dest pä rast eu ro le üle mi ne ku ka henä da la se kat se pe -rioo di lõppu. Tõsi, on rii ke, kus pan ga -ma si nad väl jas ta vad mii ni mum sum -ma na ko gu ni 20 eu rot, kuid on ka näi -teks Por tu gal, kus ATM-id toi me ta -vad ra hu li kult viieeu ros te ga.

Näi teks Luk sem bur gis on mi ni -maal seks sum maks sea tud 20 eu -rot, ent tei ne kord vis kab ma sinsel le ra ha port su ik ka gi väl javiieeu ros tes. Kus siis on konks? Jamil leks sel li ne tants? Kas Ees tihoo ne tes se-tä na va te le pai gal da -tud ra ha ma si nad on tões ti siis niipal ju oda va mad ja keh ve mad? 1

And res Ei lartärilehe toimetaja

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194Vastutav väljaandja ja peadirektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400, peatoimetaja: Lea Larin,680 4400. Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500.Äri leht il mub 10x aas tas, iga kuu teisel kolmapäeval.Hind üksikmüügis: 25 kr Hind tel li des: üks num ber 19,90 kr. Ees ti Päe va le he äri pa ke ti ja tööp äe va pa ke ti tel li jad saa vad Äri le he automaatselt. Tel li mi ne: 680 4444, klienditugi@epl.ee

© Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite, k.a päevakajalisel,majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h nendeedastamine ja reprodutseerimine ilma Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nendeselguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohtavõite pöörduda pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Mikk Saluintervjuu •• LK 6–9

Ind rek Nei velt:mõtleks jä re le, kas prae gu on ik ka eu rot va ja

Ees ti Päe va leht kor ral dab oma juu -be liaas ta raa mes 25. au gus til eks -por di aas ta kon ve rent si, prog ram mikäi gus viiak se osavõtjad külla kapõhja naab ri te hu vi ta va tes se eks -por diet tevõte tes se.

Mui du gi ja ga vad oma ko ge mu sija saa dud õppe tun de kon ve rent sil kamit med meie en da tõsi sed eks por ti -jad, kuid eri li sel väl jasõiduis tun gil onkon ve rent si osa lis tel li saks võima likoma sil ma ja kõrva ga uu ri da, mil lis teva hen di te ja idee de ga on meie naa -ber rii gi et tevõtjad edu püüdnud.

Laias laas tus ja gu neb kon ve rentska heks. Esi me ses ses sioo nis rää gi -tak se et tevõte test, mis te gut se vadtra dit sioo ni lis tel te ge vu sa la del jamil le te ge vu ses on täht salt ko haltoot mi ne, teh no loo gia ja tööjõud.Tei ses ses sioo nis on oma kor da jut -tu sel lis test et tevõte test, mil le pa ku -ta vat ei saa käe ga kat su da või mil lejuu res ka su tus mu ga vus, uuen dus -lik kus ning mul je on ehk täht sa -mad ki kui füüsi li ne too de ise.

Soo me fir makülas tus te peatükistut vus tab Ees ti Päe va leht muu hul -gas näi teks pi si ke sest Kol la lin na ke -sest pä rit ja pu tu ka mõõtu õmb lus -ko jast üle maailm seks di sai ni- jatoot mis fir maks kas va nud Gol laedu lu gu. Ku na gi No kia külje all sir -gu nud Gol la on prae gu seks kas va -nud täies ti ise seis vaks kau bamär -giks, mis too dab mit me su gus teelekt roo ni lis te sead me te tar vismoe kaid kot te ja müüb neid ka Ees -tis laial da selt.

Gol la juht Pet ri Kähkö nen vii tab,et ini me sed ka su ta vad jär jest roh -

Ees ti Päe va leht viib tuurile Soo me eks por di -fir ma des se

Sta tis ti kaa me ti hil ju ti se uu rin gu tu -le mus test sel gub, et Ees ti ela ni kudkan na ta vad ko dus kõige roh kemmüra ja lär mi käes.

Ni melt kur tis ko gu ni li gi 35 prot -sen ti Ees ti leib kon na liik me test, etneid häi rib elu ruu mi kos tev müra.Pi sut üle 28 prot sen di ela ni kest agakae bas sel le üle, et ko du ümb ru seson ülemää ra prah ti. Al la 20 prot sen -

Eest la sed on müra van gisdi ela ni kest pi das prob lee miks ku ri -te ge vust ko du lä he du ses, ko durõskus val mis tas pea va lu 13,5 prot -sen di le, lä bi las kev ka tus seits me leprot sen di le ja vaid 4,7 prot sen dijaoks oli ko du lii ga hä mar.

Loo mu li kult kurt sid ko ju kost vamüra ja prügiu pu tu se üle kõige roh -kem Põhja-Ees tis ela vad ini me sed.1Äri leht

Andres Reimer energiahiiust •• LK 14–16

Kes suu daks Ees ti Ener giat puu ris hoi da?

Villu Zirnask rahaliidust •• LK 12–13

Eu ro mu dast pääst mi -ne nõuab ime vi gu rit

Erik Aru euro-kogemusest •• LK 10–11

Mil li ne oli Slo vak kia ja Soo me ko ge mus eu ro ga?

Tiiu Laks suveteatrist •• LK 18–19

Pub li kupõud on teat ridet te vaat li kuks tei nud

Veiko Visnapuu spordi-keskustest •• LK 22–23

Ees tis se ra ja ta vadsuu red spor di kes ku -sed top pa vad

Majandus graafikutes •• VT ÄRILEHTE

Äri le he graa fi kud ja il lust rat sioo nid on tei nud Ala ri Pa luots

Teh ni li se jä re le val ve ame ti juu ni al -gul aval da tud ra por tist sel gub, etkesk kon na mi nis tee riu mi Tal lin nasüda lin nas paik ne vat pea hoo net tu -leb iga kuue kuu ta gant kok ku va ju -mi se kar tu ses üle mõõta.

Kesk kon na mi nis tee riu mi hoo nenõue te le vas ta vu se hin da mi ne oliteh ni li se jä re le val ve ame ti üks eel mi -se aas ta ma hu ka maid töid. Ni melton hoo ne konst rukt sioo nid va ju mi setõttu ko ha ti olu li selt de for mee ru -nud, mistõttu tek kis kaht lus ma ja

Kesk kon na mi nis tee riu mipeahoo ne va jub

eda si se ka su ta mi se ohu tu ses.Eks per tii si käi gus ei tu vas ta -

tud küll ot sest oh tu konst rukt -sioo ni de kan devõime le, kuidome ti pa ni jä re le val ve amet pai -ka konk reet sed ju hi sed, mi dahoo ne oma nik peab jär gi ma,muu hul gas tu leb iga poo le aas tata gant va ju mismõõtmi si te ha.Pilt li kult on tek ki nud olu kord, kusamet ni kud võivad hoo net küll ka -su ta da, aga et te vaat li kul t… 1Äri leht

kem eri ne vaid elekt roo ni li si sead -meid ja mui du gi ot si vad sa mal ajalvõima lust, kui das sel le ga võima li -kult fun ky ja eripä ra ne väl ja nä ha. Jasel leks tu leb te ha n-ö ümb ris, mis eioleks liht salt ümb ris. Nii liht ne on -gi… Gol la rõhub sel le le, et igaüheloleks võima lik oma mo biil te le fon,sülear vu ti või fo toa pa raat pis tapõne va must ri ja mu ga va lõike gakot ti. Nõud lus sel li se isi kupä ra pak -ku va va hen di jä re le on Gol la too tedlüka nud mõne aas ta jook sul ko gu -ni maail ma sa jas se rii ki.

Veel 2008. aas tal oli Gol la pal galvaid 38 töö ta jat, nüüd on neid 60rin gis. Käi ve on suu rusjär gus 28 mil -jo nit eu rot. Kon to rid Soo mes, Sak -sa maal, Prant sus maal, Jaa pa nis,Hii nas ja Amee ri ka Ühend rii ki des.Too te di sain te hak se mui du gi äraSoo mes. Kuid fir ma too teid müüak -se nii pal ju des rii ki des, et kui sa dapäe va jär jest rei si da, siis peaks igapäev uue rii gi et te võtma, et Gol lajäl ge des püsi da.

Kui gi Gol la söös tis es malt tu ru leNo kia part ne ri na – oli gi gan di le all -han ki jaks –, siis te ge li kult hak kasko ti meist ri äri eri ti õit se ma pä rastNo kia-pe rioo di lõppu. Fir ma võttissuu re maid ris ke, laien das too te va -li kut, lei dis di sai nis õige nõksu jauued tu rud. Prae gu on asi ko du hoo -vist kau gel, fir ma val lu tab en neo le -ma tu usi nu se ga näi teks Amee ri ka jaAa sia mää ra tut tur gu.

Eks Gol la, aga ka teis te Ees ti jaSoo me fir ma de sa la dus te ga saab lä -he malt tut vu da kon ve rent si käi gus.Äri leht

Eesti Päevalehe konve-rentsi raames saab

tutvuda ka isikupäraseidkotte tootva Golla

saladustega.

FOTO: REUTERS

9. juuni 2010 3

Eesti ekspordi aastakonverents

25. august 2010

Info ja registreerimine: est.best-marketing.com, tel 509 8759

10.00-10.30 Kogunemine ja laevale minek

10.30-11.15 Peaminister Andrus Ansipi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnavõtud

11.15-12.45 I sessioon: Eesti eksportööride edulood Mark Berman (BLRT) Margus Liivamägi (Printall) Rolf Relander (Bellus) Kuldar Leis (Premia)

13.00-14.30 Lõuna

14.30-16.30 II sessioon: Eesti eksportööride edulood Peep Põldsam (Modesat) Tauri Sumberg (Legendijuhtimise AS) Priit Alamäe (Webmedia) Kristjan Hiiemaa (ERPLY)

16.30-17.00 Maaleminek Helsingis ja bussidesse jagunemine

18.00-21.00 Soome edukate eksportööride külastused: Golla Marimekko (kinnitamisel) Management Events Marinetek (kinnitamisel)

21.00-22.00 Laevale tagasiminek

22.00-23.00 Kerge õhtueine

24.00 Maaleminek Tallinnas

Väljasõiduistung Tallinn – Helsinki – TallinnTallink M/S Baltic Princess pardal

4 9. juuni 2010

Slantsõ asub Ees ti põlev ki vi kae van -dus test vä hem kui sa ja ki lo meet rikau gu sel Le ning ra di ob las tis. Nar -vast on sin na möö da maan teed 70ki lo meet rit, kuid ot se Ees ti pii ri ni onli gi 35 000 ela ni ku ga lin na ke sestvaid al la 20 ki lo meet ri.

Nõuko gu de ajal läks ko guSlantsõ põlev ki vi kae van dus te too -dang Nar va elekt ri jaa ma de le. Siiselas linn ise gi nii häs ti, et Ees tist käi -di seal se tes pa re mi ni va rus ta tudkaup lus tes kraa mi kok ku ost mas.

Ise sei sev Ees ti vä hen das aga iga aas -ta ga Slantsõst põlev ki vi ost mist, ku -ni lõpe tas sel le 2005. aas tal soo tuks.Lin na le tä hen das see to taal set hä -vin gut.

Veel 1990-nda te al gul töö tas lin -nas li gi 6000 kae vu rit, prae gu onneid kümme kor da vä hem ja nei le giei ja gu iga päev tööd.

Slantsõs vii mas tel aas ta tel käi -nud Ve ne maa en da aja kir ja ni kudkir jel da vad lin na lühi dalt: dõra ehkauk. Nii moo di öel dak se Ve ne maaltäies ti al lak äi nud pai ka de koh ta.Mi na sõit sin Slantsõst lä bi tä na vuühel märt si kuu õhtul. Ise gi kesk lin -nas oli nä ha vaid üksi kuid au to sid jaini me si. Määr du nud lu me ku hi la teslin na il me muu tis go gol li kult tont -li kuks ka as jao lu, et põle sid vaidüksi kud tä na va la ter nad.

Lin na sis sesõit jat hir mu ta sidma haj äe tud mus ta vad ma jad, mil -le uk sed ja ak nad olid väl ja löö dud.Nen de ma ja de ta ga, um bes viie ki -lo meet ri kau gu sel asub ki Slantsõ ai -nus töö tav, õige mi ni hin git sev kae -van dus, mis kuu lub mil jardär Vek -sel ber gi hol ding-fir ma le Re no va.Ülejää nud kolm kae van dust su le tiju ba aas taid ta ga si.

Mai lõpus tea tas tun tud ma jan -du suu dis te agen tuur Bloom berg, etVek sel berg on ot sus ta nud rii gilt väl -ja os ta Slantsõs asu va põlev ki viõli -te ha se. Õli te ha se ost mi ne oleks sel -les mõttes loo gi li ne samm, et te hasja põlev ki vi kae van dus on ühe ke tikaks lüli.

Re no vas pro jek ti ga te ge le va di -rek to ri Ja kov Te si se sõnul ka vat sebVe ne maa vii ma ses ri kas te ede ta be -lis 16. koh ta hoid nud Vek sel bergesial gu in ves tee ri da 40 mil jo nit dol -la rit (510 mil jo nit kroo ni) põlev ki -viõli toot mi se taas ta mis se tei selpool Ees ti pii ri. Vek sel ber gi va ran -du se hin das aja ki ri For bes eel mi seaas ta lõpus 6,4 mil jar di le dol la ri le.

Ju hul kui 2004. aas tast seis vaSlantsõ õli te ha se käi vi ta mi sest saabpä rast kor du vaid lu ba du si mil jardärVek sel ber gi hu vi tõttu tõepoo lest as -ja, siis ku ju neb sel lest kon ku rent ju -ba Ees tis töö ta va le Vi ru Kee miaGru pi (VKG) põlev ki viõli te ha se le jara ja ta va le Ees ti Ener gia te ha se le.

Slantsõ te ha se re no vee ri mi se gata he tak se vii mas te and me te jär giühe le poo le saa da järg mi se aas ta

Jaa nus Piir sa lujaa nus.piir sa lu@epl.ee

Ve ne maa mil jardärVik tor Vek sel bergta hab väi de ta valtEes ti eks per ti de abi ga taas ta da põlev -ki viõli toot mi seSlantsõs, et kon ku -ree ri da eest las te ga.

Vene mil jardär plaa nib Nar va külje al la õli te hast

Püssi

Kiviõli

Kohtla-Järve

Jõhvi

Sillamäe Jaanilinn

Slantsõ

Peipsi järv

Narva

Narva-Jõesuu

EESTI VENEMAA

10 km

lõpuks. Ja kov Te si se sõnul ka vat sebRe no va kae van da da 2012. aas talmil jon ton ni põlev ki vi ja too ta sel -lest 140 000 ton ni põlev ki viõli. Seejääb vä he malt esial gu olu li selt al laEes ti te has te ka van da ta va te le mah -tu de le.

Hu vi tav on see juu res, et väi de ta -valt ai ta vad Re no val te hast taas ta daEes ti spet sia lis tid. Tun tud Ve ne aja -le he No va ja Ga ze ta (seal töö tas An -na Po lit kovs ka ja – J. P.) re por ter kir -ju tas tä na vu veeb rua ris oma re por -taažis Slantsõst, et koh tas te ha sesjust Ees tist saa bu nud spet sia lis te,kes pi did hin da ma, kas te hast onvõima lik taas ta da ja kui pal ju seemak sab. Aja le he and me tel oli piltkurb, sest ena mik te ha se tseh he oliju ba aas taid seis nud.Ees ti Ener gia ja VKG pres sie sin da -jad kin ni ta sid ke va del Ees ti Päe va -le he le, et nen de spet sia lis tid Slantsõte hast ei nõus ta. Tea dao le valt onVKG tütar fir mad va rem tei nudkoostööd Slantsõ põlev ki vi kae van -da ja te ga.

Vek sel ber gi nõus tu mi ne põlev ki -viõli toot mis se in ves tee ri mi se ga ontäh tis ka po lii ti li selt. Ju ba va remKrem li ga hea de su he te ga sil mapaist nud mil jardä ri ra hasüst või-mal daks tuua min git ki eluSlantsõsse, mis on üks Ve ne maasa da dest n-ö mo no lin na dest. Ve -ne maa 142 mil jo nist ela ni kust elabmo no lin na des 12 prot sen ti ningseetõttu on nen de le min gi gi po si -tiiv se aren gu leid mi ne Krem li le jaVe ne maa va lit su se le täh tis. Sel ge onsee, et Slantsõsse in ves tee ri des võtabVek sel berg seal en da kan da mär ki -misväär sed sot siaal sed ko hus tu sed.

Ees ti eks per ti dest kir ju ta nud No -va ja Ga ze ta re por taaž kir jel das, kui -das prae gu seis va põlev ki viõli te ha seühi se la mus elas tä na vu tal vel kok -ku 129 toas li gi sa da pe re kon da il -ma iga su gu se šan si ta han ki dapa rem elua se. 32 aas tat ta ga sival mi nud Slantsõ ühi se la -mus, mis po le kor da gi re mon -ti näi nud, peab 11-ruut meet ri sekor te ri eest maks ma kom mu naal -ku lu sid ja üüri 3750 rub la (1530kroo ni), kus juu res ena mas ti jääbslantsõlas te palk 6000–10 000 rub lava he le. Hea näi de elu tin gi mus tekoh ta on see, et köök on ühi se la mus16 toa pea le. 1

Võim stiihia üle

Saadaval: Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Port Artur, WineWay, Westmani ja Regalia kauplused. Solarise toidupoes juunis soodushinnaga.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Vinifood OÜ, www.vinifood.ee

•• 53-aas tast Vik tor Vek sel ber givõib si su li selt ni me ta da Krem li usal -du si si kuks, sest tal le on an tud juh ti -da Ve ne maa pre si den di Dmit ri Med -ve de vi üks len nu ka maid pro jek te.

•• Lää ne-Uk rai nast pä rit Vek sel bergju hib Ve ne maa Si li con Val ley ehi ta -mist Mosk va lä he da le Skol ko vos se.Te ge mist on Med ve de vi al ga ta tudpro jek ti ga, et luua Ve ne maa oma in -no vaa ti lis te la hen dus te el lu vii mi sein ku baa tor linn (Äri leht kir ju tas sel -lest tä na vu märt sis – toim). Amet li -kult on Vek sel berg Skol ko vos se ra ja -ta va in no vat sioo ni kes ku se ehi ta mi -se koor di naa tor.

•• Li gi ka hek sa prot sen ti maail maühest suu re mast alu mii ni mu mi toot -jast Ru sal ja li gi 13 prot sen ti naf ta -fir mast TNK-BP omav Vek sel bergteab, kui das Krem li ga as ju aja da.

•• Ve ne maa eel mi se pre si den di Vla -di mir Pu ti ni al ga ta tud Bo riss Jelt si niaeg se te oli gar hi de vas ta se „sõjak äi -gu” ajal päl vis Vek sel berg pal ju tä he -le pa nu sel le ga, et os tis 80–120 mil -jo ni dol la ri eest New Yor gis ühek samaail ma kal li ma teks ju veel too de tekspee ta vat Fa bergé mu na. Vek sel bergser vee ris se da kui Ve ne maa ku na gi -se rik ku se ja kuns tiaa re te ko du maa letoo mist ning päl vis sel le ga Krem liheaks kii du. Os tu näi da ti hil jem rah -va le uh kel näi tu sel Krem lis. Vek sel -ber gi le kuu lub üld se 15 Fa bergé mu -na, mis teeb te mast nen de maail ma -kuul sa te ju veel too de te suu ri maüksiki si kust oma ni ku.

•• Val get üli kon da kan da ar mas ta vaVek sel ber gi äriim pee riu mi süda on Re -no va Hol ding Li mi ted, mis on re gist -ree ri tud Ba ha ma saar tel. Ve ne maarik ku ri te hol ding-fir mad on ena mas tire gist ree ri tud väl jas pool Ve ne maad.

•• Te ma vii ma ne suu rem äri li ne et te-võtmi ne oli eel mi sel aas tal päi ke se -pa ta rei sid toot va te ha se ehi ta mi nekoostöös Ros na no ga. Ros na no onAna to li Tšubai si rii gi kor po rat sioon,mis vas tu tab na no teh no loo gia aren -da mi se eest Ve ne maal. J. P.

Kreml hin dab ja usal dab Vek sel ber gi

9. juuni 2010 5

12 000

10 000

8000

6000

4000

2000

0

100 000

90 000

80 000

70 000

60 000

50 000

40 000

30 000

20 000

10 000

0

ELUASEMELAENUDE JÄÄKELUASEMELAENUDE KÄIVE MILJONITES KROONIDES

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Lae nuk raanjääb kin ni

Ur mas Jaa gantur mas.jaa gant@epl.ee

Hil ju ti joo nis tas Ees ti Pank tulp -diag ram mi, mis näi tas fak ti, et lae -nusä de ei ta ha kui da gi sütti da – ini -mes te hu vi elua se me lae nu de vas tuei näi kui da gi elav ne vat, pi gem vas -tu pi di. Vii ma se aas ta jook sul vä he -nes erai si ku te le väl jas ta tud lae nu deja lii sin gu te ko gu maht 4,1 prot sen ti.

Nii pan gai ni mes telt kui ka ana-lüüti ku telt on aeg-ajalt kuul da, etpan gad ot si vad võima lu si, kui dasha ka ta ini mes te le jäl le hoog sa maltlae nu and ma, sest kin nis va ra hin -nad on nii all kui võima lik ja ma jan -dus ilm selt ka põhjas ära käi nud.

Ent pan ga lii du ju ha tu se esi meesAi var Re he ütles, et nii prae gu kui kalä hia jal va lit seb ko du lae nu de poo lelpan ka des veel ra hu ja et te vaat lik kus.

Sel le pea mi ne põhjus on töö puu dus– iga viies tö öea li ne ini me ne on ra -ken du se ta ja see ga ka sis se tu le ku ta,mil le na jal lae na ta. „Pea me ar ves ta -ma, mil li ses kesk kon nas ole me,”sõnas ta töö puu du se le vii da tes. „Lae -nuvõtmi se soo vi isee ne sest on nä ha,kuid hoia kud on muu tu nud.”

See on gi Re he sõnul tei nepõhjus, miks lae nu de and mi sel va -lit seb alal hoid lik kus. Ini me sed onvii mas tel aas ta tel ma jan du sest saa -dud hoo pi dest veel hel lad ega ki pusuu re hur raa ga lae nu jä re le kätt si -ru ta ma. Li saks oo ta vad pan gad Re -he sõnul nn võla kait se sea du se vas -tuvõtmist ja sel le mõju lae nuä ri le.

„Koosjõus loo vad need lae nu tu -rul ra hu li ku foo ni, aga pea me sel le -

ga ar ves ta ma, mi da gi te ha ei ole. Kuilii ku si me 2009. aas tal ja lii gu me kasel aas tal sa mas tem pos, pea meleid ma äri te ge mi se võima lu si teis -tes vald kon da des,” nen tis Re he ja li -sas, et kui pan gad tu leks prae gu,võla kait se sea du se väl jatöö ta mi seajal, väl ja elua se me lae nu kam paa -nia te ga, ei lä heks nen de sõnu midoma va hel kok ku. Re he kin ni tas, etku na 2006.–2008. aas tal teh ti üliag -res siiv se pan gan du se ga vi gu, mil lestnüüd, kui kin nis va ra tu ru põhi ontun da, tu leb õppi da, siis ei to hi tor -ma ta järg mis se buu mi.

Pan ga lii du ju hi sõnu kin ni ta vadka tei sed suu re mad pan gad. NiiSwed bank, Nor dea kui ka SEB möö -na vad amet li kul too nil, et mõist li -

ke le tin gi mus te le vas ta tes po le üks -ki klient lae nu ta jää nud, kuid lae nu -turg üldi selt on en di selt lan gu ses javäi kest hu vi tõusu on mär ga ta al lesvii ma sel ajal.

Swed ban ki elua se me lae nu deosa kon na ju hi An ne Pärg ma sõnultoi dab hu vi kas vu eelkõige kin nis -va ra hin da de ta se ja as jao lu, et kesk -mi ne ne to kuu palk on enam-vä hemvõrd ne korteri ruut meet ri kesk mi -se hin na ga.

SEB äria ren dus juht Triin Mes si -mas li sas, et sood sa test pak ku mis -test hoo li ma ta on ini me sed tões tiolu li selt et te vaat li ku mad ja eri ne -valt va ra se mast tun tak se näi teks vä -ga suurt hu vi lae nu ga kaas ne va tekind lus tusvõima lus te vas tu. 1

Pan gad on lae na mi -sel en di selt et te vaat -li kud, sel le üks põhjuson võla kait se sea du selah ti ne saa tus ja kehvolu kord töö tu rul. Ini me sed aga hu vi tu -vad tek ki nud lae nu gakaas ne vast kind lus -tusvõima lu sest.

•• Jüri Mõis ütles hil ju ti ses in terv -juus, et 95-prot sen di se tõen äo su se -ga näeb te ma ära eu ro käi belt ka du -mi se. Sel li ne pes si mist lik vaa de…Aga miks pes si mist lik? Äkki rea list -lik? Jüri on ju veel noor mees.•• Mi da te ise eu roa la tu le vi kust ar -va te? Ees ti eu roa las se as tu mi sest?Mul on sel tee mal pa ha sõna võtta,sest olen kümme aas tat ol nud ilm -selt kõige suu rem eu ro fa naa tik. Al -gu ses le vi ta sin ideed ühe pool sestka su tu se levõtust ja 2007. aas tal olinüks vä he seid, kes küsis: ku hu jääbeu ro poo le pin gu ta mi ne? Aga vii -ma se aas ta jook sul ütleb sa ba juu ri -kas, et mi da gi on va les ti. Prae gu onpilt sel gem, kui oli kuu ae ga ta ga si.Kui gi se ga dus on suur.•• Mis siis eu roa la ga prae gu lah tion?Vaa da ke, mis toi mub. Va he tult en nese da, kui teh ti ot sus Ees ti eu roa las sekut su mi seks, toi mu sid eu roa lasfun da men taal sed muu da tu sed.Ree de õhtul oli üks eu ro ja es mas-p äe va hom mi kul oli hoo pis tei ne.

Seal oli kaks vä ga põhimõtte listmuu da tust. Esi me ne oli see, et Eu -roo pa Kesk pan galt võeti ära vä gasuur osa ise seis vust. Kesk pan ga leöel di, et tu leb os ta rii givõla kir ja sid.Mui du gi, kui lu ge da prae gu kesk -pan ga amet lik ke jut te või mi da rää -gib kesk pan ga juht Jean-Clau deTric het, siis ne mad ütle vad, et ise -seis vust po le vä hen da tud. Aga

6 9. juuni 2010

Mikk Sa lumikk.sa lu@epl.ee

Pan kur ja et tevõtjaInd rek Nei velt rää gibin terv juus, miks ta onha ka nud eu ro ra has sejärs ku skep ti li seltsuh tu ma ja mis Eu roo pa ma jan du sesjuh tu ma hak kab.

Ind rek Nei velt:mõtleks jä re le,kas prae gu on ik ka eu rot va ja

FOTOD: PILLE-RIIN PREGEL

9. juuni 2010 7

Traditsioonilise ettevõtte varakindlustuse kõr-val on täna mõistlik panustada ärikatkestuse kindlustusse, et maandada võimalikke riske. Miks mitte kaaluda ka vastutuse kindlustust, mis osas tegevusvaldkondades, nagu toiduaine-tööstus, on lausa möödapääsmatu, soovitavad Marks ja Partnerite kindlustusmaaklerid.

Ettevõtte varakindlustusIlma selleta ei kujuta oma äritegevust ette ükski omanik. Asja üks külg on tõepoolest endiselt pankade ja liisingufi rmade surve: laenu ei anta ega seadmeid ei liisita ilma piisava kindlustuskait-seta. Kuid muutunud on ka üldine suhtumine, nendib Marks ja Partnerite juhataja Jaan Marks: „Tendents on selline, et ilma varakindlustuseta enam eksisteerida lihtsalt ei saa. Kui leidub veel omanikke, kes toovad kindlustuslepingu sõlmimisel põhjen-duseks panga nõudmise, siis neile paneks südamele, et tegeli-kult on kindlustust vaja ikka oma varade kaitseks.”Kui veel mõne aja eest pakuti ülesloetletud riskidega ehk pa-kettkindlustust, siis nüüd on asemele astunud koguriskikindlus-tus. Viimane ei loetle seda, millistel juhtudel kindlustuskaitse kehtib, vaid annab väga lühikese loetelu, millal EI kehti – kõik muu on koguriskikindlustuse puhul kaetud. Lihtne näide: tormiga ei lähe ju keegi tuule tugevust mõõtma, kuid pakettkindlustuse-ga ehk peaks, sest võimalik, et loeb vaid 21 m/s puhunud tuule põhjustatud kahju ja mitte väiksem. Koguriskikindlustus ei küsi, kui tugev tuul tormiööl möllas – torm on torm ja kindlustusselts hüvitab lepingu järgi selle põhjustatud kahju.Tootjale on märkimisväärselt abiks ka masinarikke kindlustus ning elektrooniliste seadmete kindlustus. Juhtumeid, kus suurte äikesetormide aegu on elektrikatkestused tõsist kahju põhjus-tanud, on maaklerite sõnul palju. Kuid nn tavakindlustus kaitseb piksenoole otsetabamuse eest, aga kuuldavasti juhtub sellist asja kaunis harva. Elektrooniliste seadmete ja masinarikke kindlustus pakub kaitset ka seadmete ülepinge korral, või kui soovite, oskamatu töömehe põhjustatu eest.

Ärikatkestuse kindlustusSee varakindlustusega seotud liik on just viimase aja trend.

Millega on tegu? Oletame, et tootmishoones tekib tulekahju, tootmine seiskub, taastamine võtab ilmselgelt aega mitu kuud. Finantskohustused partnerite, klientide ja töötajate ees tahavad aga täitmist kohe. On ju teada, et märkimisväärse osa ettevõtte kuludest hõlmab tööjõukulu: palka peab töötajatele ikka maksma, kuigi tootmine seisab. Siin saab appi tulla kindlustusselts, kes ärikatkestuse kindlustuse lepingu olemasolul võtab ettevõtte püsikulud pluss saamata kasumi taastamisperioodil alates neljandast tööpäe-vast enda kanda.

Vastutuse kindlustusÜldisele turulangusele vaatamata on vastutuse kindlustus kas-vav tendents: Eesti kodanikud on muutunud teadlikumaks ja

oskavad kahjutekitaja käest kahjuraha küsida. Mõelgem kas või selletalvistele nn jääpurika-juhtumitele. Nn jagatud vastutust nõutakse toiduainetööstuses tegutsejatelt Euroopa Liitu kauba müümisel. Selle peatüki alla käib ka kutsekindlustus: advokaa-did, kindlustusmaaklerid, notarid, kohtutäiturid ja veel terve hulga elukutsete esindajatele on see kohustuslik. Vastutuse kindlustust nõutakse ka ehitusfi rmadelt ja logistikutelt. Kuid va-batahtlikult sõlmivad neid lepinguid näiteks arhitektid ja arstid, et kaitsta end inimlikust eksimusest tingitud kahjunõuete eest. Nii palju, kui on ettevõtteid, on ka erinevaid tahke, mida kind-lustuslepingu sõlmimisel silmas pidada. Kindlustusturul on tihe konkurents, hinnad võivad võrdsete katete puhul erineda kuni kolm korda. See on põhjus, miks kasutada just kindlustusmaak-leri teenust. Maakler oskab öelda, mida konkreetsel kliendil on mõistlik kindlustada – mõnikord piisab tõepoolest vaid pakett-kindlustusest. Jaan Marks: „Maakleri töö on nn rätsepatöö. Iga klient saab endale täpselt sobiva paketi.”

NäideTsiviilvastutuskindlustus võib ärikliendi jaoks tähendada:*üldist tsiviilvastutuskindlustust. Kindlustusjuhtumiks on teie või teie fi rma poolt kolmandale isikule tekitatud kahju (nt talvel tänava liivatamata jätmine, mille tagajärjel kolmas isik libastus ja murdis jalaluu).

*Erialast tsiviilvastutuskindlustust. Kindlustusjuhtumiteks on teie või teie fi rma poolt erialase või ametialase teenuse osutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju (nt ilukirurg riivab opereerides närvi, mille tagajärjel vajab patsient pikaajalist ravi või uut operatsiooni).

*Tootevastutuskindlustust. Kindlustusjuhtumiks on teie toodetud ebakvaliteetse või praaktoote tarbimisel/kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju (nt vett läbilaskev akvaarium rikub põrandakatte, kruvi saias murrab hamba vm).

Loe lisaks: www.marks.ee

Ärikatkestuse ja vastutuse kindlustus sobivad ettevõtte tänasesse päeva

� Koguriskikindlustus ei küsi, kui tugev tuul tormiööl möllas – torm on torm ja kindlustusselts hüvitab lepingu järgi selle põhjustatud kahju.

te ge li kult ik ka sek ku ti kesk pan ga te -ge vus se vä ga jõuli selt.•• Nad ei saa gi teist moo di öel da.Täp selt, nad ei saa gi mi da gi teist -moo di öel da. Ja tei seks juh tus see, etkõiki de Eu roo pa rii ki de ee lar ve ka vadpeak sid Brüsse li laualt lä bi käi ma.See ga kaks põhimõtte list muu da tust,mis teh ti ühe nä da la va he tu se ga. Kuimõel da, kui kaua rää gi ti Eu roo papõhi sea dus le pin gust, kui mi tu aas tatsel le ga tööd teh ti, aga nüüd järs kuteh ti suu red muu da tu sed lups ti ära.

An ge la Mer kel on öel nud, et Eu -roo pa Liit ja eu ro on prae gu omaaja loo kõige suu re ma kat su mu seees. Kui üri ta me lu ge da ri da de va -helt, siis ta va li selt on ik ka nii, etopo sit sioon rää gib, et asi on hull, jakoa lit sioon ütleb, et te ge li kult asi niihull ei ole. Kui aga nüüd koa lit sioo niini me sed, kes peak sid ole ma po si -tiiv se mad, ütle vad, et te gu on aja loosuu ri ma krii si ga, sii s…•• … siis on asi ik ka pä ris hull?Vä he malt peaks see ole ma mei lemõtle mis koht. Iga ta hes peak si metõsi selt mõtle ma, kas prae gu on ik kamõtet eu roa la ga ühi ne da. Vä ga va -balt võib juh tu da, et kol me või viieaas ta pä rast lä heb asi lõhki.•• Ku na ot sus Ees ti koh ta tu li sa malnä da lal kui suu red muu da tu sed eu -roa las, mil lest teie rää gi te, siis mõis -te ta va tel põhjus tel Ees ti uu dis var -ju tas suu re ma as ja…Ees ti eu roa las se saa mi ne ei män gimin git rol li. See on nii väi ke asi.•• Eu roo pa Lii du koh ta öel dak se tih -ti, et see ole vat ot sus tusvõime tu. Etkõik muu tu sed võta vad kaua ae ga.Kui aga nüüd suu de ti suu ri as ju te -ha nii lühi ke se aja jook sul, siis kasvõib se da vaa da ta hoo pis ki po si tiiv -ses val gu ses?

See te ki tas op ti mis mi. Kui vaa ta meEu roo pa ma jan dust ja kuu la merah vus va he li si analüüti kuid, siis sei -su koh ti on sei nast sei na. Ala tes sel -lest, et Eu roo pa ra ha liit peaks ko helaia li mi ne ma, ku ni sel le ni, et ra ha -liit ik ka gi püsib koos. Mil li sed st se -naa riu mid kõige rea list li ku mad on,ega se da ei tea kee gi. Üks asi on sel -ge: Eu roo pa Lii du liid rid tee vadkõik, et eu roa la koos hoi da.•• Mõned ütle vad, et eu roa la prob -lee me lüka tak se ai nult eda si ja si su -list la hen dust po le. Et võlga kus tu -tak se võla ga na gu tuld kus tu ta tak -se uue tu le ga.Kas ta on just tu le kus tu ta mi ne tu -le ga, aga eda si lüka tak se küll. Kuidae ga on ka va hel va ja võita. Sa ei saakõiki ot su seid kii res ti te ha. Tu leb ar -ves ta da, et Eu roo pa Lii dus on ik ka gi27 rii ki.•• Mis on siis prae gu eu roa la prob -lee mi tuum? Üle liig ne võla koor mus?Maail mas on üle val roh kem võlga,kui se da nor maal selt tee nin da dasuu de tak se?See on kind las ti üks asi, et võlgu onlii ga pal ju. Tei ne, mi nu ar va tes fun -da men taal ne prob leem on sel les, etEu roo pa ela tus ta se ei ole jät ku suut -lik, ar ves ta des Aa sia ela tus ta set, ar -ves ta des ela nik kon na va na ne mist.Lää ne-Eu roo pa ela tus ta se peab sel -gelt lan ge ma. Mõni ütleb 20–30%.See on ehk liialt pes si mist lik. Maütleks, et 10–20% peaks ela tus ta selan ge ma.•• Kui das see lan gus tul la saab?Ela tus ta se me lan gus tu leb hin -natõusu või pal ga lan gu se kau du,ega pal ju va rian te po le. On sel ge, etlä he ma viie aas ta pers pek tii vis po leEu roo pa ma jan du ses eri list kas vuoo da ta. Tõen äo li selt ma jan dus hoo -

pis ka ha neb. Muu seas, see po le te ge li kult üld -

se pes si mist lik jutt. Kui siia laua äär -de meie kõrva le tu leks mõni ro he li -ne, siis te ma ütleks, et vä ga hea,miks peaks ki ma jan dus kas va ma.•• No jah, se da on ker ge öel da, againi me sed ei ta ha hal ve mi ni ela da…Mui du gi ei ta ha. Kee gi ei ta ha. Onhar ju tud, et ko gu aeg lä heb pa re -maks, ja vii ma se paa rikümne aas tajook sul on ka Lää ne-Eu roo pas läi -nud elu pal ju-pal ju pa re maks. Glo -ba li see ru mi ne on tei nud kau badtun du valt oda va maks. Vaa da ke, kuipal ju pi did 30 aas tat ta ga si ka lää -neeu roop la sed ku lu ta ma riie te le võielekt roo ni ka le. Kui pal ju mak sis te -le vii sor 20 aas tat ta ga si, kui pal juprae gu.•• Ro he lis te le võib see mui du gimeel di da, et tar bi tak se vä hem rii -deid või os te tak se vä hem elekt roo -ni kat. Te ge li kult ei pruu gi kok ku hoidtul la su gu gi nen delt as ja delt, kok ku -hoid võib tul la hoo pis ki ter vis hoiuvõi pen sio ni de ar velt.Lõpp kok kuvõttes viib see ik ka sel le -ni, et tar bi tak se vä hem.•• Fi nan cial Ti me sis oli hil ju ti ar tik -kel, kus väi de ti, et osal rii ki del onsuur te muu tus te ga ker gem toi metul la. Muu tus te all pee ti sil mas ku lu -de kär pi mist. Ne mad tõid näi teksLä ti ja Ii ri maa, aga eks sa mas sepun ti kuu lub ka Ees ti. Fi nan cial Ti -me si loo mõte oli sel les, et neis rii ki -des on kul tuu ri li selt liht sam kär pi da,ku na seal on veel elus põlv kond, kesmä le tab, mis asi on vae sus.Ma usun ka se da. Sel les osas olenma Ees ti suh tes op ti mist. Meie ku -lu baas on ik ka gi veel ma da lam jatões ti, me ei ole ka heao lu ga veel niipal ju har ju nud. Meil teh ti ka kär ped

vä ga liht salt võrrel des sel le ga, mi danäe me heao luühis kon nas.•• Te ütle si te en ne, et üks võima lusoleks saa vu ta da ela tus ta se me lan -gus hin natõusu kau du. Ja eks ot suslu ba da Eu roo pa Kesk pan gal rii ki devõla kir ju os ta tä hen dab ki lõpp kok -kuvõttes ra ha trükki mist ja hin na-tõusu te ki ta mist. Kui das see saks -las te le meel dib?Saks las te le ei meel di see üld se. Eu -roo pa ei ole sel les küsi mu ses üht ne.Lõuna pool sed maad on ko gu aegela nud sel li se tsükli ga, et hin nad ke -ri vad-ke ri vad-ke ri vad üles, toot lik -kus kaob, ja laks ti – de val vee ri mi ne.Siis jäl le sa ma moo di ot sast pih ta.Nen de maa de ma jan dustsükkel on -gi na gu sae ham mas. Ja nad on sel -le ga hak ka ma saa nud. See on nen -de kul tuu ri osa.

Saks la sed on teist su gu sed. Kõikon vä ga efek tiiv ne, ku lud on rat sio -naal sed ja toot lik kus kõrge. Ja ra hajuur de ei trüki ta. Ühes ra hat soo nisela des aga oleks va ja kui da gi kok kulep pi da, kum ba joont me esin da me.•• Kas te ise ole te tu ge va Eu roo papoolt, ma mõtlen lau sa aren gut Eu -roo pa Ühend rii ki de poo le?Ega muud va rian ti po le. Prae gu ole -me vä ga kii res ti sel les suu nas lii ku -nud. •• Rai ner Kat tel kir ju tas Ees ti Päe -va le hes, et eu ro tu lek võtab Ees tiltära krii sist väl ju mi se st ra tee gia.Ega fik see ri tud kur si kor ral meil sel -list nn väl ju misst ra tee giat ei saa giol la.•• Mis te ar va te, kas Ees ti Pank oneu roa laks val mis? Ma olen ise skep -ti li selt kir ju ta nud Ees ti Pan ga juh ti -de pä de vu se, taus ta, ha ri du se, kee -leos ku se koh ta. Kui vaa da ta neid de -bat te, mis eu roa la ümber toi mu vad,

siis kui adek vaat selt nad os kak sidneis osa le da?Ar van, et Mär ten Ross suu daks seallaua ta ga kaa sa rää ki da. Tei sestküljest: pal ju meie su gu seid kee gikuu laks ki? Tõen äo li selt saab meierol liks ol la saks las te tub li pai laps. Etkui saks la ne tõstab kätt, siis meie kavea me oma käe üles. Ega meil min -git muud rol li laua ta ga po le, ol gemau sad. Il lu sioo ne ei mak sa luua. Tu -leb liht salt õigel ajal jah öel da ja vaa -da ta, et laua ta ga tuk ku ma ei jää.•• Mul le on jää nud mul je, et kui Ees tivas tuvõtmi se ot sus oleks ai nult Eu -roo pa Kesk pan ga te ha, siis ne madmeid eu roa las se ei võtaks.Ma ei tea. Ma po le sel les nii kin del.Ma ar van, et see näi de, et on võima -lik ku lu sid kär pi da, meel dib pal ju -de le. Kui ma olen rää ki nud vii ma sepaa ri nä da la jook sul oma tut ta va te -ga, kes on Eu roo pa ra han du ses eripan ka de ja fon di de juu res, siis nadesi teks tun nus ta vad meid meie eel-ar ve- ja fi nants dist sip lii ni pä rast. Jatei seks küsi tak se se da si: kas teil, s.tEes til on ik ka õige aeg eu roa las seas tu da?•• Prae gu võib aga Ees ti jaoks ol laai nu ke hetk, kus saab üld se eu ro-alas se pää se da. Krii si taus tal muu -de tak se võib-ol la reeg leid. Ees ti iseei suu da enam nõud mis test kin nihoi da. Kui prae gu ei saa, siis järg -mist het ke ei tu le gi. Ja need, kes onprae gu väl jas, ei saa gi äk ki enamsin na?Sel les mõttes küll. Kuid pä rast kõikineid sünd mu si, mis eu roa las on vii -mas tel kuu del juh tu nud, oleks heakõik va rian did komp lek si va baltlaua le pan na, lä bi aru ta da ja mit teär ri tu da. Meil on ko gu aeg kom -beks, et kui ha ka tak se kroo nist

8 9. juuni 2010

ANDA ÜÜRILE BÜROORUUMID

KADRIORUS

• asukoht - A. Weizenbergi 20b

• 4 korrust + 0 korrus

• maja pindala 1840.6m2, korruste pindala ca 350-400m2

• võimalus rentida eraldi korruseid või tervet maja

• head ühistranpordivõimalused, kesklinna lähedus

• parkimine hoovis ja lähedal parkimisplatsidel

• rahulik ja looduskaunis koht (kõrval Kadrioru tiik)

Tule oma kontoriga imekaunisse Kadriorgu!

Täpsem info tel 50 59 622 või e-postil evelyn@egrupp.ee

või kur sist rää ki ma, siis kõik lä he vadhirm sas ti när vi. Öel dak se: ol gekind lad, ol ge vait.

Aga prae gu on aeg, kui võiks kor rapan na st se naa riu mid laua le ja vaa -da ta, mis siis juh tub. Prae gu on Eu -roo pa kok ku pan nud pääs te pa ke ti500 mil jar di eu ro ula tu ses. Rah vus -va he li ne Va luu ta fond pa neb 250 mil -jar dit eu rot juur de. Ma po le küll siia -maa ni täp selt aru saa nud, kas ja kui -das peab Ees ti sel les osa le ma…•• Mi na olen And rus An si pi ja Jür-gen Li gi sõnavõttu dest mõist nud, etnad eel da vad, et Ees ti peab ka osa -le ma.Ol gu. Meil on sel lest sum mast va jaga ran tee ri da ehk min gi 700–800 mil -jo nit eu rot. Ole ta me, et ka he-kol meaas ta pä rast on va ja kok ku pan na vä -he malt sa ma suur pääs te pa kett jameie pea me ga ran tee ri ma järg mi seosa. Need on kõik ole tu sed, aga sel -li sed st se naa riu mid võiks vä he maltkor ra lä bi mõel da. Kui eu roa la peakslõhki mi ne ma, siis ole me en da le ko -hus tu sed võtnud.

Kõik need as jad võiks ra hu li kultlä bi aru ta da. Kui an na me prae guosa oma re ser vi dest sin na ja kui eu -roa la peaks ühel het kel lõhki mi ne -ma, siis mis nen dest re ser vi destsaab? Ka sel le võiks kor ra lä bi mõel -da. Ma ei ta ha paa ni kat te ki ta da. Mata hak sin täies ti tui ma näo ga ana-lüüsi.•• Mit te emot sioo ne, vaid ra hu lik kuaru te lu?Jah. Ma tean, et lä heb hirm sakssõjaks lah ti – et se da ei toi muks. Agase da kõike ei rää gi ai nult mi na. Vaa -ta me laie malt, se da rää gi vad pal judmaail mas lu gu pee tud ma jan du s-analüüti kud, pro fes so rid. Nad ütle -vad, et eu roa las on pal ju küsimär ke.Kui ei suu de ta vä ga kii res ti re for mi -da, ei püsi see koos. Se da on öel nudvä ga pal jud lu gu pee tud ja sõltu ma -tud ini me sed, see ei ole min gi vai -mu hai ge jutt.•• Jürgen Li gi an nab in terv juu jaütleb: är ge mu ret se ge, me ei an naabi, me an na me lae nu – et seal onint ress peal ja Ees ti riik lau sa tee nibsel lest. Aga ris ki dest ei poolt sõna -gi…Te ma on va lit sus koa lit sioo ni po lii -tik, te ma peab ki sel list jut tu rää ki -ma. Rah vast tu leb ra hus ta da. Agameil peaks ole ma ku sa gil sõltu ma -

tud ini me sed, kes pa ne vad al ter na -tii vid laua le ja aru ta vad, et kui juh -tub see, siis see võib mei le maks mamin na nii pal ju.

Ma olen ise ka veen du nud, etsuu re tõen äo su se ga maks tak sepõhio sa mei le ku na gi ta ga si, kuilaen peaks ha puks mi ne ma. Int res -sid on tei ne asi. Meie võta me prae -gu ris ki, et Kree ka, Por tu gal ja His -paa nia kär bi vad oma ee lar vet jatõsta vad mak se ning hak ka vad tu le -vi kus ülejää gi ga ee lar vet te ge ma.Kui nad se da ei tee, siis nad se da lae -nu ku na gi ta ga si ei mak sa ja kee ginen de lae ne ka ei re fi nant see ri. Seeon va ja sel gelt väl ja öel da.

Ma ei ole eu ro vas tu, aga olu kordon uus ja era kord ne ning pea me arusaa ma, mis su gu sed on eri st se naa -riu mid ja võima li kud tu le mu sed.•• Prae gu pais tab nii moo di, et Eu -roo pa, meie seal hul gas, on ot sus ta -nud suu na ta oma ra ha hal va in ves -tee rin gu tei nud võla kir jao ma ni kepääst mi seks.Si su li selt on see nii jah. Need rii gid,kes prae gu veel lae nu saa vad, pa ne -vad sel jad kok ku ja ga ran tee ri vadrii ke, kes enam tu rult ra ha ei saa.•• Ideaal pil dis ta haks Sak sa maa se -da abis ta mi seks mõel dud ra ha iseka su ta da, in ves tee riks tea dus se, in -ves tee riks inf rast ruk tuu ri, ku hu ta -hes.Jah, aga eks see kriis toob väl ja ka sel -le, et kui sul jääb ra ha üle, siis on sulsa mu ti prob leem: ei suu da se da ra -ha mõist li kult in ves tee ri da ega lae -na ta nen de le, kes sul le ku na gi suu -da vad ta ga si maks ta. Neid on pal ju,kes ta ha vad ra ha saa da ja lu ba vad ta -ga si maks ta. Neid on vä hem, kes kor -ra li kult ta ga si mak sa vad.•• See on hea tä he le pa nek. Prob -leem ei ole ai nult sel les, et ühed onlae na nud ja ku lu ta nud roh kem, kuisuut sid, vaid ka sel les, et teis tel onol nud roh kem ra ha, kui nad os ka sidku hu gi pan na. Miks oli näi teks Sak -sa maal või Root sil nii pal ju va ba ra -ha?Root sil – ar vud võib üle kont rol li da,aga suu rusjärk on sel li ne, et neiljääb igal aas tal um bes 30 mil jar ditdol la rit üle ehk jook sev kon to on niipal ju ülejää gis. Ana loog ne olu kordon Sak sa maal. Sel li sed rii gid pea vadtu le vi kus ise roh kem ku lu ta ma.•• Mai ni si te, et Ees tis se on vä lis -

maalt vaa da tes ha ka tud po si tiiv se -malt suh tu ma. Aga kas Ees til, Lä tilja Lee dul te hak se sel les kon teks tisva het?Prae gu vist mõned tee vad. Aga aas -ta-ka he pä rast ilm selt enam mit te.•• Kui suht le te Ees tis oma tut ta va teja kol lee gi de ga, siis mis seis on? Mil -le ga nad oma jut tu alus ta vad? Mu -re de ga või loo tu se ga, et ju ba lä hebpa re maks?Mi nu et tevõtlu se ga seo tud tut vus -ring kon nas on sel li ne olu kord, ettööd on roh kem ja ra ha vä hem. Seeon prae gu igal pool uni ver saal neree gel: roh kem tööd, vä hem ra ha.•• Mi nu jaoks on ülla tav, et Ees ti si -se ma jan du se ko gu too dang on 20%lan ge nud, töö puu dus on li gi 20%,aga kõik on vä ga ra hu lik. Po le st rei -ke, po le pro tes ti, tä na va tel ei mä rat -se ta…On mõist li kud ini me sed. Ra hu li kudini me sed.•• Te ole te ka Pe ter bu ris pan ganõuko gu esi mees. Kui das te oma ae -ga Ees ti ja muu de koh ta de va hel ja -ga te?Iga nä dal olen paar päe va Pe ter bu -ris. Li saks on ole mas ju tä nap äe va -sed si de va hen did.•• Mis Pe ter bu ri äris toi mub?Seal on ik ka elu.•• Elu?Jah, seal on ma jan du ses elav ne mi -ne ja ener giat on roh kem.•• Kas see on ai nult mas taa bi va he?Ei, see on vä ga pal ju ka mõtte vii siküsi mus. Seal on po si tiiv sust pal juroh kem. Nüüd on Tal lin nas pa rempilt, tu ris tid on lin na pil ti tul nud.Aga kui tal vel lin nas rin gi käi sid, siisoli üsna nuk ker tun ne. Näi teks Hel -sin gis, Pe ter bu ris või Stock hol misse da tun net ei ol nud. Kui ta va li sedtoi du kaup lu sed kõrva le jät ta, siisTal lin na söö gi koh ta des ja poo di desoli vä ga hõre. Kui olid Stock hol mis,Pe ter bu ris, Hel sin gis, siis tun dus,na gu po leks võrrel des va ra se ma gami da gi muu tu nud. Siin oli see va hemi nu ar va tes vä ga suur. Liht salt sil -ma ga vaa da tes, üld se gi mit te ar velu ge des.•• Aga Pe ter bu ri Ve ne et tevõtjad,mis mee leo lu neil on? Lõpuks onkriis ol nud ju igal pool, aga kas ne -mad on po si tiiv se mad?

Kriis oli ka Ve ne maal, aga ve ne -la sed on üld se op ti mist li ku ma loo -mu ga. Kui vaa ta me oma kor dasoom la si, siis neil on ka ra hu li kumsuh tu mi ne. Soom la sed on krii se kava rem näi nud ja nad võta vad pi ke -maa ja li se vaa te. Neil on ka suu remnn ras va kiht peal. Fir ma del on vä -hem võlgu ja roh kem va ba ra ha. Ko -da ni kud on jõuka mad. See ai tabras keid ae gu pa re mi ni üle ela da.•• Kas pan gan dus re gu lat sioo nipeaks muut ma? Kas pan ka sid peakskar mi malt re gu lee ri ma?Jah. Pan gan dus peaks ole ma vä hemspe ku la tiiv ne. Ees ti pan ka de le po lemi da gi et te hei ta. Kor ja vad hoius ta -ja telt ra ha või võta vad ema pan gastlae nu ja lae na vad siis se da ra ha eda -si. Kuid võta me näi teks sel li se as jana gu tu le ti sinst ru men did. Mi naolen se da meelt, et kõiki tu le ti sinst -ru men te ei peaks pan gad müüma.•• Ma olen tu le ti sinst ru men ti de koh -ta lu ge nud, aga po le seni lõpu ni arusaa nud, mil leks need head on võimil leks neid va ja on.Võta me näi teks need sa mad CDS-id.Tu rul kau bel dak se näi teks Ees ti rii giCDS-ide ga. Ees ti rii gil po le ühte givõla kir ja, aga kee gi kir ju tab väl ja pa -be ri, et Ees ti võla kir jal peaks ole maum bes sel li ne mar gi naal, ja siis ha -

ka tak se sel le pa be ri ga kaup le ma.Riik po le võlga võtnud, aga kee gispe ku lee rib ris ki mar gi naa li ga. Seeon si su li selt kihl ve du, mit te pan gan -dus too de. See on na gu ka sii nos võihi pod roo mil män gi mas käi mi ne.•• Aeg-ajalt ker kib üles küsi mus, kaska pi ta lil on rah vus. Vii ma ti näi tekssiis, kui Oli ver Kruu da müüs ma haKa le vi kom mi vab ri ku. Mi da teie ar -va te, kas ka pi ta lil on rah vus?Va rem us ku sin õpi ku te jut tu, et ka -pi ta lil po le rah vust. Enam ma se daei ar va. Ta va li selt on nii, et seal, kuson ka pi ta li ko du maa, on ka pea kon -tor ja kõige kal li mad töö ko had:aren dus, tu run dus, fi nant sid. Mavaa tan oma en dis te kol lee gi de jär giHan sa pan gas, et pal jud nn kal lidtöö ko had on lii ku nud Stock hol mi jaini me sed koos nen de ga. Sa ma onka teis te vä li so man dus se läi nud fir -ma de ga. Ei tea, et kee gi siin kont ser -ni pii res min gi suu re aren dustöö gate ge leks.•• Kas te Ees ti pan gan dus se ta ga siei ta ha tul la?Ma olen siin kor ra ol nud. Ai tab küll.•• Aas ta pä rast on va li mi sed. Kasera kon nad kut su vad teid?Ei ole vii ma sel ajal õnneks kut su -nud.•• Pal ju del et tevõtja tel, kes on po lii -ti kas se läi nud, po le see eri ti häs tiväl ja tul nu d…Tei sed reeg lid, sel lepä rast.•• Hil ju ti kir ju ta ti, et Ve ne maal ole -vat min gi st ra tee gia, et Bal ti rii ki desfir ma sid kok ku os ta, sest nüüd krii sijä rel on siin kõik oda v. Mi da teie ar -va te?(Oh kab – M. S.) •• Kas me võimen da me Ve ne maa-

as ju üle?Me ole me üld se vä ga tund li kudkõige suh tes, mis Ve ne maalt tu leb.Pea me naab ri te ga roh kem suht le -ma. Siis saa me üks tei sest pa re mi niaru.•• Mi da te Ees ti Ener gia bör si le vii -mi se saa gast ar va te?Nii pal ju, kui ma olen aja kir jan du -sest lu ge nud, siis mi na sain aru, ette ge li kult oli see et te val mis ta ma ta.Bör si le vii mi se põhi ree gel on ik ka gisee, et as jad, mil le oma nik saab isekor da te ha, need oma nik ka kor dateeb. Ol gu sel leks siis näi teks see,kui pal ju põlev ki vi sa saad kae van -da. See on müüja ot sus. Miks sa se -da müüd, kui jä tad sel li sed ris kidüles? Kõiki ris ke ei saa ku na gi kin nipan na, aga neid ris ke, mis sa isesaad kin ni pan na, need pa ned kõikkin ni. Sel li ne on hea ta va.

Ees ti Ener gial on mi nu jaokskaks täies ti eri ne vat poolt. Üks onko ha li ku le tar bi ja le elekt ri müümi -ne ja toot mi ne. Tei ne on uus põlev -ki viõli teh no loo gia ja uued tu rud.Need vii ma sed on täies ti uus vald -kond. Mi nu ar va tes peaks nen dejaoks te ge ma omaet te fir ma ja needon ris ki ka pi ta li fon did, kes sin na in -ves tee ri vad.

Need on täies ti eri ne vad fon didja in ves to rid. Ühed os tak sid tra dit -sioo ni list elekt ri toot jat Ees ti Ener -giat ja tei sed os tak sid se da, ku huEes ti Ener gia li saks lii ku da ta hab.Kõiki des nen des uu tes vald kon da -des, ku hu Ees ti Ener gia ta hab min -na, on nad ju vä ga väi ke se ko ge mu -se ga. Ja pla nee ri ta vad in ves tee rin -gu te ma hud on vä ga suu red. Oleksneed in ves tee rin gud pi si ke sed, siis

9. juuni 2010 9

võik sid nad ole ma so le va fir ma juur -de jät ta.

Üks äri on see, et Ees ti Ener giaon siin aas takümneid elekt rit toot -nud. Nüüd min na araa bia maail mapõlev ki vi kae van da ma ja seal ki vistõli väl ja pres si ma (ra pu tab pead –M. S.). Kõik need Jor daa niad, Ma ro -kod, õlid – tõst ku nen de pea le eral dira ha. Sinna peak sid ra ha pa ne maris ki ka pi ta li fon did. Ees ti Ener giaosa lus võiks seal ol la näi teks viis-

kümmend prot sen ti. Ning juht kon -nal peaks ole ma roh kem rah vus va -he li si ko ge mu si ja mo ti vat sioo ni pa -kett peaks ole ma olu li selt eri nev sel -lest, mil leks on val mis üks rii gi ena -mu so sa lu se ga fir ma.

Sa mas on vä ga to re, kui me suu -daks oma uni kaal set ko ge mustpõlev ki vi vald kon nas eks por ti da.Se da peaks iga ti toe ta ma.•• Kas teil on Ees tis veel min geidpro jek te poo le li pea le Ldia mo ni?

Mõned väi ke sed in ves tee rin gud,aga see on pea mi ne, mil le ga Ees tiste ge len.•• Ma olen Ldia mo ni koh ta uu ri nud,aga sel le te ge vu sest on ras ke kir ju -ta da. See on nii kee ru li ne asi, et egasel lest kee gi aru ei saaks.See on vä ga kee ru li ne too de. Op ti li -ne sen sor, mis mõõdab dialüüsikva li tee ti. Täies ti kõrg teh no loo gia.Aga tu leb üri ta da ka Ees tis kõrg teh -no loo giat te ha. 1

7 mõtetIndrek Neivelt, juuni 2010

1. Mul on eu ro tee mal pa ha sõnavõtta, sest olen kümme aas tat ol -nud ilm selt kõige suu rem eu ro fa -naa tik. Aga vii ma se aas ta jook sulütleb sa ba juu ri kas, et mi da gi on va -les ti. Peak si me tõsi selt mõtle ma,kas prae gu on ik ka mõtet eu roa la gaühi ne da. Vä ga va balt võib juh tu da,et kol me või viie aas ta pä rast lä hebasi lõhki.

2. Eu roo pa ela tus ta se ei olejät ku suut lik, ar ves ta des Aa sia ela -tus ta set, ar ves ta des ela nik kon nava na ne mist. Lää ne-Eu roo pa ela -tus ta se peab sel gelt lan ge ma. Mõniütleb 20–30%, see on ehk liialtpes si mist lik. Ma ütleks 10–20%.Lõuna pool sed maad on ko gu aegela nud sel li se tsükli ga, et hin nadke ri vad-ke ri vad-ke ri vad üles, toot -lik kus kaob, ja laks ti – de val vee ri -mi ne. Siis jäl le sa ma moo di ot sastpih ta. Nen de maa de ma jan -dustsükkel on gi na gu sae ham mas.See on nen de kul tuu ri osa.

3. Tõen äo li selt saab Ees ti Pan -ga rol liks ol la saks las te tub li pai -laps. Et kui saks la ne tõstab kätt,siis meie ka vea me oma käe üles.Ega meil laua ta ga min git muudrol li po le, ol gem au sad. Il lu sioo ne eimak sa luua. Tu leb liht salt õigel ajaljah öel da ja vaa da ta, et laua ta gatuk ku ma ei jää.

4. Prae gu on Eu roo pa kok kupan nud pääs te pa ke ti, 500 mil jar diteu rot. Rah vus va he li ne Va luu ta fondpa neb 250 mil jar dit eu rot juur de.Ma po le küll siia maa ni täp selt arusaa nud, kas ja kui das peab Ees tisel les osa le ma… Meil on sel lestsum mast va ja ga ran tee ri da ehkmin gi 700–800 mil jo nit eu rot. Ole -ta me, et ka he-kol me aas ta pä rast

on va ja kok ku pan na vä he malt sa -ma suur pääs te pa kett ja meie pea -me ga ran tee ri ma järg mi se osa.Need on kõik ole tu sed, aga sel li sedst se naa riu mid võiks vä he malt kor -ra lä bi mõel da. Kui eu roa la peakslõhki mi ne ma, siis ole me en da le ko -hus tu sed võtnud.

5. Pan gan dus peaks ole ma vä -hem spe ku la tiiv ne. Ees ti pan ka de lepo le mi da gi et te hei ta. Kor ja vadhoius ta ja telt ra ha või võta vadema pan gast lae nu ja lae na vad siisse da ra ha eda si. Kuid võta me näi -teks sel li se as ja na gu tu le ti sinst ru -men did. Mi na olen se da meelt, eton osa tu le ti sinst ru men te, mi dapan gad ei peaks müüma. Võta menäi teks CDS-id. Tu rul kau bel dak senäi teks Ees ti rii gi CDS-ide ga. Ees tirii gil po le ühte gi võla kir ja, aga kee gikir ju tab väl ja pa be ri, et Ees ti võla -kir jal peaks ole ma um bes sel li nemar gi naal, ja siis ha ka tak se sel lepa be ri ga kaup le ma. Riik po le võlgavõtnud, aga kee gi spe ku lee rib ris ki -mar gi naa li ga. See on si su li selt kihl -ve du, mit te pan gan dus too de. Seeon na gu ka sii nos või hi pod roo milmän gi mas käi mi ne.

6. Va rem us ku sin õpi ku te jut tu,et ka pi ta lil po le rah vust. Enam mase da ei ar va. Ta va li selt on nii, etseal, kus on ka pi ta li ko du maa, onka pea kon tor ja kõige kal li mad töö -ko had: aren dus, tu run dus, fi nant -sid.

7.Üks äri on see, et Ees ti Ener giaon siin aas takümneid elekt rit toot -nud. Min na nüüd araa bia maail mapõlev ki vi kae van da ma ja seal ki vistõli väl ja pres si ma… Kõik need Jor -daa niad, Ma ro kod, õlid – tõst ku nen -de pea le eral di ra ha. Sinna peak sidra ha pa ne ma ris ki ka pi ta li fon did.

Mil li ne oli Slo vak kia eu ro le üle mi ne ku ko ge mus?Se ni vii ma ne eu ro ka su tu se le võtnudriik on Slo vak kia. Seal se ma jan du seüle se hi tus on Ees ti omast üsna eri -nev, kuid ela tus ta se üpris sar na ne.See ga võiks vä he malt teo ree ti li seltSlo vak kia ko ge mu se jär gi te ha min -geid jä rel du si ka Ees ti jaoks.

Te ge lik elu kah juks nii liht ne eiole: vä ga kee ru li ne on öel da, kui häs -ti-hal vas ti sai al gu se Slo vak kia eu ro-a la liik meks olek. Ni melt lan ges üle -mi nek si su li selt kok ku üle maailm sema jan dusk rii si ha ri punk ti ga. 2009.aas ta saa bu des oli maail ma kau ba -va he tus va ba lan gu ses ja sel lepä raston kee ru li ne öel da, kui das just mõju -tas eu ro tu lek Slo vak kia eks por ti. Ar -va ta võib, et eu ro tu ge vus võrrel desteis te Kesk-Eu roo pa va luu ta de ga eimõju nud kui gi häs ti. Sa mal ajal eimak sa aga ala hin na ta ka eu ro sta bi li -see ri vat mõju.

Iga ta hes pää ses mul lu val la os tu -tu ris mi lai ne: slo va kid käi sid ühaenam sis seos te te ge mas Un ga ris,kel le va luu ta oli möö du nud aas ta

kesk pai gaks 12 kuu jook sul eu rosuh tes 14 prot sen ti odav ne nud.Aas ta eest kurt sid pal jud Slo vak kiatöös tu rid ja kaup me hed, et eu ro onlii ga tu gev. Nüüd neil tõen äo li seltenam se da mu ret ei ole.

Hinnatõus tegi muretTä na vu koos ta tud Slo vak kia kesk -pan ga uu rin gu põhjal nen tis tea durTi bor La lins ky, et eu ro ga lii tu mi nevõis aval da da ka ne ga tiiv set mõju.Sa mal ajal oli hin na- ja ku luee lis tevä he ne mi ne aju ti ne. La lins ky sõnulpuu du vad tõen did, et eu ro mõju ol -nuks mõnes sek to ris puht ne ga tiiv -ne. Pea le gi tu leks uue va luu ta käi be -levõttu hin na ta pi gem kesk pi kasku ni pi kas pers pek tii vis, mit te ju baaas ta möö du des.

Kui en ne eu ro le üle mi ne kut oliühis ra ha ka su tu se levõttu häs ti jahal vas ti suh tu vaid ini me si um besvõrd selt, siis pä rast sel le teoks saa -mist pi das muu tust heaks või pi gemheaks li gi kau du kolm vee rand küsit -

le tud slo vak ke. Hal vaks või pi gemhal vaks pi das eu ro ka su tu se levõttuum bes viien dik küsit le tuid.

Kõige suu re mat mu ret tun ti rii -gis en ne eu ro saa bu mist hin -natõusu pä rast. Jaa nua ris 2009 kor -ral da tud küsit lu ses ütles ki 43% vas -ta nuid, et ta jub eu ro saa bu mi se gaseo tud inf lat sioo ni, aas ta lõpul väi -tis se da ju ba 57% küsit le tuid. Ühesuu rin gus vas tas lau sa 70% ini me si,et nen de mee lest tõi eu ro kaa sa hin -natõusu. Ma jan du sa nalüüti kudsee vas tu ar va vad, et möö du nudaas ta al gul eu ro pi gem pi dur dasSlo vak kia inf lat sioo ni – nii väi kestjaa nua ri kuist hin natõusu eel ne nudkuu ga võrrel des (0,3%) ei ole rii giaja loos va rem näh tud.

Slo vak kia kesk pank on väl ja ar -vu ta nud, et eu ro tu lek ker gi tas mul -lu jaa nua ris eel ne nud kuu ga võrrel -des hin da sid (sõltu valt ar vu tus mee -to dist) 0,12 ku ni 0,18 prot sen di -punk ti. Kui aga ar ves se võtta kaneed kau bad-tee nu sed, mil le hind

10 9. juuni 2010

lan ges, jäi eu ro saa bu mi se põhjus -ta tud üldi ne hin natõus –0,12 ku ni0,12 prot sen di punk ti va he mik ku.Kes keltlä bi see ga null.

OECD va ra se mad uu rin gud onnäi da nud, et eu ro le üle mi ne kust tin -gi tud hin natõus mõjub roh kemjõuka ma te le ini mes te le – kes ar va ta -gi ka su ta vad roh kem kõikvõima lik -ke tee nu seid –, aga ka las te ga pe re -de le (vt graa fi kut).

Möö du nud aas ta det semb ris ar -vu tas veel 56% slo vak ke en di selt eu -ro hin nad kroo ni deks ümber. Ma da -la ma ha ri dus ta se me ga ini mes te seasoli kroo ni des se ümbe rar vu ta mi nemär ki misväär selt roh kem le vi nud.

Väik seim Slo vak kia ra hatäht olien ne väärt 0,66 eu rot – va he tus kurssoli 30,126 kroo ni ühe eu ro eest.Münti de ka su ta mi ne on nüüd val -mis ta nud pea va lu pi gem kaup mees -te le kui tar bi ja te le. Va ja dus käi del dasuu re mat mündi hul ka on iseä ra nissuu ren da nud väi ke pood ni ke ku lu -sid. 1

Slo vak kias suh tub eu ros se po si tiiv selt ülekolm vee ran di ini mes test, hin natõusu onomal na hal tund nud pea sa ma pal jud.

Erik Aruerik.aru@epl.ee

Allikas: OECD

Majapidamise tüübi järgiÜksik täiskasvanu

Üksik täiskasvanu lastega

Kaks täiskasvanut

Kaks täiskasvanut lastega

Kolm või rohkem täiskasvanut

Kolm või rohkem täiskasvanut lastega

Sissetulekukvintiili järgiEuro tuleku mõju majapidamistele

Keskmine

Esimene kvintiil

Teine kvintiil

Kolmas kvintiil

Neljas kvintiil

Viies kvintiil

Euro tuleku mõjumajandussektorites

Millele mõjub

euro tulek enim?

Rõivapuhastus, -parandus ja -laenutus

Juuksurisalongid ja isikliku hoolduse asutused

Ajalehed ja ajakirjad

Puhke- ja sporditeenused

Kodu- ja majapidamisteenused

Restoranid, kohvikud jms

5,1

10,8

10,3

20,9

22,0

20,0

14,9

7,1

9,0

14,2

15,5

29,1

9

9

8

8

6

6

0,14

0,19

0,16

0,25

0,23

0,20

0,2

0,15

0,15

0,2

0,2

0,26

3,0%

2,4%

5,1%

5,4%

4,8%

2,0%

OLULISE ÜLEMINEKU-EFEKTIGA RIIKIDE ARV

ÜLEMINEKUEFEKTIKESKMINE SUURUS

RAHALINE MÕJUMÕJU HINNATASEMELEEURODESPROTSENTIDES

RAHALINE MÕJUMÕJU HINNATASEMELEEURODESPROTSENTIDES

•• Ees ti Pank on ha ka nud pan ka sid jasuu re maid kau ban du set tevõtteid eu -ro tur vamär ki de ja võlt sin gu te tee -mal koo li ta ma, kaa sa tud on Soo mePan ga, Soo me keskk ri mi naal po lit seija Soo me Nor dea pan ga eks per did.

•• Sep temb ris kor ral dab Ees ti Pankaga kõigis maa kon na kes kus tes su la -ra hak äit le ja te koo li tu sed. Osa le jai lean tak se üle vaa de eu ro tur vamär ki -dest ning ju hi seid, kui das võlt sin guidära tun da ja võlt sin gu kaht lu se kor ralkäi tu da.

•• Pea le sel le ka vat seb Ees ti Pankkoostöös Eu roo pa Kesk pan ga gaalus ta da tä na vu sügi sel te le vi sioo nisja trüki mee dias rek laa mi kam paa niat,mis tut vus tab Ees ti ini mes te le eu ro -su la ra ha tur vamär ke. ÄL

Ees ti Pank õpe tab eu rot tund ma

9. juuni 2010 11

• Külmseadmete projekteerimine.

Müük ja hooldus (kauplused, laod ja hotellid)

• Veefiltrid, mis on tunnustatud maailma parimateks

• Lai valik soojuspumpasid

• Suurköögi seadmed

Too mas Tärk on ela nud ala tes 1991.aas tast Soo mes. Prae gu töö tab taHel sin gis Et tevõtlu se Aren da mi seSih ta su tu se (EAS) tu ris mie sin da ja -na.•• Mil li ne oli si nu eu ro le üle mi ne kuko ge mus?Tar bi ja läh te ko hast mõel des oli al -gul kõige ras kem ra ha väär tus ta mi -ne en da jaoks. Soo mes oli see veelliht ne: ra ha muu tus kuus kor da kal -li maks, Ees tis aga muu tub üle 15kor ra kal li maks. Kui mõel da, kui pal -ju on 150 kroo ni prae gu ja mi tukroo ni on 150 eu ro t… Tar bi jal onvä ga liht ne 150 väl ja käia.

Prae gu rää gi tak se vä ga pal ju hin -da de tõusust. Kind las ti osa hin dutõuseb, kuid sa mas ma ar van, etmit te sel mää ral, na gu prae gu pel ja -tak se. Pi gem osa hin du tõuseb, osalan geb. Ees tis ja Tal lin nas on mui -du gi see oht, et hin nad hak ka vad tu -ris ti tas ku jär gi mi ne ma. Vaa da tak -se, et kui Hel sin gis mak sab lõuna-söök nii pal ju ja Tal lin nas nii pal ju,siis miks me nii vä he küsi me? Pa ne -me aga eu ro-paar juur de.

Toi du hind Soo mes sel ajal ker -

gelt tõusis. Ja mi da aeg eda si, siis osaas ju on mui du gi kal li maks läi nud.Aga ma ar van, et siin on ik ka gi te ge -mist üleüldi se elu kal li du se tõusu ga.Rii gis pee gel dab hin da de tõusu ik -ka see, kui pal ju ini me sed tee ni vad.•• Kas sa prae gu ka veel hin du mar -ka des se ar vu tad?Ei.•• Kui pal ju sel leks ae ga läks?Se da on vä ga ras ke öel da, min gilhet kel läks see liht salt möö da. Agaju seal ik ka pool aas ta kest kind las tiläks, kui mit te aas ta. See on roh kemna gu reaal su se ta ga si too mi seks. Kuivõrd led neid as ju, mis oled prae gukroo ni ajal ost nud, nen de ga, mi dajärg mi sel aas tal eu ro de eest os tad,siis vaa tad ik ka, et eel mi sel aas talmak sis nii pal ju, nüüd nii pal ju –kui das on? Nii see lä heb, ku ni needva na ra ha eest os te tud as jad kao vadring lu sest ära. Aga eks see võtab osalroh kem, osal vä hem ae ga.

Mi nu mee lest on Ees ti eu ro le üle -mi nek ik ka gi vä ga po si tiiv ne fakt,eelkõige tu ris mi ja üldist ma jan dus -lik ku ta sa kaa lu ja sta biil sust sil maspi da des. Kõige suu rem risk on gi see,

Soo me juhtum: kõige suu rem oht on et te vaa ta ma tuku lu ta mi ne

et ha ka tak se ku lu ta ma, saa ma ta aru,mis on eu ro hind. Aga küll esi me nepalk toob siis reaal su se ta ga si, kah -juks. Kui ik ka ar ve le tu leb 15 kor daväik sem sum ma… küllap see tun -dub vä ga õnne tu hetk.1 Erik Aru

St se naa rium 1: roo ma tes mu dast väl jaRa ha lii du liik mes rii ki de sel ge soov,vä he malt prae gu veel, on eu ro säi li -ta da. Ühel või tei sel moel on Eu roo -pa Lii du si se tu ru toi mi mi seks va java luu ta kurs se igal ju hul kit sas tes pii -ri des hoi da, vas ta sel ju hul la gu nebsi se turg kon ku ree ri va te de val vee ri -mis te sõjas. Kon ku ree ri vad de val vee -ri mi sed oli üks asi, mis 1930. aas ta teüle maailm set ma jan dusk rii si süven -das ja Tei se maail masõja ni viis.

Ra ha lii du pääst mi seks on Eu -roo pa Ko mis jon väl ja käi nud kol -mest osast koos ne va ka va, mis kan -nab ham bu tuvõitu peal kir ja „Ma -jan dus po lii ti ka koor di nee ri mist tu -gev da de s”.

Esi teks pa neb see ka va et te, et eu -roa la liik med aru ta vad üks tei se ee l-ar ve ka vad lä bi en ne, kui need jõua -

vad oma rii gi par la men di et -

te, et liial du si ju ba eos väl ti da. Li saksta he tak se kar mi maks muu ta sankt -sioo ne, mi da ra ken da tak se, kui mõniriik ei hoia ee lar ve dist sip lii ni.

Neis et te pa ne ku tes ei ole mi da gire vo lut sioo ni list, sest ee lar ve dist -sip lii ni hoid mi se ko hus tus on ra ha -lii du rii ki del va rem gi ol nud ja trah -vi de mää ra mi se võima lus on ka ole -mas ol nud. Hä da on sel les, et kol -mep rot sen di se de fit sii di pii res semah tu mi se ga on ra ha lii du ole ma s-o lu ajal prob lee me ol nud peaae gukõigil liik me tel, mistõttu po le kee gitaht nud kaas liik meid vä ga kar miltpih ti de va he le võtta – võib ju juh tu -da, et vars ti vään led ise sa mas olu -kor ras.

Nõnda tõuseb ka ee lar ve ka va delä bia ru ta mi sest ja kar mi ma testsankt sioo ni dest ka su ai nult siis, kuira ha lii du liik med sää ra sest sil makin ni pi gis ta mi se ta vast loo bu vad.Või an na vad Eu roo pa Ko mis jo ni lerii giee lar ve te küsi mu ses prae gu sestpal ju suu re ma ot sus tusõigu se, stan na vad ära osa oma ise seis vu sestee lar ve po lii ti ka val las.

Tei seks pa neb Eu roo pa Ko -mis jo ni ka va et te ha ka ta jäl -

Euro: mu dast ei vii väl jaüht ki mõnu sat teed

gi ma laie mat va li kut ra ha lii du rii ki -de ma jan dusn äi ta jaid – jook sev -kon to, kon ku rent sivõime ja muudnäi ta jaid. Nen de ma jan dusn äi ta ja tebaa sil hak kaks ko mis jon kon ku -rent sivõimet kao ta va te le ra ha lii duliik me te le and ma konk reet seid soo -vi tu si ma jan dus po lii ti ka muut mi -seks.

Tei se punk ti koh ta keh tib sa majutt, mis esi me se koh ta. Sel lesttõuseb ka su ai nult siis, kui kaas liik -med või ko mis jon saa vad ja ta ha vadnõuda prob lee mi des rii gilt prob lee -mi de ga te ge le mist.

Kol man daks ta hab Eu roo pa Ko -mis jon luua püsi va krii si de la hen -da mi se meh ha nis mi, st võima lu setõsi ses se krii si sat tu nud rii ke aju ti -selt ra has ta da. Meh ha nis mi üle s-ehi tus oleks sar na ne prae gu Kree katar vis kok ku pan dud tu gi pa ke ti ga.Krii si puh ke mi se pu huks olek sid la -hen du sed siis va ra kult val mis, kõikeei peaks enam käi gu pealt üle pea -kae la väl ja mõtle ma ja kok ku lep pi -ma na gu sel kor ral Kree ka pu hul.

Kol man da punk ti puu du seks onsee, et ta äh mas tab nn mit tepääst -mi se klaus lit. Ni melt on Eu roo paLii du toi mi mi se le pin gus ar tik lid,mil le ko ha selt liit ei kan na vas tu tustega võta en da pea le liik mes rii ki deava li ku sek to ri ko hus tu si, väl ja ar -va tud ju hul, kui „mõni liik mes riikon ras kus tes või kui tal on tõsi ne ohtsat tu da suur tes se ras kus tes se, mi dapõhjus ta vad loo dusõnne tu sed võite mast ole ne ma tud erand li kud juh -tu mi d”. Aga kui gi Kree ka ei sat tu nudhät ta te mast ole ne ma tu te erand li -ke juh tu mi te tõttu, tu lid tei sed tal lenüüd ik ka gi ap pi (si su li selt tu lid nadküll ap pi iseen da le, et ei peaks hak -ka ma pääst ma Kree ka ja teis teLõuna-Eu roo pa maa de võla kir juoma vaid pan ka sid).

Kui krii si de la hen da mi se meh -ha nism tu leb sel li ne, mil le kau dura ha lii ga ker gel käel ja lee be tel tin -

gi mus tel väl ja ei an ta, ku ju neb tasiis ki pi gem ra ha lii tu tu gev da vaksas jaks, sest edas pi di gi võib et te tul laolu kor di, kus krii si rii gi tur gu demee le val da jät mi ne te ki taks kah julaie malt kui ai nult krii si rii gi le.

Kok kuvõttes võib öel da, et Eu -roo pa Ko mis jo ni et te pa ne kud onas ja li kud ja võivad ra ha lii du pääs ta.Aga ai nult ju hul, kui Kree ka õppe -tund pa neb ra ha lii du liik med kok -ku le pi tud reeg leid tõsi mee li jär gi -ma. Kui fi nants tu rud ta ju vad, etKree ka ja tei sed püüavad jät ta vaidmul jet rii gi ra han du se kor da te ge mi -sest, lööb paa ni ka jäl le lõkke le.

Mu dast väl ja ra be le mi se teebras ke maks as jao lu, et va ja dus ee lar -ve de fit sii ti vä hen da da pii rab võima -lu si rii gi ra ha ga ma jan dust elav da -da, na gu se da 2008.–2009. aas talmas siiv selt teh ti. Püksi rih ma pin gu -ta mi se pe riood ve nib vä ga pi kaks jakind lat ga ran tiid po le, et rah vas japo lii ti kud soos tu vad kind la ma pin -na ni jõud mi se ni ees pool kir jel da tudra da as tu ma.

St se naa rium 2: Sak sa maa lah kub ra ha lii dustÜldi selt on ra ha liit Sak sa maa le ka -su lik, sest sel le raa mes po le teis telEu roo pa rii ki del võima lik te ma ma -jan du se efek tiiv su se le ja dist sip lii -ni le de val vee ri mis te ga vas tu as tu da.Os kus ra ha lii du „hul lusär gi s” omakon ku rent sivõimet hoi da ja pa ran -da da on saks las tel käes pa re mi nikui teis tel.

Aga kui Kree ka jä rel peak sid fi -nants tu ge hak ka ma va ja ma ka Por -tu gal, His paa nia, Itaa lia ja tei sed,võib Sak sa maa ühel het kel jõuda ot -su se le, et nii suurt sum mat po le ra -ha lii du pääst mi ne nen de jaoksenam väärt. Ju ba Kree ka pääst mi neon Sak sa maal ju te ra vaid vas tuv äi -teid val lan da nud.

Tea tud pii ri ni on väl ti ma tu, etSak sa maal tu leb hä da li si ai da ta: kui

Üks on sel ge – Eu roo pa ra ha lii dul, mil le osaksEes ti saab tu le val aas tal, ei ole mõnu sat teedoma hä da dest väl ja tu le kuks. Mil li sed on va li da ole vad hal vad va rian did ja ku hu needväl ja vii vad?

Vil lu Zir naskari leht@epl.ee

•• Bal ti ku mis ja Põhja maa des te gut -se va kin nis va ra- ja in ves tee ri mis fir -ma Re&So lu tion Gru pi hin nan gul onju ba sel aas tal Ees tis nä ha eu ro-ootu ses vä li sin ves to ri te te rav da tudhu vi. Sa mal ajal on olu kord Lä tis-Lee dus üsna nu tu ne.

•• „2009. aas ta jook sul teh ti Ees tisvaid ne li tä he le pa nuväär se mat jasuu re mat kin nis va ra te hin gut, nen demaht aga ei üle ta nud 15 mil jo nit eu -

rot,” mär gib Re&So lu tion oma ra por -tis. „Kuid eri ne valt Lä tist ja Lee dusthak kab Ees ti nüüd Bal ti ku mist eral -du ma ja lii ku ma ai na roh kem Põhja -maa de poole.”

•• Re&So lu tion Gru pi nä ge mu se jär giviiak se esi me sed väik se mad te hin gud,mis jää vad 5–10 mil jo ni eu ro kan ti,Ees ti kin nis va ra tu rul el lu ju ba sel lelaas tal. Aas ta 2011 toob aga en da gakaa sa ju ba suu re maid te hin guid. ÄL

Eu ro tõmbab ki vä li sin ves to rid Ees tis se?

9. juuni 2010 13

Infotelefon 620 39 47TTÜ majandusteaduskond Akadeemia tee 3, Tallinn

www.majandus.ttu.ee

teadmiste kaudu edukaks!

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond

MBA Ärijuhtimise magistrikraad TTÜ majandusteaduskonnast

Parimaks võimaluseks teiste erialade spetsialistidele ärijuhtimise alaste teadmiste omandamiseks on MBA Ärikorralduse õppekava. See on mõeldud juhtidele ja spetsialistidele, kelle karjäär on jõudnud punkti, kus vajatakse põhjalikke ja süstemaatilisi äri- ja juhtimisalaseid teadmisi. Magistrikraad MBA on tunnustatud kogu maailmas.

Vastuvõtt magistriõppesse toimub 30. juuni – 9. juuli 2010

su jook sev kon to on ülejää gi ga (st saeks por did roh kem kui im por did),siis peab kel le gi tei se jook sev kon toole ma puu dujää gi ga ja sel leks, et te -ma saaks si nu kau pu ja tee nu seidos ta, tu leb tal le lae nu an da. Lae nuand mi ne muu tub mõtte tuks siis,kui sel le ta ga si saa mi ne muu tub ka -hel da vaks.

Ot sus ta des ra ha lii dust väl ju da,tu leks Sak sa maal küll ma ha kan daka suur osa lae nu dest, mis ta on ra -ha lii du nõrge ma te le rii ki de le and -nud, aga vä he malt teeks see ra hamus ta au ku kühvel da mi se le lõpu,po tent siaal se le kah ju le sea taks piir.

Ku na Eu roo pa ra ha lii dust po leva rem kee gi väl ju nud ja te ge li kultpo le se da võima lust se ni et te gi näh -tud, ei saaks see ole ma vä ga su juvprot sess. Võib-ol la ai nus, kel lel seevõiks oma ma jan dust täie li kultpõhja lask ma ta õnnes tu da, on Sak -sa maa. Ini me sed po le veel unus ta -nud, et Sak sa mark oli en ne eu rotEu roo pa kõige kind lam ra ha ja Bun -des bank kõige kõvem kesk pank.Ini me si ei peaks sun di ma eu ro sidSak sa mar ka deks va he ta ma, tõe-näo li selt teek sid nad se da pä ris healmee lel.

Lõuna-Eu roo pa prob lee me Sak -sa maa väl ju mi ne mui du gi ei la hen -daks, nen de ga toi me tu le mi ne oleksik ka va lus ja vae va li ne.

St se naa rium 3: Kree ka lah kub ra ha lii dustKui Kree ka lah kuks ra ha lii dust,oleks tal võima lik „la hen da da” kaksprob lee mi. Esi teks ee lar ve de fit sii difi nant see ri mi se prob leem – Kree kakesk pan ga saaks pan na ra ha trükki -ma ja sel le eest va lit su se võla kir juost ma. Tei seks kon ku rent sivõimeprob lee mi, sest uues ti ka su tu se levõetud drah mi saaks de val vee ri da,mis muu dab Kree ka kau bad ja tee -nu sed vä lis maa las te jaoks tas ku ko -ha se maks. Po leks enam va ja vae va -ta en nast pii na ri kas te ku lu- ja pal -gakär be te ga.

Es ma pil gul ilu sa la hen du se vi gaon pa ra ku sel les, et kee gi ei soo viksoma da Kree ka va luu tat, kui seeuues ti käi be le las tak se, sest on sel -ge, et drahm hak kab va lit su se te ge -vu se tu le mu sel kii res ti väär tust kao -ta ma.

Tõen äo li selt ei oleks drahmmõnda ae ga rah vus va he li selt kon -ver tee ri tav ja võib-ol la ei saaks sel -le eest ise gi Kree kas kõiki as ju os ta,im port kau ba ost mi seks tu leks väl jakäia eu ro sid. Esi mes te mär ki de pea -le, et va lit sus ka vat seb lä bi viia ra ha -

re for mi, tor mak sid kreek la sed omasääs te pan ka dest väl ja võtma ja in -ves to rid Kree ka väärt pa be reidmüüma. Seepä rast peaks ra ha re -form tu le ma kõigi le täies ti oo ta ma -tult, ilm selt lä heks tar vis va luu taväl ja veo pii ran guid, vä lis va luu tasund kon ver tee ri mist ja muud mei le1980. aas tas te lõpust ja 1990. aas ta -te al gu sest tun tud ar se na li. Kree kalin na de tä na va tel saaks ar va ta vas tinä ha veel gi roh kem mee lea val du sikui sel ke va del.

Et drah mi ta ga sitoo mi ne saakstoi mu da Kree ka ma jan dust ja ühis -kon da täie li kult laas ta ma ta, lä heksKree kal va ja Eu roo pa Lii du, Eu roo -pa Kesk pan ga ja IMF-i teh ni list ningra ha list tu ge. Ras ke us ku da, et seelä heks maks ma vä hem kui Kree katoe ta mi ne ra ha lii du sees, ja võima -tu, et abi an taks il ma ra ha re for mijärg se le ma jan dus po lii ti ka le tin gi -mu si sead ma ta.

Ku na Kree ka lah ku mi se jä rel lä -heks lah ti äge spe ku lee ri mi ne, kesjärg mi se na ra ha lii dust väl jub, te kik -sid Eu roo pas prae gu sest veel gi suu -re mad prob lee mid.

St se naa rium 4: Eu roo pa Kesk pank hak kab ra ha trükki maPrae gu on Eu roo pa Kesk pan gal sel -gesõna li selt kee la tud ra has ta da ra -ha lii du liik me te ee lar ve de fit sii ti – taei to hi ot se liik mes rii ki de ava li kusek to ri võla ko hus tu si os ta, et mit teõhu ta da inf lat sioo ni. Sa mal ajal onn-ö riik lik inf lat sioo ni õhu ta mi nelä bi aja loo ol nud üsna ta va li ne suu -rest rii givõlast va ba ne mi se viis.

Eu roo pa Kesk pank hak kas maial gu ses jä rel tu rult ost ma sur ve al lasat tu nud ra ha lii du liik mes rii ki devõla kir ju tal le ta vapä ra tus ma hus.Kesk pank kin ni tab, et sel le ga po le tani me ta tud keel du rik ku nud, sest os -tab rii givõla kir ju jä rel tu rult, mit tees ma seid emis sioo ne. Sa mu ti ste ri -li see ri vat ta oma võla kir jaos tud, stvõla kir ja de vas tu ring lus se läi nudra ha tõmbab ta ta ga si, võttes pan -ka delt ra ha nä da las te le täh ta ja lis te -le de po sii ti de le – nõnda väl ti vat tainf lat sioo ni te ki ta mist.

Ent osa as ja tund ja te hin nan gulon Eu roo pa Kesk pank ik ka gi tei nudoma po lii ti kas 180-kraa di se pöör de.Tsi tee ri tud sea du sesä te keh tib küllen di selt ja vae valt Sak sa maa se damuu ta lu bab, aga ka Kree ka ja muu -de lan ge va rei tin gu ga rii givõla kir ja -de jä rel tu ru toe ta mi ne on li be tee,mil le juur de jää mi ne võib lõpukskaa sa tuua aas taid kest va kii re inf -lat sioo ni. 1

2000. aas ta tel, pä rast Eu roo pa ra ha -lii du sündi, ha ka ti ra ha lii tu de loo -mist et te val mis ta ma mit me tesmuu des ki ma jan dus piir kon da des.

Alg seid täh tae gu on kõik jal eda silüka tud, kuid ühest ki plaa nist po leloo bu tud. Uued si hid on prae gu sesei su ga kõigil sea tud aas ta 2015 kan -ti. Kas maailm saab 5–10 aas ta pä -rast tões ti mõne ra ha lii du juur de,sõltub ka sel lest, kui das Eu roo pa ra -ha lii dul õnnes tub oma prae gus testprob lee mi dest väl ja vin ger da da.

Pär sia la he rii ki de ra ha liit2001. aas tal võtsid kuus Lä his-Idakoostöönõuko gu rii ki – Sau di Araa -bia, Ku veit, Bah rein, Ka tar, Araa biaÜhen de mi raa did ja Omaan – si hiksluua Eu roo pa ra ha lii du laad ne ra ha -liit, alg se te plaa ni de ko ha selt pi da -nuks see käi vi tu ma 2010. aas tal.

Nüüd on 2010. aas ta on käes, agala he rii ki de ra ha lii tu veel ei ole ningkuuest hu vi li sest on al les jää nud ne -li. 2007. aas tal kao tas hu vi lii du vas -tu Omaan. Möö du nud aas tal, kuias jao sa li sed ot sus ta sid, et tu le va sekesk pan ga asu ko haks saab Sau diAraa bia pea linn Ar-Riyad, ee mal du -sid pro jek tist Araa bia Ühen de mi -raa did. Väi de ta vas ti mit te üks nessel lepä rast, et nad taht sid kesk pan -ka en da juur de, vaid ka mit me telfun da men taal se tel põhjus tel.

Koostöönõuko gu juht Ab dul rah -man al At tiyah ütles hil ju ti Reu ter si -le, et järg mi se viie aas ta jook sul on

ra ha lii du loo mi ne ebatõen äo li ne.Et te val mis tu sed lii du moo dus ta mi -seks iga ta hes jät ku vad, näi teksmärt sis alus tas te ge vust ra ha lii dukesk pan ga eelk äi ja, sel le ju hiksmää ra ti Sau di Araa bia kesk pan gajuht. Sau di Araa bia, Bah rei ni ja Ka -ta ri va luu ta kurss on prae gu fik see -ri tud dol la ri, Ku vei dil va luu ta kor visuh tes.

Ida-Aaf ri ka ra ha liitViis Ida-Aaf ri ka rii ki – Tan saa nia,Ugan da, Ke nya, Rwan da ja Bu run di–, kes prae gu moo dus ta vad tol li lii du,tee vad et te val mis tu si Eu roo pa Lii tuko pee ri va ühis tu ru ja ra ha lii du moo -dus ta mi seks. Esialg se te plaa ni de jär -gi pi di ra ha liit moo dus ta ta ma 2012.aas tal, nüüd rää gi vad as jao sa li sed ise2015. aas tast ning Ida-Aaf ri ka val mis-o le kut analüüsi nud Eu roo pa Kesk -pan ga eks per ti de hin nan gul lä hebva ja veel gi roh kem ae ga.

Lõuna-Aaf ri ka ra ha liitLõuna-Aaf ri ka aren guühen dus, ku -hu kuu lub 15 rii ki, võttis 2005. aas -tal eesmär giks moo dus ta da 2010.aas taks tol li liit, 2015. aas taks ühis -turg, 2016. aas taks ra ha liit ja 2018.aas tal las ta käi be le ühis ra ha. Aren -guühen du se kol me liik me – Le sot -ho, Svaa si maa ja mit te for maal selt kaNa mii bia va luu ta on ju ba prae guseo tud ühen du se kõige tu ge va mava luu ta ga, mil leks on Lõuna-Aaf ri -ka rand. Li saks nei le kuu lu vad

ühen dus se veel An go la, Bots wa na,Kon go DV, Ma da gas kar, Ma la wi,Mau ri tius, Mo sam biik, Seišel lid,Tan saa nia, Sam bia ja Zim bab we.

Lää ne-Aaf ri ka ra hat soon2000. aas tal lep pi sid viis Lää ne-Aaf -ri ka rii ki – Gam bia, Gha na, Gui nea,Ni gee ria ja Sier ra Leo ne – kok ku ra -ha lii du loo mi se ka vas. Tä na vu li san -dus nei le ka Li bee ria. Alg se te plaa -ni de ko ha selt pi da nuks liit ja sel leühis ra ha eco loo da ma ju ba 2003.aas tal, kuid kõige pealt lüka ti täh taegeda si 2005. aas tas se, siis 2009. aas -tas se ja prae gu se sei su ga 2015. aas -tas se, sest rii gid po le suut nud täi takok ku le pi tud kon ver gent sik ri tee riu -me. Ra ha lii du et te val mis ta mi sekson moo dus ta tud Lää ne-Aaf ri ka ra -hains ti tuut, mis asub Gha na pea lin -nas Acc ras.

CFA-fran gi tsoonKes ar vab, et ees pool kir jel da tudAaf ri ka ra ha lii tu de plaa nid on nal -ja num ber, peaks mõtle ma ka hek satprant sus keel set Lää ne-Aaf ri ka rii kiühen da va le CFA-fran gi tsoo ni le, mistoi mib suu re ma te prob lee mi de taju ba ala tes 1945. aas tast.

Lää ne-Aaf ri ka Rii ki de Ma jan dus-or ga ni sat sioo ni (ECO WAS), ku hukuu lu vad nii CFA-fran gi maad kuika ees pool ni me ta tud Lää ne-Aaf ri -ka ra hat soo ni ehi ta vad rii gid, kau -gem eesmärk on lii ta mõle mad va -luu tat soo nid üheks ra ha lii duks. 1

Ka van da mi sel ole vad ra ha lii dud

14 9. juuni 2010

Fir ma, mis pai sus üle ser va

And res Rei merand res.rei mer@epl.ee

Ees ti Ener giast ol lak -se har ju nud mõtle makui et tevõttest, kestoo dab Ees ti le va ja -lik ku elekt rie ner giatja seal juu res an nabpal ju de le pe re de le kasoo ja. Kuid sel list liht -sat ja aru saa da vatettevõtet po le meilju ba mõnda ae ga.

Ees ti kõige võim sam et tevõte Ees tiEner gia muu tus kümne aas ta gaarm sast ko duõue kat la ma jast rah -vus va he li se ener gee ti ka tu ru haiks.Kui ju mal on kõikvõimas, kas tasuu dab luua ki vi, mi da ta ise ülestõsta ei jõua? Ees ti rah vas on Ees tiEner gia näol loo nud et tevõtte, mi -da ta enam kont rol li da ei suu da.

Esi teks ei ole võima lik üha laial -da se ma te ge vus haar de ga et tevõtetmeie ta vapä rast mõõdu puud ka su -ta des hoo ma ta, sest et tevõte muu -tub üha su le tu maks, kont rol li desüha võime ka malt en da koh ta le vi -vaid sig naa le.

Kui Ees ti Ener giast oleks tä na vusaa nud täisväär tus lik bör si lii ge, tä -hen da nuks see kar di na te lõplik kuet tetõmba mist, sest bör si reeg lid pii -ra vad ava lik ku se le ja ga ta va tea bemah tu ju ba sea du se jõuga.

Sa mal ajal puu dub par la men dil,va lit su sel, ma jan dus mi nis tee riu milja ühis kon nal ter vi ku na sõltu ma tuja as ja tund lik hin nang Ees ti Ener giaüha laial da se maks muu tu va le te ge -vu se le.

Ees ti Ener gia suu nab rii kiNäib üpris tõen äo li ne, et ener gee ti -ka küsi mus tes va lit seb rii gi le kuu luvEes ti Ener gia rii ki, mit te vas tu pi di.Rii gis, kus te gut seb, pilt li kult öel des,vaid üks ener gia fir ma, ei ole mõist -lik ülal pi da da ener gee ti ka mi nis tee -riu mi.

Ees ti Ener gia on ai nu ke ne ko ha -lik et tevõte, kes suu dab tead las telttel li da suu re ma hu li si ja põhja pa ne -vaid uu rin guid. See as jao lu mõju tabpa ra ta ma tult ener gee ti ka vald kon -na ga seo tud tead las te vaa te nur ka.

dor Lii ve alus tas 1995. aas tal Tal lin -na Sa da ma fi nants di rek to ri na. Ees -ti Ener gia ju ha tu se esi me heks tõusista sa mu ti fi nants di rek to ri ame ti ko -halt. Loo mu li kult on raa ma tu pi da -mi se taust ka ju ha tu se liik mest fi -nants di rek to ril Mar gus Kaa si kul.Jaeä ri vald kon na ju hil Mar gus Rin gilon sel ja ta ga edu kas pan gatöö ta ja jaraa ma tu pi da ja karjäär. Kütus te vald -kon na juht Har ri Mikk on ju rist.

Sel li ne mees kond on üli maltvõime kas väl ja töö ta ma ju rii di li seltkor rekt seid ja fi nant si li selt vett pi da -vaid skee me, mis on rah vus va he li -ses äris lä bilöö mi seks üli malt täh tis.Ko du ta nu ma klien did tun ne vad agasa ge li, et neist sõide tak se tee rul li galiht salt üle.

Sel li se fi nant si li selt ele gant se jaju rii di li selt kor rekt se ka val da mi semus tern äi teks on hak kpuidu põle -ta mi ne Nar va elekt ri jaa ma de ka tel -des, ka su ta des sea du sepüga lat, mil -le ta gamõte oli uu te in ves tee rin gu temee li ta mi ne taas tu ve ner gee ti kas se.Tu le mu se na saa vu ta ti hak k pui du,kuid ka elekt rie ner gia kal li ne mi nema jan dusk rii si kõige ras ke ma telhet ke del, mis sea dis küsimär gi al lamit me pui du ja elekt ri hin nastsõltu va et tevõtte ek sis tent si.

Sa ma su gu se ele gant se hoo li ma -tu se ga muu tis ener gia mo no pol tä -na vu oma erak lien ti de le pin guid niimak seg raa fi ku te kui ka va rem prog -noo si tud tar bi mis mah tu de osas,vae vu ma ta klien te ise gi kor rekt selttea vi ta ma .

Ees ti Ener gia võit leb oma eba-õige te või -õig las te ot sus te eest viim -se ve re til ga ni, klien ti de ae ga ja när vesääst ma ta, sest tal on res surs si roh -

Nii moo di ke has tab ki rii gi pool setener gee ti kaa last os kus tea vet ma -jan dus mi nis tee riu mis vaid üks ini -me ne – ener gee ti ka ase kants lerEina ri Ki sel. Te ge mist on as ja tund -lik ku se, au su se ja suht le mi sos ku sepoo lest nii kõrgel ta se mel ole va isi -ku ga, et te da võib ni me ta da su per-s taa ra met ni kuks. Kuid Ki sel peaboma te ge vu ses lep pi ma nn käepä -ras te va hen di te ga. Need käepä ra sedva hen did loob aga pa ra ta ma tultEes ti Ener gia, kes val dab kõige suu -re mat ra ha port su uu ri mistöö deks jasuh te kor ral du seks.

Ees ti Ener giast ol lak se har ju nudmõtle ma kui et tevõttest, kes too dabEes ti le va ja lik ku elekt rie ner giat jaseal juu res an nab pal ju de le pe re de -le ka soo ja. Kuid sel list liht sat ja aru -saa da vat et tevõtet po le meil ju bamõnda ae ga.

Ener gia fir mat ju hi vadraa ma tu pi da jadRah vus li ku ener gee ti ka fir ma edunäib and vat gümnaa siu mi lõpe ta ja -te le soo vi tu se: õppi ge ener gee ti -kuks. Kui aga vaa da ta et tevõtte ju -ha tust, siis kõlab soo vi tus: õppi geraa ma tu pi da jaks.

Ta va li selt ju hi vad Ees ti suu ri et -tevõtteid oma te ge vus vald kon na as -ja tund jad. Ees ti Ener giat ju hi vadraa ma tu pi da jad, mis an nab vih je, etoma ni kust riik po le sel le le et te-võtte le sead nud üle san deks lä bilöö -mi se mit te kat la ma jan du ses, vaid fi -nantss pe ku lat sioo ni des.

Ees ti Ener gia viie liik me li ses ju -ha tu ses is tub vaid üks ener gee tik –elekt ri ja soo ju se vald kon na juhtRai ne Pa jo. Ju ha tu se esi mees San -

Eesti Energia kiire lend•• Eesti Energia asutati 1939. aastal, välisturgudel esineb Enefiti nime all,

teenindab ligi 0,5 miljonit klienti.

2009/2010

10 604

4114

KÄIVEmiljonites kroonides

1801–346

KASUMmiljonites kroonides

7613

12 787

TÖÖTAJAID

ELEKTRIENERGIA MÜÜK (GWh)

SOOJUSENERGIA MÜÜK (GWh)

1999/2000

3107

1136

INVESTEERINGUDmiljonites kroonides

9760 6931müük Eestis

müük välismaal

7357

2403

1412 2361

kem kui ühel gi tei sel.Rii gi mää ra tud re gu laa to ri – kon -

ku rent sia me ti – klien ti de kait seksteh tud ot su sed vaid lus ta tak se sa ge likoh tus. Mõni kord saa dab mo no po lisiin ka edu, mis ei pruu gi ol la küllpüsiv. Eel mi sel ma jan du saas talmõis tis kon ku rent sia met Nar vaelekt ri jaa mad süüdi tur gu va lit se vasei sun di ku ri tar vi ta mi se väär teos.Nar va jaa mad keel du sid mää ra tudtar ne kor ras elekt rie ner gia müügistKu lon AS-ile ja Sag ro Elek ter OÜ-le.Nar va elekt ri jaa mad esi ta sid kon ku -rent sia me ti ot su se pea le kae bu se,mil le Har ju maa ko hus ra hul das,kuid see me net lus ei ole veel lõppe -nud.

Hea näi de sel lest, kui das klienton muu tu nud Ees ti Ener gia le nul -liks pä rast ko ma, on mul lu puh ke -nud elektriarvestite skan daal. Mo -no pol ka su tas ra hu mee li sea dust ei -ra tes kümneid tu han deid taat le ma -ta arvesteid. Ta ra hus tas en nast väi -te ga, et poo led voo lumõõtjad näi ta -sid õiges ti, 42 prot sen ti arvesteid ek -sis klien di ka suks, klien ti koo ris vaidka hek sa prot sen ti neist. Tu han dedpe te tud klien did olid liht salt sta tis ti -li sed ar vud ku sa gil tul bas.

Oma eesmär ki de saa vu ta mi sekska su ta tak se edu kalt nn ka he näo gaJanu se tak ti kat: kui on va ja põhjen -da da rii gilt ra ha või ga ran tii de saa -mist, seos tab Ees ti Ener gia omanõud mi si mis sioo ni ga – jul geo lek.Kui aga on va ja klien ti ta rii fi de võitee nus ta su de ga pi gis ta da, siis rää -gi tak se ka su mit toot va äriühin gu te -gut se mis reeg li test.

Ees ti Ener gia le meel dib väi ta, etta on saa vu ta nud ma jan dusk rii si

9. juuni 2010 15

* Marokoga on sõlmitud seni vaid põlevkiviuuringute leping

Eesti Energia oodatavad ligikaudsed investeeringud elektritootmisesse

Narvapõlevkivi-

plokid

15mld kr

Jordaania

põlevkivi-

elektrijaam

15mld kr

Maroko

põlevkivi-

elektrijaam*

15mld kr

Ignalina

tuumaelektri-

jaam

15mld kr

ajal sä ra va ka su mi üks nes tä nu usi -nu se le vä lis kau ban du ses. Kuid tõsion see, et li gi pool ka su mi kas vustlan geb ko du tu ru le, kus et tevõtenau dib mo no pool set sei sun dit.

Kus juu res Ees ti va rus ta mi neelekt ri ja soo ja ga ei kuu lu ise gi et -tevõtte kõige täht sa ma te te ge vus -vald kon da de hul ka, mil le pea le et -tevõte oleks nõus ise seis vaid ris kevõtma.

Ees ti Ener gia söös tab ra ke ti natõen äo li selt mil jar di te kroo ni desuu ru se in ves tee rin gu ga Jor daa niaja Ma ro ko kõrbe. Üri tu se fi nant si dekoh ta on öel da vaid, et „täp ne fi -nant see ri mi se ka va sel gub edas pi -di”. Ju ba prae gu on sin na ku lu nudüle 50 mil jo ni kroo ni.

Ees tis se uu te põlev ki vie lekt ri jaa -ma de ehi ta mis se suh tu tak se aga kuimõist lik ku äri ris ki üle ta vas se te ge -vus se, mis va jab kop sa kat rii gi li sa -ga ran tiid.

Rah vus va he li ne ener gia kau ban -dus, rah vus va he li sed maa va ra-uurin gud, õli toot mi se teh no loo giaaren da mi ne, õli toot mi ne, taas tu v-e ner gia aren da mi ne, tuu mae ner -gee ti ka in ves tee rin gud vä lis maal,elekt ritööd, si de tee nu sed – se da loe -te lu võiks täien da da ja pi ken da da.Ees ti Ener gia äri hu vid asu vad Ma ro -kos, Jor daa nias, Lä tis, Lee dus, Soo -mes ja õnneks se ni veel ka Ees tis.

Ees ti Ener gia in ves tee rin gud või-vad ku ju ne da vä lis maal pal ju suu -re maks kui Ees tis. Kok ku soo vibkont sern järg ne va kümnen di jook -sul in ves tee ri da 70 mil jar dit kroo ni.Elekt rie ner gia toot misvõim sus tes -se teh ta vad in ves tee rin gud võivadaga vä lis maal ku ju ne da mi tu kor dasuu re maks kui Ees tis.

Ka he Nar va ra ja ta va ener giap lo kimak su mu se na on ni me ta tud 7,5–15mil jar dit kroo ni. Vii ma ne ja suu remsum ma pä ri neb tä na vu mai kuust.Au le pa tuu le par gi in ves tee ring jääbmil jar di kroo ni pii res se.

Jor daa nias ka vat seb Ees ti Ener -gia ra ja da li gi 800-me ga va ti se võim -

su se ga elekt ri jaa ma ja õli te ha se.See ga võib Lä his-Idas se, Iis rae li jaPa les tii na püssi ro hutünni kõrva lepai gu ta ta va ra ha hulk jää da va he -mik ku 10–18 mil jar dit kroo ni.

Tä na vu ap ril lis all kir jas tas San -dor Lii ve le pin gu põlev ki viuu rin gu -teks Põhja-Aaf ri kas Ma ro kos. Sel lestuu rin gust võib väl ja kas va da Jor daa -nia-sar na ne in ves tee ri misp ro jekt.

Kui peaks juh tu ma ime ja Ig na li -nas se ha ka tak se Ees ti Ener gia osa -lu sel ehi ta ma uut tuu ma jaa ma, siiska sin na ku lub mil jar deid. Kui Ees tisaaks Ig na li nast vee ran di, tu lekseral da da järg mi sed 15 mil jar ditkroo ni 60 mil jar di kroo ni sest ko -guin ves tee rin gust.

See ga pais tab vä lis tur gu del te -gut se mi ne vä he malt kolm kor da at -rak tiiv sem kui ko dus re he ta rekütmi ne.

Kümne aas ta ga tu li hii ge le duKümme aas tat ta ga si, kui et tevõttearen gus toi mus põhimõtte li ne mur -rang, oli Ees ti Ener gia käi ve roh kemkui kaks kor da prae gu sest väik sem,et tevõttes töö tas li gi kaks kor da roh -kem ini me si ja aas ta ne kah jum ula -tus sa da des se mil jo ni tes se kroo ni -des se.

Tun dus, et nii suurt ja kah jum lik -ku et tevõtet ei ole võima lik re mon ti -da. Ees ti ener gia jul geo le ku ta ga mi -seks tun dus mõist li ku ma la hen du -se na mo no pool se Ees ti Ener giatükel da mi ne ja ju pi kau pa müümi -ne vä lis maa ener gee ti kain ves to ri te -le.

Kä sil oli sa jan di te hing – Nar vaelekt ri jaa ma de müük võim sa leAmee ri ka ener gee ti ka kont ser ni leNRG Ener gy. Too na Amee ri kaÜhend rii ki de suu ru selt ka hek san -da ener gee ti ka fir ma NRG Ener gy tõiEes tis se Tiit Vä hi. Sur vet, et Nar vaelekt ri jaa mad eras ta taks just ni meltNRG Ener gy le, aval das USA abivä -lis mi nis ter St ro be Tal bott ja ma jan -dus mi nis ter Wil liam M. Da ley. NRGEner gy pak kus 49 prot sen di Nar va

jaa ma de akt sia te eest 67 mil jo nitdol la rit, nõudes, et kolm vee randEes ti elekt ri tu rust kuu luks vä he malt2007. aas ta ni te ma le ja elekt rie ner -gia hind ta gaks ka võima li kud in ves -tee rin gud jaa ma de aja ko has ta mi -seks. NRG Ener gy pre si dent Da vePe ter son väi tis ko gu ni, et te hin gustsõltub Ees ti pää se mi ne Eu roo pa Lii -tu.

Ees ti Ener gia ju ha tu se esi meesGun nar Okk ja nõuko gu esi meesJüri Käo tun nis ta sid NRG-te hin guhal vaks, sest Ees ti Ener gia oli ka isevõime li ne Nar va elekt ri jaa ma des sepii sa valt in ves tee ri ma.

Okk oli sel gelt vas tu va lit su seltEes ti Ener gia le pa ku ta va le pi kaa ja li -se le ko hus tu se le os ta amee rik las tejuh ti mi sel töö ta va test jõujaa ma dest15 aas ta jook sul fik see ri tud hin na -ga elekt rit, sest Eu roo pas sei sis eeselekt ri tu ru ava mi ne.

Elekt riin se ner Gun nar Okk oli gimees, kes pa ni alu se Ees ti Ener giaprae gu se le mõju ku se le, tõstis et -tevõtte rii gi ener gee ti ka po lii ti ka ku -jun da jaks. Kui tol la ne ma jan dus mi -nis ter Mih kel Pär no ja tea tas, et Ees -ti Ener gia tu leb kon ku rent si te ki ta -mi se ni mel tükel da da, siis kos tisEes ti Ener gia pea hoo nest vaid pa -hast no hi nat. Õi ge pea pi di mi nis teroma sõnu söö ma ja loo bu ma elekt -ri mo no po li lam mu ta mi sest. Suu re -ma test üksus test jõuti Soo me For -tu mi le müüa vaid Lää ne maa elekt -rivõrk.

Kõige pa rem Ees ti fir maEes ti Ener gia on vaiel da ma tult üksvä he seid Ees ti nn kõige-kõige et -tevõtteid. Eel mi sel aas tal tun nis tasGild Ban kers sel le Ees ti kõige väär -tus li ku maks et tevõtteks. TNS Emo riuu ri ngu ko ha selt on te ge mist Ees tikõige mai ne ka ma rii gio sa lu se ga et -tevõtte ga, ee lis ta tui ma tö öand ja gaja pa re mu selt kol man da klien di tee -nin da ja ga.

Sa mal ajal kui suu rem osa et -tevõtteid krii sia jal ägas, suu ren das

Ees ti Ener gia äri ka su mit 69 prot sen -di võrra. Li gi pool ehk 45 prot sen tisel lest ka su mist tee ni ti mo no pool -set sei sun dit ka su ta des Ees ti klien -ti de ar velt.

Ees ti Ener gia on alus ta nud mit -me uue in ves tee rin gu ga. Al gust onteh tud uue põlv kon na, Ene fiti teh -no loo gia ga õli te ha se ehi tu se ga, nel -ja le Ees ti elekt ri jaa ma ener giap lo ki -le vääv lipüüdmis sead me te pai gal -da mi se ga ja sõlmi tud le ping Irujäät mepõle tus jaa ma ehi ta mi seks.Kõik need ob jek tid pea vad val mi ma2012. aas tal.

Olu li si maks re for miks võib pi da -da põhivõrgu et tevõtte Ele ringmüümist rii gi le tä na vu aas ta al gu -ses. Sel le ga asu ti täit ma Eu roo paLii du elekt ridi rek tii vi ga pan dud ko -hus tust põhivõrguet tevõtja te eral -da mi seks suur test ener gia kont ser -ni dest.

Ener gia kau ban dus vä lis maalVä lis tur gu del te gut se mi seks võttisEes ti Ener gia ka su tu se le kau bamär giEne fit. 2006. aas tal Lä tis re gist ree ri -tud Ene fi til on sa da kond klien ti, kel -le seas an na vad too ni õlle te ha sed jamuud toi duai netöös tu se et tevõtted.Järg ne va ka he aas ta jook sul ka vat sebEne fit alus ta da elekt rie ner gia müükiLee du era tar bi ja te le.

Ole ma so le vad üle kan devõim su -sed Ve ne maa ja Val ge ve ne gavõimal da vad Ees ti le, Lä ti le ja Lee -du le pii ra ma tut ener gia kau ban dustida naab ri ga. Põlev ki vie ner gee ti kalon Eu roo pa Lii dus kar mis tu va tekesk kon nanõud mis te tõttu vä hekon ku rent sivõime t, sest väik se ma -te in ves tee ri mis va ja dus te ga Ve ne -maal on elek ter pal ju oda vam.

Vas ta valt elekt ri tu ru sea du se lesaab väl jas pool Eu roo pa Lii tu too -de tud elekt rie ner giat Ees tis se tar ni -da pii ran gu te ta, müües elekt rit Ees -tis te gut se va le elekt ribör si le võitaot le des eral di loa elekt rie ner giaim por diks. Lä tis ei ole pii ran guidelekt rie ner gia im por diks ja Lee dus -

se saab elekt rie ner giat im por ti da,kui see müüak se elekt ribör si le.Ene fi ti suur ak tiiv sus võib ki ol la sel -gi ta tav Lä ti va ba meel se suh tu mi -sega im por di ta vas se elekt ris se. Lät -las te va ba meel su sel on teh ni li nepõhjen dus: nad on maail ma ühedkõige ro he li se mad elekt ri toot jad,sest nad ka su ta vad pea mi selthüdroe ner giat. Sel lepä rast ei suu danad aas ta rin gi ko du tu ru le küllal da -selt elekt rit too ta.

Õli toot mi ne ja teh no loo gia arengEne fi ti ni me kan dev põlev ki viõliteh no loo gia võib tõsta Ees ti Ener giamaail ma juh ti vaks ener gee ti ka teh -no loo gia val da jaks. Kuid tõen äo li -selt mit te ai nu val da jaks. Õli te has tera ja mi seks on moo dus ta tud ühi set -tevõte Ene fit Ou to tec Tech no lo gy,mil lest li gi pool – 40 prot sen ti kuu -lub Soo me teh no loo gia fir ma le Ou -to tec.

Naf ta va ru de le li gipää su ras ke ne -mi ne ja Meh hi ko la he ka tast roo fi gailm siks saa nud kesk kon na ris kidtõsta vad Ees tis ühe na vä hes testmaail ma rii ki dest ka su ta tud põlev -ki vi rah vus va he li ses ener gee ti ka-äris esip laa ni le.

Põlev ki vi võib lei da kõiki delmand ri tel. Kuid saa tu se tah tel jaEes ti Ener gia juht kon na et tenä ge -lik ku se tõttu val dab Ees ti tõen äo li -selt maail ma kõige ees rind li ku matteh no loo giat sel le tööt le mi seks.

Teh no loo gia avalöö gi na val mib2012. aas tal Ees ti elekt ri jaa ma juu -res Au ve res õli te has, mis va jab aas -tas li ge ma le 2,3 mil jo nit ton nipõlev ki vi ning too dab sel lest 290000 ton ni põlev ki viõli ja 75 mil jo nitkuup meet rit elekt ri toot mi ses ka su -ta ta vat ut te gaa si. Li saks on te ha se -ga in teg ree ri tud 35 MW au ru tur biinelekt ri toot mi seks, mis ka su tab äraõli toot mi sel tek ki vat jääk soo just.Uue õli te ha se mak su mu seks on li gikolm mil jar dit kroo ni. Sel li seid te -ha seid võib aas ta te jook sul üks tei sekõrva le tek ki da kolm-ne li tükki.

16 9. juuni 2010

... JA VAATA SEAL, KUS ISE SOOVID!

LAE LOENGUD ARVUTISSE, TELEFONI VÕI

MP3-MÄNGIJASSE...D!SSE...

Eesti ühe tuntuma strateegi ja õppejõu PRIIT KARJUSE loeng on Estonian Business Schooli hinnatumaid magistrikursusi.

Avarda silmaringi ja omanda uusi teadmisi videoloengutega oma ala tippspetsialistidelt! ulikool.epl.ee

Vaataavaloengut TASUTA!

Vaataavaloengut TASUTA!

Kuidas saada edukaks?!EBS-i videokursus „Strateegiline juhtimine”

• Kuidas märgata ja püüda kinni võimalused?• Kuidas väljuda võitjana olukorrast, kus kõigile ei jätku?• Huvitavaid seoseid ja paralleele sõjanduse ning loodusega• Strateegiad, mis aitavad igaühel elus edasi jõuda ja otsuseid langetada• Millest sõltub ettevõtte näljatunne?• Läbimõeldud sõjaplaanid äris

Juunis loositakse Päevaleht Ülikooli uudiskirjaga liitunute vahel välja 10 tasuta loengut omal valikul.

Järg mi se sam mu na võetak se et teEes ti esi me se ra fi nee ri mis te ha se ra -ja mi ne, mil le too dang suu dab kat taEes ti aas ta se va ja du se diis likütu sejä re le.

Kae van da mi se ku nin gasKui gi Ees tis te ge le vad põlev ki viõlitoot mi se ga Vi ru Kee mia Grupp jaKi viõli kee mia kom bi naat, val dabEes ti Ener gia prae gu ain sa na omate ge vu seks pii sa vat põlev ki vi va ru jatoot misvõim sust. Ees ti Põlev ki vi su -lan da mi ne Ees ti Ener gia kont ser nikae van du set tevõtteks näi tab, et se -da res surs si ka vat se tak se ka su ta daen nekõike oma te ge vu se ta ga mi -seks ja müük kon ku ree ri va te le õli-töös tus te le ku ju neb tei sejär gu li seksvõi hoo pis täht su se tuks.

Vas ta valt maapõue sea du se le onEes tis aas ta seks põlev ki vi kae van -da mi se ma huks lu ba tud 20 mil jo nitton ni, seal hul gas Ees ti Ener gia le li -gi kau du 15 mil jo nit ton ni. Maail mapõlev ki vi va rud üle ta vad tões ta tudnaf ta va ru sid mitmekordselt. Ees tion koos Hii na ja Bra sii lia ga põlev ki -vi kae van da mi se juht riik.

Mood salt teh tud elekt ritööEes ti Ener gia tõusu mood saks et -tevõtteks saa tis pal ju de tu gi tee nus -te üksus te sul ge mi ne ja näi tekselekt ri-ehi tustöö de sis seost mi nealltöövõtja telt. Sel le ta gajär jel ei teaEes ti Ener giast elekt ritööd tel li nudklient ku na gi, mis su gus tes tun ke desme hed te ma õue sõida vad.

Kuid nüüd on elekt ri mo no pol ha -ka nud tu rul rek laa mi ma laial dastelekt ritöö de tee nust ala tes pis ti kuva he ta mi sest ku ni süstee mi de pro -jek tee ri mi se ni. Et tevõtte klien di te le -fon an nab üpris laia li val gu va se le tu -se sel lest, kes ja mil lis tel tin gi mus telklien di juur de töid te ge ma tu leb.Mõnel ju hul tu le vad Ees ti Ener giatöö me hed, tei ne kord alltöövõtjad.Ilm selt on Ees ti Ener gia elekt ritöö detee nu se pu hul te ge mist liht salt ühetu run dus li ku võtte ga.

Kao ta tud ja võide tud si de tee nusAas taid ta ga si kuu lu tas Ees ti Ener -gia, et hak kab voo lu pis ti ku kau duoma klien ti de le in ter net ti pak ku ma.La hen dus tun dus pal jutõotav, ava -lik ku se le näi da tud sead med käepä -ra sed, vas tav äriüksus hak kas täie

au ru ga töö le, kuid asi lõppes lä bi -kuk ku mi se ga.

Kao tu se tun nis ta mi ne ei kuu luEes ti Ener gia äri fi lo soo fia juur de jasel lepä rast võeti ka su tus se mo biil -si deä ris ae gu nud 450-sa ge dus ningehi ta ti üles mo biil set in ter ne ti tee -nust pak kuv Kõu.

Ro he li ne ener giaRo he li ne ener gia on Ees ti Ener giatu run dusp ro jekt, kus ta vapä ra selttoo de tud elekt rit müüak se kal li maltklien ti de le, kes saa vad oma kor daoma too teid ro he li su se loo sun gi garek laa mi da.

Al gu ses suh tus ki Ees ti Ener giataas tu ve ner gias se kui vaid tu run dus -se, mil leks an dis tal le võima lu se Jä -ga la jõel tõeli selt kau ni pro jek ti nataas ta tud hüdroe lekt ri jaam. Tee maaren dus pais tis kõrvalt vaa ta ja le nii,et lii gu ta ma ha ka ti, kui mõni al ga -tusvõime li ne väi keet tevõtja oli ha ka -nud mo no po li le kan da de le as tu ma.

Pea mi selt kes ken du tak se Lee du Ig -na li na uue le tuu ma jaa ma le, mis niilee du las te hüpli ku as jaa ja mi se kuika Ka li ning ra di ob las tis se ra ja ta vavõim sa tuu ma jaa ma tõttu onküsimär gi all.

Ju tu ta se mel on kõla nud heie tu -sed osa le mi sest mõnes se Soo metuu ma jaa ma in ves tee ri mi ses. Soo -me töös tu set tevõtte ra ja ta va tes tuu -ma jaa ma des ei ole eest la sed kaa s-o sa ni ke na oo da tud.

Kui Ees ti Ener gial oleks oma ni kuan tud üle san ne ta ga da Ees ti ener -gee ti li ne jul geo lek kesk kon da kõigevä hem saas ta va ja kõige edu meel -se ma teh no loo gia ga, aren daks taee lisjär je kor ras just Ees tis se ra ja ta vatuu ma jaa ma pro jek ti.

Tuu mae ner gee ti ka on prae gukõige kii re mi ni are nev ener gee ti ka -vald kond, mis elab Tšer nobõli ka -tast roo fi ga saa bu nud šoki jä relprae gu üle taassündi.

Järg ne va ka hekümne aas ta ga ka -vat se tak se maail mas ehi ta da li gi 500uut tuu ma reak to rit. Poo led nen destasu vad Hii nas, Ve ne maal ja In dias.Reak to reid ka vat seb ehi ta da 31 va -ra se ma tuu mae ner gee ti ka ko ge mu -se ta rii ki. Ees tit prae gu nen de seasei ole. Ra hu meel sed tuu map rog -ram mid toi mi vad prae gu kol me-kümne viies maail ma rii gis, kus töö -tab li gi 440 tuu ma reak to rit.

Ees ti Ener gia näib vaat le vat tuu -ma jaa ma kui võima lik ku ka su lik kufi nant sin ves tee rin gut. Va lit sus kii tismul lu heaks ener gia ma jan du se riik -li ku aren gu ka va aas ta ni 2020, seekä sit leb esi mest kor da tuu mae ner -

Rii gi mää ra tud toe tuss kee mid taas -tu ve ner gia le and sid aga as ja le uuemõõtme. Kolm aas tat ta ga si os tisener gia mo no pol Ees ti äri mees teltNoa root sis Au le pa tuu le par gi, ku huka vat se tak se 900 mil jo ni kroo nisuu ru se in ves tee rin gu ga ra ja da Bal -ti rii ki de võim saim 39-me ga va ti netuu le park.

Võim saim kesk kon nasääs tu gaseo tud pro jekt on Irus se 2012. aas -taks jäät mepõle tus jaa ma ra ja mi ne.Siin on te ge mist lau sa jõuga lä bi su -ru tud in ves tee rin gu ga, sest tu li mur -da nii naab ru ses Väo elekt ri jaa massa ma laad set pro jek ti ka van da nudkon ku rent kui ka prügi la des ta mi ses -se in ves tee ri nud vä lis maa prügi fir -ma vas tu seis.

Irus ha ka tak se põle ta ma 220 000ton ni prügi aas tas, mis peaks kom -mi pa be ri test puh taks ime ma igapee ne ma gi prao – um bes sa ma suurko gus prügi Ees tis aas ta jook sul too -de tak se gi. 1

Fleg maa ti li netuu mae ner gee tik

gee ti ka aren da mist Ees tis. Aren gu -ka va mää rab tuu mae ner gia ka su tu -se levõttu re gu lee ri va sea du se väl ja-töö ta mi se 2012. aas taks.

Ees ti Ener gia sõlmis Tar tu üli -koo li ja Tal lin na teh ni kaüli koo li gakoostöö le pin gud ka tuu mae ner gee -ti ka ma gist riõppe ka va de väl jatöö -ta mi seks.

Elekt ri toot jaLi gi 95 prot sen ti Ees tis tar bi ta vastelekt rie ner giast pä ri neb Nar vapõlev ki vie lekt ri jaa ma dest. Bal tielekt ri jaa mas töö tab ne li plok ki,Ees ti elekt ri jaa mas ka hek sa plok ki,ko guvõim su se ga 2380 me ga vat ti.

Kum mas ki elekt ri jaa mas on üksplokk üle vii dud nn keev kiht kat lateh no loo gia le, mis vas tab tä nap äe -va kesk kon nanõue te le.

2015. aas taks ehi ta tak se elekt ri -jaa ma des se kaks uut ener giap lok kipla nee ri ta va ko guvõim su se ga ku ni600 me ga vat ti, mis sta tis ti li selt ta -gab Ees ti su vi se elekt rie ner gia tipp -koor mu se.

See ga on Ees tis viie aas ta pä rastne li mood sat põlev ki vi ener giap lok -ki, mil le ko guvõim sus on li gi tu hatme ga vat ti ja mis ei ka ta tal vi se pe -rioo di elekt ri va ja dust.

Uu te plok ki de ra ja mi ne võeti et -te üks nes tä nu rii gi ko gu an tud ga -ran tii de le. Ees ti Ener gia põhjen das,et tõen äo li selt ei hak ka uued plo kidkõrge saas te ta su tõttu aas ta lä bitöö ta ma, need käi vi ta tak se vaid tal -vel, kui piir kon nas va lit seb ener giade fit siit ja hin nad on laes. 1And res Rei mer

Kui gi Ees ti Ener gia os tis Pak ri saa re le maa la pi tuu ma jaa -ma ehi ta mi seks, te gut seb ta sel les vald kon nas fleg maa -ti li se lei gu se ga.

9. juuni 2010 17

Pri ce wa ter hou se Coo pers viis eel mi -se kuu al gu ses Ees ti juh ti va te et -tevõte te ja or ga ni sat sioo ni de tipp-ja fi nants juh ti de seas lä bi küsit lu se,mil les uu ris eu ro le üle mi ne kuks val -mi so le kut. Vaat lu se all oli nii et te-võte te hin nan gu li ne ra ha ku lu eu -roks val mis tu mi sel kui ka vald kon -ni ti teh ta vad muu da tu sed.

Uu rin gu and me tel on vei di ülepoo le vas ta nu test oma et te val mis -tu si kas ju ba alus ta nud või teos ta -nud et te val mis ta vad uu rin gud ningon eeltööd alus ta mas. Ent li gi poolküsit le tu test ei ole veel ühte gi et te -val mis tust eu ro le üle mi ne kuks tei -nud või ei pea se da va ja li kuks.

Poo led vas ta nuist usu vad, et üle -mi ne kuks va ja lik in ves tee ring jääbal la 100 000 kroo ni, ent 20% hin da -vad oma üle mi ne ku ku lu de mak su -mu seks üle mil jo ni kroo ni. Se ni vii -ma ti eu roa la ga lii tu nud Slo vak kia et -tevõtja te ko ge mus näi tab aga, etpeaae gu kõiki del läks lõplik ku lu tussuu re maks, kui esial gu mõel di.

Tõsi, ku na Ees ti et tevõtja te eu ro leüle mi ne ku val mi du se uu ring vii di lä -bi suu re ma te, edu ka ma te ja uuen -dus li ku ma te et tevõte te seas, siis eipruu gi küsit lu se tu le mus lõpu ni pee -gel da da kesk mi se et tevõtte eu ro val -mi dust või näi tab see as ja veel lii ga girõõmsa too ni li selt. Ent pea suu na an -nab kät te ilm selt küll.

Maag Li hatöös tu se juht Ol leHorm ütleb Äri le he le, et ne mad ontäp selt nii kau ge le jõud nud, et justnüüd tu leb tee nu se pak ku ja külla ja

ha ka tak se ma jan dus tark va ra üle lä -bi rää ki ma. „Min gil het kel pea mekah te baa si kor ra ga pi da ma,” mär gibHorm. „E ga min git suurt paa ni kat eiole, aga väik se ma te as ja de ga on ik kavae va. Eks eest la sed on na gu headüliõpi la sed ja jä ta vad as ju vii ma seksmi nu tiks. Kui lõpu sir gel tu leb ta ga -silöök, siis võib ras keks min na.”

Horm loo dab, et nen de pu huljääb et te val mis tu se le ku lu va in ves -tee rin gu suu rus 100 000–200 000kroo ni kan ti. „Eks toi duai netöös tu -rid on tea da-tun tud koid – et see in -ves tee ring ta ga si tee ni da, peak si mevä he malt viis ton ni vors ti müüma,”nae rab Horm.

OG Elekt ra oma nik, töös tur jakaup mees Oleg Gross on eu roks val -mis tu mi se ga ju ba kõvas ti te ge le nud.„Mui du gi ei saa kõike pä ris eu rokraes se ka pan na, sest meie maa poedolid va rem kas sapõhi sed. Need ole -me kõik rin gi ehi ta nud ja tark va ras sesuu red in ves tee rin gud tei nud,” kom -men tee rib Gross. Te ma sõnul ula tusin ves tee ring 3–4 mil jo ni kroo nini.„Oo taks nüüd lõpli ku eu root su se äraja siis vaa ta me eda si, et mil lis te saht -li te ga peak sid uued kas sad ole ma jakui das sa jad tu han ded hin na sil didära va he ta da,” mär gib Gross. Sa malajal näeb ta, et tu le vi kus võib prob -lee me tek ki da ko ma koh ta de ga.

Müüja te koo li ta mi seks ka vat sebGross väl jast poolt ini me si kaa sa ta.„A ga ega siin mi da gi eri list ei ole ini -mes te jaoks, kel mõis tus kor ras.Amee ri kat ju ei avas ta.” 1

Kas Ees ti fir mad on ik ka eu roks val mis?

And res Ei lartand res.ei lart@epl.ee

Li gi pool küsit le tu testei ole veel teinudühte gi et te val mis tusteu ro le üle mi ne kuksvõi ei pea eeltöödüle pea va ja li kuks ki.

Allikas: PwC

Kulutus eurole üleminekul

Ettevalmistused eurole üleminekuksei pea ettevalmistust

vajalikuks

pole veel midagi teinud,

kuid valmistutakse alustama

esialgne analüüs tehtud,

valmistutakse ellu viima

ettevalmistustööd juba

käivad

23%

23%

31%

23%

Kaupade markeeringud ja pakendid

Muu

Turundusmaterjalid ja muu

Kodulehekülg, internetikeskkond

Süsteemide liidesed

Sisekorra reeglid

Muud infosüsteemid

Aruanded ja eelarved

Finantsinfosüsteemid

23

46

46

58

73

77

77

81

92

alla 0,1mln kr

0,1–0,5mln kr

0,5–1mln kr

1–5mln kr

5–10mln kr

üle 10mln kr

50%

13%

17%

8% 8% 4%

Mida peaks muutma?PROTSENTIDES

Pub li kupõud teebteat rid et te vaat li kuks

eest, ka koh ti on seal vaa ta ja te le tih -ti pea le roh kem, kuid eten du si vä -hem, mis oma kor da teeb sünd mu -se eri li seks. Ning sel lest ei teh ta eri -list sa la dust, et su vel loo de tak se va -bas õhus män gi mi se ga ka mi da gitee ni da.

Sta tis ti ka näi tab, et su ve la vas tus -te pealt on pi le ti tu lu tee ni tud mi tukor da roh kem kui mõne sa ma aas -ta ma ja si se se uus la vas tu se ga. Näi -teks ka hek sa „Ru ja” eten dust 2008.aas ta su vel tõid sis se pea kuus mil -jo nit kroo ni pi le ti tu lu (la vas tus iseläks maks ma 4,4 mil jo nit), sa malajal kui näi teks kii de tud „Koi du lave ri” 12 eten du se ga pea 390 000kroo ni. Mui du gi, ka vaa ta jaid oli 5,5kor da vä hem, kuid ise gi kui neidoleks ol nud sa ma pal ju, po leks „Koi -du la ve ri” tee ni nud pal ju üle ka hemil jo ni kroo ni pi le ti tu lu. Ja se da 12eten du se ga.

Kind las ti on Va ne mui ne eba ha -ri lik näi de. Näi teks Uga la su ve la vas -tu sed tee ni vad al la mil jo ni kroo nipi le ti tu lu ja va he ta va re per tuaa ri la -vas tus te tu lu su se ga po le nii suur.Draa ma tea ter aga tee nib mõne demuu de teat ri hooae ga jää va te la vas -tus te ga roh kem kui su vetükki de ga.Ka Va ne mui sel on tei si vä ga edu kaidla vas tu si, ena mas ti on need muu si -ka lid.

Ees ti lä bi ae ga de suu rim su ve la -vas tus te pro jekt on ilm selt Lin na -teat ri oma – nen de A. H. Tamm saa rela vas tu sed, mis kan ti Al bus et te ma -ra to ni vor mis. Tal lin na Lin na teat risuurp ro jekt (koostöös End la ja Rak -ve re teat ri ga) „Ta ga si Var gam äe le”läks maks ma ka hek sa mil jo nit kroo -ni ja tõi Var gam äe met sa de jaküngas te va he le, tuu lis te le väl ja de lenii päe val kui ka öö sel kok ku üle 15000 pealt vaa ta ja. 34 eten dust ja gu -nes nel ja la vas tu se va hel – „Tõde jaõigus. Tei ne osa” (ka hek sa eten dust;kok ku 1955 pealt vaa ta jat), „Ka rin jaInd rek. Tõde ja õigus. 4” (7; 3550) ja„War gam äe Wa ba rii k” (14; 7508)ning Rak ve re ja End la teat ri ühis la -vas tus „Var gam äe ku ning rii k” (5;5251).

Sel le su ve juur de ta ga si tul lespeab siis ki ütle ma, et tä hel da dasaab ka tea tud jär je pi de vust. Su velala ti kõrgel ta se mel teat rit näi tavDraa ma tea ter toob ka sel aas tal väl -ja uus la vas tu se „Kae vu ri test kunst -ni ku d”, mi da män gi tak se Vii nis tukuns ti muu seu mi kat la ma jas. Na gu

18 9. juuni 2010

Tiiu Lakstiiu.laks@epl.ee

Veel eel mi sel aas tal an ti teat ri tes suu re hoo -ga eten du si, sa mal ajal kui ma jan dus lan gu -sest eh mu nud teat risõber oli muu tu nud et te -vaat li ku maks ja teat ris se jõudis 100 000 ini mest vä hem. Saa bu val su vel loo da vadteat rid va hel du seks ka mi da gi tee ni da.

En ne eel mist su ve ei näi da nud teat -rid väl ja, et ma jan dus lan gus neideri ti mõju tab. Se da oli nä ha ka ar vu -dest, sest eten du si an ti aas tas 2008.aas ta ga võrrel des poo le sa ja võrraroh kem, kui gi la vas tu si oli re per -tuaa ris ne li vä hem ja uus la vas tu sitoo di kümne võrra vä hem väl ja. Kateat ri te esin da jad kin ni ta sid, etkülas ta jad on enam-vä hem truud,ai nult on muu tu nud ehk vei di ke vä -hem im pul siiv seks.

Sel su vel aga ei too uut su ve la vas -tust väl ja näi teks va rem suurp ro jek -ti de ga hii la nud Tal lin na Lin na tea terja Va ne mui ne. Mõel da ma tu ee lar ve -ga pea vad la vas tu si väl ja and ma

pro jek ti teat rid. Uus la vas tu si on siis -ki um bes sa ma pal ju kui möö du nudaas tal – 20 rin gis.

Kui gi 1995. aas tal „Kol me mus -ketä ri ga” va baõhue ten dus te buu mial ga ta nud Tal lin na Lin na tea ter onmu nit si paal tea ter ja peaks suu re maosa oma toe tu sest saa ma lin nalt, jäitea ter eel mi sel aas tal il ma re mon -diks pla nee ri tud ra hast, mis lin na -va lit su se kor ral da tud in ter ne ti rah -vahää le tu se tu le mu sel ot sus ta ti an -da Kul tuu ri kat la le. Kul tuu ri mi nis -tee riu mi kau du rii gilt saa dud toe tu -se abi ga ha ka tak se sel su vel res tau -ree ri ma ku ri kuul sat su ve la vas tus tekoh ta ehk la vaau ku, kuid uut la vas -

tust sel aas tal väl ja ei too da. Tea terpeab se da prae gu ses ma jan du so lu -kor ras ras keks et tevõtmi seks ja lii gasuu reks ku lu tu seks. Ka su ve teat riaja lu gu tei nud Var gam äe pro jek ti dejuur de sel aas tal ei naas ta, sest usu -ta vas ti ei oleks pub li ku hu vi pä rastkaht suurt su ve enam vä ga suur. Nii -siis rek laa mib Lin na tea ter, et tea teron sel su vel ko dus ja an nab ku ni juu -li al gu se ni ta va re per tuaa ri eten du si.

Pär nu End la tea ter män gib ju bakol man dat su ve oma ma jas ta va re -per tuaa ri, kuid toob saa lis väl ja kauue la vas tu se. Sel li ne ot sus sai omalajal teh tud ris ki vä hen da mi seks –esi teks on su ve la vas tu se ee lar vekõvas ti suu rem, tei salt on mõju tabva baõhue ten dus te and mist ala tiilm. Ning kui ju ba ma jas eten du sian da, siis miks piir du da ai nult ühela vas tu se ga.

Ka Va ne mui ne ot sus tas sel aas taluut la vas tust mit te väl ja tuua, ku natu li ar ves ta da eba sood sa ma jan -dusk lii ma ga. Oma ja gu võis ot sustmõju ta da ka Dan Gor do ni fil mi gakuul saks män gi tud näi den di „Vih -ma mee s” kal li te õigus te ost mi neMGM-ilt. Küll aga on pub li kul en di -selt hu vi ju ba kaks su ve män gu ka -vas ol nud „Vi hu rim äe” vas tu, mi dasiis ka sel su vel veel män gi tak se.

Mis aga teat reid sel aas tal et te -vaat li ku maks on tei nud, on eel mi -sel aas tal vä he ne nud pub li kuarv –kok ku 100 000 külas tust vä hem.2008. ja 2009. aas ta su ve la vas tus tepub li ku hul ka kõrvu ta des on nä ha,et vaa ta jaid oli üle 40 000 vä hem,kui gi eten du si an ti su vel pea 30võrra roh kem. Uus la vas tus te osa -kaal oli ju ba eel mi sel su vel mõneprot sen di võrra väik sem.

Kui re per tuaa ri la vas tu se väl ja -too mi ne mak sab paar sa da tu hatku ni pool mil jo nit kroo ni, siis su ve -la vas tu si kä sit le tak se tih ti suu re ma -te pro jek ti de na. Se da näi teks eri li semän gu pai ga, ma ter ja li, küla lis la vas -ta ja ja -näit le ja te vms pä rast. Üht la -si saab sin na kaa sa ta roh kem spon -so reid (ena mi kul teat ri test on na gu -nii oma koostöö part ne rid, kes neidaas ta lä bi toe ta vad – Lin na teat ril Es -pak, Es to nial Le xus, Draa ma teat rilMer ko jne), mi da küll prae gu sel ajalon ehk ras kem te ha. Taot le da saabka eral di pro jek ti toe tu si.

Sa ma moo di saab eri li su se temp -li ga su ve la vas tus te eest küsi dakõrge mat hin da kui ta vae ten dus te

Pakkumine kehtib Tellijaeelise kaardi omanikele Lindaliini müügipunktides kõikide tava– ja soodushinnaga piletite puhul.

Müügipunktid asuvad Tallinna Kaubamaja B-maja galeriis ja Linnahalli sadamas.

Vaata ka: pood.epl.ee/tellijaeelis

Kõik piletid

–10%

elise kaardi

www.lindaliini.ee tel 6999 333

KIIRLIIN HELSINGISSEON AVATUD

9. juuni 2010 19

ütles Draa ma teat ri pres sie sin da jaTa nel Tom son, on ot sus ka sel aas taluus su ve la vas tus te ha täies ti loo mu -lik ja sel lest on saa nud teat ri elus pi -gem loo mu lik re per tuaa rijätk kuierand. „Vii mas te aas ta te head pub -li kuar vud – saa li täi tu vus üle 90prot sen di – näi ta vad, et vaa ta ja onEes ti Draa ma teat ri pa ku ta va ga ra -hul ja oo tus ka su vel teat ri saa liskoh tu da on mõle ma pool ne,”põhjen das Tom son tõika, et Draa -ma tea ter po le su ve la vas tus te dra -ma tur gi list ma ter ja li va li des ku na gimaks nud lõivu ülemää ra ker ge kaa -lu li se le mee le la hu tu se le. Kol man -dat su ve Kei la-Joa mõisas män gi tav„Pikk päe va tee kaob öös se” näi tekson süve ne mist nõudev psühho loo -gi li selt ras ke pe re kon na lu gu.

Li saks on veel pal ju pro jek ti teat -reid, kes te gut se vad ki ena mas ti su -vel, tuues väl ja la vas tu si põne va tespai ka des ja hu vi ta va te koos sei su de -ga. Näi teks R.A.A.A.M. tõi eel mi neaas ta väl ja kolm uut la vas tust –

Hüürul, Pä ris peal ja Vii nis tul –, mee -li ta des 32 eten du se ga ko ha le pea4000 pealt vaa ta jat. Emajõe Su ve tea -ter, kel lel sel aas tal tu leb lau sa kolmuus la vas tust, sai eel mi sel su vel ka hela vas tu se ja 28 eten du se ga kok kuum bes 3500 pealt vaa ta jat. Sa mas te -gut se sid pea kõik pro jek ti teat rid2008. aas tal ju ba pä ris suu re mii nu -se ga ning ku na ena mas ti on nen desuu ri maks tu lual li kaks ik ka gi pi le ti -tu lu, siis ai na vä he nev pub li kuarvõõnes tab se da veel gi. Ku ni 2009. aas -ta ni olid rii gi pool sed toe tu sed vei di -ke suu re ne nud, kuid 2009. ja 2010.aas tal vä hen da ti neid kok ku enamkui 20 prot sen di võrra ning ära kao -ta ti ka käi be mak su soo dus tus kul tuu -riüri tus te le, mis näi teks Rak ve re teat -ri le lä heb iga aas ta maks ma um besmil jon kroo ni – see on suu rem kuiteat ri rek laa miee lar ve.

Su vi ne puh kus teaeg on aga pub -li ku suh tes ilm selt nii ma gus, et pä -ris eten dus te ge vu se ta üks ki tea tersu ve möö da saa ta ei raat si. 1

•• Ka Rak ve re tea ter, kel le su ve la -vas tu si „Toatüdru ku d” ja „Ven nadLõvisüda me d” käis eel mi sel su velkok ku vaa ta mas üle 8000 ini me se,tu leb sel su vel väl ja ka he uus la vas -tu se ga („Ka du nud tsir ku s” ja„Torm”) ning män gib li saks teist su -ve ka au hin na tud „Toatüdru kui d”.

•• Teat ri di rek to ri Joo nas Tar tu sõnulin nus tab neid ta gant mis sioo ni tun -ne, sest nen de jaoks on olu li ne, et karis ki de ole ma so lul kul tuur siis ki ini -mes te elus ja ümber püsiks. Suu resu ve jaoks ei ol da aas ta jook sul muu -des mah tu des jä re le an tud ega näi -teks vä hem küla li se ten du si an tud.

•• Küll aga on Rak ve re pub li kuar vuvä he ne mi ne ol nud väik sem kui Ees ti

kesk mi ne ning heaks pa ga siks on kaedu kas ja rat sio naal ne te gut se mi neju ba vii ma sed kümme aas tat. Sa mastun nis tas Tar tu, et pi le ti hind on lan -gust ren dis ning ini me ne os tab pi gemkam paa nia te ajel. Sa mu ti nen tis ta,et kui eel mi sel aas tal rii gi toe tu sedkõvas ti vä he ne sid ja kul tuu ri käi be -mak su soo dus tus ära kao ta ti, siis al -gu ses te ki tas see teat rii ni mes tesmin git sor ti mis sioo ni tun de ja võist -lus vai mu er gas tu mist, kuid prae gu -seks ha ka tak se vaik selt ju ba vä si ma.„Sel li ses olu kor ras saab mah tu de jakva li tee di säi li ta mi ne ole ma vä garas ke,” sõnas Tar tu, vii da tes re per -tuaa ri orien tat sioo ni nih ku miselemas si kul tuu ri poo le.

Suund mas si kul tuu ri poo le

•• 3. juu nistJean Ge ne t’ „Toatüdru ku d” Rak -ve re pan ga ma jas, Rak ve re tea ter,la vas ta ja Hend rik Toom pe re jun

•• 7. juu nistVel jo Tor mi se „Ees ti mees te lau -lud” Nob less ne ri va lu ko jas, VonKrahl ja Nar gen Ope ra, la vas ta jaPee ter Ja la kas

•• 10. juu nistEu ge ne O’ Neil li „Pikk päe va teekaob öös se” Kei la-Joa mõisas,Draa ma tea ter, la vas ta ja Mer le Ka -ru soo

•• 11. juu nistHel mut Kraus se ri „Mas k” Tar tulau lu peo muu seu mis, Emajõe Su ve tea ter, la vas ta ja Kris tel Lees -mend

•• 12. juu nist Lee Hal li „Kae vu ri test kunst ni ku d”Vii nis tu kuns ti muu seu mi kat la ma -jas, Draa ma tea ter, la vas ta ja PriitPe da jas

•• 15. juu nistJohn Pat ric ku „Au gus ti kuu tee ma -ja” Ees ti maan tee muu seu mis Var -bu sel, MTÜ Kell Kümme, la vas ta jaRo man Bas kin

•• 17. juu nistUr mas Len nu ki „Ka du nud tsir ku s”Rak ve re Spor di ki ri kus, Rak ve retea ter, la vas ta ja Üllar Saa rem äe

•• 26. juu nistSha kes pea re’i „Tor m” Rak ve reteat ri väi ke ses saa lis, Rak ve re tea -ter, la vas ta ja Hend rik Toom pe rejun

Selle suve kuumad tükid

•• 27. juu nistJaan Tät te „Len da ja d” Nais saa reOma ri küünis, Nar gen Ope ra, la vas ta ja Tõnu Kal jus te

•• 28. juu nist Mart Ki vas ti ku „Ees ti asi” lau lu -peo muu seu mis, R.A.A.A.M., la vas -ta ja In go mar Vih mar

•• 2. juu listTamm saa re „Põrgupõhja uus Va -na pa ga n” Tar tu toom ki ri ku va re -me tes, Emajõe Su ve tea ter, la vas -ta ja And res Dvin ja ni nov

•• 8. juu list Flau ber t’i „Ma da me Bo va ry” End -la teat ri suu res saa lis, End la, la -vas ta ja Tiit Pa lu

•• 12. juu listMar cel Pag no l’i „Tuu le saa re d”Hiiu maa Tah ku na tu le tor ni all,Theat rum, la vas ta ja Ma ria Pe ter -son

•• 16. juu list Mart Ki vas ti ku „Ki vist küla li se d”Vii nis tus, la vas ta ja Aa re Toik ka

•• 16. juu list Eu ge ne O’ Neil li „I ha ja la ka te al l”Kurg jal, MTÜ Kell Kümme, la vas ta -ja Ro man Bas kin

•• 16. juu list Emi ly Bron te „Vi hu rim äe” Alats ki -vis, Va ne mui ne, la vas ta ja Ro manBas kin

•• 17. juu list Ei se ni-Kal da-Dvin ja ni no vi „Ra ha”Tar tu Too mem äel, Emajõe Su ve -tea ter, la vas ta ja And res Dvin ja ni -nov

•• 20. juu list Alan Ayck bour ni „Aia pi du” Oh tumõisas, MTÜ Kell Kümme, la vas ta -ja Ro man Bas kin

•• 27. juu list Ma dis Kõivu ja Han do Run ne li„Küüni täit mi se lood ja lau lu d”Saueau gu teat ri ta lus, la vas ta jaMar gus Kas ter pa lu

•• 30. juu list Tamm saa re-Len nu ki „Var gam äevar ju s” Al bus, A. H. Tamm saa remuu seumis, la vas ta ja Ur mas Len -nuk

•• 31. juu list Sil via So ro „Rää ki vad ki vi d” Ku -res saa re sa da maai das, Ku res saa -re Lin na tea ter, la vas ta ja Tiit Pa lu

•• 6. au gus tist Tii na Laa ne mi „V äi ke sed va na me -he d” Män ni ku met sa ta lus, Uga la,la vas ta ja Mar gus Pran gel

•• 8. au gus tist „Jõud” Jä ne da Pul li tal lis,R.A.A.A.M., la vas ta ja Uku Uus berg

•• 11. au gus tist Sop hok le se „An ti go ne” Tal lin naPüha Ka ta rii na ki ri kus, R.A.A.A.M.,la vas ta ja Ho mayun Gha ni za deh

•• 11. au gus tistVii din gu-Un di „Kolm põrsa kest jahea hun t” lau lu peo muu seu mis,Emajõe Su ve tea ter, la vas ta ja AinMäeots

•• 17. au gus tist „Al gu ses oli” Ar vo Pär di muu si -kast Nob less ne ri va lu ko jas, VonKrahl ja Nar gen Ope ra

Mee li tas teat ris se

Lä bi ae ga de suu rim su ve la vas -tus te pro jekt – „Ta ga si Var ga-m äe le” kuu lub Lin na teat ri le. •• Mak sis 8 mln kr

•• Kok ku üle 18 000 pealt vaa ta ja34 eten dust, mis ja gu ne sid nel ja la vas tu se va hel:•• „Tõde ja õigus. Tei ne osa” (8eten dust; 1955 pealt vaa ta jat)

•• „Ka rin ja Ind rek. Tõde ja õigus. 4”(7 eten dust; 3550 pealt vaa ta jat)

•• „War gam äe Wa ba rii k” (14 eten -dust; 7508 pealt vaa ta jat)

•• Rak ve re ja End la teat ri ühis la vas -tus „Var gam äe ku ning rii k” (5 eten -dust; 5251 pealt vaa ta jat)

20 9. juuni 2010

Üliõpi las te loo dudõpi kesk kon na letest.ee on Ees ti kit saks jää nud.

Henrik Ilveshenrik.ilves@epl.ee

pood.epl.eeKõigile avatud!

1605.-Hinnad alates

Saadaval üle 100 monitorimudeli!• Dell• HP• Lenovo• Acer• LG Electronics• Nec• Samsung• Viewsonic

Printerid, skannerid,

kontorikombainid, kulumaterjalid –

saadaval üle 1000 toote!

Müügil üle 100 erineva sülearvuti!• Dell• Hewlett-Packard• Lenovo• Acer• Fujitsu-Siemens

ügil üle 100 erineva sülearvuti!lwlett-Packardnovoeritsu-Siemens

3998.-

HP sülearvutidalates

• Gaasipliidid alates 458.-• Elektripliidid alates 2790.-• Sügavkülmikud alates 1995.-• Nõudepesumasinad alates 2996.-• Kohvimasinad alates 197.-• Köögikombainid alates 558.-• Pesumasinad alates 784.-• Tolmuimejad alates 257.-

Hea valik köögitehnikat ja kodumasinaid

tuntud tootjatelt.

Valmistu spordiaasta suursündmuseks!

Saadaval üle 220 erineva teleri tuntud tootjatelt:• Sharp• LG• Samsung• Lenco• Provision 1623.-

LCD teleridalates

TASUTA kätte-toimetamine Eesti piires!

E-poes on üle 16 000 toote ja pidevaltuuenev valik. Vaata ka teisi pakkumisi!

Lihtne ja turvalineostukeskkond

Klienditeeninduspood@epl.ee, tel 680 4444

Es to nian Bu si ness Sc hoo li üliõpi la -sed pea vad oma fir ma loo ma ju bakoo li tee al gu ses. Ena mik et tevõt-mis test hää bub va rem või hil jem,ent on ka kümme kond te gut se vatet tevõtet, mis on üli koo lis tuu le tii -ba des se saa nud.

Miks sai üld se võima li kuks suur -fir ma Mic ro soft sünd ja kui das hak -kas Bill Ga tes sil lu ta ma teed maail -ma jõukai ma te ini mes te hul ka?Suu res ti tä nu üli koo li le, kus Ga teskoh tus oma tu le va se pa re ma käe

Ste ve Ball me ri ga ja as tus pea le ar -vu tias jan du se uu ri mi se ka et te-võtlu ses esi me sed tõsi se mad sam -mud. Sel li seid näi teid leiab maail -ma et tevõtlu sest külla ga.

Es to nian Bu si ness Sc hoo lis ehksuupä ra se malt EBS-is võetak se et -tevõtlu se ja äri juh ti mi se eria lal fir -ma loo mi ne ja aren da mi ne kä si leju ba esi me sel kur su sel. Il ma ko ge -mu se ta, kui das on ol la fir mao ma -nik, täp se mi ni osa nik, dip lo mit koo -lis kät te ei an ta gi. Tu den gi tel tu leb

Tuden gi fir madmur ra vad pii ri ta ha

lei da idee, te ha vett pi dav ärip laan,pan na fir ma reaal selt te gut se ma jahoi da se da ka vä he malt aas ta jook -sul töös. Lae nu või kre dii ti üliõpi las -tel võtta ei lu ba ta, kah ju mit too tasa mu ti mit te, väl jast poolt li sain ves -to ri te leid mi ne on aga pi gem ter vi -ta tav. Kok ku on EBS-is kümne aas -ta jook sul ra ja tud um bes viis-kümmend fir mat, mil lest on te gut -se ma jää nud li gi kau du viien dik.

Ärii deed, mil le el lu vii mi se üle tu -den gid pead murd ma hak ka vad, on

9. juuni 2010 21

Rävala pst 8, Tallinn, tel: 6 463 205, e-post: keeled@keeled.ee, www.keeled.ee

KESKLINNA

TÕLKEKESKUS

ajas tu le oma selt tih ti seo tud öko tee -ma de või sot siaalsfää ri ga. Loo mu li -kult pa kub ins pi rat sioo ni ka in ter ne -ti vald kond. Kesk kon na tee ma desttoob EBS-i et tevõtlus kes ku se ju ha ta -ja Ülle Pih lak näi teks õhu va bad jaseetõttu roh kem jäät meid ma hu ta -vad prügi kas tid. In ter ne ti vald kon nafir ma de hul gas on ka mit meid tä ni -ni edu kaid: kas või stii li por taal cou -tu re.ee ja õpi kesk kond test.ee.

Maksimumi lähedalVii ma se na ni me ta tut peab San derKa sak koos sõber Kaar li ga ja te ge -mist on por taa li ga, mis on mõel dudõpi las te le rii giek sa mi teks val mis tu -mi seks. Ka sak lõpe tab tä na vu EBS-is al les tei se kur su se, ent por -taal on te ma sõnut si saa vu ta nud ju -ba pea mak si mu milä he da se tu le -mu se: kui rii giek sa mi te te gi jaid onEes tis um bes 10 000, siis test.ee-galii tu nuid on li gi kau du 9700. Et ko -du maal on la gi käes, plaa nib San derKa sa ku fir ma sa ma idee ga Ees tistväl ja min na. „Jutt on ka hest Eu roo -pa rii gist,” ütleb ta, kuid jä tab rii gidveel ni me ta ma. „Ees tist väl ja mi nekei ole enam ai nult idee, vaid sel lessuu nas käib ju ba ak tiiv ne töö.”

Alg ne tu den gi fir ma idee oli Ka sa kulkur su se kaas las te ga siis ki hoo pis tei -sest vald kon nast – pro jekt puu du tasvä li rek laa mi. Vä ga häs ti see siis kikäi ma ei läi nud: osalt ka sel lepä rast,et kõigil pro jek tis osa le ja tel suurt isusel le ga te ge le da pol nud. „A ga siis tu -li hoo pis pa rem idee,” on Ka sak as -ja de käi gu ga ra hul.

Põhjus, miks koo lia jal alus ta tudfir ma dest tih ti pea le as ja ei saa, pei -tub Ka sa ku sõnul ilm selt ena mas tisel les, et noor tel po le veel pii sa valtkind la meel sust sea tud sih ti de letruuks jää da ja nen de ni mel tööd te -ha.

„Head üle vaa det koo li kaas las tete ge mis test mul ei ole,” lau sub Ka -sak. „A ga eks üks põhjus ole see, etnoor tel on tih ti ik ka gi üsna pal ju va -ba ae ga ja muid hu vi sid. Oma fir manõuab tööd, sel le ga tu leb te ge le dahom mi kust õhtu ni, ole ne ma ta sel -lest, mis ilm pa ra jas ti õues on.” EntKa sa ku le just see meel dib ki ning ju -hul, kui mõne mai ne ka fir ma juhtüri tab te da en da et tevõttes se mee -li ta da, lu bab ta kind lalt ära öel da.

„Ärii dee peab tu le ma pea le niina gu ar mu mi ne ja sel ge on see, etega sun ni vii sil et tevõtlu se ga te ge le -

da po le võima lik,” kir jel dab Pih lak.Sa mal ajal nen dib ta ko he, et egapüsi ma jää va äri esi me sel kur su selkäi malükka mi ne ole mui du gieesmärk omaet te. „Täh tis on justsee, et ini mes tel te kiks ko ge mus isemi da gi val mis te ha. See on siis ki mi -da gi muud kui liht salt os tan-müün-va he tan-stii lis te ge vus.”

Pih lak tõdeb, et kur su se le sa tu -vad pa ra ta ma tult kok ku ju hus li kudini me sed, kel le aru saa mad, eesmär -gid ja ka töö ta he on üsna eri ne vad.Osa fir ma dest lõpe tab te ge vu se ko -he, kui hin ded käes. Osa la gu nebhil jem. „As jad jää vad ik ka selts kon -na ta ha – min gil het kel te ki vad konf -lik tid, sest ühed on ala ti eest ve da -jad, tei sed sa bassör ki jad,” rää gibPih lak. Ja püsi ma jää nud fir ma depu hul on gi ena mas ti juh tu nud nii,et eest ve da ja on tei sed part ne rid„väl ja ost nud” ja asu nud oma ideedrea li see ri ma ini mes te ga, kel le ga ku -jut lus et tevõtte tu le vi kust pa re mi nikla pib.

Sa ge da ne põhjus, miks ema-isara ha ko ti peal alus ta tud fir mad ka -du vik ku va ju vad, on ka see, et õpi -las te le te hak se pak ku mi ne asu dapal gatöö le. „Nad no pi tak se liht salt

ära ja siis ei jää enam muuks ae ga,”mär gib Pih lak ja li sab, et suur osatu den gi test töö tab ju ba tei sel kur -su sel ning et tevõtlust õppi va tenoor te pu hul töö leid mi se ras kus -test küll rää ki da ei saa.

Pea le EBS-i õpe tab Ülle Pih laket tevõtlust Ees ti kuns tia ka dee mias(EKA) ja fir ma de te ge mist on proo -vi tud ka ka he õppeasutuse koos-töös. Kuns ti- ja äri tu den gi te mõtte -maail mad on üsna eri ne vad ningnen de kok ku vii mi ne pa kub küllpõne vaid võima lu si, ent pei dab en -das ka prob lee me.

Kui EBS-i tu den geid ise loo mus -ta vad pi gem rat sio naal ne mõtle mi -ne ja kaa lut le mi ne, siis kuns tiüliõpi -las te idee de pa gas on Pih la ku ju tujär gi vaa ta et pii ri tu. Ent sel le pea le,kui das ideed teos ta da – kui see üld -se teos ta tav on, ja mit te ai nult teh -ni li selt, vaid ka äri li selt –, EKA tu -den gid tih ti pea le esi me ses jär je kor -ras mõtle ma ei ki pu.

„Kuns tia ka dee mia õpi la sed mõ-ni kord na tu ke kar da vad EBS-i omi,et nüüd tu le vad siia min gid äri haid.EBS-i õpi la sed jäl le vaa ta vad, et mi -da gi reaal set EKA tu den gi te pooltkäi ma ei lä he,” ütleb Pih lak. 1

AUTOPOST TERMINAL OÜ – avatud tööpäeviti 08.00 – 16.00

Meie asukoht: Laki 14a, 10621, Tallinn

tel: 655 2305mob: 520 5226faks: 627 6472Reg. kood: 11055300

E-mail: info@autopost.ee

www.autopost.ee

PAKIVEDU BALTI RIIKIDES, POOLAS JA SKANDINAAVIAS

Vei ko Vis na puuvei ko.vis na puu@epl.ee

22 9. juuni 2010

Oma ala fa naa ti kud on loot nud ehi ta da Ees tis se nii maail ma ta se melring ra ja kui ka viis teist jää hal li, pa ra ku osu tu sid need soo vid utoo pi li seks.

Nüüd ka van da vad järg mi sed fa naa -ti kud ju ba mi tu aas tat suu sa tun ne -leid, sõude ka na lit ja ras kejõus ti ku -hal li, aga ra ja tis te val mi mi ne sõltubeeskätt se ni kau ge le jää nud rii giabik äest ja Eu roo pa Lii du toe tus -sum ma dest, sest era sek to rit neis sein ves tee ri mi ne ei pei bu ta. Äri lehtuu ris, kas spor di rah vas on uh keidplaa ne pi da des reaal sus ta ju kao ta -nud või mit te.

Ras kejõus tik las te ko du-unis tusMaad lu sak ti vis ti del tär kas 2003.aas tal unis tus ra ja da Ees ti le am mu -sest ajast kuul sust ko gu nud ala har -ras ta jai le lõpuks oma ko du, kussaak sid ideaal se tes tin gi mus tes tree -ni da ja võis tel da tu ge vad me hed üleko gu rii gi. Unis tus hõlmas suurt,mit me saa li ga spor di hal li. Aja ku lu -des sai sel geks, et vaid ühe ala tar vispo le mõtet se da ehi ta da ja nii tek kisunis tu se kõrva le kin del et te ku ju tuster vik li kust maas por di kes ku sest –kõige tu ge va mad me hed sir gu vad juik ka maa piir kon da dest!

Maas por di kes ku se ka su ta ja te nanäe vad sel le eest ve da jad nii ras -kejõus tik la si ala tes maad le ja test jalõpe ta des tõst ja te ga kui ka jõulis teker gejõus ti kua la de ehk ket ta hei te,oda vis ke, kuu litõuke ja va sa ra hei tehar ras ta jaid.

Nüüdseks on ot sus ta tud, et maa-s por di kes kus peab asu ma Jär va -maal Koe rus. Pro jek ti ko ha selt saabsel leks 1000-ruut meet ri ne, kol mesuu re ma saa li ga hoo ne. Mi da agaveel po le, on ra ha, mil le ga unis tustäi ta.

„A la tes 2003. aas tast, kui ideetek kis, ole me ko gu aeg sam mu ke seeda si as tu nud,” mee nu tas Koe rumaas por di kes ku se pro jek ti koor di -naa tor Jüri Il ves. „Ka hel vii ma selaas tal on riik meid toe ta nud – niisai me val mis kes ku se pro jek ti, sa -mu ti soe ta si me kes ku se si sus tu se.Ka seal töö le hak kav mees kond onsi su li selt komp lek tee ri tud. Ko pamaas se löö mi ne sei sab aga ehi tus -ra ha ta ga. Ku na erain ves to reid sel -

leks ei leia, ku lu ta me asu tus te uk sija kir ju ta me eu ro ra ha ja ga va tes sefon di des se.”

Miks just Koe ru? Kes ku se ra ja jadnäe vad seal maa noor te ja -las tespor di ga te ge le mi seks so bi vat kesk -kon da.

„Kui Er ki Nool peaks tä na VõrustTal lin nas se TSIK-i mi ne ma, pöör -duks ta pea gi ko ju ta ga si,” usub1990. aas tal maad le ja na pea lin nastoo na se spor diin ter naat koo li lõpe -ta nud Il ves. „Suu res lin nas on tä -nap äe val maa las te le nii pal ju muidah vat lu si, et neid on ras ke spor dijuu res hoi da. An de ka te le Ees ti maa -las te le tu leb luua võima lu sed spor ti -da oma har ju muspä ra ses kesk kon -nas, mis prae gu puu du vad.”

Il ve se sõnul mak saks maas por di -kes ku se ehi ta mi ne prae gu um bes 19mil jo nit kroo ni. „Meie ma ja ülal pi -da mis ku lud olek sid kümme kor daväik se mad kui ena mi kul spor di hoo -ne tel, sest ihu me ham mast ener -giasääst li ku le ehi ti se le, kus ka su tak -si me mak si maal selt ära päi ke se- jatuu lee ner giat,” sel gi tas ta.

Kui as jad lii gu vad nii, na gu kes -ku se eest ve da jad loo da vad ja eel da -vad, peaks järg mi sel ke va del ehi tussiis ki al ga ma. „Sel ju hul saak si meühek sa kuud hil jem ehk 2011. aas talõpus kes ku se ava da,” kin ni tas Il ves.

Kui rea list lik see soov on? „O le meju ba seit se aas tat as ja aja nud ja unis -tus test on am mu reaal sus saa nud.Suu res ti ka tä nu sel le le, et kul tuu ri -mi nis tee riu mi kants ler Siim Suk les -ki on aru saa nud, et Koe ru maas por -di kes kus po le pel galt maa kond li kutäht su se ga, vaid riik li kult olu li ne ra -ja tis na gu Vil jan di kul tuu ri kol ledž.”

Suu sa tun nel – eil ne lu mi?Kui ras kejõus tik la sed oo ta vad pi ki -sil mi oma ko du val mi mist, siis suu -sa rah vas võib ju ba am mu tant sulüüa. Maail mas ki kii dusõnu tee ni -nud Teh van di kes ku se aren da mi nekäib eu ro ra ha toe tu sel ko gu aegmühi nal eda si, ise gi vas ta kaid ar va -mu si te ki ta nud suu sahüppemä gi

kõrgub ju ba tükk ae ga uh kelt üleOtepää kup pel maas ti ku. Pea le sel leon Ees tis veel mi tu ko ha li ku täht su -se ga ja hea ta se me list suu sa kes kust.

Ent ala ak ti vis tid ta ha vad as tu dajärg mist sam mu: ju ba mi tu aas taträä gi tak se suu sa tun ne list, kus saakslu me lauad al la pan na kas või süda -su vel. Soo mes ja mu jal Skan di naa -vias lei dub suu sa tun ne leid hul gi.Ise gi suu res lin nas Hel sin gis on seeole mas ja kan nab kuul sa La pi maasuu sa kes ku se jär gi ni me Ylläs-Hal li.

Suu sa lii du ju ha tu se esi mees Jaa -nus Pul les näeb Ees tis koh ta ku niviie le ka tu sea lu se le suu sa ra ja le. „Mi -da ni me ta da suu sa tun ne liks?” küsisPul les. „Kas ka kau ban dus kes ku se lu -menõlva, mis oli plaa ni tud Las na-mäe le Tal link Ci tys se? Kui jah, siisnäen Ees tis ruu mi ku ni viie le ra ja ti -se le, kus saab ka tu se all suu sa ta da.”

Suu sa tun ne li ehi ta mi sest onprae gu se sei su ga hu vi ta tud spor di -kes kus te eest ve da jad Pär nu maalJõulum äel, Har ju maal Kei las, Vil jan -di maal Holst re-Pol lis ja Val ga maalOtepääl. Otepää tun nel paik neks ka -va ko ha selt tal ve pea lin na külje allSih val.

„Holst re-Pol lis ja Kei las on tun -ne li tee ma ju ba täies ti lä bi töö ta tud,”sel gi tas Pul les. „Kui Kei las rää gi tak sepuh talt suu sa tun ne list, siis Holst re-Pol li kes kus pla nee rib ühes tun ne li -ga 80-meet rist lu me ta tud las ku -misnõlva, las ke tii ru ja cur lin g’u-ra -da sid ehk mit me ke si se maid võima -lu si ak tiiv seks aja veet mi seks.”

Idee ko ha selt saaks Holst re-Pol -lis ka tu se all murd maa suus ka del lä -bi da 850-meet ri se rin gi, mis kul gekssuu res ula tu ses ümber las ku -misnõlva. Murd maa ra ja kõrgus teva he oleks 13 meet rit ehk na tu ke nesaaks ise gi tõusu del rüga da.

Suu sa tun ne li te ra has ta mi sekstu leb sa mu ti pöör du da EAS-i poo le,et saa da abi Eu roo pa Lii du fon di -dest. „Holst re-Pol li tun ne li ra ja mi -seks loo de tak se kok ku saa da 50 mil -jo nit kroo ni eu ro ra ha ja mõni-kümmend mil jo nit oma fi nant see -

Maas por di kes kus,suu sa tun nel, sõude ka na l…Utoo pia või reaal sus?

rin gut, komp lek si ko gu mak su mu -seks ku ju neb hin nan gu li selt ku ni 80mil jo nit kroo ni,” rää kis Pul les.

Suu sa tun ne li ka van da ja te ees-märk on end külas tus ta su de ga ärama jan da da – tee ni ta vast pi le ti ra -hast peab jät ku ma ob jek ti hal da mi -seks, ma jan da mi seks ja tä nap äe vas -ta mi seks. Pul le se op ti mist li ku en -nus tu se jär gi võiks esi me ne suu sa -tun nel Ees tis se ker ki da ju ba 2012.aas tal, kui kõik – nii as jaa ja mi ne kuika ehi ta mi ne – kul geb vä ga õli ta tult.

„Rea list li kum prog noos lu babesi mest suu sa tun ne lit 2015. aas -taks,” täp sus tas Pul les. „U too pia gapo le sel tee mal rää ki des min git pist -mist, sest Soo mes ker kis pä rast Eu -roo pa Lii du ga ühi ne mist ko gu ni viissuu sa hal li või -tun ne lit,” li sas ta loo -tus rik kalt.

Pul le se ar va tes so biks Holst re-Pol lis se ka van da tav suu sa hall ko gupe re aja veet mis ko haks. Ra ja ti seelujõuli seks hal da mi seks oleks te -ma sõnul va ja 300 külas ta jat päe vas,aga suu re osa neist moo dus tak sidtõen äo li selt ke ha li se kas va tu se tun -di tu le vad koo liõpi la sed.

„Hal li ole ma so lu lu baks õpe ta jaltun de täp selt pla nee ri da ja las teloleks hoo li ma ta il mast kin del paik,kus neil ala del esi mest koo li tust saa -da,” ütles Pul les, kes peab ka tu se-alu se suu sa kes ku se kõrg hooa jaksaja va he mik ku sep temb rist det -semb ri ni. „Eks see oleks su vel gi ava -tud, aga ku na päi ke on põhja maarah va le ha rul dus, ee lis ta tak se su ve -kuu del tõen äo li selt õues spor ti -mist,” li sas ta.

Vas tu pi di Pul le se le püüab aga osakii bit se jaid väi ta, et suu sa tun ne liehi ta mi ne on ju ba eil ne lu mi ja pi -gem peaks pa nus ta ma teh no loo gias -se, mis lu bab mis ta hes aas taa jaljääk ris tal li de baa sil lund too ta. Niitoo de tud lu me saaks kas või juu li -kuus 20 soo jak raa di ga Teh van di suu -sas taa dio ni nõlva de le ma ha lao ta da.

„Tao li ne teh no loo gia on tões tiole mas – lu mi saa dak se nii, et ve sikülmu ta tak se es malt jää pan gaks,

misjä rel sel lest lih vi tak se jääk ris tal -lid ma ha,” sel gi tas Pul les. „P rob leemon aga hul lus ener gia ma hu ku ses:es malt tu leb ju ve si külmu ta da –20kraa di ni ja pä rast jäl le soo jen da danullk raa di ni, et saa da jääk ris tal li -dest lu mi. Ees tis oleks see ebamõist -lik la hen dus! Suu sa hal li des õigeskesk kon nas lund too ta on kind las tikor di oda vam.”

Sõud jad val lu ta vad karjää riSuur su gu seid plaa ne peab kasõudeak tiiv. Po le ju nor maal ne, etala tes 2004. aas ta Atee na olümpiastigal hooa jal täis kas va nu te tiit livõist -lus telt vä he malt ühe me da li too nudEes ti sõud jad ei saa ko dus har ju ta -da ega võis tel da rah vus va he lis te lenõue te le vas ta val ka na lil!

Ida-Vi ru maa Maid la val la vo li ko -gu on koos sõude lii du ga võtnudnõuks ra ja da prae gus se põlev ki vi kae -van dus se Ai du karjää ri pä rast seal se -te va ru de am men du mist Ees ti esi -me ne seis va vee ga sõude ka nal. Võisõudes taa dion, na gu ee lis tab öel dasõude lii du ju ha tu se lii ge Ro bert Vä li.

2008. aas tal maaüli koo li tu den -gi telt sel le ko ha se idee saa nudsõude rah vas ajab Maid la val la juh ti -de abi ga as ja ak tiiv selt eda si – prae -gu on lõpe ta mi sel 2012. või 2013.aas ta ni karjää ri na ka su ta ta va maa-ala pla nee ring.

„Kaks aas tat ta ga si olin mi na gisel le mõtte suh tes suur skep tik, aga

SUUSAKESKUS

TEENINDUSHOONE

MOTOKESKUS

2,5 KM TERVISERADA

KÜLALISTEMAJAD

ZIP-LINETROSSLASKUMINE

SEIKLUSPARK

TEHNIKAHOONE

Kõige konkreetsemasse järku siinsetest spor

9. juuni 2010 23

nüüdseks ole me jõud nud esi mes tekäe ga kat su ta va te tu le mus te ni,” sel -gi tas Vä li. „Mul lu kor ral da si me han -ke tee map la nee rin gu lä bi vii mi seksja te ge vus muu tus vä ga konk reet -seks. Kui gi pro jek ti de ni me veeljõud nud ei ole, võime ju ba rää ki dasuh te li selt sel gest aja ka vast, mil lalmis ki val mi ma peaks.”

Vä li sõnul peak sid karjää ri puis -tan gu te va he li sed väl ja veo teed pä -rast kae van da mi se lõpe ta mist hil je -

malt 2015. aas taks vee ga täi tu maning karjää rist saab kammjärv. Tek -ki vat te his vee ko gu po le ju mõtetnii sa ma soi ku jät ta!

„Põhja-lõuna suu na lis te moo -dus tu va te ka na li te laius on um bes40 meet rit ja vee süga vus ku ni 15meet rit. Ida-lää ne suu na li se karjää -ri mäetöö de lõpe ta mi sel moo dus -tuv ka nal on pi sut laiem,” on Ees tiPäe va le he le sel gi ta nud Maid la val -la va nem Har di Mu ru la.

Et saa da rah vus va he lis te le nõue te levas tav, vä he malt 162 meet rit lai, 2,3ki lo meet rit pikk ja 3,5 m sügav ka nal,on Ees ti Ener gia Kae van du sed lu ba -nud ka su ta da karjää ris ole vat teh ni -kat. „Sõud jad ei va ja 15 m süga vustka na lit – eks ka vaa to ri te ga saab pin -nast se da si ümber tõsta, et te kiksnäi teks 6 m süga vu ne ka nal. Sa mu tisaa me teh ni ka abil ka na li laiu se japik ku se pai ka,” sel gi tas Vä li.

Jul ge ma tes loo tus tes 2018. aas tal

SUUSAKESKUSSUUSAKESKUS

TEENINDUSHOONETEENINDUSHOONE

MOTOKESKUSMOTOKESKUS

2,5 KM TERVISERADA2,5 KM TERVISERADA

KÜLALISTEMAJADKÜLALISTEMAJAD

ZIP-LINEZIP-LINETROSSLASKUMINETROSSLASKUMINE

SEIKLUSPARKSEIKLUSPARK

TEHNIKAHOONETEHNIKAHOONESUUSAKESKUS

TEENINDUSHOONE

MOTOKESKUS

2,5 KM TERVISERADA

KÜLALISTEMAJAD

ZIP-LINETROSSLASKUMINE

SEIKLUSPARK

TEHNIKAHOONE

Järgmine Ärileht ilmub

11. augustil!Ilusat suve!

es ma kord selt maail ma ka ri ka sar jaetap pi võõrus ta va sõude-Me ka ra -ja mi se mak su must võib esial gu ai -nult ole ta da. Ka na li kae vetööd nee -la vad hin nan gu li selt um bes 16,põhiinf rast ruk tuu ri ra ja mi ne 20 jaka na li hoo ne ehi ta mi ne koos paa di -sil da de, poi de ja muu sää ra se ga 12mil jo nit kroo ni – kok ku ku lub see gali gi 50 mil jo nit kroo ni.

„Kui tah ta Ees tis se ra ja da maail -ma ta se mel sõudes taa dio nit, siis Ai -

dust ideaal se mat pai ka on ras ke lei -da, il ma et sa tuk sid konf lik ti ro he lis -te ja muu de hu vig rup pi de ga,” tõdesVä li. „Ai dus saab te ha as ja ai nult ilu -sa maks ning ko ha lik oma va lit sus hu -vi tub sa mu ti sel lest, et elu jät kuksseal ka pä rast kae van da mist.”

Ai nult aeg näi tab, kas Koe ru,Holst re-Pol li ja Maid la vald saa vadlä hiaas ta tel tõepoo lest uu te suu re -joo ne lis te spor di ra ja tis te ga uh kel da -da. 1

rdibaasidest on praegu jõudnud Kiviõli tuhamäele rajatav seiklusturismi keskus, mis läheb maksma 90 miljonit krooni. ESKIIS: KIVIÕLI SEIKLUSTURISMI KESKUS