Uus Mercedes-Benz C-klass. - Ajakiri Golf

Keskmine kütusekulu 4,0 - 5,8 l / 100 km, CO2-emissioon 103 - 135 g / km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.mercedes-benz.ee Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11

Uus Mercedes-Benz C-klass.Täiuslikkus ei vaja alternatiivi.

Stiilne bränd. Sobiv mudeliklass. Perfektne tulemus. Uus C-klass hoiab turvalist vahet jälitavate konkurentidega, et saaksite nautida uut premium-klassi ahvatlust. Täiuslik sõidumugavus on harmoonias kaasaegse tehnoloogia ja disainiga.Palume Teid proovinaudingule.

Väikseim õhutakistustegur oma klassis (Cd=0,24) • Esimene täis-õhkvedrustusega premium-auto oma klassis • Esmaklassiline ohutus- ja juhiabisüsteemide komplekssüsteem Intelligent Drive • Kõige innovaatilisemad multimeedia-lahendused oma klassis • Eriti keskkonnasäästlikud mootorid (CO2-emissioon alates 103 g/km) • Ülim ökonoomsus (keskmine kütusekulu alates 4,0 l/100 km)

Aeg lendab ja sügisest on saamas kevad, taas ja märkamatult! Ilmasti-ku mõttes üsna soosiv aeg on olnud, eks? Tegelikult ei – on olnud leppi-mist (talvenautijatel vähese lume tõt-tu) ja on olnud ootust (kohe on kevad). Kuni üks-kaks-kolm, peaaegu, käes ta ongi – kevad! Ja Sa tead, mida tege-ma hakkad! Sest see tuleb tungist ja alateadvusest – Sinust endast ja Su sõpradest, kes sunnivad Sind mine-ma, sest loodus kutsub! Kutsub Sind tegevusse, mis võimaldab Sul veeta võimalikult palju aega värskes õhus, kus saad olla aus iseenda ja teiste vastu, s.t selgrooga! Tuleb välja – on hästi. Kui ei, siis homme on taas päev. (Vaata vaid, et see saamatus liialt kaua Sinus ei kääriks!) Oleme ju kõik vaid inimesed ja pikaaegne saamatus tekitab vaid stressi! Ära anna alla, sest uus hooaeg on kohe käes! Pane enda-le eesmärk ja anna tuld! Kindlasti on siinkohal Sulle abiks Eesti Golfi kooli töökas nais- ja meeskond!

Selles, meie kolmandas ajakirjanumb-ris on lugemist Eesti Golfi Liidu uuest ja säravast naishingest; poliitikast – sõda vs rahu vs golf; sellest, kuhu suvel-sügisel reisida; meeste võist-lemisest Türgis ja naiste võistlusest Portugalis. Algajatele pakume head

3 Juhtkiri

4 Piret Sepp. Golf on rahvasport

7 Reeglimuudatused

8 Meie mehed Türgis

10 Hanno Kross. Golf on tarkade inimeste mäng

14 Sportlik Lexus IS 300h ja mahukas RX 450h

18 Kristo Tohver: Niitvälja Golfi põhiväärtus on avatus kõigile

22 BO Golf muudab golfi kõigile taskukohaseks

25 Marko Mihkelson. Golf on suurepärane võimalus oma mõtteid mõelda

30 Suitsetamine on inimlik, sigari suitsetamine aga taevalik

33 Eesti Golfi kool.Backswing

38 Minu esimene golfi varustus. Millega peaks arvestama

44 Trigolf – midagi enamat kui lihtsalt golfi võistlus

48 International Golf Travel Market

51 „Seotud“ saate peategelased peagi golfi väljakuid vallutamas

56 Sügisest kevadesse

58 Sloveenia – tundmatu suurus golfi s

61 Reisime mõtteis Lõuna-Prantsusmaale

64 Toitumine

66 Jumestusnipid naistele

68 Kirjanurk

69 Ristsõna

70 Anekdoodid

Vastutav väljaandja: Monika KuzminaMediaMarketing Est OÜTornimäe 5, 10145 [email protected] 7551

Peatoimetaja: Ivika [email protected]

Ajakirja Golf veebihaldus:Kristi [email protected]

Reklaam: Nordicom Estonia OÜ[email protected]

MediaMarketing Est OÜ[email protected]

Kujundus: Reili Evart / Good Deals OÜ

õppematerjali esimese golfi varustu-se soetamiseks. Ei puudu õpetused profi lt ega ka salenemisasjatundjatelt! Testisime autosid ja kuulasime kahe suurema golfi väljaku eestvedajaid. Ja veel: naised, looduses olek ei tähenda iial, et oma naiseliku ilu nokamütsi taha peidate – siin Teile väike meigi-abi! Taas me kasvasime ja aeg lendas – tal-veperioodil õnneks üüratus tempos ja golfi kirg ei kustu! Nii see on ja jääb. Leidkem enda kõrvale sõbrad, kes kas-vavad golfi rajal meiega koos!

Leidsin minagi endale kaaslase – sõb-ra, kes ootab, kes iial ei vea alt ning kellele kõik on andeksantav, sest ta lihtsalt on suure-suure südamega. Tal on vaid üks miinus (elamises tekitatud kaos ei tule arvesse) – ta pole suuteline mängima golfi ! Ehk suudab ta tulevi-kus maha kõndida need ligi kümme kilomeetrit, mis 18-rajalisel golfi välja-kul läbida tuleb – aeg näitab. Sest lii-kumist vajame me kõik!

Aeg teeb inventuuri ning toob päeva-valgele, mida tahame ja kuidas seda saavutame. Inventuur tähendab pu-hastust ja kindlust. Ega muudmoodi golfi mängu ikka mängida saa, kui ise-

enda peas puhastus tehtud ei ole. Tee ära! Golfi mängu tulemus on suuresti kinni kahe kõrva vahel olevas, seega – kui peas mõtted pilla-palla, ei tule mängust miskit välja!

Soovin Sulle edukat, peagi algavat golfi aastat. Selle saavutad vaid tänu rahulolule iseendaga. Ja kui see saa-vutatud, siis mina küll enam võist-luste võitjaid ennustada ei oskaks ja kihlveokontorites rahasid vahele ei paneks!

Kes mind tunneb – see teab.Kes mitte – saame tuttavaks!

Ikka Teie,

Ivika Liblik

www.ajakirigolf.ee3

JUHTKIRI

KONTAKTSISUKORD

Fotod: Tiit Mõtus

www.ajakirigolf.ee4

„Golf on…

jakirja Golf sõbraliku, ent halastamatu turmtu-

Noor daam, meie golfi värske juht, milline on Teie taust?Olen pärit Kuusalust, seal lõpetasin ka kooli, nii et läbinisti maalaps, golfi väl-jakuist eemal kasvanud. Kõrghariduse sain Audenteses majanduses, kõrval-ainena logistika. Õpinguid jätkasin Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, et saada eeldusained läbitud Tallinna Tehnikaülikooli õiguse magistrantuu-riks.

Kuidas leidis aset Teie golfi süü-tuse kaotamine?Sügisel 2006 Soomes sealses ettevõt-tes tööl olles tuli mängivatelt kollee-gidelt initsiatiiv ning kutse tulla ala proovima, millest ei näinud põhjust keelduda. Esimene päris väljak kodus

Tekst: Georg Merilo, vabakutselineFotod: OÜ Creatum, Mats Soomre www.belbin.ee, erakogu

Ale alla sattus Piret Sepp, Eesti Golfi liidu peasekretär alates 1. novembrist 2013, kes soos-tus vastama olulistele küsi-mustele.

Golf on rahvasport!”

oli Suuresta ning õpetajaks Rein Au-väärt, kelle juures tegin green card‘i kursuse aastal 2007. Suuresta oligi minu koduklubi ja -väljak paaril esime-sel aastal. Eks kooli ja põhitöö kõrval on prioriteedid ujuvad, mõnel aastal jõudsin kakskümmend, teisel vaid viis ringi.

Kas õppisite mängima videote põhjal, golfi kepp öösiti madratsi all?Alguses olin just tehnikaga püstihä-das, golf nimelt ei ole iseõpitav ala. Mul on heameel, et Tallinnasse loodi sisehall, kuhu sõbra soovitusel 2013 aasta alguses trenni läksin. Algselt oli mu treeneriks Mari Suursalu, siis juba edasi Torel Neider. 2013 aasta kevadel alustasin HCPga 50, hooaja lõpetasin 22 peal.

Millal tekkis kiljuv äratundmise moment, et tegu on just nimelt Teie alaga? Kogu aeg vaikselt tegelesin, ent suu-rim saavutuse moment oli alles su-vel 2013, sain ala inimestega rohkem

tuttavaks, osalesin Eesti Golfi kooli treeningutel Jõelähtmel, palju käisin võistlemas. Oligi tõeline golfi suvi, ko-lisin Jõelähtmele juuni alguses sisse, ja talvituma siirdusin TOPi sisehalli Pirital. Golfi liidu töö võtab ajaliselt muidugi metsikult ära, nii et sisulist poolt arendades jääb mu enda tehnili-ne külg ilmselt pisut unarusse.

Kui hästi Te uues ametis magate?Elan töörutiini alles sisse, algas ju viies kuu tegevjuhina. Läinud talve alguses oli mul võimalus korraldada Eesti I Golfi konverentsi - hüppasin poole pro-jekti pealt paati ja aitasin, nagu oska-sin. Õnneks oli mul varasem kogemus vabatahtliku korraldajana, muidu olek-sin hulluks läinud. Eelmine peasekre-tär oli mäletatavasti Rein Raudsepp, toimus väga sujuv asjade üleandmine temalt mulle, tegemist on tohutult abi-valmis inimesega. Liidu juhtimise üle-võtmisel tekkis mul tänu Reinule minu vetteviskamisele vastupidine olukord, mille eest teda südamest tänan, ta ai-tab ala igapäevaselt siiani.

www.ajakirigolf.ee5

Kuidas konverents tagantjärgi hinnates korda läks?Delfi TV tegi otseülekande, nende sõ-nul üks asjalikumaid ja vaatajate arvu poolest üks edukamaid projekte. Kui Eesti golfi kogukonda loetakse väike-seks ja enamus funktsionääre olid konverentsil kohal, siis sellele vaata-mata näitas vaadatavus konstantselt umbes 300 inimest. 2014. aastal tu-leb loomuliku jätkuna Delfi ga mee-diakoostöö eelmise aastaga võrreldes suurem.

Teine suurim propageerimise partner on Liikumisaasta, nüüdki 8. märtsi naistepäevagolfi üritus TOP-is oli nen-de poolt kajastatud.

Kuidas golfi l Eestis läheb – on seda vaja populariseerida või lendab iseseisvalt piisava ulatusega trajektooril?Ala populariseerimine on golfi liidu selle aasta üks kolmest suurest ees-märgist, nagu ka liikmeskonna kasv ning ka üldine mainekujundus. Skan-dinaavias ei võeta golfi kui rikkurite sporti, väidetavalt Soomes just lama(majanduslanguse- toim.) ajal tõusis mängijate arv. Arenenud maailmas ei ole golf elitaarne sport, mis ongi nor-maalne. Soomes mängib 2% elanik-konnast, meil 0,2%.

Eesti elanike tulud pole Soome tasemel, ütleb iga ajakirjalugeja……nõus, täiesti, ent kui vaadata kui tohutult populaarne on eestimaalaste seas iga-aastane mägisuusatamine kui kehakultuurne palverännak ning millised on sellega seotud kulud, siis... Keskmine eelarve on ligi 2000€ inime-se kohta aastas.

Kui palju golfi mängimine siis aastas maksab? Kui jagada näiteks 6-7 aasta peale, siis on golf aasta lõikes odavam kui suusa-tamine. Pluss golfi saab mängida aas-taringselt, ka harjutada saab Tallinnas aasta läbi. Võrdluse tõin suusatamise väärtust ja võlu alahindamata, puh-talt eelarve ja kulude mõttes. (Ajakiri Golf sügisnumbris oli väärt artikkel teemal “Golf – kas tõesti ainult jõukate lõbu?”.)

Tagasi Pirita sisehalli juurde – mis on selle efekt?Siseruumides treenerid tegelevad si-nuga. Sattusin ise harjutama jaanua-ris, olles green cardi omanik juba kuus aastat. Golf on olemuselt tehniline ala. Jaanuarist maini toimunud arengu-hüpe – enne kui välja värskesse õhku mängima sain – oli märkimisväär-ne, soovitan seda just algajatele. Uue hooaja eesmärke seades võiks paika panna, et kuhumaani kevadeks peab olema jõutud.

Kui palju maksab siseruumides pallilöömise harjutamine? Ei ole kallis. 7€ maksab löögimatt, millel võid tund aega lasta nagu kuuli-pildujast, ämbrid palle täis. Puttamise ala on üldse tasuta, mis pikemas pers-pektiivis on golfi mängijale väga oluli-ne – ligi pooled löökidest sooritatakse greenil. Trennide poolest maksab rüh-matrenni kord 20€, mis on võrreldav tennise grupitunni maksumusega. Eratund maksab 40 või 50 €. Algajale soovitan just kord nädalas võtta rüh-matund, kord kuus aga eratundi, just sinu individuaalsetele vigadele tähele-panu osundamiseks.

Millal üldse on õige aeg golfi ga alustada? 2013 Jõelähtmel nägin nelja-aasta-seid, kes jaksavad alul keppi üles tõs-ta, edasi juba alustavad pallile pihta saamise katseid – vahva! Algklasside omad, kes tulevad hommikul ja lahku-vad õhtul, rõõmustavad, otsides kaas-lasi rajale. Kui vaadata, kuidas noored käituvad golfi väljakul, nende käitumi-ne, olek, kombestik – kõik tuleb golfi st ja seltskonnast, tavadest ja etiketist. Alates ukse avamisel ja sisenemisel teretamisest, hea mängu soovimisest ka võhivõõraile jne. Soovitan kõigil vanematel oma lastel lasta golfi proo-vida. Loodetavasti pannakse ka sellel hooajal golfi buss Jõelähtmele käima, võimalik, et ka Niitväljale (kuhu saab rongiga samuti).

Milliseid eesmärke olete seadnud golfi liidu peasekretäri ametikohal? Esiteks müüdimurdmine. 2013 olime Euroopas enim kasvanud alaorgani-satsioon, 15% liikmeskonna suurene-misega. Absoluutarvudes küll väike, aga siiski protsendina ilus. Järgmi-seks ikkagi mentaliteedi ja suhtumi-se muutmine. Edasi on omavaheli-ne koostöö, muidu ei tee me väikse kogukonnana midagi ära. Meil on kõigil vaja mingeid golfi tutvustavaid materjale, videoklippe, et suurendada tuntust, iga väljak ei saa endale eraldi lubada, pigem üks, aga mida saavad kõik kasutada, iga osaleja panustab veidi, aga õiglaselt.

www.ajakirigolf.ee6

Vabatahtlikuna International European Seniors’ Championship 2013

Kas hapra naisena olete meeste-maailma juhtimas või on taoline mõtlemine igand? Golf kindlasti ei ole ainult meestemaa-ilm, ehkki 2/3 mängijatest on mehed. Ajalooliselt alustanud meeste alana, ent nüüdseks on see muutunud. Et vahet ei tee ma mitte niivõrd meeste-naiste teljel, pigem vaataks seda kui terviklikku golfi kogukonna kasvu eri-nevates vanusegruppides.

Mida golfi võõras inimene kind-lasti peab golfi st teadma? Antud ala väljak pole jalutamise koht – võib olla ohtlik, s.t golfi rada pole pik-nikupark. Golf on tohutult tervislik ala, mitmed südamearstid mängivad. Kes ei saa näiteks joosta, vanuse või tervi-se tõttu, võib golfi ikkagi vabalt mängi-da. Ka insuldi ja infarkti läbielanutele soovitatakse golfi harjutada. Kellelegi ei tee paha vöökoha pingutus kaasne-va keerutamise ja liigutamisega. Ka metsa võib jalutama minna, ent vi-suaalselt ja sotsiaalselt on seda etem teha golfi väljakul. Pluss enesearenda-mise ja võistluse moment, kes soovib.

Golfi etikett – kui tähtis see on? See on osa golfi ga kaasnevatest tra-ditsioonidest ja isiklikult näen sellest suurt väärtust.

Mille vastu selles enim eksitakse? Mängijana tasub tähelepanu pöörata mängutempole ja õigel ajal teele jõud-misele. Kindlasti on õpetajatel parem arusaam tüüpilistest vigadest.

Minul on aastaid juba üks müts ja kampsun, ülikvaliteetsed. Kas riiete varustus peab olema viimase mudeli järgi?Mina fännan golfi riiete kvaliteeti, ka vabaajarõivastusena, aastaringi. Jo-ped näiteks. Logod pole tegelikult väljakul tähtsad, tavaline polo või tuu-letõkkega fl iis teeb oma töö ära, golfi -rahvas ei hinda taset välimuse järgi. Kui näen algajat, kes ei oska mängida, ent on viimase peale riides, mõtlen et võtku parem pro tunde selle eelar-ve eest, golf pole show-off koht, ma ei poolda seda fancy külje massidele propageerimist. Sama on uhkete au-todega. Paraad pole golfi s tähtis, vaid sooritus ja nauding. Kõik püksid, mis

pole otseselt teksad, on OK, kilepük-sid, matkapüksid samuti. Rademar ja Sportland pakuvad täiesti normaalse hinnaga riietust, millega võib end profi suunas liikuma saada, kuni tõepoo-lest tunned, et aja panustamisele võib järgneda ka profi varustuse enesele lu-bamine. Eraldi teema on kvaliteedi ja kestvuse suhe hinnaga, ent see on sa-mamoodi ka tavarõivastuses või üks-kõik mis spordialal.

Naastes suusamägede juurde, pole ma eales mõistnud nõlvade peal trimpajaid. Kuidas Teie alal, ausalt?Mõistlik on mängida kaine peaga, ees-kätt on tegu koordinatsiooniga, edasi loogika, mõtlemisvõime ja muuga. Tõesti, vahel käib küll rituaaliga kaa-sas lonks konjakit või külm õllepurk, ent see on pigem erand. Kuuspakk õlut kaasas ei kuulu kindlasti hea too-ni juurde. Golfi väljakute juures olev klubihoone saun sobib jookide ma-nustamiseks paremini.

Kuidas suhtute Orwelli ütlusse, et tõsine sport on sõda ilma tulevahetuseta? Ma arvan, et rahvasport seda pole. Mina pean golfi pigem rahvaspordiks, kus võitlus leiab aset iseendaga. Suu-rim võistlus on Su enda peas, mitte vastasega.

Kas kõige tähtsam on võit? Või osavõtt? Või – nagu mulle endale meeldib – võidust osavõtt?Minu jaoks kindlasti osavõtt. Golfi s arened tänu kogemustele.

Vaadates vahel hotelli telekast planeedi proffi de mänge, tippelevust jälgides ja karjeid kuulates, tundub, et golf ei ole elu või surma küsimus, vaid midagi hoopis tähtsamat.

Väga hästi öeldud! Tegime uuringu, miks inimesed seda harrastavad. Pal-jud aktiivsed mängijad on öelnud, et parim viis aju väljalülitamiseks on just nimelt golf, nagu ka mäesuusatami-ses, kus mittekeskendumine võib viia kukkumiseni.

Kas golf on haigus, Piret? Võimalik. Kui oled süvitsi sisse sattu-nud, siis mingist hetkest selleta ei saa, ravimatu. On inimesi, kes tulevad iga-päevaselt kas või tunniks ajaks välja-kule, kui enamaks pole mahti.

Kui võimas on golfi turniiri võidutunne Richteri skaalal? Ma arvan, et Mark Suursalu ECCO turniiri osavõistluse võit on suur asi, mastaapne positiivne raputus, Ees-ti golfi jaoks kõva sõna. Oleneb kõik mängija tasemest, ootustest. Esimene võit on hääääästi magus. Võiduks tu-leb pidada ka eneseületust.

Olen kuulnud, et golf propa-geerib muu hulgas üht siinmail ammu välja surnud kunsti nimega toostide ütlemise oskus?Golf tõepoolest õpetab kõnede pida-mist, nii täiskasvanud, seeniorid kui ka 6-aastased peavad võidukõnesid mitmekümne inimese ees.

Aitäh Teile, Piret - minulgi kergelt tuksatas hetkel, et teeks isegi proovi!Aga palun, näiteks juba 1. juunil on kõigil väljakutel vaba sissepääs, lah-tiste uste päev - haarake lapsed kaasa ja tulge proovima ning ala inimestega suhtlema!

www.ajakirigolf.ee7

Reegli-muudatused 2014. aasta hooajal. Tekst: Heinu Klaas,

EGL reeglite ja HCP komitee esimees, Foto: Hanno Kross

Tundub hetkel, et põhimure reeglite vallas on see, et traditsioonilisse nn džentelmenide mängu tungib hooga sisse tänapäeva elu koos sellega kaa-sas käivaga, s.h. kõiksuguste tehniliste vidinate ja kulinatega (televisioon, nu-tiseadmed jms).

Alles see oli, kui televisiooni (TV) pil-ti hakati kasutama asitõendina ja kui mängija viga avastati pärast võistluse lõppu, järgnes eemaldamine. Seejärel leiti, et osade juhtumite puhul on ee-maldamine liigne karistus, vaid tuleb lisada vastavad karistuslöögid (kehtib ka praegu). Meenutame, et kui täna-päevase TV-tehnika läbi ilmneb, et võistleja on näiteks tihedast rohust välja lüües puudutanud palli kaks kor-da ise seda märkamata, jättes seega ka tulemuskaardile vastava karistuse lisamata, ei järgne sellele automaat-set eemaldamist, vaid lisatakse vastav trahvilöök ja tulemus jääb kehtima.

Nüüd on peetud vajalikuks lisada järg-mine selgitus: kui näiteks mängija asetab kepi palli taha ja see liigahtab (ehk siis mängija meelest asukoht ei muutunud), aga TV näitab, et ikka-gi muutis asukohta mingi müstilise ühiku võrra, siis mängija ei saa min-git karistust, kui on ilmselge, et palja silmaga ei oleks olnud võimalik seda

asukoha muutust avastada.

Võiks mõelda, et TV värk Eesti mängi-jaid ei puuduta, aga ei – viimastel Ees-ti meistrivõistlustel sai üks mängija DQ just tänu TV-le (olles pallimarkeri teise mängija puttamisjoonelt ära tõst-nud, ununes see hiljem tagasi märki-da, seda aga märgati TV vahendusel).

Ja veel:

Reegel 18-2b ütleb, et kui pall muudab oma asukohta pärast suunavõttu (pä-rast seda, kui kepp on asetatud vahe-tult palli taha), siis järgneb üks trahv ja pall asetatakse oma esialgsesse asu-kohta. Samas, selle reegli erand ütleb, et kui on teada ja kindel (known and virtually certain), et mängija ei põh-justanud palli liikumist, siis karistust ei järgne. Küll aga nõuab selle reegli uus lisatud selgitus, et sellisel juhul, kui mängija apelleerib, et tema ei põh-justanud palli liikumist, peab olema tõestatud, mis siis palli ikkagi liigutas – kas tuul, vesi vms. Kusjuures maa külgetõmbejõud ja vastase kuri pilk arvesse ei tule!

Rõõmus uudis ka neile, kes elavad oma elu nutiseadmetes. On lisatud selgitus, mis ütleb, et mänguringi ajal võib nutiseadmete abiga saada ilma-jaamade edastatavat infot temperatuu-ri, tuule jms kohta. Sellisel teel saadud infot ei loeta otseseks mõõtmiseks ja seega ei ole see keelatud (Facebookis ja Twitteris uudiste vahetamise kohta hetkel veel midagi öeldud ei ole).

Pikalöögimeeste ja teiste eriliste män-gijate (kellele lühikeseks lõigatud ala kitsaks kipub jääma) tuju peaks tõst-ma ka see teadmine, et kompassi kasutamine väljakul on igati lubatud (muidugi traditsioonilisel moel).

Kindlasti aitavad ülaltoodud uued teadmised kõvasti mängutulemuse-le kaasa, aga meenutame siinkohal ka ühte, hetkel võib-olla vajaminevat reeglit:

Lumi on mängija valikul kas kõrvalda-tav takistus (nagu lahtised puulehed jms) või juhuvesi – siin on tähtis mee-les pidada, et takistustes (nii bunkris kui ka veetakistustes) on kõrvaldatava-te takistuste puudutamine enne lööki keelatud. Teisisõnu, neis kohtades kasutage lume korral juhuvee reeglit (ehk siis saate vaba dropi sama takis-tuse piires või ühe trahviga takistuse taga joonel, mis läbib lipu ja palli asu-kohta takistuses). Muidugi juhul kui terve bunker on lund täis ja sealt män-gimine võimatu, siis jääb ainult kaks võimalust, lüüa uus löök eelmisest kohast või tuleb minna lipu suunas tagasi – mõlemal juhul tuleb lisada mäletatavasti üks trahvilöök. Sealjuu-res võib vabalt kiruda golfi reegleid, väljaku meeskonda – sellest trahve ei järgne, kui seda omaette, teisi mitte häirivalt teha. (Muu hulgas nõuannet mitte bunkrisse lüüa ja võib-olla paar tundi golfkoolist osa võtta ei loeta nõu-andeks ja selle eest karistada ei saa.)

Head mängu!

Jätkuvalt kehtivad samad reeglid, mis senini – mängi palli sealt, kus see asub ja väljakut sellisena, nagu see on.

www.ajakirigolf.ee8

Meie mehed Türgis Tekst: Paul Põhi

Fotod: Tõnu Kelder, erakogu

Jaanuari viimasel nädalal toimunud võistlusel osalesid ühes võistkonnas Paul Põhi (Pro), Erko Täht, Lauri Ulla ning kohalik noormängija. Teise võistkonna moodustasid Enrico Vil-lo (Pro), Tõnu Kelder, Tarmo Tšernjavski ja abijõud Bulgaaria mängija näol. Kokku oli omavahel mõõtu võtmas 23 tiimi, sealhulgas võistkonnad Lätist, Liibanonist, Vene-maalt ja paljudest teistest riikidest.

Juba kaheksandat korda peetud Calis-ta hotelli nimelisel võistlusel mängiti seekord Carya ja Nationali väljakuid. Sel aastal saabusid mõlemad Eesti võistkonnad Belekisse päev varem, et lisaks ametlikele harjutusringidele mängida veel üks ring Carya väljakul. Võistluseelsel vabal päeval otsustasid mõlemad Eesti võistkonnad mängida ka The Montgomerie Maxx Royal väl-jakut, kus eelmise aasta novembris peeti Euroopa Tuuri kalendrisse kuu-luv Turkish Airlines Open. Kõik kolm väljakut olid jaanuari lõpus suurepära-ses korras ning erinevalt märtsikuust olid väljakud võrdlemisi tühjad.

Esimesed kaks võistlusringi mängiti Four ball HCP stroke play ning Scramble Pro-Am formaadis. Kolmas võistluspäev toimus individuaalses arvestuses, kus pro’d ja amatöörid mängisid omavahel. Eesti tiimid jäid võistkondlikus arvestuses turniirita-beli keskpaika, kuid individuaalses arvestuses saavutas Erko Täht viima-sel päeval parima scratch-tulemuse,

uba mitmendat aastat on Eesti võistkond olnud J

esindatud Türgis toimuval Calista Pro-Am võistlusel, nii ka sel aastal ja sarnaselt eelmisele korrale olime esin-datud tervelt kahe võistkon-naga.

Lauri Ulla võitis aga pikima avalöögi võistluse.

Pro’de arvestuses saavutas Paul Põhi kõrge jagatud teise koha. Võitjaks kuu-lutati 2011. aasta Euroopa amatööride meister Manuel Trappel. Nimekatest võistlejatest pidid Pauli paremust tun-nistama nii 1986. aasta British Openil teise koha saavutanud Gordon Brand kui ka mitmel korral Openil osalenud Jon Bevan.

Suurepäraselt korraldatud võistlusel said mängijad pärast golfi ringe nau-tida Türgi sauna, head toitu, kontser-te ja lisaks andis võistlus hulgaliselt häid tutvusi.

Tuleval talvel on Eesti võistkonnad esindatud tõenäoliselt juba mitmel erineval Pro-Am võistlusel. Selleks, et ka võistkondlikult kõrgetele kohtadele tulla, on plaanis luua ühtsed tugevad tiimid ning nendega juba sel kevadel treeninguid alustada.

Carya Golf Club - vasakult: Erko Täht, kohalik noormängija, Lauri Ulla, Paul Põhi, võistluse korraldaja Edward Lainchbury

Carya Golf Club - vasakult Tõnu Kelder, Tarmo Tsernjavski, abijõud Bulgaariast, Enrico Villo

foto: Mats Soomre www.belbin.ee

www.ajakirigolf.ee9

Land Rover Niitvälja Tour’i 18 osavõistlust toimuvad alates 8. maist 28. septembrini neljapäeviti läbi kogu hooaja. Tour’i jooksvasse tulemustabelisse arvestatakse iga osaleja nelja parima osavõistluse tulemust. Võistlussarja lõpp-tulemused kuuluvad ka Niitvälja Golfi hooaja edetabeli arvestusse. Vaata lisa www.niitvaljagolf.ee.

LAND ROVERNIITVÄLJA TOUR 2014TULE NAUDI LÄBI SUVE UUT, VÄÄRIKA AUHINNAFONDIGA LAND ROVER NIITVÄLJA TOUR’I!

Kõigi Eestis müüdavate Land Rover’i mudelitega saab tutvuda Inchcape Motors Estonia Läike tee salongis.

Inchcape Motors Estonia OÜ on Land Roveri ametlik esindaja Eestis. Läike tee 38, Peetri alevik, Rae vald Harjumaa, telefon 663 0600.

Mehed HCP 0 – 12,4 HCP 12,5 – 24,4 HCP 24,5 – 36 Meesseeniorid HCP 0 – 36Naised HCP 0 – 30

Võistlusklassid

www.landrover.ee

www.ajakirigolf.ee10

Hanno Kross:

Golf on tarkade

inimeste mäng

õelähtmel asuva Estonian Golf & Country Club’i ju-J

Tekst: Dagmar ReinoltFotod: Margus Vilisoo / MxM StuudioGolfi varustus: GolfLife Shop

hataja Hanno Kross ütleb meie vestluse alguses, et tema tee golfi ni oli imelihtne: „Kandi-deerisin Jõelähtme tegevju-hiks, kandidaate oli vist üle 200 ja võitsin konkursi.“ Han-no alustas golfi ga 2009. aas-tal, kui asus juhtima Estonian Golf & Country Club’i. EGCC omanike ja nõukogu esimehe Mait Schmidti poolt oli väga julge otsus võtta golfi klubi juhtima mees, kes ise golfi ei mängigi.

Hanno sõnul oli tema põhiline ees-märk ikkagi turundada golfi ning pak-kuda pidevalt paranevat teenindust. „Golfi spetsiifi kat annab sinna juurde ära õppida. Nüüd, kui käib kuues aas-ta, siis muidugi tagantjärele vaadates oleks olnud hea, kui mul oleks olnud rohkem infot näiteks väljaku kvaliteedi osas, aga olen viie aastaga mänginud 85 erinevat väljakut üle maailma ja selles suhtes arenesin ruttu,“ alustab mees juttu golfi st ja oma tööst. „Tekkis visioon ja kindel teadmine, mida ma Jõelähtmel näha soovin.“


Golfi väliseid fakte Hannost:

Hanno sõnul on hästi hea teha tööd omanikega, kes ei karda tulevikku vaadata: „Meil on järgmisel viiel-kuuel aastal nii palju plaanis, et EGCC’s töö-tades ei tohiks ühelgi töötajal igav ha-kata ja arenemisruumi on meil kõigil iga päev.“ Hannole tundus golf huvi-tav – tegemist on siiski ikka veel täna väga algusjärgus oleva alaga ning nii saab mees anda oma panuse millegi ülesehitamisel: „Neid alasid ei olegi elus väga palju, kus selline võimalus on.“Enda kohta ütleb mees, et golfi s tal ambitsioonid puuduvad – on mängi-nud korra 84 lööki ja kui saab mängu-ringi alla 90 löögi, on ta väga õnnelik. „Hiljuti USAs mängisin 88 lööki võõral väljakul – minu jaoks super tulemus! Aga ma olen oma sportlikud eesmär-gid täitnud 15 aastat tagasi: olen 38 korda kokku Eesti meister jalgratta-spordis erinevates vanuseklassides. Ma tean, kus mu võimete piir on sport-likus mõttes. Täna püüan lihtsalt nau-tida, kui mulle on antud võimalus üks mänguring mängida.“

Euroopa TOP100 väljaku hulgas

Hanno meenutab oma algust golfi väl-jakul. „Loomulikult on 2500 Eesti gol-fi mängijaga äärmiselt keeruline leida piisavalt vahendeid väljaku hooldu-seks ja teeninduse maailmatasemele viimiseks, aga mulle tundub, et iga aasta oleme natuke teinud jälle edu-samme ja kõik vahendid, mis tulevad, lähevad jälle tagasi väljaku kvaliteeti ja inimestesse.“ Mõnes muus ettevõt-tes võiks see ehk tähendada juhtide lollust, kuid Hanno on väga uhke, et viimase nelja aasta jooksul, aastaks 2014 on ta suutnud väljaku hooldus-kulusid suurendada kolm korda. „Õp-pida on veel väga palju – tänu koos-tööle European Touriga ja maailmas ringi liikumisele näen pidevalt, mis tasemel maailma parimad golfi klubid on nii kvaliteedilt kui ka teeninduselt ning endal on väga konkreetne pilt sil-me ees, millisena EGCC-d näen. On ka asju, milles oleme paremad kui maail-mas tuntud ja tugeva ajalooga klubid, aga väga palju on veel minna. See, et meid on kolm korda valitud Mandri-Euroopa TOP 100 väljaku hulka, on hea tunnustus, kuid ka kohustus pak-kuda siin Eestis maailmatasemel kva-liteeti.“

Jõelähtme klubiliikmed ja külalised ootavad neilt Hanno sõnul sama, mida on kogetud ise üle maailma ja see on suur käimalükkav jõud! Golf on Hanno jaoks tarkade inimes-te mäng – väljakul pead sa eelkõige endaga hakkama saama: „Sa pead suutma olla enda emotsioonidest üle ja viima ellu plaani, vajadusel plaani korrigeerima vastavalt väljaku tingi-mustele, ilmale ja muule. Täpselt nagu muudel aladelgi elus, on see siis tööl või eraelus.“

Eestis maailma suurim golfi mängijate kasv

Eelmisel aastal võttis Hanno oma soovil ja riskil tööle inimese, kelle eesmärk on üheksast viieni aidata ini-mestel golfi juurde jääda. „Ehk kõik, kes on teinud näiteks viimasel kahel aastal green cardi, võtame neil käest kinni ja üritame tuua nad väljakule, kui nad veel tulnud ei ole. Anname neile võimaluse mängida, teeme men-torringe ja aitame kaasa, et neil oleks kergem alustada. Võtsime eesmärgiks tuua meie 9-rajalisele Stone Course’ile aastas 100 uut inimest, senise 30–40 asemel.“ Reaalne tulemus oli 130 uut klubiliiget! Hanno arvab, et Eesti gol-fi probleem on olnud aastaid see, et me küll teeme väga hästi green cardi kursuseid, kuid seejärel oleme jätnud inimese üksi. „On nii palju takistu-si, miks inimene ei alusta (aeg, raha, oskused, hirm jpm). Põhimõtteliselt annab inimestega suheldes enamiku hirme maha võtta, teha neile selline pakkumine, et rahaliselt on golf võr-reldav ükskõik mis harrastusega ning kellel põhiprobleemiks on ajapuudus, näidata neile, et golf võib olla ka 9 rada hommikul 1h ja 20 minutit ja oled kella üheksaks või kümneks tööl.“ Kindlasti jätkavad nad seda tööd ka sel aastal ning Hanno usub, et see, mis tulemu-se eelmisel aastal Jõelähtme tegi ning ka Niitvälja kogemus, kus nad otsus-tasid green cardi kursuse pikemaks ja põhjalikumaks teha, aitas inimesi golfi juurde jäämise osas oluliselt kaasa. „Eesti golfi s kasvas eelmisel aastal mängijate arv ainuüksi tänu Jõeläht-me ja Niitvälja tegevusele suurusjärk 200 inimese võrra, mis on üle 10% kogu mängijate arvust – see on Euroo-pas suurim kasv. Liites ka teised klu-bid juurde, oli mängijate kasv tõenäo-liselt 15% lähedale, mis on maailmas üks suurimaid kasve!“

*Lõpetanud Tallinna Sikupilli Keskkooli, bakalaureuse kraad Audentese Ülikoo-li rahvusvaheliste suhete alal; läbinud MBA õpingud EBS-s. Magistritöö ootab kaitsmist juba aastaid. „Pean magistri-kraadi majanduses alghariduseks, kui tahad ettevõtluses toimetada. Pole Tar-tu ja Tehnikaülikooliga kogemust, kuid EBS’i väga praktilise haridusega olen küll väga rahul.“

* Abikaasa Liana, 6-aastane poeg San-der ja 4-aastane poeg Silver.

* Tal on kodus näiteks kõik Metallica plaadid olemas ja on neli korda ka nende kontserdil käinud. „Mõnikord kuulan ka Sepulturat, aga samas püüan kõik oope-rilavastused Estonias ära vaadata – olen muusikaliselt lõhestunud isiksus.“

*Läks 1989. aastal jalgrattatrenni Me-rerajooni Spordikooli, treeneriks sattus Tõnu Ord ning kohe esimesest päevast talle seal väga meeldis. Esimesel võist-lusel 1990 Piibe maanteel eraldistardist sõidus tuli kolmandaks oma vanuse-klassis, sõitis ketsidega. Seejärel kuni aastani 2000, kui võistlusspordi maha jättis, tuli noortest ja juunioridest Ees-ti meistriks rattaspordis 20 korda ning täiskasvanutest lisaks 18 korda.

*Hanno vanaisa Kunnar Allikvee on kir-jutanud palju fotograafi aalaseid raama-tuid, siiani kasutatakse mõnd neist fo-tograafi a õppimisel. Hanno on väikesest saadik tema juures pimikus tegelenud fotodega ja teinud ka endale sahtlisse fotosid.

Hanno Estonia ooperiteatri laval koos abikaasa Lianaga


Golf = tervis

Hanno on uhke, et tema meelest on inimeste arusaam golfi st viimastel aastatel muutunud ja seda üsna olu-lisel määral. „Oleme püüdnud ka seda viimasel viiel aastal ise tugevalt kom-munikeerida, et golf on kättesaadav paljudele ning põhjusi, miks golfi män-gu harrastada, on väga palju. Sooviksi-me tulevikus rõhku panna ka rohkem tervislikkuse aspektile, sest sellest ei ole avalikkuses palju räägitud, kui hea on golf näiteks südame-veresoon-konnahaiguste ennetamiseks.“ See, et keskmiselt elab golfi mängija mitte-golfi mängijast viis aastat kauem, seda tasapisi juba teatakse, aga palju tööd on mehe meelest siin veel teha, et võt-ta maha hirme golfi ga alustamisel.„Mina usun, et terviseaspekt on kõige olulisem ja läheb korda vanuses 40–65 potentsiaalsetele mängijatele. Noorte ja laste osas rõhutame ausust, austust, traditsioone ja käitumist – golf annab noorele kogu eluks väga hea vunda-mendi.“ Hanno soovitaks kõikidel gol-fi mängijatel tuua oma laps või lapse-laps golfi väljakule treeningutele. Mitte sellepärast, et temast golfi mängija saaks, vaid et tal kinnistuksid olulised väärtused eluks, mida golf annab – en-dast ja teistest lugupidamine, enda ja teiste vastu aus olemine, väärikus.Golfi teemal müüte murda saab Hanno arvates vaid suure töö ja ajaga. „Isegi Suurbritannias, kus golfi mängijaid on ligi 4 miljonit, peetakse seda veel mõnes kohas elitaarseks alaks, kuigi tegemist on pigem rahvaspordiga.“ Oluline on Hanno meelest ka golfi -mängu etikett kui selline. „Etikett on ju tegelikult viisakus ja austus teiste inimeste vastu. Ma ei arva, et etikett ja reeglid on asjad, mis inimesed golfi juurest eemale peletavad. Aga samas võivad maailmas traditsioonid arengu puhul ka pärssivaks mõjuriks olla – Eestis on meil võimalik muidugi palju asju muuta ja kiiremini kui pika ajaloo-ga golfi riikides.“ Hanno toob näiteks T-särgi lubamise väljakul. „Tõenäoli-selt peab tulema väljakuid, kus saab mängida vajadusel T-särgiga ja samas on klubisid, kus madala soki või lühi-keste pükstega mängida ei või. Vaja on suuremat eristumist ja seda üle maail-ma, et golf oleks kättesaadavam erine-vatele gruppidele.“

Estonian Golf & Country Club’i tulevik

Hanno räägib ka Jõelähtme tuleviku-plaanidest: „Meil on valmis alles esi-mene etapp. Plaan on pikemas pers-pektiivis Jõelähtmes anda võimalus mängida 2 x 18 rajalisel väljakul ning lisaks Eesti mängijatele pakkuda või-malusi ka väliskülalistele – kõrgeta-semelist majutust ja muid lisateenu-seid.“ Uuendused toovad kaasa ka muutusi. Hanno sõnul seestpoolt vaa-dates uusi standardeid nii teeninduses kui väljakuhoolduses, väljastpoolt vaa-dates loodetavasti läbi aegade parima väljaku ja palju naeratusi nii töötajatelt kui klientidelt. „Selle nimel vähemalt igapäevaselt töötame.“Hanno räägib ka oma unistuste golfi -keskusest: „EGCC tulevikuvisioon on päris lähedal sellele. Mis puudutab väljakuid, siis sooviks kindlasti näha ka 6- või 9-rajalist PAR3 väljakut, kus algajatel või näiteks vanaisal ja lapse-lapsel oleks võimalik koos aega vee-ta,“ alustab ta. „Tänapäeva väljakud lähevad järjest pikemaks ning raske-maks – paljud ei suuda enam mängu nautida. Klubiline tegevus oleks väga oluline, et inimesed tunneksid ja va-jaksid sotsialiseerumist. Klubi selle paremas mõttes, kus golf oleks liik-meid ühendav asi, aga põhiline oleks omavaheline suhtlus ja sotsiaalne te-gevus. Koht, kus oleks peredel hea ja rikastav olla.“

Golf peab tulema ajaga kaasa, muidu hääbub

Hanno lisab, et mis puutub uuendus-tesse, siis nemad pole risti ette löönud ühegi uue mõtte osas. „Samas püüa-me näidata ka teed ning tuua oma te-gevusega Eestisse golfi traditsioone ja -ajalugu. Uuendused ja traditsioonide säilitamine ei pruugi olla vastuolulised mõisted ning traditsioonide hoidmine ei tähenda kindlasti arengus paigalsei-su, mis on teatavasti tagasiminek.“Üldisemas plaanis uuendustest rääki-des ütleb mees muiates, et isegi viima-se viie aasta jooksul on olulisel mää-ral muutunud näiteks riietus. „Rickey Fowlerit ei oleks keegi ette kujutanud kümme aastat tagasi. Jalanõud on juba sellised, millega kümme aastat tagasi sõideti rulaga pigem. Kõige suuremad

muudatused on järgmise viie aasta jooksul tehnoloogilised ja võitlus sel-le üle, kas seda lubatakse või mitte.“ Need vidinad, mis Hanno väitel meil taskus on, muudavad mängu drastili-selt. „Juba täna on olemas kiibid pal-lides ja keppides, kust saad löögi ajal kogu info endale telefoni, mis nurgaga ja kiirusega tabasid, kuhu pall maan-dus jne. Näeme tugevat vastasseisu kindlasti, kus võitjatena tõenäoliselt tulevad välja golfi väljakute omanikud, kelle jaoks äriliselt on ülioluline mitte kaotada ühte generatsiooni – ja see juhtub, kui tehnoloogiliselt käime ta-gurpidi, mis golfi s pigem täna toimub. Aru peab saama muidugi ka R&A’st ning amatöörspordi eesmärkidest – golf peab jääma golfi ks selle parimas mõttes, mitte muutuma arvutimän-guks ja tehniliste vahendite omavahe-liseks võitluseks – kõige tähtsam on mängija enda oskused. Hanno arvab, et tõenäoliselt näeme järgmise 10-20 aasta jooksul palju uusi arendusi, kus väljakud positsioneerivad ennast oma otsustega ise, kas seal mängitakse tra-ditsioonilist golfi nagu me täna seda tunneme, või näiteks pallidega, mida ei pea otsima metsast (väljaku hool-duskulud on oluliselt madalamad), sest telefon leiab need üles ning ala harrastatakse näiteks T-särgiga ja kunstmuruga väljakutel. Kokkuvõttes usub Hanno, et see on ainult golfi le kui spordialale kasulik – rohkem ini-mesi leiab tee spordiala juurde, nad on tervemad ja õnnelikumad ning mängijatel on valikuvõimalust rohkem, kui kunagi varem ajaloos.


Rising Star PAR3 väljakGreen Fee 3€

Eesti PGA Pro Rein Auväärt tegemas avalööki 28. mail 2013 EGCC’s Rising Star väljaku avamisel.Foto: Hanno Kross

Võta käest kinni oma sõbral, lapselapsel, elukaaslasel, emal, vanaisal, lapsel, onul, isal, abikaasal, tädil, vennal, ämmal, õel, kolleegil või inimesel, kellega sa just eile tutvusid ja too ta esimest korda elus golfi väljakule!

Tehke kahekesi üks mänguring Jõelähtme Rising Star PAR3 väljakul, sinu mängu-kaaslasel green cardi vaja ei ole. Heal juhul hakkab talle golf meeldima ja saate maa-ilma paremat mängu ka edaspidi koos harrastada, halvemal juhul veedate lihtsalt ühe toreda päeva koos Estonian Golf & Country Club’is!

Kui oma golfi varustus puudub, siis saab laenutada mänguringiks ka varustuse hinnaga 1€.

Enne mänguringi saab 1€ eest laenutada ka 25 harjutuspalli.

*

See pakkumine on mõeldud ajakirja “Golf” lugejatele ja kehtib märksõna “ajakiri Golf Rising Star” kasutamisel.

on golfi mänguks

ideaalsed!


Sportlik Lexus IS 300h ja mahukas RX 450h

Tekst: Dagmar ReinoltFotod: Tiit Mõtus Golfi varustus: GolfLife Shop

jakirja Golf töökas tiim otsustas ühel kevadisel veebruarihommikul Lexuse esinduses au-tosid testida. Et välja selgitada, kas Lexusega saab golfi mängima minna. Eksperimendis A

osalesid ajakirja Golf peatoimetaja Ivika Liblik ja EGCC-s armastatud golfi äss Toomas Kull, ilu-sad ja stiilsed Lexused IS 300h ning RX 450h. Lexus pandi proovile ja pettuda ei tulnud kellelgi.Lexuse esinduse autosalongi saabu-des ootas golfareid ees soe ja südamlik vastuvõtt ning kaks iludust – tuliuusLexus IS 300h, mis on hübriidmooto-riga sportsedaan ning suur ja väärikas linnamaastur RX 450h, samuti hüb-riid.


Pikema jututa asusid Ivika ja Toomas autosid proovile panema. Ajakirja toimetuse komplekteeritud „golfi pe-rekonnal“ oli kummalgi oma täisva-rustus – kott, käru jne. Eesmärgiks oli paigutada kõik see autodesse ning kujutada ette, mis saab siis, kui golfi mängima minnakse kaugemale kui kõrvaltänavasse ja seda lausa mit-meks päevaks. Etteruttavalt võib ära öelda, et Toomas ja Ivika jäid autode-ga rahule. Nad viskasid nalja, et veel parem oleks, kui perekonnas oleks ühe asemel kaks Lexust.

Lexus pole ajakirjale Golf sugugi ju-huslikult esimene autotesti valik – sel automargil on ka tugev seos golfi ga. EGCC Sea Coursil on viies rada just nimelt Lexuse-nimeline. Meie üks kat-setajaid Toomas Kull, EGCC liige klu-bi algusaastast 2005, kirjeldab oma visiooni: „Eelnimetatud raja avalöögi vahetus läheduses on hiiglaslik gra-niitrahn. Pakun kõrguseks neli meet-rit. Oma vaimusilmas näen, et tuleb aeg, kui Lexus leiab lahenduse ja me näeme sellel hiigelkivil päikese käes peesitamas ja säramas Lexuse mude-lit, mis on selle raja hole in one auhin-naks.“

Sõiduauto versus linnamaastur

Sümpaatne sportsedaan Lexus IS 300h on ideaalne sellele, kes harrastab golfi mängu üksinda.

IS 300h hübriid on auto, mis on enda segmendi kõige innovatiivsem, väga kütusesäästlik ja keskkonnasõbralik, samas pilkupüüdva disainiga ja tipp-tasemel sõiduomaduste ning juhitavu-sega, seega golfi mängijale ideaalne.

Istmed tagumises reas tuleb alla las-ta vaid juhul, kui autosse paigutatak-se kahe inimese golfi varustus (koos kahe golfi käruga). Kui üks käru välja jätta, mahutab kompaktne IS kahe ini-mese golfi varustuse koos ühe käruga suurepäraselt. IS 300h on tegelikult enda klassis üks suuremaid autosid, tagaistujate jalaruum on sama klassi konkurentidest kõigist suurem, mis taas teeb varustuse mahutavuse sobi-likuks. Hübriidajami akud on mahuta-

tud pagasiruumi põhja alla, mis annab väga praktilise võimaluse tagaistmed alla klappida – ühelgi teisel konkuren-di hübriidsedaanil seda teha näiteks ei saa. Ivika lisab, et IS 300h on ideaalne eeldusel, et reisijaid on kaks.

„Komplekteerimine võttis küll veidike aega, ent tulemus oli suurepärane ja kõik mahtus kenasti – tagumisele al-lalastud istmele, kuhu golfi varustuse pakkisime, jäi esiistmete taha lisaruu-mi veel suuremategi reisikottide pai-gutamiseks.“Linnamaastur RX 450h mahutab kahe inimese golfi varustuse ideaalselt ja on ehk iga golfi mängija unistus. Lisaks mahuksid sinna ka lapsed ja isegi koer. Komplekteerimine võttis vaid viis minutit ja sõit võinuks alata nii, et keegi isegi ei märkaks, mis suure ja mahuka luugi all peidus on. Kotid ja varustus sai pakendatud kenasti kihiti, toppimisega vaeva nägema ei pidanud.

„Kui sõiduautosse paigutasime golfi -varustuse hoolikalt läbimõeldult, siis selle pakkimine linnamaasturi tagaos-sa oli lausa lust ja lillepidu – see võttis aega vaid loetud minutid,“ lisas Ivika.

Mida arvavad eksperdid?

Toomas Kull:Uus auto on ikka uus auto!

Automark Lexus on tema arvates tea-da-tuntud oma innovatiivsete hüb-riidmudelite poolest ning kvaliteet ja säästlikkus on peamised tegurid, miks peaks Lexuse valima. „Arvan, et Lexu-se puhul, arvestamata mudelit, auto-del miinuseid ei olegi. Valik tehakse vastavalt auto kasutaja elustiilile, pe-reliikmete ja lemmikloomade arvule.“ Toomas selgitab, et golfi harrastaja soovib liiklusvahendit, kuhu lisaks pe-rele ja reisipagasile jääks ruumi golfi -bägidele ja -kärudele. „Seega prioritee-diks on auto mahtuvus, mahtuvus ja veel kord mahtuvus!!!“

Toomas soetas uue auto seitse aastat tagasi. „Esimene mõte Lexuse autosa-longi sisenedes oli, et uus auto on ikka uus auto!!!“

Toomas lisab, et kui tema isiklikult Lexust peaks valima, siis tema priori-teedid oleksid auto kütuse säästlikkus ja auto mahutavus. „Kindlasti valiksin kallima suure Lexuse, samas ei priis-kaks erinevate pakutavate lisatarvikute ja seadmete juurdelisamisega.“

Mehe üldmulje Tallinnas Peterburi tee1 asuvast Lexuse kodust seal viibi-mise ajal oli „auto nime ja imago vää-riline. See tähendab sooja vastuvõttu ja rahulikku meeleolu. Sooja tunde jät-tis, et meie sealviibimise lühikese aja jooksul üks ilus valge Lexus omaniku leidis.“


„Jättes välja sõidukite rahalise poole, mootorite mahud jm näitajad, valiksin Lexuse puhtalt tema välimuse pärast – ilus, soliidne, naiselik, lõpuni daa-milik auto,“ alustab ta. Tema kui gol-fi mängija jaoks on aga olulisim just tagaruumi mahutavus. „Sõltuvalt mitu golfi mängijat korraga sõidab – s.t, kui

„Harrastan golfi 2005 aastast. Green cardi tegin Niitvälja Golfi klubis pro En-rico Villo juures 2005. aastal. (EGCC ei olnud sel ajal veel avatud.) Koduklubi – aastast 2005 EGCC-s. Klubi liige olen ka Otepää Golfi klubis. Singliks suutsin end lüüa 2010. aas-tal. Seega, viis aastat aktiivset mängu ja tehtud ta sai. Täna on minu hcp 5,8. 2012. aasta septembris õnnestus võistluse käigus Otepää golfi väljaku 13 raja par 3-el teha seni ainuke hole in one. Enda arvates olen väga aktiiv-ne golfi võistlustel osaleja. Parimateks saavutusteks pean koduklubi meistri-tiitleid Mid-Am ja seenioride klassis. Olen EGCC juhatuse liige ja minu vastutusalaks on klubi seenioride eest seismine.

Ivika Liblik:

Ühele ema, teisele tütar!

Võrreldes nn vanade golfi harrastavate maadega on meie riigi golfi klubid veel väga noored ja seega kõik tegemised ja saavutused, mida meie golfarid eile, täna ja homme saavutavad, on teetähi-seks ja ka ületamiseks meie järgmisele golfi põlvkonnale. Näiteks mina män-gisin EGCC-s 2007. aasta golfi hooajal 167 mänguringi. See on verstapost, mida tulevikus kellelgi oleks huvitav ületada. Eesti golfi väljakutest on minu lemmikud Jõelähtme, Otepää ja Saa-remaa. Minu golfari-eeskuju ei pea otsima kaugetest ja traditsionaalse-test golfi riikidest. Minu koduklubi liige Mait Schmidt on golfar, kes oma sarmi ja golfarihingega (siinkohal noogutab Ivika heakskiitvalt) ka mind on inspi-reerinud. Õnn on olnud mängida golfi

sünnimaa, Šotimaa erinevatel välja-kutel ja iseäranis St. Andreuse Old Course’il. Kodust kõige kaugem väl-jak, kus olen golfi mänginud, on Uus Meremaa lõunasaarel Christchurchis. Mujal maailmas on mulle kustumatu ja positiivse mulje jätnud Kreeta saare ainuke golfi väljak.

Nende aastate jooksul, mil olen harras-tanud golfi , võin julgelt väita, et see on üks minu elustiili osa. On ju tore, kui sa meeldiva harrastusega tegeledes hingad puhast õhku, hoiad oma keha ja vaimu normis, suhtled väga meeldi-vate inimestega ja saad heas mõttes kirjeldamatuid emotsioone oma svin-gidest, golfi väljakute arhitektuurist ja neid ümbritseva looduse ilust.“

Toomas Kullist:

autosse peab igakordselt mahutama vähemalt kahe inimese golfi varustu-se, siis mahukama tagaruumi puhul kulub pakkimisele vähem aega ning see käib lihtsamalt. Kui aga enamasti sõidab sõidukis üks isik, siis valiksin mina muude näitajate järgi,“ selgitab Ivika.

Autosid võrreldes ütleb Ivika, et „ühele ema, teisele tütar – ühele midagi uut, teine nõus kergemat vastupanu teed minema ja vanaga leppima (seda siis kasutatud auto näol)“.

Olles ise aastaid automüügis tööta-nud, on tal autot valides alati üsna selged kriteeriumid: „Pole saladus, et armastan „suuri asju“ ja silmadega-kõrvadega. Samas ei tohiks need olla edevad ja vaid teistele näitamiseks – eelkõige peab auto meeldima iseen-dale.“

Kui Ivikaga koos ei liiguks väga tihti teised temaga koos elavad kahe- ja nel-jajalgsed, valiks ta kindlasti meie testi-tud autodest Lexus IS 300h, sest nagu juba alguses mainitud, oli see naiselik, ent samas soliidselt sportlik.


Taavi LepikLexus Tallinn tegevdirektor

Miks peaks üks golfar hankima endale Lexuse?

Golfi s loeb sooritus, kus tulemus tu-leb vaid pühendumusega ja perfektset tehnikat vallates. Nii ka Lexus, mis on ehitatud äärmise pühendumusega ja on detailideni lihvitud perfektse sõi-duelamuse tagamiseks.

Peale selle – Lexus kui automark pae-lub igat meie klienti enda fi losoofi a ja püüdluste poolest. Lexus mitte ai-nult ei soovi pakkuda ülimat sõidu-mugavust ja -elamust, vaid teeb seda keskkonna suhtes vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Lexuse hübriidteh-noloogias väljenduvad need mõlemad juhtmõtted ning need võiksid igale au-toomanikule korda minna.

Milline on Lexuse seos golfi ga?

Alates 2006. aastast viime läbi golfi -võistlust Lexus Cup, mis on kujune-nud iga-aastaseks traditsiooniks ning kasvatab nii populaarsust kui ka osa-lejate hulka.

Milline on Lexuse ja golfi väljakute koostöö?

Olime aastaid ühe maailma prestiiž-seima golfi võistluse The Open toeta-jad Šotimaal. Korraldame aastast 2006 golfi võistlust Eestis, tänamaks ja väär-tustamaks oma kliente. Oleme kliente toonud golfi le lähemale golfi koolitusi korraldades.

Golfi ja Lexuse ühisnimetaja on -

“hetkes on kvaliteeti”!

Millist fi losoofi at seoses golfi -mänguga kannab Lexus?

Golf on sport, kus kohtuvad oma ala tipptegijaid, otsustajad. Nii ka Lexus on oma ala ehk premium-klassi hüb-riidtehnoloogia vaieldamatu liider.

Miks Lexus alustas koostööd Jõelähtmega?

Jõelähtme golfi keskus on Eesti suurim ja moodsaim ning ilmselt ka suurima-te ambitsioonidega. Nende tulevikuvi-sioon – saada maailma TOP 100 väl-jaku hulka – on ambitsioonikas ning edasiviiv. Pidev liikumine ja püüdlus parima poole iseloomustavad ka Lexust.

Kas golfi kui elustiili ja Lexuse vahel võib välja tuua seose?

Seda elustiili võiks iseloomustada kui oskust nautida tasakaalu saavutuste ja rahuolu vahel, oskus aeg maha võt-ta ja hetke nautida, hoolides ümbritse-vast keskkonnast ja loodusest. Sest golf pole ju ainult sport, vaid aja-viide, kus on kvaliteeti.

Nii nagu Lexuse puhul ei ole eesmär-giks üksnes jõuda punktist A punkti B, vaid pakkuda mugavat sõiduela-must ja kvaliteetaega.


„Me püüame kõiki oma tegevusi mõ-testada ja hinnata lähtuvalt Niitvälja missioonist, mis on pakkuda meie mängijatele elus positiivseid emot-sioone. Niitväljal on alati asju hästi tehtud ja viimase kolme aastaga ole-me püüdnud koos kogu tiimiga seda ehk paremini kuvada,“ ütleb Kristo al-gatuseks. Kristo on varem toimetanud rohkem kultuuri vallas – tõsi küll, tegu on ka arvestatava jalgpallikohtunikuga

Kristo Tohver: Niitvälja Golfi põhiväärtus on avatus kõigile!Tekst: Dagmar Reinolt Fotod: Mats Soomre, erakogu

risto Tohver on olnud Niitvälja golfi tegevjuht K

juba pea kolm aastat. Kui te-malt küsin, mis on selle aja jooksul keskuses muutunud, vastab Kristo, et ega tema seda kohe öelda oskagi, seda võiksid paremini teha klubi liikmed ja Niitvälja mängijad. „Kõige aluseks oleme võtnud Niitvälja põhiväärtused: vää-rikus, avatus, kvaliteet, män-gija huvidest lähtumine.“

– ja ütleb, et golfi maailma sisseelami-ne käib kiiresti, sellest aru saamine võtab aga väga pikalt aega: „Olen sis-se elanud ja arusaamine on kindlasti parem kui tulles, aga pikk tee on veel minna.“Golfväljaku juhtimiseks on Kristo sõ-nul vaja teadmisi väga erinevatest valdkondadest ja igal sammul on ini-mesi, kes teavad või arvavad teadvat asju sinust paremini. „Alguse puhul ongi ehk kõige raskem aru saada, mil-list nõu kuulata ja millist mitte. See on keeruline, aga huvitav väljakutse.“ Kristo ütleb, et tema tulekuga ei ole Niitväljal eriti midagi muutunud: „Niitvälja on alati olnud mängijakesk-ne, mõnus koht, kus tahetakse olla, sest siin on head inimesed, sõbrad ja meeldiv atmosfäär. See on nii ka jää-nud, vahe on ehk selles, et viimastel aastatel oleme oma tugevustest tead-likumad, läbi mõelnud ja ära kaardis-tanud meeskonnasisesed protsessid, täpsemalt ära jaganud tööülesanded ja vastutused ning selle töö kaudu leid-

nud enda seest reserve, kuidas kogu Niitvälja tervikut sihikindlamalt edasi arendada.“Oma esimest päeva Niitväljal mee-nutab Kristo nii: „Meeletu entusiasm ning soov teha oma väljak ja klubi veel paremaks. Huvitaval kombel on see entusiasm tänaseks alles ja veelgi tu-gevam, ehkki kindlasti tasakaalukam ja sihilikum.“ Golfarite juures võlub Kristot nende naeratus, hingestatus ja siirad emot-sioonid oma läbielamistest väljakul ning kustumatu soov ka pärast kõige hullemat ringi kiirelt tagasi tulla, et kõike seda uuesti kogeda.

Uus hooaeg on alanud – millised on selleaastased plaanid Niitväljal?

Niitväljal on meil alati väga palju põ-nevaid plaane, kohati ehk liigagi palju. Selle aasta märksõnad on meie jaoks klubiliikmete kaasamine, väljaku hool-


duskvaliteet ja rekonstrueerimine, uue klubihoone ehituse algus ning väga palju põnevaid ja emotsioonideroh-keid võistlusi – mis suuremas osas toimuvad nüüd reedeti, et anda näda-lavahetusel meie mängijatele rohkem võimalusi väljakut kasutada. Jätkata eelmisel aastal ennast suurepäraselt õigustanud Rohelise Raja projektiga, suurendada oluliselt meil treenivate noorte arvu ja vaikselt, aga järjekind-lalt liikuda uue 18 raja ehituse suunas. Siinkohal on paras märkida, et kõige suurema osa saavad siin ära teha meie enda mängijad ja sõbrad. Täpselt kui-das, see selgub juba varsti Niitväljal.

Mida uut sel aastal Niitväljal näha ja kogeda saab?

Siin on hea välja tuua meie kahe hea koostööpartneri arenguid. Kõigepealt hakkab meie Bo Golf Pro Shop müü-ma Titleisti brändi ja FootJoy riideid, jalanõusid. Meie logotooted liiguvad suuresti Titleisti / FootJoy brändide peale, sest sümbioos kõige väärika-mast golfi klubist ja väärikamaist gol-fi brändist on ju liiga hea, et seda mitte kasutada.Teiseks on meie restorani partner Ho-le-In-One võtnud nõuks oluliselt tõsta Niitväljal pakutavate toiduelamuste kvaliteeti ja teeninduse kiirust. Kui hästi me sellega üheskoos hakkama saame, see jääb juba klubiliikmete hinnata.Viimaseks tasuks ehk pakkumiste all välja tuua meie selleaastased muuda-tused hinnakirjades, kus klubi aktsio-näridel-klubiliikmetel tekib mitmeid soodustusi Niitväljal mängimisel ja aja veetmisel. Näiteks nagu restoranist -25% ja PRO-Shopist -10% ning erine-vad soodustused meie lisateenustest.Niitväljal on hea olla ja meie klubi liik-med teavad seda, sellepärast nad aas-ta-aastalt tagasi tulevad. Teistel tasub aga vähemalt korra aastas Eesti golfi kodus oma ring ära mängida ja selle soodustamiseks pakume sel aastal kõigile Eesti golfaritele võimalust tul-la korra Niitväljale mängima vaid 40€ green fee eest.

Millise nipiga meelitate inimesi golfi mängima?

Teeme aktiivselt koostööd nii Eesti Golfi Liidu kui ka teiste väljakutega, muu hulgas näiteks suure pereürituse raames, mis toimub üle Eesti 1. juunil. See on ideaalne päev võtta kaasa oma sõber ja tulla talle golfi tutvustama. Oleme praegu käimas paljudes Tal-linna ja meie lähiümbruse koolides, et koolituuridega noori ja nende vane-maid rohkem golfi juurde meelitada.Lõpuks on meil taskus veel üks trump-kaart, millega loodame suurendada huvi golfi vastu ja golfi väljaku külas-tatavust oluliselt juba sellel aastal. Mis see täpselt on, saab avalikkusele sel-geks maikuus.

Mis ikka ja jälle nii pika ajalooga golfi klubisse inimesi toob?

Siin juba ees ootavad inimesed, välja-ku kvaliteet ja siit saadavad positiiv-sed emotsioonid.

Millised võimalused on sel aastal uutel Niitväljale tulijatel?

Eelmisel aastal alustatud Roheline Rada on kujunenud tõeliselt edukaks. Oleme tänaseks tõstnud eelmisel aas-tal alustanute (Rohelisel Rajal kõn-dijate) golfi juurde jäämise protsenti varasemate aastatega võrreldes kuue-kordselt ehk 5% endise green cardi läbinutest (kes ostis uueks hooajaks mänguõiguse) on tänaseks saanud 30% ning ennustame, et hooaja algu-

seks on see protsent liginemas 50-le. Sisuliselt on tegemist tervet suve hõl-mava programmiga, mis on ideaalne nendele, kes tegelikult soovivad golfi -ga ka hiljem tegelema hakata ja mitte pelgalt seepärast, et ainult green cardi taskusse saada.

Mida peetakse Niitväljal peamiseks suunaks, millega inimesi golfi le lähemale tuua?

Golf on Niitväljal positiivsete emot-sioonide looja. Me väärtustame pere-kesksust ja seda, et kõigil oleks Niit-väljal hea olla – nii aktiivselt võistleval isal, sõbrannadega golfi nautival emal, noortetreeningutel käival lapsel, golfi -maalimaga alles tutvust tegeval uuel mängijal või meile külla tuleval soome green fee mängijal. Üheskoos moo-dustavad kõik meie mängijad Niitväl-ja pere ja soovime, et nad tunneksid end justkui oma suvekodus. See on ka põhjus, miks me teeme igapäevaselt tööd selle nimel, et uhkusega kanda välja tiitlit – Eesti golfi kodu.

Kas golfi keskus peab üldse uuenema, olema muutumises? Maailmal on omadus mitte paigal pü-sida ja pidevalt edasi liikuda. Ükski isik ei saa seda seaduspära eirata, sa-muti mitte golfi keskus. Samas on meil kõigil oma tavaelus kiire, närviline ja stressirohke ning siin peab golfi keskus suutma pakkuda head tasakaalu. Me


näeme seda, et Niitvälja väravast sisse sõites satub inimene teise aegruumi, kohta, kus üksteisele öeldakse tere, naeratatakse, peatutakse mõne sõna või kogemuse vahetamiseks ning taastatakse oma positiivset energiat. Meie ülesanne on areneda nii, et meie põhiväärtused ja eelpool mainitud ta-sakaal ei saaks rikutud.

Kas golf on vaid rikaste ja ilusate meelelahutus?

Golf ei ole enam ammu kättesaamatu spordiala, seda nii Eestis kui mujal maailmas. Niitvälja üks põhiväärtu-si on avatus ja püüame seda mööda ka talitleda. Ühelt poolt vajab Niitväl-ja Golf aktsionäre, kes on valmis ja nõus panustama golfi väljaku pika-ajalisse arengusse. Teisalt on meie seltskonnas suur hulk golfi mängijaid ja alustajaid, keda soovime samu-ti kohelda selliselt, et nad tunneksid ennast mugavalt ja igal hetkel soojalt Niitväljale oodatutena. Täna õpivad meil tasuta golfi Keila SOS lasteküla noored, Niitvälja noorteprogrammides osalevad noored saavad väljakul tasu-

ta mängida, alustajatele on esimese kahe-kolme aasta tingimused tehtud nii odavaks, kui see on vähegi võima-lik ja üha enam klubiliikmeid kasutab võimalust maksta aastamaksu järel-maksuga ehk sarnaselt spordiklubile sisuliselt kuumaksuna.

Uuendused ja soodsamad pakkumised tulevad alati millegi arvelt. Kas Niitväljal on viimasel ajal ka mingeid järeleandmisi tehtud, radade või teeninduse arvelt? Väljaku ja teeninduse arvelt ei ole Niit-väljal kunagi ühtegi järeleandmist teh-tud ega tehta ka tulevikus. Kindlasti proovime leida erinevaid teid kuluefek-tiivsemalt toimetada, kuid see saab tulla paremate protsesside, targemate ja motiveeritumate töötajate ning uute teadmistega. Teisalt püüame leida pi-devalt võimalusi lisateenistuseks ja uute golfi mängijate värbamiseks, kus saavad põhitöö ära teha just klubi liik-med. Kui tänasest 500 klubiliikmest leiaks igaüks pool sõpra, keda golfi

juurde tuua, alustaksime oma uue 18-rajalise väljaku ehitamisega kohe-selt.

Mis sind golfi juures kõige enam on üllatanud?

Inimeste kirg selle ala ja kõige sellega seonduva vastu. Nende jätkuv hea ta-gasiside pärast järjekordset positiivset elamust.

Mis on see, mis sind ikka ja jälle mängima viib?Väljakult ja mängukaaslastelt saada-vad head emotsioonid.

Mis on kõige pöörasem asi, mis sulle seoses Niitvälja golfi ga meelde tuleb?

Eesti õhuväe helikopteriga Niitvälja kohal tiirutamine ja kindlasti iga-aas-tased kergelt hullumeelsed Öögolfi üritused, kus golfi palli üritad tabada pigem lõhna ja kuulmismeelte abil.



BO Golf muudab golfi kõigile tasku-kohaseks.Tekst: Dagmar Reinolt Foto: Margus Vilisoo / MxM Stuudio

BO Golf on suurettevõtte Baltoil AS üks harusid, mis on müünud Ees-

tis golfi varustust juba kuus aastat ja seda aina tõusvas joones. Räägime BO Golfi te-gemistest golfar Gert Hollandiga, kes on viimased kuud BO Golfi s töötanud.

„Meie hallatavates BO Golfi Pro Shop’ides müüakse kõikvõimalikke golfi ga seonduvaid tooteid,“ alustab Gert Holland meie vestlust. „Seda alates tiidest ja kinnastest kuni tehases spetsiaalselt golfari para-meetrite järgi kokku pandud golfi seti-ni välja.

Mida ainult tarvis on.“ Gerdi sõnul tekkis Baltoil AS-i tegevjuhil Pekka Mononenil aastaid tagasi soov soe-tada üks väga hea golfi varustus, aga siin oli tal seda suhteliselt raske leida. „Uurides Eestis pakutavat ja mujal maailmas pakutavat oli pilt selge, et on vaja mitmekesistada golfi varustuse müügi võimalusi Eestis. Just nii loodi BO Golf.“


Gert on golfi mänginud üheksa aastat. „Teen seda klubimängija tasemel. Su-vel püüan mängida kaks mänguringi nädalas, lisaks harjutamine,“ räägib Gert, kes ei pea oma golfi mängu har-rastust kuidagi põhjendama. Ütleb vaid, et tegemist on ideaalse vaim-se-füüsilise tasakaaluga spordialaga. Gerdi tee golfi juurde oli ta enda sõnul traditsiooniline. „Käisin poisikesena isaga golfi väljakul kaasas, korjasin bägi palle täis või laenasin isalt ühe golfi kepi, millega range’l selle mängu võlu ja valu sai tunda.“

Golf on Gerdi sõnul elustiil ja sellest eriti paremat olemas ei ole: „Tänapäe-va võimalikest variantidest on golf parim. Ta on mängu poolest igatepidi pingeline ja elustiili poolest prestiiž-ne.“

Gerdi enda juurest jõuame tema töö juurde ja fi rma BO Golf tegemisteni. Tänaseks on BO Golfi Pro Shop’ides mitmeid kaubamärke, mis pole golfa-ritele võõrad. „Meie kaubamärkidest on kõige tuntumad Titleist, Mizuno, Wilson ning Cutter & Buck. Nimetatud brändid on meie tooteportfellis tänu ülemaailmsele tunnustusele, usaldus-väärsusele ning kõrgele kvaliteedile.“

Gert müüb golfi varustust ja ta on veendunud – selleks, et müüa ühes korralikus golfi ettevõttes, nagu seda BO Golf on, peab ise olema golfi s sees. „Mängides ja suheldes teiste mängija-tega mõistad, mida erinevad golfarid soovivad ning vajavad,“ ütleb ta. Just seda BO Golfi Pro Shop’id Niitväljal, Saaremaal ja Tallinnas pakuvad – head ja asjatundlikku teenindust oma ala tegijatelt.

Nagu igal alal, nii ka golfi s on oma kõige müüdavamad ja kõige ebapo-pulaarsemad kaubad, mida poodides müüakse. „Sellest aastast ametlikult Eestis Titleisti PRO V1 ja PRO V1x golfi pallid on kindlasti üks kõige müü-davamaid asju BO Golfi poodides.“ Ebapopulaarseid asju BO Golfi poo-dides ei müüda. Kõige kallim asi BO Golfi poes on Gerdi sõnul suure tõe-näosusega fi titud driver, sest igaüks tahab üha kaugemale ja kaugemale lüüa. „Kõige hinnalisem asi jällegi on poes kuuekohaline igal pinnasel kasu-tatav golfi auto.“

Paljudes valdkondades on oma hoo-ajalised trendid, nii ka golfi s. Sel hoo-ajal kujuneb Gerdi sõnul kõige popu-laarsemaks tooteks hoopis teenus, kus klient saab golfi pallile lasta trükkida nime, slogani, reklaamlause või pildi. „Kogused algavad kolmest pallist ja ma usun, et see müüb!“

Üks BO Golfi olulisemaid esindusi on Niitvälja Golfi keskuses, mis on ehk üks suuremaid esindusi. Sealne pood on spetsialiseerunud golfi le, esindu-ses on lisaks golfi le võimalik tutvuda ka ettevõtte teiste toodetega.

Golfi peetakse enamasti suhteliselt jõukate inimeste mänguks. „Meie vi-sioon on muuta golf kõigile taskuko-haseks, murda müüt, et golf on rikaste inimeste mängumaa,“ ütleb Gert.

Teistest samalaadsetest kauplustest eristuvad BO Golfi Pro Shop’id Gerdi arvates eelkõige selle poolest, et nad pakuvad personaalset lähenemist: „Igal tasemel mängijal on omad ise-ärasused, nende järgi leiame kliendile kõige õigema lahenduse, olgu selleks pall või driver.“

Golfi ga seonduva kauba müügiturg Eestis on praegu veel väike, kuid sa-mas kiires arengus. „Eestist võib saa-da hea golfi riik. Selles vallas on kõi-gil ettevõtetel palju arenemisruumi,“ nendib Gert. Tulevikus näeb ta, et BO Golf teeb koostööd fi rmadega, kellel on sarnane visioon, ning samas pakub personaalseid ja kvaliteetseid tooteid ja teenuseid veel paremal tasemel, kui see praegu juba on.

BO Golf pakub professionaalset lähenemist

Golf pole vaid rikaste mängumaa



Oletagem situatsiooni, kus mõne riigi peaministrikandidaat peab läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Missuguseks võiks kujuneda tulemus, kui tulevane valitsusjuht kutsub võimalikud koostööpartnerid golfi mängima?Huvitav stsenaarium. Ma arvan, et kuskil on see isegi läbi mängitud. Golf on mõnus eraldumine loodusesse ja kui oskad ennast tõesti päevarutii-nist lahti raputada, siis ehk suudad ka näha harjumuspärast hoopis tei-se nurga alt. Aga vaevalt golfi väljakul nüüd miskit väga teistmoodi läheks kui saalis.

Kuidas tulite mõttele võrrelda McDonaldsi ja golfi mõju riikidevahelistele suhetele?See polnud minu originaalne mõte. Eks ikka see nägemus tuli ameeriklas-te poolt. Ehk siis mõju pidi seisnema

Küsitles: Jaan-Ivo LukasFotod: Tiit Mõtus, Äripäev, erakogu

iigikogu väliskomisjoni liikme Marko Mihkelsoni

Marko Mihkelson:

Rgolfi lugu on igati rahvusva-heline. Esmakordselt mängis ta Uus-Meremaal, green card’i tegi aga Prantsusmaal ja tema mängupartneriks võinuks saada Singapuri asepeami-nister. Mihkelsoni sõnul saab golfi mängides hästi oma mõ-tetes rännata, samas ei tohi mõtetesse keskendumisel lii-ga intensiivseks minna, sest siis läheb sassi nii pea kui ka mäng.

Intervjuu tegemise ajal oli Marko Mih-kelsoni erilises huviorbiidis mõistagi olukord Ukrainas, Venemaa ja Ukrai-na suhted, nii tulid jutuks ka mõlema dramaatilise saatusega ja praeguseks vastasseisu sattunud maa golfi olud.

„Golf on suurepärane

võimalus oma mõtteid

mõelda!“

selles, et nii golfi väljakuid kui McDo-naldsi restorane omavad riigid omava-hel sõtta ei lähe. McDonaldsi teooriast kirjutas New York Timesi kolumnist Thomas Friedman ning golfi st vä-lispoliitika analüütik Richard Haass. Paraku näitavad kasvõi Venemaa ja Ukraina viimaste nädalate suhted, et see ikka päris nii ei ole. Tõsi, golf pole Ukrainas ja Venemaal veel nii laialt le-vinud.

Selles võrdluses tsiteerite Ameerika Ühendriikide rahvusvaheliste suhete nõukogu direktorit Richard N. Haassi. Kas Haassil on ka endal vahetud suhted golfi ga?Ausalt öeldes ei tea, aga eeldan, et on. Ameeriklased on üldiselt golfi ga sina peal. USA-s on ju kokku üle 15 000 golfi väljaku ning mängijaid pea 25 miljonit.

EGCC’s juunis 2013 (foto: Tiit Mõtus)


Olete golfi mängimise hetkel või pärast mängu tulnud mõ-nele heale ideele, mida välja öelda Riigikogu väliskomis-jonis, fraktsiooni- või erakon-nakoosolekul?Golf on tõesti suurepärane võimalus oma mõtteid mõelda. Eriti veel, kui oled rajal üksinda. Samas, kui ikka ennast liiga sassi mõtled, siis ei tule ka mängust midagi välja. Tuleb hoida mõnusat rütmi ka kõrvade vahel.

Kui kaua olete tänaseks golfi mänginud? Millal, miks ja kuidas huvi algas?Tänaseks on mängitud veidi üle kümne aasta. Oma green card’i tegin Prantsusmaal Saumuris, kus toona suveti elasin. Olin isegi esiotsa Prant-susmaa golfi föderatsiooni liige. Muidu poleks saanud seal algajate võistlus-telgi osaleda. Ma olen spordipisikuga nakatunud inimene. Juba koolipõlvest olen tege-lenud erinevate aladega. Korvpallist ratsutamiseni. Golfi geeni avastasin aga siis, kui sai tehtud esimesed män-guringid. See haaras mind, pakkus mõnusa vahelduse argipäeva ning mis kõige olulisem – pealtnäha igav mäng on täis emotsiooni ning adrenaliini. Ükski liigutus, löök ega mäng pole ku-nagi täpselt sama eelmisega. Ka kõige vingemad profi d teavad seda.

Millised eredamad emotsioo-nid on meeles esimesest golfi mängust?Esimest korda puutusin golfi ga kokku tegelikult Uus-Meremaal 2000. aas-tal. Põhjasaare tipus Vaikse ookeani kõrgel kaldal oli sedavõrd kaunis gol-fi rada, et lausa kutsus mängima. Ma polnud enne seda teinud ühtegi lööki. Mingi ime läbi lubas golfi klubi mind kohe rajale. Ju jutt veenis. Esimesel tiil ootasin tükk aeg, et inimesed eest ära liiguksid. Aga kogu aeg tuli kuskilt uusi mängugruppe juurde. Alles siis sain aru, et tahtsin avalööki teha otse viimase raja lipule. Ei kujutanud ette, et avalööki tehes ei pruugi oma raja lõppu nähagi. Eks too ikka üks hullu-meelne ettevõtmine oli, aga golfi pisiku jättis sisse.

Olete Estonian Golf & Country Club’i liige. Millisel põhjusel just EGCC?Väga lihtne. EGCC rajati just siis, kui mina golfi mängima hakkasin. Mulle meeldib väga Jõelähtmel, kuid samas on ka teised Eesti rajad väga head. Nad on üksteisest piisavalt erinevad ja Eesti väiksuse tõttu kenasti käeula-tuses. Tüdined ühest rajast, proovid teisel.

Mitu korda nädalas golfi mängite? On Teil oma kindlad mängukaaslased?Kui vähegi aega, siis üritan ikka män-gida. Hooajal tuleb mängukordi ehk kord-kaks nädalas. Kindlaid mängu-partnereid mul ei ole. Erinevate män-gijatega õpidki rohkem. Heas mõttes kõige võistluslikum on mäng alati siis, kui olen rajal koos hea sõbra Erki Noolega. Teda on raske võita, kuid olen nii mõnigi kord tema looduslikku võidujanu ohjeldanud. On tulnud ette ka rahvusvahelisi kohtumisi läbi golfi . Tallinnas on mitmeid suursaadikuid, kes harrastavad golfi . Eelmine Jaapani suursaadik käis oma abikaasaga pea-aegu iga nädalavahetus Jõelähtmel mängimas. Ükskord pidin Jõelähtmel golfi ringil võõrustama ka Singapuri asepeaministrit, kuid viimasel hetkel jäi tema külaskäik Eestisse ära.

Millised on Teie eesmärgid golfi s? Milliste seniste tulemuste üle kõige rohkem rõõmu tunnete?

Suuri eesmärke mul pole, kuid ta-haks oma mängutaset ikka pidevalt paremaks kruttida. Olen juba aastaid maadelnud oma händikäpiga, mis kõi-gub seal 20 ringis. Aga eks kõik sõltub mängukordadest – harjutamine teeb paremaks. Seni ehk parim ja õnnestu-nuim võistlus jääb juba 2007. aastas-se, kui õnnestus EGCC klubi meistri-võistlustel saada punktimängus teine koht. Võit on veel saamata, küll see tuleb.

Kes on Teie golfi treener ja kui kuulekaks õpilaseks end peate?Ma olen aeg-ajalt küsinud nõu meie erinevatelt golfi õpetajatelt. Martin Toom ja Torel Neider on aidanud teh-nikat lihvida. Aga eks amatöörmängi-jal on ikka tahet rohkem mängida, kui treenida. Olen alati kasutanud võima-lust jälgida maailma tippude mängu. Nii telest kui otse. Eelmisel aastal käi-sin Kataris sõna otseses mõttes Sergio Garcia ja Justin Rose’i sabas, et näha iga detaili tipptaseme mängus. See on ikka üsna ulmeline, kuidas nad pä-riselus mängivad. Aga minu suurim lemmik suures golfi s on ikka Phil Mic-kelson. Kuigi ühine nimi ja sama va-nus loob teatud sideme, meeldib mulle tema kirglikkus ning hulljulgus tipp-taseme mängus. Maailmas leiab vähe sedavõrd sümpaatseid ja heas mõttes suure südamega sportlasi, kui seda on Mickelson.

Kuala Lumpur - “relax” (foto: erakogu)


Kui tähtis võiks olla tarkus ja oskus valida golfi väljakute ehitamiseks sobilikku asu-kohta? Võib siin lähtuda nii-öelda veesoonte teooriast?Sellele küsimusele jätan targu vas-tamata. Eks see ikka üks suur kunst ole. Eestis alles õpitakse golfi väljakuid mitte ainult rajama, vaid ka hooldama. Eriti green’ide hooldamine nõuab ikka väga suurt kogemust. Aga kui kõik on korras, siis pole parimat paika loodu-ses, kui golfi väljak ja sina seal mängi-mas.

Kui palju on Eestis golfi män-givaid poliitikuid? Kas oleks näiteks võimalik neil oma golfi klubi luua?Päris mitmeid. Erkit juba mainisin. Veel mängivad näiteks Margus Tsahk-na ja Tõnis Palts. Enne õnnetust oli kirglik golfar Mart Laar. Eks neid on veelgi. Oma klubist pole juttu olnud.

Olete sündinud 1969. aastal. Kas Teie kui ajaloolase käest võiks küsida, mida olulist toimus sel aastal golfi maailmas?

Hea küsimus. Peab Wikipeediast järgi vaatama… Aga ühte tean siiski peast – minuga samal aastal on sündinud Ernie Els.

Olete hästi kursis nii Venemaa lähiajaloo kui ka tänapäeva poliitikaga – aga millisel tasemel võidakse olla selles riigis golfi mängus? Seal on golf alles arengujärgus. Suure maa peale on neil veel väga vähe väl-jakuid ja harrastajaid. Pika aja jooksul oli Moskvas vaid üks väljak. Olen seal ka mänginud, päris korralik teine.

Kes on üldse kuulsamad golfi harrastanud või harrastavad poliitikud?Tänastest tipp-poliitikutest on tuntuim harrastaja kindlasti USA president Barack Obama. Muide, asepresident Joe Biden on temast mänguoskuse poolest siiski parem. USA presiden-did on seda mängu alati harrastanud, kuid ehk põnevaim tegelane golfi välja-kul on olnud Winston Churchill. Enne Esimest maailmasõda mängis ta veel regulaarselt.

Kas golfi mängijate hulgas on olnud ka tuntud spioone või on spioonilugudes etendanud olulist rolli ehk näiteks golfi kepp?Ma usun, et kindlasti on olnud. Nii pä-riselus kui fantaasiamaailmas. Isegi õnnelik kobakäpp Johnny English pidi väljakul ära käima. Aga kui tõsiselt rääkida, siis paljud kirjanikud, näiteks William Faulkner, on ammutanud ins-piratsiooni ise golfi mängides.

Millistes välisriikides on Teil olnud võimalus tutvuda golfi väljakutega või ise golfi mängida ning millised on teemakohased huvitavamad tähelepanekud?Mina ei kuulu nende hulka, kes kogu-vad mängukordi erinevatel maailma väljakutel. Samas, kui võimalik, proo-vin ikka ära. Olen mänginud Jaapanis, Malaisias, Uus-Meremaal, mitmel pool Euroopas. Üks on küll kindel – väljakud on alati erinevad ja muljetavaldavad.

Ühe oma suure golfi lemmiku Sergio Garciaga Qatar Masters’l Dohas 2013 (foto: erakogu)

Kuala Lumpuri ühel paljudest väljakutest (foto: erakogu)


Kaldume korra teemast kõrvale. Praegu on Euroopa Liidu, Eesti ja ka paljude teiste suurriikide suurim probleem Ukraina saatus. Kui kauaks võivad pinged Ukrainas edasi kesta?Kardan, et pinged Ukraina umber jää-vad püsima veel mõneks ajaks. Vene-maa lihtsalt ei suuda seedida seda, et Ukraina võiks olla vaba ja sõltumatu euroopalik riik. Ja Ukrainaski on vas-tuolusid palju ning majanduslik olu-kord väga räbal. Samas on ka meie kohus olla neile toeks keeruliste vali-kute tegemisel ning iseseisvuse tugev-damisel. Sõltumatu Ukraina on väga oluliseks julgeolekutagatiseks kogu Euroopale.

Mida võiks öelda ukrainlaste golfi huvi kohta?Ausalt öeldes puudub mul sellest iga-sugune ettekujutus. Tean, et Kiievi lä-hedal on üks päris korralik rada.

Kuivõrd võib golfi huvi järgi teha järeldusi inimeste elatustaseme kohta ühes või teises riigis? On näiteks öeldud, et heas golfi riigis on tugev keskklass – kas see vastab Teie arvates tõele?Pole kahtlust, et seosed siin on olemas. Golfi harrastus pole küll kõige odava-mate killast, kuid tänapäeval kättesaa-dav ikkagi paljudele. Meil on veel kõ-vasti areneda, kui mõelda, et Soomes on 100 000 ja Rootsis näiteks 600 000

harrastajat. Eestis on see number ehk seal viie tuhande ringis. Minu arvates oleks väga hea golfi edendamiseks Eestis, kui Viasat Golf oleks vähemalt suuremate võistluste ajal ka eestikeel-sete kommentaaridega.

Golfi kõrval on Teie hobiks veel tennis. Kas golf ja tennis täiendavad üksteist või on tegemist väga erinevate hobidega?Ükskõik millised spordialad täienda-vad teineteist. Liikumine ja koordinat-sioon on osa ju kõigist aladest. Aga meie kliimas on tennist mõnus mängi-da aastaringselt, samas kui golfi mõnu võib lumest tingituna jääda veidi vähe-maks. Selle aasta erakordselt lumevae-ne talv on andnud mulle juba võima-luse proovida vormi ka Eesti radadel. Loodan, et tuleb hea golfi aasta.


Võistlus


Suitsetamine on inimlik, sigari suitsetamine aga taevalik.

Tekst: Mery-Liis Talusaar Fotod: Viktor Burkivski

ks tundmatu autor on ö elnud need tabavad sõ nad, mis ü sna tä pselt kirjeldavad sigari suitsetamises peituvat salapära. Selles on annusÜ

maagiat, sü gavust, ilu ning midagi suursugust ja ü levat. Sellega seon-dub taaskohtumine sõ pradega, vanu hä id aegu meenutades ning tulevi-kuplaane tehes. See võ ib olla ka hetk iseendaga, kus pä evatoimetused on seljataga ning uued eesmä rgid vajavad sä ttimist. See on just see, mida Sina soovid, vajad ja tä htsaks pead.


Paljud lugejad ehk ei teagi, et ka Eestis on arvestatav arv sigariklubisid ning inimesi, kes oskavad sellest kultuu-rist lugu pidada ja seda vä ä rtustada. Aastatuhande vahetusel lõ i Mahesh P. Ramnani ü he esimestest sigarimaja-dest Tallinnas „La Casa Del Habano“. See on ü ks keskseid kohti, kus meie sigarinautlejad kohtuvad. Tallinnas on kokku ligi 15 sigarituba ning nende kasutajate arv aina kasvab.

Tallinn Cigar Club OÜ eestvedami-sel toimub Tallinnas 13.–15. juunil rahvusvaheline „Tallinn Cigar Week-end 2014“, mis toob kokku sadakond

Eksklusiivne sigarisõ prade kogunemine Tallinnas

sigarisõ pra ü le Euroopa. Ü rituse kulminatsiooniks on ü lemaailmsed meistrivõ istlused sigarisuitsetamises, millest võ tavad osa 13 riigi esindajad. Eelmisel aastal kohtuti Tallinnas ja Saaremaal. Sealses Saare Golfi klubi-hoones asub ka spetsiaalne sigarituba. Võ istluse võ itis Igor Korovin, Peterbu-ri sigariklubi president. Kä esolevaks aastaks on kokku pandud sisutihe programm: toimuvad mitmed ü ritused, kohtumised, tutvustatakse erine-vaid sigarisorte ning konjakibrä nde. Nä dalavahetuse lõ petab mitmekü lgne kultuuriprogramm.

Sigarisõ brad toob kokku hea seltskond

Ettevõ tja Tullio Liblik ü tleb, et sigari suitsetamise eeltingimus on hea selts-

Vaata lisa: www.tallinncigarclub.eu

kond ning seda see nä dalavahetus ka garanteerib: „Meie seas on ka mitte-sigarisuit-setajaid, kuid nad on meie klubi tä ieõ iguslikud liikmed. Kõ ige tä htsam on hea seltskond ja kui selle juures on ka veel hea annus head toitu ja jooki, siis see loob mõ nusa õ hustiku sigari nautimiseks, vestlusteks ja arutelu-deks. Olen saanud neilt kohtumistelt mitmeid uusi tutvusi ning alguse on saanud nii mõ nigi uus ä riidee. Meie seas on palju ettevõ tjaid, kuid ka loov-isikuid ja kultuuritegelasi. See on hea koht end ka maailmakultuuriga kursis hoida, uusi reisisihte seada, ideid am-mutada ning sihte seada.”

Mery-Liis [email protected]

Tule osale eksklusiivsel sigarisõ prade kokkusaamisel ja sõ lmi uusi kontakte!

Registreeri end juba tä na!

Tallinn Cigar Club OÜ CEO Tullio Liblik ja

Cigar Club Mareva president Mr Marco Bilic



BackswingTekst: Enrico Villo, EGCC Head Pro Fotod: Tiit Mõtus

ea backswing loob eelduse heaks allatule-kuks. Paljud golfarid arvavad, et backswing H

Tegelikult pead sa kokku sulandama keha keeramise ja käte tõstmise – siis jookseb vasak käsivars õigesti risti üle rinna. Vasak käsivars peaks jooksma risti rinnaga selliselt, et see kataks rohkem sinu paremat õlga ning su käed ja kepp oleksid parema õla kohal.

Väga oluline on aru saada, et kepivars peab olema backswingi lõpus sinu kä-sivarte vahel.

on kepi tagasi viimine ümber enda keha.

Selline asend, kus su vasak käsivars on liiga palju risti üle rinna ja su ülakeha on liialt kee-ranud, sunnib sind alustama allatulekut ülake-haga! Tagajärjeks on väljast-sisse-liigutus.



Suunavahetus

Liigutus backswingist downswingi tuleks teha ilma igasuguse peatumiseta või pau-sita üleval.

Sinu liigutuse kõige sujuvam faas saab olla sujuv ainult siis, kui su backswing on sujuv! Suunavahetuse osa sinu swingis on just seda – sujuv üleminek kepi tagasiviimi-sest allatoomiseni! Erinevalt backswin-gist (kus kõik töötab koos) toimub suuna-vahetus etappidena! See on rohkem nagu sündmuste jada, mille edukus sõltub sinu backswingi kva-liteedist! Kui käed ja kepp liiguvad üles, siis jalad juba alustavad liikumist siht-märgi suunda. See tekitab venitus- ja vii-vetunde kätes ja randmetes.

Kui su backswing ei ole korralik, siis on sul peaaegu võimatu sooritada õiget suu-navahetust – sinu suunavahetus oleks põhimõtteliselt ainult backswingi vigade parandamine.

Kepivars ei tohiks olla sinu käsivartest eespool.

Kepivars ei tohiks olla sinu käsivarte taga.

Keha võtmeliigutus - puusad eralduvad ülakehast!

Backswingi lõpp

Selg näitab sihtmärgi suunas.


Sinu suunavahetus

Suunavahetus on sujuv, mitte kiirustatud protsess, mis peaks sind panema tund-ma, et kepp on maha kukkumas, samal ajal kui su keha ettekallutus säilib.

Kehaliikumised suunavahetusel

Kuidas sujuvalt üle minna backswingist downswingi? Kanna oma raskus va-sakule jalale ja alusta puusade ava-mist.

Sujuva suunavahetuse võtmeks on eralda-da oma puusad ülakehast. Sa teed seda, alustades keharaskuse kandmist vasaku-le jalale. Samal ajal suudad ka vaikselt en-nast avada, aga ülakeha jääb puusadest maha! Ülakeha ei tohi mitte mingil juhul keerata koos puusadega. Selle tagajärjeks on väljast sisse liigutus.

Sa ei pea oma puusi „plahvatuslikult“ ava-ma, pigem sujuvalt. Pea meeles, et ainuke asi, mida sa teed, on suuna vahetamine!

Kuidas suunavahetust tunda?

Kui sa avad oma puusad õigesti, siis peaksid sa tundma, et su selg näitab sihtmärgi suunas (nagu ka backswin-gi lõpus).

Samuti peaksid sa tundma, et su ke-haraskus kandub paremalt vasakule.

Suunavahetus – selg näitab ikka sihtmärgi suunas.

Sa oled tasakaalus ja tugevas asendis.

Eralda oma puusad õlgadest!


Downswing

Kuna sinu backswing algab suu-navahetuse keskel, siis kõik, mida sa õppisid suunavahetuses, jätkub downswingis:

1. puusad jätkavad avanemist;2. su käed jätkavad allakukkumist.

Pea meeles, et downswing on väga dü-naamiline liikumine! Kõik algab maast ülesse, õige järjekord on: puusad, üla-keha ja viimasena kepp. Kui ülakeha alustab allatulekut enne puusi (või alustavad koos), sunnib see puusasid tagasi tõmbuma ja raskus jääb pare-male jalale.


Minu esimene golfi varustus. Millega peaks arvestama?Tekst: Sander Vallaots, Priit Jalasto

ea lugeja. Selleks, et saaksid seda artiklit H

täies mahus tarbida, palun veendu, et sul on nutitelefo-nis olemas QR koodi ( ) lu-gemiseks vajalik äpp.

Kui pole, siis tõmba see oma telefonitootja äpipoest (Goog-le Play, iTunes jne).

Äpipoe otsingusse kirjuta „QR code scanner“ ja instal-leeri omale sealt kõige esime-ne tasuta pakutav.

Kes on golfi s juba vana kala, palun ku-jutlege end tagasi aega, kui olite kät-te saanud golfi „juhiloa“. Meenutage neid emotsioone ja tundeid, mis teid oma esimest setti hankides valdasid.

Sa oled värske green cardi omanik ja oled äsja läbitud kursuselt teada saa-nud, et nüüd on kätte jõudnud aeg soetada päris OMA golfi varustus. Sa võtad õhinal suuna lähimasse golfi -poodi (või lähed Google’isse ja otsid

sõnapaari „golf clubs“) ja tead süga-val sisimas, et ostad endale kohe oma esimesed, otsast kõveraks käänatud, rauast kepid. Lihtne, eks? Tundub sama lihtne, nagu läheks ostaks poest saia. Tsiteerides Jeremy Clarksonit Top Gear’ist: „How hard can it be?“ Marsid pea püsti poodi sisse (või klikid internetilingil) ja avastad, et valik lööb silme eest kirjuks. Pärast tunniajast valikuga tutvumist valdab sind äng ja totaalne otsustusvõime puudumine. Sa veedad lihtsalt niisama aega golfi -settide vahel ringi uidates ja vaatad, kui hästi mingi seti värvilahendus su riiete või kingadega kokku sobib. Heal juhul on sul kuskil läheduses mõni agar müüja või kogenum golfar, kel-lelt nõu küsida. Kui sul sellist luksust pole, siis alustame esmalt elementaar-sest golfi füüsikast.

Loodusseadused kehtivad. Eriti golfi s

Puhtmatemaatiliselt ei ole võimalik golfi palli sirgelt lüüa, sest pall on kera ning golfi kepi laba on sirge. Pall teab svingis vaid üht hetke – hetke, mil ta kohtub labaga, ning see, mis toimus enne või pärast seda hetke, ei mõjuta kuidagi palli edasist lendu, kuigi kõik golfarid seda kogu hingest sooviksid. Nad räägivad lennu ajal palliga või kallutavad ennast sinna suunda, kuhu nad sooviks, et pall lendaks. Oleme lihtsameelsed, mis teha. Ka PROde õpetusel ideaalsest backswing’ist ja follow through’st ei ole palli edasisele lennule tegelikult mingit mõju. Vaa-dake Internetist näiteks Jim Furyki svingi. Pallil on täiesti ükskõik, mida Jim seal kepilabaga teeb, enne kui ta laba ja palli omavahel kokku viib. Ja see, mida Jim teeb, ei näe üldse välja selline, mida PRO teile räägib ja ette näitab. Siit saab teha vaid ühe ja väga tähtsa järelduse – kõik me oleme eri-nevad ja kõigil meil on täiesti oma, unikaalne sving.


Kooli matemaatikast mäletavad kõik, et kolmemõõtmelises ruumis saab keral ja sirgel olla üks ja ainult üks puutepunkt. Olgu, kolmemõõtmelises ruumis on golfi kepi laba siiski nurga all olev tasapind, kui lihtsuse huvides vaatame teda kui sirget. Proovi, kuidas tahad, aga ainult ühest punktist ei pii-sa, et kera ja sirge oleks vaatleja suhtes omavahel täpselt risti. Kui nüüd piken-dada seda punkti ja kera keskpunkti läbivat vektorit, siis avastame, et see vektor ei saa kunagi olla perpendi-kulaarne vaatleja (lööja) jalgade koor-dinaatidest tõmmatud sirge suhtes (olgu, võib-olla teoreetiliselt saab, kuid praktiliselt on see võimatu, sest koor-dinaadid on reaalarvud, mis on teadu-pärast lõpmatud). Ehk kera ei eemaldu sirgest kunagi selles suunas, kuidas meie palli ja laba suhtes paikneme, vaid alati selles suunas, kuhu sirge (laba) ja kera (pall) kokkupuutepunkt ning kera (palli) keskpunkt „vaatavad“.Keeruline, eks?Olgu. Lihtsam ja maalähedasem va-riant.

Kas klassikaline golfari löögijärgne frustreeritud hõige „Ma ju ei tahtnud sinna lüüa!“ tuleb tuttav ette?

Et asju VEEL keerulisemaks ajada, võiks siia juurde tuua erinevaid geo-meetria ja füüsika valemeid, kuid tõenäoliselt tahaks siis enamikul ini-mestel aju seljanärvi kaudu käärsool-de põgeneda ja neil tekiks kihk selle artikli lugemine pooleli jätta.

Täpselt samasugune meeleheide ja nõutus tabab ka golfi poes oma esi-mest setti ostvat golfarit. Asja ei tee oluliselt paremaks ka müüja „abi“, kes osavalt kiidab kõike oma poes leiduvat. Green cardi kursusel tulistati sinu suu-nas kontsentreeritud kujul sedavõrd palju golfi žargooni, et see nägi välja kui sõrmkübara täitmine tuletõrjevoo-likust. Su aju lihtsalt ei suutnud kõike vastu võtta, kataloogida ega salvesta-da. Mingil hetkel võib sul tekkida oma teadmatuse pärast hoopis paanika või tüdimus ning sa haarad lähima seti, mis lihtsalt näeb hea välja, ja loodad kõige paremat. Müüjale tahaks öelda: „MA NÄEN SIND RÄÄKIMAS! ÜTLE JUBA, PALJU MAKSAB!“

Müüjatele selline olukord loomulikult sobib. Teine alternatiiv on poest välja

tagurdada ja golfi mängust üldse loo-buda, kuid seda me ju ometi ei soovi, eks?

Me kõik oleme selles olukorras olnud. Ja meil kõigil, või valdaval enamusel meist on olnud või seisavad siiamaani kodus päris mitu kasutut setti. Oleme omal ajal haaranud täpselt samamoo-di esimese ettejuhtuva, mida müüja kiitis või millel oli soodne hind.

Kas peaks siis poodi minema koos PRO-ga?

Lihtne vastus oleks JAH, kuid reaal-sus on see, et PRO-d ei suudaks ka parima tahtmise juures meie kõigiga poodi kaasa tulla. Kõige lihtsam on sügavalt sisse hingata ja julgus kokku võtta ning end eelnevalt veidi harida. Tuleb asjadesse süveneda, siis muu-tub valik tunduvalt lihtsamaks. On vaja vaid selgeks teha põhilised asjad, mille järgi golfi keppe teineteisest eris-tada.

Netipood vs Golfi pood

Internetiajastul saab kõike online’st. Iseenesest on see mõnus ja mugav, samas pakub Internet piiramatuid võimalusi petturitele. Kui oled otsusta-nud osta golfi kepid eBay’st või mõnest netipoest, siis peaksid teadma kolme rusikareeglit:

Netiavarustes on liikvel palju odavat järeletehtud piraatkaupa. E-poest ori-ginaalkaupa ostes, ei ole hinnavõit kohalike müüjate ees oluliselt suurem kui 20-30%. Tõenäoliselt ei sisalda väljanäidatav hind transpordikulu ja käibemaksu, mis tuleb nagunii lisaks

maksta. USA-st ostes ei sisalda hin-nad tollimaksu, mistõttu võivad pak-kumised olla veelgi ahvatlevamad. Nagu me kõik teame, on siin elus vaid kaks asja, mis sada protsenti kindlad - surm ja maksud. Seega tuleb ka Eu-roopa Liidu tollimaks enne ära tasuda, kui kaup sinuni toimetatakse. Kui hind on ikka veel liiga hea, siis võiks ajus käivituda alarmlambike ja mõistlik on järgmisena minna tootja lehele või saata neile e-kiri ja uurida, millised e-poed on nende ametlikud edasimüüjad. Loomulikult on võima-likud hooajalised allahindlused, kuid mitte eBays.

Soovitav on lüüa Google’i otsingusse „counterfeit golf clubs“ ning vaadata otsingutulemuses leitud videoid ning artikleid. Seal selgitatakse täpsemalt, kuidas kindlaks teha, kas tegu on ikka õige või piraatkaubaga. Kes juba on eBay’st midagi ostnud, saab näiteks puukeppide juures teha lihtsa testi – titaan on mittemagnetiline metall. Kui teil on magnetnööbiga putteri müts või magnetiga griinikahvel, siis ei to-hiks see draiveri pea külge kinni jääda, sest enamik puukeppide päid tehakse tänapäeval titaanist. Kui jääb, siis on teil plekist draiveripea ja sellega ei ole-gi võimalik hästi lüüa. Tõenäoliselt on see kepp ka eluohtlik, sest pea võib puruneda või varrest eemalduda suva-lisel hetkel.

Järeletehtud golfi kepi vars on samuti võlts ega toimi nii, nagu tootja seda ette nägi. Vartest ja nende omadustest räägime veidi allpool.

Raudadega on asi veidi keerulisem, sest raualabad on reeglina valmista-tud süsinikuga rikastatud terasest ja putteri-mütsi-meetod ei toimi.

Sellegi poolest on reegel lihtne - kui sa ei tea, mida sa vajad ning mis see maksab, siis alati on kindlam osta ko-haliku edasimüüja käest. Lisaks kõi-gele muule ei kehti netist ostetud va-rustusele kohaliku edasimüüja juures garantii. Siinkohal on paslik eneselt küsida, kas netiostu hinnavõit kaalub ikka riskid üles.

Piraatkeppidega, lisaks sellele, et nad on eluohtlikud, on praktiliselt võimatu hästi mängida. Kui golfi kepid on loo-dud mängijat aitama, et pall ilusa kaa-

1) Sa saad selle, mille eest sa maksad;

2) Kui hind tundub liiga hea, et olla tõsi, siis on see tõenäoliselt petukaup;

3) vt punkt 1.


rega võimalikult kaugele edasi lüüa, siis piraatkaup näeb lihtsalt välja nagu see õige asi. Seda aitamisfunktsiooni nad ei sisalda. Pigem vastupidi. Nen-de labad on balansseerimata, varred käituvad kuidas jumal juhatab ja gri-pid on plastmassist või mõnest muust määratlematutest tööstuslikest jääki-dest valmistatud materjalidest.

Juhtusin kunagi proovima piraatset-ti. Raudadega ei olnud võimalik palli maast lahti saada. Tulid ainult ilusad pikad putid, sest mingi imelise nõi-duse teel ei läinud kepilaba palli alla, ükskõik kuidas sa ka ei löönud. Tõe-näoliselt ei käitunud kepi vars nii nagu oleks pidanud. Putter oli vist asbestist või metallivärviga kaetud kuivanud küpsistest tehtud, sest selle labast murenes pisikest puru iga pikema ja kõvema putiga. Lisaks oli putteri laba kergelt kausjas, mistõttu läks pall iga kord suvalises suunas veerema.

Kui sellised olukorrad tunduvad sulle tuttavad ja sa oled ostnud netist hea diiliga 80-100 eurose tuttuue täisseti koos bägiga, siis on sul mõistlik sea-da sammud kohe poodi ja valida välja originaalsett. Kasutatud originaalsette võib 80-100 euro eest netist loomuli-kult saada, kuid mitte uhiuusi. Piraat-kaup vii Emexisse, sest sellise seti edasimüümine järgmisele algajale on lausa kuritegu.

Tehnoloogiast

Golfi kepp koosneb kolmest pealt-näha lihtsast, kuid tegelikult sisult väga keerulisest osast – laba, vars ja gripp. Need kolm osa peavad omava-hel ideaalselt kokku sobima ja tege-ma koostööd, et golfi kepp tervikuna töötaks maksimaalselt hästi. Kui üks neist ei toimi, siis golfar end väljakul mõnusalt ei tunne ning golfi ringist saab nelja ja pooletunnine õudusune-nägu. Selleks, et kogu seda peenme-haanilist kooslust paremini mõista, vaatame lähemalt esmalt golfi kepi laba.

Labasid valmistatakse kahtemoodi - neid kas valatakse või sepistatakse. Inglisekeelselt vastavalt siis cast ja forged. Valatud labade tootmiseks ka-sutatakse valuvormi, kuhu sulametall sisse valatakse, misjärel see jahtudes

võtab vormi kuju. Sedasi saab laba-sid toota kiiresti ja suurel hulgal ning just masstootmise tõttu on valatud labadega golfi kepid odavamad kui sepistatud. Sepistatud labade valmis-tamiseks kuumutatakse metallitükki, kuni see muutub pehmeks ja seejärel pressitakse sellest laba kuju. Protsess on tunduvalt aeglasem ja tootmine kallim.

Valutehnoloogia suurimaks puudu-seks peetakse robustsust, mistõttu võib kvaliteet kõikuda ning ka labade viimistlus võib olla tehnoloogiliste ise-ärasuste tõttu kehvem kui sepistatud labadel. Sulametalli jahtudes jäävad paratamatult sulami sisse laba iseloo-mu muutvad õhumullid, mis sepista-tud keppidega juhtuda ei saa. Mõnel valatud labal võib isegi olla näha va-lujälgi, eriti kohtades, kus sulametall oleks pidanud ühtlaselt valguma va-luvormi õnarustesse. Valatud keppide tüübi ja margi järgi reeglina ei kirjutata „Cast“, kuid sepistatud keppide nime ja tüübi järel on alati märge „Forged“.Kindlasti ei tähenda kõik see, et vala-tud kepid oleksid kehvemad. Täpselt nagu artikli alguses jõudsime järeldu-sele, et iga golfar on erinev ja igaühel on unikaalne sving, sobivad golfaritele ka erineva tehnoloogiaga valmistatud kepid. Üldiselt peetakse valatud laba-sid kõvemaks ja sepistatud labasid pehmemaks, kuid lõppkokkuvõttes on kõik kinni tunnetuses - mida gol-far keppi käes hoides tunneb. Ja kepi käeshoidmise tunnetust ja sellega kaasnevat enesekindlust või -kind-lusetust ei ole võimalik kuidagi neti-poest saada.

Kuid me tõttame juba jutuga asjadest natuke ette. Sa ju otsid esimest OMA setti ja ei tea veel päris täpselt mida peaksid tundma. Kõik kepid tunduvad käes ühte moodi.

Kõige esimene leping, mida setti ostes pead iseendaga tegema, on otsus, kas sul on kavas hakata golfi ga tõsisemalt tegelema või kavatsed golfi mängida vaid mõnel puhkepäeval. Tõsisemalt tegelemise all ma ei pea üldsegi sil-mas profi ks saamist. Piisab, kui golfi st peab saama su põhiline hobi ning sa kavatsed väljakul käia nii tihti kui või-malik.

Kui sa ei plaani oma vaba aega golfi -ga igal võimalikul juhul sisustada, siis võid julgelt vaadata algajaile mõeldud täissette, sest oma bagi sisu enda mängustiilile sobivaks kujundamine ei ole sulle oluline. Enda kogemusest võin öelda, et selline suhtumine võib väga kiiresti muutuda, ning soovitan sul kindlasti edasi lugeda.

http://tinyurl.com/ajakiriGolf-tehnoloogia

Vaata, kuidas Mark Crossfi eld selgitab lähemalt valatud ja sepistatud keppide erinevust:


Kui sa armusid green cardi kursusel jäägitult golfi , siis on mu esimene soovitus, et osta esmalt põhilised kepid. Keppe saad hiljem ühekaupa oma setti juurde soetada. Alustamiseks pii-sab putterist, sand wedgest, pitchist, raud 9-st ja raud 7-st. Kõi-gil müüjatel on müügil ka nn poolsette ja kindlasti on mõistlik nende poole vaadata.

Cavity back golfi kepi tunneb ära selle järgi, et laba seina sis-se on loodud õõnsus (inglise keeles - cavity) ning laba raskus on ühtlaselt laiali jagatud ümber laba välimise serva (perimeter weighting). Selle plussiks on asjaolu, et kogu laba pinda saab palli õhkutõstmiseks ära kasutada. Miinuseks see, et pallid ki-puvad alati võimalikult otse lendama. Algaja jaoks on see kind-lasti pluss, kuid edasijõudnud mängija jaoks mänguolukorras, kus tuleb ümber puu mängida, pole suuremat valikut kui kas lühike vahelöök takistusest kõrvale ning järgmine löök griinile või silmad kinni ja otse läbi puuvõra.

Blade keppe iseloomustab see, et nende labad on tehtud ühest terviklikust metallikamakast ja laba raskus on viidud laba keskele tabamispinna (sweet spot) taha, mistõttu õige tabami-se korral on pall mängija täieliku kontrolli all (ja samamoodi täielikult kontrolli alt väljas, kui sweet spoti ei taba). Mängija saab soovi korral lüüa kontrollitud kõrgeid, madalaid ja ümber nurga lennutrajektoore (kepi workability). See muidugi eeldab seda, et sa jagad oma eesnime ühe kassilisega. Vastasel juhul ei lenda sinu pallid enamjaolt üldse sinna, kuhu ja kuidas sa neid suunata tahad. Lühidalt – algajad, hoidke blade keppidest eemale ja edasijõudnud, kui te kunagi nutnud veel pole, siis nende keppidega saate kindlasti paar peatäit nutta.

Muscle back kepp ühendab endas mõlemat maailma – blade keppidega samasugune välimus, ligilähedane workability (ja karistavus) ning laba raskus on jaotatud maksimaalselt laba pinnale laiali.

Erinevalt blade ja muscle back keppidest, saab tootja cavity back kepile luua tunduvalt laiema talla, kui on laba seina pak-sus, mis sobib algajale paremini, ehk inglise keeles on kepil wide sole või ka suur bounce. See on vajalik, et pall isegi keh-va tabamuse korral õhku tõuseks, sest paks tald ei luba kepil maasse kaevuda. Blade ja muscle back keppidel on laba ja tald kitsas, mistõttu ta lõikab murukamarasse nagu žiletitera. Sealt on tõenäoliselt ka nende nimi pärit – blade ehk tera.

Rauast golfi kepid jagunevad laias laastus kolme suuremasse kategooriasse: cavity back, blade ja muscle back.


Järgmist olulist, kuid esmapilgul mär-kamatut detaili, nimetatakse kepilaba off setiks. Alustajate settide juures on labadel suhteliselt suur off set. Off set tähendab, et golfi kepi laba esiserv on varre joonest tagapool. Off set aitab sa-muti palli kõrgema kaarega lendu saa-da, sest viib kepilaba raskuskeskme (Center Of Gravity või COG) varrest tahapoole ja soodustab, et tabamishet-kel on käed pallist eespool.

Perimeter weighting, off set, wide sole ja bounce annavad summa summaa-rumina kokku sellise väärtuse, mida nimetatakse kepi andestavuseks (ing-lise keeles - forgiveness). Blade tüüpi keppidel on väga väike või suisa ole-matu forgiveness. Sellest on aru saa-nud ka tuurimängijad, kes on hakanud oma bagist blade keppe välja viskama ning cavity back keppidega asenda-ma.

Neile, kellel uhkus ja händikäp ei luba algajatele mõeldud keppidega mängi-da, ütlen niipalju, et näiteks KJ Choi (tol ajal maailma 37. mees) mängis 2010. aasta Mastersil Ping G15 rau-dadega, mis on eriti suure laba ja laia tallaga kepid, ning tuli kokkuvõttes neljandale kohale. Mitte ükski konku-rent ei kutsunud teda kepivaliku pärast tossikeseks.

Kõige parem on andestavus lühidalt kokku võtta selliselt: andestav golfi -kepp ei tee sinu head lööki paremaks, vaid aitab sinu halvema löögi pare-maks.

Aga selleks, et mitte lihtsalt haarata esimene poolsett ja tormata väljakule, tuleks veelkord meenutada üht nüans-si – me kõik oleme erinevad ja meil kõi-gil on oma unikaalne sving. Tootjad ei tea, kes nende keppe ostavad ja milli-ne on nende sving. Seetõttu ei jää neil muud üle, kui toota nn standardkeppe või siis keppe keskmisele inimesele. Keskmist inimest paraku ei eksisteeri. Või noh, ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel on olnud au teda kohata. Sellega seoses jõuamegi oma jutuga custom fi ttingu ehk keppide sinu jaoks parajaks tegemise juurde.

Custom fi ttingu kõige ilmsem analoog on poest ostetud riiete viimine rätsepa juurde, et ta need sulle parajaks teeks ja selga istuma paneks. See ei ole oma hinna ja ajakulu poolest üldsegi võr-reldav rätsepaülikonna õmblemisega, kuigi nii võib esialgu tunduda. Täpselt nagu rätsep, võtab fi ttija enne tööga alustamist sinult erinevad mõõ-dud.Esimese asjana mõõdetakse ära kep-pide pikkuse sobivus sinu jaoks ning vajadusel keppe pikendatakse või te-hakse lühemaks. Kui fi ttija on need mõõdud kätte saanud, siis mõõdab ta ära sinu svingi kiiruse, et saada teada, kui jäigad varred sulle sobivad.

Hea uudis on see, et golfar ei pea ise kõike seda meelde jätma, vaid fi ttijal on olemas vastavad tabelid ja graafi -kud, mis ütlevad talle, kui pikka ja jäi-ka vart oleks vaja.Kolmandaks vaadatakse ja mõõdetak-se üle sinu haare (grip), et selgitada, kui jämedad gripid sulle sobivad. Kui grip on vale mõõduga, siis ei ole kep-

pi käes mugav hoida, isegi kui ta on paraja pikkusega. Haare peab olema „hermeetiline“ ehk gripi, sõrmede ja peopesa vahel ei tohi kuskil olla tüh-just.

Sellega paraku veel asjad ei piirdu, sest meil kõigil on ju unikaalne sving, eks? Järgmine, ja vaat et kõige oluli-sem, mõõtmistvajav omadus on - kui-das kepp maas lamab ehk laba lie angle.

1) L-fl ex grafi it (Lady fl ex);

2) Senior fl ex grafi it;

3) Senior fl ex metall;

4) Grafi it regular või ka R-fl ex;

5) Grafi it stiff või ka S-fl ex;

6) Metall regular;

7) Metall stiff ;

8) Metall extra stiff või ka XS-fl ex

Raudkeppide varred jagunevad pehmemast jäigemaks järgnevalt:

Mis asi on custom fi tting?

OFFSET(tavaliselt mõõdetakse millimeetrites)

LIIGA PÜSTINE LABA ÕIGE LABA ASEND LIIGA TASANE LABA


Kui kepp lamab liiga varba peal, siis lendavad pallid paremakäelisel mängi-jal paremale. Põhjus on selles, et laba varvas tabab maad varem kui kand, mistõttu kand jätkab edasiliikumist samas, kui varvas pidurdub ehk laba keerab end lahti.

Kanna peal seisev kepp käitub täpselt vastupidi - varvas jätkab liikumist, sa-mas kui kand pidurdub ehk laba kee-rab end kinni ja pallid lendavad vasa-kule.

Vasakukäelise golfari puhul on täpselt vastupidi: kui kepp on varba peal, len-davad pallid vasakule ja kui kepp on kanna peal, siis paremale.

Väga oluline on, et laba tabaks maa-pinda talla keskel ja laba tabamispind (laba sweet spot) oleks maksimaalselt

Alles siis võib golfar minna oma uue setiga rahuliku meelega väljakule, tea-des, et tema varustus ei ole kehvas tu-lemuses süüdi. Kindlasti tuleb meeles pidada, et oskuste kasvades ja treenin-gutest stabiilsemaks muutunud svingi tõttu tuleb pidevalt varustust oma os-kustele vastavaks väänata. Kui uued kepid on juba ühe hooaja jagu mängi-nud, siis tuleks need, sarnaselt autole, viia kindlasti hooldusesse, kuid see on juba järgmise artikli teema.

Priit Jalasto EXIT Golfi st näitab, kuidas fi ttingut tehakse:

http://tinyurl.com/ajakiriGolf-fi tting

suur. Lie angle’i mõõtmiseks kleebib fi ttija kepilaba talla alla spetsiaalse teibi ning palub sul lüüa mõned pal-lid erilise plaadi ehk lie board’i pealt. Kui teip kulub talla keskelt, on kepi lie angle õige. Kui mitte, siis väänab fi ttija laba kas alla- või ülespoole (ehk siis kas fl atimaks või uprightimaks) olene-valt, kuhu tabamused tulid. Seda prot-sessi korratakse seni, kuni tabamused on teibi keskel.


Trigolf – midagi enamat kui lihtsalt golfi võistlusTekst: Kristo Raudam Fotod: Madis Lempu

Loo autor ise on mänginud mitme-sugustel võistlustel, algajatele mõel-dutest kuni Eesti meistrivõistlusteni välja. Sinna vahepeale jäävad kõik-võimalikud kommertsvõistlused, nii individuaalsed kui ka scramble tüüpi meeskonnavõistlused. Ometi ei ole sisuliselt ükski neist võrreldav Trigol-fi ga – võistlusega, kus tunned, et kel-laajal ei ole tähtsust, kuna iga sekund on lihtsalt puhas nauding.

estis korraldatakse aastas kolmekohalise arvu jagu golfi võistlusi. Osa neist naudib popu-laarsust ja peab paljudele soovijatele „ei“ ütlema, samas kui teistel on raskusi mõistliku E

osalejatehulga kokkusaamisega. Mis teeb golfi võistlusest midagi enamat? Tavapäraselt tul-lakse hommikul kiirustades kokku, mängitakse golfi ring, nenditakse enamikul juhtudel halba „golfi õnne“, süüakse kõht täis ja põgenetakse taas kiirelt nelja tuule poole. Mis aga oleks, kui kellelgi poleks nii kiire ja aeg võetaks maha veidi pikemaks ajaks kui üks kiirkorras läbitud võistlus? Ühest sellisest võimalusest Teile antud loos lähemalt pajatangi.

Kust sai selline mõte alguse? See kü-simus tekkis mul kord eelmisel suvel, kui olin juhuste kokkusattumisel sat-tunud Trigolfi korraldajate ringi. Algu-pärastelt korraldajatelt (Erko Täht, Ivar Valdmaa ja Jüri Tiitus) sain teada, et mõte hakkas idanema ühe järjekord-se kommertsvõistluse lõpetamisel, kus pakutakse tavapäraselt süüa-juua

ning vesteldakse sellest, mitu birdie’t ikka täna ebaõnne tõttu tulemata jäi. Leiti, et just selline võistlus on „golfi -võistluste turult“ puudu. Mõte hakkas idanema ning 2011. aasta suvel ko-gunes 45 heas mõttes hullu uut golfi -võistluse liiki proovima.

Mis loom see Trigolf siis ikkagi on?

Saamislugu


Tänaseks kolmel suvel Saaremaal toimunud golfi võistlus on ilmselt üks väheseid võistlusi Eestimaa pinnal peale eestikate ja EstAm’i, mis kes-tab kolm päeva järjest. Üks peamisi eritunnuseid on see, et iga päev män-gitakse eri tiidelt. Alustatakse avapäe-val punastelt, teisel päeval jätkatakse kollastelt ning kolmandal päeval, kui juba nii mõnegi mehe kontides on väsimus, rassitakse valgetelt. Eeldan, et loo lugejad on piisavalt hästi kursis enamiku kasutatavate golfi terminite-ga, ega hakka siinkohal neid pikemalt lahti kirjutama. Kui suuremal osal vas-tupidavusaladest jõutakse tippu pi-gem 30. eluaastates, siis välistamaks seda, et kellelgi võiks kolmepäevane täisprogramm üle jõu käia, on seatud ka vanusepiirang 35 eluaastat, mil-lest nooremaid põllule ei lasta. Põh-juseks seegi, et selleks ajaks on ikka enamik vähemalt omast arust golfi mängima „õppinud“. Loodan siiralt, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ei juhtu seda teksti lugema, sest – oh üllatust! – naisi ei lubata võistlusele samuti. Hiljuti sai sel teemal vesteldud ja enda kaitseks sain öelda, et kes peaks siis meeste õiguste eest hea seisma. On ju küllalt vaid naistele mõeldud võistlusi, kuhu meestel asja pole.

Eripärasid on omajagu veelgi – kel huvi täpsema juhendi, tulemuste või pildi- ja videomaterjali vastu, saab kii-gata veebilehele trigolf.eu.

Naisterahvaid Trigolfi l mängimas ei kohta. See aga ei tähenda, et nad võistlusel esindatud ei oleks.

Eripärad

Trigolfi allee ootamas võistlejaid

Naeru jagub kolm päeva. Kel väljakul veidi kehvemini läheb, saab seda rohkem nautida meelelahutusprogrammi.

Esinemas ansambel Väliharf, looga „In the bunker“.

Lastekodulaste kokkutulek? Ei, tegemist Trigolfi eripäraga, kus vastavalt erinevate päevade tee’de värvile mängitakse vastavat värvi särgiga.


Mõni, kes senise kirjutise läbi luge-nud, mõtleb ilmselt juba, et mis siis ikka, kolm päeva, eri tiid, pisikesed lisatingimused ja ega midagi muud erilist ei olegi, aga… Samas on tung võistlusele siiski igal aastal suur. Seda sõnadega kirjeldada on keeruline, sel-leks peab ise kohale tulema ja kolme-päevase melu läbi elama, aga veidi püüan telgitaguseid avada. Esiteks on küllalt neid, kes tulevad esimesel päe-val võistlust võitma ja on arvamusel, et punastelt tuleb vähemalt raja par välja mängida. Rajalt tulles on võimalik nii mõneltki näolt välja lugeda hetkelist pettumust, kuna tavapäraselt võib pu-nastelt tehtud tulemus osutuda kolme päeva nõrgimaks, ilmselt ennekõike just selle liigse enesekindluse tõttu. Või on see „ebaõnn“ tingitud tavapä-rasest maitsvast kosutusest, mida ra-jal söögi-joogi kujul pakutakse? Tujul aga ei lasta langeda, sest kohe ootab ees õhtuprogramm heas seltskonnas, mille garanteerib osalejate väga tihe valikusõel. Programm on tõesti kõigil päevadel tihe ja ajaliste piirangute tõt-tu on alati ka maksimaalne osalejate arv paraku üsna väike. Õhtuseid üri-tusi peetakse aga nii laevas, merekal-dal kui ka golfi klubi hoones. Puudu ei tule toredatest esinejatest ega põ-nevatest üllatustest. Peamine pluss, mille juurde tagasi tulla, on aga see, et aeg seisab! Kella tuleb vaadata vaid

Tavaline

või siiski mitte?

Trigolfi rändkarikas, mille on võitnud Marko Pählapuu (2011), Andres Käär (2012) ja hetkel seisab eelmise aasta võitja Andrus Tammo auhinnariiulil.

Trgiolf 2014 on lähenemas. Start juba 31.juulil!


korraldajatel, et teha kindlaks, kas kõik plaanitu mahub ikka ajakavasse. Osa-lejad saavad aga nautida kolm päeva kestvat unustamatut kogemust nii, et tegevust jagub pea ööpäev ringi. Kui veel lüüakse näiteks hole-in-one, nagu juhtus võistluse teisel aastal, jätkub rõõmu kõigile.

Neljandal päeval, kui võimust võtab hetkeline väsimus, tekib korraks kü-simus, kas sooviksin järgmisel aastal seda väsitavat suurüritust samal ajal ise osaledes jälle korraldada. Juba se-kundi murdosa pärast on plaan küps ning kindel „jah“ olemas, kuna nii osa-lemine kui ka korraldamine on sellisel puhul kokkuvõttes siiras rõõm.


Tekst: Katrin Tiitus, Spoleman OÜFotod: erakogu

M eie golfi mängijate vastu on ilmataat sel aastal eriti armulik olnud ja väljakud on pea talv läbi mängijatele avatud olnud. Pigem on

International Golf Travel Marketsee siiski suur erand ja enamik golfareid eelistab talveperioodil ühe või paar soojamaa golfi reisi teha. Sihtkohti on palju ja väljakuid sadu, mida tahaks proovida. Eestimaa inimestele „lihtsustab“ valiku tegemist eel-kõige mugavate lennuühenduste olemasolu, mis teadagi on peaaegu olematu. Selleks, et reisivate golfarite elu lihtsamaks muuta, on loodud selline organisatsioon nagu IAGTO – International Association of Golf Travel Operators (Rahvusvaheline Golfi reisikorraldajate Ühing).

Teisisõnu on see ülemaailmne liit, kuhu kuulub 2188 litsentseeritud golfi turismi bürood, golfi kuurorti, hotelli, golfi väljakut, lennuliini, tu-rismiametit ja meediapartnerit 97 riigist. Otseselt golfi turismiga tege-levaid reisibüroosid on 538 ja üks nendest on ka GolfLife Travel. Oleme IAGTO liikmed alates 2009. aastast ja igal aastal ka selle liidu erineva-tel üritustel osalenud. Aasta suursündmuseks on sügiseti korraldatav IGTM – International Golf Travel Market (Rahvusvaheline Golfi reiside Mess), kus tutvustatakse järgmise hooaja uusi ja põnevaid sihtkohti ning tehakse kokkuvõtteid möödunud golfi turismiaastast.


2013. aasta golfi turismifi rma-de kokkusaamine toimus no-vembri keskel Kataloonias.

Ilm oli sel ajal veel soe ja päikesepais-teline, nii et traditsiooniline IAGTO golfi turniir peeti lühikestes pükstes-seelikutes. Seega, Costa Daurada piirkond on põhjaeurooplasele veel novembriski arvestatav golfi sihtkoht. Kuigi tõe huvides peab mainima, et meie majutuskohale lähim linnake Salou oli end juba talvekorterisse pak-kinud. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et enamik kauplusi ja restorane oli suletud ja kõikidel akendel olid luu-gid tihedalt ees. Et end turistina hästi tunda, oli vaja mõni kilomeeter edasi Tarragona linna sõita.

Spetsiaalselt selle ürituse puhuks oli avatud Port Aventura hotelli- ja kon-verentsikeskus, kus mess nelja päeva vältel aset leidis. IGTM’il osales sel aastal ligi 600 eksponenti ehk teenu-sepakkujat, kelle hulgas oli nii üksi-kuid golfi väljakuid, hotelle, kuurorte kui ka end golfi sihtkohana esitlevaid riike, kes väljas suurema ühisstendiga. Viimaste hulgast võiks esile tuua näi-teks nii Iiri-kui Šotimaa, aga ka Itaalia ja Prantsusmaa. Kaugematest sihtkoh-tadest oli kõige uhkema esindusega kohal Dominikaani Vabariik.

Messikülastajateks olid 330 „ostjat“ ehk golfi turismitöötajat, kes oma klientidele uusi ja põnevaid golfi siht-kohti otsisid, lepinguid sõlmisid ja kol-leegidega kogemusi vahetasid. Kohal oli ka ligi sada ajakirjanikku eri riikide mitmesugustest väljaannetest.

Olgu öeldud, et Baltimaadest osales messil nii müüjaid kui ostjaid. Ees-tist oli kohal EGCC esindus European Tour Properties messiboksis ja Lee-dust Le Meridien hotell koos V-Club golfi klubiga.

Ostjatena osalesime meie - GolfLife Travel ja Baltic Breaks Eestist ning Golfera Leedust.

Hanno Kross ja Merilin Lilium EGCC-d esindamas European Tour väljakute ühisstendis.

Fotosilm on tabanud Keenia stendi vaikse ja tühjana, kus tegelikult oli vägagi rahvarohke ja toimus üks esitlus teise järel.

Itaalias sügiseti toimuvat Prosecco Superiore Cup’i reklaamiti loomulikult Prosecco saatel.


Üha enam globaliseeruvas maailmas, kus infotulv meid sisuliselt enda alla matab, on väga tähtis enda jaoks see „õige“ üles leida. Seetõttu on ka mingi laiema valdkonna raames spetsialisee-rumine ülioluline. Pean siinkohal sil-mas golfi turismi kui turismivaldkonna ühte spetsiifi list haru. Pakkumine on väga suur, aga kuidas enda jaoks see vajalik info üles leida, selekteerida ja valik teha, see ei olegi enam nii lihtne. See on eelkõige aeganõudev protsess, mis eeldab tundide ja päevade kaupa internetiavarustes surfamist. Selleks, et golfi turisti elu kergemaks muuta, ongi IGTM mess ellu kutsutud. Ka GolfLife Travelil on vajalik info nüüd-seks kokku kogutud ja 2014. aasta hooaja golfi paketid valmis.

Selle aasta oktoobris on IAGTO liikmesfi rmad oodatud Itaaliasse, Como järve äärsesse Villa Erba konverentsikeskusesse – Benvenuto!

Euroopa parim golfi kuurort – Thracian Cliff s Golf & Beach Resort Bulgaariast

Põhja-Ameerika parim golfi kuurort – Ritz-Carlton Half Moon Bay Californiast

Muu maailma parim golfi kuurort – The Farm at Cape Kidnappers Uus-Meremaalt

Avastamatuim golfi sihtkoht – Rootsi (üllatus, üllatus!)

Aafrika, India ja Okeaania parim sihtkoht – Garden Route Lõuna-Aafrikast

Aasia ja Austraalia parim sihtkoht – Hua Hin Taist

Euroopa parim sihtkoht – Algarve Portugalist

Ladina-Ameerika ja Kariibimere parim sihtkoht – Costa Rica

Põhja-Ameerika parim sihtkoht – Naples, Marco Island & The Everglades Floridast

Aasta golfi edendaja auhind läks Dubai Golfi le ja IAGTO Honorary Award Ernie Elsile

Rõõmsad kolleegid Karolina Sepp GolfLife Travelist ja Gerardo Viajes de Golf Costa Blanca’st.

Aasta parimatele anti auhinnad kätte Plaza de Toros de Tarragona nimelisse endisesse härjavõitlusareeni rajatud peosaalis ja kategooriate lõikes olid need järgmised:


„Seotud“ saate peategelased peagi golfi väljakuid vallutamas

el korral ei viinud ajakiri Golf uustulnukaid mitte S

golfi väljakule, vaid hoopis loengusaali. Niitvälja Golfi keskuse juhil Hanno Krossil oli aega 15 minutit, et telesaate „Seotud“ peategelastele Monikale, Beritile, Annale, Raddale ja Karinile selgeks teha, mis golf on ja miks nad peaksid seda mängima.

Tekst: Dagmar ReinoltFotod: Margus Vilisoo / MxM StuudioGolfi varustus: GolfLife Shop, Bo Golf

Radda: Tundsin ennast golfi

riietes javarustusega käes väga mõnusalt,

stiil on selline kihvt ja mugav.

golfi bägi Wilson Staff 149 €


Hanno tõi välja neli punkti, miks peaks golfi mängima. Algatuseks ütleb ta, et tegu on alaga, mida meelahutuses pee-takse pigem spordiks ja sportlaste hul-gas pigem meelelahutuseks. Temale seostub golf aga ennekõike tervisega. Esimene asi, mis võiks naised golfi väl-jakule tuua, on see, et ühe golfi ringiga kulutatakse ära kuni 3000 kilokalorit. Seepeale hõiskab Anna, et tema on ära räägitud. Lisaks on mängu juures sot-siaalne pool. Sotsiaalsus on see, miks Monika tahab golfi mängida. Hanno sõnul on igal inimesel veel ka oma-ette vajadus enesetõestuseks ja seda golf väljendab. Loomulikult ka noored ja töö nendega. Hanno toob tervisliku näitena oma isa, kes möödunud aastal mängis 96 ringi golfi , mis tähendab, et ta kõndis läbi 1000 kilomeetrit. Peami-ne on see, et golfi mängivad õnnelikud ja rõõmsameelsed inimesed ning see läheb korda ka „Seotud“ naistele.

Naiste eelhäälestus golfi le oli erinev. Berit ütles, et temal puudus varasem kokkupuude golfi ga. „Mängida on saanud vaid minigolfi ja paar korda niisama golfi keppi moe pärast käes hoitud. Meelestatus oli positiivne, kõik uus on põnev ja golfi peaks elu jooksul korra kindlasti ära proovima.“ Radda oli golfi näinud vaid fi lmides. Anna eelhäälestus oli positiivne, kuigi gol-fi st oli ta varem kuulnud. Karin ütles, et tutvumisel uute asjadega või sat-

tudes uutesse olukordadesse püüab ta mitte tekitada endale eelarvamusi. „Ma tean, et on olemas selline spordiala nagu golf ja ma olen ka umbes kuus-seitse aastat tagasi käinud Haapsalu golfi väljakul ühel algajate koolitusel. Tean, et on selline kuulus golfar nagu Tiger Woods. Olen lastega ja sõpradega mänginud minigolfi – kuigi sellel ei ole vist midagi pistmist tõelise golfi ga?“

Monikaga on aga hoopis huvitav lugu. Tema on eelmise aasta kevadest aja-kirja Golf väljaandja. „Usun, et nii mõ-nigi golfi mängija mõtleb, et kuidas ja miks annab keegi välja golfi ajakirja ise golfi mängimata. Eks golfi mittemän-gimine oligi üks n-ö vaimseid takistusi antud ajakirja oma meedia-, turundus- ja reklaamiagentuuri MediaMarketing Est OÜ katuse alla tõstes. Olen alati pi-danud loogiliseks, et selleks, et teistele midagi tõeliselt väärtuslikku pakkuda, peab endal olema kogutud piisavalt palju teadmisi ja kogemusi. Õnneks viis aga minu tee mind tänu Krista Lensinile kokku praeguse ajakirja pea-toimetaja Ivika Liblikuga, kelle jaoks golf on elustiil ja kellest paremat ning isikuna päikeselisemat inimest ma ei suudaks ajakirja sisupoole juhina het-kel ette kujutada. Ja nagu Ivika küsis selle peale, kui sai teada, et ma olen perega plaaninud sel kevadel hakata ka ise golfi mängima – et kes siis tööd teeb!?“ Golfi ga Eestis on Monika ennast eel-misel aastal üsna põhjalikult kurssi viinud. Usume, et juba peagi saab kõiki viit säravat naist ka golfi väljakul näha.

Mida uut ja huvitavat golfi kohta teada saite? Berit: Teadmine, et golfi ei pea pelga-ma, palju on harrastajaid ja alustajaid ning uued tulijad on ainult teretulnud, oli meeldiv. Peamine ning suurim ül-lataja oli golfi reaalse füüsilise koor-muse tase – see, kui palju inimene põletab kaloreid ja trenni teeb. Kõrvalt-vaatajana tundub, justkui kerge kepiga ringijalutamine, aga ilmselgelt on see

vale hinnang.Radda: Just see, et golfi mäng ei olegi nii kallis, nagu räägitakse.

Anna: Ma ei teadnud, et golf on ke-hale mõõduka koormuse andmine, või isegi põletab nii palju kaloreid. Arva-sin, et golf on pigem selline passiivne mäng vanematele inimestele.Monika: Olin sellest kuulnud, aga hu-vitavaim info, mida Hanno Kross meie lõbusale tele-eksperimendis „Seotud“ naistele rääkis, oli minu jaoks see, et teatud riikides kirjutatakse teatud haiguste puhul välja golfi mäng. See peaks iga terve mõistusega ning tea-tud vaimsete väärtustega inimesele golfi kohta juba kõik ära ütlema. Miski siin elus pole tähtsam kui tervis! Karin: Tuleb välja, et golf ei ole su-gugi kallim spordiala kui surfamine või jalgrattasport. Kui rattaga sõitma minnes peab pähe panema rattakiivri, siis golfi väljakule ei minda kunagi T-särgis. Igal spordil omad reeglid. Golfi mängides kõnnitakse läbi sadu ja tu-handeid kilomeetreid, selle peale män-guhasardis tegelikult ei mõelda.

Monika: Läbiküpsenud juhte,

kes teevad aastaid tuleviku nimel ränka

tööd enese eest hoolitsemata ning peale seda tervis üles ütleb ja

tööaastate viljad jäävadki noppimata –

kellelesee kasulik on? Mitte kellelegi!

Karin: Ma olen nii palju

„hull mutt“küll, et mina ei oska

enne golfi rajaleminekut

midagi karta.

Cutter & Buck polo 46 € Cutter & Buck seelik 79 €

Bunker nokats 19 € Cutter & Buck polo 69 €

Cutter & Buck püksid 89 € Bunker vöö 29 €

Mizuno golfi kingad 109 € golfi bägi Wilson Staff 149 €

Tooted saadaval BO Golfi esinduskauplustes üle Eestiwww.ajakirigolf.ee53

Kui palju te varem üldse golfi st teadsite ja huvitusite? Berit: Ma tean, kes on Tiger Woods, ja seda sellepärast, et loen lehti, muu osas mul kahjuks erilisi teadmisi ei ole. Mängu peamistest reeglitest saan ka aru – mida väiksem on löökide arv, seda parem... on vist !? Monika: Esimene kokkupuude gol-fi ga kaugemalt oli minul siis, kui ma tegevprodutsendina lõin kaasa Jõe-lähtmel asuva Fahle Golf restorani mainefi lmi tootmisel. Siis õnnestus mul restorani juhi õpetuste kaasabil õppida golfi keppi õigesti käes hoidma. Teine õnnelik kord, kui sai juba oma esimene pall lennutatud, oli eelmise sügise alguse päikesepaistelisel päe-val koos ansambliga Karavan Niitväl-jal. Ja veel sain hiljuti Baltoil AS ruu-mides sisegolfi s mõned löögid teha. Mind tõmbavad golfi mängu poole mit-med asjaolud, aga üks kurioossemaid asju on olnud inimeste jälgimine ja püüd neist aru saada. Viime teatavas-ti tuntud inimesi ajakirja toimetusega elus esimest korda golfi mängima, et sellest hiljem ajakirja lugu kirjutada ja avalikkusele tuntud inimeste esimest kogemust lugejatega jagada. Mäletan hästi seda vahet, kui esimesena viisi-

me ansambli Vennaskond Jõelähtme-le ning milline oli bändiliikmete suhtu-mine enne ja pärast mängu. Karin: Ma tean golfi st ainult nii pal-ju, et mida vähemate löökide arvuga suudad raja läbida, seda parem, aga tegelikust golfi mängust ei tea ma mi-dagi. Miks ma pole olnud golfi män-gust huvitatud – ju sellepärast, et olen hetkel hõivatud teiste hobidega, nagu tantsimine, võimlemine, mootorratta-ga sõitmine.

Kas ja mil viisil Hanno teid enim oma jutuga veenis? Berit: Kindlasti on huvi suurem, trenn on tugev ja mäng tundub huvitav. Jutt oli julgustav.Radda: Huvitav oli see, et tõesti gol-fi mäng kasvatab inimest, kasvatab eri-nevaid väärtusi ning see on sotsiaalne mäng, kus on palju suhtlemist.Anna: Mind veenis eelkõige see, et golf on tervislik ja seltskondlik spordi-ala ning saad viibida ilusas looduses.Monika: Viis, kuidas Hanno Kross meile golfi mängu tutvustas, oli lihtne ja arusaadav. Kõik põhipunktid, alates tervislikust eluviisist kuni inimestega sotsialiseerumiseni välja, tundusid ühtmoodi olulised. Karin: Hanno lühikesest tutvustusest oli minu jaoks kõige veenvam see, et ka erineva tasemega golfi mängijad võivad koos mängida. Mängu lõpuks püüab igaüks enda handicap tulemust ületada ja kes sellega kõige paremini hakkama saab, on selle päeva parim. Võimalus veeta koos perega kvaliteetaega.

Kuidas teile golf, kui stiilne mäng üldse meeldib? Riided, väljakud, varustus, elustiil. Mis selle kõige juures enim üllatas ja imestama pani? Berit: Golf ongi jah just stiilne mäng. Kogu spordi juures ollakse kenasti riides, esinduslikkus ja stiilipuhtus hakkab kohe silma. Varustuse osas ei oska ma midagi tarka öelda – on golfi -kepp ja neid on erinevaid, vist kaug- ja lähilöökide jaoks. Ma ei saa öelda, et mind miski peale reaalselt läbitava ki-lometraaži üllatas.Radda: Tundsin ennast golfi riietes ja varustusega käes väga mõnusalt, stiil on selline kihvt ja mugav.Anna: Ilus, värviline, stiilne.Monika: Tunnistan kohe üles, et mina kardan oma esimest mängu väga! Ma olen selline „siiberdis“, kellel ühes kohas paigalpüsimiseks on vaja tugevat sisemist vaimujõudu kasuta-da. Eks ma saan sellega ikka hakka-ma, aga saab olema raske muudkui oodata ja oodata uuesti oma löögivõi-malust. Ei tea, kas ma saaks üksi ka mängida. Aga eks kevad näitab, kui raske see tegelikkuses saab olema.

Anna: Golf jättis mulje kui

analüüsivõimet,vaimset tasakaalukust

ja käitumiskultuuriarendavast mängust.

Berit: Inimene peab

elus tegema seda, mis talle meeldib –

mitte alluma kartustele, läbikukkumise hirmule ja

muudele segavatele faktoritele.

Cutter & Buck polo 46 €Cutter & Buck seelik 59 €golfi bägi Wilson Staff 149 €

Cutter & Buck kleit 139 €


Karin: Ei noh, kellele ei meeldiks stiilsed spordialad, nagu golf, tennis, purjetamine. Kui nende aladega pü-hendunult tegeleda, siis see muutubki elustiiliks. Golfi varustus – riided, jala-nõud, golfi kepid, pallid... Kõik see on kindlate reeglite järgi paika pandud. Ma arvan, et see on nagu lastega – mida varem nad teavad, kuidas elus asjad toimivad, seda lihtsam on neil hakkama saada. Kui ma tean, kuidas golfi väljakul peab välja nägema, seda mugavamalt ma ennast tunnen. Uh, uued riided ja jalanõud mulle meeldi-vad! Tekkis teie peas ka mingisuguseid takistusi, miks ei peaks seda mängu mängima? Berit: Seda oskan öelda pärast esi-mest praktilist proovi. See, kas siis pa-kub pinget või ei – mingisugusel muul põhjusel ma mängimist ei jätkaks.Radda: Minu tutvusringkonnas ei olnud ühtegi inimest, kes sellega tege-leks.Anna: Siiski arvan, et golfi ga alusta-mine on kulukas.

Monika: Mainisin seda ennist, et pa-bistan oma energilise iseloomu pärast. On jäänud mulje, et golfi mäng on vei-di vähem energilistele inimestele, aga Hanno võttis selle hirmu maha. Teata-vasti ta pole ka ise kõige tagasihoidli-kuma natuuriga, pigem just vastupidi – aktiivne ja ülimalt energiline. Lähen tema jälgedes.Karin: Ma ei näe hetkel ühtegi ta-kistust, miks ei peaks seda mängu mängima. Igasugune sportlik tegevus ja värskes õhus viibimine on tervisele kasulik ja kes meist siis ei tahaks kaua ja tervena elada. Kuivõrd sportlikud te üldse olete ja milliste spordialadega tegelete? Berit: Viimased paar aastat ei ole paraku eriti sportlik olnud, elus oli takistusi, mis ei lasknud trenni teha. Enne seda olin terve elu väga sportlik – võrkpall, ujumine, kergejõustik, kus tegelesin odaviskega, erinevad fi tness-alad ja üks lemmikuid – siserattatree-ningud ehk spinning. Hetkel olen kuu aega taas trenni teinud ja füüsis para-neb kiirelt, kuna põhi all on korralik.Radda: Hetkel käin vahetevahel jõu-saalis ning basseinis, mõnikord tant-sutrennis, elus olen aga tegelenud pä-ris palju erinevate tantsustiilidega, ka võrkpalliga.

Anna: Ma ei tegele igapäevaselt aktiivselt ühegi spordialaga. Eks mind hoiab vormis tihe

graafi k tööl, kodus kohustused ning aed. Kuid naudin ujumist,

võimlemist, rattasõitu ning pikki jalutuskäike.

Monika: Meie käime perega regulaarselt ujumas.

Karin: Ma olen lapsepõlvest peale spordiga tegelenud.

Käisin koolis Valgamaal pisikeses Hummuli koolis ja kuna õpilasi oli

vähe, siis tuli väga tihti osaleda rajoo-ni krossijooksu ja suusavõistlustel.

Keskkooli ajal mängisin natuke käsi-palli (siis nimetati seda väravpalliks) ja käisin kergejõustiku trennis. Täna ma regulaarselt ühegi spordialaga ei

tegele, aga olen ühe tantsurühma liige ja teen natuke pilatest.

Võtke paari lausega kokku, millise mulje golf kui elustiil jättis ja kuidas te seda kõike oma lähedastele ja sõpradele edasi kirjeldaksite. Berit: Nii põgusa kokkupuute tagajär-jel on raske hinnata mingit elustiili – selleks oleks vaja antud elustiiliga kur-sis olla, mida ma golfi puhul paraku ei ole. Sõpradele nagu ikka soovitaks alati proovida asju, mis hingele lähe-dased või lihtsalt uued ja huvitavad.Radda: See on mõnus seltskondlik mäng intelligentsetele inimestele.Anna: Golf jättis mulje kui analüüsi-võimet, vaimset tasakaalukust ja käi-tumiskultuuri arendavast mängust.

Tele-eksperimendis “Seotud” osales viis naist meie endi keskelt - Monika, Anna, Berit, Radda ja Karin.

Eluline sari “Seotud” on erakordne tele-eksperiment, mille kangelannadeks on viis tavalist eesti naist. Neile kõigile anti kaamera ja paluti poole aasta jooksul fi l-mida iseennast ja oma perekonda. Kaa-merast sai neile justkui salapäevik, mille-le pihtida oma muresid, rõõme, unistusi ja hirme.

Need viis naist ei tunne üksteist ja on oma taustalt väga erinevad.

Anna lapsepõlv oli traagiliselt keeruline ja seetõttu oskab ta oma tänast pereõnne eriti kõrgelt väärtustada. Beriti on saatus Soome tööle viinud. Üliemotsionaalne Monika otsib oma tõelist eneseteostust ja vene päritolu Radda südames on pä-rast kooselu lõppemist piinav tühjus. Tantsu- ja motofännist Karin on aga just-kui stabiilsuse kehastus – talle meeldib ta töö ja ta armastab jäägitult oma peret.

Need viis naist avasid sel aastal meile oma koduuksed ja südamed, sest üks-kõik kui erinevad me ka oleme, siis kok-kuvõttes oleme ikkagi kõik omavahel seotud…”


Monika: Mina kavatsen oma läheda-sed, kes huvitatud on, golfi väljakule kaasa võtta. Oma silm on kuningas ja eks nii saab edasi ise otsustada, kas soovib ka mängima hakata või mängi-ma ka edaspidi jääda. Karin: Golf kui elustiil, golf kui sport – väga põnev. Ma oskan olla väga vee-nev, et seda kõike enda lähedastele ja sõpradele edasi anda. Olen juba ühe-teistkümnendat aastat tantsurühma Black Coff ee liige ja need on sellised vahvad naised, kes oleksid valmis iga kell koos minuga golfi mängima.

Mida golfi rajale mineku juures ehk kõige enam kardate? Berit: Ausalt öeldes ma ei karda gol-fi rajale minekut... või on ehk midagi, mida peaks kartma?

Anna: Seda, et ei saa pallile pihta ning rikun muru ära. Pelgan, et ei saa oma rõõmuhetki valjult välja elada. Karin: Ma olen nii palju „hull mutt“ küll, et mina ei oska enne golfi rajale minekut midagi karta. Mina ei karda häbisse jääda, kui ma golfi pallile pihta ei saa. Mis halvasti, see uuesti.

Miks teie arvates peaks keegi golfi mängima hakkama? Berit: Inimene peab elus tegema seda, mis talle meeldib – mitte allu-ma kartustele, läbikukkumise hirmule ja muudele segavatele faktoritele. Kui golf meeldib, pakub huvi, siis mine ja mängi!Radda: Tegelikult ei peagi, aga iga uus kogemus võib meie elus mängida suurt rolli. Mida rohkem me oskame ja teame, seda põnevam on elada!

Anna: Ajaveetmisvormina on golf suurepärane ning hasart on see, mis paelub.Monika: Esimese asjana vist isegi soovitan seda kõigile minusuguste-le, kellel tegelikult justkui aega pole. Aeg tuleb võtta. Läbiküpsenud juhte, kes teevad aastaid tuleviku nimel rän-ka tööd enese eest hoolitsemata ning peale seda tervis üles ütleb ja tööaas-tate viljad jäävadki noppimata – kellele see kasulik on? Mitte kellelegi! Seega, olen ise eeskujuks ja loodan, et suudan aja jooksul ka teisigi nakatada. Karin: Mina alustaksin golfi ga tut-vumist ikka otse golfi väljakult, mulle meeldib vahetu kontakt ja elav emot-sioon. Ma arvan, et golf sobib kõigile. Ja nagu Hanno ütles, siis see on üks väheseid mänge, kus koos saavad mängida isa ja tütar, vanaisa ja lap-selaps. Miks peaks keegi golfi mängi-ma? MIKS MITTE?


Allikas: Eesti Golfi Liit, Estonian Golf & Country Club, tekst: ajakiri Golf

Sügisest kevadesseSeptembri kolmandal nädalavahetusel, 21.-22. september 2013 toi-munud Soome-Eesti maavõistlus oli pingeline. Mängiti kahte väljakut – laupäeval Niitvälja rada, pühapäeval EGCC sea-coursi. Kindel on see – eestlaste poolt alla ei antud, lihtsalt vastased olid kõvemad! Võistkondadesse kuulusid viie Eesti golfi klubi esindajad, Eesti ja Soome suurfi rmade esindused ning ka mõlema riigi golfi ajakirjanikud, lisaks endiste tippsportlaste võistkond. Viimas-test olid Soomet esindamas suusataja Jari Isometsä ja kümnevõistleja Petri Kes-

28.11.2013 toimunud konverentsil „Eesti Golf 20“ käsitleti muuhulgas Tallinna Linnaväljakut, golfi populariseerimisest ja Linnaväljaku olulisusest rääkis Duncan Weir, veel oli juttu Eesti esimesest GEO sertifi kaadist, mille sai Estonian Golf & Country Club. Samuti tõestati, et Eesti golfi ajalugu ei piirdu 20 aastaga. Kohale oli kutsutud, nii mõnelgi osalejal silmad vesiseks ajanud Richard Rooden, peatselt 95 aastaseks saav vanahärra, kes 1931 aastal rajatud parkväljakul Kohtla-Nõmmel pallipoisiks oli. Konverentsi kajastati otseülekandes ka Delfi TV poolt.

Eesti talv on meid südamest hoidnud. Jõulukuul ja aasta esimestel päevadel olid tulihingelised golfarid endiselt „tööpostidel“ ning jõulupühadel toi-musid EGCC’s:

kitalo, Eestit esindasid kahevõist-leja Ago Markvardt ja korvpallur Tanel Tein.Imelise nädalalõpu keskmesse jäi ka õhtusöök, tänu millele said osalejad vastasvõistlejaid enam-gi tundma. Eestlased küll lõpp-tulemuses kaotasid, ent saadud kogemus ja kaks vahvat päeva olid kõike seda väärt! Tagareas vasakult Tanel Tein, Petri Keskitalo, eesreas Jari Isometsä ja Ago MarkvardtFoto: Hanno Kross

Duncan WeirFoto: Urmas Kamdron

Richard RoodenFoto: Urmas Kamdron

- 22.12.2013 võistlusel JAGDT-RAUM XMAS OPEN 2013 oli osa-lejaid 92!! Mängiti punktimängu. Naistest mängis end esikohale Liis Sinijärv (EGCC Golf Academy, HCP 41,2) punktisummaga 35, meestest Harly Soppe (EGCC Golf Academy, HCP 29,7)

- 29.12.2013 aasta viimane võistlus: JAGDTRAUM 2013 – osalejaid lausa 100!Naistest tuli esikohale Monica Pihlak (EGCC, HCP 22,6) punktidega 40, meestest Toomas Kull (EGCC, HCP 6,6) punktisummaga 40.

Uue aasta avapaugu tegi Val-geranna golfi klubi, kes võttis riski ja tegi „aasta avalöögi“ 1. jaanuaril. Osalejaid oli kokku 52: mängiti punktimängu, kus naistest võitis esikoha Anne Merisalu (Saare GK, HCP 23,5) punktisummaga 29 ja meestest Viljar Kõiva (Valgeranna GK, HCP 11,4) punktisummaga 35.

Valgerannale ei jäänud alla EGCC, kus toimus võistlus 5. jaanuaril „uue aasta võistlus by Camus Cognac“ (samuti punktimäng ja osalejaid 101):

Mängurõõm 1. jaanuaril ValgerannasFoto: Vahur Tamm

- naistes võidutses Marina Kruger (EGCC Golf Academy, HCP 23,2) punktidega 34 ja meestest armasta-tud Heinu Klaas (EGCC, HCP 8,8), punkte 43!

Me oleme tublid! S.t. - me armastame seda, millega tegeleme! Jõudu ja kõiki kordaminekuid meile kõigile!

Võrratu 5. jaanuar JõelähtmelFoto: Marika Masing

Foto: Marika Masing


29.01.–31.01.2014 toimus Portugalis Vilamouras 22. rahvusvaheline Portugali seeniornaiste golfi võistlus (22nd International Portuguese Senior Ladies Golf Competition 2014), millest juba teist aastat võtsid osa ka Eesti seeniornaised (Anne-Reet Sibul, Liis Veltmann, Anne Petter). Võistlus toimus Oceanico Virtoria GC-l, kus peetakse oktoobris Portugal Masters.

vasakult: Anne Petter, Liis Veltmann, paremal Anne-Reet Sibul

Kokku oli esindatud üksteist riiki ja 103 naist võistlesid neljas kategoorias.„Võistlesime keerulise väljaku, tohutu tuule ja ülikiirete griinidega. Päris raske oli!“ Oma HCP kategooriates olid tulemused: Anne Petter 17. koht, Anne Reet Sibul 20. koht, Liis Veltmann 26. koht.„Rahvusvahelisest võistlusest osavõtt annab positiivse laengu ja julguse edas-pidiseks. Mitu toredat golfi ringi erinevate maade heade mängijatega on elamus omaette.“ (Anne Petter / EGL seenioride toimkond)

Veebruari lõpus toimus Tere Tennisekeskuse golfi saalis kahepäeva-ne Eesti PGA korraldatud Rein Auväärti juhendamisel golfi juhenda-jate algkursus, mille läbis kaheksa golfi mängijat – Allan Elerand, Terje Teder, Egeti Liiv, Piret Sepp, Margus Liivamägi, Marko Kippa, Vallo Välb ja Karin Kii-gemägi. Kursuse eesmärk oli pakkuda golfi klubidele võimalust kutsuda endale appi ju-hendajaid, korraldada erinevaid üritusi ja võistlusi vabatahtlikena, kes võtaks enda hoole alla värsked green cardi omandanud, et nood end klubiga liitumisel üksi ei tunneks. Samuti on nüüd uutel tulijatel võimalus minna juhendajatega koos harjutusringile.

Meie armastatud poiste – kes veel noorem, kes juba vanem – Marten Palmi ja Mark Suursalu tegemistest ja saavutustest saame lugeda selle aasta järgmisest ajakirjanumbrist!

Hole-in-one’i hooaeg on avatud!

Tervitame ja soovime õnne selle aasta esimesele hole-in-one’i tegijale – INNA TERAS’le, kelle pall lendas ühe ja ain-sa löögiga otse auku Estonian Golf & Countri Club Stone Coursil 8. rajal ja seda Eesti Vabariigi 96. sünnipäeval! Ilmastikuoludest tingituna oli abiva-hendiks driver. Kes seda rada tunneb, teab – vastav rada on sedavõrd pikk, et driverit ei kasutata mitte üksnes tuuli-se ilmaga.

Inna Teras

Naistepäev BMW sisegolfi keskuses!Eesti Golfi Liidu ja Eesti Golfi kooli eestvedamisel peeti BMW sisegolfi -keskuses taas naistepäeva! Tutvustati klubide naistetoimkondade tegevu-si, räägiti toitumisest, golfi reeglitest, naiste golfi varustusest. Ei puudunud ka kohv, tort ja vahuvein, enne maius-tamist tehti aga ka Pilatese trenni. Avalikustati ka maailma suurima ama-tööride golfi võistluse BMW Golf Cup International’i Eesti fi naalvõistluse toimumiskoht ja kuupäev – Estonian Golf & Country Club 19. juulil 2014!

EMV – rajamäng 5.-8. juuni / EGCC Sea & Stone Course Estonian Amateur Open – löögimäng 27.-29. juuni / Saare GolfEstonia Junior Open – löögimäng 4.-5. juuli / Niitvälja GolfEMV Senior – löögimäng 19.-20. juuli / Otepää GolfEuroopa Meistrivõistlused – löögimäng 23.-26. juuli / EGCCKlubide meistrivõistlused – löögimäng 9.-10. august / klubidEMV Senior Open – löögimäng 16.-17. august / Otepää GolfEMV – löögimäng 29.-31. august / EGCC Sea Course

Täpsem info: www.golf.ee/kalender

Suuresta Golf 22. märts 2014Estonian Golf & Country Club13. aprill 2014 (Stone Course)Valgeranna Golf 19. aprill 2014Niitvälja Golf 27. aprill 2014Saare Golf 3. mai 2014Otepää Golf 4. mai 2014

EESTI GOLFI LIIDU VÕISTLUSKALENDER 2014

HOOAJA AVAVÕISTLUSED EESTI GOLFIKLUBIDES:


Tekst ja fotod: Kristo Raudam

estis on üks mängija, kel mängitud golfi väljakuid kaukas üle poole tuhande. Kui juba tema tunnistab, et Sloveenia

Sloveenia – tundmatu suurus golfi s

Egolfi väljakud on tema jaoks avastamata maa, siis ilmselt on need seda ka enamiku eestlaste jaoks. Viis eestlast ühendas eelmisel sügisel taas tippkorvpalli golfi ga ja tulemus oli igati meeldiv.

Sloveenias elab viimastel andmetel veidi üle kahe miljoni inimese ning golfi väljakuidki on neil inimese kohta sama palju kui Eestis: meil veidi alla kümne, neil veidi üle kümne, aga ülla-tavalt palju on üheksarajalisi väljakuid. Hinnadki on Eesti golfi väljakutega võr-reldavad, peaaegu kõiki radasid saab läbida, kulutades alla 50 euro. Slovee-nid on hoolimata oma rahvaarvust enamikus pallimängudest maailma-klassist ja küllap see aeg kord ka golfi kätte jõuab. Ühel väljakul nähtud noor-tevõistlus, kus osalejaid saja ringis, tu-gevdab seda veendumust veelgi.

Kui eestlastele on Sloveenia suhteli-selt tundmatu golfi turismi sihtpaik, siis põhjanaabrite jaoks on Sloveenia golfi suve pikendajana juba teada-tuntud koht, kuna rahvuskompanii Finnair teeb pea iga päev otselende Ljubljanasse. Nii tuligi viiel eestlasel Ljubljana lennuväljal koos Soome gol-fi turistidega saabuvaid golfi kotte veidi põhjalikumalt uurida, et mitte valega minema jalutada. Eesti viisikul õnnes-tus seatud plaan täita ja viis kohaliku tuttava soovitatud väljakut läbi män-gida. Kolm neist jätsid hea mulje, aga kohe kõigest lähemalt.

Mokrice kindluseväljaku par 3, kus võimalus müüri põrkega saada kirja hole-in-one. Väljaku heakord septembri lõpus, nagu tee aladestki näha, parim just pole


MokriceAvapäeval võtame ette Ljubljanast 123 kilomeetri kaugusel asuva Mokrice „kindluseväljaku“. Tee sinna on tänu Zagrebisse suunduvale kiirteele väga-gi mugav ja kiire ning väljak ise asub Horvaatia piiri lähedal. Kuigi enamiku teest sajab korralikku paduvihma ja näod rendibussis lähevad aina morni-maks, teevad mäed õnneks oma ehk nende mägede vahel, kus Mokrice asub, meie mängu ajal peaaegu ei saja.

Väljak on paras turnimine ning meel-de tasub jätte caddiemaster’i soovitus, et pärast üheksandat rada tasub en-nast klubimajas „kirja panna“. Kaks esimesena startinud eestlast ei pea hoiatust millekski ning peavad seda valusalt oma nahal kannatama. Nimelt tuleb pärast 13. rada võtta ette umbes 500-meetrine väga järsk mäkketõus, kus ilmselt Bente Skarigi suuskadel kahvatuks. Kaks ühest-kõrvast-sisse-teisest-välja-golfarit peavad seetõttu läbima selle maa jala, golfi käru järele vedades, ja see kajastub tulemuses. Järgmise raja tiil suudavad mõlemad mehed isegi pärast väikest puhkust vaevu püsti seista ja löögiga juhtub nii, nagu karta oli. Tagumine, targem kolmik, kuhu õn-nestus endalgi kuuluda, annab en-dast aga kohusetundlikult igaks ju-huks caddiemaster’isse märku, nagu kästi, ja suur on üllatus, kui pärast 13. rada ootab meid „golfi takso“, mis transpordib kolmiku koos varustusega mugavalt 14. tiile. Hing aimas halba juba pärast 11. raja avalööki, kus ava-löögi järel laskuti umbes 100 meetri kõrguselt mäe otsast alla, sest ega caddiemaster’is ei selgitatud, miks on vaja endast teada anda pärast ühek-sandat rada.

Rada on septembri lõpus suhteliselt pehme ja ka selle seisukord on peh-melt öeldes jama. On küll huvitavaid radasid ja nikerdamisradasid mäge-des, ent ometi antud väljakut ei soo-vita, kui just tõesti selle lähedusse ei satu. Meelde jääb lisaks suurele tõu-sule ja laskumisele veel 10. raja par-3, kus ühel kolmiku liikmel õnnestub peaaegu hole-in-one sooritada, seda pikaks läinud löögi, täpsemalt griini taga asuva kindluse müürist saanud põrke tõttu.

Diners Golf & Country ClubLjubljanast vaid 16 kilomeetri kaugu-sel asuv väljak on veidi keerulise asu-kohaga. Ükski teeviit sisuliselt ei abis-ta ning seetõttu tuleb reisisellidel väga pikalt kurja vaeva näha, et klubi ühe pisikese küla ja mäe tagant üles leida. Kohalik parajasti suure tee ääres vika-tiga heina niitev ajahambaist puretud vanamees ei mõista me otsingusoo-ve ja meie paraku tema keelt. Pärast pikaks veninud ponnistusi õnnestub siiski kohale jõuda, kuid hilinemine tähendab, et jääme kahjuks osaliselt ühele võistlusele jalgu. Nii liitub oo-tamatult pärast 10ndat ees liikunud kahese pundiga tii-alal üks Sloveenias elav sakslane, sooritades ka avalöögi koos meiega, kuid avastab seejärel, et me ikka ei osale vastaval võistlusel. Tema õnneks, sest tol hetkel polnud tema par-3 avalöök just parim, vähe-malt minu hinnangul, kes ma seda koomilist vaatepilti pealt nägin. Küll aga jääb tagapool veidi aeglasemalt liikunud kolmik tõesti tol päeval võist-lusele jalgu ja reeglid on karmid, enne tuleb oodata viie-kuue neliku starti, kui saab teistpoolt väljakut jätkata. Golfi turist ei ole ikka igal pool kunin-gas.

Väljak on kohati nagu veeta Valge-ranna variant, kuid oli seisukorralt vähemal eelmisel sügisel kõige ete-mas korras. Suurepärased griinid ja huvitav palkklubimaja on põhilised märksõnad, mis tollest päevast meel-de jäävad. Ennast Euroopa daamide 2012. aasta meistrivõistluste korralda-jana reklaamiv väljak on külastamist väärt, aga ei hiilga millegi väga erili-sega. Ühel rajal külgneb fairway sisu-liselt heinamaaga. Teisel rajal ei tohi aga löögipikkusega liiale minna, kui ei taha just karjamaad nautivaid lehma-sid palliga tabada.

LivadaKolmandal päeval viivad vandersellide seiklused kõige kaugemal asuvale väl-jakule. 176 kilomeetrit möödub seik-lusrikkalt, kuna pimesi vaid GPS-sea-det usaldanuna satume vahepõikeks ka Austriasse ning kaalumisele tuleb, et otsiks hoopis selles riigis mõne lä-heduses oleva väljaku. Tagantjärele tarkusena oleksime pidanudki seda tegema. Väljak asub spaakompleksis, mille kvaliteedi kohta puudub meil arvamus, ning lisaks on väljaku kõr-

val ka „suvilarajoon“, mida on vägagi keeruline kirjeldada. Keila-Joa suvila-te kooperatiiv tundub selle kõrval kui kuningate puhkeala. Väljak on igav, parajalt halvas seisukorras pikk põllu-väljak. Tõsi, avarada pakub seevastu pikema drive’i vendadele võimaluse üritada pealelöömistki. Enamik rada-sid on siiski ääretult pikad ning vae-sed noorteturniiril osalenud golfarid, kes pidid seal ilmselt naba ära veni-tama, rääkimata siis eestlastest, kelle esimene noorus jäi nõukaaega.

Naljakaim juhtum ootab meid ees väl-jaku ainsa purskkaevu juures asuvale griinile lähenemisel. Kohalik pulmapi-du on leidnud „looduses“ sobiva koha, kus 20 tähtsama külalisega meelde-jäävaid pilte teha, ning miskipärast meeldib neile lisaks purskkaevu juu-res pildistamisele madalaks pügatud murul hirmsalt mingi „imeliku lipu“ ääres pildistada. Kuna neist ligi poo-led olid naissoo esindajad, pole ka ime, et kümme paari tikk-kontsakingi ja kümme paari veidi laiemaid mees-terahva peokingi jätavad griinile „sõb-ralikke“ jälgi. Sellisest seltskonnast mööda minnes ei oskagi muud kosta kui pruutpaarile õnne soovida, kuna rahvusvahelisse skandaali ei ole jõu-dude ilmselge ebavõrdse vahekorra tõttu tahtmist sattuda.

Muide, vahemärkuse korras – nii sel õhtul kui ka eelmistel selgub, et kui tahta hilisõhtul veidi keha kinnitada ja äkki väike napski võtta, on kõrtside valik vähemalt väikekohtades olema-tu, kuna riikliku seaduse tõttu ei tohi enam ükski neist mingist kellaajast lahti olla ja see kellaaeg on eestlaste jaoks harjumatult vara. Kuna tol päe-val lõpeb me programm hilisõhtul (nagu eelmistelgi päevadel, ent mitte korvpallimängude tõttu), kui kisub juba pimedaks, siis süüa saame napilt enne uste sulgemist.

ArboretumVahemaa poolest pealinnale lähim väl-jak on üks kahest Sloveenia tippvälja-kust. Mägede vahel metsas paiknev väljak on septembri lõpus küll veidi liiga pehme, kuid igati nauditav ning vägagi huvitav. Avatiil juhtunu meenu-tab ühele meist ilmselt alati, et parem on mitte valju häälega oma keeles kõi-ke kommenteerida (isegi positiivselt), kuna ees minejad osutuvad põhja-


naabriteks. Päev kujuneb igatahes parajaks turnimiseks, aga kuna väljak on põnev ja huvitav, ei hakka kordagi igav. Kohalik marshal muretseb aga mängutempo pärast sedavõrd palju, et on nõus tooma seltskonnale restora-nist kõik soovitu, peaasi, et me pärast üheksandat rada ise väikseks pausiks puhvetisse ei läheks ja mängutempot alla ei laseks.

Kuna tegemist on tõesti igati korraliku väljakuga, on raske millegi üle pike-malt nuriseda. Lisada võiks vaid, et väljak on päris kitsas ja metsas ragis-tamist tuleb ette üsna tihti ning ena-masti tulemuseta. Samuti tasub olla ettevaatlik üle mägiste küürude lüües, kuna eesolev fl ight ei pruugi veel olla ohutusse kaugusse jõudnud.

BledSloveenia golfi au ja uhkuse jätame teadlikult viimasele päevale, kuna sealt on pärast mänguringi õudselt hea otse lennuväljale sõita, Ljubljanasse tagasi minemata. Ljubljana lennuväli asub

teadupärast veidi linnast väljas. Ena-mikule Eesti spordisõpradele seostub Bled ühe teise ala, kauni järve ja mit-mel korral seal peetud sõudespordi tippsündmustega. Sama nime kandev väljak on aga vanim ja kindlasti ka pa-rim Sloveenia väljak. Märksõnadeks taas mäed ja omajagu turnimist, aga ka kõige rohkem rahakotti nööriv väl-jak on oma hinda igati väärt. Hinda (70 eurot) ei õnnestu kuidagi alla kaubel-da (eelmistel päevadel õnnestub kõigil väljakutel mõningast „suure grupi“ soodustust saada), kuid viimasel het-kel selgub, et esmaspäeviti saavad üle 55aastased mehepojad poole hinnaga golfata. Asi siis vähemalt ühele vett ja vilet näinud Hruštšovi kukutamise aastal sündinule vajalikud pool tosinat aastat kiirelt juurde lisada. Kaupleja peab ennast siiski niivõrd noorusli-kuks, et samal aastal sündinuna enda-le sama arvu aastate lisamine tundub ilmselge liialdusena.

Kokku on ühel Kesk-Euroopa pär-lil lausa 27 rada, mis looklevad Alpi mäestiku kõrval. Meil jääb seekord aega avastada 18 põhiväljakurada. Taustaks Sloveenia kõrgemaid lumi-seid mäetippe nautides tundub golf üks eriti mõnus tegevus ning isegi viienda päeva väsimus on kui käega pühitud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kaa-luda kahe-kolmepäevast tavapärasest erinevat golfi reisi, siis miks mitte va-lida Sloveenia. Arvestades, et hetke kolm parimat väljakut asuvad pealin-nale Ljubljanale ka väga lähedal, pole vaja iga päev suuremat uhamist ette võtta, kui elada Ljubljanas või mõnes lähedal asuvas väikelinnas. Hinnad on Eesti omadega väga sarnased ning Sloveenia riigina on vähemalt üks au-tori vaieldamatuid lemmikuid Euroopa riikide seas. Seekord jäi veel avasta-mata väljak, mis on väidetavalt 365 päeva aastas avatud. Olgu lisatud, et peatselt on Sloveenias valmimas mit-meid uusi väljakuid.

Livada väljaku range pallikorjamise masin üllatab nii mõndagi näinud golfareid

Bledi väljak asub Alpi mäestiku jalamil - siin võib kõigil radadel nautida maalilisi vaateid lumistele mäetippudele.


Reisime mõtteis Lõuna-Prantsusmaale Tekst: Anne Piirsalu

Fotod: erakogu

õbrannadega on meil juba mõned aastad kujunenud

Kohale jõudes ootas meid uus posi-tiivne üllatus, kui selgus, et meil on võimalus mängida kõrvaloleval pri-vaatväljakul Le Riou. Le Riou väljak on tehniliselt raske ning väljakutseid pakkuv. Greenid olid keerulised ning kiired – kohati tundus, et puttamine on lihtsalt võimatu. Samas hoidis meie tuju üleval see, et tegemist on suurepä-raselt kujundatud väljakuga, kus rajad on paigutatud maastikule läbimõel-dult ja maitsekalt ning samas avaneb

Straditsiooniks korraldada su-vine golfi treeninglaager Lõu-na-Prantsusmaale Cannes’i. Üks hea ajend, mis innustab meid igal aastal välisreisi ette võtma, on see, et Jõelähtme hooajatasu sisse kuulub ka võimalus mängida PGA välja-kutel kaks korda aastas ühel väljakul ja tasu selle eest on vaid 25 eurot. Loomulikult soovisime sellist suurepärast võimalust ära kasutada ning seetõttu broneerisimegi tee-aja Terre Blanche väljakule, kus muidu maksab green fee 180 eurot. Muu hulgas võib välja tuua ka selle, et Terre Blanche golfi väljak on kandi-daat Ryder Cupi võistlusele 2018. Väljak asub veidi eemal Cannes’ist.

ka suurepärane vaade ümbritsevale.

Lisaks eelmainitule õnnestus meil selleaastase Lõuna-Prantsusmaa gol-fi reisi jooksul mängida veel väljakul Golf Old Course Cannes Mandelieu. Tegemist on väga vana ja ajaloolise väljakuga, mis on asutatud 1891. aas-tal ning mis oli väidetavalt Vahemere regioonis üks esimesi golfi väljakuid üldse. On huvitav fakt, et väljaku asu-

tamisloo kohaselt pani väljaku loomi-sele aluse eksiili saadetud Vene vürst, kes avastas golfi enda jaoks reisil Šoti-maale. On tervitatav, et nii pika ajaloo-ga golfi väljak on endiselt populaarne ja võõrustab igal aastal ligikaudu 45 000 mängijat. Samas oli nimetatud väljak meie mängu tasemele täiesti sobilik ja mitte nii raske kui eelnevalt kirjeldatud Le Riou väljak.

Royal Mougins Golf Club, vasakult: Piret Koppel, Anne Piirsalu, Riina Vettus

Vaade Monacole


Golf Old Course Cannes Mandelieu mainekust näitab ka see, et selles klu-bis toimuvad pidevalt suurejoonelised üritused ja võistlused, mida toetavad suured ja tuntud sponsorid, näiteks Hublot. Ühest neist saime ka ise osa ning oli põnev näha, kuidas lauad val-gete linadega otse golfi väljakule viima-sele rajale klubihoone kõrvale kaeti.

Lisaks sellele mängisime veel Golf Country Club de Cannes-Mouginsis, mis on samuti vana klubi ja tore väl-jak mängimiseks. Omaette elamus oli veel mängida Royal Mougins Golf Club’is, mille green fee oli 170 eurot. Kõige raskem oli sellel väljakul taas puttamine. Greenid olid kiired ja kee-rulised ning tõestas veel kord, kui olu-line on osata greeni õigesti lugeda.

Meie treeninglaagri tippsündmus oli Monte Carlo Golf Club. Selles klu-bis maksis green fee 90 eurot. Väljak asub 900 meetri kõrgusel merepin-nast. Mängima minnes mäkke sõites tundus, et lõppu ei tule ja me klubisse kohale ei jõuagi. Mööda kitsast ser-pentiini üles sõites ei julgenud me alla vaadata, kuna teelt natukenegi kõrvale kaldudes oleksime lõpetanud kuristi-kus. Mida kõrgemale sõitsime, seda kaugemale jäid Monte Carlo Casino kontuurid ning vaade kogu rannikule ja Monacole oli imeline!

Vaated Royal Mougins väljakule

Monte Carlo Golf Club – avalöögiala –

lööma peab üle kuristiku mäest alla


Tegemist on 1911. aastal ehitatud väl-jakuga, mille rajad on kitsad ning kus lööma peab päris täpselt. Mõnes ko-has võis juhtuda, et ei näinudki, kuhu lüüa. Lööd greenile, aga samas ei tea, mis on greeni taga. Kohale jõudes sel-gus, et vastu vaatab otse väljaku serv ning imeline vaade merele! Selle välja-ku puhul julgeme öelda, et iga rada on otsekui uus kunstiteos. Kui kellelgi on plaan sealkandis golfi mängida, siis soovitaksime Monte Carlo väljakut kindlasti proovida. Tegemist on teis-test väljakutest väga erineva ja põneva väljakuga.

Tagasi kodus olles valmistume juba järgmiseks treeninglaagriks, sedakor-da Hispaaniasse. Sest sõpradega koos on hea!

Toompuiestee 33a10149, TallinnTelefon: +372 66 30 150

Nüüd müügil GolfLife Shopis


Toit on määrava tähtsusega. Kes toitub tervislikult, tunneb end hästi!

Tekst: Anne Piirsalu

Esimene ülesanne toitumisharjumus-te muutmisel ongi hommikusöögi, lõunasöögi ja õhtusöögi võtmine iga-päevaseks harjumuseks, olgu elulaad milline tahes. Ka kiire elulaadi puhul on vaja vaid valmis mõelda, kuidas oma söömist korraldada ja planeerida vahepalad sinna vahele.

Järgnevalt mõned märksõnad, millele võiks tähelepanu pöörata igapäevase toitumise juures ja nende järgimine muudab su elu kaunimaks ja tervisli-kumaks.

Hommikusöök on tähtis toidukord – vali selleks puder või jogurt või võileib. Toitu vaheldusrikkalt – söö erinevaid toiduaineid, see tagab organismi varustatuse kõige vajaliku-ga, loob hea tuju ja pakub naudingut.

Joo iga päev 1,5–2 liitrit vett – vähendab söögiisu ja on hea naha-le. Vesi on parim janukustutaja. Vesi transpordib toitaineid ja vitamiine. Vett on vaja organismist jääkainete väljaviimiseks. Vee joomine vähendab väsimustunnet.

TOITUMINE

Piimatooted on tähtsad kaltsiumiallikad – tähtsad luudele.

Meie kauplustes pakutavate piima-toodete valik on suur. Rohkesti on hapendatud piimatooteid, mis sisal-davad peamiselt piimhappebaktereid. Need mikroorganismid esinevad pü-sivalt inimese soolestikus, kus nad tõrjuvad välja haigusetekitajaid. Kuna piimhappebakteritel on toime aktivee-rida inimese immuunsüsteemi, saame hapendatud piimatooteid tarbides ka tagada lisakaitse haigust tekitavate bakterite vastu.

Söö iga päev vähemalt 300 g köögivilja ja 200 g puuvilja – saab roogasid mitmekesistada.

Puu- ja köögiviljad sisaldavad 75–95% vett ning seetõttu on enamik neist vähese energiasisaldusega, kuid va-rustavad meie organismi rohkete vita-miinide ja mineraalainetega, mis aitab kaasa vaimse tervise püsimisele kõrge eani, samuti kiudainetega. Väärtuslike toitainete kao vältimiseks osta võima-lusel hooajalist puu- ja köögivilja, hoia seda külmas ja pimedas ning kasuta ära võimalikult kiiresti. Sügavkülmu-tatud puu- ja köögiviljad on hea alter-natiiv värsketele saadustele. Vali kõige tervislikum toidu valmistamise viis: aurutamine või väheses vees keetmi-ne. Keeduvett on samas hea kasutada teiste toitude, näiteks kastmete valmis-tamisel.

Valmistooted sisaldavad sageli palju rasva peidetud kujul – loe pakendilt toitainete sisaldust.

Söö kala vähemalt kaks kor-da nädalas.

Süsivesikud on tähtsad ener-giaallikad – kuid ära vali maiustusi, kondiitritoo-teid, magusaid jooke ega valgest ja-hust valmistatud tooteid. Kiiresti imen-duvad süsivesikud tõstavad pärast söömist kiiresti veresuhkru taset, mille tulemusel paisatakse verre suurem hulk insuliini, mis viib veresuhkru kii-resti normi, kuid kiire suhkrutaseme kõikumine (langetamine) tõstab isu ja koormab organismi. Nendes toiduai-netes on vähe vajalikke toitaineid.

Vali aeglaselt imenduvaid, kompleks-seid süsivesikuid sisaldavad toiduai-ned, mis tõstavad veresuhkru taset aeglasemalt ja ühtlases tempos, orga-nism seedib neid toiduaineid kauem ja energiat antakse organismi ühtla-selt. Need toiduained täidavad kõhtu pikemaks ajaks, sisaldades hulgali-selt vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Aeglaselt imenduvad süsivesikud sisalduvad täisteratoode-tes (täisteraleib, täisterapasta, jäme-dad kaerahelbed, pruun riis), puu- ja köögiviljades ja kaunviljades. Seega, kasutades valdavalt toiduaineid, mis sisaldavad aeglaselt imenduvaid süsi-vesikuid, on kasu mitmepoolne – keha

Selleks, et muuta toitumis-harjumusi, kulub 21 päeva, sama aeg kulub selleks, et pöörduda tagasi vanade har-jumuste juurde.

Jälgi taldrikureeglit:¼ aedvilju õlikastmega

¼ loomne valk (liha, kala, muna) või taimne valk (oad, herned, mais, läätsed)

¼ on teraviljasaadused või kartulkõrvale klaas piima, petti või jogurtit

magustoiduks 150 g marju või puuvilju

Tasakaalustatud toitumine on tervise A ja O.


TOITUMINE

on varustatud vajalike vitamiinide, mi-neraalide ja kiudainetega, kõht püsib kauem täis ja veresuhkur püsib stabiil-sena, enesetunne on hea.

Tarbi kiudainerikkaid toidu-aineid (puu- ja juurviljad, teraviljad, läätsed, pähklid), need aitavad hoida ära sü-damehaigusi, alandada vere koleste-rooli, väljutades seda koos väljahei-detega. Väheneb pärgarterite haiguste risk ja sapikivide tekkimise kalduvus. Kiudainerikka toidu närimine nõuab aega, mis aeglustab söömise kiirust. Nii jääb aega küllastustunde tekkimi-seks ja mõnedki liigsed kalorid jäävad söömata. Kiudaineterikas ja palju nä-rimist vajav toit soodustab hammaste ja igemete tervist, kuna see suurendab sülje eritumist. Sülg kaitseb hambaid ja isegi parandab tekkivaid glasuur-kihi kahjustusi. Kiudainerikas toit täidab kõhtu ja seedub aeglasemalt, nimelt aeglustab mao tühjenemist. Selle tulemuseks on aga see, et toidu energia pääseb tasahaaval organismi käsutusse, seega veresuhkur püsib kauem ühtlasena ja näljatunnet nii kii-resti ei teki. Kiudainete tuntuim toime on kõhukinnisuse ja hemorroidide ära-hoidmine. See põhineb sellel, et eriti täisteravilja kiudaine imab endasse vett nagu käsn, moodustades sooltes seega pehme massi. Selline soolesisu läheb vaevata edasi, kiirendades kõhu-tegevust.

Rohkem tervislikke rasvu.Rasvad on vajalikud ning toitumise seisukohalt on oluline erinevate rasv-hapete igapäevane tarvitamine.

Söö iga päev erinevaid toite, siis saad ka erinevaid rasvu suurest rasvade perest! Rasvhappeid on vaja kogu elutegevuseks, vajalike vitamiinide omastamiseks, keha soojendamiseks, energiavaruks, geenide regulatsioo-niks jne.

Kui kavatsed minna golfi mängima, siis soovitav on süüa hom-mikusöök kaks tundi enne starti. Rajale ära võta kaasa toite või jooke, mis sisaldavad kiiresti imenduvaid süsivesikuid, näiteks maiustusi, kondiitritooteid, valgest jahust tehtud tooteid ega ma-gusaid jooke.

Iga raja järel joo vett ning iga 2,5–3 tunni pärast söö mingi tervis-lik vahepala, mis aitaks energiat taastada (näiteks 70% tume šo-kolaad, tsitruseline puuvili, peotäis marju, pähkleid või rosinaid). Õigel toitumisel on väga oluline osa sinu mängule, see hoiab ener-giataset ning aitab keskenduda.

Mõned nõuanded golfi mängijatele.

Näidis päevamenüü:

Hommikusöök:keeda kaerahelbepuder 4 spl kaerahelvestest ja 1 spl kliidest 180 ml piima ja veega. Pudru juurde lisa 1 tl võid. Lisaks puuvili, mille võid jätta ka vahepalaks. Juurde kohv või tee.

Kerge eine: Munaroog köögiviljaga. Prae õlis hakitud sibul, to-mat ja köögiviljasegu, klopi lahti muna, maitsesta soola ja pipraga, kalla köögiviljale ja lase vaikselt hüübida. Söö juurde täisteraleib ja puuvili.

Põhiroog:Küpsetatud kala aedviljakatte ja brokoliga.Maitsesta kalafi lee (heik või koha) sidrunipipraga, aseta fooliumile, kata viilutatud porru, suvikõrvitsa- ja tomativiiludega, maitsesta soolaga, peale võitü-kikesed ning küpseta u 20 min. Külmaks kastmeks lisa maitsestamata jogurtisse hakitud sibul ja till ning maitsesta. Keeda või auruta spargelkapsas. Juurde keeda pruuni riisi ja joo klaas keefi ri.

Vahepala:Tükeldatud väiksemale banaanile lisa 3 spl maitses-tamata jogurtit ja 1 spl röstitud täisterakaerahelbeid või suhkruta müslit.


Naised meigivad end paljudel põhjustel – et rõhutada ilusaid näojooni, peita naha ebaühtlusi, lisada veidike värskust või lihtsalt mõnusalt aega veeta ja pühendada mõned minutid enda eest hoolitsemisele. Meik annab tõepoolest naisele väga palju enesekindlust, kui lõpptulemus on korrektne ja veatu. Ja teised ei pruugi üldse aru saada, et naine on meigitud – ta näeb välja loomulikult kaunis ja ilmekas. Nähtamatu meigi tegemisega saab hakkama igaüks, kes on pisut kätt harjutanud. Põhinipp seisneb selles, et õpime valima õigeid toone naha ühtlustami-seks ning kasutame mahedaid nahalähedasi toone silmadel, huultel ja põskedel.

Meigipõhi1. Toonitud päevakreem, tint (niisutav, kergelt tooniv)Alusta jumestamist päevakreemi pealekandmisega, mil-les on juba sees tooni andvad pigmendid. Jume on kohe pisut ühtlasem, nahk näeb nooruslikum ja värskem väl-ja. Õigesti valitud toon peab kattuma oma nahatooniga nii, et see jääks nahal täiesti nähtamatu. Kui nahk vajab natuke rohkem ühtlustamist, siis kasuta toonitud päe-vakreemi asemel pisut katvamat jumestuskreemi.

2. Korrektor (nahatoonist väheke heledam)Punetavad kohad (ka ninasõõrmed ja pisaravoolukanal silma välisnurgas) kata kollaka, silmaümbruse sinakad plekid aga roosaka korrektoriga. Korrektorit võib tupsu-tada ka varjude tekkekohta. Need varjud tekivad igaühel isemoodi ja neid näeb, kui valgus suunata eest otse näo-le. Kui tupsutad varjupiirkondadele valgustpeegeldavat korrektorit, muudad need sutsu heledamaks.

3. PuuderKõik kreemjad tooted tuleks kinnitada puudriga. Puu-derdamisel peab alati leidma kuldse kesktee, et tulemus paistaks loomulik ja püsiks hästi. Kui kanda puudrit lii-ga paksult, siis võib nägu tunduda elutu ja liigne puuder toob miimilised kortsukesed esile, kui aga kannad liiga vähe, siis hakkab kreem liikuvatel piirkondadel vagudes-se kogunema ja tulemus jääb ebaühtlane. Nahasõbrali-kuma tulemuse saavutamiseks kasuta riisipuudrit, mis annab sametise tulemuse, aga ei kuivata nahka üleliia.

4. PõsepunaParem on kasutada mõnda keskmist tooni. Põsepuna pealekandmist alusta sarnaluu kõige esiletungivamast kohast ja hajuta kergete tõmmetega sarnaluu ümber ning seejärel vii värvi kõrvade suunas. Hajuta põsepuna hoolega, nii et see paistaks loomuliku õhetusena.

Kulmud5. Kulmupliiats või kulmuvärvKõige tähtsam asi, mida tuleb kulmude rõhutamisel meeles pidada – kasutama peab spetsiaalseid kulmu-pliiatseid. Silmapliiatsid on liiga kreemja koostisega ja kipuvad nahasoojusega laiali minema. Kulmupliiats on palju kuivema koostisega, mille tõttu värv ei jää väga intensiivselt peale ja tulemus püsib seni, kuni te otsus-tate selle maha võtta. Kui teha kulmu alumist äärt kulmu algusest silma sisenurgas kulmunurgani sirgemaks, siis kulm tundub natuke laiem ja nurgelisem ning teeb ka näojooned visuaalselt teravamaks. Kuivad kulmuvärvid sarnanevad oma koostiselt lauvär-viga, kuid tähtis on jälgida, et see ei sisaldaks pärlmut-terosakesi. Seda on natuke lihtsam kasutada, kuna see ei jäta konkreetseid rante ning tulemus näib pehmem ja loomulikum.

6. KulmugeelKui tahad kulmudele läiget anda, kanna neile geeli ja harja liigne kogus ära. See aitab ka kulmudele antud ilu-sal kujul püsida.

Silmad7. Silmapliiats (keskmise kõvadusega, mitte liiga pehme pliiats) Natuke tagasihoidlikuma ja naturaalsema meigi puhul on rõhk silmameigis alati ripsmekaarel. Suurim nähta-matu silmameigi salanipp on see, kui silmapliiatsit ei kanta mitte joonena ripsmete peale, vaid ripsmejuurte vahele. Pliiats peaks olema hästi teritatud. Kandke pliiat-sit kergete tõmmetega ripsmekaare alt ripsmete vahele. See joon võib silma välisnurgas olla pisut laiem, selleks kandke pliiatsit ripsmekaare pealt ja pikendage silma välisnurgast paari millimeetri võrra suunaga üles. Nii ei ole aru saada, et olete meigitud, aga teie ripsmed tun-duvad tihedamad, pilk teravam ja silmad ilmekamad. Samamoodi võib täita ka alumise ripsmekaare, kui silm tundub ilma selleta paljas – aga see pole tingimata vajalik.

glowmakeup.ee


Kevadiselt värske, kuid praktiliselt nähtamatu jumestus golfi rajaleAutor: Lana ValloFotograaf: Lilian Marie Merila

8. LauvärvNeed kohad, kus pliiats jääb naha peale, kinnita lauvärviga, et see nahasoojusest ja pilgutamisest päeva jooksul laiali ei läheks. Selleks tupsuta sarnast tooni lauvärvi pliiatsi peale aplikaatori või väikese lameda pintsli-ga.

Huuled9. Huulepulk või huuleläigeHuuleläiget või huulepulka võib huultele kanda kahel viisil: tupsutades värvi sõrme-otstega – siis jääb tulemus tagasihoidlikum ja huultele jääb ainult kerge värvikiht; või otse tuubist – siis on tulemus tugevam, sest huultele jääb natuke paksem värvikiht.

LõppviimistlusNäo värskendamiseks ja puudriste toodete pehmendamiseks pihusta lõpetuseks nägu kergelt üle näospreiga 20–30 cm kauguselt. Ja kuigi meigi tegemisel peab tähelepanu pöörama paljudele detailidele, pea meeles, et kõik need erinevad tegevused peavad mõjuma hästi ka tervikuna ja peeglisse vaadates pead nägema ilusat naeratavat inimest. Meik on hästi tehtud siis, kui ainult sina tead, kui palju tooteid oled tegelikult enda peal kasutanud.


KIRJANURKVastavad Mari Suursalu ja Rita Rätsepp

Mari Suursalu pilt: era-kogu Rita Rätsepp foto: Daisy Lappard, ajakiri Naised

Kas golfi s on sätestatud nn eeti-kakoodeks? Olen rajal mängides (võistlustingimustes) kokku puu-tunud ebameeldiva isikuga – eba-meeldivus seisnes üleolevuses ja tähtis-olemises. Pean tunnistama, see häiris kogu võistluse kulgu. Saan ju aru – rajal toimuv jääb ra-jale, ent mõtetes kriibib selle inime-se käitumine siiani. Olgu lisatud, et ebameeldiv juhtum leidis aset paar aastat tagasi.

(A., mänginud golfi 4 hooaega)

Me puutume elu jooksul kokku väga paljude inimestega ja kõik kohtumised ei ole tõepoolest alati meeldivad. Golfi -väljakul ja eriti võistluse olukorras, kus on ju tegemist pingesituatsiooniga, tu-levad inimese loomuomadused eriti esile. Nii elus kui väljakul võib sellised olukorrad n-ö enda kasuks keerata ehk siis jälgida ennast – miks ja kuidas ma selles olukorras käitun; milliseid tun-deid see konkreetne inimene minus tekitab. Miski pole siin elus juhuslik, ka selle inimesega kohtumine. Ilmselt tuli ta mulle midagi minu enda kohta ütlema. Mis mind ärritab, miks jne. Võib-olla see üleolevus oli hoopis selle inimese kaitsereaktsioon. Loomulikult pole mõistlik sedalaadi siseanalüü-si teha võistluse või mänguringi ajal, aga hiljem tasuks küll. Võistluse ajal aga on see hea võimalus õppida kes-kenduma olulistele asjadele ja segavad faktorid elimineerida.

Veidike humoorikat mentaalsust - mõttejõud golfi rajal? Positiivne vs negatiivne mõttejõud – kogemus ütleb – negatiivne mõttejõud on olemas. Samas kui positiivne pool „küsib“: kuhu tema positiivsus kaob? Näiteks: piisab mis tahes lööki lööma minnes mõelda – „Sin-na bunkerisse (liiv) ma palli lüüa ei tohi“ – ja pall on bunkeris! Ja vastupidi – „Löön palli greenile, paremale lipu kõrvale... “ – ja pall on saatan teab kus iganes mujal!

(Aitäh Teile! K.)

Mõttejõud on küll võimas jõud, aga golfi s ilmselt tuleb lisaks ka päris pal-ju harjutada, et läheks ikka lõpuks nii, nagu plaan ja mõte lööki sooritama minnes oli.Sisekõne iseendaga väljakul on või-mas relv, kui seda kasutada õigesti. Oluline on meeles pidada, et sisekõne peaks olema selle tegevuse kohta, mis on otseselt teie kontrolli all, ehk teie swingi või rutiini kohta. Olenemata, kas teie sisekõne on vaikne või kõigile kuulda, tulemust parandavad ja moti-vatsiooni tõstvad sõnad peavad olema positiivsed. „See on täielik jama, mis ma siin väljakul teen“ vs „ Ma suudan paremini!“.Tüüpilised vead: Keskendutakse selle-le, mis on nõrgem. Nt „Mu puttamine on väga halb.“ Keskendutakse ainult lõpptulemusele, nt „Ma pean cut’i ära tegema!“ Või raisatakse energiat kont-

rollimatule faktorile, nt. „Ma vihkan vihmaga mängimist“ või täiuslikkuse nõudmine, nt „Ma pean 29 putti ringi jooksul tegema!“.Sellised mõtteviisid kurnavad vaimu, viivad keskendumise kontrollimatutele teguritele ja nõrgendavad enesekind-lust. Negatiivne sisekõne on tihtipeale muutunud automaatseks ning mängi-ja ise ei ole sellest enam teadlik. Sise-kõne nõuab samasugust harjutamist nagu puttamise treenimine või üks-kõik milline muu element.Selleks on spetsiaalsed harjutused ja kes täpsemalt soovib mainitud prob-leemiga tegeleda, siis võib Eesti Golfi -kooli poole pöörduda.Harjutus: Kujuta ette oma koduvälja-kut. Näe oma kujutelmas klubihoonet, harjutusalasid ja harjutusgriini. Nüüd ÄRA mõtle oma lemmikgolfi mängija peale ja ÄRA näe teda sealsamas har-jutamas. Tõenäoliselt on sul peas pilt oma lemmikmängijast sinu koduklu-bis harjutamas.Kui sa ütled endale midagi ja lisad sel-lele „EI“, siis efekt on sama. Sa mõtled just sellele, millele ei peaks mõtlema. Siinkohal on oluline aktsepteerida seda esimest mõtet, kuid nüüd suu-nata oma mõte sellele, mis sa tahad, et juhtuks. Aitab, kui mõelda heale puhtale palli tabamisele, oma rutiinile, tempole ehk sellele, mis on sinu kont-rolli all.Ajakirjas ei ole nii palju ruumi, et an-tud teemaga tegeleda, kuid kes soovib spetsiaalseid harjutusi, kuidas enda sisekõnet parandada, siis võib pöör-duda Eesti Golfi kooli poole.

Vastused palume saata: [email protected]õikide vastanute vahel loositakse välja ajakiri Golf aastatellimus :)

Eelmise ristsõna võitja - VELLO MÜRK - PALJU ÕNNE!


RISTSÕNA


Soovidega tuleb olla ettevaatlik!

Mees istub bussis ja mõtleb:„Naine – nõid!Sõbrad – jobud!Ülemus – idioot!Töö – saast!Elu – s*tt!“Mehe taga seisab ingel, kirjutab kõik üles ja mõtleb:„Millised kummalised soovid! Ja mis kõige imelikum – iga päev soovib ühte ja sama! Aga midagi pole teha, tema soovid on mulle seaduseks…“

Mees ärkab hommikul meeletu pohmelliga. Vaatab – voodi kõrval laual on kaks tabletti aspiriini ja klaas vett. Mõtleb, kuidas see küll siia sattus. Vaatab veel toas ringi ja näeb, et kõik on tipp-topp korras. Tooli peal on ta riided, mis on pestud ja triigitud. Tõuseb püsti ja leiab kummutilt kirja:„Kallis, hommikusöök ootab sind köögis ahjus, läksin hommikul vara poodi. Sinu Musi.“Vaarub siis kööki, poiss sööb parajasti putru seal, küsib siis poisi käest:„Kuule, mis eile siis õigupoolest juhtus?“„Noh, sa tulid koju kell kolm öösel, täis nagu templielevant, oksendasid esikus-se, ajasid lillevaasid ümber ja räuskasid. Lõpuks kukkusid kokku ja jäid suure toa ukse ette magama.“„Aga miks siis kõik nii korras on?“„Arvatavasti sellepärast, et kui ema su lõpuks vannituppa lohistas ja sul pükse jalast ära tirima hakkas, ütlesid sa:„Jätke mind rahule, neiu, ma olen abi-elus!“

Isa loeb laua taga ajalehte ja äkki küsib laps: „Isa, kust lapsed tulevad?“ Isa seletab siis lapsele: „Kõige esimesed inimesed olid Aadam ja Eeva. Jumal võlus nad ja siis nemad tegid lapsed ning nende lapsed tegid lapsed ja niimoodi see edasi läkski.“Siis tuleb ema laua äärde kohvi jooma ja laps taas pärima: „Ema, kust lapsed tule-vad?“ Ema seletab siis lapsele: „Inimesed tulevad ahvidest.“Nüüd on laps juba täiesti segaduses ja küsib jällegi isalt: „Isa, miks ema ütles, et inimesed tulevad ahvidest?“„Noh, eks tema räägib ikka enda vanema-test ja mina enda vanematest.“

ANEKDO DID

Juku läks oma vanaisale tema 90. sünnipäevaks külla Mulgimaale. Pärast suurepärast õhtut ja öö läbi vest-lemist, kutsus vanaisa teda hommikul mune ja peekonit sööma. Juku märkas oma taldrikul mingeid toidujälgi ja küsis vanaisalt, kas taldrikud on ikka puhtad.Vanaisa vastas, et need on niivõrd puhtad, kui allikavesi need puhtaks teeb. Poiss lasi toidul hea maitsta.Lõunaks tegi vanaisa hamburgereid. Jälle märkas Juku mingeid kriime taldrikul ja küsis, kas taldrikud on ikka puhtad.Vanaisa, pilku tõstmata, vastas, et ta juba hommikul ütles, et nii puhtad, kui allika-vesi need teeb.Pärastlõunal, kui Juku tahtis koju minema hakata, hakkas vanaisa koer tema peale haukuma ega lubanud teda auto juurde.Juku hakkas kisama ja karjus: „Vanaisa, su koer ei lase mind auto juurde!“Pilku jalgpalliülekandelt tõstmata käratas vanaisa oma koerale: „Allikavesi, istu maha!“

Kolm vanamutti istusid pingil va-nadekodu ukse ees ja nägid möödu-mas üht vanemat härrat.Üks muttidest hüüdis: „Me võime kihla vedada, et suudame ära arvata sinu au-kartustäratava vanuse!“Vanahärra vastas: „Pole ühtki šanssi, et te selle ära arvaks, te vanad eidekesed!“Üks teine vanamutt ütles: „Loomulikult oskame me seda! Võta püksid ja aluspük-sid maha, siis ütleme kohe, kui vana sa oled!“Mehel hakkas juba vaikselt uudishimu tekkima ja et tõestada mutikestele, et nad ei tea tema vanust, laskiski püksid alla.Daamid palusid tal esiteks käia edasi tagasi paar korda ja siis hüpata üles-alla päris mitu korda.Natukese aja pärast hüüdsid kõik mutid kooris: „Sa oled 87-aastane!“Seistes seal nii, püksid maas, küsis vana-härra hämmeldunult: „Kuidas te selle küll ära arvasite?!“Daamid naersid südamest, pisarad voola-mas, ja lõid käsi vastu põlvi.Lõpuks suutis üks mutt läbi naeru piuksuda: „Me olime ju eile su sünnipäe-vapeol!!!“

Kaks kalameest ajavad juttu:„Sain haugi. Kaalus 20 kilo!“Teine: „Aga minul jäi jões landi otsa va-naaegne uhke kroonlühter! Isegi küünlad põlesid peal...“Esimene, pisut mõelnud: „Olgu, ma võtan haugi kaalust pool maha, aga sa kustuta vähemalt küünlad ära!“

Mees läheb arsti juurde ja kurdab muret, et ta naine on vist kurdiks jäämas, aga ei taha seda tunnistada ega arsti juurde tulla. Et iga kord, kui naiselt midagi küsida, tuleb küsimust mitu korda korrata ja naisele lähemale astuda, kuni lõpuks naine vastab.Arst ütleb, et probleem on tõsine, aga igaks juhuks tuleb teha veel üks katse. Tuleb minna koju ja kõigepealt esitada küsimus viie meetri, siis kolme meetri ja siis meetri kauguselt. Sõltuvalt sellest, millal naine küsimust kuuleb, saab ta hinnata ka tema kuulmis-kahjustuste sügavust. Mees lähebki koju, kus naine hakib köögis porgandit. Mees küsib viie meetri kauguselt: „Mida sa tänaseks süüa teed?“ Vaikus. Kordab küsimust kolme meetri kauguselt. Ikka vaikus. Läheneb siis naisest meetri kaugusele ja küsib veelgi valjemini. Ärritunud naine pöörab umber ja ütleb: „Juba KOLMANDAT korda ütlen sulle, et ma teen pajarooga!“

Politsei mõtles, et teeb ühele juhile nalja ja küsib, mis ta teeks, kui saaks tuhat eurot. Peatab siis auto kinni ja küsib juhilt: „Mis te teeksite, kui saaksite praegu lihtsalt niisama tuhat eurot?“Juht vastab: „Esmalt teeksin ikka juhiloa ära.“Kõrvalistmelt kostub: „Ärge pange tähele, ta on purjus.“Tagaistmelt kostab: „Ma ju ütlesin, et me selle varastatud autoga kaugele ei jõua.“Ja pagasnikust kostab: „Kas oleme juba üle piiri?“

Pessimist näeb tunnelit…Optimist näeb tunnelit ja valgust tunneli lõpus…Realist näeb tunnelit, valgust ja rongi……ainult vedurijuht näeb kolme rööbastel istuvat idiooti!


Taga


Documents

Uus Mercedes-Benz C-klass. - Ajakiri Golf