Magnus Piirits. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs...

Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide

analüüs simulatsioonimeetodi abil

Magnus Piirits

Tartu Ülikool/PRAXIS

Magnus.Piirits@praxis.com

Juhendaja Andres Võrk

19. november 2014

Ettekande kava

• Metoodika• Analüüsitud reformid ja stsenaariumid• Pensionimudel ESTPEN• Tulemused• Analüüsi järeldused• Pensionimudeli edasiarendus

Metoodika• GRPL – brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast• GRPL+10 – brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast 10 aastat pärast

pensionile jäämist

• NRPL – netopensioni osakaal keskmisest netopalgast• NRPL+10 – netopensioni osakaal keskmisest netopalgast 10 aastat pärast

pensionile jäämist• GRR – brutopensioni osakaal inimese viimasest brutopalgast• NRR – netopensioni osakaal inimese viimasest netopalgast

• BPVK – näitab, mitmekordselt ületavad pensionieas saadavad diskonteeritud bruto väljamaksed inimese viimast bruto aastapalka

• NPVK – näitab, mitmekordselt ületavad pensionieas saadavad diskonteeritud neto väljamaksed inimese viimast neto aastapalka

• IRR – sisemine tulusus ehk pensionisüsteemi tehtud sissemaksete ja väljamaksete tootlus

• NPVS – nüüdispuhasväärtuse suhtarv ehk inflatsiooniga diskonteeritud väljamaksete ja sissemaksete jagatis

Analüüsitud reformid

Stsenaarium Baasosa StaažiosakKindlustus-

Indek-

seerimine

sammas

Pensioniiga

Baas On On - - - 65;60

R-I-KO On Kuni 1998 Alates 1999 - - 63

R-II-PI On Kuni 1998 Alates 1999 50/50 - 63

R-III-IIS On Kuni 1998 Alates 1999 50/50 On 63

R-IV-PIM On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 63

R-V-PET On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 65

Analüüsitud hüpoteetilised stsenaariumid

Stsenaarium Baasosa StaažiosakKindlustus-

Indek-

seerimine

sammasPensioniiga

H-I-SO On

Kuni 1998

ja alates

Alates 1999

ja kuni 201480/20 On 65

H-II-UP

Universaalne

pension

alates 2015

- - 80/20 On 65

H-III-TM On Kuni 1998 Alates 1999 80/20

Lisaks 1%

maksust

H-IV-PET On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On69 alates

Eeldused

• Tööle minnakse 20-aastaselt• Oodatav eluiga 18–22 (kui pensioniiga on

65)• Töötamises pause ei ole• Kõik on liitunud II sambaga• II samba reaaltootlus 2,5%• Annuiteetmakse nominaalintress on 3%• Ei jätkanud ega suurendanud II samba

sissemakseid

Pensionimudel ESTPEN

Üldised eeldused

2000 2010 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 2090Aasta

Nominaalne SKP kasv InflatsioonHõivatuse kasv nominaalne palgakasv

Indikaator

Reformide brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (1)

Sünniaasta

Baas Kindlustusosaku loominePensioniindeksi loomine II samba loominePensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani

Palk 33% keskmisest

Sünniaasta

Palk 100% keskmisest

Sünniaasta

Reformide sisemine tulusus (1)

Sünniaasta

Baas Kindlustusosaku loomine

Pensioniindeksi loomine II samba loominePensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastaniSaksamaa 10-aastane võlakiri

Palk 33% keskmisest

Sünniaasta

Stsenaariumite brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (1)

Sünniaasta

Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomineUniversaalne pension 1% tulumaksust II sambassePensioniea tõus

Palk 33% keskmisest

Sünniaasta

Stsenaariumite nüüdispuhasväärtuse suhtarv (1)

Sünniaasta

Palk 33% keskmisest

Sünniaasta

Vanemapensioni reformide tulemused (1)

1957 1963 1969 1975 1981 1987 1993Sünniaasta

33% 66% 100%150% 200% 400%

Protsent keskmisest palgast

Vanemapensioni BPVK-st lahutatudkehtiva pensionisüsteemi BPVK

Vanemapensioni reformide tulemused (2)

1957 1963 1969 1975 1981 1987 1993Sünniaasta

33% 66% 100%

150% 200% 400%

Protsent keskmisest palgast

Vanemapensioni IRR-st lahutatudkehtiva pensionisüsteemi IRR

Magistritöö järeldused

• Nooremate kohortide keskmisest madalama palgaga inimestele on reformid olnud kahjulikud, teistele kasulikud

• Pensioniindeksi muutmine rohkem sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvaks muutis kõikidel pensione suuremaks

• Kauem töötamise kasulikkus ei olene niivõrd kohordist, vaid pigem palgatasemest

• Staažiosaku tagasitoomine ja universaalne pension aitaksid rohkem nooremate kohortide madala ja keskmise palgaga inimesi

• Tulumaksu suunamine II sambasse suurendab kõigil pensione, aga rohkem noorematel kohortidel

• Vanemapension on mitteaktuaarne ja reformid soosivad vähem laste saamist

Mudeli edasiarendustöö (1)

Mudeli edasiarendustöö (2)

• Tuua sisse palga juhuslikkus (nt Markovi üleminekutõenäosuste maatriks kvintiilide või

detsiilide lõikes)

• Oodatava eluea variatsioon

• Sisse tuua palgaprofiilid

• Laiemalt: siduda Eesti Sotsiaaluuringu andmetega (doktoritöös)

Magnus Piirits. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs...

Economy & Finance

Analüüs ja Prototüüp

Minu töö analüüs

Erki Kert - Tehniline analüüs

Tehniline analüüs ja kauplemine

Palamuse päästekomando detailne analüüs

Karja terviseandmete kogumine ja analüüs• Andmete kogumine ja analüüs (JKK udaratervise analüüs ja kliiniliste mastiitide registreerimise leht). • Proovivastuste ootamine

KINNISVARAINVESTEERINGU ANALÜÜS STROOMI …

Ärikatla seminar - Tehniline analüüs

Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste ... 2014/Yliopilased... · Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi

Uppunutega veeõnnetuste analüüs 2014

Värska päästekomando detailne analüüs

Kõrgem Matemaatika (Matemaatiline analüüs)

Kohalike omavalitsuste veebide analüüs

PhoneGap analüüs

Matemaatika Sisseastumistestide Statistiline Analüüs

Suhted rahaga, analüüs

Brandivaartuse suurendamine sotsiaalmeedia abil

Piletimüügiandmete analüüs

Toitlustusteeninduse rakenduskava 2016 - vkhk.ee · kaupluses ja tulemuste analüüs ning esitlus Sisukokkuvõtte koostamine interneti abil ... Tööohutuse ja töötervishoiu seadus

Digipöörde seire ja analüüs