Ärileht

Anders Tsahkna aitab Hiiule vanadekodu teha #Eesti kodanik vallutab Venemaad ekspress -rongidega#Miks hotellitärnides valitseb kaos? #Araabia šeikide kingitus Ferrari sõpradele

Pikk intervjuu Eesti jõukama ärimehe Hillar Tederiga

HIND 1,6 EUR / 25 KROONI

KOLMAPÄEV

10. november 2010NR 9

arileht_november.h 11/8/10 3:55 PM Page 1

2 10. november 2010

Hm, euro hinda ei tõstaVeel näpuotsa jagu päevi ja ongi uus raha taskus. Ausa hinnastamise kokkulep-pega „Euro hinda ei tõsta” on liitunud ligi 500 Eesti ettevõtet, kes teevad sellegaendale korralikku reklaamikampaaniat. Nad on liiminud need kleepsud omaruumidesse, ustele ja kassamasinatele, sest inimestele ju meeldivad kleepsud.

Üks hea kolleeg rääkis aga hiljuti, kuidas ta tuntud rõivapoes päris ära ehmatas.Rõivaid on tabanud kohutav hinnatõus. Ilmad olevat olnud sandid ja puuvill vii-mastel aegadel kõvasti kallimaks läinud. Hästi, see on argument. Kolleeg ostissulejope. Selgus, et ka suled on metsikult kallimaks läinud… Mõneski teenin-dusasutuses oodatakse pikisilmi eurot, seda natuke korrigeeritud hindadega.

Majandusanalüütikud ütlevad, et hinnatõus ei ole euro tulekuga seotud japuhttehniliselt võttes see nii ongi. Aga kui rääkida ettevõtjatega, siis nad kõne-levad ääri-veeri ikka sellest, et kui ümardaks natuke ülespoole… Nad otsiksidjustkui ettekäänet, mille varjus silti vahetada. Muidugi, kui selline kunstlik hin-natõus tulebki, siis ei kesta see kaua, sest tarbimine peab kaasa tulema. Tarbi-mist aga nii naljalt praegu kaasa ei tõmba. Kuidagi silmakirjalik tundub osa ette-võtjate käitumine.

Selle jutu kirjutamise ajaks pole mulle euro-kalkulaatorit veel postkasti pandud. Aga ootanseda riistapuud suure põnevusega. Ma ei tea,kas ma seda kunagi kasutama hakkan, agaparima euroteavituskampaaniana toimib seeHiina pisike vigur igal juhul. Ja kindlasti on kaneid, kes ostavad kalkulaatorisse uue patarei jakasutavad seda ka viie aasta pärast.

Käesoleva Ärilehe intervjueeritav on Eestijõukamaid mehi Hillar Teder, kes on valmiskõiki erakondi euro saabumise eest oma taskustpremeerima. 1

And res Ei lartÄrilehe toimetaja

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194Vastutav väljaandja ja peadirektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400, peatoimetaja: Lea Larin, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post [email protected] Reklaam: 680 4500.Äri leht il mub 10x aas tas, iga kuu teisel kolmapäeval.Hind üksikmüügis: 25 kr Hind tel li des: üks num ber 19,90 kr. Ees ti Päe va le he äri pa ke ti ja tööp äe va pa ke ti tel li jad saa vad Äri le he automaatselt. Tel li mi ne: 680 4444, [email protected]

© Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite, k.a päevakajalisel,majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h nendeedastamine ja reprodutseerimine ilma Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagas-tata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda pressinõukogusse, [email protected], või tel 646 3363

Andres Reimeri intervjuu •• LK 6-9

Hillar Teder kaalub poodide rajamist Indiasse

Kristi Vahemaa Ferrarist •• LK 22–23

Araabia šeigid tegidsuurejoonelise Ferrari pargi

Jaanus Piirsalu rongidest •• LK 10–11

Eesti kodanikust ärimees loobVenemaal rongiühendusi

Villu Zirnask pingeridadest •• LK 16–17

Kas riike järjestavad edetabelid on adekvaatsed?

Raivo Murde disainist •• LK 4

Eesti tudengid disainisid päästjatele erivarustuse

Erik Aru hotellidest •• LK 12–13

Hotellide tärnisüsteemisvalitseb täielik kaos

Martin Hanson tööturust •• LK 14–15

Firmad otsivad endale agaralt jälle töötajaid

Erik Aru piraatidest •• LK 20-21

Kuidas Somaalia piraadid jätkuvalt laevu puistavad?

Majandus graafikutes •• VT ÄRILEHTE

Ärilehe graafikud ja illustratsioo-nid on teinud Alari Paluots

Pärnumaa vanuritekeskus, sihtasu-tus PJV Hooldusravi ostab Hiiu las-tehaigla hoonestusõiguse, et rajada150-kohaline hooldushaigla. „Saimetänavu Euroopa Liidult 25,4 miljonitkrooni (üle 1,6 miljoni euro) toetustja soovime Laste tänav 1 asuvatehoonete renoveerimisega hooldus-haiglaks veel tänavu alustada,” ütlessihtasutuse juht Leho Tamvere.„Kogu projekti maksumuseks kuju-neb suurusjärgus 38 miljonit krooni(üle 2,4 miljoni euro – toim), millestpuudu jääva osa soovime katta Kre-dexi abil.”

Ehituskonkursi pakkumiste esi-tamise tähtaeg on 10. novembril.

Vanadekodus, mis peab oma esime-sed kliendid vastu võtma juba 2011.aasta suvel, kuulub 85 kohta haige-kassa rahastatavale hooldusravihaiglale ja 65 kohta klientide endirahastatavale tasulisele hoolduskes-kusele. Asutus hakkab tööle hool-dusraviasutuse kolmanda osakon-nana, kaks juba töötavat asuvadVändras ja Pärnu-Jaagupis.

Tsahkna ajas uue vanadekodurahaasju Kredexis. „Ma ei kavatsevanadekodu direktoriks hakata,”ütles Tsahkna. „Aitasin Pärnumaainimesi Tallinnas asju ajada. Neil onsuurepärane kogemus Vändras jaPärnu-Jaagupis hooldusasutuse

pidamisel, kuid võib-olla mitte niipalju oskusi pealinna bürokraatiagatoime tulla.”

Endine sotsiaalminister MaretMaripuu tegi 2004. aastal, kui ta oliTallinna lastehaigla nõukogu esi-mees, ettepaneku müüa Hiiu laste-haigla kinnistu avalikul enampakku-misel.

Esmalt kavatseti kinnistu andatasuta Lääne-Tallinna keskhaiglale,kuid kaasneva tulumaksukohustusetõttu peeti sellist lahendust valeks.Maripuu tegi ettepaneku asutadaHiiu endise haigla territooriumileloomeinimeste vanadekodu, kuidsee ei leidnud entusiastlikku vastu-võttu just loomeinimeste poolt.

Praegu kuulub kinnistu Tallinnalastehaiglale ja selle hoonestusõiguson antud 50 aastaks suurettevõtjaOliver Kruuda kaasvõitlejale AllanViirmale kuuluvale osaühingule Sil-len Konsultatsioonid. Kinnistule on

seatud kaks hüpoteeki kogusummas46,1 miljonit krooni (2,95 miljoniteurot).

Sillen Konsultatsioonide juhtPeeter Lillestik kinnitas, et vanuritehooldushaigla rajamine on taaspäevakorras. „Asi on liiga toores, etsellest rääkida. Kõik sõltub, kasfinantseerimine saadakse peale,”lausus Lillestik. „Aasta lõpuks onkõik selge.”

Kolm aastat tagasi pakkus Kruu-dale kuuluv kinnisvarafirma KalevREC, et lastehaigla renoveeritakseNõmme gümnaasiumile kuuluvaksõppehooneks. Naaberkrundil asuv750 õpilasega gümnaasium tegut-ses mitmes üksteisest eraldi asuvashoones ja Laste 1 asuva hoone liit-mine oleks õppeasutuse tööd oluli-selt lihtsustanud. Õpilased oleksidkolinud lastehaiglasse selleks ajaks,kui gümnaasiumi peahoonetremonditakse. 1 Andres Reimer

Anders Tsahkna aitab Hiiule vanadekodu rajadaSotsiaalministeeriumi endine nõunik AndersTsahkna nõustab Hiiu lastehaigla renoveeri-mist vanurite hoolduskeskuseks.

Projekt

Nõmme vanurite hoolduskeskus•• Rajaja: PJV Hooldusravi

•• Juhataja: Leho Tamvere

•• Kohti: 150, nendest 85 haige-kassa rahastatavad ja 65 tasulinehooldusteenus

•• Maksumus: ligi 38 miljonit krooni(üle 2,4 miljoni euro), millest 25,4miljonit (üle 1,6 miljoni euro) tulebEuroopa Liidu abirahana, ülejäänuKredexist.

•• Ehituse algus: 2010 lõpp

•• Avamine: 2011 suvi


10. november 2010 3

Probleemid pangaga Kartul kaob eestlase toidulaualt

Swedbanki eraisikute teabekeskuse värskete küsitlustulemuste koha-selt on viimase kahe-kolme aasta jooksul finantsteenustega seotudprobleeme kogenud üks inimene kümnest.

Statistikaamet andis teada, et Eestielanik tarbib päevas 188 grammikartulit, Läti ja Leedu elanikud agavastavalt 274 ja 234 grammi. Needandmed selgusid Euroopa riikidetoidutarbimist kajastava andme-baasi Dafne (Data Food Networking)põhjal, mis alates tänavu sügisestsisaldab ka Eesti andmeid. Lisakstoob septembris avaldatud raport„Toidu tarbimise trendid Eestis”esile viimaste aastate selge suundu-muse, et eestlane sööb järjest vähemkartulit.

Eesti konjunktuuriinstituudiandmetel on Eestis kartuli tarbi-mine viimase tosina aastaga vähe-nenud rohkem kui poole võrra: 143kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007.aastal. Kartuli külvipind on agavähenenud üle viie korra. Ka statis-tikaameti andmetest selgub, et vii-mase avaliku info järgi on Eestis kar-tuli tarbimine inimese kohta igalaastal vähenenud ühtlase ja kiiretempoga (vt tabelit).

Kriitikud väidavad küll, et statistika-ameti uuring kajastab pigem ini-meste oste kui tegelikku tarbimistega võta otseselt arvesse väljaspoolkodu söödud roogi ega valmistoite.Ent kui see isegi korrigeeriks pisutüldpilti, jääb faktiks, et kartul loovu-tab toidulaual oma kohta näiteks rii-sile ja leivale ning makaronitoode-tele, millest on lihtsam toitu valmis-tada. Köögis üritatakse kergemalt jakiiremini läbi ajada, kasutades mit-mesuguseid valmistooteid. Nii vähe-nebki lauakartuli tarbijate hulk, sedasüüakse järjest vähem nii maal kuika linnas.

Paljudel pisematel kartulitootja-tel ei ole olnud jaksu tegevusel hingesees hoida, õiget tehnikat ega korra-likke müügikanaleid. Näiteks naab-ritel soomlastel on kartulikasvatuspalju süsteemsemalt käima pandud.Stabiilse saagi tagab korralik niisu-tussüsteem, mille tarvis annab riikteatud juhtudel isegi tagastamatutlaenu. 1 Ärileht

Kartuli tarbimine Eestis

•• Kogus inimese kohta päe-vas,GRAMMIDES2003

274

2004

235

2005

219

2006

196

2007

188

„Neljandik viimase kahe-kolmeaasta jooksul probleeme kogenuteston läbi elanud palgakärpe või töötajäämise ning pooled inimestest, kelon esinenud probleeme, on ka het-kel töötud,” selgitas teabekeskusejuht Piret Suitsu. „35% probleemi-dest on seotud erinevate laenudetagasimaksmisega, 27% hoiuste võifondide jäikade lepingutingimus-tega. Kui inimesed satuvad raskesseolukorda, saavad probleemiksvarem kokku lepitud tingimused,mida enne probleemina ei tajutudki.Kui näiteks soovitakse pikaajalisestkogumislepingust tööta jäädes rahakätte saada ja selgub, et ennetäht -aegne lõpetamine toob kaasa lisa-kulud ja maksusoodustuse tagasiar-vestuse või hoiuse puhul intressidestilmajäämise, võib see muidugi mee-lepaha tekitada. Samas pidanukstarbija ennast lepingu lõpetamisetingimustega kurssi viima juba ennelepingu allkirjastamist,” märkis ta.

Inimesed on enda hinnangulüsnagi tähelepanelikud ja enamastiei allkirjasta lepinguid huupi. 73%

küsitluses osalenutest küsib ennefinantsteenuse lepingu sõlmimistteenindajalt lisainfot ja loeb hooli-kalt läbi lepingu tingimused, 68%tutvub hinnakirjaga. „Siiski arvuta-vad vaid veidi enam kui pooled ela-nikest välja lepinguga seotud tuludja kulud, otsivad infot lepingu enne-tähtaegse lõpetamise või lepingu-tingimuste muutmise kohta ning

küsivad võrdlevaid pakkumisi. Seenäitab, et inimesed usaldavad pan-kasid, mõistavad erinevatest valiku-võimalustest vähe või lihtsalt eivaevu lisainfot otsima,” rääkisSuitsu.

Uuringust selgus ka, et iga kol-mas inimene soovib abi, et teadasaada, kas ja kuidas saab lepingutenne tähtaega lõpetada või lepingu-tingimusi muuta ning kuidas väljaarvutada lepinguga seotud tulud-kulud. Kõige vähem oodataksefinantsteenuste pakkujalt abi ja tugerahaasjade planeerimisel pere-eel-arvest lähtudes (15%). Väikese huvipõhjuseks on asjaolu, et rahaasjadeplaneerimine on Eestis vähe levinud– 42% inimestest pole kombeks sedateha, kolmandik inimestest teebplaanid kuni pooleks aastaks ja pike-maks perioodiks, aastaks on plaanidtehtud vaid 4%-l inimestest.

Küsitluse tegi Eesti konjunktuu-riinstituut telefoniintervjuudena 16-aastaste ja vanemate Eesti elanikehulgas septembris 2010. Küsitlusevalim oli 800 inimest. 1 Ärileht


Eesti kunstiakadee-mia tootedisainitudengid mõtlesidvälja erivarustusemaavärina ja üleuju-tuse piirkonnas töö-tavatele päästjatele,aga ka kannata nu -tele. Varustus onspetsialistide hinnan-gul sedavõrd hästilahendatud, et võikskasutusele võttakohe.

4 10. november 2010

Eesti tudengid disainisid päästjatele erivarustuse

Raivo [email protected]

Tudengitöödena valmis viis toodet –mitmesuguste taskute ja kinnitus-tega vest päästemeeskonna liikmele;ümberpaigutatavate taskute ningrihma-aasade ja karabiinikinnitu-sega rakmed; Maca bag’i nime kan-dev humanitaarabipaki kott, milleson ühendatud nii veekindel madratsvälitingimustes magamiseks kui kakanderiist humanitaarabi või muuvajaliku transportimiseks seljas;päästemeeskonna reisikott, kombi-neeritud magamismadratsi ja sääse-võrguga; jopetelk, mida saab kasu-tada veekindla jopena, aga ka tel-gina.

Tudengite kavandatud ideenäi-distega on rahul nii projekti tellijaAS-i Galvi-Linda juhataja AndresRebane, üliõpilasi nõustanud, mit-metes kriisipiirkondades töötanudEesti päästemeeskonna liige GertTeder kui ka projekti juhendaja pro-fessor Heikki Zoova.

Idee peale tuli Viljandi ettevõteGalvi-Linda, kes toodab kaitseväele,politseile ja matkajatele tekstiilistning sünteetilistest materjalidestvarustust. Kursusetöö valmiskevadel pärast Haiti maavärinatning kõik tooted olid ka selle traagi-lise sündmuse tagajärgede likvidee-rimise vajadusi silmas pidadeskavandatud.

Rebase sõnul on need ideed ette-võtte jaoks tehnoloogiliselt sobivadning projekt oli vajalik ka seetõttu, ettudengid vajavad tootedisaini õppi-miseks praktikat. „Kui Eesti või teisteriikide päästeametitel on huvi javajadus nende toodete järele, siisGalvi-Linda on valmis neid katootma,” ütles Rebane, kelle ette-võtte toodangu üks suurtellijaid onnäiteks Eesti kaitsejõud.

„Vesti, rakmeid ja Maca bag’ivõiksid päästjad kohe oma töösrakendada,” ütles katastroofipiir-kondades kuuel päästeoperatsioonilosalenud Eesti päästemeeskonnaliige Gert Teder. Tema hinnangulsaaks näiteks pritsmekindlate eri-otstarbeliste taskute ja pudelikotigarakmeid väga edukalt kasutada Ees-tis päästetöötajate varustusena met-satulekahjude kustutamisel ja õli-reostuse korjamisel. Kogenud mis-sioonil olija pidas Klaarika Sinimere,Kertu Rattasepa ja Merle Visakudisainitud, päästemeeskonna liik-metele mõeldud vesti nägusaks jahindas seda kõrgelt just põhjalikultläbimõeldud eriotstarbeliste tasku-

lahenduste poolest. Väga huvitavaksideeks peab ta katastroofipiirkonnasabi saajatele mõeldud Maca bag’i,mis sobib ehitusmaterjali, toidu,küttepuude tassimiseks või kamagamisaluseks.

Päästemeeskonnaliikmele mõel-dud vesti ühe disaineri Merle Visakusõnul oli kõige keerulisem teha vestsobivaks nii meestele kui ka naistelening et see näeks välja soliidne, ole-mata kandja vanusest, pikkusest jakehaehitusest. Katsetamist oli vägapalju. Tema sõnul oli palju abi GertTederi loengust, kes andis ülevaate,millised vajalikud asjad peaksid igalpäästetöötajal kaasas olema, milli-sed neist esemetest peavad olemakiirelt ja kergesti kättesaadavad, mil-lised peidetud, millised eriliselt tur-vatud jne.

Disainitudengi Klaarika Sinimeresõnul on sellised projektid üliõpilas-tele kogemuste omandamiseks vägakasulikud. Ta lisas, et ühisprojektidannavad mitmekülgse suhtlemisko-gemuse, mis on väga vajalik, etpärast kooli tööle asumisel end kind-lamalt tunda.

Tederi sõnul üllatas teda tuden-gite professionaalsus ja teemagakurssi viimise oskus: valmistada too-ted pelgalt teoorialoengut kuulatesise kriisipiirkonnas käimata.

Teder on tudengite ideid presen-teerinud päästeameti kolleegidelening välismissioonidel osalejatele.Lähiajal pole Eesti päästeametilsiiski veel plaanis neid tooteid tel-lida. Küll soovitas ta Galvi-Lindamüügimeestel näidistega käia välis-messidel. Kogenud päästja hinnan-gul oleks sellisel erivarustusel kind-lasti turgu. Tudengid näevad neiletoodetele rakendust ka mujal – mat-kamisel, jahinduses ja kalanduses.

Andres Rebase sõnul plaanibGalvi-Linda projektis osalenuddisainitudengitega ka edaspidi koos-tööd teha.

Kunstiakadeemia tootedisainiosakonna dotsendi Sixten Heid-metsa sõnul on just EAS-i innovat-siooniosakute toetused väga tõsiseltinnustanud ettevõtjaid tegelematootearendusega. Innovatsiooni-osaku programmi raames on väike-või keskmise suurusega ettevõtetelvõimalus taotleda 50 000 krooni(3195 eurot) toetust, tegemaks too-dete ja teenuste arendamisel koos-tööd kõrgkoolidega. Toetust sai kasee projekt. 1

Üks toodetest –Maca bag’i kott, mis onnii veekindel madrats kui kaabivahend vajaliku tassimiseks.

FOTOD: EKA


JATKUB KOIGILE!

Pingul tais jopesid

www. .com/hawaiiexpress

www.hawaii.eeTALLINN Hawaii Express Pirita 639 8507, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express

Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 447 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Leola 61, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express

Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ

Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Vabaduse 2/4, 53 333 106, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541. Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.


6 10. november 2010

Eesti ühe jõukama mehe Venemaaltegutsev toidupoekett O’Key notee-riti novembri algul Londoni börsil,aktsiapakkumisega saadi kokku 161miljonit dollarit (enam kui 1,8 mil-jardit krooni, 115 miljonit eurot).

Aktsiapakkumise järgi saab ette-võtte koguväärtuseks hinnata 2,95miljardit USA dollarit (üle 33 miljardikrooni, 2,1 miljardi euro), esmapak-kumisega kahanes Hillar Tederi osa-lus firmas seniselt 11 protsendilt 7,3protsendile. Lõviosa aktsiamüügistteenitud rahast suunatakse poeketiedasisse arendamisse Venemaal.

•• Praegu teil Eestis aktiivset tege-vust polegi?Meil langes Eesti asi ära seosesRocca al Mare ärimaja valmimisega– see oli viimane asi, mida me siintegime. Oleme viimased kaks aastatEestis asju koomale tõmmanud jasohu kinni jäänud asju ükshaavalvälja tõmmanud.

Tundub, et selle aasta lõpuks saabsiin kõik vanad asjad ära klaaritud.Parem on ikka teha seda, millest isearu saad. Meie ala on kaubandus-kinnisvara arendamine, seda äri masuudan kontrollida.•• Kui sügavalt olete sukeldunudkaubanduse opereerimisse?See on nüüd asi, millega tegelevadvenelased. Nõukogu esimees on külleestlane Heigo Kera, kes oli ideoloo-giline isa. O’Key direktorite seas oninimesi, kes on 30 aastat töötanudmaailma juhtivates hüpermarketi-kettides ja on eestlastest targemad.•• Kuidas erineb Eesti kaubandusVenemaa ja Ukraina omast?Ega väga suurt vahet pole. Kauban-duse poolest alustasime ühelt pul-galt, sest seda tegelikult polnudüldse. Kui Nõukogude aeg sai otsa,siis olid universaaltoidupoed 1000ruutmeetrit suured ja linna keskel oliüks kaubamaja. Kõiki teisi – büroo-sid ja tootmishooneid – oli siiski pii-savalt olemas.

Eestis ei jää kaubanduskeskusedtühjaks. Pigem jäävad tühjaks kesk-linna äripinnad, mida renditaksevälja 130–150 krooniga (8,3–9,6eurot) ruutmeeter. Kaubanduskes-kused pakuvad samal ajal ruutmeet-rit 300 krooniga (19,2 eurot).•• Mis siiski muudab suured kauban-duskeskused, kust millegi vajalikuleidmine mõjub lausa kurnavalt, niiedukaks?Inimesed tahavad lihtsalt seal aegaveeta. Minu arvates võiks kauban-

duskeskusesse kiriku ka teha. Eestisvaba aja veetmist kaubandusega veelväga palju kokku ei panda. Tore, etkeskustes on restoranid – neid võiksolla rohkem kui kiirtoitlustuskohti.

Venemaal aga peab vabaajakes-kus olema liuvälja, rollerdroom’i jaisegi bowling’uga, et see sarnanekslõbustuspargiga.

Ukrainas teemegi kolmekordseidkeskusi, kuhu võib sisse panna isegifitness’i. Spordiklubi võtab koos bas-seiniga enda alla 5000 ruutmeetrit.Samas ei anna fitness kaubandus-keskusele palju juurde. Inimene eilähe spordiklubisse lihtsalt pullipärast. Ühte keskusesse joonistameka veepargi sisse.

Tallinna Rocca al Mare keskus onka põhimõtteliselt perede nädalava-hetuse veetmise keskus, kuid slaavimõttes tuleks veel kõvasti seda vabaaja teemat juurde panna.•• Kui palju on siin tegemist slaavihingega, kui palju miljonilinnamõjuga, kus perekonnal kulub üksnessuurte vahemaade tõttu terve päevpoeskäimise peale?Eesmärk on, et inimesed saaksidvõimalikult palju ühest kohast kätte.Kõrtside, kirikute ja poodide kont -sentratsioon peab olema nii suur, ettasub neid ühte kohta teha.

Vanasti oli mul üks tuttav, kesmüüs turul lilli. Kõik müüsid valgeidja siniseid seemneid, aga tema lasivälismaalt tuua ka mingisuguseidvärvilisi seemneid. Kuigi värvilisikeegi ostnud, oli tuttav veendunud,et ostjad tulevad tema juurde justselle pärast, et tal on ka värvilisi.Kaubanduskeskuses on samamoodi.Inimene läheb sinna, kus tundub, etkõik kaubad on olemas.•• Kuidas selline lähenemine kauban-duskeskuste planeeringut mõjutab?Me kavandame oma uusi kauban-duskeskusi nii, et ühel korrusel oleksvähemalt 500 meetrit jalutusruumi.Kui oled kolmel korrusel ära käinud,siis oled juba poolteist kilomeetritjalutada saanud. Praegu arutlemeselle üle, kui palju on vaja kauban-duskeskusesse loodust sisse lasta.Võib-olla on õige inimene väliskesk-konnast täiesti ära lõigata, et temaajataju eksitada. Kui külastaja lähebvälja päikesevalguse kätte, siis tamärkab, et õhtu hakkab kättejõudma ja tuleb hakata kojuminema.

Peab olema nii, et kui sul polegipalju raha, siis sa saad ikkagi kau-banduskeskuses aega veeta.

•• Kui Londoni investorid on valmisVenemaa kaubandusketti suuri sum-masid tooma, siis kõlab see jõuliseavaldusena Venemaa majanduse väl-javaadete kohta.Londoni investorite seisukohalttasub Venemaal investeerida üksnesmaavaradesse ja tarbimisse. Maava-rade juurde ei lasta kedagi või onsummad liiga suured. Poliitilised ris-kid on suured: täna on litsents, agahomme võib-olla ei ole. Me ei kujutaEestis ka ette, et lätlased tuleksidmeile põlevkivi kaevandama.

Tööstuses on lood samuti keeru-lised. Kui sa ostad suure tööstusette-võtte, kulutad selle ülesehitamiselepalju raha. Ukrainas võid sellest liht-salt ilma jääda, kui oled turu kokku-kukkumise tõttu inimesi vallanda-nud. Ettevõtte erastamisega kaasne-vad muu hulgas ka tööhõive kohus-tused, mille täitmata jätmisel võe-takse ettevõte sinult ära.

Ukrainas pole keegi selliseidähvardusi teinud, kuid tööstusette-võtteid suudavad osta üksnes Mit-tali-sarnased hiiglased või Hiina rii-gikapitalil põhinevad ettevõtted, kel-lel on riigi tugi taga.

Investorid, kes käivad välja 40–50miljonit dollarit, kardavad sedapoliitilist riski ja tulevad O’Keysse.Raha pannakse ettevõttesse, miskasvab ja millega midagi ei juhtu.Seega tarbimisse, mille alus on toi-dupoed.•• Kaubanduskinnisvara arendaminepole Venemaal samuti nii pilvitutegevus. Alles võitles IKEA Vene-maal etteheidetega, et ta on keskusiebaseaduslikult avanud. Samal ajalootasid nii kontrollijad kui ka admi-nistratiivvõimud investorilt mingisu-guseid mitteprofiilseid lisainvestee-ringuid.IKEA võttis käsile hästi rahamahukaformaadi ja hakkas tegema 100 000-ruutmeetriseid keskusi. Ükskõik kasteed 10 000-ruutmeetrise või suu-rema, projekteerimise vaev on ühe-sugune. Vaid rahaline risk on suu-rem. Väikest asja ehitad 12 kuud.Suuremat, ükskõik kui suur ta kapoleks, ehitad 18 kuud.

IKEA-l oli vaja hakata oma paarimiljardi dollari suurust iga-aastastkasumit kusagile investeerima. Klas-sikaline nõuanne soovitab hoidateenitud tulust kolmandiku rahas,kolmandiku kullas ja ülejäänud kol-mandiku kinnisvaras.

IKEA-l oli piisavalt raha, Vene turgoli tühi ja nemad panid kaubandus-

kinnisvarasse. IKEA, kes on tõenäo-liselt suurim kaubanduskinnisvaraarendaja Venemaal, korjab Vene-maalt praegu renti kokku ligi 900miljonit dollarit aastas, kuid tal onvaid 15 objekti.•• Mis annab kaubanduskinnisvaralenii suure eelise?Tallinnas City Plaza all on 1200 ruut-meetrit maad, mida suudab igaüksosta. Küsimus on selles, kes suudabsinna ehitada kuuekorruselise, kes20-korruselise maja. Büroode ja ela-mute juures saab turg kiirelt täis.Kõige väiksem ühik, millega saadopereerida, on korter, mis on jõuko-hane igaühele. Järgmisena tulebmingisugune kontorihoone ja seejä-rel suur kaubanduskinnisvara. Midasuurema kaubanduskeskuse teed,seda lollikindlam välja tuleb. Algusesvõtad suured riskid, kuid hiljem töö-tab nagu kellavärk. Üldjuhul sinnalähedale enam teist samasugust eitehta, sest kaupmehed lihtsalt ei tulekohale – nad saavad aru, et hakka-vad iseendalt kliente ära võtma.

Korterit välja rentides teenid neli-viis protsenti aastas, mida pole justväga palju. Muidugi, kui inflatsioonläheb nelja-viie protsendi peale, siison parem raha hoida korteris kuipangas ühe protsendi peal. Kinnis-vara on ise inflatsiooni vastu kaits-tud, sest ehitushind tuleb sellelejärele. Kui su tootlus on viis prot-senti, siis 10–20 aasta pärast mahamüües saad kaks korda nii paljutagasi, kui sisse panid, sest kõik uus,mis ehitatakse, on nii palju kallim.

Kontorite puhul, kus risk on suu-rem, teenid seitse protsenti. Kau-banduskinnisvara puhul on teenis-tus ligi 12 protsenti. Meie suudakskaubanduskinnisvara sektoris võtta100 miljonit eurot ja garanteerida 10protsenti tootlust paugupealt. Liht-salt ehitad tühjale kohale mingi kau-bamaja ja 15 protsenti tuleb lõdvalt,10 protsenti on absoluutne miini-mum.•• Kas te kavatsete midagi uut kaEestis teha?Kaubandusturg pannakse 10–15aastaga täis. Rocca al Mare avati 1.augustil 1998. Pärast seda avati Kris-tiine keskus. Esimene Maksimarketseal võpsikus tehti vist 1994. Viimasekahe aasta jooksul pole juhtunudmitte midagi. Mina mõtlen, etmidagi tasuks ehk teha Viimsi poole,kus meil on veel üks krunt. Kuid sealon krunte ka teistel, küsimus onainult rahas. Tegelikult võiks teha

Andres [email protected]

Novembri algul Lon-donis VenemaaO’Key kaubandusketiaktsiaid edukalt müü-nud Hillar Teder kaa-lub investeerimistIndiasse ja Hiinassening võib-olla pärastseda ka Eestisse – näi-teks katusega kaetudkvartali rajamist.

Hillar Teder: annan pärastO’Key börsile minekut raha kõikidele erakondadele


•fitEekpmsinsfias•leOsKdalekmtua

odpTg•JKejanUso

plese•mkvsnMk•sPoto•KjusL•tEVjõeptäp•

10. november 2010 7

www.wuerth.ee

ühe keskuse veel südalinna sadamapiirkonda, mõeldes kõikidele nen-dele ristlusturistidele.

Formaadid hakkavad kasvama.Kui me Rocca al Maret tegime, siisküll meelitasime ühte elektroonika-poodi, et ta võtaks 200 ruutmeetriasemel 400. Mujal maailmas jaMoskvas võtsid 3000 ruutmeetrit.

Kui me tuleme Venemaa juurdetagasi, siis Vene operaatoritest olemesuuruselt kolmandad. Seal on Mag-niit, X5, kes on suuremad. Kuidhüpermarketite formaadis olemekõige suuremad.•• Milline on kaubandusäri peaminearengusuund?On tunda, et hüpermarketid hakka-vad oma pindala poolest vähenema.Meie omad – O’Key juhid – istusidkogu aeg selles hüpermarketite for-maadis ja nüüd on hakanud tegemaka supermarketeid. Aeg näitab, kassee on õige.

Seda on näha ka Tallinnas.Alguses oli siin Rocca al Mares suurCitymarket, mis müüdi mahaRimile. Uus omanik tegi poe pooleväiksemaks ja rentis teise poole Jys-kile välja. Operaatoril pole kasulikigasugust kaupa müüa ja pindakinni hoida.

Hüpermarketite formaat onPrantsusmaalt välja kasvanud. Car-refour tähendab ristmikku ja vene-lased võtsid oma suure kaubandus-keti Perekrjostok just sealt. Carrefourtegi kaubamaja ühele korrusele jalinnast välja. Linnas pidi kaubamajaruumipuudusel olema neljal kuniviiel korrusel.

Võidki teha kaubamaja linnas2000-ruutmeetrisele krundile. Kõigeüles paned need, kes ei jaksa rentimaksta, nagu mänguasjade ja raa-matute müüjad, sinna vahepealepead panema naisteriided, et rahvaslihtsalt üles läheks. Naised lihtsaltlähevad üles.

Prantslased müüsid linnaäärse-tes Carrefourides autokumme ja esi-kumööblit. Eestis ühes hüpermar-ketis ei peaks sellist kaupa müüma,kui kõrval asuvad spetspoed. Võib-olla kolm-neli eri telerit, sellist oda-vat, mis maksaks 200 krooni (12,8eurot) ja mille saaksid suvilasse sõi-tes kiirelt kaasa haarata.•• Odavaim teler maksab ikka vist2000 krooni (127,8 euro) ringis.Mina küll ei usu, et teler nii paljumaksab. Ostsin eile lastele DVD-mängija – 700 krooniga (44,7euroga) sain. Nojah, teler võib-olla

maksab tõepoolest 2000 krooni(127,8 eurot). Ma pole lihtsalt niikaua telerit ostnud. Korralik telermaksab vist ikka 10 000 krooni(639,1 eurot) või äkki 7 000 krooni(447,4 eurot)?•• Kuidas kaubandusse investeeri-mise üldine mõttekäik töötab?Üldjuhul saad kaubandusse inves-teerida siis, kui on võtta jubakümme aastat tegutsenud kaup-mees, kelle äri on stabiilselt kasva-nud ja kasumlik. Keegi ei investeeriettevõttesse, mis ei too kasumit.Investorid tahavad osta selliseidettevõtteid, kus kasv toimub uutepoodide arvelt. Vanadesse väljaku-junenud ettevõtetesse raha pannesvõid sa oma dividende jäädagiootama.

Väljakujunenud ärikeskkonda-des, näiteks Londonis, kus on isegikaupluste omavaheline väikseimvahemaa seadusega paika pandud,saab äri kasvada üksnes siis, kui ini-mestele tuleb raha rohkem taskusse.Kasv on väike – viis protsenti aastas.

Kuid arenevatel turgudel on asjadteistmoodi. Venemaal kasvasidvanad poed 8–12 protsenti, aga ette-võtted kasvasid 30–35 protsenti uutepoodide tegemise arvelt. Siin peitubsee rosin, miks tasub sellesse ette-võttesse investeerida – kui sa näed,et arengudünaamika on hea ja tasaab hakkama uute poodide tege-misega. Arenevatel turgudel pead saolema ühtaegu nii kõva kaupmeeskui ka kõva kinnisvaraarendaja.

Kui sa oled kõva kaupmees, agavilets arendaja, siis saad osaledaüksnes konkurssidel. Kujutage etteolukorda, kui kaubanduskeskuseavamisel korraldatakse viie kaup-mehe vahel sõda, et kes rohkemmaksab. Niimoodi tõmmatakse sel-lel kaupmehel kohe alguses püksidmaha ja ta ei teeni lõpuks suurtmidagi – Eestis on sageli nii juhtu-nud.

Isegi siia Lasnamäe veerelepakuti omal ajal üürihinda 170–200krooni (10,9–12,8 eurot) kuus ruut-meetri eest. Selle pealt ei saa häidtulemusi näidata, sest juurde pan-nakse aastas kolm protsenti kasvu.Inflatsioon tasakaalustab selle, kuidkaupmehel pole lihtne.

Kaupmehe oma arendaja peabsuutma osta õiged krundid ja sõl-mima kõik vajalikud lepingud. Välis-maalastel tavaliselt seda oskust eiole, mis annab kohalikele sogasesvees ujumise eelise.

FOTOD: TERJE LEPP


8 10. november 2010

•• Mida te leidsite Hiinast, kus alleshiljuti lausa iga kuu käisite?Selles mõttes on Hiina suhteliseltlihtne riik, kus kasv on lihtsalttohutu. Inimeste maalt linna koli-mine toimub seal tohutu kiirusega.

Ühel perioodil käisime kord kuusShanghais, et seda piirkondatundma õppida. Nemad koostavadterve linna arengukava järgmiseks20 aastaks. Linnavalitsusest öeldaksesulle, et hüpermarketite krunte onmeil 14 ja kodupoodide krunte 52 –tere tulemast, lööge labidas maasse!

Arendajad, kes Shanghai ümbru-ses tegutsevad, ehitavad heal aastal25 miljonit ruutmeetrit kaubandus-pinda, halval aastal 20 miljonit.

Inimesed tulevad maalt, riikannab neile korteri. Korter poleodav, maksab ligikaudu 2000 dolla-rit ruutmeeter. Riik annab arenda-jale maa ja inimesele laenu. Maadeja trasside ehitamise eest võtab riikomakorda ära ligi 500 dollarit. Hoo-ned on moodsad, kolmeliikmeliseperekonna elamispinna norm on100 ruutmeetrit. Järelikult inimenesaab kohe riigi ees võlglaseks, kau-banduses kulutamiseks palju üle eijää, kuid inimesed on hästi usinad.•• Kas hiinlased on siis nii jõukad, etsuudavad kaubanduse kihama lüüa?Ühe mikrorajooni poe ehitamisegasaad endale ligi 30 000 kundet. Öel-dakse, et hüpermarketi jaoks on vajaligikaudu 50 000 elanikku. Needtalupojad, kes linna tulevad, onalguses vaesed, kuid usinad. Seetähendab, et perspektiivis eladmoosi sees, kuid sul peab olemaraha, et ehitad poe üles ja hoiad sedasenikaua üleval.

Sellepärast algasid kaubandus-pindade arenduste rendihinnadShanghai piirkonnas 80–100 kroo-nist (5,1–6,4 eurot) ruutmeetrikohta.•• Millal te hakkate Shanghais poodeehitama?Ilmselt mitte kunagi. Ressurssi jahasarti võib-olla jätkuks. Samas,ühegi asjaga ei tohi hulluks minna jateha tuleb seda, milles ennast kind-lalt tunned. Inimesed tahavad igalpool maailmas ühtesid ja samu asju.Üks suur üleilmne arendaja Multiläks kolm aastat tagasi Türki. Kõikolid väga skeptilised, sest türklasedon harjunud ostma turult ja ajaloo-

listel põhjustel ei tule kaubandus-keskusesse kedagi. Kuid nüüd tulebinimesi nagu murdu.

Võib-olla nii kahe aasta pärasthakkame tõepoolest Hiinas midagitegema. Kuid pigem võib India meiehuvide keskpunkti kerkida, sest sealräägib igaüks inglise keelt, mis onmeile arusaadav.•• Ukraina on jätnud poliitiliselt vägaebastabiilse mulje. Kas Ukraina ette-võte võib ka börsile jõuda?Äri puhul on oluline vaadata, kusseda on mugav teha. Meie soovimeäri ajada seal, kus me mõistame ini-meste mõttelaadi ja kus pole keele-barjääri. Venemaal ja Ukrainas onkohti, kus võib äri teha. Küll ja küll.Isegi Eestis võib äri teha.

Kui me varem mõtlesime, et teekssellistes väiksemates keskustes, kuselab vähemalt miljon inimest, siisnüüd tundub, et suure tõenäosusegavõiks hakata Moskvas midagitegema.

Pärast Juri Lužkovi lahkumist lin-napea ametist võib seal hakata pealemingisugune maa erastamine. Näi-teks Peterburis ei toimunud aastaidtagasi mitte midagi, sest maa ruut-meetri hind oli erastamisel 200 dol-larit. Kui nad vähendasid hinda ligi30 dollarini, siis läks areng tohutuhooga lahti.

Ettevõtjad ei taha arendada ren-dipindadel, sest neil pole siis kind-lust, kas asi võetakse käest ära võihakatakse administratiivsete meeto-ditega rendihinda üles kerima. Välis-maalastel on maad riskantne osta,sest nad ei tea, kas sinna saab majapeale osta. Sellepärast on välismaafondid valmis väga suurte summadeeest ostma valmis hooneid.

Meie äriloogika Ukrainas on sel-line, et uute arenduste arv ei tohiületada veerandit juba valmis oleva-test objektidest.

See ettevõte, mida me praeguUkrainas igasuguseid fonde sissevõttes arendame, oleks ka mõistlikpaari aasta pärast börsile viia.•• Kas Ukrainat vaatavad Euroopainvestorid sama loogikaga naguVenemaad?Ukrainasse suhtutakse nagu Vene-maasse, aga arenguperspektiivigamiinus viis aastat. Samas tulebarvestada sellega, et linnad jäävadlinnadeks ja nendega ei juhtu mitte

midagi. Moskva-Peterburi-Kiiev-Odessa on juba Nõukogude ajastneed neli olulist tegijat. Meie pool-dame, et ka praegu tasub pigemminna Kiievisse kui VenemaaleNižni Novgorodi.•• Miks on vaja oma arengut piirata,kui raha ja võimalusi on?Multil, mis on Ukrainas meistkümme korda suurem, juhtus järg-mine lugu. Kui algas kriis, siis neil olipooleli 60 objekti. Raha, mis oliuutesse asjadesse investeeritud, olitohutu. Kui sul jääb 60 asja korragaseisma, siis pole see enam üldse nal-jakas.

Olen väga tugevalt veendunud, etarendamises tohib hoida vaid vee-randi ärist. Kui meie oma ettevõtetteeme, siis püüame vaadata, kuidasme võimalikele fondiinvestoriteleväljastpoolt paistame.

Tuleks teha ettevõte, kellel onhead suured kaubamajad. Tuleksteha kaubamaju, mis pole väikse-mad kui 30 000–40 000 ruutmeetrit.Suuruse nõuet põhjustab asjaolu, etsul on kaubamajas üks osa ankur-rentnikke, kes maksavad vähe. Kuiainuüksi toidupood võtab enda alla5000 ruutmeetrit, siis 10 000-ruut-meetrist keskust lihtsalt pole mõtetteha, sest teenimise kohti jääbväheks.

Samal ajal peaks renditavat pindaolema umbes 75 protsenti. Kui sulon 30 000 ruutmeetrit, siis rendi allaläheb 22 000 ruutmeetrit. Kui sa sel-lest 5000 annad toidupoele, siis eisaa enam võtta sisse näiteks Zarat.Kui võtad veel mõned tuntud brän-did sisse ja paarile tuhandele ruut-meetrile mõne elektroonikamüüja,siis seda pinda, millega natuke roh-kem teenida, jääb väga vähe.•• Kuidas marketi pinna jagaminerentnike vahel otsustatakse?Kui hüpermarket küsib 25 000 ruut-meetrit pinda, siis me püüame ta10 000 peale ära mahutada. Siisvõtad Marks & Spenceri, Inditexi javeel mõne suure kaubamärgi, midasaab panna läbi kahe korruse. Eestiturul on nendest vaid Marks & Spen-cer. Nende lahendused on standard-sed, nemad teavad oma väärtust jaeriti palju maksta ei taha. Sellisedankurtegijad, nagu näiteks ka NewYorker maksavad teistega võrreldeskeskeltläbi poole vähem sama pinna

eest. Sellepärast ei saa neid paljuvõtta.•• Mõni aeg tagasi kirjutasid Ukrainakaupmehed Hillar Tederi vastu kae-bekirja, et kaubatarnijaid on petetudja raha ei maksta välja.O’Key Ukrainat kui hüpermarketit eiole olemas, tegeleme vaid kinnisva-raga. Meil oli mõte, et O’Key kau-banduskett läheb Ukrainasse. Siissee mõte mõeldi ümber, et lähmesiiski Moskvasse ja Ukraina äri tulebmaha müüa.

Meil olid ka ostjad, kuid see jäikriisi ajale. Panime kõik Ukrainakauplused kinni ja rentisime välja.Me klaarime neid asju siiamaani,sest meil puudus arusaamine, kuipalju seal kellelgi neid nõudeid on.Üks inimene korjab nõudeid kokku.

Põhjus oli selles, et kui kriis puh-kes, siis välismaalt palgatud juht-kond jooksis lihtsalt laiali. Omanikelpuudus informatsioon, kellele kuipalju võlgu ollakse. Nüüdseks onmakstud ära palgad inimestele, kesseal töötasid. Tõenäoliselt olemeveel kellelegi võlgu, kuid sealne kordsätestab, et arvestada saab sellega,kes õigel ajal avalduse esitab.

Hankijate puhul on mõne aval-daja suhtes hakanud tekkima tunne,et tegelikult ta polegi meile kunagimitte midagi hankinud. •• Kas O’Key kaubanduskett võibUkrainas uuesti üritada?Eesmärk on see, et panna ühel het-kel ettevõttesse raha juurde ja sedakaubamärki seal hakata hoidma. KuiVene O’Key tahab sinna ühel hetkelminna, siis tal on plats valmis. Loo-gika on selline, et me ei saa hakataoma olemasolevate klientidega isekonkureerima.

Kavatseme Ukrainas praegu tõstakinnisvaraettevõtte aktsiakapitali 60miljoni dollari võrra. Osa võtameVenemaa O’Key IPO-st, osa panemeise juurde, otsime rahvusvahelisiinvestoreid juurde. Kavatseme hoidaproportsiooni, kus kaks kolman-dikku kuulub arendajale ja kolman-dik finantsinvestorile.

Meie katsume ühe hooga minna100 miljoni dollari suuruse renditu-lust teenitava aastakäibeni. Kuitahame kasvada seal, mitte väljaminna, siis on IPO parim lahendus. •• Kuhu te kavatsete Ukrainas edasiminna?

Kavatseme teha rohkem Kiievis jaregioonides rohkem ei pinguta.Ukrainas on kaks objekti, midatahaksime osta. Üks on nn green-field, teise peal asub mingisugunevana kola. Üks kuulub kohalikuleoligarhile, kes sooviks meiega koosteha. Kuid kohalikud oligarhid onkõik sellised rasked persoonid, kel-lega kokkuleppele jõudmine onraske. Rohkem pakub huvi leida ükstore partner ja teha midagi Moskvas.•• Kui laialt kavatsete Moskvas ettevõtta?Moskvas on asjad nii kallid, et tasuksette võtta üks koht. Tuleks leida koht,mis poleks metroojaamast kauge-mal kui 300 meetrit.

Kaubandusäri puhul on olulineteatud kontsentratsioon, mis mõju-tab kauba vedu ja logistikat. Kui satoimetad Kiievi või Dnepropetrovskiümber või Peterburi ümbruses, siiskatad oma äri piirkonna tunni ajapikkuse lennusõiduga. Sa ei peategema mingisuguseid logistikakes-kusi, sest asjad lihtsalt veetakse sullekohale.

Kui saad 46 miljoni elanikugaUkrainast aru ja tõstad Ukrainakaardi Shanghai kohale, siis samaspiirkonnas elab võib-olla 100 miljo-nit elanikku. See pole selline kolos-saalne mastaabivahe, millest enamaru ei saa. •• Miks andsite käest ära Admirali-teedi basseini? Kas teil on plaan sel-les kohas veel midagi arendada?Aasta tagasi oli meil siin suhteliseltpalju kohustusi, mis olid seotudpankuritega. Pankurid on loomultahned ja arad. Kui turud on viletsasseisus, saab argus võitu ja pankuridhakkasid heal ajal ahnusest laialijagatud raha oma kõhu alla tagasikraapima.

Me ütlesime küll, et aasta möö-dudes on meil plaanis VenemaaO’Key IPO, kuid senimaani oli vajamaksta intresse. Meil õnnestus leidakunde, kellel oli tollel hetkel 20–30miljonit krooni (1,3–1,9 miljoniteurot) vaba raha, sai pangast kalaenu peale. Meil on uue omanikugakokkulepe, et kui me selle aastalõpuni ütleme, siis saame sinna tel-lida mingi 40 000-ruutmeetrise asja.•• Urmas Sõõrumaale kuuluv Roter-manni keskus kuivab, sest kõrvalasub üks tühermaa. Mida ja millal


10. november 2010 9

kavatsete Admiraliteedi basseiniäärde ehitada?Vahepeal hakkas seal peale ooperi-teatri jutt, kuid ilmselt pole see riigiprioriteet. Kindlasti on kohti, kus riikei pea kellegi käest hakkama teatriehitamiseks maad ostma.

Riik ja linn peaksid mõtlema inf-rastruktuuri peale. Kindlasti on hea,kui sinna tuleb linnavalitsus, kuidsee ei too piirkonda elu juurde, sestmeil on e-riik. Maailmas on küllaltnäiteid, kus linnavalitsus on ehita-tud linna kõrvale metsa ja ta ongisinna üksinda jäänud.

Tähtis on sadama elu, et Tallinkilläheks hästi. Samuti peaks Admira-liteedi basseini äärde käima ühissõi-dukid. Need bussid ja trollid, mispraegu pööravad Balti jaamas otsaringi, tuleks tuua sadamasse.

Balti jaam pole enam mingi siht-koht. Sadamast sõidab vaid buss nr2 Mõiku, mis on selgelt vähe. KoguÕismäe ja Mustamäe suund peaksalguse saama sadamast. Kui Lasna-mäe suund on Viru keskuse all, siiskaugus sadama terminali oleks ligi600 meetrit. See paneks rahva tege-likult selles piirkonnas liikuma.

Rotermanni keskus on väga šeff,aga parkimise asi on seal väga segane.•• Olen kuulnud Sõõrumaa kurtmist,et Rotermanni keskus läheb fengshui reeglitega vastuollu.Feng shui’ga seal muidugi midagipistmist ei ole. Sa lihtsalt ei leia põh-just sealt läbi minna ja ta on liigaväike. Pole kuigi palju huvitavaidasju. Rentnikke pole kuigi palju, agarenti see-eest pead küsima rohkem,sest ehitati kallil ajal.

Kuid Sõõrumaa on siin üks tore-damaid mehi, suure südamegainimene, kes siin rahva jaoks kamidagi teeb. Eks see Rotermannikvartal ongi ju rahva jaoks tehtud.

Kui sadamasse teha, siis suur kin-nine kaubamaja. Võib ju katta täna-vad katustega, et inimestel oleksmugav, kuid siis tekivad tuulekori-dorid, kui asi otstest kinni ei ole.

Oleme küsinud eri kontsept-sioone. Üks lahendus on teha kin-nine kaetud kvartal, mida ümbritse-vad elamud ja bürood. Kogu tänavafront peaks tänavaga suhtlema. Kuisul on vaid kaks sissekäiku, siis onümber maja üpris nõme käia. Virukeskus ei näe ka kuigi hea välja, kuidvälisfassaadi võib näiteks kuuemeetri sügavuselt teha kontorid jaülemistele korrustele korterid.

Mina pooldan seda Londonilahendust, kus iga kuue meetritagant on mingi uus äri, mis üldiselton toitlustuse, piletimüügi või mõnemuu teenusega seotud. Niimoodi ontänaval huvitav käia.

Tallinnas tundub otsides, et söö-gikohti justkui oleks, kuid meie fas-saadid ei ole kuigi kõnekad, ei mõjumöödujale ligikutsuvalt.•• Millal kerkib Rocca al Mare kõrg-hoone kõrvale teine samasugune pla-neeritud maja?Tõenäoliselt seda teist maja ei kerkimitte kunagi. Kui siit vaadata üks-kõik millisest küljest, võtaks teinemaja olemasolevalt vaateid ära.

Mingi viiekordse maja võiks siiateha, mitte kõrgema. Plaani järgi piditeine kõrghoone tulema sama põhi-plaaniga, kuid see pole majandusli-kult kõige otstarbekam. Keerulisekujuga majaga on rohkem kulusid,see sobib lõpuks pigem sellisteleloomingulistele kollektiividele nagunäiteks arhitektid. Kasulik büroo-hoone, mis võimaldab teenida 25protsenti aastas, on ikkagi neliküm-mend korda nelikümmend meetritkuubikujulise põhiplaaniga.•• Teil töötab Eestis kolm inimest.

Millal võiks Eestis hakata asjad nii lii-kuma, et teie investeeringud siiatuleksid ja teil rohkem töötajaidoleks?Mina vaatan pigem imetlusega, kuihästi Eestil siiamaani on läinud.Sisemajanduse kogutoodang jaostujõud kasvavad. Kuid ma polekindel, et need näitajad peaksid veelkordi tõusma. Kui me hakkasimeVenemaa ja Ukraina turul tegut-sema, siis Eesti sisemajanduse kogu-toodang oli praegusest üle kümnekorra väiksem. Mina ei näe, et seepeaks nüüd lühikese aja jooksul kakskorda tõusma, et olla samasugunemingisuguste eriti ägedate riikidega.

Tasapisi hakkab tõus tulema. KuiEuroopa oleks üks riik, siis suures rii-gis jääb äärealadel seda rikkust ikkavähemaks kui keskpaigas. See onnagu liivakuhja efekt.

Meile võiks olla huvitav leida Ees-tis mingisugune nišitoode. Ma polekindel, et me sadamas selle Riversi-de’i jaoks kõige suuremaks tellijakssaame. Kui meil nüüd mingi rahatekib, kui saame kokkuleppelenende fondidega, kes meile tulevad,siis võtaksime ühe Tallinna projektika. Kas mõne kaetud kvartali võimidagi muud toredat. See on vaidkokkuleppe küsimus.

Eesti häda on väiksus ja vähesedtootmisvõimsused. Kui tellime pro-jekteerimise, siis Soomest, kus inse-neribüroos on 600 inseneri. Eestistöötas suures büroos 20 inseneri.Suurel tellijal on vaja asju ruttusaada. Ka praegu võtame asju, midasaaks tellida Eestist, hoopis Londo-nist, sest suured ettevõtted suuda-vad hoida tempot.

Kui me Eesti arengus perspektii-vis saavutaksime 75 protsenti Soometasemest, oleks väga hea. Kuidpigem jääme Soomega võrreldes 50

protsendi peale. Inimesed ju lähe-vad ka Eestist ära.•• Kas teie meelest on see draama,kui inimesed Eestist ära lähevad?Minule teeb see hirmu, kui kuulenpoole kõrvaga, kui palju mõne ajapärast pensionidele raha kulub.Venemaal on juba pensionidele teh-tud kulutustega mindud üle võlli,mis pole tulevikus jätkusuutlik. Kuisul on oma valuuta, siis on seda või-malik kuidagi manipuleerida, agameil polegi juba praegu enam omavaluutat.

Mul omalgi on hulga lapsi. Kes onŠveitsis, kes õppis vahepeal Londo-nis. Naised, kes lähevad, on Eestilekohe kindlasti juba kadunud. Maolen omaette mõelnud, kas neidriike maailmas peabki nii paljuolema, kui suured ettevõtted ühine-vad.•• Toetasite hiljuti IRL-i poole miljonikrooniga. Mis teistest erakondadestsaab?Kui Londoni IPO läbi saab ja tekibmingisugust vaba raha, siis seoseseurole üleminekuga võiksin ka nen-dele teistele anda mingisugust spon-sorlust. Minu arvates on nad Eestiasja siin ikka toredasti ajanud. Sise-majanduse kogutoodang on jõud-salt tõusnud, euroalaga liitumine –nad panevad raskel hetkel, sõjaolu-korras ikkagi seljad kokku ja seisavadühel pool. Need kolm vaala Kallas,Laar ja Savisaar on tublid mehed.Muidugi Rüütel ka omal ajal.•• Te annaksite siis kõigile?Ma vaataksin seda natukene laiemasvõtmes. Mina ei suuda parteide pro-gramme lugeda. Mina soovin, ettegudega toetataks eksporti. Parts ontubli mees ja on eksporti toetanud.

Lehed kirjutavad, et ta annabmeile Ukrainas kinnisvara arenda-miseks mingeid garantiisid. Raske

on eksporti toetada nii, kui Krede-xisse tuleb ettevõtja ja ütleb, et tatahab Ukrainale elektrikilpe valmis-tada. Kuidas Kredex tagab, etUkraina või Venemaa tellija lõpuksmaksab? Seal on pigem komme, etkui võimalik, siis jäetakse pigemmaksmata. Riski saad võtta siis, kuisinna midagi ehitatakse ja see ehitisongi tagatiseks.

Meile eraldati garantiisid 300 mil-joni krooni ulatuses, millest mekasutasime poolt. Kuid ka needasjad on kõik lõppenud ja ära maks-tud.

Me võtsime palju töid Eestist,siinsed vanad põrutasid kolm kuudjärjest elektrikilpe teha. Mina püüantoetada seda, et riik toetaks ehitus-eksporti.•• Kas teie jõulukingitusest saavadosa vaid kolm parlamendierakonda?Kas olete valmis sponsoreerima laie-mat ringi?Millised need teised parteid veel on?•• No siin on veel sotsid, Rahvaliit,rohelised, mingisugune hulk veneerakondi, kes pole parlamendis esin-datud…Mina vaataksin seda viimase 20 aastavõtmes. Tänu kellele oleme EuroopaLiitu ja euroalasse jõudnud. See onnüüd tore teetähis, et meil on mingidasjad tehtud ja poliitikutel on mingidasjad tehtud. Kui sul on selline vabaressurss, siis vaatad, kuidas sedajagad. Ma ei saa minna selle asjaotsustamisel liiga peeneks. Ma võiniga partei kohta öelda, et üks nendeotsus mulle meeldib ja teine otsus eimeeldi. Ega meie idaäris ole kõikotsused tulnud meile kasuks, pigemon osa neist seganud. Kuid nüüd ongihea võimalus rääkida, et püüamenaabritega kuidagi sõbralikult läbisaada ja eksporti sõbralikult edasiarendada. 1

Eesti Päevalehe klienditeenindus: tel 680 4444, [email protected]

Telli Eesti Päevaleht nüüd otsekorraldusega!Lihtne ja mugav.

5 mõtetHillar Teder, november 2010

1. Mina pooldan seda Londonilahendust, kus iga kuue meetri tagaon mingi uus äri, mis üldiselt on toit-lustus, piletimüük või mõni muu tee-nindus. Niimoodi on tänaval huvitavkäia. Tallinnas tundub otsides, etsöögikohti justkui oleks, kuid meiefassaadid ei ole kuigi kõnekad.

2. Olen väga tugevalt veendunud,et arendamises tohib hoida vaid vee-randi ärist. Multi on Ukrainas meistkümme korda suurem. Kui algaskriis, siis neil oli pooleli 60 objekti.Raha, mis oli uutesse asjadesseinvesteeritud, oli tohutu. Kui sul jääb60 asja korraga seisma, siis pole seeenam üldse naljakas.

3. Tähtis on sadama elu. Needbussid ja trollid, mis praegu pööravadBalti jaamas otsa ringi, tuleks tuuasadamasse. Balti jaam pole sihtkoht.

4. Kui Londoni IPO läbi saab jatekib vaba raha, siis seoses euroleüleminekuga võiksin ka teistele era-kondadele jagada mingisugust spon-soriraha. Minu arvates on nad siinEesti asja ikka toredasti ajanud.

5. Võib-olla nii kahe aasta pärasthakkame tõepoolest Hiinas midagitegema. Kuid pigem võib meie huvidekeskpunkti kerkida India, sest sealräägib igaüks inglise keelt, mis onmeile arusaadav.


10 10. november 2010

• Printerite müük ja hooldus

• Koopiamasinate müük ja rent

• Suur valik uusi tahmakassette

• Tahmakassettide täitmine

www.printerikeskus.ee

Hetkel pakuvad parimaidlahendusi Konica Minoltavärviseadmed

bizhub C220hind 37 500 kr + km

magicolor 4690hind 6500 kr + km

Katusepapi 4, TALLINN, tel 621 7135

[email protected] Emajõe 1A, TARTU, tel 739 0635

Täiendav info AS Signaaltel. 656 3532,

e-post: [email protected]

Alates 01.01.2011 anda pikaajalisele rendile 660m2 köetavat laopinda sisseehitatud kontorinurgaga ca 60m2, asukohaga Liimi 3,Tallinn.

Eesti kodanikust äri-mees Maksim Liksu-tov kavatseb Vene-maal laiendada len-nujaamade ekspress-rongide geograafiatväljapoole Moskvat.

Jaanus PiirsaluMoskva

Liksutov jätkab Aeroexpressiga Venemaa vallutamist


10. november 2010 11

KOOLITUSED TAMMSAARE KOOLITUSKESKUSES

25.-26.november INIMSUHETE JUHTIMINE PROJEKTITÖÖSKoolitaja: Toomas Osvet

29.november INCOTERMS 2010 ASENDAMATU TÖÖRIIST VÄLISKAUBANDUSES JA LOGISTIKAS UUS! Koolitaja: Tiit Tammemägi

30.november-01.detsember VÕIM JA EETIKA SUHETESKoolitajad: Anu Virovere ja Jaana Liigand

07.-08.detsember JUHI FINANTSKURSUS KOGU FINANTSTÕDE KAHE PÄEVAGA!Koolitaja: Margus Tinits

09.detsember AVALIK ESINEMINE. RÄÄGI JA SÄRA!Koolitaja: Peeter Tooma

14.detsember ENESEKEHTESTAMINE JA TOIMETULEK MANIPULATSIOONIGAKoolitaja: Kristel Rannamees

Võim stiihia üle

Saadaval: Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Järve Selver, Solarise ja Port Arturi toidupood, WineWay, Westmani, Regalia ja Viimsi Market kauplused.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Vinifood OÜ, www.vinifood.ee

Nakhimov KB ( VS) 50 cl konjak novembris soodushinnaga Tallinna ja Tartu Kaubamajas ja Solarise toidupoes.

•• Maksim Liksutovi on tänavu seos-tatud mitmel korral kõrgete ameti-kohtadega Venemaa Raudteede(RZD) süsteemis.

•• Suve lõpus jooksis transiidiärigaseotud ringkondades tema nimi läbikui võimalik kandidaat RZD tütar-firma Vtoraja Gruzovaja Kompanija(VGK) juhi kohale. Tegemist on teiseriigile kuuluva raudtee operaatorfir-maga, mis asutati oktoobris. KoguVenemaa ulatuses opereeriva VGKvõimsusest annab märku algkapital12 miljardit eurot.

•• Kevadel seisis väidetavalt Liksu-tovi nimi aga pikas nimekirjas, kuiotsiti järglast ametist lahkunud RZDasepresidendile Boriss Lapidusele,kes vastutas RZD-s logistikasüstee-mide arendamise ja innovatsioonieest. RZD-s on muide 16 asepresi-denti.

•• Mõlema väite tõele vastavust onraske hinnata, sest RZD puhul ontegemist läbipaistmatu ja kinnisesüsteemiga.

•• Liksutovi põhiline ametikoht onOOO Transgrupp AS (mille kaudu talon osalus ka Aeroexpressis) direkto-rite nõukogu esimees. Transgruppkuulub viie suurima raudtee -operaatori hulka Venemaal.

•• Firma kinnitusel on nende operee-rida üle 10 000 raudteevaguni.Tänavu kevadel andis RZD presidentVladimir Jakunin Liksutovile üleauhinna kui Venemaa parima raud-teeoperaatori juhile.

•• OOO Transgrupp AS-ist kuulubLiksutovile ja tema Eesti-partnerileSergei Glinkale 50 protsenti. Firmakaasomanikud on taas IskanderMahmudov (33 protsenti) ja AndreiBokarev (15 protsenti).

•• Tänavuses ajakirja Forbes Vene-maa rikaste edetabelis seisi Mahmu-dov (46) koguni 11. kohal varandu-sega 8,5 miljardit dollarit. Temapõhiline varandus on Uurali metallur-giakompanii. Talle kuulub ka Vene-maa suurim elektrivedurite ja rongi-vagunite tehas Transmašholding(mille direktorite nõukogusse kuulubLiksutov) ning talle kuuluvad kae-vandused toodavad 15 protsentiVenemaa suurima kivisöebasseiniKuzbassi kivisöest.

•• Liksutov kuulub veel Venemaasuurima konteinervedudefirmaTransKonteiner direktorite nõuko-gusse, juhtides firma strateegiako-miteed, mis tähendab, et tema vas-tutada on ettevõtte plaanitava IPOläbiviimine ehk aktsiate avalik mär-kimine.Jaanus Piirsalu

Liksutov on RZD süsteemis mõjukas

Andrus Ansipi valitsuselt 2005. aastajõulude ajal eriliste teenete eestkodakondsuse saanud, Loksal sün-dinud Liksutov (34) kontrollib DeltaTrans Investi (mis omakorda kuulubTransgroup Invest AS-ile, mille oma-nik on peale Liksutovi veel teinegiEesti kodanik Sergei Glinka) kaudukuni 25 protsenti firmast Aeroex-press, mille rongid peavad ekspress -ühendust Moskva kesklinna jaMoskva kolme lennujaama Vnu-kovo, Šeremetjevo ja Domodedovovahel. Aeroexpressi ronge kasutabumbes viiendik Moskva lennujaa-madesse minejatest-tulijatest. Aas-tas teeb see umbes kümme miljonitreisijat.

Mitu aastat Aeroexpressi peadi-rektorina töötanud Liksutov jättisfirma otsese juhtimise tänavu veeb-ruaris, kuid ta jätkab firma strateegi-list juhtimist direktorite nõukoguliikmena.

Liksutovi juhtimisel tahabAeroexpress kiiresti areneda välja-poole Moskvat, mis seni on ainusVenemaa suurlinn, millel on korra-lik rongiühendus lennujaamade jakesklinna vahel. Liksutovi silmapii-ril on Sotši, Peterburi ning võimalik,et ka Kaasan ja Kaug-Ida.

Poolenisti riiklikule Vene Raud-teedele (RZD) kuuluv Aeroexpresson juba teatanud, et osaleb 2014.aasta taliolümpiamängude ajal ron-giühenduse organiseerimisel SotšistAdlerisse Imereti orgu ja KrasnajaPoljanasse, kus toimuvad kõik võist-lused. Samuti jääb nende hoolitsedarongiühendus lennujaamast võist-luspaikadesse.

teenindavate rongide kohta on Lik-sutov öelnud, et pärast mängudelõppemist, kui reisijatevool oluliseltväheneb, tuuakse need Moskvasselennujaamade vahet sõitma.

Oktoobris said RZD ja Liksutovikõrval Aeroexpressi ametlikeks oma-nikeks Venemaa üks kivisöe- jametallurgiakuningaid IskanderMahmudov ja tema partner AndreiBokarev. Mahmudovit seovad Liksu-toviga ammused ärisidemed, näiteksehitasid nad koos söeterminaliMuuga sadamasse.

Mahmudovile ja Bokarevile kuu-lub nüüdsest veerand Aeroxpressiaktsiaid. Vene ajakirjanduse andme-tel on Mahmudov ja Bokarev tegeli-kult algusest peale olnud Aeroex-pressi omanikud, aga seda varjatult,Delta Trans Investi kaudu.

„Liksutovile jäi 25 protsentiAeroexpressist firmade kaudu, miskontrollivad Delta Trans Investi,”rääkis oktoobri algul ajalehele Kom-mersant anonüümne allikas. Allikaväitel on Aeroexpressi lähiaja ees-märk vähendada võlgu ning viia see-järel läbi IPO (aktsiate avalik märki-mine).

Vene investeerimisfirmade VTBKapital ja Metropol hinnangul onAeroexpressi väärtus, arvestadesfirma kuue miljardi rubla suurustvõlakoormat, viis kuni üheksa mil-jardit rubla (2–3,5 miljardit krooni).„Firmal on üsna head tulevikupers-pektiivid, arvestades konkurentsipuudumist ja Moskva lennujaamadereisijate arvu pidevat suurenemist,”rääkis Kommersandile VTB Kapitalianalüütik Jelena Sahhanova. 1

Arvestades, et Sotši mängud onVenemaa rahvusliku liidri VladimirPutini jaoks peaaegu isikliku tähtsu-sega projekt, siis teenib iga mängudeheale õnnestumisele kaasa aitav äri-mees Venemaa juhtide silmis kõvuplusspunkte. Liksutovil on eriti heavõimalus silma paista, sest rongi-dega hakkab sõitma enamik olüm-piakülalisi ja rongiliikluse mugavusvõi mittemugavus torkab kohe kõi-gile silma.

Peterburis töötab Aeroexpressvälja otseühendust Pulkovo lennu-jaama ja kesklinna vahel. Praegusaab Pulkovost Peterburi kesklinna

vaid busside või taksoga, nagu kaveel viis aastat tagasi Moskvas, ennekui Aeroexpress oma liinid avas.

Moskva mõjukaima ärilehe Vedo-mosti teatel pole välistatud, et riik jaRZD tahavad Aeroexpressi osalemist2012. aastal Vladivostokis toimuvaVaikse ookeani riikide tippkohtu-mise ja 2013. aastal Kaasanis toimu-vate ülemaailmsete üliõpilasmän-gude (universiaad) korraldamisel.Aeroexpressi osaks jääks nagu ikkakülaliste rongiühenduste kindlusta-mine lennujaamaga.

Neist täie hooga käivad suurejoo-nelised ettevalmistused Sotši pro-

jektiks. Esimese sammuna loobAeroexpress koos Saksa suurfirmagaSiemens ühisettevõtte Desiro-pro-jekt rongide tootmiseks. Selleksplaanib Liksutov koos sakslastegainvesteerida 100–150 miljonit eurot(1,6–2,3 miljardit krooni), teatasoktoobris agentuur Interfax.

Kuni 160 kilomeetrit tunnis kii-rust arendavad Desiro-projekti ron-gid, mis Venemaal saavad nime Pää-suke, hakkavad pärast Sotši mängesõitma paljudel liinidel Kesk- jaLõuna-Venemaal, vahetades väljapraegused vananenud rongid.Konkreetselt Sotšis olümpiakülalisi



Seitse tärni? Kümme tärni?

Kes pakub rohkem?



Kolme tärni kannab Tallinnas Viruhotell. Aga ka näiteks Serbia kuu-rortlinna Vrnjacka Banja hotellZvezda, mida 1980-ndatel hakkasehitama enda tarbeks Jugoslaaviasõjavägi. Ühel hetkel sai armeel ilm-selt raha otsa ja nii see asutus sei-sabki mammuti kombel oma aegakülmutatuna – üks tiib on valmis,tüüpilise 1980-ndate stiilis siseku-junduse ja mööbliga, nagu seda siin-mailgi nähtud, teine tiib aga koos-neb vaid kandvatest seintest ja lage-dest, kõrgudes tondilossina viie-kuue korruse tasemele. Küsimusele,kas hotell pakub ka rõivapesu tee-nust, järgneb retseptsioonis sega-dus, mis päädib vastusega: „Sellestpeate küll direktoriga rääkima –tulge siia hommikul poole kaheksapaiku, siis peaks ta siin olema.”Samamoodi kannab kolme tärniBelgradi vanim tegutsev hotellRoyal, mis tuleks ilmselt muinsus-kaitse alla võtta – nagu Valli baar Tal-linnas – remonti koges see asutusviimati aastal 1973.

Nagu kolme tärni puhul, võib kaülejäänud tärnide arv tähistada eririikides ja isegi sama riigi eri piir-kondades täiesti erinevaid asju.Euroopas saab hotell oma tärnidkindlate nõuete täitmisel – millekson näiteks lift, spordisaal, restora-nide arv või triikraua olemasolunumbritubades. See, kui palju onmöödas ajast, mil seinad viimatimaalripintslit tundsid, ei lähe tava-liselt kellelegi korda. Säärane lahen-dus muidugi seab ebavõrdsesse olu-korda väiksemad hotellid, kus tee-nindus ja toitlustamine võib ollamaailma tipptasemel, kuid näiteks

lifti puudumine ei luba kõrgeimattärnihulka saavutada. Ülemaailmsetsertifitseerimissüsteemi on küll püü-tud luua, kuid sellest ei ole midagivälja tulnud. Ka kõige luksuslikumaametliku kategooria, viie tärni hotel-lide tasemevahe on suur. Pole siisime, et maailma on kerkinud jubaseitsme tärni hotellid.

„Seda tehakse ainult prestiižipärast,” ütleb rahvusvahelise hotel-lide ja restoranide assotsiatsioonipresident doktor Ghassan Aidi BBC-le antud intervjuus. „Nad tahavaderistuda olemasolevast neljast võiviiest tärnist. Nad nimetavad endkuuetärnilisteks, seitsmetärnilisteks,kümnetärnilisteks. Sellist asja ei oleolemas. Juba viis tärni on ülearu.”

Tõepoolest, kunagi oli näiteksSuurbritannias kõrgeim staatus, mil-leni üks hotell võis jõuda, kolmetärni kandmine. Praegu aga on maa-ilmas kolm hotelli, mis väidavad ole-vat seitsme tärni väärilised. Üks onTown House Galleria Milanos, teineDubais tehissaarel asuv Burj Al Arabja kolmas Emirates Palace Abu Dha-bis – mis New York Timesi andmeilon kõigi aegade kõige kallim hotell.Pooleli on veel mitu seitsme tärnihotelli – Hiinas, Iraanis, Indias, Fili-piinidel. Liiguvad kõlakad kusagilearaabia maadesse kavandatavastkümne tärni hotellist.

Maailma esimene seitsme tärnihotell – Town House Galleria – saikupud paguneile üsna omapäraselmoel. Ülejäänud kaks olid nimeltjuba tollal olemas ja ka tituleerisidennast seitsme tärni hotelliks.Milano asutuse juhtkond aga oli pii-

savalt leidlik, et helistada ühte Šveit-sis paiknevasse sertifitseerimisasu-tusse ja paluda, et need mõtleksvälja seitsme tärni hotelli kategoorianing kontrolliks seejärel, kas TownHouse Galleria sellele vastab. Testiedukalt läbinud, saigi asutus endaleau nimetada end esimeseks oma-taoliseks. Sealjuures ei ole hotellisisegi basseini, mis enamikus riikideskuulub viie tärni saamise nõuetehulka. See-eest asub see aga üle-möödunud sajandist pärinevas arhi-tektuurimälestises, suurejoonelisesklaaskupliga ostukeskuses nimegaGalleria Vittorio Emanuele II.

Mõnes riigis on hotellide sertifit-seerimise süsteem kehtestatud riikli-kult, mõnes on tegemist eraviisilisealgatusega. Ka klassifitseerimise viiseon erinevaid. Lisaks tärnidele hinna-takse mõnes kohas hotelle tähtedega,A-st F-ni, Ameerika automobiilideassotsiatsioon aga kasutab teemante.Mõnes paigas poogitakse tärnidelekülge ka täiendavaid sõnu ja märke,nagu „superior” või „+”.

Suurbritannia on üks esimesiriike, kus hotellide tärnisüsteemirakendati. Sellele ideele tuli 1912.aastal automobiilide assotsiatsioonisekretär Stenson Cooke. Algne kol-metärnisüsteem on praeguseksmuutunud viietärniliseks. Kolmeaasta eest suudeti see lõpuks ka üleriigi standardiseerida – varem olineid viis-kuus erinevat.

Ka prantslased on oma tärnisüs-teemi üleriigiliselt suhteliselt üht-seks muutnud. Kuid Prantsusmaalületab kolme tärni hotelli toa miini-mumsuurus kahekordselt seda,

mida nõutakse Hispaanias. Ja näi-teks paljude eestlaste meelispuh-kuskohas Türgis toimib kaks süs-teemi – üht haldab riigi keskvalitsus,teist kohalikud omavalitsused.

USA-s on mitu võistlevat hotel-lide sertifitseerijat. Üks, Forbes Tra-vel hindab hotelle ka väljaspoolÜhendriike. Et asja mitte ülearu liht-saks teha, siis ei kehti Forbesil eri rii-kides sugugi ühtsed reeglid. Nüüdpüüab ettevõte olukorda muuta.„Meie lõppeesmärgiks on luua maa-ilma hotellidele üks ühtne tärnisüs-teem, mida tarbija saab usaldada,”ütleb Forbes Traveli tegevjuht ShaneO’Flaherty.

See aga võib osutuda äärmiseltkeerukaks. Eri riikide inimesed hin-davad erinevaid asju – kes kliimasea-det, kes jäämasinat. Sääraste lahkhe-lide nahka ongi nii mõnigi algatus läi-nud. Praegu on ühtse standardi suu-nas liikumas projekt „Maailma hotel-lide hindamine”, mis koostab para -jasti eksperdirühma. Projekti ajaka-vast on näha, et 2011. aasta veebrua-ris on plaanis platvormi mooduliteüks ja kaks beetaversiooni käivita-mine. Mida iganes see siis ka eitähenda…

Mullu septembris kohtusidEuroopa seitsme riigi esindajad jaleppisid kokku standardse hotellidehindamise süsteemi loomises. „Sel-lel on suurem eduvõimalus,” loo-dab rahvusvahelise hotellide ja res-toranide assotsiatsiooni presidentdoktor Ghassan Aidi. „Me kiidameheaks ja me oleme nõus ja me toe-tame mingit laadi kohalikku stan-dardit, piirkondlikku standardit.Kuid mitte ülemaailmset.” 1

Erik [email protected]

Hotellide tärnisüsteemis valitsev kaos onkaasa toonud tärnide kummalise kokkuahmi-mise. Liiguvad juba kuuldused, et araablasedkavandavad kümne tärni hotelli ehitamist.



Martin HansonDelfi

Firmadotsivadjälle töötajaid

Viimased kuud on näidanud,et töökuulutusi on hakanudjuurde tekkima ja firmad vär-bavad jälle tööjõudu. Ärilehträäkis tublide ettevõtetega,kes endale töötajaid otsivad.

Septembri lõpus oli Eestis arvelevõetud 69 829 töötut, mida onmõnevõrra vähem kui kuu aegavarem. Oluline on aga, et septemb-ris lõpetati 9249 töötu arvelolek jaligikaudu poolte puhul oli põhjusekstööleminek.

Praegu on Eestis kvalifitseeritudinimeste hulgas kõige suuremas töö-puuduses peale ehitajate ka näiteksraamatupidajad, ettevõtte juhtimisekogemusega inimesed ja müüjad-klienditeenindajad. Veel näitab töö-tukassa kurb statistika, et tööta onnäiteks ka üks majakavaht, üks hüd-roakustik, üks neuroloog, üks kogu-dusevanem, üks matusekorraldaja,üks vitraažimeister ja üks lennun-dusõpetaja. Kuid näha on siiski eda-siminekut: eelmise aasta septemb-ris oli töötuks registreerituid 76 444,tänavu jaanuaris lausa 91 544. Nii ettendents on positiivne.

Ettevõtjad, kes selles loos sõnasaavad, tõdevad: peamiselt otsivadnad inimesi tööle sellepärast, etlaiendavad tegevust uutesse seg-mentidesse. Elioni juhatuse esimeesValdur Laid kinnitab, et telekommu-nikatsiooni valdkonnas on arengpidev ja kiire. „Sellest lähtuvalt tekibvajadus inimeste järele, kellel onarenguks vajalikke oskusi ning kesasuksid tööle uutele ametikohtadele.Praegu on pooled vabadest ameti-kohtadest seotud Elioni uute äri-valdkondadega,” märgib Laid.

Elion on loonud viimasel aastalpalju täiesti uusi ametikohti, kuigitervikuna on töötajate arv vähene-nud. „Elioni puhul ei ole töötajatearvu vähendamine mitte kriisikäitu-mine, vaid eelkõige loogilise ja loo-muliku arengu tulemus. Muutuvadju tehnoloogiad, muutub efektiivse-maks ka töökorraldus. Ka ilmamajanduskriisita oleks Elion tänaväiksem kui aasta tagasi,” sõnabLaid.

Kinnisvara teenib taasERGO personalidirektor Piret Korolmainib, et ka nemad on tublisid töö-tajaid vaatamata majanduslangu-sele pidevalt otsinud ja see on seo-tud müügivõrgu ümberkorraldami-sega. „ERGO jaoks on jätkuvalt tähe-lepanu keskmes oma müügivõrgutugevdamine ja laiendamine,” selgi-tab Korol. Personalijuht lisab, et suu-rema muutuse on endaga kaasa too-nud paar aastat tagasi alustatudmüügivõrgu korrastamine ja müü-gikvaliteedi tõstmine.

Kinnisvaraturg on viimasel aastalnäidanud tõusumärke, mis tähen-dab, et vaja on juurde ka inimesi, kessuudaksid valmis ehitatu oskuslikultmaha müüa. „Ober-Hausi käive onvahenduse osas kasvanud kordades.Samuti meie turuosa. Sellest tulene-valt otsime oma meeskonda uusitalente, kellega minna vastu uuteleväljakutsetele. Samuti on saanudinimesed aru, et kinnisvarasektorison jälle võimalik raha teenida,” kin-nitab Ober-Hausi tegevjuht TarmoKase. Ta lisab, et nemad on pidanudaastaga ära saatma seitse inimest,samal ajal kui uusi töötajaid on vär-vatud 25 ringis.

„Umbes kuue aasta jooksuloleme püsivalt püüdnud oma mees-konda laiendada, viimasel ajal ei olemeie värbamistegevuses märkimis-

Intervjuu

•• Mis tingib selle, et Skype niiaktiivselt töötajaid otsib?Skype’i senise seitsme aasta jooksul onkogu aeg käinud aktiivne värbamine.Mida suuremaks on aga läinud abso-luutarvud, seda väiksemaks protsen-tuaalne kasv – kui algusaegadel lisa-sime 100% aastas, siis 2009. aastalEestis umbes 10% töötajatest. Eksoleme kasvav ja muutuv organisatsioonkasvaval ja muutuval turul. Seda mui-dugi mitte ainult Eestis, vaid üle maa-ilma.

•• Kas vabade kohtade puhul ontegemist uute töökohtadega võiinimeste vahetusega?Kuna meie äri kasvab kiiresti, siis poleme kulude kokkuhoiust ajendatud„masukärpeid” kunagi pidanudtegema. Mis tahes ümberkorraldusedon seotud meie kasvuga. Kui organisat-sioon muutub, siis aeg-ajalt tekib ikkarolle juurde, ja mõnikord ka kaob.Samuti oleme juba piisavalt vanad, etosa meil kogemuse ja tiivad saanudinimesi on uutele rinnetele edasiliikunud ja uued peale tulnud.

•• Millistest inimestest on praegusuurim puudus?Teeme tarkvara, mida inimesed saavadkasutada oma olemasoleval interneti-ühendusel. Seetõttu on ka meie pakuta-vad töökohad peamiselt IT-tööstuse„pehmema” poole pealt – süsteemiana-lüüs, programmeerimine, testimine jne.

•• Mis suunas liigub teie hinnangulpraegu siinne tööjõuturg?Eesti tööturg on kahetsusväärseltkihistunud. Töötuse protsendi puhulkeskmist mõõta on petlik – samal ajalkui meil on riigis 100 000 töötut,kummitab näiteks IT-sektorit endiseltkõrgelt kvalifitseeritud inimeste puu-dus. Ehk siis võimalus teha suurtlisandväärtust andvat ja seetõttu kahästi tasustatud tööd sõltub Eestisikkagi oskustest ja haridusest. Nagu kaigal pool mujal maailmas.

•• Kuidas hinnata praeguseid tööot-sijaid? Kas on tegemist hunnikukasutute CV-de saatjatega või käibtöökohtadele tihe rebimine?Meie pakutavad töökohad on üsnaspetsiifilised ja seetõttu satub ilmaigasuguse relevantse kogemusetajuhukandideerijaid meile vähe. IT-ärison pigem ikkagi tööandjate konkurentsparimatele inimestele kui vastupidi.Meie Eesti töökohtade seas on rolle,mida üritame kuude viisi tulutult täita jatihtipeale oleme lõpuks sunnitud loomaneed töökohad mujal maailmas. Jasamas on rõõm näha mõne lihtsamapositsiooni puhul pidevalt ka kümneidvõi sadu kandidaate.

Sten Tamkivi:Eesti tööturg on kahjuks kihistunud



•n„ias

•n

lma

•s

v

ampv

•slrg

•pdaA

väärseid muutusi toimunud. Hin-dan, et viimaste aastate jooksul onmeil pidevalt Tallinna ja Tartu üksus-tes igal suvalisel ajahetkel keskmiselt20 avatud kohta. Alati otsime täien-dust tarkvaraarendajate osas, kuidsageli avame konkursse ka muudeleerinevat kvalifikatsiooni nõudvateleametikohtadele,” räägib PlaytechEesti kommunikatsioonijuht MartinLeiger. „Mõistagi on igasuguste avatudpositsioonide täitmine meie jaokspingutust nõudev, kuid meie perso-naliosakond on teinud kiiduväärttööd. Lisaks oleme uusi töötajaidleidnud valdavalt olemasolevatetöötajate soovituste abil. Viimaselaastal oli see näitaja umbes 70%.Meie kasvuaktiivsust illustreeribilmekalt ka fakt, et 2009. aasta jook-sul liitus Playtechiga enam kui sadauut töötajat,” lisab Leiger.

Huupi CV-d kadumasSkype Eesti juht Sten Tamkivi täien-dab seda, mainides, et Eesti tööturgon kahetsusväärselt kihistunud.Samal ajal kui meil on riigis 100 000töötut, kummitab näiteks IT-sekto-rit endiselt kõrge kvalifikatsioonigainimeste puudus.

Ent sama lugu on ka teistes vald-kondades. Kõigi ettevõtete esinda-jad räägivad üsna üht juttu: kas onpuudus headest ärijuhtidest, aren-dusjuhtidest, programmeerijatestvõi on vaja häid müügiinimesi.Peaaegu kõigis eluvaldkondades onpuudu mõtlevaid ja teadmistegatöötajaid. Nende jaoks ei ole kadu-nud midagi…

„Peame nõustuma arvamusega,et häid IT-spetsialiste võiks olla roh-kem. Oleme eelnevatel aastatelolnud keerulises olukorras, kunatehnilistele aladele on raske kompe-tentseid töötajaid leida. Seetõttuoleme koostööd teinud mitmeteõppeasutustega, mis on aidanudprobleemi pisut leevendada,” tõdebElioni juht Laid.

Ühtlasi kummutavad ettevõttedarvamuse, et töötajate liikuvus onEesti firmades suur ja kes on kiireltvärvatud, need ka kiiresti vallanda-takse. Pigem on nii, et uutesse vald-kondadesse liikumisega kaasnebvajadus uue kompetentsiga perso-nali järele. Üldjuhul peetakse heaksvolatiilsuseks 10–15% aastas, kuid

enamik Eesti ettevõtteid jääb pigem5% kanti. Üldiselt on ka sedasi, etmasu tõttu või masu ajal töölt lah-kunud inimesi oodatakse küll tagasi,kuid pigem pakuvad ennast tööleuued inimesed.

„Palkade langetamine pole kaenam teema, küll aga vaadataksehoolikalt ja kriitiliselt üle kõik kulud,sealhulgas tööjõukulud. Kui on või-malusi kulude kärpimiseks, siistehakse seda kindlasti. Viimasedaastad on andnud valusa õppetunnining pigem vaadatakse tulevikkupisut konservatiivselt kui ülipositiiv-selt,” lisab kokkuhoiu kohta Kase.

Veel üks tore trend paistab tööot-simisest. Nimelt on tööotsijad muu-tunud professionaalseks ning töödotsitakse väga selgete märksõnadealusel ja kindlas suunas. Peaaegutäiesti on kadunud huupi CV-sidsaatvad inimesed.

„Huupi kandideerimist on jää-nud vähemaks ja tavaliselt inimesedteavad, kuhu nad sooviavalduse esi-tavad. Olenevalt ametikohast on osakonkurssidest äärmiselt populaar-sed, mis on Elionile kui tööandjalekahtlemata suur kompliment,” kin-nitab Laid.

Saadetud CV-de kvaliteet on vii-masel kuuel kuul märkimisväärseltparanenud, leiab ka Ober-Hausijuht. „Võtame tõsiselt kõiki soovi-avaldusi, mis meile laekuvad. Kon-takteerume telefoni teel ligi 80%-ganing kutsume välja umbes 20% kan-dideerijatest. Võib kinnitada, et rebi-mine tiheneb iga kuu ja kvartaliga.” Playtechi puhul kehtib sama jutt.„Aasta eest laekus meile veel vägahulgaliselt CV-sid tööotsijatelt, kesei olnud sageli kaudseltki vajalikuvaldkonnaga seotud, mis peegeldasarvatavasti tööjõuturu tollast seisu.Tänaseks on olukord aga muutunudning enamikul kandidaatidel onettevalmistus, mis on vastaval ame-tikohal eeldatav,” mainib Leiger.

Kuid on ka erandeid. ERGO ame-tikohtadele kandideerijate hulgason personalidirektori sõnul parakuliiga palju madala kvalifikatsioonigatööotsijaid. „See on sama tendents,mis iseloomustab valdavat osa töö-tutest. Omades kindlat värbamispo-liitikat ja tööandjana tugevat posit-siooni turul, oleme leidnud seniõiged inimesed õigele kohale,” kin-nitab Korol.

Nii töötukassa kui ka personaliotsin-gufirmad leiavad, et praegu on töödleida lihtsam kui veel mõni kuutagasi. Töötukassa analüüsiosa-konna analüütiku Kristi Villsaaresõnul on alates selle aasta algusestmärgata värbamisaktiivsuse kasvu,mida peegeldab töötukassa pooltvahendatavate töökohtade arv, mison kiiresti kasvama hakanud. See onoluliselt suurem kui aasta tagasi,samal ajal on registreeritud töötuidvähem. Niisiis peaks olema lihtsamuut töökohta leida. Kuid nii roosilineasi ei ole.

Töötukassa vahendatavate töö-kohtade statistika näitab, et kutse-alade järgi otsitakse töötajaid kõigerohkem oskus- ja käsitööliste ameti-kohtadele. Septembrikuus moodus-tasid oskus- ja käsitöölistele pakuta-vad töökohad 26% kõigist töötu-kassa poolt vahendatavatest töö-kohtadest. 19% vahendatavatesttöökohtadest olid seadme- ja masi-naoperaatorite ning 17% teenindus-ja müügitöötajate kutsealal.

Personaliotsingufirma Manpo-wer juht Heigo Kaldra nõustub, ettööturg on aktiivsemaks muutunud,ja lisab, et nende kaudu otsitaksevaldavalt inimesi tugiteenuseid osu-tama – näiteks raamatupidamine,IT-tugi jms.

Heade spetsialistide defitsiitmuudkui suureneb. Selliseks nime-tab Kaldra tööturu tulevikku. „Pak-kumine ja nõudlus tööturul ei ole

„Peagi peame silmitsi seisma tõsias-jaga, et kuna 1990-ndate keskpaigasoli sündimus Eestis madalal tase-mel, siis see hakkab mõjutama katööjõuturgu,” räägib Elioni juht Val-dur Laid.

Me ei saa üle ega ümber tõsias-jast, et potentsiaalne töötajaskondEestis lähikümnendil väheneb naguka mujal arenenud riikides. Sellelelisaks muutub ka tööjõu vanuselinekoosseis ja suureneb vanemaealistetöötajate osakaal. Kui 1990-ndatelülistasime Eestis noorust, siis 30 aas-tat hiljem saab peamiseks küsimu-seks, kuidas hoida ja rakendadavanemaealiste töövõimet. Inimestearvu vähenemine mõjutab ka tööjõuhinda. Need tegurid muudavad töö-jõu strateegilise planeerimise igaleettevõttele vältimatuks.

„Kui rääkida lähikümnendisuundumustest, siis võib välja tuuapaindlikuma tööaja, sealhulgasosalise tööaja kasutamise suurene-mise, et inimesed saaks pareminiühitada oma töö- ja eraelu. Kuipotentsiaalsete töötajate arv vähe-neb, siis väheneb ka väga võime-kate töötajate arv. See toob endagakaasa ettevõtetevahelise konku-rentsi tihenemise tööandjatena. Jasee tähendab, et oluliselt kasvabtööandja maine kujundamisse ja kaolemasolevatele töötajate tööandjaatraktiivsuse püsimisse panusta-mine,” räägib ERGO personalidi-rektor Korol.

vastavuses, mistõttu suur tööjõu-puudus võib samaaegselt ja pikalteksisteerida kõrvuti kõrge tööpuu-dusega. Üldiselt soovitaks kõigiltööd otsivatel või töökoha kaotusepärast muretsevatel inimestelennast täiendada võõrkeeltes, arvu-titundmises ja võimalusel ka raama-tupidamise põhitõdedes ning -mõistetes, need oskused on ena-masti eelduseks paljudel töökohta-del,” soovitab Kaldra.

Tööjõuvajaduse prognoosimi-sega tegeleb majandus- ja kommu-nikatsiooniministeerium, kes hin-dab hõivatute arvu muutumist eritegevusaladel. Kõige värskem prog-noos hindab 2017. aasta tööjõuvaja-dust. Prognoosi kohaselt luuaksejärgmistel aastatel kõige rohkemuusi töökohti info- ja sidesektorisning tervishoius ja sotsiaalsektoris.Suurim töökohtade vähenemine toi-mub 2007.–2009. aasta tasemegavõrreldes ehitussektoris, kuid prae-guseks on seal kohanemine juba toi-munud.

„Põhiliselt on aktiveerunud tee-nuste sektor, aga see sõltub kindlastika vaatenurgast ehk teenuse pakkujafookusest. Tootmisele või tööjõuekspordile suunatud ettevõtted või-vad kogeda suurenenud nõudlust kamujal, Manpoweri kliendid otsivadvaldavalt spetsialiste ja tippspetsia-liste erineva tasemega klienditee-nindusega seotud funktsioonetäitma,” mainib Kaldra. 1

Allikad: statistikaamet, töötukassa

Töötuid arvel 2010TUHANDETES

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept

91,5 93,8 95,1 91,785,9

81,175,8

72,1 69,8

HÕIVATUD TÖÖKOHTADE ARV

VABADE TÖÖKOHTADE ARV

20082 20090 20100I kvartal I kvartal I kvartalII kvartal II kvartal II kvartal

17 851 16 056

604 212 598 253

5735 4075

557 403 534 594

4711 5244

498 033 491 916



„Tahad pääseda meediasse? Koostarahvusvaheline edetabel!” Sellisenõuande järgi toimib kasvav hulkrahvusvahelisi organisatsioone,nõustamisfirmasid ja uuringukes-kusi. Saabunud on edetabelite jaindeksite uputus.

Novembris saime näiteks teada,et ettevõtluskeskkonna edetabelison Eesti maailmas 17. kohal, samalpositsioonil, mis aasta varem, agasuunaga äri tegemise keerulisemaksmuutumisele. Samal päeval avalda-tud inimarengu indeksis saavutasEesti 34. koha, mis on kolm kohtakehvem kui viie aasta eest.

Oktoobri lõpus võis lugeda, etLegatum Institute’i riikide heaoluindeksis langes Eesti tänavu 31.kohalt 35. kohale, TransparencyInternationali korruptsioonitajumiseindeksis tõusis Eesti ühe koha võrra,aga sai mullusest 0,1 palli võrra nõr-gema hinde. Reporters With out Bor-ders pressivabaduse indeksis langesEesti kolm kohta – 9.–10. kohale. Janii edasi... Kõikvõimalikke indekseidon tekkinud tõesti palju.

Juttu, et selliseid edetabeleid eitasu väga tõsiselt võtta, oleks mui-dugi parem rääkida aastal, kui Eestipositsioonid on paranenud. Aga neissisalduva info väärtus on tõestikaheldav.

Võtame näiteks korruptsioonitajumise ja pressivabaduse indeksi.Korruptsiooni tajumise indeksisjagab Taani ja Uus-Meremaaga esi-

kolmikukohta Singapur. Singapuron tipus mitmes muuski ärikesk-konda ja majandusvabadust iseloo-mustavas edetabelis. Ent pressiva-baduse indeksis on ta 136. kohal,samas pundis Venemaa ja Etioo-piaga. Ja Freedom House’i poliitilisteõiguste ja kodanikuvabadusteindeksis on tema staatuseks „osali-selt vaba”, nii poliitiliste õiguste kuika kodanikuvabaduste osas on tallepandud hinne, mis on skaala Põhja-Korea poolses otsas.

Üldlevinud arusaama järgi –vähemasti läänemaailmas üldlevi-nud – on just demokraatia ja pressi-vabadus need, mis aitavad vaoshoida korruptsiooni, mis olevat kuiliiv majanduse hammasratastevahel. Singapuris aga pole indeksitejärgi ei kodanikuvabadusi ega kakorruptsiooni. Järelikult mõniindeks valetab või ei pea paika aru-saam demokraatia ja korruptsiooniseosest.

Ilmselt peab seos siiski paika, agaprobleem tuleneb sellest, et kor-ruptsioon ja vabadused ei ole näh-tused, mille saab ühte numbrissekokku võtta. Neil on tuhat nägu jamõne üksiku aspekti kontekstist väl-jarebimine, nagu indeksid teevad,annab tulemuseks teadmise, millegapole midagi tarka peale hakata. Žest,mis ühes kultuuris võib olla selgekorruptsioon või vabaduste piira-mine, ei pruugi teises kultuuristähendada sama. Ja olukorrast selge

Edetabelite uputus Villu [email protected]

Eesti asukohta on ritta seatud riikidehulgast põnev otsida, kuid kas edetabe-litest muud kasu ka on? Alati mitte.

Eesti Päevalehe klienditeenindus: tel 680 4444, [email protected]

Eesti Päevaleht töölaualt kadunud? Telli kojupäris oma Eesti Päevaleht!

soti saamiseks tuleb tungida paljusügavamale, kui teevad samalaad-sed raportid.

Ettevõtluskeskkonna edetabelpaistab tegelevat mõõdetavamatenähtustega kui korruptsioon võivabadused. Kui ühes riigis kulubettevõtte registreerimiseks kakstundi ja teises aasta, siis pole ju kaht-lust, kummas on ärikeskkondparem. Nii suurte kääride puhulmitte, aga on ka Maailmapanga ette-võtluskeskkonna raportil „DoingBusiness” omad probleemid.

Riigi koha ettevõtluskeskkonnaedetabelis määrab see, kuidas temaseadustes on reguleeritud ettevõt-lust puudutavad teatud punktid –mitu toimingut tuleb raamatupida-jal teha maksude maksmiseks, mitupäeva kulub importööril tolliprotse-duuride läbimiseks jne. Kuna ette-võtluskeskkonna raport leiab kogumaailma meedias väga suurt kajas-tust, siis tasub seda kasutada kui riigimainekujunduse vahendit.

Näiteks edetabelis viimasel nel-jal-viiel aastal meteoorina neljandakümne lõpust vastavalt 11. ja 12.kohale tõusnud Saudi Araabia ningGruusia riigipead on selle ilmselt äratabanud ja seadusmuudatusi kavan-dades agaralt doingbusiness.orgveebilehel olevat reformikalkulaato-rit kasutanud.

Eks Maailmapanga raporti ees-märk olegi tõugata riike ettevõtlu-sega tegelemist lihtsamaks ja kõigile

kättesaadavaks muutma, selles mõt-tes on ta oma eesmärgi hästi täitnud.Samal ajal on selge, et ettevõtte asu-tamise, käigus hoidmise ja lõpeta-mise lihtsust mõõtev indeks annabülevaate vaid riigis valitseva äri-kliima ühest osast, selle põhjal vägakaugeleulatuvaid järeldusi tehaoleks vale.

Tervest hulgast komponentidestkokku pandavate indeksite – naguon ettevõtluskeskkonna edetabel,inimarengu aruanne, konkurentsi-võime edetabelid – nõrk koht on veelsee, et ühelgi pole väga head põh-jendust, miks eri komponente peabkoondindeksis arvestama just selliseosakaaluga, nagu seda praegutehakse. Näiteks inimarengu indeksiarvutamisel võetakse selle kolmkomponenti – eluiga, haridus ja sis-setulek – arvesse kaaluga 1/3. Kom-ponentide osakaalusid ühes või tei-ses suunas natuke muutes (näiteksvõrdse 1/3 asemel 40%, 40% ja 20%)võiks nii mõnegi riigi positsioon olu-liselt muutuda.

Eelneva jutu võib kokku võtta nii,et lühiuudise lugemine Eesti kohastmõnes järjekordses edetabelis onpuhas meelelahutus. Midagi asja-likku saab teema kohta, mida indekskajastab, heal juhul teada siis, kuiterve edetabelit puudutav raport läbilugeda. Ja mõne edetabeli puhuljääb isegi pärast seda üles küsimus,mida see edetabelikoht siis õieti näi-tab. 1

•• ÜRO inimarengu aruande värskes,20. aastapäeva väljaandes on Eesti169 riigi seas uhkel 34. kohal, vägakõrge inimarengu tasemega riikidegrupis.

•• Tänavune raport sisaldab mitmeiduuendusi, üks neist on ebavõrdsu-sega korrigeeritud inimarenguindeks, mis püüab arvesse võttaseda, et tervis, haridus ja sissetulekon inimeste vahel ebavõrdselt jaotu-nud – ja mida ebavõrdsemalt, sedahalvem inimarengule.

•• Eesti korrigeeritud inimarenguhinne on tavalisest 9,8% kehvem,mis aga osutub väga heaks näitajaks,sest 4/5 riikidest said rohkem kui10% kehvema hinne. Tõsi küll, meisteespool olevad riigid on enamastikaotanud vähem, näiteks Rootsi6,9% ja Soome 7,5%. Suureks eran-diks on tavanäitaja järgi 12. kohalolev Lõuna-Korea, kelle hinne kukkus16,7%, karvavõrra nõrgemaks kuiEesti oma. Kolmest inimarenguindeksi komponendist on Eestiskõige rohkem ebavõrdsust sissetule-kutes ja kõige vähem hariduses.

Ebavõrdsus võtab kümnendiku


EESTI SOOME LÄTI VENEMAA





Eesti ja tema naaberriigid erinevates edetabelitesEttevõtluskeskkonna edetabel•• Eesti ja tema naabrite koht 183 riigi seas äri ajamise lihtsust mõõtva Maailmapanga raporti „Doing Business 2010“ järgi.

Ökoloogiline jalajälg•• Maailma Loodusfondi (WWF) arves-tuste järgi oleks vaja 4,4 planeeti, kui kogu maakeral elataks nagu Eestis.

Korruptsioonitajumise indeks•• Kõige vähem tajutakse Transparency International'i uuringu kohaselt korruptsiooni Taanis, Uus-Meremal ja Singapuris (hinne 9,3 palli), kõige enam Somaalias (hinne 1,1 palli).

Majandusvabaduse indeks•• Kõige rohkem majanduslikku vabadust on Heritage Foundationi uuringu järgi Hong-kongis (hinne 89,7 palli 100-st, kõige vähem Põhja-Koreas (1 pall 100-st).

Poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste indeks•• Freedom House raporti järgi on Eestis kõik poliitilised õigused ja kodanikuvabadused olemas – seitsmepallisel skaalal on meil mõlemas parim võimalik hinne.

Pressivabaduse indeks•• Kõige rohkem pressivabadust on organisatsiooni Reporters Without Borders raporti järgi Soomes, Islandil, Norras, Rootsis, Hollandis ja Šveitsis, kõige vähem Põhja-Koreas ja Eritreas.

Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabel•• Maailma Majandusfoorumi koostatava raporti järgi on maailma kõige konkurentsi-võimelisema majandusega riigid Šveits, Rootsi ja Singapur, edetabeli lõpus on Angola ja Tšaad.

IMD konkurentsivõime edetabel•• Šveitsi ärikooli IMD eestvõttel koostatava raporti järgi on maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusega riigid Singapur, Hongkong, USA ja Šveits, 58 riigist koosneva edetabeli lõpus on Venezuela ja Ukraina.

Eestiinimarengu

indeksi muutusläbi aastate

•• Koondhinne skaalal 0–1

1995 2000 2005 2009 2010

Tervis

Haridus

Sissetulek

KOMPONENTIDEHINDED

0,851

0,878

0,717

0,951

0,845

0,821

0,839

0,805

0,673


0,747

0,711

0,699

Koht 178 riigi seas

Hinne (0-10)

26

6,5

Allikas: www.doingbusiness.org

Allikas: www.transparency.org

Koht 179 riigi seas

Hinne (0-100)

16

74,7Allikas: www.heritage.org

Hinnang

Hinne

vaba

1\1

Koht 178 riigi seas

Hinne

9

2

Allikas: www.freedomhouse.org

Allikas: www.rsf.org

Koht 139 riigi seas

Hinne (0-7)

33

4,61Allikas: www.weforum.org

Koht 58 riigi seas

Hinne (0-100)

täiesti korruptsioonivaba = 10

täiesti vaba = 100

(0 = täiesti vaba)

(poliitilised õigused / kodanikuvabadused)

34

62,

154

2,1

143

50,3

mittevaba

6\5

140

49,9

63

4,24

51

49,3

59

4,3

50

66,2

vaba

2\1

30

8,5

70

4,14

-

-

4

9,2

17

73,8

vaba

1\1

1

0

7

5,37

19

80,0Allikas: www.imd.org

www.undp.org, Human Development Report 2010

Allikas: www.panda.org, Living Planet Report

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

1713 12324

EESTISOOME VENEMAALÄTI

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

3237

10853

Uue ettevõtte registreerimine

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

32896

Laenu saamine

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

3065 10559 Maksude maksmine

(maksmise lihtsus ja maksukoormus)

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

5011 1814 Vaidlusaluste lepingute

jõustamine kohtus

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

2455 18279

Ehitusloa saamine

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

5993

Investorite kaitse

ETTEVÕTLUSKESKKOND KOKKU

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

46 16216 Väliskaubandustehingute

läbiviimine

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 140 150 160 170 180

706 10380

Pankrotiprotsessi tõhusus

4,4 3,4 3,1 2,4

VENEMAA

LÄTI

SOOME

EESTI

0,700

0,762

0,8120,8090,805

Inimarenguedetabel 2010•• ÜRO inimarengu aruande järgion kõige inimlikum elu Norras, Aust-raalias ja Uus-Meremaal, kõige ebainim-likum Kongo DV-s ja Zimbabwes.

0

10

20

30 40

50 60

70 8

0 9

0

100

110

120 130 140

15

0

1

60

34

16

65

48

KO

HT

169 R

IIGI S

EAS

0

0

,1

0,2

0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0

,8 0

,9 1

EEST

ISO

OME

VENE

MAA

LÄTI

0,81

2

0,87

1

0,71

6

0,76

9


KOONDHINNE SKAALAL 0–1


Hillar Kalafilosoofiadoktor

Jaan Leetsarmajandusdoktor

AJALUGU 1939. aastal kuulus Eestis ühis tegevuse süsteemi 14 keskühistutüle 3000 ühistu ja 284 000 liikmega. Seega ligi kolmveerand peredest olid kaas omanikena tegevad mõnes neile elatistvõi majanduslikku toimetulekut võimaldavasja toetavas ühistulises ettevõttes.


Luua töökohti, tekitadasissetulekuid, valmistada rõõmu

EESTIS

Ühistute liikmeid elanikkonnast

Ühiskaubanduse turuosa

2 EUROT

100 EUROT

Ühiskaubandus Eestis ja Soomes

SOOMES

4,2% 14,8% 6,2% 32%

1936/1937 2009/2010

EESTIS SOOMES EESTIS SOOMES

Tarbijate ühistu liikme osamaks 2010. aEURODES

EESTIS SOOMES

25% 27%23%

43%

1936/1937 1999/2000 2009/2010


[email protected], tel 680 4444

TASUTA kättetoimetamine Eesti piires!

32” LCD-teler LG 32LD420• Full HD• diagonaal 32”• resolutsioon 1920 x 1080 px• ekraanisuhe 16:9• dünaamiline kontrastsus 60 000:1• heli 2 x 10 W• MPEG4-tuuner• Simplink (HDMI-CEC)• Smart Energy Saving

410.44 € 543.19 €

6422.-8499.-

Vaata hinda!

Regio atlas Eesti teed 2008 45% soodsamalt!

Vaata veel pakkumisi rehvid.epl.ee

Uued soodsad talverehvid on kohal!

TASUTA kättetoimetamineEesti piires!

kohal!

175/70 R13

715.- (45,70 €)

795.- (50,81 €)

945.- (60,40 €)

175/65 R14

185/65 R15

205/55 R16

Hinnad alMõõtmed

685.- (43,78 €)

Õhuniisutaja Elta LB111• äravõetav veepaak 2 l • pidev kasutamine kuni 14 h • võimsus 22,5 WW

23,58 € 369.-

Kvaliteetne mööbel Saksamaalt —

vaata pakkumisi www.moobel.epl.ee

-20%Transporditasu vastavalt toote kaalule.

Lihtne ja turvaline ostukeskkond

410.44 € 19.49 €

169.-305.-

Organiseeritud ühistegevuse juuredulatuvad Eestis kaugemale kuisajandi taha. Kõige visamalt on aja-lootormidele ja majanduskriisidelevastu pidanud ühiskaubanduslikudettevõtted – tarbijate ühistud.Tänavu tähistasid oma järjepidevategevuse 100 aasta juubelit Viljandija Tõrva tarbijate ühistu. Järgmiselaastal jõuavad sajanda verstapostiniHaapsalu, Kilingi-Nõmme, Järva jaVõru ühistu.

Eesti Vabariigi noorusaegadel(1920–1940) andsid suurima panusemeie majanduse ja piirkondadearengusse põllumajandussaadusitöötlevad ja eksporditurgudel tegut-sevad ühistud. Sajad piimaühistudüle Eesti kindlustasid tuhandete talu-majapidamiste arengut ja ladusidkeskühistu Eesti Võieksport kaudumaapiirkondade arengule korralikualuse. Kartuli, lina, puidu ja paljudeteiste tollaste ekspordikaupade tagaseisid põllu- ja metsameeste endiühistud, jättes kogu tulu kodukanti.Üle 200 ostu- ja müügiühistu vahen-dasid põllumeestele vajalikku põllu-rammu, masinaid, linaseemneid,ehitusmaterjale. Omad hoiu-laenu-ühistud, ühispangad ja ühised kind-lustusseltsid tagasid põhiosa vajali-kust raharinglusest, finantstehingu-test ja kindlustusest.

1939. aastal kuulus Eestis ühiste-gevuse süsteemi 14 keskühistut üle3000 ühistu ja 284 000 liikmega.Seega ligi kolmveerand eesti pere-dest olid kaasomanikena tegevadmõnes neile elatist või majandus-likku toimetulekut võimaldavas jatoetavas ühistulises ettevõttes.

Nõukogude ekspansioon lõpetasjärsult selle üldrahvaliku majandus-tegevuse. Eesti Vabariigi taastaminesünnitas aga taas uue ebaõigluse.Ühistute sõjaeelsed varad jäetinende seaduslikele omanikeletagastamata. Noored ja elukauged„platsipuhastajad” ei suutnud 1990-ndate algul vahet teha euroopalikuühistegevuse ja nõukoguliku kol-hoosikorra vahel.

Ainus tegevusala, kus ühistege-vuse vaimu ei suutnud hävitadapunane ega pruun katk, riigipöör-ded ega majanduskrahhid, on ühis-kaubandus. Tööliste ja talupidajateostu-müügiühistud olidki omal ajalnii Euroopas kui ka Eestis see ette-võtlusjuur, millest 19. sajandi lõpusning 20. sajandi algul võrsus laial-dane ühistegevuslik liikumine. Eritiilmekalt on tema elujõulisust näida-nud rasked ajad – sõdade ja majan-duskriiside perioodid. Ka Eestis,isegi Nõukogude ajal. Sõjajärgsetelaastatel olid sajad kooperatiivipoedneed vähesed allikakohad, kuhu saitulla omakasvatatud kaubaga, saadaselle eest mingitki raha, mille eestosta perele mõnda vajalikku asja.

Pole juhuslik, et lama’st taastuvSoome kasutas laialdaselt ühistege-vuslikke ettevõtlusvorme uuemajandustõusu ettevalmistamiseks.Töötutel aidati luua sadu tööühin-guid ja töötajate ühistuid, see oli nnuusühistegevus. Soome kolleegidsuutsid tõestada, et ühistegevusesuur eelis seisneb selle võimes väljaarendada väikeettevõtlusele sobilikmajanduses osalemise demokraat-lik mudel. Professor Tapani Köppä

Helsingi ülikooli ühistegevusinsti-tuudist on selle kokku võtnud töö-turu uuendamise kolmainsusega:„Luua töökohti, tekitada sissetule-kuid, valmistada rõõmu.”

Kas Eesti töötud, vähese sissetu-lekuga ääremaade inimesed, väike-vallad ja muud ühiskondlikud struk-tuurid vääriksid samasuguse ühis-tulise mudeli kasutusele võtmistoma elu ja töösuhete uuendami-seks? Kuhu jääb ühistegevuslikumõttelaadi ja seda toetavate tugi-struktuuride loomine, ühistegevustpuudutava koolituse käsitlemineaktuaalse tööturumeetmena, võtmeandmine inimestele, kes ise ennastaitaksid?

Soomes suur rollMaailma ühel õitsvamal ühiskonnalja konkurentsivõimelisemal majan-dusel – Soomel – on ühiskaubandus,mille omanikuks on S-Grupi kont-sernis 1,8 miljonit soomlast (kol-mandik rahvast!) ja üha suurenevturuosa, mis üleriigilises jaekauban-duses ulatub juba üle 43%. Eks seeole tarvilik ikka selleks, et tarbijateühistutes ringlev raha ja kasum jääk-sid sellesse piirkonda-valda, maa-konda, kus nad asuvad.

Tarbijate ühistute liikmed-oma-nikud, kes on samal ajal ka teisteühistute (piimaühistud, lihaühistud,ühispangad, ühistulised kindlustus-seltsid jne) liikmed, saavad tehakasulikku koostööd ka kõikvõimali-kes ühistulistes võrgustikes.

Meile tundub, et Eesti tarbijateühistud ei ole kasutanud omaturuosa suurendamiseks ja käibe

kasvatamiseks kaugeltki kõiki või-malusi. Sageli püütakse kaubakäivetsuurendada samade võtetega, midakasutavad äriühingutest kauban-dusketid.

Nii nagu äriühingud, panustavadka tarbijate ühistud praegu klientidemeelitamisele – klientidest säästu-kaardi omanikke on süsteemis 221400 ja liikmeid-omanikke ainultnatukene rohkem kui 84 000. Liik-med on kahjuks jäetud tähelepa-nuta ja ühistud kohtlevad neid nagutavalisi kliente. Eeskätt liikmete-omanike kaasamine teeks tarbijateühistud tugevaks, ühtlasi suureneksühistute jaekaubanduse käive jakasum.

Tarbijate ühistutes ja ETK-stuleks käivitada liikmetele-omani-kele suunatud motivatsioonisüs-teem.

Ühistute oluline eelis on nendemaapiirkondadesse (väikelinna-desse ja suurematesse küladesse)ulatuv kaupluste võrk. See loobpõhja vastastikku kasulike kauban-dussuhete arendamiseks kohalikekogukondadega. Hiljuti Tõrvas toi-munud ühistegevuse mõttetalgudeljõuti tõdemuseni, et maapoodidesttuleks kujundada küla majanduselukeskused, kus käiakse mitte ainultsisseoste tegemas, vaid ka inimes-tele vajalikku teavet saamas ja jaga-mas, koostöövõimalusi-tööpakku-misi külapoe kohvinurgas arutamas,omakasvatatud rohelist kaupa pak-kumas, perele ja naabritele vajalikkekaupu tellimas...

Paindlik sihikuseadmine uuen-daks ja tugevdaks ühistute ning

kohalike omavalitsuste koostööd.Päevakorda võiksid tõusta isegiühised majandusprojektid, millepuhaskasumist laekuks pidevaltkokkulepitud osa kohaliku kogu-konna mõne aktuaalse vajaduserahuldamiseks. Juba tsaariajal tehtisellega algust. Helme MajanduseÜhisuse põhikirjas (1910) oli fiksee-ritud, et 15% puhaskasumist anne-tavad kohalikud taluperemehed,ühistu kaasomanikud kohaliku hari-duselu edendamiseks, sealhulgasTõrva raamatukogule vajaliku kir-janduse ostmiseks.

Tarbijate ühistutes tuleks kiirestitaastada omanike kontroll ja vastu-tus toimuva üle. Aegade jooksul onseda primaarset juhtimissuhet pide-valt nõrgestatud, sageli ka teadlikult.Tarbijate ühistu liikme puhtsüm-boolseks muudetud osamaks ei sti-muleeri enam ammu omanikuksolemise vastutust ega võimalust.

Rõhuda tuleks ka omanike eeti-kale ja teadlikkusele – liikmed peak-sid kõik oma ostud tegema ikka omapoodidest. Ka juhul, kui mõni kaupon oma poes krooni-kahe võrra kal-lim. Seejuures tuleks aga selgitada,et liige-omanik saab boonussüs-teemi rakendamise korral enam-makstu hiljem kuhjaga tasa.

Meie tarbijate ühistutel on hulga-nisti veel teisigi võimalusi. Soomekogemuse eeskuju näitab, et kõiktarbijate ühistute liikmed-omanikudja ka juhtkonnad peavad võtma omakohustusi liikmete ees tõsiselt jakindlasti tuleks tarbijate ühistutelära kasutada need võimalused, midateistel kaubanduskettidel ei ole. 1




Erik [email protected]

Keenias asuva Malindi piirkonnakalameeste jaoks on viimased paaraastat olnud möödunud nelja-kümne aasta saagirohkemad –nende sissetulek on Briti telekanaliChannel 4 andmeil tavapärasestkoguni 50 korda suurem. Merebio-loogide hinnangul on märgata kala-varude taastumist tänu kommerts-eesmärgil kalapüügi kadumisele.Teisisõnu, mereröövlid on lähialadevetest välja söönud välisriikide suu-red kalatraalerid.

Kummaline, aga see ei ole ainusSomaalia piraatlusega kaasnenudpositiivne mõju. Mitu vaesunudlinna on mereröövlite rahaga taaselule ärganud. Uudisteagentuur APtsiteerib kohalikku, kelle sõnul oninimesed saanud piraatidelt teeni-tud rahaga osta näiteks elektrigene-raatoreid, „mis lubavad terve päevaelektrit kasutada, mis oli kunagikujuteldamatu luksus”.

Paljud kohalikud unistavadpiraadikarjäärist või abielust mere-röövliga. Mõni aga kurdab, et relvas-tatud kampade ringiliikumine teki-tab ebakindlust, nende metsik laris-tamine aga tekitab kohalikes valuu-takurssides suuri kõikumisi. Lisakskurdavad usklikud muslimid, etpiraadid joovad alkoholi.

Üks tuntumaid mereröövlipea-likke Abshir Boyah küsis möödunudkevadel USA ajakirjaniku JeffreyGettlemaniga kohtudes temalt siga-rette. Küsimusele, kuhu on kadunudtema teenitud raha, vastas mees:„Kui keegi, kellel ei ole kunagi olnudraha, järsku saab raha, siis see liht-salt läheb.” Lisaks on tegemist klan-niühiskonnaga – mis tähendabBoyah’ sõnul seda, et kui kolmpiraati teenib miljon dollarit, eijagune see mitte kolme, vaid pigemkolmesaja inimese vahel.

BBC andmeil koosnevad Somaa-lia mereröövlijõugud valdavaltkolme liiki inimestest. Piraatideajuks peetakse kalamehi, kes tunne-vad kohalikku merd hästi. Jõumees-tena rakendatakse endisi sõjaväelasivõi kohalike jõukude eksliikmeid.Lisaks on veel tehnilised eksperdid,kes käsitsevad GPS-seadmeid jms.Samuti levis möödunud aastal info,et piraatidele antakse laevade kohta

Kassi ja hiiremängookeanil

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

[email protected], www.preismann.ee

20. oktoobril 2010. a Tallinnas

AKTUAALSET VÕLAÕIGUSES Paul VarulOsavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!

4. novembril 2010. a Tallinnas

UUT ÄRIÜHINGUÕIGUSES Andres VuttOsavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!


ÕIGEKEEL JA TEKSTILOOME. KIRI, E-KIRI, AMETIKIRILoone OtsOsavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!


TSIVIILKOHTUMENETLUSE VALIKPROBLEEME Tambet TampuuOsavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot)+ km. Hinnasoodustused!

Somaalia piraadi -pesaga on kokku puu-tunud mitmed Eestimehedki. Peagi kee-rab nina sinnapooleka kas või eestlasteümberilmasõidukatamaraan, mis loo-dab end haakidamõne turvatudkolonni sappa.

Allikad: Reuters, Suessi Kanali Amet, International Maritime Organisa

Laevad sihikul •• Esimest korda pärast 2002. aastat hakkas mullu Suessi kanalit läbinud laevade arv kahanema.

2009

2008

2007

2006

2005

2004

2003

2002

2001

2000

1999

1998

1997

1996

1995

1994

1993

1992

1991

1990

1989

1988

1987

1986

1985

1984

1983

1982

1981

1980

1979

1978

1977

1976

1975

17 228

21 415

20 384

18 664

18 224

16 850

15 667

13 447

13 986

14 142

13 490

13 472

14 430

14 731

15 051

16 370

17 318

16 629

18 326

17 664

17 628

18 190

17 541

18 403

19 791

21 361

22 224

22 545

21 577

20 795

20 363

21 266

19 703

16 806

5579



suur. Näiteks 2008. aastal teenisidSomaalia mereröövlid ühe CIA töö-taja andmeil 80 miljonit dollarit, mison selles vaesunud riigis tohutusumma. Teiste allikate järgi ulatuvatpiraatide teenistus aastate jooksulumbes saja miljoni dollarini.

Pikka aega ei pidanud paika kasageli esitatud väited – mida sailugeda ka sedavõrd väärikates aja-kirjades, nagu Foreign Affairs –, naguoleks somaalia mereröövlid kuidagiseotud rahvusvahelise terrorismiga.Pigem oli olukord vastupidi – isla-mistid keelasid Somaalias võimuletulles šariaadiga ähvardades piraa-did. Kui aga 2006. aastal riiki tungi-nud Etioopia väed islamistid kõrvaletõrjusid, pääses õitsele ka piraatlus.Praeguseks on aga piraatlus seda-võrd tulusaks osutunud, et ka isla-mistid tahavad sellest tükikest. Seeon tekitanud pahameelt nii mõneskimuslimiliidris, kuna piraatlus onislami seadustega keelatud.

USA ajalehe Harper’s ajakirjanikuKen Silversteini allikaks piraatideteemal on üks CIA nimetuks jäädaeelistanud endine kõrge ametnik,kelle sõnul lähenevad maailma rii-gid probleemile valesti, kui lihtsaltkoondavad Somaalia vetesse sõja-laevu – praeguseks seilavad sealumbes 30 riigi alused. „Me peametegelema selle probleemiga sisemaapoolt, koostöös merepoolse tege-vusega, kuid meil ei ole Somaaliassaatkonda ning luuretoimingud onpiiratud ja ebaefektiivsed,” ütleb ta.„Me peame töötama Somaalias jaLiibanonis, kus hulk lunaraha onomanikku vahetanud. Kuid meieoperatsioonid Liibanonis on naeru-väärsed ja Somaalias puudub meilkohalolek täielikult.” Eksluuraja vii-tab asjaolule, et mereröövlid vajavadtegutsemiseks baase, kus on kütuse-varud, dokid, remondiseadmed.Kõike seda annaks maapealseteoperatsioonidega segamini paisata.Pealegi tuleks tema hinnangul kor-raldada Liibanonis suur luureope-ratsioon, et piraatide rahakanalidkinni pigistada. Praegu ei ole aga lää-neriikide valitsused ilmselt valmisoma sõdurite eludega riskima ningeelistavad kulukat kassi ja hiiremängu ookeanil. 1

me Organisation

SO

MA

AL

I A

ETIOOPIA

JEEMEN

EGIPTUS

SUDAAN

ERITREA

DJIBOUTI

SAUDI ARAABIA

IRAAK

SÜÜRIA

IRAAN

ARAABIA ÜE

OMAAN

KENYA

Mombasa

Mogadishu

Sanaa

M d

PÄRSIA

LAHT

INDIA OOKEAN

PUNANE

MERI

100 m

iili20

0 miili

300 m

iili40

0 miili

500 m

iili60

0 miili

700 m

iili80

0 miili

900 m

iili100

0 miili

SUESSI KANAL

ViimasedkaaperdamisedKenya rannikul

600 meremiilisoovitatav kaugusSomaalia rannikust

möödasõidul

200 km

Somaalia piraadid Somaalia piraadid2010 (9 kuud) 2009 (9 kuud)

39maailmas kokku

34maailmas kokku

35 32

236 263 293

406

289306

2006 2007 2008 2009 2010

Laevade kaaperdamineüle maailma

Rünnakud laevadele üle maailma

9 kuud

SOMAALIA PIRAADIDKaaperdatud laevad (seisuga 25. oktoober 2010)

PIRAATIDE BAASID

2009 2010

vihjeid satelliittelefoni kaudu Lon-donist. Kõlavad kuuldused ka juhti-miskeskustest Nairobis ja Dubais.

USA laevastiku erukomandör(Eesti kaptenleitnandile vastavaukraad) John Patch ütleb USAmereväeinstituudi USNI ajakirjasProceedings, et piraatlus on üks üle-rõhutatumaid ohte praeguses maa-ilmas. Tema meelest peaks selleprobleemiga tegelema korrakaitse-asutused, mitte sõjalaevad. Somaa-lia kandis seisneb peamine muremuidugi selles, et seal puudub sisu-liselt riik, mis siis veel tõhusast kor-rakaitsest rääkida. Somaalia amet-liku võimu, lääneriikide toetatavaüleminekuvalitsuse kontrolli all onmõni kvartal pealinnas Muqdishos.Riigis paiknevad 7000 Aafrika Liidurahuvalvajat ei ole suutnud Prant-susmaast viiendiku võrra suuremamaalahmaka peal end kehtestada.Ülejäänud territooriumi valitsevadäärmuslikud islami mässulised jakohalikud klannid.

Puntland, kus mereröövlid pea-miselt baseeruvad, on poolauto-noomne piirkond, kus klannidelpõhineva valitseva võimu ja mere-röövlite suhetest kuuleb vastukäi-vaid lugusid. Ühest küljest on korra-kaitsejõud mingil määral piraatidetegevust tõkestanud ja vahistasidühe tuntuma mereröövlipealikuAbshir Boyah’.

Teisalt ei ole tollele veel praegu-seni süüdistust esitatud ja väideta-valt kuulub mees Puntlandi presi-dendiga samasse alamklanni. Ena-mikul piraadirühmitustel on omaametlik pressiesindaja. Xarardhee-re’i linnas tegutseb suisa börs, kusinimesed saavad soetada 72 piraadi-organisatsiooni osakuid.

Piraatluse poolt kommertslae-vandusele tekitatud kogukahju suu-rust ei ole teada. Ühe poole peal onloomulikult traumeeritud merelkäi-jad ja nende pereliikmed – kuidasseda mõõta, ei tea keegi. Kui aga tee-mat majandusliku poole pealt vaa-data, siis võib välja tuua USA mõtte-koja Center for Strategic and Inter-national Studies hinnangu, et 2001.aastal läks piraatlus laevanduselemaksma 16 miljardit dollarit. Mitmeanalüütiku meelest on see arv liiga


Kristi [email protected]


Ajakirjanduses on juba levinudütlus, et maailma kõige kuulsam hiirpeaks oma silmad ja suured kõrvadlahti hoidma, sest Ferrari Maailmaelegants, uudsus ja raha, mis tulebLähis-Ida miljardäridelt, võib muu-tuda Disneylandile ajapikku võrd-väärseks konkurendiks.

Ferrari teemapark, mis läksmaksma viis miljardit krooni (ligi320 miljonit eurot), on omasugusteseas maailma vägevaim. Suurimkatuse all olev lõbustuskeskus asubfuturistliku Yas Marina vormelirajavahetus läheduses.

„Meie keskus on avar ja ruumi-kas, igaüks tunneb end Ferrari Maa-ilmas vabalt, justkui naudiks ta kau-nist päeva lageda taeva all, mittesurutuna kitsasse ruumi,” räägibFerrari Maailma esindaja Claus Fri-mand. „Sisetingimusi on lihtneunustada, sest katus on 35 kuni 50meetri kõrgusel,” lisab ta.

Ferrari Maailm, millele pandinurgakivi kolm aastat tagasi, laiutab86 000 ruutmeetril. Hiigelsuure ehi-tise katus on disainitud Ferrari logojärgi, mille keskel ilutseb ilmakuulushobuse kujutis. Ühtlasi on tegemistGuinnessi rekordiga, sest keegi ei olevarem suutnud oma logo nii võim-salt eksponeerida. Teemapargi oma-nik on Araabia Ühendemiraatidespaiknev kinnisvara arendusfirmaAldar Properties.

Ettevõtte juhtide sõnul on neilpakkuda maailma võimsaimadAmeerika mäed, kus kiirus võib

kohati ulatuda 240 kilomeetrini tun-nis ning mille kõrgeim punkt asubumbes samal tasemel 20-korruselisetorni platooga. „Istumine Ameerikaraudtee autos annab täpselt sellisetunde, nagu kihutaksid vormeliroo-lis,” tutvustab pargi võimalusi sellejuhataja Andy Keeling Telegraphyle.

Lisaks saab väljaspool Ferraripeakorterit näha kõige täiuslikumatkollektsiooni punase iluduse võidu-sõiduautodest läbi ajaloo. Kui kõhtläheb tühjaks, võib maiustada itaa-lia restoranis Mamma Rosella, mison inspireeritud Ferrari pilootidelemmiksöögikohast ajal, kui nadpesitsevad Itaalias.

Külalised saavad ühelt poolt tut-vuda Itaalia kultuuriga, teisalt agavahetada virtuaalmaailmas vormel 1rehve või juhendada piloote.

„Ferrari Maailm on vägamodernne. Kujutage ette, et valitepuhkuse, otsides kohta, kuhuminna. Te ei taha külastada muu-seumi, kuid samal ajal sooviksitemidagi uut teada saada. Te ei tahaväisata automüügisalongi, kuid kii-rete iluduste vastu on huvi olemas.Lisaks saab kihutada Ameerikamägedel, tunda end kui Ferrarimeeskonna liige ja süüa kooki, mismaitseb ka Felipe Massale ja Fer-nando Alonsole,” reklaamib vastsetlõbustusasutust Keeling.

Punane värv müüb hästi„Peale maailma kiireima raudtee onteinegi atraktsioon, kus Ferrari-kuju-lised rongid kihutavad ka hoonestvälja. Eripära seisneb selles, et kaksrongi alustavad ühelt joonelt, enttulenevalt reisijate kaalust ületab üksneist lõpujoone esimesena,” jutus-tab Frimand, lisades, et sõidualguses ei tea keegi, kes võitjana või-duajamisest väljub.

Täpselt Ferrari Maailma keskelon kiirendustorn, mis viib huvilisedmajast välja 62 meetri kõrgusele,kust avaneb hingematvalt kaunisvaade.

Piletihinnad sisaldavad tervepäeva jooksul piiramatut kasutustkõikidel atraktsioonidel. Täiskasva-nutel tuleb välja käia 730–1120krooni (46,7–71,6 eurot), lastel540–880 krooni (34,5–56,2 eurot).Hind oleneb sellest, kas soovitakseka suupisteid ja karastusjooke. Pal-jude pisikeste poiste unistuste töö-kohas teenib igapäevast leiba 900inimest. Esialgne prognoos näitab,

Novembri keskel selgub Abu Dhabis, kes kroonitakse tänavu vormel 1 maailmameist-riks. Samal ajal saavad tuhanded turistid tut-vuda sealsamas just avatud suurejooneliseFerrari Maailma teemapargiga.

Mis kuuluvad Ferrari Maa Bell'Italia Näitus, kus esitle- takse kuulsate Itaalia linnade, ehitiste ja võidu- sõiduradade koo- piaid. Külalised võivad valida, kas sõita näituselt lä- bi Ferrari 250 Ca- lifornia Spyderi- ga või jalutada 570 m jalgteed.

Karussell Ferrari versioon traditsioonili- sest karussellist, istepaikadeks on loomulikult autod.

Kino Maranello Kinos jookseb film, mis viib külalised aastasse 1920.

Kihuta koos tšempionidega Interaktiivne 3D show, mis näi- tab Ferrari inseneride igapäevast elu.

Fiorano GT Challenge Ameerika raudtee, kus kõrvuti kihutamas kaks autot.

Galleria Ferrari Maailma suurim Ferraride näitus väljaspool Maranellot.

G-Force Kiirendustorn, mis viib inimesed 62 meetri kõrgusele ja hoonest välja.

Junior Grand Prix Võidusõidukool kõige pisemate- le, kus väiksed piloodid juhivad lapse suurusele vastavat Ferrarit.

Junior Training Camp Pehme mänguala, kus lapsed saavad endale ise Ferrari kokku panna.

Made in Maranello Virtuaalne tuur Ferrari tehases Maranellos annab külalistele või- maluse heita pilk Ferrari GT di- sainimis- ja testimisprotsessile.

Tiimiala Tõetruu pilk Ferrari tiimitööle vormel 1 etapi ajal.

Pit Wall (paik, kus tiim istub võidusõidu ajal) Külalised saavad virtuaalsele võidusõitjale öelda, mida ta peab oma esituses muutma. Interaktiivne.

Racing Legends Teekond läbi Ferrari ajaloo, pide- punktid kõige tähtsamatel versta- postidel.

Scuderia Challenge Komplekt maailma tipptasemel võidusõidu simulaatoreid, kus kasutakse originaalseid vormel 1 Ferrari istmeid ja roole.

Speed of Magic 4D teekond läbi looduslike ja fenomenaalsete keskkondade, kuhu Ferrari varem ei ole sat- tunud.

V12 Kanalisõit läbi Ferrari 599 mootori südame.

Viaggio in Italia Õhureis üle Itaalia.

et keskust peaks iga päev külastamaumbes 10 000 klienti.

Ilmselt pole Ferrari Maailma asu-koha valik juhuslik. Lähis-Idas onüldse tegemist esimese nii ulatuslikuteemapargiga, teiseks elavad emi-raatides rikkad inimesed.

„Kohalikud on autodest ja eritikiiretest autodest väga huvitatud –kui sa satud siia ja korraks endaümber vaatad, veendud selles kaise,” tõdeb Khaled al Qubaisi, kesvõistleb Porsche Supercup Series’il.„Meile on omane kihutada, tahametähelepanu, vahet ei olegi, kas sõi-dame võimsatel autodel või veelvõimsamatel hobustel. Ja kui ini-mesi huvitavad autod, on neid kamärksa lihtsam panna armastamaautosporti ja kiirust.”

Ferrari teemapargi rajamineLähis-Itta kinnitas veel kord, kui täht-saks on just see piirkond vormel 1jaoks muutumas. Vormelimaailmakuningas, äsja 80. sünnipäeva tähis-tanud Bernie Ecclestone on alatiseisnud hea selle eest, et sari võima-likult paljudesse maailma nurka-desse jõuaks.

„Korraldame maailmameistrivõist-lusi ja nii peame juba definitsioonikohaselt olema maailma eri paigus.Lõpuks on terve mõistus võitnud jasari laienenud. Tuleb lihtsalt ollajulge ja see ära teha,” on Ecclestoneöelnud.

Lähis-Idas on ka selle võrra ker-gem, et võidusõit, enne seda võidu-ajamine, on alati kuulunud araabiakultuuri. Kaamelite ja hobuste või-duajamised on legendaarsed. Dubaivõõrustab näiteks maailma eksklu-siivsemat hobuste võidusõitu, kusauhinnafond ulatub kümne miljonidollarini. Loomadega kihutamisearmastus kanti eelmise sajandikeskel üle autodele.

Ferrari on vormelimeeskondadestkõige agressiivsemalt ka Lähis-Idaturule sisenenud, 2007. aastal avatinäiteks Abu Dhabis Ferrari kaupumüüv pood. Dubais tegutsev 90-ruutmeetrine kauplus on nädalava-hetustel rahvast täis – konservatiiv-selt ja kaunilt riietatud teenindajadpakivad kaupu tuhandetele vormeli-fännidele. Punane värv ja hobuselogo müüvad tõesti üllatavalt hästi.

Lähis-Idas on püstipandud uskumatuteatraktsioonidegaFerrari teemapark



„Naudin vormel 1, sest kogu sõiduajal on tunne, et ei julge hingata ka,sest ei tea, mis järgmisel hetkel juh-tub,” rääkis Asma al-Hammadi, keskäib Dubai poes kolm-neli kordakuus. Samuti kulutas ta 4100 dolla-rit Bahreini vormel 1 etapi piletile,et oma abikaasale üllatuskingitusteha.

Selles, et just Ferrari esimesenarikaste šeikide riiki sisenes, mängiskindlasti oma osa seegi, et AbuDhabi investeerimisfond Mubadalaomab Itaalia ühest tuntumast kau-bamärgist viit protsenti.

Loomulikult taovad rusikategavastu rinda ka Ferrari juhid. Presi-dent Luca di Montezemolo ei hoid-nud kiidusõnu endale ja mõttekaas-lastele tagasi.

„Plaan, mis veel neli aastat tagasioli pelgalt uljas idee, on nüüd reaal-suses tõeliseks saanud. Ferrari ontänulik kõigile, kes kaks aastat pale-higis töötasid, et unistus teoks pöö-rata,” tõdeb ta. „Abu Dhabi on tule-vikulinn, oleme uhked selle üle, etleidsime partnerid, kes Ferrari-vai-mustust jagavad,” lisab president. DiMontezemolo kiidab ka kontsept-siooni: tegemist ei ole vaid paigaga,kuhu peaksid tulema Ferrari fännid.Vastupidi, teemapargis on tegevustnii isadele, emadele kui ka lastele.

Grant Salter, kes juhib maailmaühte juhtivat konsultatsioonifirmatGrant Thornton, ütleb, et Abu Dhabiturismile tuleb Ferrari Maailm vaidkasuks, sest seni polegi seal suurtmidagi ette võtta olnud. Samal ajalei usu ta, et turistid vaid Ferrari kes -kuse pärast sõidu emiraatidesse ettevõtavad, pigem pakub kompleksmeelelahutust neile, kes on juba nii-kuinii otsustanud seal kandis rei-sida. „Väga vähesed teemapargidsuudavad end ise ära majandada.Üldiselt ei suudeta piletirahast siiskineid tohutuid kulusid kinni maksta,”märgib ta.

Ometi loodab Araabia Ühend -emiraatide linn Abu Dhabi, et FerrariMaailm toob linna miljoneid uusituriste. Ent see on alles algus. Plaanikohaselt kerkivad õige pea sinnakanti ka Louvre’iga võrdväärsedkunstimuuseumid. 1

Takuküon„SviritpõpammmkokiümteduolmlupajabrjuK„Homsiresesedum

Kb

F

MTa

... JA VAATA SEAL, KUS ISE SOOVID!

LAE LOENGUD ARVUTISSE, TELEFONI VÕI

MP3-MÄNGIJASSE...D!SSE...

Eesti ühe tuntuma strateegi ja õppejõu PRIIT KARJUSE loeng on Estonian Business Schooli hinnatumaid magistrikursusi.

Avarda silmaringi ja omanda uusi teadmisi videoloengutega oma ala tippspetsialistidelt! ulikool.epl.ee

Vaataavaloengut TASUTA!

Vaataavaloengut TASUTA!

Kuidas saada edukaks?!EBS-i videokursus „Strateegiline juhtimine”

• Kuidas märgata ja püüda kinni võimalused?• Kuidas väljuda võitjana olukorrast, kus kõigile ei jätku?• Huvitavaid seoseid ja paralleele sõjanduse ning loodusega• Strateegiad, mis aitavad igaühel elus edasi jõuda ja otsuseid langetada• Kuidas küsida oma toote eest kõrgeimat hinda?• Millest sõltub ettevõtte näljatunne?• Läbimõeldud sõjaplaanid äris

Maailma?

Formula Rossa Ameerika raudtee, mis saavu- tab tippkii- ruse 240 km/h nelja sekundiga.

Junior GT Võidusõidukool lastele. Külalised peavad läbima treeningtunni, alles siis saavad nad istuda F430 GT Spideri rooli, et liigelda täna- vatel.

Kümme huvitavat eset, mida saab Ferrari poest osta

98 € 39 €

350 €

25 €

30 €

245 €

15 €

75 €

500 €

58 €

Bikiinid

Suusasaapad

Tuhatoos

Täring

Käekell Hommiku-mantel

150 cm joonlaud lapse mõõtmi- seks

Vihma- varju- hoidja

Shotipitsid Kustukummid

Ferrari Maailm õhust



Documents

Ärileht