16. juuni 2011

Tehnilised erialad tagavad kindla tulevikulk 2

Õppi­mine ja tööstuse käekäik on seotudlk 4

Kaks ühes: kesk­haridus kutse­koolistlk 6

Eesti ehitajad on edukad, aga tagasi­hoidlikudlk 7

oo us eK lit l ht

Maastikuarhitektuur

Loodusvarade kasutamine ja kaitse

Taastuvenergia ressursid

Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Maastikukaitse ja -hooldus

Loodusturism

Põllumajandusettevõtete majandamine

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Biotehnilised süsteemid

Aiandus

ja finantsjuhtimineMajandusarvestus

Maaehitus

Veemajandus

Maakorraldus

Kinnisvara planeerimine

Geodeesia

Metsamajandus

Metsatööstus

Ökonoomika ja ettevõtlus

Rakendushüdrobioloogia

Energiakasutus

Tootmistehnika

Ergonoomika

Kalakasvatus

Tehnotroonika

Toiduainete tehnoloogia

Veterinaarmeditsiin

Loomakasvatus

Tel. 731 3048vastuv@emu.eeKreutzwaldi 1, Tartu

Tule õppima maaülikooli!

Vastuvõtt: 20. juuni - 7. juuliVastuvõtt kaugõppesse: 13. juuni - 18. august

Täpsem info: www.emu.ee/sisseastujale

Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist!

Koolitusleht 16. juuni 20112

Tehnocum kutsub õpilasi üle Eesti

Väljaandja AS Eesti AjalehedToimetaja Anne-Mari Alver

Keeletoimetaja Katrin HallasKujundaja Tuuli Prees

Projektijuht Maie Viilupmaie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339Järgmine Koolitusleht ilmub 18.08

Tallinna Tehnikakõrgkoolil on käimas huvitav projekt Tehnocum, mille eesmärk on tehnoloogiaerialade tutvustamine ja populariseerimine.

Majandus- ja sotsiaalinstituut

www.emu.ee

Bakalaureuseõpe (3 aastat):

•Maamajanduslikuettevõtlusejafinantsjuhtimiseõppekava

Magistriõpe (2 aastat):

•Ökonoomikajaettevõtluseõppekava

•Majandusarvestusejafinantsjuhtimiseõppekava

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST

Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppes, nii riikliku koolitustellimuse kui ka tasulise õppe üliõpilasena.

VastuVÕtutingimused: www.emu.ee/sisseastujale

info: tartu, Kreutzwaldi 1, tel 731 3048, 731 3061

Projekt aitab äratada noorte seas sügava-mat huvi insenerielukutse vastu. Inseneritöö on elukutse, mille esindaja on otseselt seotud Eesti majanduse arendamisega. Aastatel 2011–2012 on kavas rida üritusi nii Tallinna, Rapla kui ka Viljandi gümnaasiumide 10., 11. ja 12. klassi õpilastele.

Lähiaastatel hakkavad ehituses ilma tege-ma uut insenerikeelt BIMi (ehitusinformatsioo-ni modelleerimist) valdavad insenerid. Keele valdamine sõltub aga sellest, millal oled asu-nud keelt õppima. Eesmärk oligi alustada juba gümnaasiumipingis insenerikeele õpetamise-ga. Pilootprojekt Viljandis sai teoks kootöös Viljandi linnavalitsusega.

Kõik 20 projekti läbinut kinnitasid mais toi-munud lõpetamisel, et projekt oli huvitav, abis-tas elukutsevaliku tegemisel ning BIM-spetsia-list on tulevase ametina atraktiivne. Sügisse-mestrist liituvad projektiga ka Tallinna West-holmi gümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi güm-naasiumi õpilased. Ehitajad jätkavad süvenda-tult, mehhaanikutel on aga kavatsus ellu ära-tada üks “romuna” seisev külgkorviga moo-torratas. Eesmärk on kahe teaduskonna eest-vedamisel luua midagi konkreetset. Ehitajatel digitaalses keskkonnas ehitatud hoone kõiki-de oma insenerkomponentidega, mehaaniku-tel aga reaalselt häält tegev ja juhile alluv sõi-duriist oma täies hiilguses. Tehnocumi projek-

Tule ja jätka haridusteed!Tallinna Tehnikakõrgkool ootab õpinguid jätkama kõiki, kellel haridustee on eri põhjustel katkenud. Haridusteed jätkama asuvad üliõpilased saavad õppi­da tasuta ja taotleda õppetoetust.

Programmi sihtgruppi kuuluja vastab järgmistele tingimustele: ta on katkestatud kõrgharidustaseme I või II astme õpe (kutsekõrgharidus, rakendus­kõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureuseõpe, magistri­õpe või bakalaureuse­ ja magistriõppekavadel põhinev integreeritud õpe). Õpingud on katkenud 2003/2004.–2008/2009. õppeaasta jooksul ja selle kohta on vormistatud otsus ajavahemikul 1.9.2003–22.9.2009.

50% selle õppekava mahust peab olema täidetud, millel soovitakse õpinguid jätkata (võib arvestada nii varasemaid õpinguid kui töökogemust). VÕTA võimalustega saab lähemalt tutvuda SA Archimedes koduleheküljel http://vota.archimedes.ee või Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehel http://www.tktk.ee/index.php?id=1495. Samal ajal ei tohi õppida mõnel teisel kõrghariduse õppekaval.

Malle Jürves Tallinna Tehnikakõrgkooli avalikkussuhete juht

Tehnocum on mõeldud üldhariduskoo-lide ning kutseõppeasutuste õpilaste-le üle Eesti. Põnevat jagub nii ehituse

ja mehaanika valdkonna huviringidesse kui ka regionaalsetele tehnoloogiapäevadele.

ti raames toimunud esimene regionaalne teh-noloogiapäev leidis aset aprillis Pärnumaa kut-sehariduskeskuses, teine toimus juuni alguses Valga gümnaasiumis.

Valgas toimunud töötoas tuli disainida ja puust nukule selga passitada trendikas rõivas noortele, Valgamaa rahvarõivaste ainetel. Kõik nukud said lühikese ajaga selga fantaasiarikkad paelte ja litritega kaunistatud kleidid, pluusid ja püksid, pähe põnevad mütsid.

Kolm parimat pälvisid auhinnaks liigutata-vate jalgade ja kätega puust väikese mannekee-

ni, mille peal saab kodus oma moemõtteid eda-si katsetada. Neiud said kuulata Tallinna tehni-kakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppe-jõu Heli Olde loengut uutest moetrendidest ja Valgamaa rahvarõivastest. Aimar Lukk rääkis aga autohuvilistele noortele 125aastase auto arengutest ja autonduse tulevikutrendidest.

Tallinna Tehnikakõrgkool jätkab tehno-loogiapäevadega sügisel, siis on kavas kutsu-da noori kokku nii Kuressaares kui Kesk-Ees-tis, et tekitada neis huvi insenerihariduse eri tahkude vastu.

Esimene grupp ehitusinformatsiooni modelleerijaid lõpetas kursuse Viljandis.

Valgamaal peetud töötoas tuli noortel moeloojatel disainida piirkonna rahvariiete ainetel tänapäevased trendirõivad.

foTod Malle JürVes

oo us eK lit l ht

KANDIDEERIMINE ALGAB 28.JUUNILVAATA: www.itcollege.ee/sisseastumine2011

Koolitusleht 16. juuni 2011 3

BakalaureuseõpeBakalaureusetasemel pakub EBS võimalust õppida kolme erineva õppekava järgi: rahvusvaheline ärijuhtimine, ette-võtlus ja ärijuhtimine ning võõrkeeled ja ärikorraldus. Et oma õpitavaid teadmisi kohe ka praktikas kasutada, loovad bakalaureuse päevaõppe tudengid juba esimesel kursusel päris oma ettevõtte, mille abil õpitakse väikeettevõtja argi-elu. Suurettevõtete toimimist saavad tudengid praktiseerida simulatsioonimängudes. Kuna EBS on ülikool, mis hindab ettevõtlikkust ja aktiivsust, ning toetab tudengite valikut lei-da tasuv töökoht juba esimestel õpinguaastatel, siis lisaks päevaõppele saavad tudengid valida õpinguteks ka õhtuse või kaugõppevormi.

Rahvusvaheline ärijuhtimineBakalaureuseõppe rahvusvahelise ärijuhtimise eriala on mõel-dud majandus- ja ärihuvilistele inimestele, kes võivad pärast lõpetamist tänu erialastele teadmistele ja võõrkeeleoskusele rakendada oma teadmisi nii rahvusvahelises kui ka kohali-kes ettevõtetes. Lisaks ärialastele teadmistele pööratakse erilist tähelepanu erialase inglise keele ja veel ühe võõrkeele omandamisele. Juba teisel aastal saavad tudengid valida kahe spetsialiseerumissuuna vahel, milleks on turundus ja suhte-korraldus või investeeringute juhtimine. Spetsialiseerumine turundusele ja suhtekorraldusele annab tudengile ulatuslikud teadmised praktilisest turundusest, müügist ja kommunikatsioonist. Turundusalased teadmised on laialdaselt rakendatavad isegi kui töökoht ei ole otseselt turundusvaldkonnast. Turundusmõtleja Peter Fisk on ettevõ-tete juhtide tausta uurides leidnud, et kõige suurem osakaal on juhte, kellel on just turundusalane haridus ja töökogemus. Investeeringute juhtimine on möödunud õppeaastal koostöös LHV Pangaga loodud rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaure-usetaseme spetsialiseerumissuund, mille lektoriteks on lisaks EBSi õppejõududele ka LHV Panga juhtivad spetsialistid, kellega koostöös on tudengil võimalik saada tugev põhi igas professionaalses fi nantsettevõttes töötamiseks.

Ettevõtlus ja ärijuhtimineEttevõtluse ja ärijuhtimise eriala on suunatud neile, kelle unistuseks on olla tulevikus iseenda tööandja ehk ettevõtja. Õppekava annab lisaks ettevõtluse ja ärijuhtimise ainetele ka põhjalikud teadmised müügitööst. EBSi partneriks selle eriala juures on Vain & Partnerid, kelle praktiliste müügi- ja koolitustaustaga spetsialistide kogemustest saavad tudengid õppida. Ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala valikmooduliteks on loomemajandus ja müügijuhtimine.Loomemajandus on uus põnev moodul, mis on suunatud nei-le, keda lisaks ettevõtlusele huvitab ka disain, mood ja muu-sika. Selle mooduli valinud tudengid saavad ülevaate ärivõi-malustest loomemajanduse valdkondades. Samuti panevad nad ennast proovile moeetenduse korraldamisel ja tutvuvad muusika- ja disainitööstusega. Loomemajanduse valikmoo-duli ained viiakse läbi koostöös Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.Müügijuhtimise moodul on mõeldud inimestele, kes soovivad saada professionaalseks müügieksperdiks või müügivaldkon-na arvamusliidriks. Programmi juhtivõppejõud on koolitu-sagentuuri Vain & Partnerid koolitusosakonna juht Urmas Purde.

Võõrkeeled ja ärikorraldusInimestele, keda huvitab ettevõtlus, kuid kes ei leia endas

finantsinimest, saavad EBSi bakalaureuseõppe program-midest valida võõrkeelte ja ärikorralduse õppekava. Selles õppekavas on erilise tähelepanu all inglise- ja saksa ärikeel, ärialane suhtlemine aga ka näiteks turundus ja reklaam ning suhtekorraldus. Võõrkeelte ja ärikorralduse eriala lõpetanul on olemas nii kolme võõrkeele oskus kui ka ärijuhi teadmi-sed. Tänu neile teadmistele on tudengi edasiõpingute kui ka tööalaste võimaluste valik väga lai.Võõrkeelte ja ärikorralduse eriala tudengitel on võimalus va-likmoodulina tutvuda ka hotellimajanduse ja konverentsikor-ralduse valdkonnaga. EBSi partner selle mooduli juures on Tallink Hotels, kelle kaudu õpitakse neid teadmisi ka prakti-liselt rakendama.

MagistriõpeEBSi magistriõpingutesse on oodatud nii inimesed, kellel on eelnevalt läbitud majandusalased bakalaureuseõpingud, kui ka need, kes on oma kraadi kaitsnud mõnes muus valdkon-nas. Majandusalase haridusega inimestele pakub EBS rah-vusvahelise ärijuhtimise MA eriala, teiste alade haridusega inimestele rahvusvahelise ärijuhtimise MBA ning ametialase kommunikatsiooni ja võõrkeelte MA erialasid. Õppekorraldus EBSi magistriõppes on paindlik. Õppetöö toimub õhtuti kol-mel päeval nädalas ning kaugõppes kolmel päeval kuus. Kõigil magistriõppe tudengitel on võimalik valida kolme erine-va valikmooduli vahel. Oma teadmisi saab süvendada sellises valdkondades nagu kaasaegse turunduse valdkonnad, stra-teegiline fi nantsjuhtimine ja ärijuhtimisõigus.

Rahvusvaheline ärijuhtimine MA Rahvusvahelise ärijuhtimise MA õppekava on suunatud va-rasema majandusharidusega inimestele, kes soovivad täien-dada oma praegusi ärijuhtimise teadmisi magistritasemel. Arvestavata osa õppekavast viivad läbi rahvusvahelise koge-musega välisõppejõud. Eriala tudengil on võimalik süven-dada oma teadmisi turundusjuhtimise või fi nantsjuhtimise spetsialiseerumissuundades.

Turundusjuhtimise suunal saab tudeng põhjalikud teadmised turundusest ja kommunikatsioonist nii teoorias kui prakti-kas. Eriala lektoriteks on oma ala praktikud, kelle jagatavaid kogemustepõhiseid teadmisi saab rakendada igapäevases turundustöös.Finantsjuhtimise spetsialiseerumissuund annab vajalikud teadmised ja kogemused igaühele, kes soovib saada profes-sionaalseks analüütikuks, ökonomistiks, fi nants- või tippju-hiks. Põhjalikud teadmised saab magistrant ettevõtte rahan-dusest, juhtimisarvestusest ning fi nantsarvete analüüsist.

Rahvusvaheline ärijuhtimine MBAMBA erialale õppima asumiseks ei ole vajalik varasem ma-jandusalane haridus. Õppekava pakub iga ala spetsialistile võimalust karjääri arendamise jaoks täiendada oma seniseid kogemusi juhtimis- ja majandusalaste teadmiste ja kogemus-tega. Magistrandid saavad vajalikud baasteadmised sellistes valdkondades nagu fi nantsid, majanduskeskkonna analüüs, äriõigus, organisatsioon ja meeskonnatöö. Äriõiguse mooduli juures on EBSi partneriks advokaadibüroo Sorainen juristid, kes lisaks EBSi õppejõududele tudengitele praktilisi teadmisi jagavad.

Ametialane kommunikatsioon ja võõrkeeled MAUue õppekavana pakub EBS magistritasemel ametialase kommunikatsiooni ja võõrkeelte eriala, mis on suunatud neile, kes soovivad arendada oskusi, mis tagavad pädevuse ametialases suhtluses rahvusvahelises keskkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse sellel õppekaval inglise keelsele ametialasele suhtlusele ning suhtlemisoskuste põhjalikule arendamisele. Eriala lõpetanu võib ametialaselt töötada nii konsultandi-na, kommunikatsioonijuhina kui ka mujal professionaalset suhtlemisoskust vajavas valdkonnas. Eelnevalt läbitud kõrg-hariduse valdkond ei ole erialale sisseastumisel määrav.

Elu on liiga lühike, et õppida vale eriala – tee õige valik!EBS (Estonian Business School) on rahvusvaheline äriülikool, mis pakub inglise-, eesti ja venekeelset kvaliteetset äriharidust nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel. Kooli on tunnustatud juba kolm aastat järjest Eduniversali ärikoolide hindamistabelis nelja palmiga viiest võimalikust, mis asetab EBSi 300 maailma parima ärikooli hulka. Kooli kõrgest aka-deemilisest tasemest annab tunnistust ka asjaolu, et üleminekuhindamisega andis haridus- ja teadusministeerium EBSile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel tähtajatu õpetamisõiguse. Lisaks kõrgele akadeemilisele tasemele on EBS alati pannud suurt rõhku ka praktiliste kogemuste andmisele. Ülikool teeb tihedat koostööd nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ettevõtetega, mistõttu on koolis pakutav akadeemiline haridus tänu partnerettevõtetele tihedalt seotud ka praktiliste kogemuste omandamisega. Sellised koostööpartnerid nagu LHV Panga juhtivad spetsialistid, Soraineni juristid ning Vain & Partnerid koolitusgurud annavad EBSi tudengitele võimaluse õppida otse oma ala tegijate käe all.

Tule ja tutvu õppekavadega lähemalt EBSi Magistriõhtul, 16. augustil. EBSi bakalaureuse õppekavadega saab tutvuda Lahtiste Uste ÖÖl, 19. juulil.

Loe lähemalt: www.ebs.ee

Koolitusleht 16. juuni 20114

ÕPILASTE VASTUVÕTT2011/2012

Piiri 8, 44316 Rakvere, tel 329 5030, 329 5037 faks 329 5031, info@rvss.ee, www.rak.edu.ee

VastuVõtt Põhi-haRiduse baasil:

3 aastat ja 6 kuud

• kokk• autotehnik• arvutid ja arvutivõrgud UUS!3 aastat

• tisler• koostelukksepp • pagar, kondiiter• kivi- ja betoon- konstruktsioonide ehitaja• ehitusviimistleja• ehituspuusepp• keskkonnatehnika lukksepp• maaturismiteenindaja • keevitaja • autoplekksepp UUS!• automaaler UUS!

PõhihaRidus- Nõudeta õPilaste VastuVõtt

Õppeaeg 1 aasta, vanuse alam-piir 17 a (koolikohustusliku ea ületanutele)

• autohooldusspetsialist (autotehnik)

VastuVõtt KesK-haRiduse baasil:

2 aastat, täiskoormusega õpe

• hotelliteenindaja• tarkvara ja andme- baaside haldus UUS!• ehitusviimistlus UUS!

1 aasta ja 6 kuud

• autodiagnostik**nõutav erialane baasharidus või töötamine antud valdkonnas (õhtune õppevorm)

2 aastat ja 6 kuud

• autotehnik• kokk UUS! (dokumentide vastuvõtt detsembris, õppetöö alates jaanuarist)

6 kuud, täiskoormusega õpe

• veoautojuht (dokumentide vastuvõtt detsembris, õppetöö alates jaanuarist)

• kelner UUS! (dokumentide vastuvõtt detsembris, õppetöö alates jaanuarist)

õppetöö toimub eesti keeles ja on tasuta. Koolil on õpilaskodu.dokumente võetakse vastu 27. juunist 12. augustini igal tööpäeval 9–14.

Vastutustunne maast madalastTööstus ja tootmine eeldab distsipliini, korda ja vastutustunnet, mida tuleb õpetada noortele maast madalast. Distsipliini kasvatamine ega nõudmine ei ole tänapäeval populaar ne. Piisab vaid vaadata-kuula-ta valimiseelseid debatte ja haridust reformida soovivaid nn spetsia-liste, kes soovivad vähendada reaalainete rolli õppetöös. Reaalaine-te globaalne väärtus on palju laiem, kui tihtipeale arvatakse: milleks meil igapäevases elus on vaja teada Newtoni seadusi või Pythagora-se teoreemi? Reaalainete baasteadmised aga on olulised – kui soovi-me tõesti näha kurvi taha, mida toovad järgmised 10–15 aastat meile ja meie lastele –, et kaasa rääkida tööstuse globaalses konkurentsis.

Kui soovime, et meil oleks täisväärtuslik maailmariik, siis ei saa ha-ridussüsteemi muuta nii, et hariduse reformijad üritavad saada lühiaja-list tulemust. Neil puudub oskus näha suurt pilti tuleviku vaatevinklist.

Haridussüsteem peab toetama kogu hariduse laia skaala – huma-nitaar- ja reaalteaduste ning alg-, põhi-, kutse- ja kõrghariduse aren-gut. Selleks, et näha tervikpilti, tuleb õppida vaatama kurvi taha, kuid see nõuab pingutust, ning tuleb vastu võtta ebameeldivaid (loe: eba-populaarseid) otsuseid.

Kui lugeda kooliõpilaste arvamusi ja eelistusi elukutse valikul, siis enamik soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis – eelistatud on juristid, ärijuhid, kinnisvaramaaklerid, müügijuhid, turundus jne. Tuleb ar-vestada, et hariduse konkurentsivõime tagab riiklik haridussüsteem.

Tänaseks on see nihkes, sest kui kõrgkooli pürgijate tegelikke teadmisi arvestamata ja vaid ärilistel eesmärkidel luua vaba sisene-mine kõigile kõrgharidust omandada soovijatele, siis tekib küsimus, kes hakkavad tööle tööstuses, et toota piima, leiba, trükkida raama-tuid ja õpikuid, kes ehitavad maju ja laevu ning loovad ühiskonnale vajalikke lisaväärtusepõhiseid toimetuleku vahendeid.

Kui aga kõrghariduse ületootmise tagajärjel on bakalaureusekraa-diga inimesed tööl mitte valitud erialal, on tegemist ressursi raiska-misega ja kõrghariduse devalveerimisega ning meie teaduspotent-siaal maailmas nõrgeneb oluliselt. Kahjuks on ka haridus kaup, mille turuhinnaks on õppivate peade tegelik arv koolis.

10 soovitust valitsuseleEnne viimaseid valimisi andis Eesti Tööandjate Keskliit 10 soovitust uuele valitsusele, kus oli 2 haridust puudutavat soovitust-hinnangut. Üks neist oli, et insenerikoolituse taset tuleb tõsta, ja teine, et põhiha-riduse kvaliteeti on vaja parandada. Küll aga oli tööstusele kõige olu-lisema punkti osas – kes teeb valmis toote tehases, liini ääres – kõi-ge imelikum ja lühinägelikum ettepanek – lubada vabariigi valitsu-sel suurendada sissetoodava odava võõrtööjõu kvooti. Inimesed, kes peaksid oskama näha mitme kurvi taha, et teha õigeid otsuseid, vaa-tavad tegelikult ainult oma nina ette!

Tööstuses on pidevalt puudus tugevate tehniliste baasteadmis-tega töötajatest, kellele usaldada kallihinnalisi seadmeid – positiiv-se näitena avaldan kiitust Eesti Trükitööstuse Liidule, kes on aktiiv-selt tulnud kaasa kohaliku trükieri ala kutsehariduse planeerimise ja propageerimisega. Ainult niimoodi koos suudavad tööstus ja kutse-haridus toetada kvalifitseeritud noorte sisenemist tööjõuturule. Tih-ti kuuleb tööstusalasel konverentsil arvamust, et kutse omandamise reguleerimine noorte seas on kooli ja riigi asi. Tegelikult saab töös-tuse jätkusuutlikkuse tagada vaid tööstus ise – kool ja riik on üksnes abivahend püstitatud eesmärgi saavutamiseks.

Meil on tavaks kopeerida heaoluühiskondi, kus tööstuses töötavad spetsialistid moodustavad tugeva keskklassi, teevad oma igapäevast

Kuidas näha kurvi taha?Arvestades, et suurem osa ühiskondlikust heaolust luuakse tööstuses ja töökohal kätega, on oluline väärtustada tootva tööstuse rolli Eesti majanduses.

Kroonpressi juhataja Andres Kull tutvustab trükitoodangu valmimisprotsessi.

Loo autor Helsingis rakenduskõrgkoolis Metropolia trükitehnoloogia kolleege juhendamas.

UUDIS! Maastikuarhitektuur (bakalaureuseõpeeestikeeles3aastat)

Kinnisvarahaldamine (eestikeeles4aastat)

Majandusarvestus (eestijavenekeeles3,5aastat)

Rahvusvahelinemajandusjaärikorraldus(3,5aastat)

-rahvusvaheliseäritegevusesuunalõpe eestijavenekeeles

-äriõigusesuunalõpeeestikeeles

TTÜ Tallinna Kolledžist saate TTÜ diplomi. Külastakakodulehtewww.ttu.ee/tallinna-kolledz võihelistatelefonil627 2686.

TTÜTallinnaKolledžavabVirumaaKolledžisseptembrist2011rahvusvahelisemajandusejaärikorraldusevenekeelsekaug-õpperühma.

Kvaliteetnerakenduslikkõrgharidus,misaitabjalihtsustabtöödleida.Meilonõppejõud,kellelonsuurrahvusvahelineko-gemus.EttevõttedjaasutusedhindavadTTÜTallinnaKolledžilõpetajateoskusikõrgelt.

Meilsaabõppidapäevasesjakaugõppesrahvusvaheliseltakrediteeritudõppekavadel.Üliõpilastelonvõimalusminnaõppimavahetusüliõpilasenavälismaale.

Õpeontasuline,kuidseeoninvesteeringtulevikku.Riigieksa-mitetulemusieinõutajasisseastumiselpiisabkeskhariduseolemasolust.

Vastuvõtt toimub 27. juunist 10. augustini 2011 aadressil Tõnismägi 14, Tallinn.

Enn Kerner Aalto ülikool, Tallinna polütehnikum

Meile meeldib mõtelda, et tegevused, millega me sisustame igapäevast elu, peavad olema meeldivad. Enamiku oma päevast me veedame tööl. Moodne käsitlus töötamisest

on seotud inimese vaba valikuga. Nüüdisaegne käsitlus meedias on inimese vabadusele suunatud arusaamise propageerimine – tööte-gemine toimubki sülearvutiga looduses või kodukontoris ning töö-päev ja töögraafik on töötaja enda juhitud ja planeeritud. Selline töö sobib aga vähestele, väga tugeva enesedistsipliiniga inimestele, kel-le töötulemus luuakse mõttejõuga.

Kui vaadata laiemalt ning seda teooriat kontrollimatult raken-dada igapäevasesse töökorraldusse, võiks tekkida olukord, kus iga-hommikune ajaleht jääb ilmumata. Seda juhul, kui ajalehte trükkiva trükikoja töötajad juhinduvad ülalolevast teooriast – tulevad tööle vaba töögraafiku alusel ja siis, kui see on neile mugav ja sobiv. Mida hommikusöögiks lauale panna ja kust tuleb lauale leib, kui töögraa-fikuid hakatakse koostama sellise loogika alusel ja põllumees töötab looduses arvutiga?

Koolitusleht 16. juuni 2011 5

KUTSE HEAST KOOLIST

Dokumentide vastuvõtt 27. juuni – 27. juuli 2011

Põhihariduse baasil• Arvutid ja arvutivõrgud• Ehituspuusepp• Ehitusviimistlus• Kokk• Majutusteenindus• Majutusteenindus (hariduslike erivajadustega)• Elektroonikaseadmete koostaja• Müüja• Koostelukksepp• Autotehnik• Tisler• Pagar-kondiiter• Laohoidja• Metsamajandus

Keskhariduse baasil• Ärikorraldus• Rätsepatöö• Sekretäritöö – personalitöö lisaoskusega• Juuksur• UUS! Kinnisvarahooldus • UUS! Autodiagnostik

Keskhariduse baasil sesoonõpe• Müügikorraldus• Majandusarvestus• Arvutid ja arvutivõrgud

Tee ise!26.07 • Keraamilised pokaalid27.07 • Märgviltimistehnikas ehted27.07.–06.08 • Ehete valmistamine erinevates tehnikates28.07 • Seebi viltimine02.–04.08 • Beebitekkide heegeldamine 02.–05.08 • Pergola ehitus06.08 • Erinevad patsipunumis-tehnikad ja õiged võtted juuste tasandamiseks

Mine loodusesse!29.–30.07 • Orienteerumine metsas06.08 • Põhjalik ravimtaimekursus

Õpi kasulikku!26.–27.07 • Säästlik ja kiire koristus nii tava kui kaökotoodetega26.–28.07 • Sulgpalli suvekool26.–29.07 • Digifotograafi a algajatele26.07.–04.08 • Suguvõsa-uurimise algkursus29.–30.07 • Orienteerumine metsas30.07 • Sissejuhatus joogapraktikasse ja fi losoofi asse06.08 • Põhjalik ravimtaime-kursus

SUVEKOOL 2011Tule suvel kooli! Lisainfo tel 442 7870.

e-post kursused@hariduskeskus.eewww.hariduskeskus.ee/suvekool

www.hariduskeskus.eeNiidupargi 8/12, 80047 Pärnu

tel 442 7883, 445 9465parnumaa@hariduskekus.ee

tööd tööstusettevõtetes ja loovad väärtusi oma käte-ga. Imetlusväärne on tööstustöötajate entusiasm Sak-samaal, Hollandis jm, kui nad räägivad ettevõttest, kus nad töötavad – “meie ettevõte”, “meie teeme”.

Tööstusega seotud elukutse omandamine loob või-malused kogu tulevaseks eluks. Seda peab soodusta-ma tööstuse, kutseõppeasutuste ja riikliku kutsehari-dussüsteemi tihe koostöö. Edu suudab tagada ainult koostöö tööstusettevõtete, haridussüsteemi loojate, koolide ja kevad-suvel ellu suunduvate noorte vahel.

Meil valitseb paraku tihti selles küsimuses veel iganenud arvamus, kus tööstusettevõtete juhid nõua-vad, et haridusministeerium ja riik peavad neile and-ma vajaliku elukutsega spetsialistid...

Puudub dialoog tööstusegaMillised saavad olla haridusministeeriumi eelis tused kutsehariduse suunamisel, kui puudub dialoog töös-tusega? Selles küsimuses oleme tihti jäänud kuhugi paarikümne aasta taha.

Meil on vaja väärtustada iga eluala. Tehnikumi-dest ja kutseõppeasutustest saadav haridustase peab olema samaväärne kui traditsioonilisest gümnaasiu-mist või keskkoolist, ainult selle erisusega, et lisaks tugevale põhiharidusele saab noor kaasa ka tugeva elukutse – mille üle ta uhkust tunneb ja millega ta suudab edukalt majandada ennast ja oma perekonda. Arvamus, et kutseharidusse peavad minema need, kes päevakooli õppeedukusnäitajad alla tõmbavad, on vale, sest kutsehariduse lõpetamine koos eriala-õpingutega on palju raskem ja suurema koormusega.

Allakirjutanu on ise läbinud kogu teekonna kut-seharidusest kuni ülikoolidiplomini ja lektori tööni. See on väga raske teekond ning vajab palju pingu-tamist ja distsipliini, kuid eesmärk on saavutatav.

Kutseharidussüsteem, tänu Euroopa Liidu tõu-kefondidele, püüab konkurentsitingimustes olukor-da parandada ja leida sobivaid koostöövorme töös-tusega. Ühe sellise näitena võin tuua Tallinna polü-tehnikumi kogemuse, kus osteti õppetöö arendami-seks ajakirja trükimasina simulaator. Eesmärk oli tä-napäevastada suurtootmisse suunduvate trükkalite

õppeprotsessi ja kutsekvalifikatsiooni. Täna võime uhkusega tõdeda, et 2010. aasta jooksul on Soome trükieriala kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoo-lid järginud Tallinna polütehnikumis edukalt juuru-tatud õppemeetodit ning hankinud õppetöö paran-damiseks trükimasinate simulaatorid Helsingist Jy-väskylani. Meil Eestis on piisavalt palju kompetent-si, mida ka teistele maailmas jagada.

Ühtlane põhiharidusTänu ajakirja trükimasina simulaatori ostmisele on käivitatud mitu projekti trükitööstuse töötajate kva-lifikatsioonitasemete tõstmiseks. Kvalifikatsiooni pa-randamise õppekava on koostatud koostöös tööstus-ettevõtetega. Ettevõtted on omalt poolt koolitanud ettevõttesisesed mentorid, kes tegelevad noortööta-ja kohanemise küsimustega tööstuses.

Nüüdisaegsed tehnoloogilised lahendused aita-vad muuta õppetöö mitmekesisemaks, noortele hu-vitavamaks ning paraneb erialase ettevalmistuse kvaliteet. Tänapäeval ei tohi olla vahet, millises koo-lis on põhiharidus omandatud. pärast 9. klassi lõp-pu peab noorel olema võimalus valida akadeemilise gümnaasiumi- ja rakendusliku erialase gümnaasiu-mihariduse vahel võrdselt, seejuures mitte kunstli-kult üht teisele eelistades.

Tulevikku arvestades võidame kõik, sest noorte, meie tuleviku, haridustase paraneb ja ühtlustub. Et ennast eluteele ette valmistada ja mitte karta välja-kutseid, söandada võtta kanda suurt vastutust, soo-vitan enda kogemuse põhjal – vali sobiv rakendus-lik kutseharidus ning kui oled piisavalt sihikindel, on kõik uksed maailmas sinule erialaseks ja elukestvaks õppeks ja arenguks avatud.

Hindan kõrgelt ühe oma õpilase mõttekäiku: peh-mete teaduste kõrgharidus on ületähtsustatud. Kutse-haridus annab reaalsed teadmised töötlevast tööstu-sest ning pärast baasteadmiste omandamist on või-malik sihipäraselt edasi õppida valitud erialal. (Nii kirjutas kutsehariduse omandaja, kes pärast 1,5aas-tast ülikoolis õppimist loobus kõrgharidusest, sest sellel puudus seos reaalse eluga.)

Kuidas näha kurvi taha?Noored

trükkalid, kutsekvalifi-

katsiooni kursuse

lõpetajad.

Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia õpilased maailma juhtivas paberitehases UPM-Kymmene.

fotod eraKogu

Koolitusleht 16. juuni 20116

Õppeaasta 2010/2011 oli Kehtna Majandus- ja Tehnoloo-giakoolile edukas: meie õpila-sed saavutasid kutsevõistlustel ridamisi häid tulemusi.

Kaidi KauffeldtKehtna MTK

Alustades sügisest, kus “Noorkokk 2010” viie finalisti seas oli Kehtna MTK ainsa koolina esindatud kahe võistlejaga. Noorkoka tiitlit

läksid püüdma Marilin Miilmann ja Harles Hannus. Marilini püüdlused päädisid IV kohaga.

Järgnesid infomessi “Teeviit” raames toimunud kutsemeistrivõistlused “Noor meister 2010”, kus kümnel kutsealal võistlesid tulevased spetsialistid. Meie kooli õpilased astusid üles kolmel võistlusalal: plaatimine, ehitusviimistlemine ja infotehnoloogia, ning vägagi edukalt. Neljanda kursuse õpilane Riin Ots saavutas esikoha IT-valdkonnas. Ääremärkusena olgu lisatud, et Riin oli ka ainuke neiu IT-poiste seas. Parima plaatija tiitli pälvis Taavi Michelson, ehituse eriala kolmanda kursuse õpilane.

Kevadel, üleriigilistelt noorte kokkade ja teeninda-jate kutsevõistlustelt “Nooruslik kevad 2011” Kures-saares tõid kolmanda kursuse kaksikvendadest koka-eriala õpilased Tauno ja Tauri Tamm koju III koha.

Tulemused räägivad enese eest, aga mida räägi-vad õpilased ise oma valikutest, kogemustest ning teest, kuidas tulemusteni jõuda? Hiliskevadisel kii-rel ajal õnnestus mul usutleda Taavi Michelsoni, Riin Otsa ning kaksikvendi Tauri ja Tauno Tamme.

Millega tegeled praegu?Taavi: Hetkel olen veel õpilane ja hakkan lõpetama kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse viimast kur-sust Kehtna MTKs. Vabadel päevadel käin ehitusel tööl. Praegu harjutan ka Knaufi võistlusteks koolis ning see võtab enamiku vabast ajast.

Riin: Tegelen paljude asjadega: käin koolis, tööl, tegelen muusikaga, õpin uuteks võistlusteks.

Tauri: Töötan restoranis Alexander öökokana. Mais läksin sinna praktikale, aga siis pakuti mulle tööd.

Kas ja kuidas on võistlused sind ja sinu te-gevusi muutnud? Taavi: Jah, võistlused on nii mind kui ka minu tege-vusi muutnud. Olen ise tänu võistlustele õppinud kannatlikkust, täpsust, saanud juurde uusi teadmi-si ja oskusi. Tänu võistlustele olen hakanud ise uuri-ma, olen hakanud rohkem tegelema teatud ehitus-valdkondadega. Olen võtnud vastu töid, mida enne võistlusi ei julgenud võtta, kuna tundsin, et ei ole piisavalt teadmisi.

Riin: Võistlused on muutnud mu elu väga pal-ju. Mulle on laekunud häid tööpakkumisi. Tihtilugu on megakiire ning magama jõuan alles keset ööd...

Tauri: Ma ei ütleks, et võistlused on mu tegevu-si muutnud.

Kas on edukas esinemine võistlustel ava-nud sulle uusi võimalusi?

Tauno: Jah, on. Me vennaga ei pidanud sel aas-tal tegema kursusetööd, selle asemel saime olla koos õpetajatega kohtunikud.

Taavi: Eduka võistlusega kaasnevad mitmed head asjad. Näiteks tekib sul võimalus edasi võistlema min-na. Samuti on võimalus, et tänu positiivsele tulemu-sele loetakse vastav erialaeksam koolis sooritatuks.

Kas mäletad, kelleks soovisid saada väik-sena?Riin: Väiksena soovisin saada kunstnikuks või siseku-

jundajaks. Kindlasti ka muusikuks. Joonistasin väga hästi kunagi. Ma ei kujuta ette, kuidas praegu joo-nistamine välja tuleks, kui üle pika aja taas pliiatsi kätte võtaks.

Taavi: Mina tahtsin saada ehitajaks. Ja mida vane-maks – seda suuremaks ehitajaks. Hakkasin juba küm-me aastat tagasi isaga ehitusel kaasas käima ning nä-gin, et see, mida inimene suudab oma kätega luua, on heas mõttes uskumatu.

Tauri: Väiksena mul kindlat soovi ei olnud, kuid aasta enne kutsekooli minekut otsustasin IT kasuks. Asusingi IT-erialale, aga pärast esimest kuud vahe-tasin kokaeriala vastu. Viimane meeldib mulle väga.

Miks otsustasid pärast põhikooli asuda õp-pima kutsekooli?Tauno: Miks minna keskkooli ja omandada keskhari-dus, kui kutsekoolis saab keskhariduse ja omandada eriala? Õpiaeg on sama mis keskkoolis. Arvan, et nii on kasulikum, omandada n-ö kaks ühes.

Taavi: Otsus oli minu jaoks väga loogiline, tead-sin, kelleks soovin saada, ja tegutsesin selle nimel. Öeldakse ka, et kutsekooli lähevad need, kes mujal hakkama ei saa. Selle väite ma lükkaks küll kohe üm-ber, kuigi palju on ka neid, kes tõesti gümnaasiumis hakkama ei saa ja tulevad kutsekooli. Pigem aga tul-lakse siia siiski selle pärast, et omandada kiirelt ja pii-savalt oskusi, mida saab hakata elus kasutama, kas

Kutseharidus koos keskharidusega on “kaks ühes”

oma tarbeks või tööl. Mina isiklikult tulin siia, et saa-da rohkem teadmisi teoorias ja praktikas ning min-na siis edasi õppima juba järgmisse kooli.

Riin: Tegelikult olin ma saanud kutse Kuressaare gümnaasiumisse. Vestlustel käisin Saaremaa Ühis-gümnaasiumis ning tegelikult sain sinna sisse, kuid Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis käisid mul paar tuttavat, kes seda kohta kiitsid.

Mäletad, millised olid sinu ootused ja unis-tused seoses kooli ja erialaga, asudes Kehtna MTKsse õppima? Riin: Ma ei kujutanud alguses ettegi, kui keeruline tegelikult on IT. Arvasin, et õpin mingid arvutikom-ponendid selgeks ja kogu moos, kuid asi pole sugugi nii lihtne. IT-alal õppiv inimene peab end igapäeva-selt kursis hoidma tehnoloogiaga, kuna see muutub iga päev. Esimesel kursusel kartsin muidugi, et äkki ma ikkagi valisin vale eriala. Kui asjad hakkasid sel-geks saama ja suutsin juba asjade vahel seoseid lei-da, hakkas mulle mu eriala meeldima. Mida rohkem huvi tundsin, seda rohkem ise infot otsisin ja end kur-sis hoidsin. Ootus oli saada õpetajate kaasabil palju teadmisi juurde ning püsida omal alal konkurentsis.

Taavi: Erilisi ootusi mul ei olnud, kuna olin tutvu-nud kooli õppeprogrammiga ja teadsin, mida mina soovin ja mida kool pakub. See osa klappis kenasti. Võib-olla see oli mingil määral minu ootus, et saaks juba kolmandale kursusele, kus saab arvutis Auto-CADiga majaprojekte joonestada.

Tauri: Alguses oli unistus saada heaks IT-meheks, kuid nüüd, kokaerialal, on mu unistus avada oma res-toran ja olla professionaalne kokk.

Või olid hoopis mõned hirmud seoses koo-li ja erialaga?Taavi: Kooli osas mul hirme ei olnud, kuid eriala osas tekitas segadust see, kui eriala nimi muutus ehituse erialast kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituseks.

Mõtlesin, et tahan ju saada ehitajaks, mitte kind-la konstruktsiooni valmistajaks. Tegelikult jäi eri-ala sisu enam-vähem samaks, muutus peamiselt ai-nult nimi, ja see rahustas maha.

Millised on sinu meelest kutsekoolis õppi-mise plussid ja miinused? Riin: Positiivne on see, et kutsekoolist paberiga lahku-des saad minna otse tööle oma valitud erialale. Güm-

naasiumis käivad üldjuhul need, kes lähevad hiljem ülikooli edasi. Ma ei ütleks, et gümnaasiumis käimi-ne oleks aja raiskamine. Eriti kui inimene veel kind-lalt ei tea, mida ta tahab tulevikus teha, on gümnaa-sium ainuõige valik. Negatiivne on muidugi see, et kutsekoolist ei saa nii head gümnaasiumiainete ta-set. Kutsekoolis võetakse teemad kiirelt ja mitte nii põhjalikult läbi kui gümnaasiumis.

Taavi: Plussideks pean kiiret oskuste ja erialaste teadmiste omandamist, erinevaid võimalusi enese-täienduseks. Ühesõnaga, sa saad kutsekoolist nagu paki, mille sees on oskused, teadmised, laiem üle-vaade erialast, suhted inimestega, kes töötavad sel erialal, ning võimaluse alustada tööd erialases töö-keskkonnas. Miinuseid ei oskagi praegu välja tuua.

Tauno: Nagu ma enne mainisin, siis “kaks ühes”, ja see on väga suur pluss. Miinuseid minu meelest ei olegi.

Mida soovitad täna põhikooli lõpetajale, kes on valiku ees, kas gümnaasium või kut-seõppeasutus?Taavi: Kui sa ei tea, mida soovid teha, siis õpi güm-naasiumis. Kui tead, mida soovid, siis järgi oma soovi.

Riin: Ma ei ütle, et “mine nüüd gümnaasiumis-se, ära kutsekooli mine!” või vastupidi. Esmalt mõt-le, mida sa teha tahad. Tahad saada kokaks, IT-spet-sialistiks, lukksepaks, maalriks? Kui kindel pole, soo-vitan minna gümnaasiumisse. See annab mõtlemis-aega. Pärast gümnaasiumi saad minna nii kutsekooli kui ülikooli oma ala õppima. Kui aga tead, mida teha tahad – otsi kutsekool, mis õpetab sinu eriala – ning mine aga julgelt õppima!

Mida plaanid teha pärast kooli lõppu?Taavi: On palju võimalusi, aga kohe pärast kooli lõppu on soov minna mõneks kuuks tööle ja siis astuda Tal-linna tehnikakõrgkooli ehituse erialale kaugõppesse.

Tauri: Asuda tööle ja omandada uusi erialaseid kogemusi.

Mida armastad teha vabal ajal?Riin: Kui vaba aega tekib, siis meeldib mulle muusi-kat teha. Olen helilooja ning mängin süntesaatorit. Teine asi, mida armastan, on veebidisain.

Taavi: Vabal ajal meeldib mulle tegeleda samuti ehituse ja millegi loomisega.

Millal ja kus on järgmine võistlus?Taavi: Järgmised võistlused toimuvad 8.–11. juunini Šveitsis, Knauf Junior Trophy 2011, ja 5.–8. oktoob-ril on WorldSkills 2011 plaatimises.

Riin: Järgmine võistlus leiab aset Londonis. See toimub oktoobrikuu alguses. Võistluse nimi on World-Skills 2011 ning tegu on maailmameistrivõistluste-ga. Mina võistlen IT/PC Network Supporti alal, mis hõlmab IT-taristu väljatöötamist, teostamist ning ad-ministreerimist.

Tauri ja Tauno: Arvatavasti sügisel Tallinnas “Noorkokk 2011”.

IT-tüdruk Riin Ots võistlustules.

fotod Kaarel oberschneider, liis animägi

Taavi Michelson saab peatselt tiitli “noor meister”.

Tauri ja Tauno Tamm võistlemas. Kui vaja, kutsutakse kõigevägevamgi appi.

“Kui tead, mida tahad teha, siis lihtsalt järgi oma soovi.”

Ehitustudeng Taavi Michelson

Koolitusleht 16. juuni 2011 7

fotod innove

USU

S E

ST M

AG

IST

ER

OP

TIM

US

– P

rak

tik

a on

par

im õ

peta

ja!

4 aastat 240 Euroopa ainepunkti

• Autotehnika*

• Hooneteehitus*

• Masinaehitus*

• Rakendusarhitektuur

• Rakendusgeodeesia

• Raudteetehnika*

• Rõivastetehnilinedisain jatehnoloogia

• Rõiva-jatekstiiliala ressursikorraldus*

• Teedeehitus*

• Tehnomaterjalidjaturundus*

• Tehnoökoloogia

• Transportjalogistika*

*saabõppidakaugõppes

• Riiklik kõrgkool

• Rakendus-kõrgharidus

Tule, õpi inseneriks ja arenda

Eestit!

Pärnumnt62,Tallinntel6664569

vastuvott@tktk.eewww.tktk.ee

vastuvott.tktk.ee

Vastuvõtt avatud

27.06.–15.07.• Avaldusi saab esitada SAISi

kaudu aadressil

www.sais.ee.

Greta Kaupmees

Sander Vahtras on lõpetanud Tal-linna Tehnikakõrgkooli ja töötab Maru Ehituses objektijuhina.

Ta teeb igapäevaselt seda tööd, milles näitas rahvusvaheliselt kõrget taset ning pälvis kuldmedali.

Sander ütleb tagasihoidlikult, et eks teda tunnustati nii tööl kui sõpruskon-nas, sooviti õnne ja suruti kätt, aga tema ei leia, et oleks millegi väga erilisega hak-kama saanud – ta tegi lihtsalt oma iga-päevast tööd, mida ta armastab ja mis tal hästi välja kukub.

Sander polnud varem ühelgi sellisel võistlusel osalenud ja seetõttu ei osanud ta ka midagi erilist oodata. “Õppejõud soovitas minna, see kõik tuli üsna oota-matult, aga oli väga väärt kogemus,” sõ-nab Sander ja lisab, et võistlusel nägi ta seda, kui keeruline on hästi kindlate reeg-litega töötamine ingliskeelses töökeskkon-nas. “See oli hea kogemus. Nüüd võin kin-del olla, et saaks Euroopas tööga hakkama küll.” Vaadates võistlustulemusi, leiab ta, et eestlased on kõrgel tasemel tegijad Eu-roopas. “Samas on eestlased väga tagasi-hoidlikud. Lissabonis oli näha, et paljud teiste rahvuste tiimid olid hoopis lärma-kamad ja nõudlikumad.”

Kaks ettevalmistuslaagritNoore meistrimehe arvates ei ütle tiitel, mille ta pälvis, enamikule eestlastele mi-dagi ega anna ka töötegijale plusspunkte

juurde. Ometi leiab ta, et võistluskogemus oli väga vajalik ja kasulik, sai end teiste Euroopa noortega võrrelda.

Noormehe võistlusülesandeks tööde-juhatajana oli koostada tööde ajagraafik ja jälgida selle täitmist. Ta pidi vaatama, et kõikidel võistlejatel oleks materjalid olemas, et neil poleks töös probleeme, et koostöö sujuks. Samuti tuli dokumentee-rida ehitusprotsessi.

“Meil oli kaks ettevalmistuslaagrit. Laager seda tunnet muidugi ei anna, mis seal kohapeal oli, aga eks ta oli abiks ikka,” ütleb Sander.

Sander leiab, et võistluse korralduse koha pealt oleks võinud asi parem olla, puudujääke oli palju. Näiteks toob ta seda, et töövahenditest oli puudus. “Plekkse-pal tulid materjalid alles teise päeva õh-tul. Plaatijal polnud enne teise päeva õh-tut segu, millega plaatida, ja prožektor oli puudu. Portugali võistleja läks tõi enda-le kodust prožektori, meil ei olnud seda kuskilt võtta. Pärast oli alles näha, kui-das töö oli hämaras välja tulnud. See lisab parajalt närvi ja mõjutab töökvaliteeti,”

räägib Sander. Noormees kiidab aga tse-remooniate korraldamist, need olid tõe-liselt suurejoonelised.

Vaatamata korralduse puudujääkidele sai Eesti tiim võistlusülesandega suurepä-raselt hakkama. Nad said tööd isegi pool tundi enne tähtaega valmis. Vaid plekk-sepp jätkas töödega, kuni kell kukkus.

Kui võistlusel ehitustiimi tööd graa-fikus püsisid, siis päris elus tuleb Sande-ri sõnul ikka ette, et tööde tähtajad lük-kuvad edasi.

“Ehitusprotsess kolme päeva peale ära planeerida pole just suur kunst, aga pikema aja jooksul võib palju ettenäge-matuid asju ette tulla. Vahel tuleb isegi projekt ümber teha. Selles protsessis on nii palju väikseid detaile. Kui tekib prob-leem, tuleb kõik tööd ümber planeerida, selles see kunst seisnebki.”

Eesti noored meistrid tulid võist-lustelt koju seitsme medaligaDetsembri alguses Lissabonis toimunud Euroopa kutsevõistlustel EuroSkills esine-sid Eesti noored väga edukalt. Eesti 20-liik-

Eestlased on tagasihoidlikud, aga heal tasemelEhitusvaldkonna tööde-juhataja Sander Vaht-ras pärjati võistlusel EuroSkills lausa kahe medaliga. Ta sai “best of the nation” ehk rahvuse parima tiitli ning kuld-medali ehituse töödeju-hataja alal.

meline võistkond tuli koju tagasi 7 meda-liga – kolme kulla, ühe hõbeda ja kolme pronksmedaliga.

Sel aastal oli võistlusel osalejariike 27. Viiekümnel kutsealal võtsid mõõtu ligi 500 noort oma maa parimat kutsemeistrit.

Kuldmedali väärilisteks tunnistati mööblitisleri erialal Raido Arro, ehitus-valdkonna töödejuhataja Sander Vahtras ning Eesti puidutöötlemise võistkond ter-vikuna (Raido Arro, Silver Kämärä ja Ivo Ilm). Hõbemedali pälvis Silver Kämärä pui-dutisleri erialal.

Pronksmedali said puidupingioperaa-tori erialal Ivo Ilm, ehituspuusepa erialal Kalmar Sepp ja IT-valdkonna Cisco spet-sialist Tuuli Zahvatkin. Lisaks pälvisid veel Pärt Erikson veebidisaini ja Kalev Siim müürsepa erialal meisterlikkuse tunnus-tusmedali. Tiitli “best of the nation” ehk rahvuse parima tiitli sai samuti ehituse töödejuhataja Sander Vahtras.

Euroskillsi järel ütles toonane hari-dusminister Tõnis Lukas, et võime oma kutseõppurite ja kutsekoolide taseme üle uhkust tunda. “Kutseharidusse suunatud

investeeringud ja kutsehariduse üldine tähtsustamine on hakanud andma häid vilju,” nentis Lukas.

Minister lisas: “Sel aastal saavutatud suurepäraste tulemuste paistel võib küll juba kindlalt väita, et Eesti kutseharidus on teinud kvalitatiivse läbimurde rahvus-vahelisele areenile ja kinnistanud end tu-gevalt Euroopa pildile. Kõigi Eesti võist-lejate esinemine näitas, et Eesti noored meistrid suudavad võrdväärselt konku-reerida teiste Euroopa noortega ning Ees-ti kutsehariduse tase on oluliselt lähene-nud Euroopa parimate riikide tasemele.”

Eesti saadab reeglina nii Euroopa kui ka maailma kutsemeistrivõistlustele rah-vuslike kutsemeistrivõistluste parimaid. See on Eesti parimatele suur stiimul aren-dada oma võimeid ja oskusi, et siis võr-relda oma taset teiste riikide parimatega.

Üha rohkem kutseõppeasutusi ja spon-sorettevõtteid on teadvustanud selliste võistluste tähtsust ja järjest enam panusta-vad lisaks riigi toetusele ka vahendeid sel-leks, et aina rohkematel kutsealadel olek-sid väljas Eesti parimad noored meistrid.

Veidi võistlusestEsimest korda toimusid EuroSkillsi kutsevõistlused 2008. a Rotterdamis, kust Eesti tuli koju kahe medaliga: plaatija – hõbe, müürsepp – pronks.

Eesti oli Lissabonis esindatud järgmistel võistlusaladel:

• IT võistkond (4 võistlejat) – projektijuht, Cisco spetsialist, Microsofti spetsialist, vabavara spetsialist;

• trükimeedia võistkond (3 võistlejat) – veebidisainer, kujundaja, trükitehnik;

• mehhatroonika võistkond (2 võistlejat);

• maaler (1 võistleja);

• ehitusalade võistkond

(5 võistlejat) – ehituspuusepp, müürsepp, plaatija, katusepani-ja, töödejuhataja;

• puidualade võistkond (3 võistlejat) – tisler, mööblitis-ler, puidupingi operaator;

• kokk ja teenindaja (2 võistlejat).

Eestlased nalja tegemas ei käi - Euroskillsi võistlustelt tullakse koju rea medalitega.

Pärast Euroskillsi võistlust Portugalis usub Sander Vahtras, et lööks oma erialal läbi ka teistes Euroopa riikides.

Tiigivahe tee 2Mõdriku, Vinni vald46609 Lääne-Virumaa

tel 329 5950faks 329 5951vastuvott@lvrkk.eewww.lvrkk.ee

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noor-tele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe.

Vastuvõtutingimused: Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil. Vastuvõtul arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet. Dokumente võetakse vastu 4. juulist 12. augustini tööpäevadel kell 8.30–16.00 või SAISi kaudu (www.sais.ee).

••• Sotsiaaltöö••• Majandusarvestus••• Kaubandusökonoomika••• Juhiabi UUS ERIALA••• Ärijuhtimine

Rakendus- kõrgharidus

õppeaeg 3–3,5 aastat

••• Majandusarvestus••• Müügikorraldus••• Ärikorraldus••• Tarkvara arendus••• Sekretäritöö••• Hooldustöötaja UUS ERIALA

Kutseõpe keskhariduse

baasil õppeaeg 2 aastat

Kutseõpe keskhariduse baasil. Erialade lõpetajatel on võima-lus jätkata õpinguid rakendus-

kõrghariduse omandamiseks.

Pärnu mnt. 16211317 Tallinne-mail kool@ehituskool.ee http://www.ehituskool.ee

TELEFONID:õppesekretär 651 9044täiskasvanute koolitus 655 8079

Väärt meistrite kool

KUTSEKESKHARIDUSÕPE PÕHIHARIDUSE BAASILPuit- ja kiviehitiste restaureerimine (3 a) päevaõpe

KESKHARIDUSE BAASIL (kaugõpe, kutseharidus)Puit- ja kiviehitiste restaureerimine (2 a)Keskkonnakaitse (2 a)Loodusturismi korraldus (2 a)Maastikuehitus (2 a ja 5 k)Majandusarvestus (2 a)Väikeettevõtlus (1 a)Väikesadama spetsialist (1 a)

PÕHI- JA KESKHARIDUSE BAASILVeoautojuht (6 k), kaugõpe, kutseharidus (tingimus 21. a, B-kategooria juhiluba)Metsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus

PÕHIHARIDUSE NÕUDETAMetsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus

ERIALAD 2011

Dokumente võtame vastu kuni 15. augustini 2011. Sisseastumisvestlused ja -katsed 17. augustil 2011 aadressil Suuremõisa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa. E-post hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee, tel 469 4391, koduleht www.hak.edu.ee.

Põltsamaa Ametikool

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

NB! ÕPPIMINE

TALLINNA

POLÜTEHNIKUMIS

ON TASUTA!

www.tptlive.ee

PÄEVAÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL:Elektrik, eesti ja vene k. Automaatik, eesti ja vene k. Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist, eesti k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Trükitehnoloogia, eesti k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

PÄEVAÕPE KESKHARIDUSE BAASIL:Trükitehnoloogia, eesti k.Fotograafia NB! Järgmine vastuvõtt 2012.a.

SESSIOONIÕPE KESKHARIDUSE BAASIL:Elektrik, eesti ja vene k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

Jälgi infot internetis

TULE ÕPPIMATALLINNA POLÜTEHNIKUMI

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE

VALI PINGE, ÄRA

3 a.

KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL

Õpitavad valdkonnad- arvutid ja arvutivõrgud- autod ja tehnika- ehitus- maamõõtmine- mootorsõidukijuhid- toitlustus- teenindus

Rohkem infot kodulehel www.kehtna.edu.ee

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 27. JUUNI- 23. AUGUST