Magnus Piirits. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil

Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide

analüüs simulatsioonimeetodi abil

Magnus Piirits

Tartu Ülikool/PRAXIS

[email protected]

Juhendaja Andres Võrk

19. november 2014

Ettekande kava

• Metoodika• Analüüsitud reformid ja stsenaariumid• Pensionimudel ESTPEN• Tulemused• Analüüsi järeldused• Pensionimudeli edasiarendus

Metoodika• GRPL – brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast• GRPL+10 – brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast 10 aastat pärast

pensionile jäämist

• NRPL – netopensioni osakaal keskmisest netopalgast• NRPL+10 – netopensioni osakaal keskmisest netopalgast 10 aastat pärast

pensionile jäämist• GRR – brutopensioni osakaal inimese viimasest brutopalgast• NRR – netopensioni osakaal inimese viimasest netopalgast

• BPVK – näitab, mitmekordselt ületavad pensionieas saadavad diskonteeritud bruto väljamaksed inimese viimast bruto aastapalka

• NPVK – näitab, mitmekordselt ületavad pensionieas saadavad diskonteeritud neto väljamaksed inimese viimast neto aastapalka

• IRR – sisemine tulusus ehk pensionisüsteemi tehtud sissemaksete ja väljamaksete tootlus

• NPVS – nüüdispuhasväärtuse suhtarv ehk inflatsiooniga diskonteeritud väljamaksete ja sissemaksete jagatis

Analüüsitud reformid

Stsenaarium Baasosa StaažiosakKindlustus-

osak

Indek-

seerimine

II

sammas

Pensioniiga

M;N

Baas On On - - - 65;60

R-I-KO On Kuni 1998 Alates 1999 - - 63

R-II-PI On Kuni 1998 Alates 1999 50/50 - 63

R-III-IIS On Kuni 1998 Alates 1999 50/50 On 63

R-IV-PIM On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 63

R-V-PET On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On 65

Analüüsitud hüpoteetilised stsenaariumid

Stsenaarium Baasosa StaažiosakKindlustus-

osak

Indek-

seerimine

II

sammasPensioniiga

H-I-SO On

Kuni 1998

ja alates

2015

Alates 1999

ja kuni 201480/20 On 65

H-II-UP

Universaalne

pension

alates 2015

- - 80/20 On 65

H-III-TM On Kuni 1998 Alates 1999 80/20

Lisaks 1%

tulu-

maksust

65

H-IV-PET On Kuni 1998 Alates 1999 80/20 On69 alates

2015

Eeldused

• Tööle minnakse 20-aastaselt• Oodatav eluiga 18–22 (kui pensioniiga on

65)• Töötamises pause ei ole• Kõik on liitunud II sambaga• II samba reaaltootlus 2,5%• Annuiteetmakse nominaalintress on 3%• Ei jätkanud ega suurendanud II samba

sissemakseid

Pensionimudel ESTPEN

Üldised eeldused

-.15

-.1

-.05

0.0

5.1

.15

.2K

asv

, %

2000 2010 2020 2030 2040 2050 2060 2070 2080 2090Aasta

Nominaalne SKP kasv InflatsioonHõivatuse kasv nominaalne palgakasv

Indikaator

Reformide brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (1)

05

10

15

20

25

30

Bru

tope

nsio

ni o

saka

al k

esk

mis

est p

alg

ast

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta

Baas Kindlustusosaku loominePensioniindeksi loomine II samba loominePensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastani

Palk 33% keskmisest


01

02

03

04

0B

ruto

pens

ion

i osa

kaal

ke

skm

ises

t pal

gas

t

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta


Palk 100% keskmisest


01

53

04

56

07

59

01

051

201

35B

ruto

pens

ion

i osa

kaal

ke

skm

ises

t pal

gas

t

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta



Reformide sisemine tulusus (1)

-2-1

01

23

45

67

89

10

Sis

emin

e tu

lusu

s, %

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta

Baas Kindlustusosaku loomine

Pensioniindeksi loomine II samba loominePensioniindeksi muutmine Pensioniea tõus 65-aastaniSaksamaa 10-aastane võlakiri

Palk 33% keskmisest


-2-1

01

23

45

67

89

10

Sis

emin

e tu

lusu

s, %

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta





-2-1

01

23

45

67

89

10

Sis

emin

e tu

lusu

s, %

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta




Stsenaariumite brutopensioni osakaal keskmisest brutopalgast (1)

05

10

15

20

25

30

35

40

45

Bru

tope

nsio

ni o

saka

al k

esk

mis

est p

alg

ast

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta

Kehtiv süsteem Staaziosaku tagasitoomineUniversaalne pension 1% tulumaksust II sambassePensioniea tõus

Palk 33% keskmisest


35

38

41

44

47

50

Bru

tope

nsio

ni o

saka

al k

esk

mis

est p

alg

ast

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta




50

70

90

110

130

150

Bru

tope

nsio

ni o

saka

al k

esk

mis

est p

alg

ast

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta



Stsenaariumite nüüdispuhasväärtuse suhtarv (1)

01

23

45

Nüü

disp

uha

svä

ärtu

se s

uh

tarv

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta


Palk 33% keskmisest


11

.21

.41

.61

.82

Nüü

disp

uha

svä

ärtu

se s

uh

tarv

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta




0.4

.81

.21

.62

Nüü

disp

uha

svä

ärtu

se s

uh

tarv

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

Sünniaasta



Vanemapensioni reformide tulemused (1)

-.5

0.5

11.

52

Eri

nevu

s vi

imas

est a

asta

palg

ast

1957 1963 1969 1975 1981 1987 1993Sünniaasta

33% 66% 100%150% 200% 400%

Protsent keskmisest palgast

Vanemapensioni BPVK-st lahutatudkehtiva pensionisüsteemi BPVK

Vanemapensioni reformide tulemused (2)

0.2

.4.6

.8Pr

otse

ndip

unkt

1957 1963 1969 1975 1981 1987 1993Sünniaasta

33% 66% 100%

150% 200% 400%

Protsent keskmisest palgast

Vanemapensioni IRR-st lahutatudkehtiva pensionisüsteemi IRR

Magistritöö järeldused

• Nooremate kohortide keskmisest madalama palgaga inimestele on reformid olnud kahjulikud, teistele kasulikud

• Pensioniindeksi muutmine rohkem sotsiaalmaksu laekumisest sõltuvaks muutis kõikidel pensione suuremaks

• Kauem töötamise kasulikkus ei olene niivõrd kohordist, vaid pigem palgatasemest

• Staažiosaku tagasitoomine ja universaalne pension aitaksid rohkem nooremate kohortide madala ja keskmise palgaga inimesi

• Tulumaksu suunamine II sambasse suurendab kõigil pensione, aga rohkem noorematel kohortidel

• Vanemapension on mitteaktuaarne ja reformid soosivad vähem laste saamist

Mudeli edasiarendustöö (1)

Mudeli edasiarendustöö (2)

• Tuua sisse palga juhuslikkus (nt Markovi üleminekutõenäosuste maatriks kvintiilide või

detsiilide lõikes)

• Oodatava eluea variatsioon

• Sisse tuua palgaprofiilid

• Laiemalt: siduda Eesti Sotsiaaluuringu andmetega (doktoritöös)

Economy & Finance

Magnus Piirits. Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil