8
Hind 0,2 € nr 06 (164) juuni 2012 Heakorraalane konkurss agu varasematelgi aastatel, otsis ka sel aastal valla komisjon kauneid aedu. Konkursile “Kaunis Eesti kodu” võib esitada väike- ja korterelamuid, talusid, suvekodusid, tootmisobjekte, majade gruppe, tänavaid, parke, koole, klubisid, külasid, omavalitsusi ja teisi eeskujulikult heakorrastatud objekte, sh tööstusmaastikke ning tervisespordirajatisi. Valla komisjonile jäi silma kaks objekti – Selja külas Asuv Jüri Remmiku kodu Tuult tiibadesse, Vasta Kooli lõpetajad ! el kevadel lõpetab Vasta Kooli kõigest kolm õppurit: Kristo Laast Riina Tiimus Reet Truss Klassijuhataja: Tiina Rikkolas Foto: Tutipeolised 2012 erakogu ja Vasta Kooli lasteaed “Mõmmik”, mis otsustati esitada maakondlikule töögrupile kandidaatideks, kes siis omakorda teeb esitatud kandidaatidest valiku, millest edasipääsenud esitatakse Vabariigi Presidendi kantseleile. Tekst: M. Laast, foto E. Lember – lasteaed “Mõmmik” N S

VNT Juuni 2012

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Viru-Nigula Teataja Juunikuu number 2012.a

Citation preview

Page 1: VNT Juuni 2012

Hind 0,2 € nr 06 (164) juuni 2012

Heakorraalane konkurss

agu varasematelgi aastatel, otsis ka sel aastal valla komisjon

kauneid aedu. Konkursile “Kaunis Eesti kodu” võib esitada väike- ja korterelamuid, talusid, suvekodusid, tootmisobjekte, majade gruppe, tänavaid, parke, koole, klubisid, külasid, omavalitsusi ja teisi eeskujulikult heakorrastatud objekte, sh tööstusmaastikke ning tervisespordirajatisi. Valla komisjonile jäi silma kaks objekti – Selja külas Asuv Jüri Remmiku kodu

Tuult tiibadesse, Vasta Kooli lõpetajad !

el kevadel lõpetab Vasta Kooli kõigest kolm õppurit:

Kristo Laast Riina Tiimus Reet Truss Klassijuhataja: Tiina Rikkolas Foto: Tutipeolised 2012 erakogu

ja Vasta Kooli lasteaed “Mõmmik”, mis otsustati esitada maakondlikule töögrupile kandidaatideks, kes siis omakorda teeb esitatud kandidaatidest valiku, millest edasipääsenud esitatakse Vabariigi Presidendi kantseleile. Tekst: M. Laast, foto E. Lember – lasteaed “Mõmmik”

N

S

Page 2: VNT Juuni 2012

VALLAVALITSUSES 3. mail Täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 34. euro eest lasteaia kohamaksu maksmiseks Riigihanke “Sõiduauto kasutusrent” pakkumiste avamise ja hindamise komisjoni moodustamine Moodustada eelnimetatud riigihanke pakkumiste avamise ja hindamise komisjon alljärgnevas koosseisus: Komisjoni esimees: Guido Reimer Liikmed: Raido Tetto Olav Kreen Nõusolek vee erikasutusloa andmiseks Kooskõlastada Harry Nurmiku vee erikasutusloa taotlus Ehitusloa väljastamine Anda välja ehitusluba AS Merko Infrale vee- ja kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimiseks Viru-Nigula alevikus. Ehitusluba väljastada AS Merko Infra (reg. kood 11767130) nimele Katastriüksuse jagamine, sihtotstarbe määramine ja katastriüksuse nime muutmine Nõustuda Vello Põdrale kuuluva Põdratalu katastriüksusest

(90201:001:0006; pindala 22,53 ha) kolme eraldi katastriüksuse moodustamisega. Moodustada Põdratalu katastriüksus suurusega 1,52 ha, sihtotstarve elamumaa. Moodustada Aasametsa katastriüksus suurusega 3,53 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Moodustada Põdrametsa katastriüksus suurusega 17,50 ha, maa sihtotstarve maatulundusmaa. Maatükkide asukoht Ojaküla. Maa munitsipaliseerimisel katastriüksuse piiride, pindala ja maksustamishinna kinnitamine, koha-aadressi ja sihtotstarbe määramine Kinnitada katastriüksuse piirid ja pindala: Niguli tn 2a katastriüksus Viru-Nigula alevik, pindalaga 0,8 ha. Määrata katastriüksuse sihtotstarbeks üldkasutatav maa, maksustamishind 25 €.

* * * Kinnitada katastriüksuse piirid ja pindala: Niguli tn 2b katastriüksus Viru-Nigula alevik, pindalaga 0,9 ha. Määrata katastriüksuse sihtotstarbeks üldkasutstav maa, maksustamishind 28 €. 14. mail Riigihanke “Sõiduauto kasutusrent” komisjoni ettepaneku kinnitamine

Lükata tagasi eelnimetatud riigihanke käigus laekunud ainus pakkumus RentEst OÜ-lt Projekteerimistingimuste saamise taotluse läbivaatamine Väljastada Eesti Energia Võrguehitus AS-ile projekteerimistingimused Ilvese mü elektriliitumise ehitusprojekti koostamiseks Letipea külas. Projekteerimistingimused väljastada Eesti Energia Võrguehitus AS-i nimele 23. mail Toimetulekutoetuste maksmine Maksta toimetulekutoetust 1098,54 € eest kümnele avaldajale Täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 392,4 € eest seitsmele avaldajale. Laste hoolekande komisjoni moodustamine Moodustada koolikohustuse täitmise tagamiseks laste hoolekande komisjon alljärgnevas koosseisus: Komisjoni esimees: Marit Laast Liikmed: Jaak Lepik Allan Lilleorg Alar Peek Pärandvara vormistamine vallale Seoses sellega, et Janis Višnevskil puuduvad

Viru-Nigula Teataja 2

Page 3: VNT Juuni 2012

seadusjärgsed pärijad, esitada avaldus notaribüroole pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks Viru-Nigula vallale Viru-Nigula alevikus asuva Janis Višnevskile kuulunud vara: ½ korteriomandist, kinnistu registriosa nr 4416131, osas. 31. mail Täiendava sotsiaaltoetuse maksmine Maksta täiendavat sotsiaaltoetust 71,32 € eest ühele avaldajale Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine Teenuse hind: Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind

veemõõtja olemasolu korral Viru-Nigula alevikus on alljäegnev:

1. tasu võetud vee eest 1,22 €/m³

2. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,92 €/m³

Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind veemõõtja puudumise korral Viru-Nigula alevikus on alljärgnev:

1. Tasu võetud vee eest 5,52 €/ inimese kohta kuus

2. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,16 €/ inimese kohta kuus

Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Määrust rakendatakse 1. augustist 2012. Lähiaadressi muutmine Villavere külas Muuta Villavere külas asuva katastriüksuse lähiaadressi alljärgnevalt: 90202:002:0082 Jaani-Riinu, uus lähiaadress Niiduvere Kasutusloa väljaandmine Tunnistada Ojakülas, Linnanurga mü-l Kunda Nordic Tsement AS´i õhuliinide visangute asendamine maakaablitega valminuks.

PALJU ÕNNE, OLGA !

Kui Krasnoselskisse loodi sõjaväebaas-lennuväli, saadeti küla laiali. Nende maja veeti veidi eemale lääne poole Taitsõsse. Kui Olga oli kuue aastane, läks isa, Adam Airikainen, mööda järvejääd Leningradi. Tahtis otse minna, kuid vajus vette ja uppus. Abikaasa Maria otsis teda haiglatest ja

mujaltki kuni kevadel leiti Adami surnukeha. Peale Olga kasvas peres veel kaks poissi, Aabram ja Valter. Olga käis Taitsõ algkoolis 5 klassi, siis jäi ema haigeks ning ta ei saanudki rohkem õppida. 1941. a venelased taganesid ja tahtsid külaelanikke evakueerida. Külas oli 50 peret, õudne oli vaadata kuidas pommitati, visati süütepudeleid ja pandi hooneid põlema. Püsti jäid ainult kaks sauna ja üks laut. Elanikud olid näljas, otsiti kapsalehti ja mahajäetud kartuleid, söödi nõgeseid ning kõike, mida kätte saadi. Ema Maria tahtis, et Olga vanema venna Aabramiga läheks Eestisse. Eestis käidi taludes tööl ja tasuks saadud toiduained toodi Venemaale tagasi. Tal oli kolme lapsega raske toime tulla. Nii nad siis läksidki. Sel ajal olid juba sakslased sees ja üle Narva silla ei saanud enam minna. Järgmisel päeval proovisid nad Narva-Jõesuu kaudu, kuna olid kuulnud, et seal veab üks poiss põgenikke üle jõe.

Viru-Nigula Teataja 3

Olga sündis Venemaal, Leningradi oblastis Krasnoselski rajoonis Lastihha külas 8. juulil 1927. a. Vanemad olid rahvuselt soomlased.

Page 4: VNT Juuni 2012

Teisele kaldale jõudes sattusid nad Vanakülas ühte suurde tallu. Perenaine rääkis lisaks eesti keelele saksa- ja peremees vene keelt. Sinna tallu jäid lapsed karjasteks ning kui varem ei osatud üldse eesti keelt, siis siin sai see selgeks. Vanakülas olid põgenikud veidi üle aasta, kui sakslased kamandasid elanikud lääne poole. Taheti taganedes plats venelaste eest puhtaks teha. Tee oli põgenikke täis, kaasavõetud kraam vankril ja lehmad lõa otsas järel. Mõne aja pärast jäeti loomad ühe talu heinaküüni, sest vigastatud jalgade tõttu ei suutnud nad liikuda. Vahepeal oldi kummuli kraavides pommitamise eest. Hing värises sees, tunded ja mõtted, mis meeles liikusid, olid vaid hirmu ja ellujäämisega seotud. Kui põgenikud jõudsid Kabalasse, ütles peremees, et tema tahab Noa-Rootsini minna, kus antavat maad ja elamist. Olga ei läinud kaasa, nad jäid Aabramiga Laine Burgi peresse pidama. Lainel elas tädi Kutsala külas, Jurtomi (Posti) Liisa. Liisa soovitas neil tulla Samma külasse Gustav Paaveri juurde. Olga läkski, Aabram jäi Kabalasse. Paaverite juures tuli lapsi hoida – Jüri ja kaksikuid Ilse-Endlit. Kui lapsed jalad alla said ja töö lõppes, kutsuti ta Kutsalasse Helmi Heinole abiliseks. See oli 1944. aastal. Talus oli 2 hobust, 3 – 4 lehma, pullid. Peremees August oli tööpataljonis, nii, et naistel tööd jätkus. Venelased tahtsid Posti talust hobuse ära viia, Liisa palus Olgat, kes oskas vene keelt, tema eest kosta. Hobust ei võetudki, Liisa oli tänulik ja Olgal oli hea tunne südames. 1945. sai ta lähemalt tuttavaks samas külas elava Osvald Leppikuga, 1946. nad abiellusid, registreerimine toimus endises Malla vallamajas ja laulatus Viru-Nigula kirikus. Osvald käis Kunda jõujaamas tööl, kolhoosi liikmeks ei astunud. Küll oli elu algusaastatel raske – pikad tööpäevad, laudas käies pidi poole öö pealt ärkama, siis lüpsti kolm korda päevas.

Kannatuste tipuks oli kolme väikese lapse kaotus imikueas. Mure oli ka vendade saatuse pärast. Aabram käis peale Katelat Toilas ja tuli siis Kutsalasse, oli siin-seal, kuni läks päriselt Soome. Ema ja Valter evakueeriti Taitsõst Soome, sealt küüditati Krasnojarski Kraisse. Maria jäi raskelt haigeks ning suri. Valter oli siis 9 – 10 aastane, ta saadeti Eestisse õe juurde. Hiljem, täiskasvanuna, läks ka temagi Soome, kus elavad vennaga praegugi. Osvald suri 1979. aastal ja 57. aastane poeg 2005. aastal. 8. juulil saab Olga Airikainen – Leppik, kes elab alates 2007. aastast Viru-Nigulas, 85. aastaseks. Sünnipäeval soovitakse alati õnne. Kas ta tuleb ? Kui palju on teda möödaläinud ajal olnud ? See oleneb sõdadest, riigikorrast, saatusest. Õnn ei ole suures plaanis enda teha ja ta võib ilmuda sama harva kui lotovõit, vahepeal saab aga oma tahtega ja paratamatusega leppides õnneterakesi leida küll. Noores eas koduta ja talust tallu veerenud sõjapõgenikuna on Olga lapsest saadik elanud koos murega ja ka tänutundega teda aidanute vastu. Soovin, et oma juubeli künnisel tuleksid talle meelde kasvõi üksikud õnnehetked, et turvatunne oleks südames ja kaasinimestest hea meel. PALJU ÕNNE, OLGA ! Heili Tarjan Olga naabertoas elav Maria DIMITRIJEVA saab 12. juulil 90-aastaseks. Palju õnne !

Viru-Nigula Teataja 4

Viru-Nigula Pensionäride Klubi “Maarjahein” õnnitleb juunikuus:

KUNILDE LEPASAAR – 87 LAINE TAMM - 82 KAJA TRUVE - 65

Palju õnne !

Page 5: VNT Juuni 2012

Veeteenuse hinna muutmine 2012. aastal

eoses investeeringutega olemasoleva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, kvaliteedi-

ja ohutusnõuete täitmiseks, on eeloleval suvel oodata veeteenuse hinna tõusu. Hinnatõus puudutab Viru-Nigula aleviku elanikke. Veel karmimalt tabab hinnatõus tarbijaid Viru-Nigula reovee kogumisalal järgnevatel aastatel, sest investeering on väikese asula kohta suhteliselt suur. Lähiajal ei ole ka ette näha, et teenuse tarbijate arv oluliselt suureneks. Kogu selle investeeringu muudab hädavajalikuks tõsiasi, et alates 01.01.2013 karmistuvad nõuded ühisveevärgist tarbitavale joogiveele, mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Ilma süsteeme uuendamata ei ole meil võimalik nõudeid täita. Projekti elluviimisel peaks halvema poole kõrvale ka midagi head saama. Ma väga loodan, et joogivee kvaliteet paraneb tunduvalt ja ka vee surve peaks paranema nii, et ka kolmandate korruste elanikud saavad dušši all käia. Kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks on saadud toetust riiklikust või Euroopa Liidu vahenditest, lähtutakse veeteenuse hinna kehtestamisel tagastamatu abi saamiseks võetud kohustustest. Veeteenuse hinna kehtestamisel on aluseks võetud ÜVVKS §14 lg1; lg2; §14¹lg1; §14²

lg2; §14 lg10. Samuti on hinnamuutumise aluseks Viru-Nigula valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse hinna reguleerimise kord. Arvestatud on ka projekti “Viru-Nigula aleviku reovee kogumisala ÜF Veemajandusprojekti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike ning -rajatiste projekteerimis-ehitustöid” majandus-finantsanalüüsi (MFA), mis on laenuandja karm nõue (meie projekti puhul KIK). MFA-s on aasta lõikes välja toodud teenuse hinnad, mille tulemusena teatud aja möödudes peab projekt olema isemajandav. Uue hinna kehtestamisel on tuginetud ka regulatsiooniperioodi 2011 a tulude-kulude kalkulatsioonile. Eelpool nimetatud MFA ja regulatsiooniperioodi kalkulatsiooni põhjal kehtestatud uued veeteenuse hinnad: 1 m³ vee hind 1,22 € 1 m³ reovee hind 0,92 € veemõõtja puudumise korral: vee hind 5,52 € inimese kohta kuus reovee hind 4,16 € inimese kohta kuus Hinnad sisaldavad käibemaksu. Uued hinnad hakkavad kehtima alates 1. augustist 2012. Hinnakujundmisel aluseks võetud dokumentatsiooniga on soovi korral võimalik tutvuda Viru-Nigula Vallavalitsuses ette teatamisel tel 53 41 2 834. Guido Reimer abivallavanaem

VALLAVOLIKOGUS 31. mail toimus Viru-Nigula Vallavolikogu seitsmenda koosseisu XXVI istung. Istungist võtsid osa: Juta Ait, Kristel Hani, Raivo Heinmets, Pille Kajar, Olav Kreen, Agu

Lepisto, Meelis Parijõgi, Alar Peek, Ainar Sepnik, Maire Sepp Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord

( Määruse mahukuse tõttu paberväljaandes ei avaldata, võimalik tutvuda vallavalitsuses ja koduleheküljel) Nõusoleku andmine Remmelga kinnistu

S

Viru-Nigula Teataja 5

Page 6: VNT Juuni 2012

jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Remmelga kinnistu ( kat. tunnus 90202:005:0077) jagamiseks kaheks kinnistuks alljärgnevalt:

1. Remmelga kinnistu, ligikaudse pindalaga 4,6 ha

2. Hundipaju kinnistu, ligikaudse pindalaga 7,0 ha.

Maatükid asuvad Kurna külas, sihtotstarve maa- tulundusmaa. Nõusoleku andmine Kogumäe kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Kogumäe kinnistu ( 90202:005:1551) jagamiseks kaheks kinnistuks alljärgnevalt:

1. Kogumäe kinnistu, ligikaudse pindalaga 19,6 ha

2. Altmetsa kinnistu, ligikaudse pindalaga 4,8 ha

Maatükkide asukoht Kurna küla, sihtotstarve maa –tulundusmaa. Nõusoleku andmine Kullenga kinnistu jagamiseks ning maa sihtotstarbe määramine Anda nõusolek Kullenga kinnistu (90201:001:0242) jagamiseks kuueks kinnistuks alljärgnevalt: 1. Kullenga kinnistu,

ligikaudse pindalaga 4,4 ha

2. Metsaraja kinnistu,

ligikaudse pindalaga 0,3 ha

3. Tammetõru kinnistu, ligikaudse pindalaga 1,1 ha

4. Tammiku kinnistu, ligikaudse pindalaga 1,5 ha

5. Männikäbi kinnistu, ligikaudse pindalaga 0,3 ha

6. Mesimetsa kinnistu, ligikaudse pindalaga 0,4 ha

Kõikide maatükkide sihtotstarve maatulundusmaa, asukoht Kaliküla. Informatiivsed päevakorrapunktid * Raivo Heinmets tutvustas Eesti Maaomavalitsuste Liidu kirja, mis saabus seoses Volikogu otsusega astuda välja EMOL-ist. Kirjas tehakse ettepanek koostöö jätkamiseks. Volikogu ei näe põhjust käesoleval ajal oma otsust muuta, kuid ei välista edaspidist koostöö jätkamist. * Raivo Heinmets rääkis Soome delegatsiooni (18 inimest) külaskäigust juulis Sõbralaada ürituste ajal. Karvia päevadele (4. – 6. august) on võimalik minna umbes sama suurel delegatsioonil. * R. Heinmets tutvustas kirja, mille saatis Mati Jõgi seoses rannaala arengualade ja külade arenguidee ja projektide kava kokkupanemisega koostöös ülikooli praktikantidega.

R. Heinmets tutvustas Kunda Linnavolikogu 28.05.2012 a kirja ning 14. mai 2012 a otsust nr 12 “Ettepaneku tegemine Viru-Nigula Vallavolikogule”. Otsusega tehakse Viru-Nigula Vallavolikogule ettepanek algatada taas ühinemisläbirääkimised haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmiseks 2013 a. kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt teeb ettepaneku saanud volikogu oma otsuse kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest. * Abivallavanem Guido Reimer rääkis lühidalt käimasolevatest projektidest, riigihanke korraldamisest seoses elektrituru avanemisega, tulumaksu laekumisest maikuu seisuga ning uutest veevalustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hindadest. Uued teenuse hinnad hakkavad kehtima alates 1. augustist 2012. Vallavalitsuse määrus avalikustatakse Viru-Nigula valla kodulehel, tutvuda saab ka vallavalitsuses * Järgmine volikogu istung toimub 26. juunil 2012 a algusega kell 18.00 vallavalitsuse ruumides. Päevakorras: Viru-Nigula valla 2011 a majandusaasta aruande kinnitamine, Kunda Linnavolikogu ettepaneku arutamine.

Viru-Nigula Teataja 6

Page 7: VNT Juuni 2012

Kirik keset küla

as kokkulepluse või ehituslikest vajadustest lähtuv ajastu märk, rahusoov on igal juhul sees…

Vallapäevad on nüüd jumala abiga jälle toimunud ja päris kabedad said. Teemaks oli Kirik keset küla, seda nii otseses kui kaudses mõttes. Kirik kui soliidne suur hoone ja arhitektuurimälestis, kui usu sümbol, kui kultuuriasutus. Aga kas ka kui hingekosutuse ja meeleparanduse paik? Viru-Nigula sümboliks on ta igatahes aastasadu olnud. Karismaatiline kirikuõpetaja võib olla rahva eestvedajaks küll. Legende räägitakse pastoritest Masingust ja Alverist. Lähiminevikust mäletame Johannes Paesalut, Andres Põderit ja Jaan Jaanit. Viimase tulekuga sai kogudus uue hingamise ja kirik uue tornikiivri. Tema tegevust hinnati valla teenetemärgi vääriliseks. Ka uus diakon Ahti Bachblum on aktiivse ellusuhtumisega inimene, ootame huviga! Selge on see, et tänapäeval palja jumalasõnaga ei püüa, ise peab ikka ka mees olema! Mida siis vallapäevadel kuulda-näha sa või mida oodati? Loomulikult endisi koguduse õpetajaid. Pidulikul avateenistusel viibisid peale meie oma diakoni veel Politseiameti peakaplan Jaan Jaani (õpetaja 1982-1989) ja Viru praost Avo Kiir. Järgnenud Kodupaigapäeval rahvamajas võtsid nad kõik sõna ja said mälestuseks lilled ja tänuraamatu “Looduskaunis Lääne-Virumaa”. Tänuraamat

anti ka koguduse kauaaegsele organistile Indrek Vilumetsale. Vallavanem Ervins Veitsurs oli ettevalmistanud pikema ülevaate kiriku ajaloost ning kogudust teeninud vaimulikest. Näitering etendas piibli-ainelise groteski Aleksander Tassa sulest, kus juttu oli kohtupidamisest. Nimelt üks seakaupmees nõudis preestrilt kahjutasu kurjast vaimust vaevatud sigade eest. Lõpuks oli kõige suurem võidumees kohtunik ise, preester nihverdas ennast välja ja seakaupmees…, no hea, et püksata ei jäänud! Ajad pole muutunud. Näitemängu vaatamas ja kirikus olid ka soome sõbrad Karviast, kes oma külakostiks toodud E.Vilde “Pisuhända” etendasid Kunda küla seltsimajas. Laadapäeva staariks oli tugev tuul, mis kaupa ja telke taeva alla lennutas. Oli mõnusat ostlemist ja head koduõlut, Pasunapoisid tuututasid ja lapsed tantsisid… Väärt värk, et laata ikka peetakse, aga jah… kus rohkem ideid vaja, seal peaks rohkem tegijaid olema! Ja õhtune pidu on jälle tagasi! Rahvast küll veel eriti mitte, aga vägisi armsaks ei saa. Mis ühe käega minema visatud , seda annab kahe käega otsida ja otsida… Kultuuravärk sobib ikka neile, kes seda tarvitada mõistavad, teised virisevad lihtsalt niisama ja iga asja üle. Pühapäevane Emadepäev oli tõepoolest pidulik. Päike säras taevas ja linnud laulsid… Kaitseliit tänas aktusel tublisid emasid, laulukoorid laulsid kiriku soojaks ja rõõmsaks. Oli vallapäevade kaunis lõpupäev. Nii on ja nii jäägu – kirik keset küla! Nigul Viru

Viru-Nigula rahvamaja juunikuu sündmused:

10. juunil kell12.00 – PEREPÄEV esinevad kõik lasteringid, pärast mängime koos vanematega, sööme kringlit. Viru-Nigula Hariduse Seltsi poolt korraldatud raamatukonkursi võitjate tunnustamine.

Külaline Sulev Oll tutvustab oma uut aabitsat ja värskemat loomingut 13. juunil kell 9.30 – lasteringide preemiaekskursioon Tallinna Teletorni ja Lennusadamasse 22. juunil kell 21.00 – Viru-Nigula valla jaanituli Mahu rannas ansambliga “Silver” ja “Pihlapojad”. Vahepalad “Alima” tantsutrupp “Baheera”

K

Viru-Nigula Teataja 7

Page 8: VNT Juuni 2012

Laulumehed Lätimaal

uunikuu esimesel nädalavahetusel oli meil au osaleda Lätis Dobeles linnapäevadel, mis endast kujutasid nädalapikkust

üritusteseeriat, kus palju spordi- ja muusikasündmusi. Olime osalised suurel laulu- ja tantsupeol, kus rahvatantsijaid esinemas üle terve Lätimaa. Eestit esindasime koos heade sõpradega Haljala Segapidist, delegatsiooni juhtis maavanem Einar Vallbaum. Pühapäeva ehteks oli pidulik rongkäik, mis pühendatud RABARBERILE… Ja miks ka mitte, sibulal ja küüslaugul oma peod on ju! Oh neid kimpe ja vanikuid, mida rongikäigus näha sai! Lisaks suurepärasele kontserdile võlus linn meid iidsete lossivaremete, kauni Kaskedejõe ja tohutute sireliaedadega. On ju Dobele Läti sirelipealinn. Sealses aiandusinstituudis tegeldakse sirelite aretamisega ja uskuge, sellel lillepuul on väga palju erinevaid sorte. Oi seda uimastavat lõhna ja valgeid, lillasid, kirjusid ja kollaseid õisi! Nii kaunis, et Sireliaias võiks vastu võtta riigi presidenti, korraldada talle operetikontsert (nii tehtigi). Lätimaa on ilus ja sääski pole üldse! Viru-Nigula Mehed

Laulumehed Dobele sireliaias, mai 2012

J

Viru-Nigula Teataja 8

23. juunil kell 19.00 Viru-Nigula vabadussamba juures võidupüha pidulik

rivistus kaitseliidu-, naiskodukaitse-, noorkotkaste- ja kodutütarde osavõtul.

Võidutule jagamine

Viru-Nigula Teataja * väljaandja Viru-Nigula Vallavalitsus * toimetab Marit Laast * 32 29 631