KOLMAPÄEV

26. august 2009TELEFON 680 4400

AVARA PILGUGA MAJANDUSEST

Uudised.. LK 3 Visioon.. LK 8

Haagissuvilate rentijatel läheb hästi, sest eestlasedpuhkavad masu tõttu rohkem kodumaal

Hoolimata suurestmajanduslangusest onhinnad Eestis langenudvähem kui paljudes teistes Euroopa riikides

EestiHispaaniaŠveitsBelgiaIirimaa

-2,6

-1,7

-1,4 -1,4

-0,4

Eesti P

äevalehe m

ajand

usleh

t # 2

26

Hugo Osula: rongide dotatsiooniraha tuleks anda lennufirmadele

Intervjuu: kui bussijuht varastab kütust või piletiraha, siis see on tingitud omanike poolt riigihankekonkursil tehtud üliodavast pakkumisest LK 4-5

Eramets: puidumüük tuleb vabastada tulumaksust ja metsanoorendikud maamaksustLK 6

Puidutöösturid nõuavad erametsaomanikele maksuvabastusi

Praegu on Eesti metsade puidu-ressurss alakasutatud, sest era-metsaomanik läheb kirvega

metsa alles siis, kui viimanehäda on juba käes. Repo Vabri-kute juhatuse esimehe Tiit Kolgi

sõnul on ümarpuidu liiga kõrgehinna tõttu viimase kolme aastajooksul suletud hulk ekspordilesuunatud tööstusettevõtteidning samasugune saatus ähvar-dab ka praegu Eestis tegutse-vaid mitmeid puitlaastplaaditootjaid.

Keskkonnaminister Jaanus Tam-kivi aga välistab igasugusedmaksumuudatused, mis riigitulu vähendavad. „Kui meanname maksusoodustuse era-metsaomanikele, siis tulevadkohe seda küsima ka kalanduseja põllumajanduse esindajad.”

Eesti mööblitööstuse liit nõuab riigile saadetudkirjas maksusüsteemi muutmist, et sundida erametsaomanikku puid raiuma.

*ENERGIA: EESTI TEADLASED SAID UUDSELEKANGALAADSELE PÄIKESEPATAREILESKANDINAAVIA INVESTORI TOETUSE LK 2

•••Eesti P

äevalehe m

ajandusleh

t

2

Eesti P

äevaleht| kolm

apäev, 26

| august2

00

9

Uudised TOIMETAJA : INGE RUMESSENTEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

30protsenti vähenes Eestisjuunis kaupade importvõrreldes mullu samaajaga. Eksport kahanes13%. Veerandi kaubava-hetusest moodustasidnaftasaadused.

9,3protsenti kahanes Venemaasisemajanduse kogutoodangtänavu juulis möödunudaasta sama kuuga võrreldes.

25,3protsenti on mulluse juuligavõrreldes langenud Leedupõllumajandussaadustekokkuostuhinnad.100

150

200

hinnaindeks juulis

2006 2007 2008 2009

Tootjahinnalanguskiirem tekstiilitööstuses

TEKSTIILITOOTMINE

TOIDUAINETE JA JOOKIDE TOOTMINE

ETTEVÕTLUS

„Kätte on jõudnud aeg, kus fir-mad võiksid jälle hakata rohkeminvesteerima ja mõtlema roh-kem tulude suurendamisepeale,” ütles Swedbanki ettevõ-tete panganduse tegevdirektorArtjom Sokolov. Tema sõnul onettevõtete viimase aasta põhite-gevus olnud kulude vähenda-mine ja efektiivsuse suurenda-mine ning kuigi need jäävad

endiselt oluliseks, peaksid fir-majuhid hakkama rohkem tule-vikku vaatama. „Liigne konser-vatiivsus tsükli põhjas on samutihalb,” hindas olukorda ka Swed-banki krediidiportfelli juhtimisevaldkonna juht Urmas Simson.

Mõlema mehe arvates onEesti majanduses viimastel kuu-del näha stabiliseerumisemärke, ka mikrotasandil on pal-jud firmad oma optimeerimiseja kulude kokkuhoiuga lõpule

jõudnud. Nüüd võiks juba roh-kem investeerida (eriti põhiva-rad on muutunud odavamaks)ja ka pangast julgemalt laenuküsida. Kas pank aga ka rohkemlaenu annab, see on jubaomaette teema. Tõsi, viimasedneli-viis kuud pole firmadeleantavate laenude käive vähene-nud. See on püsinud stabiilnevõi isegi väheke tõusnud. Samalajal tuleb tunnistada, et suureosa laenukäibest annab juba

Swedbank: ettevõtted võiksid taas julgemalt investeerima hakata

võetud laenude pikendamine.Uut raha tuleb tõenäoliseltendist viisi vähe peale.

Sokolovi sõnul ei välista panklaenu andes ühtegi valdkonda.„Oleme valmis isegi kinnisvara-arendusse laenama, kui on kor-ralikult läbi mõeldud projekt,”ütles Sokolov. Ühes kuus teebSwedbank praegu umbes 1500krediidiotsust, millest umbes95% on positiivsed.

On siiski mõned nüansid,mis teevad laenusaamise tõe-näolisemaks: tugev juhtkond,ettevõte arveldab Swedbankikaudu, konkreetne põhitegevus.„Firmal võiks olla ka teatud lik-viidsuspuhver,” lisas Sokolov.

See tähendab, et firmal võiksendal olla vaba raha. Sisulisekülje pealt eelistab Swedbankanda laenu projektidele, mistoovad selge rahavoo. „Puhtalttagatisvara vastu raha väga hästiei anna,” ütles krediidiportfellijuhtimise valdkonna juht UrmasSimson. Eelistada võiks ka eks-pordile suunatud projekte.Kindlasti on suured šansid rahasaada neil ettevõtetel (kohalikelomavalitsustel), kellel õnnestubsaada ka Euroopa Liidu fondidefinantseering. 1Mikk Salu

Artjom Sokolov LOE JA KOMMENTEERI!

Päikesepatareide arendaja sai Skandinaaviast suure investeeringu

TTÜ professor Enn Mellikov ja austerlane Thomas Badegruber loodavad kangalaadse päikesepatarei masstootmisse lasta paari aasta pärast.

TEHNOLOOGIA

Kangalaadne päikese-patarei sobib katustekatmiseks või kardinatevalmistamiseks.

Mikk Salumikk.salu@epl.ee

Eelmisel aastal Tallinna tehnika-ülikooli spin-off-firmana asuta-tud uudse päikesepatareitehno-loogia arendaja Crystalsol saab2,5 miljoni euro (40 miljonikrooni) suuruse stardiinvestee-ringu riskikapitalikonsortsiu-milt, mille moodustavad Põhja-maade investeerimisfondidConor Venture Partners jaEnergy Future Invest. Projektisosalevad ka Austria ja Eesti riikli-kud asutused.

„Me oleme ülikooli laboristväljumise faasis,” kirjeldas Crys-talsoli juht austerlane ThomasBadegruber hetkeseisu. Suuremosa saadud rahast lähebki Tal-linna rajatavasse firma laborisse.Tavainimese jaoks näeb kõnes-olev uus materjal välja nagumustjas kristalne puru. Tegemiston vask-tsink-tina-sulfoselenii-diga, materjaliga, mis reageeribpäikesele ja toodab elektrit. Niivõibki seda nimetada päikesepa-tareiks. Antud „puru” saab klee-pida klaasile, aga ka painduva-tele ja rullitavatele materjalidele.Lõppkokkuvõttes saaks selliseidpäikesepatareikangaid kasutadapaljudes kohtades. Katta näitekskatuseid või fassaade, edasi fan-taseerides miks mitte ka valmis-tada inimeste rõivaid, nii et mat-kale minnes poleks kunagimuret, et mp3-mängija või tas-kulamp tühjaks saavad – seljasolevad riided laevad seadmeid.Vaja on ainult päikest.

Tehnikaülikooli laboris onkristalle kleebitud nii klaasile kuika painduvale plastile. Enamastion tükid suuruses 1 x 1 cm. „Tea-

dustöö jaoks on see täiesti pii-sav,” selgitas professor Enn Mel-likov, kelle juhtimisel materjalvälja töötati. „Aga kui rääkida

masstootmisest, siis tuleb kan-gast teha ju ruutkilomeetriteviisi.” Crystalsoli labor, midanüüd Tallinna ehitama haka-

takse, ongi projekti järgminesamm. Seal peaks materjaligakaetavad pinnad jõudma suuru-seni 10 x 10 cm ja lõpuks ka 1 x 1meetrini. „Tootmiseks läheksheal juhul kahe-kolme aastapärast,” lisas Badegruber.

Odav materjalMaterjali eeliseks on efektiivsusja väikesed tootmiskulud. Crys-talsoli raha paigutanud EnergyFuture Investi investeeringujuhtHarald Olderheim ütlebki, etprojekti teevad nende jaoks pal-

jutõotavaks madalad tootmis-kulud, mida võimendab veelgimaterjali odav hind. Crystalsolipõhitehnoloogia on enamikusmaailma riikides kaetud paten-diga. Veel kaks patenditaotluston sisse antud ja mitmed ette-valmistamisel. Kokku peakskaheksa patendiperekondakaitsma ära kogu uudse tehno-loogia ja lahendused. Alustavafirma jaoks on see päris kallis,kuid nagu Badegruber ütles:„See on hädavajalik. Teistmoodiei saa.”

Crystalsoli võibki nimetada Aust-ria-Eesti ühisettevõtteks. Profes-sor Mellikov, kes on teemagategelenud aastakümneid, tegikoostööd Austrias elava saksla-sest professori Dieter Meissne-riga. Meissneri kaudu tulid oma-korda kontaktid Thomas Badeg-ruberi ja tema äripartneri Wolf-gang Ressleriga, kelle eestveda-misel hakatakse professorite teh-noloogiaga äri tegema. Nii aus-terlastel kui ka Mellikovil ja temakolleegidel tehnikaülikoolist onCrystalsolis osalus. 1

FOTO: ARNO MIKKOR

„Puru” saab kleepidaklaasile, aga ka pain-duvatele ja rullitava-tele materjalidele.

•• Crystalsoni esimesed rahaalli-kad on Austriast. Toetust saadiAustria teaduse edendamiseagentuurilt (400 000 eurot) jafinantsnõustamisettevõtteltWirtschaftsservice (100 000eurot). Eesti Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutuselt saadi grant 1,5miljoni euro peale. Viimasena tulidpardale soomlaste riskikapitali-fond Conor ja Energy FutureInvest (suuresti Norra riiklikuleenergiakompaniile Statkraft kuu-luv fond). Raha küsiti muuseas kaSkype’i asutajate investeerimis-firmalt Ambient Sound Invest-ments, kuid uudne energiateemaei sobinud nende profiiliga.

••„Praeguses majandusolukorraspolnud finantseerijate leidminekerge,” tunnistas Thomas Badeg-ruber. Kuid rahastamise rahvusva-helisus ja võime ka majanduskriisiajal raha „tõsta” on lõppkokkuvõt-tes päris kõva sõna. Samamoodinagu fakt, et esimese Eesti ette-võttena jõuti väljaande Red Her-ring koostatavasse prestiižsesseuute tehnoloogiafirmade edetabe-lisse. Selles igal aastal kokku pan-davas nimekirjas on kunagi figu-reerinud ka Skype, kuid Crystalsolon esimene, kelle päritolumaaksmärgiti Eesti.

Rahastajad Eestist ja välisriikidest

3•••

Eesti P

äevalehe m

ajandusleh

tE

esti Päevaleht

|kolmapäev, 2

6. |august

20

09

Uudised TOIMETAJA : INGE RUMESSENTEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

Läti ajakirja Pastaiga koostatud riigi saja mõju-kaima miljonäri edetabelit juhib Riia aselinnapea

ja Riia sadama juht Ainars Šlesers. Teisel kohalon Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs ja kol-

mandal ekspeaminister Andris Škele.

Läti mõjukaim miljonärEraisikute taustapäringudEuroopa suurim erialaajakirjanike assotsiat-sioon EISA tunnistas selle aasta parimaksäritelefoniks Nokia E75. Suve algusesEestis müügile tulnud telefoni tõsteti esile parima e-posti halduse poolest.

Valiti parim äritelefonKrediidiinfo avas uue veebikeskkonna, kus eraisikutelon võimalik kontrollida teiste eraisikute ja ettevõtetetausta. Kasutaja saab teha päringuid ka enda kohta:vaadata ja likvideerida oma maksehäireid, kontrollidakinnistute staatust ja ettevõtlusega seotud asjaolusid.

Ilusa ilmagalähevadhaagisednagu soojadsaiad, vih-mase ilmagaaga veelgiparemini, nen-tis Haagissu-vilad OÜ juha-taja Heiki Peips.

TRANSPORT

Eestlased eelistavad üha rohkem kodumaalringi sõita, mis panebhaagissuvilaäri õitsema.

Andres Reimerandres.reimer@epl.ee

„Tööd on nii palju, et pole hooega hoobi vahet,” ütles Tallinnarendifirma Haagissuvilad OÜjuhataja Heiki Peips. „Kui ilm onilus, siis lähevad haagissuviladnagu soojad saiad, kuid vihmaseilmaga lähevad veelgi paremini.”

Enamasti renditakse haagi-seid kolmeks päevaks kuninädalaks. Rendifirma eelistabneid kliente, kes reisivad Baltiriikide piirides, et vähendadahaagissuvilate kulumisega kaas-nevaid riske.

„Haagissuvilate kasutamisekultuur on eestlaste seas vägakõvasti paranenud,” rääkisPeips. „Enam ei lõhuta nii paljuuksenuppe ega sõideta haagi-sega kuhugi otsa.”

Kui varasematel aastatel ren-

tisid sügisel ja talvel haagismajuehitajad, siis tänavu langeb seesihtgrupp ära.

Elavnenud on ka haagistemüük. „Kartsin, et masu tõttujääb müük tagaplaanile ja renti-mine kasvab, kuid müük läkshoopis üles,” rääkis Meeli ÕunVäike-Maarja ettevõttest CaravanPluss OÜ.

Peamiselt kasutatud haagis-suvilatega kauplev Caravan Plussmüüb haagiseid nii platsilt kui katoob tellimise peale kohale. „Ren-din haagiseid vaid vähesel mää-ral, sest mulle tundub haagissu-vilate müümine olevat otstarbe-kam ja see paistab sobivat kaminu klientidele,” lausus Õun.

Ligi 30 kämpingutKodumaistel kämpinguplatsidelon eestlastest nn karavanireisi-jate osatähtsus tänavu märgata-valt suurenenud. „Meie juurdehakkasid kogu perega tulemaeestlased, kes pole varem Peipsiääres käinud,” rääkis Willipukämpingu juht Aivar PoomsaluAlatskivilt. „Vähesed eestlasedtulevad haagistega, enamikul onuued ja kallid bussid.”

Peipsi ääres annavad tooni Saksa-maa ja Hollandi karavanireisijad,Poola, Leedu ja Läti turistid tule-vad enamasti telkidega. Põhjusvõib peituda selles, et näiteks Lee-dus võib haagissuvila üheks päe-vaks rentimine maksta samapalju kui Eestis terveks nädalaks.

Kui varem leidus Eestis vaidmõni üksik karavanireisijatele

mõeldud peatumiskoht, siistänavu reklaamib oma teenu-seid juba ligi 30 sobilikku käm-pingut. Tavalise haagissuvilavõib jätta ükskõik kuhu park-lasse või tee äärde, uuemad rei-sibussid vajavad aga hügieeni-ruumi jaoks juba eriliselt kohan-datud teenindussõlmi.

Paarkümmend aastat vanaduši ja valamuga haagissuvilatpakuvad Eesti müüjad ligi30 000-kroonise hinnaga, liht-sama haagise nädala rendihindalgab 1500 kroonist. 1

Masu saatis eestlased haagistesse suvitamaFOTO: ARNO MIKKOR

Leedus võib haagis-suvila ühe päeva hind olla sama misEestis terve nädal.

•••Eesti P

äevalehe m

ajandusleh

t

4

Eesti P

äevaleht| kolm

apäev, 26

| august2

00

9

Intervjuu

Hugo Osula: piletitulu bussijuhi taskuson tingitud riigi-hankekonkursiltehtud üliodavastpakkumisest

•• Tänavu suvel ostsite Mootor-reisi AS-i Saksa partnerilt Deut-sche Touring GmbH välja. Kastegemist on triumfiga?See oli otsus, mis kujunes ette-võtte tuleviku üle peetud läbi-rääkimiste käigus. Ka neil olihuvi minu osalust osta. Mootor-reisi AS-i näol on tegemist pers-pektiivse, olulist turuosa omavaettevõttega.

Saksa riigiettevõtte osalus olistrateegiline, kui ettevõte ope-reeris bussiliiklusega üle Euroo-pa. Neli aastat tagasi sai üle-euroopalise bussiliikluse tipp-aeg mööda. Leidsime koos juht-konnaga ärile uued lahendusedja vajadus Euroopa-keskse part-neri järele vähenes oluliselt.•• Paljud Eesti ettevõtjad ainultsellest unistavadki, et firmatvälismaalastele maha müüa.Miks teie ei nõustunud ettevõtetsakslastele müüma?Bussiliiklus ei ole masstoode, etoled ühe kaubamärgi püsti pan-nud ja turustad seda alates Soo-mest kuni Portugalini. Bussiliik-luses peab väga hästi tundmakohalikku eripära ja siin tun-

nuühendused. Kui Eesti tahabomada jätkusuutlikku majandustja ühendust maailmaga, siis seeraha, mida planeeritakse tulevi-kus kiirrongi doteerimiseks, tulebhoopis investeerida lennun-dusse, et meil oleks Tallinnasttihe ja mugav lennuühendusEuroopa tõmbekeskustega.•• Tallinna lennuvälja sureminevõiks teid hoopis rõõmustada,sest nii saaksite bussiga rohkeminimesi Riiga vedada.Tallinnast Riiga ja Peterburi onmeil praegu kümme väljumistööpäevas. Kas lennuk või rongsuudab sellise sagedusega kon-kureerida? Pealegi võtab bussisõitRiiga sama aja kui sinna lenda-mine. Aga ka mina ei pea õigekslennata Euroopasse Riia kaudu.•• Kümmekond aastat tagasisõitsid lihttöölised bussiga Eu-roopasse tööle. Kas nüüd vahe-tavad valgekraed töölistest rei-sijad välja?Siis sõitsid Euroopasse ka ette-võtjad, huvireisijad, tudengid.Praeguseks on üle-euroopalinereisimine muutunud lennukitepärusmaaks ja vaevalt suudabrong või buss trendi muuta. Bus-siliinid on kõige atraktiivsemadkuni 500 km pikkustel vahemaa-del. Reisirong oli, on ja jääbatraktiivseks Balti riikide pealin-nade ja Moskva liinil.•• Kas selleks, et pidada ülevalbussiliine Peterburist Varssavini,peab igale poole kohaliku bus-siettevõtte asutama?Opereerime oma liine tütarette-võtetega Peterburis, Riias ja Vil-niuses. Peakontor asub Tallin-nas. Ettevõtte strateegia ja iga-päevane juhtimine, liinide logis-tika, müügi- ja hinnapoliitikapannakse paika Tallinnas. Bus-sijuhid on eestlased, lätlased,venelased, leedukad.

IntervjuuAndres ReimerÄrileht

Mootorreisi AS-i omaniku Hugo

Osula sõnul võidaks Eesti majan-

dus, kui rongide dotatsiooniraha

suunataks Tallinnast väljuvatele

lennuliinidele.

neme meie neid asju. Suudameparemini prognoosida ja muu-tustele äris kiiremini reageerida.Riskid on suured ja kalkuleerimapeab väga täpselt, sest bussid onkallid. Partnerlus tähendabsünergiat. Kui seda pole, siisotsustab asja mõistlik hind.••Kas te suudate pärast sakslastelahkumist oma turuosa säilitada?Praegu me jälle kasvame. Pärastseda, kui üle-euroopalises liini-võrgus osalemine on kaotanudärilise väljakutse, peame omakoduturuks Baltikumi linnadevahelist tihedat bussiliiklust.Tahame neid liine müüa ka naa-berturgudel Soomes, Skandi-naavias, Poolas ja Venemaal.

Igal juhul on eriti oluline Peter-buri, Varssavi ja Minski ühendusBaltikumi pealinnadega.•• Kas seni bussidel kasutatudlipud ja logod jäävad endiseks?Eurolinesile on lisandunud tipp-toode – Lux-Express. Tegemiston väga innovaatilise bussitoo-tega, kus uuenduslik on kõik ala-tes pileti ostmisest, ideaalsestlogistikast kuni supermugavabussini. Baltikumi suurettevõt-ted on muutunud meie püsi-klientideks.••Eestis pole rongiliiklus suutelinebussiliiklusega konkureerima. Kui-das on lood Lätis ja Leedus?Nii kauba- kui ka reisijate veduraudteel eeldab massvedu. Baltiriikides kokku ei ole nii palju ini-mesi, et korraldada reisijatemassvedu. Väikese mahu juuresläheb kvaliteetse reisirongi teenusmaksumaksjale mõttetult kalliks.•• Kuidas mõjuvad bussiärile len-nuliinid ja lennujaamade omava-heline konkurents?Meie transpordi planeerijad japoliitikud unistavad kiirrongist.Samal ajal muutuvad järjest har-vemaks riigile strateegilised len-

5•••

Eesti P

äevalehe m

ajandusleh

tE

esti Päevaleht

|kolmapäev, 2

6. |august

20

09

TOIMETAJA : INGE RUMESSENTEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918,

koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

•• Bussijaam on liinide algus- jalõpp-punkt. Te olete ka Tallinnabussijaama omanik. Kuidas pää-sete teistes riikides liinile?Bussijaama omanik ei mängi siinrolli, sest infrastruktuur peabolema kättesaadav kõikidelevedajatele sõltumata omanikust.See on Euroopas seadusega regu-leeritud ja vastuolud lahendabkonkurentsiamet või kohus.•• Miks tekitab Eesti ettevõtteturule tulemine leedulastele niisuurt valu?Leedus toimib vana Nõukogude-aegne süsteem, kus bussijaamkuulub kohalikule munitsipaal-sele bussipargile, ettevõtte direk-tor on linna prominent ja nõuko-gusse kuuluvad poliitikud. Meievastu üritati kasutada erinevaidvõtteid, kuid vint keerati üle sel-lega, kui tõsteti bussijaama sisse-sõidu hind Vilniuses, Klaipedas,Panevežyses ja Šiauliais meile ligikümme korda kõrgemaks kuikohalikel vedajatel. Selle ebaõig-luse me kaebasimegi kohtusse.•• Kas leedulased ütlesid otse:ära tule meie õuele?Seda otse ei öelda, kuid meieturuletulek oli neile väga valusküll. Alates sellest suvest on Lux-Expressil Vilniuse–Riia vahel nelija Klaipeda–Riia vahel kolm väl-jumist päevas. Leedu logistikaon väga atraktiivne, vahemaadbussile sobivad ja reisijaid palju.Oleme tulemusega rahul.•• Kas Lätis, kus Eesti ettevõt-jad agaralt tegutsevad, sellistkaigaste kodaratesse pildumistette ei tule?Igal turul on oma spetsiifika jaega kaigaste loopimisest eipääse. Siiski on Eesti bussiette-võtlus Läti turu loomulik osa, kuiarvestada, et kohal on Taisto,Hansabuss ning Eesti bussi- javaruosamüüjad.

•• Mõni kuu tagasi tundus, etEesti oma bussiliiklus jooksebummikusse. Mis olukorras on seepraegu?Ummikusse jooksmise mulje võistekkida kõrgete kütusehindadetõttu. Tegelikult võime Eesti bus-siliikluse üle uhked olla. Ühis-transport on Eesti maksumaks-jale oluliselt odavam kui Lätis jaLeedus. Ettevõtjad ja riik on ühes-koos pikka aega arengussepanustanud. Usun, et viimaseaastakümne jooksul on bussialalvalesid otsuseid suudetud vältida.•• Kuidas nii?Eestis on selles valdkonnas olu-liselt rohkem ettevõtlust. Seepakub kokkuvõttes riigile suure-mat efektiivsust, alale nutika-maid ideid ja reisijale parematteenust. Eesti on olnud ettevõt-jale palju vabam, turule pääs onolnud lihtsam ja õiglaselt regu-leeritud. Bussiala bürokraatiatvõib küll kiruda, aga selles vald-konnas tuleb ametnikke kiita.•• Alati kui saabub kohalike lii-nide riigihangete aeg, vaidlusta-takse hoogsalt tulemusi. Maa-kondadest saabuvad sõnumid,justkui lakkaks kohalik bussiliik-lus päevapealt.Tihti juhtub, et viiest-kuuest pak-kumisel osalejast teeb võitja pak-kumise allapoole teenuse osuta-miseks võimalikku omahinda.Kui alapakkumise tagajärjel bus-siliikluse tase langeb, siis on olu-line, et selline pakkuja teatavaksajaks turult kõrvaldataks. Alapak-kujad viivad ühistranspordimaine alla, reisijate arv väheneb,bussijuhtidele pole võimalik vää-rilist palka maksta ja bussid muu-tuvad tehniliselt sobimatuteks.Mina aga usun praegu praktisee-ritava süsteemi jätkusuutlikkusse.•• Kas praeguseks on siis jubaläbi aeg, mil bussijuhid endale

puuduva palgaosa n-ö kanistrigakoju kaasa viivad?Kui bussijuht varastab kütustvõi piletiraha, siis see ongi tingi-tud riigihankekonkursil tehtudüliodavast pakkumisest. Pileti-tulu bussijuhi taskus on kõigelabasem nn maksude optimee-rimine.•• Kui palju teenib hea bussijuhtteie ettevõttes?Vastutusrikastel ja tiheda liiklu-sega liinidel üritame hoida palkavähemalt 15 000–17 000 kroonipeal kuus.•• Kas Eesti bussiturul võib eesseista ümberjagamisi, liitumisivõi pankrotte?Eesti bussifirmad on turul tuge-vad konkurendid. Strateegilisedplaanid hoitakse suure saladus-katte all.

Lähiaastatel koondub turisteteenindav tellimusvedude turgveelgi rohkem ühe-kahe bussigaüksikettevõtjate kätte. Need ette-võtjad on ka ise bussijuhid.

Võib arvata, et maakondlikevedude korraldamisel riigi kom-petents kasvab. See tähendab, etmängureeglid muutuvad selge-maks, alapakkumise ja vaidlus-tamise võimalusi vähendatakse.Turgu jäävad jagama omavahelteravalt konkureerivad kohali-kud ettevõtjad.

Linnadevahelises liiklusesjätkub äge konkurents viie suureja kolmekümne väikese bussi-firma vahel.

Uutesse bussidesse investee-rimise võime püsib endiseltmadal. Remonditööstus saabaga kõvasti tööd, sest vanubusse üritatakse korras hoida janeile ka pilkupüüdvat välimustanda. Rahvusvaheline pileti-müük läheb üle internetti, süs-teem muutub sarnaseks lennu-piletite müügiga.

Aeg, kui rahvusvahelised suur-kontsernid üritasid üle Euroopaväikeriikide bussifirmasid kokkuosta, on pikaks ajaks möödas.Siin pole piisavalt raha, kasumi-marginaali ega võimalust süner-giat saavutada. Bussiäri atrak-tiivsus on viimase kolme aastajooksul välisinvestoritele kõvastivähenenud. Seda enam saavadettevõtted keskenduda teenusekvaliteedile ja logistika efektiiv-susele.•• Mis muudab kolkaküla bussi-liini ligitõmbavaks ja heaks?Põhikriteeriumid on liinist sõltu-mata samad: talvel olgu buss soe,suvel jahe, väljast ilus, seest

puhas ning juht viisakas. Meiejaoks väljendub bussiteenusekvaliteet veel sõnades: mugav,kiire, turvaline, täpne. Kui oledhanke võitnud, siis peavad needasjad olema enesestmõistetavad.Muidugi peab väljumiste arv lii-nil olema piisav, kellaajad õigedja ümberistumised sobivad.•• Millist majandustulemustMootorreisi AS 2009. aastaksprognoosib?Suvehooaeg saab kohe läbi jamajandustulemus vastab prog-noosidele. Planeeritud käive 140miljonit krooni saab ilmselt üle-tatud. Eriti oleme rahul äri aren-guga Leedus. 1

FOTOD: TERJE LEPP

VÄLISOMANIKESTBussiliiklus ei olemasstoode, midaturustad Soomestkuni Portugalini.

BUSSIÄRISTPeab kohalikku eripäraväga hästi tundma, et muutustele äris kiiremini reageerida.

LÄHIAJASTTellimusvedude turgkoondub ühe-kahebussiga üksik-ettevõtjate kätte.

VÄLISRAHASTÜhistransport onEesti maksumaksjaleoluliselt odavam kuiLätis ja Leedus. —

CV

Hugo Osula •• 1980 TPI mehaanikateadus-kond

•• 1980–83 trollipark, meister

•• 1984–89 trammi-trollibussi-koondis, peainsener

•• 1990–93 Mootor AS, juhataja

•• 1994–07 Mootorreisi AS,juhatuse esimees

•• 2007–... Sebe AS, juhatuseesimees

•••Eesti P

äevalehe m

ajandusleh

t

6

Eesti P

äevaleht| kolm

apäev, 26

| august2

00

9

Puit TOIMETAJA : INGE RUMESSENTEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

Mööblitöösturid nõuavad erametsaomanikele maksusoodustusi

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

5,45,45,4

66 5,895,895,89

3,133,133,13

3,523,523,523,83,83,8

3,53,53,5

308

393422

543

476

594

752

Erametsade raiemaht ja keskmine hindErametsade raiemaht ja keskmine hindErametsade raiemaht ja keskmine hind

Alli

kas:

Rep

o V

abri

kud

RAIEMAHT MILJONIT M3

TIHUMEETRI HIND KROONI

Erametsade puidu müük tulebvabastada tulumaksust ja met-sanoorendikud maamaksust,nõuavad töösturid riigile saade-tud kirjas, et sundida erametsa-omanikku puid raiuma. Kumbkiettepanek ei leiaks tõenäoliseltvalitsuses toetust.

„Eesti metsade puiduressursson viimase kümne aasta jooksulolnud alakasutatud, sest metsa-omanik raius lubatud mahustpoole vähem,” ütles Repo Vabri-kute juhatuse esimees Tiit Kolk.„Ümarpuidu liiga kõrge hinnatõttu suleti viimase kolme aastajooksul rida ekspordile suuna-tud tööstusettevõtteid ja sama-sugune saatus ähvardab kapraegu Eestis tegutsevaid puit-laastplaaditootjaid.”

Eesti metsaomanik raius eel-misel aastal kaks korda vähempuid, kui metsanduse arengu-kava ette näeb. Hinnanguliseltkaks kolmandikku Eesti puidu-

ressursist on käibest väljas jakaotab metsas mädanedes omakaubanduslikku väärtust.

Eesti puitlaastplaaditootjatelon toorme suhteliselt kõrgehinna tõttu raskusi oma too-dangu eksportimisega, millesttuleb tehaste põhisissetulek. KuiEesti plaaditehased peaksiduksed kinni panema, siis satuk-sid raskustesse kohalikud mööb-livabrikud, kellele sisseveetavpuitlaastplaat kallineks tarne-konkurentsi vähenemise tõttuhinnanguliselt ligi viiendikuvõrra. Eesti plaaditööstuste ras-kustest võidaksid ennekõike lät-lased, kes pakuvad konkurentsiodavamate puitlaastplaatidega.

Lätlastel vilets toodangMööblivabrikutele kujutab met-sade arutu majandamine Stan-dardi juhi Enn Veskimäe sõnulrasket taaka, sest ohustab vabri-kute konkurentsivõimet.

„Ostame palju plaati nii Soo-mest kui ka Saksamaalt, kus onhea kvaliteet. Eesti plaat onmeile väga vajalik, see on impor-ditavast märgatavalt odavam,”selgitas Veskimägi. „Lätis toode-tavat plaati me praegu küll eitaha, see on nii liiva täis, et saedlähevad poole kiiremini nüriks.”

Keskkonnaministeerium peabmööblitootjate appikarjet küllsüdantlõhestavaks, kuid maksu-muudatuste tegemist võimatuks.„Lähitulevikus pole valitsuseskuigi mõttekas rääkida maksu-muudatustest, mis riigi tuluvähendavad,” ütles keskkonna-minister Jaanus Tamkivi. „Kui meanname maksusoodustuse era-

metsaomanikele, siis tulevadkohe seda küsima ka kalanduse japõllumajanduse esindajad. Igamaksualanduse ettepanek peabsisaldama väga põhjalikku selgi-tust, kuidas ja mida see riigi raha-kotile tagasi toob.”

Mööblitootjad tahavadmetsa maamaksu muuta nii, etnäiteks kuni 30-aastase metsagamaa oleks maksust vabastatud,sest omanik ei teeni sellelt tulu.Samal ajal tuleks täie rauagamaksustada raieküps mets, etselle raiumata jätmine kujuneksomanikule liiga kulukaks. Eripuuliigid saavad raieküpseks40–50 aasta vanuses, kaotavadoma kaubandusliku väärtuseaga 100–120-aastastena.

Praegu läheb Eesti erametsa-omanik kirvega metsa, kui vii-

mane häda käes. „Kuid siis onmets hukas,” ütles erametsaliidujuht Ando Eelmaa. „Eesti metsa-omanikud on meie piirkonnaskõige rängemalt maksustatud.

Lisaks levitatakse kuvandit, etmetsa raiumine on halb, metsamädanemine aga hea.”

„Maainimesed mõistavadmetsa majanduslikku väärtust jasoodsas maksukeskkonnas suu-daksid metsa väga efektiivseltmajandada,” ütles riigimetsamajandamise keskuse juhatuseliige Taavo Uuetalu. „Kuid meie

killustatud metsaomandi juuresasuvad paljud omanikud linnasning mets pole neile sissetulekuallikana arusaadav.”

Praegune turulangus on met-samaterjali hinna alla löönud jatulumaksu lisandumine vähen-dab erametsaomaniku huviraiumise vastu veelgi.

Eesti metsad jagati omandi-reformiga kümnete tuhandeteväikeste metsaomanike vahel,kes pole metsa majandamisesthuvitatud. Märkimisväärne osaerametsaomanikke suhtub omapuudesse kui pühasse hiide, kussaab pühapäeval jalutamas käiaja linnulaulu nautida. Samutinähakse metsas omalaadsetpensionisammast, millele võibkirve külge panna ainult viimasenäljahäda korral. 1

FOTO: PRIIT SIMSON (EPL-i ARHIIV)

Raieküps mets tulekstäie rauaga maksus-tada, et selle hoidmi-ne oleks kulukas.

Eesti mööblitööstused ähvarda-

vad odava toorme puudusel välja

surra. Erametsaomanikud lähe-

vad kirvega metsa aga alles vii-

mases hädas.

VaatlusAndres ReimerÄrileht

V

Võtmeministeeriumid metsaäri maksustamisest

Rahandusministeerium•• Ei ole veenvalt tõendatud, ettulumaksukohustus avaldaksmetsandusele negatiivset mõju.Lähtudes võrdse kohtlemisepõhimõttest, on mõistlik maksus-tada ühtmoodi kõiki tulusidsõltumata ettevõtlussektorist,seetõttu ei pea rahandusminis-teerium mõnest sektorist saadudtulude tulumaksust vabastamistpõhjendatuks.

•• Metsa võõrandamisest saadudtulu maksustamisel on füüsiliselisikul õigus arvata müügihinnastmaha metsa müügi või vahetami-

suurendaks füüsiliste isikutemotiveeritust oma metsi rohkemmajandada ja vähendaks vari-metsanduse osakaalu. Tulumak-suvabastus aitaks turule tuuaoluliselt suurema koguse puituning selle puidu tootmise, töötle-mise ja väärindamise käigusoleks riigil võimalik kogudarohkem makse kui praegu tulu-maksu näol.

•• Täiendavat eraldi maamaksu-seaduse muutmist ja metsanoo-rendike maamaksust vabasta-mist ei pea ministeerium praeguotstarbekaks.

sega otseselt seotud dokumentaal-selt tõendatud kulud.

•• Maamaksu suhtes valitsebteooria, et kõrgem maamakssunnib maad otstarbekamaltkasutama. Seega soosiks maksu-soodustus pigem metsamaamajandamata jätmist. Maamaksupuhul on kohalikel omavalitsustellaialdane otsustusõigus ja kehtivmaamaksuseadus lubab tehaerandeid.Keskkonnaministeerium•• Erametsakeskuse tellituduuringud näitavad, et erametsa-omanike tulumaksuvabastus

Ministeeriumid suhtuvad maksusoodustustesse jahedalt

•• Narva elektrijaamade puidugakütmine tõstis mööblitööstustejaoks puidu hinda.

•• Tänavu suvel kehtestas riikdotatsiooni Eesti Energia Narvajaamade küttepuidust toodetudelektrienergiale. Energiamonopolkuulutas välja küttehakkpuidupakkumise, mille tagajärjel tõu-sis hakkpuidu hind Eestis viien-diku võrra.

•• „Elektrijaamade kütminepuiduga on majanduslikult eba-otstarbekas, sest jaamade lähe-duses metsa ei kasva,” ütlesRepo Vabrikute juhatuse esi-mees Tiit Kolk.

•• „Küttepuitu tuleb sinnavedada 70 kilomeetri kauguselt,mis tõstab selle hinda ligi kol-mandiku võrra. Selle maksavadkinni kõik elektritarbijad.”

•• Narva jaamade hakkpuiduhange ei tohiks Eesti Energiahinnangul puiduturu hindadelemõju avaldada, sest ostetavadkogused on suhteliselt väikesed.

•• „Meie soovitud kogused onväiksemad kui Väo koostootmis-jaamal ja ligikaudu sama suuredkui Tartu koostootmisjaamal,”selgitas Eesti Energia taastuv-energia ettevõtte direktor. „Meiejaoks on oluline koostööleping rii-gimetsa majandamise kes-kusega, et ära põletada muidumetsa alla lankidele maha jäetavväheväärtuslik puit.”

Eesti Energiamõjutas puidu hinda

7•••

Eesti P

äevalehe m

ajandusleh

tE

esti Päevaleht

|kolmapäev, 2

6. |august

20

09

Ajakirjaniku pilguga

Kas lasta kroon vabaks, kui eurot ei tule?

Arvamus TOIMETAJA : INGE RUMESSENTEL : 680 4529 FAKS : 680 4401 E-POST : inge.rumessen@epl.ee

Mikk SaluÄrileht

„Palju on käte rüppe laskmist ja käegalöömist. Käibsüüdlase otsimine ja selleks on ikka välisfaktorid, mitteomad töötajad ega pakutav toode.” (ÄP „JUHTIMINE”)

Ettevõtjate käitumisest majandussurutise ajal

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, reg kood 10138194. Vastutav väljaandja ja peadi-rektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400 Peatoimetaja: Lea Larin, 680 4400.

Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, Tallinn 10151, tel 680 4400, faks 680 4401, e-postarileht@epl.ee. Tegevtoimetaja: Inge Rumessen, 680 4529. Reklaami projekti-juht: Jaanika Ivask, 680 4521. Ärileht ilmub kord nädalas, kolmapäeviti.

© Ajalehes Ärileht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite suhtes autoriõiguse teosta-mine, s.h. nende edastamine ja reprodutseerimine ilma Ärilehe ja Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud.Ärilehe toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata egaretsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363.

Tuleviku majandusareng: sumbuv võnkumine?

EESTI praegused otsused peaksid vaatama kaugemasse tulevikku

leku. Rikkad maad aga peavadõppima ja harjuma kordi säästli-kuma eluviisiga. Inimeste tarbi-miskäitumine muutub üha rat-sionaalsemaks (elu ise sunnib!)ja siit ka võimalik järeldus, etarengu tsüklilisus küll jääb, kuidtsükli kõvera amplituud hakkabeelolevatel aastakümnetel mee-nutama sumbuvat võnkumist.

Majandusvälised mõjudKolmandaks. Praegune majan-dussurutis jääb üleilmseks ja kar-detavasti pikemaajaliseks ningvõtab üha uusi meile veel tund-matuid vorme. Lisaks majandus-likele teguritele hakkavad meidmõjutama mitmed majandusvä-lised aspektid (maardlateammendumine, kliima-, kesk-konna jm muutused), millegatuleb väga tõsiselt arvestada niilühi- kui ka pikaajaliste majan-dusprognooside koostamisel.Juhul kui realiseerub ülalmaini-tud nn sumbuv võnkumine, võibsee vältida mõningaid ettenäge-matuid ebasoodsaid arenguid,halvemal juhul katastroofe.

Neljandaks. Iga prognoosipuhul on ja jääb eksimisvõima-lus. Kuidas neid minimeerida?Probleem on iseenesest mitme-tahuline, sest riigi tuleviku seisu-kohalt oluliste poliitiliste otsustetegemisel võetakse aluseks enne-kõike majandusteadlaste tehtudprognoosid, samal ajal kui teisteteadusharude esindajate häält onvähe kuulda. Küsimus pole selles,kui kaugele me oleme võimelisedette nägema, vaid kui paljudesaspektides prognoos on läbi töö-tatud. Seda enam vajame kollek-tiivset ajutööd.

Lõpetuseks. Jäägu see üle-ilmse majandusarengu sum-

buva võnkumise võimalustulevikus praegu küsimär-

giga. Meie kollektiivnemõistus ootab aga

Eesti majandusesoodsaima aren-

gutee kohta vas-tust juba

homme. 1

miljardile inimesele. Selle peabtagama normaalselt toimivmajandusmudel, mille loomisepoole peaks liigutama igas maa-ilma nurgas.

Edasi. Ei ole usutav, et kõrgeelatustaseme privileegid jäävadveel aastateks üksnes arenenudpiirkondade elanikele, kusjuuresnad moodustavad vaid 10 prot-senti maailma rahvastikust. Kasvaldav osa, mis on vaesem jamoodustab ca 90 protsenti ela-nikkonnast, lepib praegusekstekkinud olukorraga? Kindlastimitte. Minnalaskmine rikasteriikide ja maailmaorganisatsioo-nide tasandil võib lõppedakatastroofiga!

Teiseks. Vaesem osa planeedielanikest muutub üha rahutu-maks, nõudlikumaks ja sõjaka-maks. Näljale on lisandunud rel-vad. Seega tarbimise ja tootmisekogumaht nendes piirkondadeskasvab tulevikus koos rahvaar-vuga, kuigi minimaalsete vaja-duste rahuldamine jääb ikkagiveel pikaajaliseks probleemiks.Muidugi arengutsükli eri faasi-des võib olukord olla kordparem, kord halvem. Ja suurerahvaarvuga vaesemad maad eipruugigi leida sobivat majan-dusmudelit, mis tagaks iga ini-mese rahuldava elu ja toimetu-

Teadlased üle maa-ilma kiikavad üsnamurelikult aastasse2050 ja kaugema-

legi – ees ootavad murranguli-sed aastad. See, milliseks kuju-neb Eesti tulevik lähema nelja-kümne aasta jooksul ja hiljem,sõltub sellest, kui tarku valikuidme oskame teha praegu.

Pidades silmas üleilmseidmuutusi, tuleb Eestil kui väikerii-gil investeerida ennekõike oma-varalisusesse ja -varustatusse ela-nikkonna toimetuleku ning jät-kusuutlikkuse tagamiseks. Mui-dugi vältides autarkiat, s.o rah-vusvahelise tööjaotuse vastand-olukorda. Omavarustatus aitaksmeil sujuvalt üle elada võimali-kud majandusraskused. Veelenam – olla juba paarikümneaasta pärast üks maailma atrak-tiivsemaid väikeriike, kellel onusaldusväärne majandus. Kõigelelisaks võime olla tänulikud omasoodsale elukeskkonnale (rikka-likud põllumaa, metsa, puhtapõhjavee jm varud) ja väikselerahvaarvule. Millised on aga kõigeolulisemad meid mõjutavadmuutused lähiajal maailmas?

Esiteks. Maailmamajandus,s.o meie planeedi majanduspikemas perspektiivis lihtsaltpeab kasvama tõusvas joones,sest juba kahekümne viie aastapärast tuleb Maal toita, pannariidesse, kindlustada töö, eluase,arstiabi, haridus jm ligikaudu 10

VambolaRaudseppmajandusdoktor, emeriitprofessor

Majandusprognoosidetegemisel tuleks arvestada ka teisteteadusharudega.

Eksimisvõimaluseminimeerimiseks onvaja rohkem kollektiivset ajutööd.

Nädala tsitaatLinnar ViikIT-visionäär:

Majanduskriis on tei-nud minust ise-seisva rahandus-poliitika veendu-

nud pooldaja. Pooldan olu-korda, kus keskpank emiteeribraha, tõstab või langetab int-resse; kui vaja, stimuleeribmajandust; kui vaja, ostab valit-suse võlga (trükib uut raha).Kõike seda keskpangad üle maa-ilma ka teevad. Eesti Pank mui-dugi mitte, sest meil, vaatamatanäilisusele, kus rahakotist vaata-vad vastu Koidulad ja Jakobso-nid, oma raha tegelikult ei ole.

Ma ei saa öelda, et mu vaatedoleksid muutunud. Lihtsaltenne kriisi ei mõelnud marahanduspoliitikale kuigi palju.Valuutakomitee süsteem tähen-das harjunud, tavapärast mõtte-viisi ja käitumist. Sellise statusquo najal on üles kasvanud tervepõlvkond Eesti finantsiste, kesk-pankureid, rahandusministee-riumi analüütikuid ja lõpuks kamajandusajakirjanikke.

Toimetaja ütleb tihti: kirjuta,kuidas mujal riigid oma majan-dust stimuleerivad. Näe, meilAnsip ainult kärbib ja kärbib,vaatame ja õpime siis vähemaltteiste kogemusest. Aga midaikkagi kirjutada ja õppida, kuimujal on tähtsaimaks majan-duse juhtimise vahendiks kesk-pankade rahanduspoliitika?Ameeriklased ootavad iga Föde-raalreservi otsust, rootslased igatRiksbanki otsust nagu Moosesemäejutlust. Eesti Pank on aga

sisuliselt üks analüüsikeskus jaPR-masin nagu mõni rahandus-ministeeriumi osakond. Omarahapoliitikat meil pole.

Sellest ka üks põhjus, mis tin-gis valitsuse, rahandusministee-riumi ja Eesti Panga intellek-tuaalse abituse kriisi saabudes.Kui ikkagi oma rahanduspoliiti-kat pole, pole ka harjumust,kogemust ega oskust makroma-janduse teemadel kaasa mõelda.

Tagantjärele tarkusena võiksarvata, et Eestile oleks kõigeparem olnud lasta eelmisel sügi-sel krooni kurss vabaks. Tõenäo-liselt oleksid turud alguses ülereageerinud ja kroon oleks lan-genud 30%, võib-olla isegi roh-kem. Kuid seejärel oleks toimu-nud korrektsioon ja kroon oleksilmselt jälle ülespoole roninud(seda trendi on järginud näiteksRootsi kroon ja Poola zlott).

Milline on plaan B?Taavi Veskimägi küsis mõni aegtagasi Postimehes: mis on Eestiplaan B, juhul kui eurole ülemi-nek ei õnnestu? Muu hulgas ütlesta, et kui reaalmajandus suudabkonkurentsivõime tagamisekskulusid praeguse krooni-eurovahetuskursi juures tagasi tõm-mata, võiks võtta eurod ametli-kult paralleelvaluutana kasutu-sele. Lause esimesest poolestsaan aru, et Veskimägi mõistabnutika inimesena, et eurole üle-minekust üksi ei piisa. Et kroonion vaja teha odavamaks, temasõnastuses kärpida kulusid.Samal ajal ei saa ma aru, miksVeskimägi, rääkides plaanist B, eipaku välja üht elementaarset või-malust: lasta krooni kurss ujuma,teha oma rahanduspoliitikat jalõppkokkuvõttes hakata ise Eestimajandust juhtima. 1

IL LU

ST R

AT S

IOO

N: R

EIN

LA

UK

S

11 Eesti ettevõtete ekspordi-maht on viimastel kuudel näida-nud elavnemise märke, kamitme Eesti jaoks olulise eks-portturu majandus kosubsamm-sammult. Loodetavastion see pikemaajalise positiivse

trendi algus, kuid kindel sellespraegu veel muidugi olla ei saa.

Mida teha, et olukord edaspi-digi paraneks? Et tugevaid Eestieksportijaid oleks rohkem?Annavad ju praegu kahjuks u50% kogu Eesti ekspordi mahustvaid 50 ettevõtet. Vastuseid nen-dele küsimustele on kindlastirohkem kui üks või kümme,kuid ühtegi kiiresti mõjuvatrohtu samal ajal pole.

Nagu on paljude tegevustega,nii on ka olukorra paremaksmuutmise puhul kõige keeruli-sem esimene samm. Ehk siisettevõtja jaoks põhimõttelineotsus alustada eksporti ja edasinesihtide seadmine sellest lähtudes.Paljud väikeste ettevõtete juhid

pöörduvad pärast selle põhimõt-telise otsuse tegemist kohe EAS-i ja soovivad oma plaanidele või-malikult suurt rahalist toetust.

Sihtturgu tuleb tundaTihti on meie esmane soovitusettevõtjale uurida täpsemaltkonkreetse eksportturu eripära,ennast veel koolitada, kasutadaEAS-i andmebaase või võttaühendust EAS-i välisesindaja-tega. Meil on praegu välisesin-dused kümnes riigis ja kõikidelvälisesindajatel on konkreetsesasukohariigis oma kontaktidevõrk. Mõned ettevõtjad on nõuüle väga rõõmsad ja asuvadinnukalt oma plaane täiustama.Mõned aga solvuvad, et me ei

soovi nende suurepärast äri-ideed kohe rahaliselt toetada.

Mis edasi juhtub? Nõuandeidkuulda võtnud ettevõtjad lähe-vad koju, täiendavad ja täpsus-tavad oma plaane ning tulevadpaari kuu või poole aasta pärastjuba toetusraha taotlema. Üld-juhul nad seda siis ka saavad.Pettunud ettevõtjad esitavadkohe rahataotluse, sageli mõnekonsultatsioonifirma abiga.Kogemuse põhjal võib öelda, etneed taotlused on sisult pigemnõrgad ja mõnigi neist saab ära-ütleva rahastamisotsuse.

Seega soovitan ekspordi alus-tajatele: kui soovite oma tege-vusele riigi tuge, tulge küsigekõgepealt nõu. 1

Kommentaar

Miks on eksporditoetust nii raske saada?

Erki Peegel, EAS-i turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor

LOE JA KOMMENTEERI!

arileht.eekolmapäev, 26. august 2009

:villu zirnaski visioonHINNAD ON LANGENUD LIIGA VÄHEHoolimata suurest majanduslangusest onhinnaindeks Eestis langenud vähem kuipaljudes teistes Euroopa riikides.

Villu Zirnaskvillu.zirnask@epl.ee

Hiljuti võisid tarbijad rõõmus-tada, et juulis kerkis tarbijahin-naindeks vähem kui tõusis käibe-maks – tarbijahinnad tõusid kesk-miselt 0,9 protsenti, kuigi maksu-määra kasvust tulenev tõus või-nuks olla 1,7 protsenti. Ent kuivaadata tarbijahindade muutustteistes Euroopa riikides, selgub, etmitmel pool on need langenudrohkem kui Eestis, kuigi just siinpeaks olema üks Euroopa kõigemeeleheitlikumaid majandus-olukordi ja hindade langetami-seks kõige tugevam surve.

Rohkem kui Eesti 0,4 protsention tarbijahinnad aastaga lange-nud tervelt kümnes Euroopa rii-gis, sealhulgas Saksamaal jaPrantsusmaal, mis hiljuti üllata-sid maailma tõusule pööranudmajandusega.

Kui vaadata tarbijahinna muu-tust eri kuluartiklite lõikes, siispaistab Eesti suhteliselt suure lan-gusega silma kolmes valdkonnas:toit, transport ning hotellid ja res-toranid. Juuli seisuga oli toit mul-lusest 4,5 protsenti odavam, sellekaubagrupi langusliider oli Portu-gal –6,1 protsendiga. Transpordi-kulude indeks langes 9,8 prot-senti, suurem oli langus vaid Küp-

rosel (–11,3 protsenti). Hotelli- jarestoraniteenuste hinnaindeks olilangenud 1,7 protsenti, suurimatlangust selles valdkonnas näitasLäti (–3,0 protsenti).

Ootus vähendab tarbimistTõeliseks hinnalanguse tšempio-niks tuleb pidada Iirimaad, kushinnad on aastaga langenudkeskmiselt 2,6 protsenti. Euroopasuurima hinnalangusega paistisIirimaa silma kolmes hinnain-deksi komponendis: rõivad (–11,1protsenti), eluase (–10,4 protsenti,selles on suur osa hüpoteegiint-resside langusel) ja majapidamis-tarbed (–3,3 protsenti).

Hinnalangus on muidugi kaheotsaga asi. Ühest küljest karde-takse seda väga, sest kui inime-sed näevad ja usuvad, et hinnadlangevad, siis hakkavad isegineed, kellel raha on, ostusid või-maluse korral edasi lükkama,sest hiljem saab ju odavamalt.Seeläbi kahanevad ettevõteterahavood, nad saavad väheminvesteerida ja palka maksta,mistõttu tarbijate ostuvõimeväheneb veelgi ning hinnalan-guse spiraal jätkub.

Sellest loogikast lähtudes eipeaks me Iirimaad kadestama.Kuid nagu öeldud, on asjal kateine ots. Iirimaa peab euro ning

meie peame fikseeritud valuuta-kursi tõttu majanduse konku-rentsivõime parandamiseks jabuumiaegsete liialduste kaota-miseks kasutama nn sisemistdevalveerimist ehk hinna- ja pal-gataseme langetamist. Iirimaa onsellega seni kaugemale jõudnudkui Eesti või teised Balti riigid.

Kui eneseimetlusse laskuda,võiks hinnaindeksite kohtaöelda, et meil on nad kõigeparemad – on muutunud justparajalt, ei liiga vähe ega liigapalju. Õigem tõlgendus agaoleks vist hoopis see, et Eestimajandus ei olegi võrreldes rik-kamate Euroopa riikidega väga

paindlik. Oma väiksuse (s.o väi-keste kaubapartiide) tõttu onmeil raskem sisseostetavatelekaupadele head hinda nõuda,eriti nüüd, kus Baltikumi kohu-tava majandusliku maine tõttuon müüjad hakanud Eesti ette-võtetele kehtestama karmimaidmaksetingimusi. Lisaks poleEesti ettevõtjatel sageli tahtmist,julgust või piisavalt „vana rasva”,et müüa raskel ajal kaupu võiteenuseid alla omahinna, kunikonjunktuur paraneb. 1

IslandTürgiRumeeniaUngariPoolaLeeduNorraLätiRootsiSuur-britanniaSoomeBulgaariaMaltaTaaniKreekaSlovakkia

EuroopakeskmineItaaliaTšehhiHollandEestiAustriaSloveeniaSaksamaaKüpros

Prantsus-maaPortugalHispaaniaŠveitsLuksemburgBelgiaIirimaa

Allikas: Eurostat

Kus on Euroopa suurimad hinnalangused?

Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi muutus•• Hinnaindeksite järgi otsustades Eesti majanduserakordse paindlikkusega silma ei paista

Hotellid ja restoranid

Haridus

Puhkus ja kultuur

Side

Transport

Tervishoid Majapidamistarbed

Eluase Rõivad

Alkohol ja tubakas

IirimaaMaltaEestiLäti

SaksamaaAustria

SlovakkiaŠveitsPrantsusmaaPortugal

ŠveitsBulgaariaTšehhiNorra

BulgaariaLuksemburgHispaaniaEestiKüpros

LuksemburgHispaaniaPortugalTšehhi TšehhiTürgiSlovakkiaIirimaa

SloveeniaBelgiaKüprosIirimaa KüprosPoolaLeeduIirimaa

IirimaaEestiTšehhiSlovakkiaPortugal

Toit

Eesti

Itaalia

EestiHollandUngari

Eesti

Eesti Eesti Eesti

Eesti

EestiBelgiaTaaniPrantsusmaaAustria

Tootjahinnaindeksi aastane muutusPROTSENTIDESJUUNI 2009

PROTSENTIDESMUUTUS

Tööjõukulude indeksiaastane muutus

PROTSENTIDESI KV 2009

BelgiaLuksemburgTaaniHollandEesti

PrantsusmaaKreekaSuurbritanniaEestiLuksemburg

Tarbijahinnaindeksi aastane muutus erinevate kuluartiklite lõikesNelja suurima hinnalangusega riigi ja Eesti näitaja

Hinnalangused

2008 AUGUST 2009 JUULI PROTSENTIDES

3,2

-2,6

5,4

-1,7

4,8

-1,5

3,1

-1,4

4,9

-1,4

3,1

-1,4

3,5

-0,8

5,1

-0,8

3,3

-0,7

6,0

-0,6

3,6

-0,4

11,1

-0,4

3,0

-0,1

6,2

-0,1

4,2

-0,1

4,3

0,2

4,4

0,6

4,8

0,7

4,8

0,7

5,4

0,8

11,8

1,0

4,6

1,2

4,7

1,8

4,1

1,8

15,6

2,1

4,1

2,2

12,2

2,6

4,4

4,5

6,4

4,9

8,1

5,0

11,8

5,4

15,3

16,5

-13,2

-11,2

-9,8 -9,4

0,5

-5,5

-3,3

-0,6

2,1

3,7

-3,0 -1,7 -1,3 -1,0

0,6

-9,6

-5,2

1,2 1,6

6,0

-1,9 -1,4 -1,3 -0,9

0,4

-6,1 -5,7 -5,4-4,5 -4,2

0,82,1 2,1 2,7

12,9

-11,1

-8,5-7,7

-6,5

1,2

-10,4 -10,0-8,4 -7,8

1,1

-3,3-2,4 -1,8

-1,0

3,3

-4,9-1,8 -1,2 -1,2

3,4

-11,3-9,8 -9,7 -9,6 -9,3

-6,5-5,8 -5,8 -5,5

0,2

LOE JA KOMMENTEERI!