View
3
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
1
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ............................................................................................. 4
2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ......................................................... 7
2.1 ÜLDIST ................................................................................................................ 7
2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA
DIREKTIIVIDEST ......................................................................................................... 7
2.3 STANDARDID..................................................................................................... 9 2.3.1 Euroopa Liidu toetused 2014-2020 ................................................................... 10
2.4 ARENGUKAVAD, UURINGUD JA PLANEERINGUD ................................ 10 2.4.1 Pärnu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................... 10 2.4.2 Planeeringud .................................................................................................... 11
2.4.3 Tahkuranna valla arengukava 2012 – 2017. a. .................................................. 11 2.4.4 Detailplaneeringud ........................................................................................... 12
2.5 TAHKURANNA VALLA ÕIGUSAKTID ........................................................ 12 2.5.1 Vee erikasutusluba ........................................................................................... 12
2.5.2 Joogiveeallika kontrolli kavad .......................................................................... 15 2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ja soovitused nende perspektiivseks
kehtestamiseks............................................................................................................. 15
2.5.4 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...................................................... 16
3 TAHKURANNA VALLA KESKKONNASEISUND ......................................... 30
3.1 PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ................................. 30
3.2 MAASTIK, GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED .............................................................................................................. 31
3.3 PINNAVESI ....................................................................................................... 33
3.4 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KAITSEALAD ......................................... 34
3.5 REOSTUSOHTLIKUD OBJEKTID ................................................................ 37
3.6 PÕHJAVEEKVALITEET ................................................................................ 37
3.7 ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST JA -KAEVUVEEKVALITEEDIST ........ 37
4 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND ..................... 46
4.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...................................................................... 46
4.2 PUURKAEVPUMPLAD ................................................................................... 47
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
2
4.3 VEEVÕRK ......................................................................................................... 49
4.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ........................................................................ 51
4.5 ÜHISKANALISATSIOON ............................................................................... 52 4.5.1 Ühiskanalisatsioonivõrk ................................................................................... 52 4.5.2 Reoveepumplad ............................................................................................... 52
4.5.3 Reoveepuhastid ................................................................................................ 53 4.5.4 Sademeveekanalisatsioon ................................................................................. 56
4.5.5 Reoveekogumisalad ......................................................................................... 57
4.6 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIPROBLEEMID ....................... 60
5 TAHKURANNA VALLA ÜVKA ARENDAMINE ............................................ 61
5.1 ARENDAMISE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED ........................................ 61
5.2 ÜLEVAADE EELNEVALT VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 62
5.3 Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusettepanekud ning
arendusettepanekute orienteeruvad maksumused ....................................................... 64 5.3.1 Tahkuranna ÜVK arendusprojektide väljatöötamine ja järjestamine aastateks
2013-2025 ................................................................................................................... 72
6 FINANTSANALÜÜS ...................................................................................... 85
6.1 METOODIKA ................................................................................................... 85
6.2 PEAMISED EELDUSED .................................................................................. 85 6.2.1 Investeeringute finantseerimine ........................................................................ 87
6.3 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse kulud .......................................................... 88
6.4 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud ........................................................... 91
6.5 Investeeringute finantseerimine ........................................................................ 94
6.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ............................................................. 95
7 LISAD ............................................................................................................ 97
Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon
ÜVKA – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
EL – Euroopa Liit
KIK – SA Keskonnainvesteeringute Keskus
OUV – OÜ Vesoka
PK - puurkaevpumpla
RVP- reoveepumpla
RVPJ – reoveepuhasti
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
3
VTJ - veetöötlusjaam
BHT – biokeemiline hapnikutarve
KHT – keemiline hapnikutarve
VMK – veemajanduskava
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
4
1 SISSEJUHATUS
Tahkuranna vald paikneb Edela-Eestis Pärnu maakonna lõunaosas. Valla administratiiv-
keskuseks on Uulu küla (569 elanikku), mis asub maakonnakeskusest ca 10 km kaugusel.
Valda ümbritsevad Pärnu linn, Paikuse vald, Surju vald ja Häädemeeste vald. Läänest
külgneb vald Pärnu ja Liivi lahega.
Vallas territoorium kulgeb kitsa ribana – ca 26 km pikkusel alal – Pärnust lõunasse, Pärnu
ja Liivi lahe idakaldal. Valla pindala on 103,4 km². Asustus Tahkuranna vallas on
suhteliselt ebaühtlane ja koondunud eelkõige linna ning mere lähedusse, olles tihedaim
Võiste alevikus ning Uulu ja Reiu külades. Valla piires on 9 asulat – Võiste alevik ning
Uulu, Reiu, Laadi, Tahkuranna, Lepaküla, Metsaküla, Piirumi ja Leina külad.
Käesolev Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi
ÜVKA) on koostatud koostöös Vesoka OÜ ja Tahkuranna Vallavalitsusega.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) on
dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning
arengut järgneval 12 aastal.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVKS). Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama
vähemalt:
• ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;
• dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas
reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee
äravoolurajatiste põhiskeemi;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist
maksumust.
ÜVKS sätestab, et:
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas
veemajanduskavaga;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist
kooskõlastada regiooni keskkonnaameti ja terviseametiga;
• mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.
Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt
seadusest tulenev nõue, kuid on koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust
hindav osa, mis on vajalik ka abitaotluste esitamiseks. Samuti on nõuded finantsanalüüsile
esitatud EV Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
koostamise juhendis.
Lisaks tuleb Konsultandil ÜVKA koostamisel paratamatult hinnata perspektiivsete
investeeringute võimalikku hindade muutust.
Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab ÜVKA käigus
koostatud vastav finantsanalüüs.
ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine
organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
5
ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning
omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti
põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i
tugifondidest vahendite taotlemisel.
Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste
kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele.
ÜVKA tuleb koostada kooskõlas:
• piirkonda hõlmava(te) veemajanduskava(de)ga;
• omavalitsuse arengukavaga;
• omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.
Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse
võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra
analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.
ÜVKA on koostatud kooskõlas Tellija vajadustega, mis on edastatud nii kirjalikult kui
suusõnaliselt kahel koosolekul.
ÜVK perspektiivskeem on koostatud kolmes ajalises perioodis:
Lühiajaline programm: 2013-2015, mis kajastab töömahte lühiajalises
programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua
investeeringud, mis on vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide
täitmise kohustusele prioriteetseimad, tuginedes samuti tänastele kõige
olulisematele probleemidele: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse
tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine;
tähtsamate peatorustike ja –kollektorite korrasolek.
Keskpikk programm: 2016-2020, kajastab kaugemas perspektiivis
teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud
investeeringuid, kuid mis samas on valla, valla elanike ja vee-ettevõtja
seisukohalt olulised, kuid mille realiseerimiseks ei ole hetkel tagatud kas
rahalisi vahendeid või on antud tööd võrreldes lühiajalise tööprogrammiga,
väiksema prioriteetsusega (näited: Uulu ja Võiste reoveepuhasti on tänase
seisuga töökorras, mistõttu vajavad rekonstrueerimist järgnevatel
invsteeringuperioodidel).
Pikaajaline programm: 2021-2025, kajastab kaugemas perspektiivis
teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud
investeeringuid, kuid need investeeringud kajastuvad kas valla kaugemates
perspektiivplaanides, arengukavas, planeeringutes, sealhulgas ühisvee- ja –
kanalisatsioonivõrkude laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK
teenusega liitumisvõimaluse loomine. Siia kuuluvad veevarustuse
peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rajamine ja rekonstrueerimine
põhiliselt tänas(t)e ja perspektiivsete reovee kogumisala(de) piires,
sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtjale ja/või
KOV-le majanduslikult otstarbekad ja/või muul viisil põhjendatud.
Tahkuranna vallas algas ühisvee- ja -kanalisatsiooni areng 20. sajandi II poolel. Esimesed
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1970.-ndatel aastatel. 2013. a seisuga
on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised olemas Võiste alevikus ning Uulu-Laadi ja
Reiu külades koos sealsete elamupiirkondadega. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
6
haaratud piirkondades haldab vee ja –kanalisatsioonisüsteeme ning osutab ühisveevärgi ja
– kanalisatsiooni teenuseid OÜ Vesoka, v.a vahetult Pärnu linnaga külgnev valla
territooriumile jääv Reiu küla Kalevi pst, kus torustike haldab AS Pärnu Vesi.
Lähtudes ÜVKS § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada
vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning
vajadusel korrigeerida.
Käesolev arendamise kava on Tahkuranna valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni
arendamise kava (ÜVK) aastaks 2009-2021 korrigeerimine. Korrigeerimine on tingitud
vahepealse aja jooksul muutunud olukorrast - ehitustöödest, mille raames rekonstrueeriti
ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatisi.
Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse
korraldamine Tahkuranna valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVKA-ga
fikseeritud tingimuste ja nõuetega.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on
lähtutud Pärnu alamvesikonna meetmeprogrammides esitatust.
Tahkuranna valla investeeringute vajadus vee- ja kanalisatsioonirajatiste kaasajastamiseks
ning arendamiseks ületab oluliselt valla ning vallale kuulvua vee-ettevõtja Vesoka OÜ
rahalisi võimalusi ning seetõttu on vajalik rekonstruktsiooni- ja ehitustöödeks kasutada
Eesti riiklike ning Euroopa Liidu fondide abi.
Abiprojektide elluviimisel tuleb kindlasti silmas pidada olulist põhimõtet, et ehitustöödele
järgnev vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereerimine, hooldamine ja edasiarendamine
oleks jätkusuutlik süsteemi kogu järgneval „eluperioodil‖.
Käesolev Tahkuranna valla ÜVKA on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga
ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava on kooskõlastatud Keskkonnaameti
Pärnu-Viljandi regiooniga ning Terviseameti Lääne talitusega.
ÜVKA koostamisel osalesid:
Tarvi Miilits – projektijuht, üld- ja sotisaalmajanduslik analüüs, finantsanalüüs;
Sven Otsmaa – üldosa, olemasoleva olukorra kirjeldus,;
Vahur Laas – investeeringuprojektid kaardimeister.
keda nimetatakse ÜVKA käigus „Konsultantideks―.
ÜVKA koostajad tänavad Tahkuranna Vallavalitsust, Keskkonnaameti Pänu-Viljandi
bürood, Pärnu Terviseametit ja osaühingut Vesoka hea koostöö ja osutatud abi eest.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
7
2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –
KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST
ALUSDOKUMENTIDEST
2.1 ÜLDIST
Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja
planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud
alusdokumendid on:
Seadused;
Määrused;
valdkondlikud EL direktiivid;
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava;
Pärnu alamvesikonna veemajanduskava;
Pärnu maakonnaplaneering ja/või maakonna arengukava;
Tahkuranna valla üldplaneering;
Tahkuranna valla arengukava;
Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.
Vee-ettevõtte tegevuse oluliseks alusdokumendiks on vee erikasutusluba (-load).
2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST
ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST
ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele*:
1. Veeseadus;
2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus;
3. Planeerimisseadus;
4. Ehitusseadus;
5. Kohaliku Omavalituses korralduse seadus;
6. Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus;
7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;
8. Keskkonnatasude seadus.
9. EV Valitsuse (VV) 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja
sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed‖;
10. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud ―Reovee
kogumisalade määramise kriteeriumid‖.
11. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates
15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord
ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks―;
12. Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu
projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta,
puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha
kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku,
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
8
puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning
puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid―;
1. Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171
―Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded‖,
2. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded
ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL
joogiveedirektiiv 98/83 EC.
3. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või
kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi
määrus nr 1). *Eelnev loetelu ei pea olema lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist
puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest.
Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument.
ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel, sealhulgas
tööde läbiviimisel, kontrolli ja järelevalve teostamisel, ehitiste ja rajatiste asukoha
valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust
ja Ehitusseadust.
Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK
objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Kohaliku omavalitsuse korralduse
seadust.
Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende
võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise
vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29.
augusti 2005. a. määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda
keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on
harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu
direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).
Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava
vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle
aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.
Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja
puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee-
ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse EV Valitsuse (VV)
29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse
juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning
nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed‖, mis on vastavuses EL
asulareoveedirektiiviga nr 91/271.
Vabariigi Valitsuse 19.märtsi 2009. a määrusega nr 57 kehtestatud ―Reovee kogumisalade
määramise kriteeriumid” kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid
reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest
ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise
kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50, kusjuures määratava
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
9
reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Määruse teises paragrahvis on toodud
kriteeriumid reoveekogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi, mille kohaselt
reoveekogumisala tuleb moodustada, kui kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega
piirkondades tekib 1 hektari kohta orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20
inimekvivalenti (ie). Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala
moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie.
Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala
moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Lisaks
tuleb reoveekogumisalade määramisel arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumina
leibkonna võimalusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille
kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused teenusele ei tohi olla suuremad kui 4% ühe
leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekut tema elukohajärgses maakonnas.
Kui Veeseaduse (edaspidi VS) varasemate redaktsioonide järgi oli kohustus, et kohalik
omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu
reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse – mis sisuliselt
tähendas ühiskanalisatsioonivõrgu väljaehitamise kohustust, siis alates 2010. a
muudatusest VS § 241 lg (6): Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole
ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti
olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane
käitlemine. Tahkuranna vallas on kõik reoveekogumisalad orgaanilise reostuskoormusega
alla 2000 ie.
Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC)
juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja
kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi,
kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud
heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.
Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes
täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK-vallas.
2.3 STANDARDID
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja –rajatiste projekteerimisel ning ehitamisel peab
arvestama kehtestatud standardeid (loetelu ei ole ammendav ega lõplik):
EVS 847-1:2003 Ühisveevärk. Osa 1: Veehaarded
EVS 847-2:2003 Ühisveevärk. Osa 2: Veepuhastus
EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine
EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioon
EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine;
EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon;
EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
EVS 843:2003 Linnatänavad (ptk 11: Tehnovõrgud).
EVS – ISO 13822:2011 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
Olemasolevate konstruktsioonide seisukorra hindamine. (olemasolevate
reoveepuhasti mahutite hindamisel)
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
10
EVS – EN 14188 – 3 : 2006 Vuugitihendid ja –täited. Osa 3: Kasutusvalmidus,
vuugitäidete spetsifikatsioonid. (olemasolevate reoveepuhasti mahutite hindamisel)
RIL77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
Tööinspektsiooni juhend, Kaeva ohutult 2002;
MaaRYL 2000. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.
2.3.1 Euroopa Liidu toetused 2014-2020
Eesti osa järgmise seitsme aasta eelarves on 5,89 miljardit eurot toetusi.
2014. aastal algab ühtekuuluvuspoliitika ja ühtse põllumajanduspoliitika uus
rahastamisperiood, mille raames on Eestil võimalus kasutada rahalist toetust 5 fondist.
Oodata on, et Eesti saab Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendeid uuel eelarveperioodil
ligikaudu samapalju kui senisel ehk 2013. aastani kestval perioodil – prognoositav
suurusjärk on 3,35 miljardit eurot.
Kõigi nende vahendite kasutamiseks on Eestil vaja olla valmis 2014. aasta alguseks –
selleks ajaks peavad olema selged EL vahendite kasutamise eesmärgid ja kavandatud
meetmed, valmistatud ette vastavad strateegilised dokumendid ja rakendussüsteemid.
Valitsuskabineti istungil arutlusel olnud ettepanekute järgi tuleb perioodi 2014-2020
eurotoetused suunata hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja
infotehnoloogia arendamiseks. Sel viisil on kõige enam võimalik tõsta Eesti
konkurentsivõimet ning mõjutada püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.
Uue perioodi eurotoetuste jagamisel tuleb keskenduda konkreetsematele valdkondadele ja
teha pigem vähem, aga olulisi asju. EL vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste
muutuste saavutamiseks. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades
mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust
või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja
võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine).
Ettepaneku kohaselt kaasrahastatakse EL vahenditest viie üleriigilise eesmärgi
saavutamist:
1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav
2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu
3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus
4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus
5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja
liikumisvõimalused
2.4 ARENGUKAVAD, UURINGUD JA PLANEERINGUD
2.4.1 Pärnu alamvesikonna veemajanduskava
Veemajanduskava eesmärk on, tuginedes põhjalikele analüüsidele hetkeolukorrast, säästva
arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja
põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna,
täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõuded. Eesmärgi elluviimiseks
on koostatud Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, mis valmis 2003. aasta algul ning
kinnitati ministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 254. Veemajanduskava korrigeeriti 2008.
aastal.
Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke, tuleb arvestada
kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
11
detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Seega puudutab
veemajanduskava kõiki, kes sellel territooriumil elavad ja töötavad.
Veemajanduskava on dokument, mis arvestades kohalikke olusid, paneb paika vee
kaitsmise ja kasutamise üldnõuded alamvesikonna piires.
2.4.2 Planeeringud
Pärnu maakonnaplaneeringu (http://www.mv.parnu.ee , 1998.a.) arengustrateegia
peasuuna kohaselt peab maakond oma üldises arengus olema loodust hoidev.
Loodusressursside kasutamisel tuleb jälgida säästva arengu põhimõtet. Ühe strateegilise
põhieesmärgina on maakonnaplaneeringus esile toodud keskkonna ökoloogiline puhtus,
mille saavutamise indikaatoriteks on säästva arengu printsiipide rakendumine, heitvee
puhastusastme tõusmine, puhta kvaliteetse joogivee kättesaadavuse paranemine ning
veekogude reostatustaseme vähenemine.
Tahkuranna valla üldplaneeringu koostamine algatati Tahkuranna Vallavolikogu
otsusega nr 3, 31.01.2007. Üldplaneeringu koostajaks oli AS Entec Eesti ja see kehtestati
TahkurannaVallavolikogu määrusega nr. 11 (31.05.2012. a).
Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik
maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla
arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades.
2.4.3 Tahkuranna valla arengukava 2012 – 2017. a.
Tahkuranna valla arengukava on kinnitatud vallavolikogu poolt 25.10.2012 volikogu
määrusega nr. 19. Käesolev ÜVKA vastab Tahkuranna valla arengukavale, mille visiooni
kohaselt tuleb ehitada ja uuendada valla vee- ja kanalisatsiooniobjekte vastavalt
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale, et oleks tagatud kõigile valla elanikele
kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi ning elurajoonides oleks välja ehitatud tsentraalsed
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid.
ÜVKA järgi on lähiaastatel veemajanduse osas valla peamisteks vajadusteks:
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine – käsitleb veevõrgu
ja kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise töid ühisvee ja kanalisatsiooniga
asulates ning uutes kujunevates elamupiirkondades.
Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine – planeeritud töödena on peetud
otstarbekaks rajada uus nüüdisaegne reoveepuhasti Tahkuranna külasse,
rekonstrueerida Võiste ja Uulu asulate reoveepuhastid.
Üldiselt on Tahkuranna vallas veemajanduse korraldamise keerukus seotud asulate
veevajaduse ning –varustuse eriloomulisusega – kui näiteks Uulu keskasula puhul on vaja
renoveerida olemasolevat kanalisatsioonivõrku, siis suvilapiirkondade eripäraks on
veekasutuse sesoonne kõikumine, mis viimastel aastatel aga on muutumas seoses
aastaringsete elanike osakaalu suurenemisega. Hajaasustuspiirkondades on veepuhastus
lahendatud väikepuhastite baasil.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
12
Kui aastatel 2001-2005 on vald investeerinud vee-ja kanalisatsiooni arendamisse ca 294
tuhat eurot, siis aastatel 2006-2008 ca 639 tuhat eurot koos EL projektidest saadud
toetustega.
Valla arengukavas on välja toodud investeeringute prioriteedid 2013. aastaks, milledest
üheks prioriteediks on:
Vee- ja kanalisatsiooni ehitamine- ja renoveerimine vastavalt eelprojektile ja tasuvus-
uuringutele ning vastavalt Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kavale, aastateks 2013 -2025.
2.4.4 Detailplaneeringud
Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta.
Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.
Teave Tahkuranna valla territooriumil kehtestatud detailplaneeringute kohta on Pärnu
Maavalitsuse kodulehel http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=133 .
Teave Tahkuranna valla territooriumil algatatud ja avalikul väljapanekul olevate
detailplaneeringute kohta on valla kodulehel http://www.tahkuranna.ee/.
2.5 TAHKURANNA VALLA ÕIGUSAKTID
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on tuginetud ka Tahkuranna
Vallavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja eeskirjadele:
- Tahkuranna valla põhimäärus, kinnitatud Vallavolikogu poolt 29.02.2012 määrusega
nr 7;
- Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise
eeskiri, kinnitatud Vallavolikogu 22.01.2001 määrusega nr 2.
2.5.1 Vee erikasutusluba
Tahkuranna valla vee-ettevõtjal OÜ-l Vesoka on kehtiv ühtne vee erikasutusluba nr.
L.VV/319473 kogu kogu Tahkuranna valla ulatuses opereerimiseks (edaspidi Veeluba).
Veeloa kehtivusaeg on: 01.01.2011 kuni 31.12.2015.
Veeloale vastav lubatud veevõtt puurkaevudest ja reoveepuhasti näitajad on esitatud
järgnevates osades.
2.5.1.1 Uulu küla
Veevõtt
Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Uulu põhipuurkaevust: Õunaaia puurkaevust,
katastri numbriga 10935: kogusega 54 748 m3/aastas (150 m
3/d) ning Keskuse
puurkaevust katastri numbriga 6683: kogusega 25 200 m3/aastas (70 m
3/d). Õunaaia
puurkaev on pidevas töös, Keskuse (keskasula) puurkaev reservis, kuid valmis vajadusel
iga hetk käivituma.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
13
Reoveekogus ja kvaliteet
Uulu küla reoveepuhasti suublaks on Ura jõgi.
Vastavalt veeloale on Uulu reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 45 000 m3/a (11250
m3/kvartalis).
Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:
BHT7 : 25 mg/l,
Heljum : 35 mg/l,
üldfosfor : 2 mg/l,
KHT: 125 mg/l.
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on:
üldlämmastik; pH (6-9).
Veeluba on esitatud ka ÜVKA lisas 1.
2.5.1.2 Võiste alevik
Veevõtt
Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Võiste peapuurkaevust – Külmhoone puurkaevust,
katastri numbriga 6460: kogusega 54 748 m3/aastas (150 m
3/d) ja Aiandi puurkaevust
katastri numbriga 6459: kogusega 17 000 m3/aastas (47 m
3/d).
Reoveekogus ja kvaliteet
Võiste aleviku reoveepuhasti suublaks on Liivi laht.
Vastavalt veeloale on Võiste reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 25 000 m3/a (6250
m3/kvartalis).
Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:
BHT7 : 25 mg/l,
Heljum : 35 mg/l,
üldfosfor : 2 mg/l,
KHT: 125 mg/l.
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on:
üldlämmastik; pH (6-9).
Veeluba on esitatud ka ÜVKA lisas 1.
2.5.1.3 Reiu küla
Veevõtt
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
14
Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Reiu puurkaevust, katastri numbriga 20915:
kogusega 25 200 m3/aastas (70 m
3/d).
Reiu küla keskusest toimub reovee pumpamine Pärnu ühiskanalisatsioonisüsteemi.
Aastatel 2010-2012 on keskmine pumbatav reoveekogus moodustanud 9-10 m3/d. Nii
olemasolev Reiu reovee peapumpla (pumpla on varustatud vaid ühe pumbaga) kui Pärnu
linnani kulgev survetorustik (3550 m) vajavad rekonstrueerimist.
2.5.1.4 Reiu II (Posti tee elamupiirkond)
Veevõtt
Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Reiu II Suksumetsa puurkaevust, katastri numbriga
20069: kogusega 7200 m3/aastas (20 m
3/d).
Veekasutusloaga määratletud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused on
järgmised.
Reoveekogus ja kvaliteet
Reiu II küla Kulla tee reoveepuhasti suublaks on tänasel päeval pinnas (perspektiivis Liivi
laht).
Vastavalt veeloale on Kulla tee reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 1824 m3/a
(456 m3/kvartalis).
Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:
BHT7 : 25 mg/l,
Heljum : 35 mg/l,
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on:
üldfosfor, üldlämmastik, pH.
Veeload on esitatud ka ÜVKA lisas 1.
2.5.1.5 Pihla elamurajoon
Veevõtt
Vastavalt veeloale on lubatud veevõtt Pihla elamurajooni puurkaevust, katastri numbriga
20365: kogusega 3176 m3/aastas (9 m
3/d).
Veekasutusloaga määratletud heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused on
järgmised.
Reoveekogus ja kvaliteet
Pihla elamurajooni reoveepuhasti suublaks on Ura jõgi.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
15
Vastavalt veeloale on Pihla elamurajooni reoveepuhastit läbiv lubatud vooluhulk 3176
m3/a (794 m
3/kvartalis).
Loaga limiteeritud reostuskomponendid, mille osas arvestatakse saastetasu, on:
BHT7 : 25 mg/l,
Heljum : 35 mg/l,
üldfosfor : 2 mg/l,
KHT: 125 mg/l.
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on:
üldlämmastik, pH.
Veeload on esitatud ka ÜVKA lisas 1.
2.5.2 Joogiveeallika kontrolli kavad
Tahkuranna valla vee-ettevõtjal OÜ-l Vesoka on kehtivad joogiveeallika kontrolli kavad
aastateks 2009-2013 järgmiste asumite ja asukohtade lõikes:
Uulu küla: Õunaaia puurkaev, Uulu lasteaed
Võiste alevik: Külmhoone puurkaev, sotsiaalmaja
Reiu küla: Reiu puurkaev, Pulga tee 15 elamu
Reiu küla II: Suksumetsa puurkaev, Posti tee 14 elamu
2.5.3 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest ja soovitused
nende perspektiivseks kehtestamiseks
Tahkuranna vallas on reoveekogumisalad kinnitatud järgnevalt:
Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie on kinnitatud
keskkonnaministri 2.07.2009 käskkirjaga nr 1080 järgmistele küladele:
• Reiu – 500 ie-d
• Uulu – 410 ie-d
• Võiste – 400 ie-d
• Tahkuranna (varad ei kuulu vallale ja operaator ei ole Vesoka OÜ) – 130
ie-d.
Käesolevas ÜVKA-s anname soovitused lähiperspektiivis reoveekogumisalade
moodustamiseks ja kehtestamiseks Reiu II külas (vt lisa 2 plaanid-sleemid, joonis
3) – pindalaga 5 ha ja perspektiivis elanike arvuga 100-150 inimest. Reiu II küla
(Posti tee, Suksumetsa piirkond) reostuskoormus ühe hektari kohta moodustab
perspektiivis kuni 30 inimekvivalenti, seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.
märtsi 2009. a määruse nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid‖ § 2 lg
1 nõue täidetud. Vastavalt käesoleva ÜVKA finantsanalüüsile on täidetud ka
nimetatud Määruse § 3 kriteeriumid.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
16
Kaugemas perspektiivis soovitame RVK moodustada ka Pihla elamurajoonile
(elanike arv täna 57-60, perspektiivis aga kuni 100 inimest). Kuna Pihla
elamurajooni asustus on hõredam, siis jaotub 100 ie-d ligikaudu 15,7 hektarile
perspektiivsele RVK-le, mille alusel kujuneb reostuskoormus ühe hektari kohta
perspektiivis vaid 6,4 inimekvivalendini, seega ei ole tagatud ie-de arv vastavalt
Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade
määramise kriteeriumid‖ § 2, kuid määruse § 4 alusel saab taotleda
reoveekogumisala moodustamist ka §-s 2 sätestatud reostuskoormusest väiksemate
reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal-
majanduslikult põhjendatud. Vastava kirjaliku ettepaneku saab teha
Keskkonnaamet.
2.5.4 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest
Tahkuranna valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2013-2025 kasutatavad lähteandmed saab
laiemalt jaotada viide valdkonda:
1. Õigusaktid:
kohalikud, riiklikud õigusaktid ja EL direktiivid;
2. regulatsioon ja aruandlus, mis tuleneb õigusaktidest;
vee erikasutusload, joogiveekvaliteedi kontrollikavad,
keskkonnadeklaratsioonid (vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioon,
saastetasu deklaratsioon jt);
puurkaevude ja joogiveekvaliteedi analüüsitulemused;
3. riiklikud ja kohalikud valla arengut reguleerivad dokumendid
veemajanduskavad;
maakonnaplaneering;
Tahkuranna valla üldplaneering;
Tahkuranna valla arengukava;
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ning nende
kasutamise eeskiri.
4. Valla ÜVK osas teostatud projektid (eelprojektid), teostatud tööde (ehitiste)
teostusjoonised.
5. Otsekontaktides Tellijaga saadud info, andmestik ja suusõnalised kommentaarid
(objektide külastused, visiidid, koosolekud, nõupidamised).
Konsultant kasutas ÜVKA koostamisel kõigi eelnimetatud valdkondade informatsiooni.
Kokkuvõttes saab informatsiooni hulga ja kvaliteediga rahule jääda, töö käigus sai
täpsustatud nii ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike asukohti – seda osas, mille kohta
puudusid teostusjoonised kui ka vajadusi lühi- ja pikaajaliste programmide
väljatöötamiseks.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
17
3 SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS
3.1 TAHKURANNA VALLA ÜLDANDMED
Tahkuranna vald asub geograafiliselt Edela-Eestis, haldusjaotuslikult Pärnu maakonna
lõunaosas. Vald moodustati endise Uulu külanõukogu aladel 1990-ndate alguses, olles
omavalitsusüksuse moodustumisest kuni 1995.a Uulu vald.
Tahkuranna valla pindala on 103,36 km², elanike arv seisuga 01.01.2013 oli 2334 inimest,
asustustihedusega 22,58 elanikku km²/kohta. Valla piires on 9 asulat, neist suurima elanike
arvuga on Uulu küla, Reiu küla, Võiste alevik, Laadi küla.
Tahkuranna vald paikneb kitsa ribana- ca 46 km- Pärnust lõunas, Pärnu ja Liivi lahe
idakaldal. Valda läbib tuik-soonena Tallinn-Pärnu-Riia maantee ehk Via Baltica. Alguse
saab ta Pärnu linna piirilt, ulatudes rannametsa luideteni Häädemeeste vallas. Looduslikult
esinevad siin metsad, rannakarjamaad, sooniidud; rannajoonel maaninad, laiukesed ja
lahesopid.
Joonis 3-1 Tahkuranna valla asukoha kaart
Ajalooliselt on see olnud tükike Liivimaad. Valla keskus asub Uulus. Administratiivne
kuuluvus on neil olnud erinev. Uulu on kuulunud Pärnu kihelkonna koosseisu ja on
enamasti olnud kas Uulu või Uulu-Surju vallas, Võiste ja Tahkuranna on kuulunud Tori,
hiljem Häädemeeste kihelkonda Tahkuranna valla nime all.Soe ja puhas merevesi,
liivaluited ja männimets sobivad hästi puhkuseks. 46 kilomeetri pikkusel rannaribal leidub
häid suplus- ja puhkekohti, millest ilusaim on liivarand ja kõrge metsaalune Reiu ja Uulu
vahel.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
18
Tänapäeval iseloomustavad valla asendit järgmised tähtsaimad asjaolud:
Pärnu linna lähedus;
asend mere ääres;
valda läbivad kaks riikliku tähtsusega liiklustrassi ning Via Baltica võimalik
arendamine;
looduskaitsealade ning looduskaitseliste piirangutega alade suur osakaal valla
pindalast.
Nimetatud välised tegurid ning nendega seotud arengud määravad suures osas ära, milline
on valla tegutsemiskeskkond. Näiteks põhjustab Pärnu linnaga piirnemine, et oluline osa
vallast kuulub funktsionaalsete suhete järgi Pärnu linnaregiooni. See tähendab, et suur osa
Tahkuranna valla elanikest käib tööl, koolis, teenuseid tarbimas ja kaupu ostmas Pärnu
linnas ning tajub end elavat Pärnu linna servas, mitte maalise eluviisiga vallas.
Pärnu linnaga piirnemine on põhjustanud uute elanike juurdevoolu kinnisvarabuumi ajal
ning valglinnastumisega kaasnevate probleemide tajumise nii valla juhtide kui „vanade―
elanike seas.
3.2 TAHKURANNA VALLA ELANIKKOND
Tahkuranna vallas elab 01.01.2013 seisuga 2334 inimest, asustustihedusega 22,58 elanikku
km²/kohta.
Tahkuranna asustustihedus on väiksem Eesti keskmisest asustustihedusest, mis on 30,9
inimest km² ning on veidis suurem Pärnumaa asustustihedusest 18,4 inimest km².
Alljärgnevas tabelis on esitatud valla administratiivpiirides paiknevate asulate elanike arv
seisuga 01. jaanuar 2013
Tabel 3-1 tahkuranna valla elanikkond külade lõikes aastatel 2004 - 2013
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Uulu 537 569 571 556 560 559 551 548 548 549
Reiu 392 482 426 447 475 488 477 471 500 501
Laadi 217 247 271 301 317 336 365 389 398 389
Lepaküla 94 87 85 88 93 91 84 84 85 84
Võiste 567 564 568 555 554 541 547 526 511 488
Piirumi 36 41 40 45 45 45 46 46 47 53
Tahkuranna 127 117 124 124 120 132 136 131 131 148
Leina 36 45 47 48 51 47 50 48 47 43
Metsaküla 74 75 77 78 76 67 67 67 68 70
KOKKU 2080 2227 2209 2242 2291 2311 2329 2321 2341 2334
Valla elanikkonnast on tööealised (vanuses 18.a – 64.a) 64,87%, pensioniealised (vanuses
65.a ja vanemad) 16,49% ning lapsed vanuses kuni 18.a 18,64%.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
19
Tabel 3-2 Elanikkonna koosseisu muutumine 01.01.2000 – 01.01.2013
Tahkuranna valla rahvaarv on suurenenud 21. sajandi esimese kümnendil rohkem kui 300
inimese võrra Rahvastiku juurdekasvu on tinginud Pärnu linna valglinnastumine ehk uute
elamualade ehitamine Reiu ja Laadi küladesse ja teistesse Pärnu linnale lähedastele
aladele, aga ka suvilapiirkondade võtmine aastaringsesse kasutusse.
Tahkuranna valla rahvastiku kasvu põhjuseks on olnud peamiselt sisseränne teistest
eelkõige lähedastest omavalitsustest. Samas sisserännunud inimesed on keskmisest veidi
nooremad, mis teoreetiliselt mõjutab iivet positiivses suunas.
Arvestades valla soodsat asukohta Pärnu maakonnas (so maakonnakeskuse lähedus, pikk
rannajoon) on alust arvata, et valla elanikkond järgnevate aastate jooksul jätkuvalt kasvab
maakonnakeskusest väljakolivate inimeste arvel.
3.3 ETTEVÕTLUS JA TEENINDAV IFRASTRUKTUUR
Tahkuranna valla aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Uulu tööstusala ja Võiste endise
Karusloomafarmi ala.
Seisuga 15.04.2013.a oli Tahkuranna vallas tegutsemas (registreeritud) 177 osaühingut, 90
FIE-t, 41 MTÜ-d, 1 tulundusühistu ja 1 sihtasutus.
Vanus 2000 2005 2008 2010 2012 2013
Eelkooliealisi
(0-6 a ) 141 154 172 170 138 148
% 7,12 7,09 7,50 7,05 5,89 6,38
Kooliealisi
(7-17 a) 384 404 317 319 288 287
% 19,41 18,59 13,84 13,22 12,30 12,29
Tööealisi
(18-64 a) 1029 1265 1472 1593 1533 1514
% 52,02 58,21 64,25 66,02 65,48 64,87
Pensioniealisi
(65-…) 424 350 330 331 382 385
% 21,44 16,11 14,40 13,72 16,32 16,49
Kokku 1978 2173 2291 2413 2341 2334
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
20
Vallaelanikud töötavad pea 600 erineva tööandja juures, neist enamik väljaspool valda.
Tahkuranna valla suuremateks tööandjateks on põllumajanduse sektoris OÜ Weiss
(piimakarja kasvatus), OÜ Uulu Mõis (piimakarja kasvatus), OÜ Weiss Aiand (roosi- ja
kurgi kasvatus), puidutöötlemises OÜ Arboris, OÜ Uulu Ehitus ja AS Tarriks, OÜ
Frontier Hockey (hokikeppide tootmine), OÜ Motomaailm (saunatarvikud ja saunade
sisustamine), GG Group (palkmajade ehitus), Polar Shipyard OÜ (väikelaevade ehitus),
OÜ Primastor (köögimööbli valmistamine). Muudest tootmistegevustest on vallas
esindatud teeninduse, kalapüügiga, kalatöötlemisega, ehituse, metsanduse ja transpordiga
tegelevad ettevõtted.
Vallaasutustest paiknevad vallamaja Uulu külas. Raamatukogud on Uulu külas ja Võiste
alevikus. Haridusasutustest Uulu külas lasteaed ja Põhikool ja Võiste alevikus Tahkuranna
lasteaed-algkool. Sportimise ja vaba aja veetmise võimalused on loodud Uulu Kultuuri- ja
spordikeskuses, kus toimetab ka oma tegemisi Tahkuranna Avatud Noortekeskus.
3.4 MAAKASUTUS
Tahkuranna valla üldpindala on 10 336 ha ehk umbes 103 km², mis on saadud Maa-ameti
Maakatastri ja Informaatika osakonna poolt kinnitatud 2010.a. andmete alusel. Maa
omandisuhte järgi on kõige rohkem eramaad (51%), vormistamata maad on 28%,
riigimaad 17% ja munitsipaalmaad 4%.
Valla piiridesse jääva maa-ala kasutus jagunes 01.10.2010 seisuga järgnevalt: üle
kolmandikuTahkuranna maa-alast moodustab looduslik rohumaa, metsamaad on 27% ning
kultuurmaad 18%, õuemaad 2% (joonis 13). Metsamaadest enamus on männimetsad.
Loodusliku maa osakaal on seotud ka ulatuslike looduskaitsealadega, mis asuvad valla
territooriumil.
3.5 VEE JA KANALISATSIOONITEENUSE TARBIMINE
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise mõõtmisel on arvestatud alljärgnevaga:
Keskmine leibkonna suurus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on 2,5
inimest;
Keskmine veeteenuse tarbimine piirkonnas kus valdavalt elatakse aastaringselt on
100 liitrit inimese kohta ööpäevas ja piirkonnas kus valdavalt elatakse sessoonselt
ehk valdavalt suveperioodil 70 liitrit inimese kohta ööpäevas;
Valdavalt aastaringse elamisega piirkondadeks on arvestatud Võiste alevik ja Uulu,
Laadi ja Reiu külad. Valdavalt sessoonse ehk hooajalise elamisega piirkondadeks on
arvestatud endiste aiandusühistute alad;
Asutuste ja ettevõtete olmevee tarbimine on keskmiselt 20 liitrit inimese kohta
ööpäevas;
Lähtudes asjaolust, et Võiste alevik, Uulu, Laadi, Lepaküla küla ja Reiu külad
individuaalelamute piirkonnas ja Piirumi, Leina, Tahkuranna ja Metsaküla külades ei
mõõdeta tarbitud veekoguseid on tabelis esitatud andmed nende osas arvestuslikud
lähtudes piirkonna keskmisest tarbimisest ning elanike arvust
Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga suuremal või vähemal määral
varustatud neli asulat või selle osa – Võiste alevik ning Uulu, Laadi ja Reiu külades.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
21
Võiste alevik
Aleviku ühisveevärk koosneb kahest veevõrgu puurkaevust ja veevõrgu torustikest
kogupikkusega 4,2 km. Ühisveevõrgu tarbijate arv on 291 inimest, mis moodustab aleviku
elanikkonnast 53,2%.
Valla vee-ettevõtte poolt saadud andmete alusel 2012.a pumbati aleviku ühisveevõrku
11 812 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 8 499
m3/aastas. Veekadu aleviku ühisveevõrgust 2012.a oli 28%.
Aleviku ühiskanalisatsioon koosneb ühest reovee ülepumplast, kanalisatsioonitorustikest
kogupikkusega 500 m ja 2000.a renoveeritud reoveepuhastist BIO-50.
Kanalisatsiooniteenuse tarbijate arv on 66 inimest, mis moodustab Võiste elanike arvust
12,1%. Kanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatava reovee aastane kogus 2012.a oli
2 726 m3.
Eralditoimiv vee- ja kanalisatsioonivarustuse süsteem on Tahkuranna Algkoolil ja
külakeskusel Tahku Tare Koolis kasutatav tarbevesi saadakse puurkaevust ning koolis
formeeruv reovesi puhastatakse reoveepuhastis BIOCLERE KB10. Tahkuranna Algkooli
vee- ja kanalisatsioonisüsteemi haldamisega tegeleb kool ise. Külakeskuse Tahku Tare
tarbevesi saadakse kinnistul asuvast puurkaevust ning külakeskuses formeeruv reovesi
läheb kogumiskaevu.
Uulu ja Laadi külade piirkond Uulu külas on ühisveevärgiga varustatud 50 eramut ja 9 korterelamut, so kokku 328
inimest e 64% küla elanikkonnast. Uulu ühisveevärgiga on ühendatud Laadi külast 79
majapidamist ligi 148 inimesega. Ühisveevärgi koosseisu kuuluvad kaks puurkaevu ja
6,125 km veetorustikku.
Valla vee-ettevõtte poolt saadud andmete alusel 2012.a pumbati küla ühisveevõrku 19 881
m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 14 995
m3/aastas. Veekadu küla ühisveevõrgust 2012. a oli 25,4%.
Ühiskanalisatsiooniga on varustatud:
Uulu külas korterelamud, Uulu Põhikool ja Vallavalitsuse hoone, so 198 inimest e 36,1
% Uulu küla elanikkonnast,
Laadi külas nn Siimu ja Rooli elamutepiirkond, so ligikaudu 43 majapidamist 78
elanikuga.
Laadi küla ühisvee ja –kanalisatsioonitrassidega liitunute arv on võrreldes kruntide arvuga
väga erinev, kuna trassid on rajatud hiljuti, on osa kinnistuid liitumata, samuti on mitmes
uuselamupiirkonnas paljud krundid hoonestamata. Samas esineb kinnistuid, kus hoones ei
elata, kuid liitumine on vormistatud.
Külade ühine kanalisatsioonisüsteem koosneb neljast ülepumplast,
kanalisatsioonitorustikest pikkusega 3,5 km ning reoveepuhastist [BIO-25+BIO-50,
järelpuhastina biotiigid (2 x 1 600 m2]. Ühiskanalisatsiooniga reoveepuhastisse suunatava
reovee aastane kogus 2012.a oli 8 084 m3.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
22
Eraldiseisev veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi omab Laadi küla nn Pihla
uuseramurajoon. Eramurajoonis saadakse vesi Pihla elamute puurkaevust ning samas
formeeruv reovesi puhastatakse kahes reoveepuhastis Ekol-6 (tarnija Schöttli
Keskkonnatehnika). Valla vee-ettevõtte andmeil pumbati Pihla eramurajoonis 2012.a küla
ühisveevõrku 1 853 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus
oli 1 253 m3 ja puhastatud reovee kogus 1 107 m
3, tarbevett ja kanalisatsiooniteenust
kasutatavate elanike arv elamurajoonis on 57 inimest. Veekadu Pihla ühisveevõrgust
2012.a oli 32,4%.
Reiu küla
Elanike arv on 501 inimest, neist 241 inimest e 48,1% on varustatud ühisveevärgiga ja 174
inimest e 34,7% kanalisatsiooniga. Reiu küla piires paikneb kaks eralditoimivat
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi.
Endise NL sõjaväeosa territooriumil paikneva korruselamu (55 korterit) ja Tõllapulga
arendatav eramurajooni tarbevesi saadakse Reiu puurkaevust ning korruselamus ja
eramurajoonis formeeruv reovesi suunatakse kahe reovee ülepumpla abil Pärnu linna
ühiskanalisatsiooni.
Valla vee-ettevõtte poolt saadud andmete alusel 2012.a pumbati Reiu+Tõllapulga
ühisveevõrku 5 039 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus
oli 4 647 m3/aastas. Veekadu aleviku ühisveevõrgust 2012.a oli 8%. Ühiskanalisatsiooniga
Pärnu linna ühiskanalisatsiooni suunatava reovee aastane kogus 2012.a oli 3 504 m3.
Arendatavas Reiu II (nn. Suksumetsa) eramurajoonis saadakse tarbevesi puurkaevust ning
eramutes formeeruv reovesi puhastatakse reovee pinnasfiltersüsteemis
(septik+pinnasefilter). Valla vee-ettevõtte andmeil oli Reiu II eramurajoonis 2012. a
realiseeritud tarbevee kogus
1 789 m3/a ning eramurajoonist reoveepuhastisse suunatav reovee kogus oli 586 m
3/a
Pärnu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haaratuse laiendamise raames rajati 2008 -
2009.a vee- ja kanalisatsioonitorustikud Pärnu linna Kalevi puiesteele, mille edelapoolsed
kinnistud (s.o Kalevi pst 1-15, 19-23, 23a-41) jäävad Tahkuranna valla Reiu küla
territooriumile. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise järgselt kuulub Tahkuranna valla
territooriumile jääv Kalevi pst AS Pärnu Vesi teeninduspiirkonda.
Ülejäänud veevarustusega ja/või kanalisatsiooniga külad. Lepaküla, Leina, Metsaküla, Piirumi ja Tahkuranna (v.a. endised aianduskooperatiivid
―Briis‖ ja ―Meri‖) külades tiheasustatud piirkonnad puuduvad, mistõttu külade elanikkond
saab oma tarbevee isiklikest salv- või puurkaevudest ning majapidamistes tekkiv reovesi
kogutakse reeglina kogumiskaevudesse.
Eralditoimivaid veevarustuse ja/või reoveepuhastuse süsteeme omavad valla piires
alljärgnevad ettevõtted:
Riigimetsa Majandamise Keskuse ühendpuukool – veevõtt Reiu jõest,
Uulu Mõis OÜ Laadi Suurfarm – veevõtt puurkaevust, reovee puhastamine,
OÜ Weiss Metsa laut, Vahtra farm – veevõtt puurkaevust, Vahtra farmi reovee
puhastamine,
Tarriks AS – reovee puhastamine,
Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus - veevõtt puurkaevust, reovee puhastamine,
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
23
Arso EE AS - veevõtt puurkaevust, reovee puhastamine.
3.6 ÜHISVEEVÄRGI JA –
KANALISATSIOONITEENUSEID MITTEKASUTAV
ELANIKKOND
Valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga asulatest puudub vee- ja kanalisatsiooniteenuse
kasutamise võimalus asulate tiheasustatud osa äärealade majapidamistel (tarbevesi
saadakse oma kaevust või mõne lähedalpaikneva ettevõtte puurkaevust ning reovesi
kogutakse kogumiskaevu).
Hajaasustatud alade majapidamised saavad oma tarbevee isiklikest salv- või puurkaevudest
ning majapidamises formeeruv reovesi kogutakse reeglina kogumiskaevudesse ja/või
immutatakse hajutatult pinnasesse.
Reeglina:
- madalatest erakaevudest ja/või otseselt vee-ettevõtte teenuseid mitteosutavate ettevõtete
puurkaevudest saadav tarbevesi ei vasta sageli joogivee kvaliteedinõuetele,
aastakümneid tagasi ehitatud reovee kogumiskaevud ei ole vedelikukindlad. Lekkivad
kogumiskaevud või nende puudumine on esmaseks ohuallikaks madalatele
individuaalkaevudele (inimesed oma hooletu tegevusega reostavad endi poolt kasutatavat
põhjaveekihti), aga ka veekeskkonnale üldiselt.
3.7 VEE- JA KANALISATSIOONI TARBIMISE
PROGNOOS
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoosimisel on arvestatud alljärgnevaga:
Keskmine leibkonna suurus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on 2,5
inimest;
Keskmine veeteenuse tarbimine piirkonnas, kus elatakse aastaringselt on
perpsektiivis 85 liitrit.
inimese kohta ööpäevas ja piirkonnas kus elatakse sessoonselt ehk valdavalt
suveperioodil 70 liitrit inimese kohta ööpäevas;
Valdavalt aastaringse elamisega piirkondadeks on arvestatud aastal 2021 Võiste
alevik ja Uulu, Laadi ja Reiu külad.
Asutuste ja ettevõtete olmevee tarbimine on keskmiselt 20 liitrit inimese kohta
ööpäevas;
Vee kasutamisel tootmiseks on vee- ning kanalisatsiooniteenuse tarbimise
prognoosimisel arvestatud ettevõtte vastavate näitajatega möödunud perioodidel;
Inimeste arvu lugemisel pole arvestatud mitte Tahkuranna vallas registreeritud ning
kodanike registrisse kantud elanike arvuga, vaid kokku on loetud ühisveevärgi ja
–kanalisatsiooni piirkondades paiknevate maaüksuste arv ning samuti ÜVK
arendamise kava koostamise ajal kehtestatud või kehtestamisel olevate
detailplaneeringutega lisanduvate maaüksuste arv. Samuti on arvestatud inimeste
arvu määramisel kinnistutega, millel on olemas või millele rajatakse mitmeperevõi
korterelamuid;
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
24
Tarbimise mahtude prognoosimisel on arvestatud sellega, et kõik tarbijad
liidetakse ühisveevärgi või –kanalisatsiooniga 10 aasta jooksul ehk aastaks 2023
ning piirkonnas seisuga 20.04.2013 detailplaneeringutega kehtestatud või
kehtestamisjärgus olnud kinnistud on selleks ajaks hoonestatud ja liidetud
ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga.
3.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFID
Alates 01.05.2012. a. on Tahkuranna valla haldusterritooriumil kehtestatud uued
veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise hinnad koos käibemaksuga piirkondades, kus teenust
osutab OÜ Vesoka (Tahkuranna Vallavalitsuse määrus nr 1 13.03.2012).
Tasu tarbitud vee eest: Uulu 1,14 eurot/m3
Võiste 1,14 eurot/m3
Pihla 1,14 eurot/m3
Postitee 1,14 eurot/m3
Reiu 1,14 eurot/m3
Tasu heitvee ärajuhtimise eest Uulu 1,69 eurot/m3
Võiste 1,69 eurot/m3
Pihla 1, 69 eurot/m3
Postitee 1,14 eurot/m3
Reiu 2,10 eurot/m3
3.9 LEIBKONNALIIKMETE TULUD JA KULUD VEE-
JA KANALISATSIOONITEENUSELE
Arvutuslik leibkonnaliikme sissetulek Pärnu maakonnas 2007. aastal 319,53 eurot kuus
(Eesti Statistikaameti andmed). Elanike vee- ja kanalisatsioonitariifid kokku 2,49 eurot/m³
kuni 3,02 eurot/m³ (koos käibemaksuga).
Rahvusvaheliselt aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuse
kulule leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse 3-4%.
Keskmise hetketarbimise (100 liitrit/elanik päevas) juures moodustuvad kulud vee- ja
kanalisatsiooniteenusele ca 2,13% leibkonnaliikme netosissetulekust.
Statistikaameti koduleheküljel http://www.stat.ee esitatu alusel on leibkonnaliikme
keskmised sissetulekud ning kulutused eluasemele ja majanduskuludele perioodil 2005 –
2007 järgmised:
Tabel 3-3 Leibkonnaliikme keskmised sissetulekud ning kulutused eluasemele ja
majanduskuludele
Leibkonnaliikme keskmine
netosissetulek eurot/kuus
Leibkonnaliikme keskmine kulu
eluasemele ja majanduskuludele
eurot/kuus
2005 2006 2007 2005 2006 2007
Eesti 222,12 277,56 337,82 43,27 50,16 56,44
Pärnumaa 211,03 262,32 319,53 28,81** 46,04 50,49
NB! **- esitatud arv sisaldab leibkonnaliikme kulu eluasemele
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
25
Leibkonnaliikme netosissetulekust kulus Pärnu maakonnas eluasemele ja
majanduskuludele kuus 2006. aastal 17,5% (Eesti keskmine 18,07%), 2007. aastal 15,8%
(Eesti keskmine 16,7%).
3.9.1 Arvete laekumine
Vesoka OÜ andmetel on vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatud arvete laekumise
protsent on olnud viimastel aastatel 87-88% ehk probleemselt laekuvaid arveid on
keskmiselt 12-13% aastas. Üldjuhul tuleneb see elanike töötusest ja sellega seoses
olevatest makseraskustest.
3.10 KOHALIK OMAVALITSUS
Tahkuranna valla kui omavalitsusüksuse juhtimine toimub tuginedes Kohaliku
omavalitsuse korralduse seadusele [terviktekst muudatustega 14.03.2013 (RT I, 26.03.2013
ja Tahkuranna valla põhimäärusele (kinnitatud vallavolikogu poolt 29.02.2012.a
määrusega nr 7).
Tahkuranna valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse:
1) Tahkuranna valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise
kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise
kord;
3) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse moodustamise kord ning valitsuse pädevus;
4) valla ametiasutuste moodustamise kord;
5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise
ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning normitehniliste
nõuete rakendamise täpsem kord.
Kohalik omavalitsus Tahkuranna vallas rajaneb järgmistele põhimõtetele:
kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine,
igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine,
vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel vallas,
seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja
kohustuste täitmisel,
omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest,
vallaelanikele avalike teenuste osutamine võimalikult soodsatel tingimustel,
tegevuse avalikkus.
Valla ülesanne on muu hulgas korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd,
vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni,
heakorda, jäätmehooldust, valla teede ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist.
Tahkuranna valla omavalitsusorganiteks on:
Volikogu – kohaliku omavalitsuseüksuse esinduskogu, mis valitakse valla
hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
Käesoleval ajal on Tahkuranna Vallavolikogus 13 liiget.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
26
Vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Käesoleval ajal on Tahkuranna
Vallavalitsuses 6 liiget
Vallavolikogu liikmete arvu määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallavolikogu eelmine koosseis. Käesoleval
ajal koosneb Tahkuranna Vallavolikogu 13 liikmest. Vallavolikogu valitakse kohaliku
omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Vallavolikogu tööd juhib
volikogu esimees.
Vallavolikogu tööorganid on eestseisus ning alalised ja ajutised komisjonid:
volikogu tööd korraldab volikogu eestseisus,
volikogu moodustab oma liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised
komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade
esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks,
volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega on võimalik tutvuda
http://www.riigiteataja.ee, Tahkuranna valla põhimäärus on saadaval valla kodulehel
http://www.tahkuranna.ee/.
3.10.1 Valla eelarve
Valla 2012. a eelarve kinnitatud maht oli 2 032 762.- eurot, mille täituvus aasta lõpu
seisuga oli 100,9 % e 2 051 122 eurot. 2012 aasta eelarvest kulutused/investeeringud
veevarustusse ja kanalisatsiooni olid 19 750.-eurot, mis moodustas 0,97 % valla eelarve
mahust.
Valla 2013. a kinnitatud eelarve kavandatav maht on 2 084 559.-eurot. Sellest
kavandatakse eraldada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks 13 000.- eurot, mis
moodustab 0,62 % kavandatavast eelarve mahust.
Oluliselt rohkem eraldati valla eelarvest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks
aastal 2011, mil see moodustas 457 008 eurot, eelarvemahu juures: 2 229 312, mis
moodustas 20,5% valla eelarvest.
Valla 2013 aasta eelarve on esitatud ka Tahkuranna valla kodulehel
http://www.tahkuranna.ee/
Tahkuranna valla eelarve põhinäitajad aastatel 2004 – 2011 on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 3-4 Tahkuranna valla põhinäitajad (eurodes)(andmed EAS www.eas.ee KOV-
ide finantsraport)
Omavalitsuse eelarve 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Põhitegevuse tulud KOKKU 944 075 1 525 870 1 323 690 1 685 191 2 114 132 1 674 847 1 604 521 1 696 962
Põhivabatulud 851 607 1 004 153 1 196 771 1 499 476 1 726 559 1 499 984 1 463 612 1 506 085
Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks 36 672 165 065 21 066 19 112 35 013 29 483 30 935 47 969
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
27
Muud tulud 55 796 356 652 105 852 166 603 352 560 145 380 109 975 142 907
Põhitegevuse kulud KOKKU -922 744 -1 341 618 -1 284 280 -1 499 124 -1 757 729 -1 581 834 -1 561 832 -1 623 778
Puhastatud kulud -886 073 -1 176 554 -1 263 214 -1 480 012 -1 722 716 -1 552 351 -1 530 897 -1 575 809
Jooksvad kulud sihtots. eraldistest -36 672 -165 065 -21 066 -19 112 -35 013 -29 483 -30 935 -47 969
Põhitegevustulem
(aastane omafinantseerimisvõimekus) 21 330 184 252 39 410 186 067 356 402 93 013 42 689 73 184
Investeerimistegevus 34 377 -398 932 375 414 -384 650 -277 838 65 443 -65 504 -129 117
Saadud siht.toetused investeering. 68 652 134 575 285 849 129 267 162 347 105 568 67 824 344 936
Investeeringud sihtots. eraldistest -68 652 -134 575 -285 849 -129 267 -162 347 -105 568 -67 824 -344 936
sh
teehoiuinvesteeringud toetustest -7 861 -32 825 -39 433 -62 186 -105 576 -23 737 -25 871 -30 619
Investeeringud
omavahenditest -271 934 -778 913 -263 733 -414 266 -278 045 -118 261 -60 472 -129 182
Tulud varade müügist 318 619 385 835 648 639 32 723 0 182 787 0 4 000
Intressitulud 165 2 917 1 890 7 551 10 040 9 602 511 306
Olemasol. kohustuste intressimaksed -12 472 -8 770 -11 381 -10 658 -9 833 -8 685 -5 542 -4 241
Uute kohustuste
intressimaksed - - - - - - - -
Eelarve ülejääk/puudujääk 55 707 -214 680 414 824 -198 583 78 565 158 456 -22 815 -55 933
Finantseerimistehingud -55 707 214 680 -414 824 198 583 -78 565 -158 456 22 815 55 933
Finantskohustuste vähenemine (-) -58 828 -35 390 -188 319 -57 044 -65 243 -45 390 -49 442 -50 951
Finantskohustuste
suurenemine (+) 0 260 166 0 5 902 55 888 31 956 0 0
Muutus kassas ("-" suurenemine) 3 121 -10 096 -237 159 249 725 -69 209 -145 022 72 257 106 884
Rahavoo ülejääk 0 0 0 0 0 0 0 0
Kassa saldo aasta lõpu seisuga 2 471 12 566 249 725 0 69 209 214 232 1 917 35 090
Võlakohustused 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Kohustused kokku 209 214 433 988 245 668 194 526 185 170 171 736 122 294 71 343
Olemasolevad
võlakohustused 209 214 433 988 245 668 194 526 185 170 171 736 122 294 71 343
sh laenud
sildfinantseerimiseks 0 0 0 0 0 0 0 0
Võetavad võlakohustused - - - - - - - -
Võlakoormuse % 17,1% 24,8% 12,6% 11,4% 8,9% 9,3% 7,8% 4,3%
Võlakoormuse % sildfinantseeringu
kohustusteta 17,1% 24,8% 12,6% 11,4% 8,9% 9,3% 7,8% 4,3%
Eelarve ülejäägi/puudujäägi % 6,6% -17,5% 40,8% -12,9% 4,1% 10,3% -1,5% -4,3%
Võimekus 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Omafinantseerimisvõim
ekus 21 330 184 252 39 410 186 067 356 402 93 013 42 689 73 184
Võimekuse muutus - - - - - - - -
Varade müük 318 619 385 835 648 639 32 723 0 182 787 0 4 000
KOKKU jooksev
võimekus 339 949 570 086 688 049 218 790 356 402 275 801 42 689 77 184
sh vaba jooksev
võimekus - - - - - - 0 0
Vaba võlakoormus 526 498 615 747 926 223 829 286 1 068 324 930 916 822 164 920 636
Kassa 5 592 2 471 12 566 249 725 0 69 209 214 232 1 917
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
28
KOKKU lisaraha võimekus 532 090 618 217 938 790 1 079 011 1 068 324 1 000 125 1 036 396 922 554
Eeldused 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Põhitegevustulude muutus - 61,6% -13,3% 27,3% 25,5% -20,8% -4,2% 5,8%
Põhitegevuskulude
muutus - 45,4% -4,3% 16,7% 17,3% -10,0% -1,3% 4,0%
Investeeringud omavahenditest 271 934 778 913 263 733 414 266 278 045 118 261 60 472 129 182
Varade müük 318 619 385 835 648 639 32 723 0 182 787 0 4 000
Uute kohustuste maksegraafik (10 a.) - - - - - - - -
Omafinantseerimisvõimekus 1,02 1,14 1,03 1,12 1,20 1,06 1,03 1,05
Tahkuranna valla eelarve tugevused
Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2011 kokku 11,5%. Elanike arvu
stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust.
Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2011 suurenenud kokku 31,6%.
Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga
omavalitsusüksust.
Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2011 oli 10%. Puhastulude kiire
kasv tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele
mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid.
Arvestuslike tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil
2006-2011 moodustasid 80% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus
elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada.
Kuludest 15,2% on suunatud perioodil 2003-2011 omavahendites
investeeringuteks. Investeeringute suur osakaal kuludest iseloomustab arengusse
panustavat omavalitsusüksust.
Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2011 olnud 1,09.
Omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate
kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka
osaliselt arengusse.
Netovõlakoormus moodustab 2013. aastal 6,66% eelarvest. Madal võlakoormus
võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite
arvelt.
Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2011 olnud ülejäägis (1,9%
puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga
omavalitsusüksust.
Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2011
keskmiselt 8% puhastatud eelarvest.
See võimaldab omavalitsusüksusel teenindada probleemideta olemasolevaid
kohustusi.
3.10.2 Tahkuranna valla laenukoormus
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
29
Kuigi Tahkuranna valla eelarve finantsseis on hea, võib väita, et suuremahulisemaid
investeeringuid on vald võimeline teostama põhiosas laenude võtmise näol, siinjuures tuleb
arvestada, et valla ja linnaeelarve seaduse paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt võivad vald ja linn
võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid ja
võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:
1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud
võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu,
kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või
ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha
arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised;
2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja
kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1
käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi elseisval
eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise
eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on Maha arvatud riigieelarvest
tehtavad sihtotstarbelised eraldised;
3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna
arengukavas ettenähtud investeeringuteks Valla ja linnaeelarve seaduse §8 kohaselt ei
või laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste
kogusumma, koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega, ületada 60% vastavaks
eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest ning tagasimakstavate laenusummade ja
laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada
eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks
kavandatud eelarvetuludest.
3.11 VEETEENUSE PAKKUJA ISELOOMUSTUS
Tahkuranna vallas (Võiste alevik, Uulu-Laadi ja Reiu küla) tegeleb ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni rajatiste haldamisega ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse
osutamisega OÜ Vesoka. V.a Reiu küla Kalevi puiestee kinnistud, kuhu vee- ja
kanalisatsioonitorustikke rajab AS Pärnu Vesi, kellest saab hilisemalt vee- ja
kanalisatsiooniteenuse osutaja.
3.11.1 OÜ Vesoka
OÜ Vesoka 100 %-liseks omanikuks on Tahkuranna vald. Tahkuranna Vallavalitsus
nimetab OÜ Vesokale kolmeliikmelise nõukogu, kes omakorda valib juhataja.
OÜ Vesoka põhitegevuseks on:
- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse
osutamine Tahkuranna vallas,
- kommunaalteenuse vahendamine (prügi),
- remont ja ehitustööd.
Lisaks on ettevõtte korraldada valla haljasalade ja bussipeatuste korrashoid.
Ettevõttes töötab 5 inimest [administratsioon ja raamatupidamine 2 töötajat (sh 1 osalise
tööajaga), 1 hooldus- ja remonditööline ja 2 koristajat (sh 1 osalise tööajaga). Vee-ettevõte
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
30
hallata on 7 ühisveevõrgu puurkaevu ja ca 11 214 meetrit veevõrgu välistorustikku ning 7
reoveepumplat, 4 reoveepuhastit ja ca 9 630 meetrit kanalisatsioonitorustikku.
Jooksvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste remonttööde läbiviimist korraldab OÜ Vesoka.
Oma jõududega tehakse väiksemaid sanitaartehnilisi töid (sh väiksemamahulisi pumplate
ja torustike rekonstrueerimisi). Suuremad remondi- ja renoveerimistööd ostetakse sisse, sh
sisseostetud tööde maht pidevalt suureneb, vee-ettevõtte poolt tehtavate teenustööde
osakaal väheneb.
Tabel 3-5 OÜ Vesoka 2010-2012.a majandusnäitajad valla asulate vee- ja
kanalisatsioonivõrkude haldamisel:
2010 EUR 2011 EUR 2012 EUR
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine TULUD 4 7081 47 187 54 025
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine KULUD 43 293 51 038 45 174
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine KASUM 3 788 -3 851 8 851
Muu teenuse osutamine (prügi, heakord, haljastus,
jne) TULUD
28 580 29 112 29 558
Muu teenuse osutamine (prügi, heakord, haljastus, jne) KULUD
35 037 3 337 33 392
Muu teenuse osutamine KASUM - 6 457 -4 225 -3 834
3.11.2 AS Pärnu Vesi
AS Pärnu Vesi (ettevõtte koduleht internetis http://www.pvesi.ee/) on eraõiguslik
juriidiline isik, kes ammutab põhjavett, puhastab ja juhib tarbijateni kõrgekvaliteedilist
joogivett ning kogub, puhastab ja juhib loodusesse reovett, sademetevett. AS Pärnu Vesi
100%-liseks omanikuks on Pärnu linn.
Vee-ettevõtte põhitegevusteks on:
- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste hooldamine ning vee- ja
kanalisatsiooniteenuse osutamine Pärnu linnas, Paikuse vallas, Audru vallas ja osaliselt
Tahkuranna vallas,
- majanduse-joogivee ja heitvee laboratoorsete analüüside teostamine,
- vee- ja kanalisatsioonisüsteemide remondi- ja ehitustööd.
Alates 2008. a lõpust laienes AS Pärnu Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise
teeninduspiirkond Tahkuranna valla territooriumile, Kalevi pst kinnistute näol.
4 TAHKURANNA VALLA KESKKONNASEISUND
4.1 PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA
Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või
alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi,
ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende
ülevaatamisel ja muutmisel. Seega puudutab veemajanduskava kõiki, kes sellel
territooriumil elavad ja töötavad.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
31
Veemajanduskava on dokument, mis arvestades kohalikke olusid, paneb paika vee
kaitsmise ja kasutamise üldnõuded alamvesikonna piires.
Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest.
Vesikond või alamvesikond kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed, koos lisajõgede
ning järvedega, saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Vesikonnad ja
alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade
administratiivseid piire.
Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis 3 vesikonda ja 8 alamvesikonda. Eestis
määratud vesikondadeks on Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond.
Eestis määratud alamvesikonnad on järgmised:
- Harju alamvesikond
- Läänesaarte alamvesikond
- Matsalu alamvesikond
- Pandivere alamvesikond
- Peipsi alamvesikond
- Pärnu alamvesikond
- Viru alamvesikond
- Võrtsjärve alamvesikond
2000. aastal jõustunud Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiviga on sätestatud vee (s.h.
põhjavee, pinnavee, rannikuvee, siirdevee) kaitse raamistik. Eesmärgiks on saavutada kõigi
veekogude hea seisund aastaks 2015. Direktiiv kehtestab ühtse raamistiku vee kaitseks,
millega kaitsta ja parandada vee ökosüsteemide seisundit ning vältida nende seisundi
edasist halvenemist, edendada säästvat veekasutamist, kaitsta veekeskkonda heidete,
emissioonide ja muude kahjude eest, et saavutada piisaval hulgal hea kvaliteediga pinna- ja
põhjavee olemasolu säästvaks ja tasakaalustatud vee kasutamiseks. Vee kaitse ja
kasutamise kavandamisel ehk veemajanduskava koostamisel lähtutakse veekogude valgala
kaitse põhimõtetest. Valgala on maa-ala, millelt veekogu saab oma vee. Vesikonna
veemajanduskava on tegevusplaan, mis sisaldab eesmärke (veekogu hea seisund), tegevusi
ehk meetmeid ning kontrolli ehk seiret.
4.2 MAASTIK, GEOLOOGILINE EHITUS JA
HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Tahkuranna vald asub maastikuliselt Liivi lahe rannikumadalikul, mis on maakerkel ja
rannajoone taandumisel kujunenud rannikuterass. Kvaternaarisetted ehk pinnakate on
esindatud Limnea- ja Litoriinamereliste liivade ja aleuroliitidega ning nende all levivate
liustikuveelise viirsavi ja moreeniga. Pinnakatte paksus on muutlik — valdavalt jääb see
3–10 m vahemikku, kuid rannaluidestiku vööndis ulatub kohati ka üle 20 m ning rööbiti
Reiu jõega kulgevas mattunud orus isegi üle 50 m. On ka alla 3 m pinnakattega alasid,
nagu Laadi-Rabaküla piirkond Tahkuranna ja Surju valla piiril.
Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad tasandikualal kuni 7–9 m-ni. Maastikule annavad
ilme paralleelselt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega, sellest ida pool kulgev valdavalt 700–
1000 m laiune Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete vöönd. Need on paremini
jälgitavad alates Tahkuranna külast kuni valla lõunapiirini välja (13–14 km), jätkudes ka
Häädemeeste vallas. Tegemist on Eesti kõrgeimate luidetega. Suurim abs kõrgus on 35 m
(Tahkuranna vallas 28 m) ja suhteline kõrgus 20 m. Luiteil kasvab nõmmemännik,
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
32
maanteed aga ääristavad peaaegu pideva vööndina pihlakad. Märkimist väärib veel valla
lõunaosas luitestikust itta jääv Tolkuse raba. See koosneb nii kõrg- kui ka madalsooturbast,
turbakihi paksus on kuni 5 m.
Aluspõhja ülemise kihi (va Reiu jõe mattunud org) moodustavad Kesk-Devoni Narva
lademe savikad aleuroliidid, domeriidid, merglid ja savid (kihi paksus 35–40 m). Selle all
lasuvad Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademe liivakivid ja aleuroliidid
(paksus ca 20 m), edasi Alam-Siluri Jaagarahu lademe dolomiidid.
Reiu jõe mattunud orus, mis Tahkuranna vallas haarab sisuliselt Uulust põhja poole jääva
ala, on geoloogiline ehitus veidi teistsugune. Maksimaalselt 55 m paksune pinnakate
koosneb kõigepealt mõnest meetrist kuni 10 m-ni ulatuvast mereliivade kompleksist.
Sellele järgneb saviliiv- ja liivsavimoreen — kihi paksus mõneteistkümnest kuni
mõnekümne meetrini. Oru kõige sügavamas osas lasuvad moreeni all veel kuni 35 m
paksuselt liustikujõelise tekkega liivad ja kruusad. Vastavalt oru sügavusele, on õhemad
või puuduvad aluspõhja pindmised kihid. Oru kõige sügavamas osas on aluspõhja
pealispinnaks seega Alam-Siluri Jaagarahu lade.
Ehitusgeoloogilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks on valla
territooriumil rahuldavad. Raskendavaks asjaoluks on kohatine kõrge pinnaseveetase ja
liivasest pinnasest tingitud vilets nõlvade püsivus.
Hüdrogeoloogilised tingimused.
Valla piirkonnas saab eraldada 5 põhjaveekihti: Kvaternaari, Kesk-Alam-Devoni-Siluri,
Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi. Kolm viimast on
suure sügavuse tõttu kasutamiseks ebaotstarbekad.
Kvaternaari veekiht esineb pinnakatte merelistes liivades ning sporaadiliselt moreenis
esinevates liiva-saviliiva läätsedes. Pidemeks on aluspõhja pealispinna moodustav vett
halvasti läbilaskev Kesk-Devoni Narva lade. Veekihi paksus on kuni 10 m (Reiu mattunud
orus kuni 40 m) ja oleneb suuresti pinnakatte paksusest. Kohati õhema pinnakattega aladel
püsiv veekiht puudub. Vesi on üldiselt surveta, savikate kihtide all lokaalselt surveline.
Kvaternaari veekiht toitub sademetest ja avaneb enamasti 0–3 m sügavuselt maapinnast,
luidetel sügavamalt. Veekihi liikumissuund jälgib reljeefi. Vesi on maapinnalt lähtuva
reostuse eest kaitsmata. Nimetatud veekiht leiab kasutamist peaasjalikult üksiktarbijate
poolt. Ühisveevarustuses kvaternaari veekiht perspektiivi ei oma.
Eraldi märkimist väärib Reiu jõe mattunud orus jääjõeliste liivade ja kruusadega
seotud põhjavesi. Veekiht avaneb ca 30 m sügavuselt maapinnast, kihi paksus on kuni 25
m. Vesi on moreenikihi all surveline; survekõrgus jääb ca 6 m abs kõrgusele. Veekiht on
vähemalt 10–12 m paksuse moreenikihi all suhteliselt kaitstud. Siia rajatud kaevude
veeandvusnäitajad on head, erideebit on üldiselt vahemikus 5–7 l/s m. Kahjuks on selle
veekihi kasutusvõimalused piiratud, sest kirjeldatud loode-kagusuunalise vööndi laius on
ainult 1–1,5 km.
Valla ühisveevarustuses on ainukeseks mõeldavaks veeallikaks Kesk-Alam-Devoni-Siluri
põhjaveekiht. Vesi levib Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademete
peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis (tuntud ka kui Pärnu
veekiht) ning Alam-Siluri Jaagarahu dolomiidis. Veekiht avaneb 30–60 m sügavuselt
maapinnast (sügavus suureneb lõuna suunas), kihi paksus on kuni 25 m. Seda katva Narva
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
33
lademe savikate kihtide all on Kesk-Alam-Devoni-Siluri põhjaveekiht reostuse eest hästi
kaitstud. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on üldiselt 2–4 m abs kõrgusel. Siia
rajatud kaevude veeandvuseks ehk deebitiks on mõõdetud 1–7 l/s, erideebitiks 0,22–1,42
l/s m.
Kesk-Alam-Devoni-Siluri põhjaveekiht on tähtis joogiveeallikas Pärnus, Viljandis ja
Tartus. Suurim tähtsus on nimetatud põhjaveel Pärnu linna ühisveevarustuses, mis tugineb
praegu Reiu ja Vaskrääma veehaaretele. Suuremal osal levikualast vastab põhjavee
keemiline koostis joogivee normidele. Kõige rohkem teevad muret raua (Feüld keskmine
sisaldus 0,69 mg/l) ja kloori sisaldus. Kloriidiiooni esineb joogiveele lubatust (250 mg/l)
suuremas koguses mereäärsete Pärnu linnaveehaarde ja Reiu veehaarde vees.
Kohati on veevõtu vähenemine tarbepuurkaevudes süvendanud anaeroobset keskkonda,
mille tulemusena on suurenenud Fe2+ sisaldus ja anaeroobsete bakterite elutegevuse
tulemusena tekkinud väävelvesinik. Mikrokomponentidest on täheldatud Ni2+
(Pärnu) ja
Ba2+
suurenenud sisaldust (Häädemeeste).
4.3 PINNAVESI
Tahkuranna vald paikneb Pärnu alamvesikonnas. Suurem osa territooriumist jääb Pärnu jõe
vasakpoolse lisajõe Reiu jõe ja Uulu kanali kaudu merre suubuva Ura jõe valgaladesse.
Ainult kitsas rannikuäärne (Tallinn-Pärnu-Ikla mnt lääne poole) piirkond asub
rannikujõgede jõgikonnas.
Pärnu jõgi on pikkuselt teine jõgi Eestis, pikkus 144 km, algab Roosna-Alliku allikajärvest
Järvamaal ja suubub Pärnu lahte. Jõe lai lehvikukujuline valgala (6920 km2) on tiheda
jõgedevõrguga. Pikimad ja suurima valgalaga lisajõed on Navesti, Halliste, Sauga ja Reiu,
mis on kõik pikemad kui 70 km.
Reiu jõgi algab Soka järvest Lätis ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 9,1 km kaugusel
suudmest. Jõe pikkus on 73 km, valgala 917 km2 (sellest Eestis 908 km
2). Reiu jõgi asub
kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe Lätis asuv lähtejärv Soka asub 1 km kaugusel Eesti
piirist. Tahkuranna valla piires voolab jõgi oma alamjooksul 13,5 km pikkuselt, olles
―piirijõeks‖ Surju ja Paikuse vallaga. Jõe äravoolumoodul on 8,5 l/s km2 ja keskmine
vooluhulk suudmes 6,5–7,5 m3/s.
Tahkuranna valla enda territoorium paikneb suuremas osas Ura jõe (nimetatud ka Uulu
jõeks) ja temasse suubuva Tahkuranna oja valgalas. Ura jõe lähe on Saarde vallas
Ruunasoo põhjaservas. Jõe ülemjooks on ühendatud Timmkanali kaudu Rannametsa jõega.
Ura jõgi suubub Uulu kanali kaudu merre (varem suubus Reiu jõkke Reiu ja Laadi külade
piiril 9,3 km enne Reiu jõe suuet). Ura jõgi on 50 km pikk, sellest voolab Tahkuranna
vallas 8 km. Ura jõe valgala on 187 km2.
Valla idaosas suubub Ura jõkke 11 km pikkune Tahkuranna oja (ka nimetatud Leina
kraaviks või Tahkuranna-Leina kanaliks), mis saab alguse Tolkuse rabast ja voolab kogu
pikkuses Tahkuranna vallas. Valgala ojal 47,9 km2.
Peale selle paikneb Tahkuranna vallas veel hulgaliselt väikseid ojasid ja kraave, mis
suubuvad kas eelpoolmainitud veekogudesse või rannaaladel otse merre.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
34
Mainimisväärseim on siin Uulu külas asuv 2 km pikkune merre suubuv Uulu kanal, mis
viib merre Ura jõe veed.
Nimetamisväärseid järvi Tahkuranna valla territooriumil ei paikne.
Pinnaveekvaliteeti on Tahkuranna valla territooriumil analüüsitud seoses Pärnu
alamvesikonna veemajanduskava koostamisega [vooluveekogude veekvaliteedi hindamisel
lähtuti TTÜ-s valminud uurimistööst ―Pärnu River Basin Watershed Management, 2002‖],
kus väliuuringute üheks eesmärgiks oli uurida peajõe Pärnu ökoloogilist situatsiooni
ülemjooksust alamjooksuni ja kõiki peamisi lisajõgesid, mis voolavad Pärnu jõkke.
Rannikujõgede hindamisel oli aluseks Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt tehtud
rannikujõgede bioloogiline monitooring. Lisaks on kasutatud seire andmeid.
Kriteeriumiteks olid keskkonnaministri 22. juuni 2001. aasta määrusega nr 33 kehtestatud
veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused.
Tabel 4-1 Pinnaveekogude veeklassid
1. klass – väga hea Looduslik vesi
2. klass – hea Looduslähedane vesi
3. klass – rahuldav Mõõduka inimmõjuga vesi
4. klass – halb Reostunud vesi
5. klass – väga halb Tugevalt reostunud vesi
Uuritavateks komponentideks olid BHT7, üldfosfor ja üldlämmastik. Tahkuranna vallas
kuulus uuritavate veekogude hulka Reiu jõgi Ura jõe suudmest allavoolu.
Uuringutulemuste alusel kuulub Reiu jõe alamjooks BHT7 ja fosfori sisalduse järgi heasse
ning lämmastiku sisalduse järgi väga heasse kvaliteediklassi.
Kokkuvõtvalt võib väita, et veekvaliteet Reiu jõe alamjooksul ja ka teistel piirkonna
väikejõgedes vastab headele kvaliteedikriteeriumitele. Reeglina on BHT7 kontsentratsioon
väiksem kui 3 mgO2/l. Ammoniaagi sisaldus ei ületa üldiselt 0,1 mgN/l. Nitraatlämmastiku
tase on samuti madal. Mineraalse fosfori sisaldus jõgedes on vähem kui 0,03 mgP/l ja
üldfosfori sisaldus tavaliselt ei ületanud 0,08 mgP/l.
Põllumajandustegevuse languse, väetiste kasutamise vähenemise ja reoveepuhastite
renoveerimise ning uute ehitamise tulemusena on veekvaliteet alamvesikonna jõgedes
paranenud.
4.4 KAITSEALUSED OBJEKTID JA KAITSEALAD
Tahkuranna valla territooriumil asub mitmeid kaitsealuseid alasid.
Valla põhjaosas Reiu jõest Reiu külas läänes paikneb Pärnu Maastikukaitseala, mis on ka
Natura 2000 loodusala. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Pärnu rohelise vööndi
metsamaastikku, sealseid metsakooslusi ja liikide elupaiku. Kaitstavad liigid on
kivisisalik, jäälind, valgeselg-kirjurähn, laanerähn, nõmmekiur, herilaseviu, laanepüü,
händkakk, öösorr, hallpea-rähn, musträhn, nõmmelõoke, väike-kärbsenäpp, punaselg-õgija,
suur käopõll, laialehine neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp ja harilik ungrukold. Kaitseala
pindala on 517 hektarit.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
35
Väikese jupina ulatub Tahkuranna valda ka Pärnu rannaniidu kaitseala ja Natura 2000
loodusala, mis valdavalt hõlmab Pärnu linna rannaäärset piirkonda.
Uulu ümbruses ja sellest lõunas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt ääres paikneb Uulu
rannamännikute e Surju rannametsade kaitseala, ühtlasi ka Natura 2000 loodusala.
Kaitseala eesmärgiks on kaitsta maanteeäärset luitemaastikku ja metsi. Ala suurus on 307
ha.
Eelmisest ida ja lõuna pool, 7 km pikkune luitestiku ala Lepakülast kuni Võisteni, kannab
Uulu-Võiste hoiuala nime, samuti Natura 2000 loodusala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete,
vanade loodusmetsade ja rohunditerikaste kuusikute kaitse.
Sisuliselt kogu Võistest lõuna poole jääv Tahkuranna valla osa asub Luitemaa
looduskaitseala ning Natura 2000 loodus- ja linnuala territooriumil. Kaitse-eesmärgiks on
Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Looduskaitseala hõlmab
Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti
kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki,
neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava
niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. Kaitseala pindala on 11050 ha.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
36
Joonis 4-1 Tahkuranna valla looduskaitsealad (allikas: Maa-amet)
Enamus Pärnu lahe mereakvatooriumist ja rannik kuulub Pärnu lahe hoiualasse ning Pärnu
lahe Natura 2000 loodus- ja linnualasse. Tahkuranna vallas kuulub siia rannik Uulust lõuna
poole. Hoiuala kaitse-eesmärk on Euroopa nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas
nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Vastavalt Looduskaitseseaduse §14 lg1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja
anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
37
4.5 REOSTUSOHTLIKUD OBJEKTID
Veekeskkonnale on kõige suuremaks ohuks vedelkütustega ning põlluväetiste ja
mürkkemikaalidega seonduv. Teadaolevalt on hooletusse jäetud mürgi- ja väetisehoidlad
praeguseks likvideeritud.
Vedelkütusega seonduvalt on kõige keskkonnaohtlikumad vanade amortiseerunud
naftasaaduste mahutite kasutamine ning kasutuseta või hüljatud naftasaaduste mahutid.
Sageli on naftasaaduste mahutite alused avariivannid amortiseerunud või mahutitealune
avariivann üldse puudub. Reostusohtlikkust suurendab ka põhjavee loodusliku kaitstuse
puudumine või nõrk kaitstus. Vedelkütusega seotud objektidest väärivad Tahkuranna
vallas märkimist Võiste alevikus paiknev Alexela tankla ning Uulu külas paiknev
põlevkiviõli toormel töötav Uulu tsentraalne katlamaja (kasutaja OÜ SW Energia) ja Uulu
autokütuse tankla.
Suured keskkonnaohtlikud tööstusobjektid Tahkuranna vallas puuduvad, kuid märkimist
vääriva keskkonnariskiga on valda läbiv suure liiklusintensiivsusega Pärnu-Ikla mnt.
Farmide ja lautade sõnnikumajandus peab vastama Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001.a
määrusele nr. 288 ―Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning
siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja
hoidmise nõuded‖.
PRIA andmebaasi järgi oli 2013 a aprilli seisuga Tahkuranna vallas 11 veiselauta kokku
839 loomaga. Suurfarme on üks — Laadi Suurfarm, milles on 645 looma. Veel võib
märkida 2 farmi, kus Piirumi Tamme laudas peetakse 102 looma ja Laadi külas Pilliroo
laudas 55 looma. Veel peetakse 10 laudas lambaid, kokku 396 loomaga. Suurimad neist on
Piirumi külas 120 lambaga ja Lepakülas 136 lambaga. Kitsi peetakse 2 laudas ja neid on 11
looma.
4.6 PÕHJAVEEKVALITEET
Joogivesi peab olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt ja radioloogiliselt kahjutu ning
oma kvaliteedilt vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud
Korrale ―Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid‖. Joogivee käitleja
peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava
joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
4.7 ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST JA -
KAEVUVEEKVALITEEDIST
Käesolevas peatükis keskendume ühisveevarustuse kaevudele ja selle veekvaliteedile.
Tahkuranna vallas on ühisveevärgiga varustatud Võiste alevik, Uulu ja Reiu külad ning
osaliselt Laadi küla. Valla hajuasustusega külades nagu Tahkuranna, Lepa, Leina, Piirumi
ja Metsakülas baseerub elanike veevarustus isiklikel salv- või puurkaevudel.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
38
Valla ühisveevarustuses on ainukeseks mõeldavaks veeallikaks Kesk-Alam-Devoni-Siluri
põhjaveekiht. Vesi levib Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja Tilze lademete
peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis (tuntud ka kui Pärnu
veekiht) ning Alam-Siluri Jaagarahu dolomiidis. Veekiht avaneb 30–60 m sügavuselt
maapinnast (sügavus suureneb lõuna suunas), kihi paksus on kuni 25 m. Seda katva Narva
lademe savikate kihtide all on Kesk-Alam-Devoni-Siluri põhjaveekiht reostuse eest hästi
kaitstud. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on üldiselt 2–4 m abs kõrgusel. Siia
rajatud kaevude veeandvuseks ehk deebitiks on mõõdetud 4–7 l/s, erideebitiks 0,28–1,42
l/s m.
Tahkuranna valla ühisveevärgi kaevud tarbivad Kesk-Alam-Devoni Pärnu, Rezekne ja
Tilze lademete (nimetatakse ka Pärnu veekihiks) ning Alam-Siluri Jaagarahu lademega
seotud vett. Kaevud on 60–90 m sügavused. Tahkuranna valla ühisveevarustuseks
kasutatavate kaevude iseloomustavad näitajad on toodud alljärgnevates tabelites.
Tabel 4-2 Tahkuranna valla ühisveevarustuses kasutatavate kaevude iseloomustavad
näitajad
Võiste
Aiandi
puurkaev
Võiste
külmhoone
puurkaev
Reiu II
Suksu-metsa
puurkaev
Reiu
(Tõllapulga)
puurkaev
Uulu
Keskasula
puurkaev
Uulu
Õunaaia
puurkaev
Pihla
elamute
puurkaev
Kataster nr 6459 6460 20069 20915 6683 10935 20365
Pass nr 1273 1685 SP-256 SP-300 1569 6202 SP-271
Kaevu valdaja OÜ Vesoka
Puurimise aasta 1964 1966 2003 2004 1966 1990 2004
Maapinna abs kõrgus, m
4,0 7,00 ~4,0 ~7,0 7,20 6,00 ~6,5
Kaevu sügavus, m
60 70 85 63 60 90 66
Tarbitav veekiht D2nr- D2pr D2pr-S1jg S1 jg + S1jn S1 jg + S1jn D2-S S1 jg + S1jn S1 jg + S1jn
Kaevu töötava osa vahemik, m
32,8–60 48,8–70 41,7–85 40,4-63 43,4–60 50,5–90 48,7–66
Kaevu tootlikus m3/h
25,2 (7 l/s) 21,6 (6 l/s) 24,0 (6,6l/s) 24,0 (6,6 l/s) 15 (4,2 l/s) 18,0 (5 l/s) 21,0 (5,8 l/s)
Pumpla hoone Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Veemõõtja Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Kraan proovivõtmiseks
Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah
Sanitaarala Jah
Märkused
Võiste alevikus on ühisveevärgiga ühendatud 291 inimest ehk 53,2 % elanikkonnast. OÜ
Vesoka võtab vett Võiste alevikus Külmhoone puurkaevust ja Aiandi puurkaev on
reservkaev, mis hakkab tööle kui Külmhoone puurkaev ei tööta.
Mõlemad vallale kuuluvad puurkaevud on rekonstrueeritud. Külmhoone puurkaevule on
ehitatud raua ärastamise seadmed. Aiandi puurkaev on reservpumpla, mis annab vett
praegu aiandile. Vajadusel saab Aiandi puurkaevu lihtsalt ümber seadistada
põhipuurkaevuks.
Kokku pumbatakse vett veevõrku puurkaevudest 96 m3/ööp. Põhimõtteliselt piisab kahe
eelpoolmainitud puurkaevu võimsusest ka tulevikus Võiste aleviku tarbeks.
Ülejäänud puurkaevud kuuluvad eri omanikele. Oma kaevud on kalatööstusel, PMÜ
kauplusel, endise karusloomafarmi territooriumil, Tahkuranna koolil, külakeskusel Tahku
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
39
Tare jne. Vee kvaliteet nendes on üldjoontes rahuldav. Tahkuranna koolil, külakeskusel
Tahku Tare puurkaevude probleemiks on lubadust ~10 korda kõrgem rauasisaldus ja vee
pruunikas värvus. Osa elanikke saab vee isiklikest puurkaevudest.
Võiste aleviku Külmhoone puurkaevust võetud vee kvaliteedinäitajad on:
Tabel 4-3 Võiste aleviku ühisveevarustuses olevate puurkaevude põhjavee kvaliteedi
näitajad
Näitaja
Külm-
hoone pk 27.08.08
Külm-hoone pk 03.03.08
Külm-
hoone pk 02.08.20
11
Külm-hoone pk 21.03.12
Külm-hoone pk 31.01.00
Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 3 6 5 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn pall 0 2 Tarbijale vastuvõetav
Hägusus NHÜ <0,4 4,4 4,6 Tarbijale vastuvõetav
Maitse 2
pH 7,47 7,67 7,98 6,5-9,5
NH4 mg/l 0,08 0,36 0,36 0,50
NO2 mg/l <0,004 0,006 <0,003 0,50
NO3 mg/l <0,1 0,8 <0,2 50
SO4 mg/l <5 0,7 250
Cl mg/l 85,1 77,0 75 250
Fe mg/l 0,94* 0,05 0,01 0,2
Mn μg/l 8 <20 50
PHTMn mgO2/l 1,3 1,3 5
Üldkaredus mg-
ekv/l -
F mg/l 0,89 0,8 1,5
B mg/l 0,35 1,0
Al g/l 74 200
Cu mg/l <0,01 2,0
Na mg/l 47 39 200
Pb μg/l 2,3 10,0
Cr μg/l 0,7 50,0
Cd μg/l <0,1 5,0
Ni μg/l 4,7 20
Se μg/l <1,7 10
As μg/l <1,1 10
Hg μg/l <0,2 1
Antimon μg/l >0,4 5
Tsüaniid μg/l <3 50
PAH-d summa μg/l <0,001 0,10
Benso(a)püreen <0,001 0,010
Elektrijuhtivus
S/cm 568 574 2500
Trihalometaanide
summa μg/l <1 150
1,2-dikloroetaan
μg/l <0,1 3
Tetrakloroeteen,
trikoroeteen
summa μg/l
<0,1 10
Benseen μg/l <0,1 1
Aldriin Ei leitud 0,03
alfa-endosulfaan
μg/l
Ei leitud 0,1
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
40
Näitaja
Külm-hoone pk 27.08.08
Külm-hoone pk 03.03.08
Külm-hoone pk 02.08.20
11
Külm-hoone pk 21.03.12
Külm-hoone pk 31.01.00
Piirsisaldus
beeta-endosulfaan
μg/l
Ei leitud
0,1
Bromopropülaat
μg/l
Ei leitud
0,1
Klorotaloniil μg/l Ei leitud 0,1 Metüül-
kloorpürifoss μg/l
Ei leitud
0,1
Tsüpremetiin μg/l Ei leitud 0,1 DDT (isomeeride
summa) μg/l
Ei leitud
0,1
Permetriin μg/l Ei leitud 0,1 Protsümidoon μg/l Ei leitud 0,1
Propakloor μg/l Ei leitud 0,1 Propüsamiid μg/l Ei leitud 0,1 Deltametriin μg/l Ei leitud 0,1 Teknaseen μg/l Ei leitud 0,1 Dikoraan μg/l Ei leitud 0,1
Dikloorfluaniid
μg/l
Ei leitud
0,1
Dikofool μg/l Ei leitud 0,1 Diedriin μg/l Ei leitud 0,03
Endosulfaansulfaat μg/l
Ei leitud
0,1
Endriin μg/l Ei leitud 0,1 Tolüülfluaniid μg/l Ei leitud 0,1
Fenvaleraat μg/l Ei leitud 0,1 Heksakloorbenseen
μg/l
Ei leitud
0,1
Heksakloortsükloh
eksaan (isomeeride
summa) μg/l
Ei leitud
0,1
Triallaat μg/l Ei leitud 0,1 Trifluraliin μg/l Ei leitud 0,1 Heptakloor μg/l Ei leitud 0,1
cis-
Heptakloorepoksiid
μg/l
Ei leitud
0,03
trans-
Heptakloorepoksiid
μg/l
Ei leitud
0,03
Iprodioon μg/l Ei leitud 0,1 Lambda-
tsühalotriin μg/l
Ei leitud
0,1
Malatioon μg/l Ei leitud 0,1 Vinklosoliin μg/l Ei leitud 0,1
Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml
0 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml
0 0 0
Enterokokid
PMÜ/100ml 0 0 0
Kolooniate arv 22ºC PMÜ/1ml
0 0 100
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
41
Võiste aleviku ühisveevarustuse kaevudest saadava vee kvaliteet on rahuldav. Pärast
rauaärastusseadme paigaldamist Külmhoone kaevule ja pumpla seadmestiku uuendamist
vastab veetrassi juhitav joogivesi kehtestatud normidele. Aiandi kaevu kasutuselevõtul
tuleb ka sinna paigaldada rauaärastus.
Tabel 4-4 Võiste aleviku ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad
Näitaja Võiste alevik veevõrk
(Sotsiaalmaja
02.08.2011
Võiste alevik veevõrk
(Sotsiaalmaja
26.06.2012
Võiste alevik veevõrk
(Sotsiaalmaja
20.09.2012 Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 24,0 <4 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn läveindeks 1 1 Tarbijale vastuvõetav
Hägusus NHÜ 2,7 <0,1 Tarbijale vastuvõetav
Maitselave indeks 1 1
pH 7,7 7,6 6,5-9,5
NH4 mg/l 0,047 0,018 0,50
NO2 mg/l 0,50
NO3 mg/l 50
SO4 mg/l 0,7 250
Cl mg/l 77,0 250
Fe mg/l 0,27 0,08 0,2
Mn μg/l <20 50
PHTMn mgO2/l 1,3 5
Üldkaredus mg-ekv/l -
F mg/l 0,8 1,5
B mg/l 1,0
Al g/l 200
Cu mg/l 2,0
Na mg/l 200
Pb μg/l 10,0
Cr μg/l 50,0
PAH-d summa μg/l 0,10
Benso(a)püreen 0,010
Elektrijuhtivus S/cm 639 633 2500 Coli-laadsete bakterite arv
PMÜ/100ml 0 0 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 Kolooniate arv 22ºC
PMÜ/1ml 100
Eraldi puurkaevud kuuluvad Tahkuranna Lasteaed Algkoolile ja külakeskus Tahku Tarele
Tabel 4-5 Tahkuranna Lasteaed Algkooli ja külakeskus Tahku Tare puurkaevudest
tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad
Näitaja Tahkuranna Lasteaed
Algkool
12.01.2012
Külakeskuse Tahku
Tare
12.01.2012 Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 50,0 50,0 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn läveindeks 2 2 Tarbijale vastuvõetav
Hägusus NHÜ 12,0 26,0 Tarbijale vastuvõetav
Maitselave indeks 1 1
pH 7,7 7,9 6,5-9,5
NH4 mg/l 0,180 0,150 0,50
Fe mg/l 2,40 2,40 0,2
Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
42
Näitaja Tahkuranna Lasteaed
Algkool
12.01.2012
Külakeskuse Tahku
Tare
12.01.2012 Piirsisaldus
Elektrijuhtivus S/cm 666 660 2500 *allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad
tugevamalt – ületatud on piirsisaldus.
Ühisveevärgiga on Uulus ühendatud 328 inimest ehk 60 % küla elanikkonnast, lisaks
arenev Laadi piirkond. Vallale kuulub 3 puurkaevu — Õunaaia, Keskuse ja Pihla elamute.
Õunaaia ja Keskuse puurkaevud on renoveeritud. Õunaaia on kasutusele võetud
2006.aastal ja töötab peapumplana. Keskuse puurkaev on reservis. 2004. a puuriti uus kaev
Pihla uuselamute joogiveega varustamiseks. Ka sinna tuli paigaldada rauaärastus.
Tabel 4-6 Uulu-Laadi ühisveevarustuses olevate puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad
Näitaja Õunaaia pk 17.05.2012
Õunaaia pk 16.12.2010
Õunaaia pk 14.08.06
Õunaaia pk 02.12.05
Õunaaia pk 30.09.03
Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 5 11 3 0 Tarbijale vastuvõetav
Lõhnläve indeks 2 1 Tarbijale vastuvõetav
Hägusus NHÜ 0,3 1,1 1 15 3 Tarbijale vastuvõetav
Maitse 1
pH 7,4 7,9 7,98 7,82 8,13 6,5-9,5
NH4 mg/l 0,120 0,28 0,232 0,231 0,14 0,50
NO2 mg/l <0,003 <0,003 0,50
NO3 mg/l <0,45 <0,09 50
SO4 mg/l 7,4 10 13 250
Cl mg/l 57,0 62,0 73 250
Fe mg/l 0,16 0,157 0,35 0,11 0,2
Mn μg/l <5 <20 50
PHTMn mgO2/l 2,4 2,2 1,4 5
Üldkaredus mg-ekv/l -
Elektrijuhtivus S/cm 595 599 549 566 591 2500
F mg/l 1,5 1,6 1,5
B mg/l 0,54 0,54 1,0
Al g/l <15 42 200
Cu mg/l <0,01 <0,04 2,0
Na mg/l 71,6 90 200
Ca mg/l 27,3 -
Mg mg/l 11,9 -
Pb μg/l <0,1 <1,0 <1 10,0
Cr μg/l <0,5 <0,5 <0,1 50,0
Antimon (Sb) μg/l <1,1 <5 5,0
Tsüaniid μg/l <3 <1 50
Fe μg/l 130 <1 200
Hg μg/l <0,2 <0,05 1,0
Cd μg/l <0,1 <0,1 5,0
Ni μg/l <1,2 <1,2 <1 20
Se μg/l <1,8 1,8 <5 10
PAH-d summa μg/l <0,001 <0,1 0,10
Benseen μg/l <0,1 <0,1 <0,01 1,0
Benso(a)püreen μg/l <0,001 <0,001 <0,001 0,010
p,p-DDD ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l
p,p-DDE ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l p,p-DDT ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l
1,2 dikloroeteen μg/l <0,1 <1 3
Tetrakloroeteen μg/l <0,1 <0,1 10
Kloroform μg/l <0,1 0,1
-Heptakloorepoksiid ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
43
Näitaja Õunaaia pk 17.05.2012
Õunaaia pk 16.12.2010
Õunaaia pk 14.08.06
Õunaaia pk 02.12.05
Õunaaia pk 30.09.03
Piirsisaldus
-Heptakloorepoksiid ng/l Ei leitud <10 0,1 μg/l
Tritium Bg/l 4,5 100
Efektiivdoos mSv <0,1 0,1 Coli-laadsete bakterite arv
PMÜ/100ml 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
Kolooniate arv 22ºC PMÜ/1ml 0 0 100
Pihla elurajooni ühisveevarustuse kaevudest saadava vee kvaliteet vastab kehtestatud
joogivee normidele. Kuna Uulu asula tarbitava veekihi looduslik rauaioonide sisaldus
ületab joogiveele kehtestatud normid, siis on hädavajalik veehaaretele paigaldada
rauaärastus.
Tabel 4-7 Uulu küla ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad
Näitaja
Uulu küla
veevõrk
Uulu
Lasteaed
(Tahkuranna
Vallavalitsus
e hoone)
31.10.2011
Uulu küla
veevõrk Uulu
Lasteaed
(Tahkuranna
Vallavalitsuse
hoone)
26.06.2012
Uulu küla veevõrk Uulu
Lasteaed
(Tahkuranna
Vallavalitsuse hoone)
27.03.2013
Laadi küla, Pihla
pumplast väljuv
vesi
19.09.2007
Laadi küla,
Rooli tee
18.06.2008 Piirsisaldus
Värvus Pt/CO <5 5 13 Tarbijale
vastuvõetav
Lõhn läve indeks 1 0 0 Tarbijale
vastuvõetav
Hägusus NHÜ
<0,5
<0,4
0,43
Tarbijale
vastuvõetav
Maitse läve indeks 1 Tarbijale
vastuvõetav
pH 7,73 7,93 7,42 6,5-9,5
NH4 mg/l 0,29 0,283 0,33 0,50
NO2 mg/l 0,50
NO3 mg/l 50
SO4 mg/l 250
Cl mg/l 250
Fe mg/l 0,025 <0,01 0,11 0,2
Mn μg/l 50
PHTMn mgO2/l 5
Üldkaredus mg-ekv/l -
F mg/l 1,5 1,5
B mg/l 1,0
Fe g/l 170 135 200
Cu mg/l 2,0
Na mg/l 200
Pb μg/l 10,0
Cr μg/l 50,0
PAH-d summa μg/l 0,10
Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus
S/cm 590 518 534 2500
Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml
0 0 0 0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml
0 0 0 0 0 0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
44
Näitaja
Uulu küla
veevõrk
Uulu
Lasteaed
(Tahkuranna
Vallavalitsus
e hoone)
31.10.2011
Uulu küla
veevõrk Uulu
Lasteaed
(Tahkuranna
Vallavalitsuse
hoone)
26.06.2012
Uulu küla veevõrk Uulu
Lasteaed
(Tahkuranna
Vallavalitsuse hoone)
27.03.2013
Laadi küla, Pihla
pumplast väljuv
vesi
19.09.2007
Laadi küla,
Rooli tee
18.06.2008 Piirsisaldus
Enterokokid PMÜ/100ml
0 0 0 0 0
*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad tugevamalt – ületatud on piirsisaldus
Reiu asula ühisveevärgi teenuste kasutajate arv on 241 inimest, mis on 48,1 % piirkonna
elanikest. Veega varustab elanikke 2 puurkaevu:
2004. a rajatud Reiu Tõllapulga puurkaev — rajati endise sõjaväeosa territooriumil
paikneva amortiseerunud kaevu asemele. Amortiseerunud kaev on praeguseks
tamponeeritud. 2010. aastal paigaldati puurkaevule rauaärastusseadmed.
2003. a puuritud Suksumetsa puurkaev — tegemist on uute elamukruntide varustamiseks
mõeldud puurkaevuga, mis katab Suksumetsa, Ponimetsa, Kulla ja Nõmmetee
detailplaneeringualade kruntide vajadused. Käesoleva ÜVKA raames nimetame antud
piirkonda Reiu II. 2009. aastal paigaldasime puurkaevule rauaärastusseadmed.
Reiu ja Suksumetsa piirkonna puurkaevudest võetud vee kvaliteedinäitajad on:
Tabel 4-8 Reiu asula ühisveevarustuses olevate puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad
Näitaja Reiu-Tõllapulga pk
20.11.2008
Reiu pk
01.07.2010
Reiu pk
24.10.2011 Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 8 Tarbijale vastuvõetav
Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav
Hägusus NHÜ 0,75 Tarbijale vastuvõetav
pH 7,79 6,5-9,5
NH4 mg/l 0,37 0,50
NO2 mg/l 0,160 0,50
NO3 mg/l 0,3 50
SO4 mg/l 11 250
Cl mg/l 41,0 250
Fe mg/l 0,5 0,03 0,2
Mn μg/l <1,7 50
PHTMn mgO2/l 2,8 5
Üldkaredus mg-ekv/l -
F mg/l 0,85 1,5
B mg/l 0,57 1,0
Al g/l 19 200
Cu mg/l <0,01 2,0
Na mg/l 61 64 200
Ca mg/l -
Mg mg/l -
Pb μg/l <0,1 10,0
Cr μg/l 0,4 50,0
Cd μg/l <0,1 5
Ni μg/l <1,2 20
Se μg/l <1,7 10
Tsüaniid μg/l <3 50
Arseen μg/l <1,1 10
Hg μg/l <0,2 1
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
45
Näitaja Reiu-Tõllapulga pk
20.11.2008
Reiu pk
01.07.2010
Reiu pk
24.10.2011 Piirsisaldus
Antimon μg/l <0,4 5
Trihalometaanide summa
μg/l <0,1 150
1,2-dikloroetaan μg/l <0,1 3
Tetrakloroeteen,
trikloroeteetn summa μg/l >0,1 10
Benseen <0,1 1
PAH-d summa μg/l <0,001 0,10
Benso(a)-püreen <0,001 0,010
Elektrijuhtivus S/cm 564 629 2500
Aldriin Ei leitud 0,03
alfa-endosulfaan μg/l Ei leitud 0,1
beeta-endosulfaan μg/l Ei leitud 0,1
Bromopropülaat μg/l Ei leitud 0,1
Klorotaloniil μg/l Ei leitud 0,1
Metüül-kloorpürifoss μg/l Ei leitud 0,1
Tsüpremetiin μg/l Ei leitud 0,1
DDT (isomeeride summa)
μg/l
Ei leitud 0,1
Permetriin μg/l Ei leitud 0,1
Protsümidoon μg/l Ei leitud 0,1
Propakloor μg/l Ei leitud 0,1
Propüsamiid μg/l Ei leitud 0,1
Deltametriin μg/l Ei leitud 0,1
Teknaseen μg/l Ei leitud 0,1
Dikoraan μg/l Ei leitud 0,1
Dikloorfluaniid μg/l Ei leitud 0,1
Dikofool μg/l Ei leitud 0,1
Diedriin μg/l Ei leitud 0,03
Endosulfaansulfaat μg/l Ei leitud 0,1
Endriin μg/l Ei leitud 0,1
Tolüülfluaniid μg/l Ei leitud 0,1
Fenvaleraat μg/l Ei leitud 0,1
Heksakloorbenseen μg/l Ei leitud 0,1
Heksakloortsükloheksaan
(isomeeride summa) μg/l
Ei leitud 0,1
Triallaat μg/l Ei leitud 0,1
Trifluraliin μg/l Ei leitud 0,1
Heptakloor μg/l Ei leitud 0,1
cis- Heptakloorepoksiid μg/l
Ei leitud 0,03
trans-Heptakloorepoksiid
μg/l Ei leitud
0,03
Iprodioon μg/l Ei leitud 0,1
Lambda-tsühalotriin μg/l Ei leitud 0,1
Malatioon μg/l Ei leitud 0,1
Vinklosoliin μg/l Ei leitud 0,1
Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml
0 0
Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
46
Näitaja Reiu-Tõllapulga pk
20.11.2008
Reiu pk
01.07.2010
Reiu pk
24.10.2011 Piirsisaldus
Kolooniate arv 22ºC PMÜ/1ml
170 0 100
Tabel 4-9 Reiu küla ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteedi näitajad
Näitaja
Reiu küla Suksumetsa Postitee 14
13.11.2012
Reiu küla Reiu pk Pulga tee 15 13.11.2012
Reiu küla Reiu pk Pulga tee 15 24.10.2011
Reiu küla Suksumetsa
veevärk
31.10.2011
Piirsisaldus
Värvus Pt/CO 10,0 10,0 9,0 Tarbijale
vastuvõetav
Lõhnläve indeks 1 1 1 Tarbijale
vastuvõetav
Hägusus NHÜ 0,40 0,40 <1 Tarbijale
vastuvõetav pH 7,7 7,6 7,5 6,5-9,5
NH4 mg/l <0,01 <0,01 0,290 0,50
NO2 mg/l 0,50
Maitseläve indeks 1 1 1
SO4 mg/l 6 250
Cl mg/l 66 250
Fe mg/l 0,045 0,045 0,17 0,2
Fe μg/l 47 200
PHTMn mgO2/l 1,4 5
Üldkaredus mg-ekv/l -
F mg/l 1,2 1,5
B mg/l 1,0
Al g/l 200
Cu mg/l 2,0
Na mg/l 200
Pb μg/l 10,0
Cr μg/l 50,0
PAH-d summa μg/l 0,10
Benso(a)püreen 0,010 Elektrijuhtivus
S/cm 626 635 620 2500
Coli-laadsete bakterite arv PMÜ/100ml
0 0 0 0 0
Escherichia coli
PMÜ/100ml 0 0 0 0 0
Enterokokid PMÜ/100ml
0 0
Kolooniate arv 22ºC PMÜ/1ml
100
*allajoonitud – vee kvaliteedinäitaja piirsisaldus; ülejäänud indikaatornäitajad
5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI
HETKESEISUND
5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD
Valla asulate ühisvee- ja kanalisatsiooni areng algas 20. sajandi II. poolel. Esimesed
ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud on rajatud 1970.-ndatel aastatel. 2013. a seisuga
on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised olemas Võiste alevikus ning Uulu-Laadi ja
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
47
Reiu külades. Vee- ja kanalisatsioonisüsteeme haldab ning teenuseid osutab valla piires
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga haaratud piirkondades OÜ Vesoka.
Valla asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised on reeglina rajatud enam kui 30
aastat tagasi, kuid neid on viimase 12 aasa lõikes jõudumööda renoveeritud. Omaaegsest
ehitusmaterjalide ja –tööde kvaliteedist sõltuvalt on vee- ja kanalisatsioonivarustusega
seotud rajatised halvas olukorras.
Tahkuranna vallas on ühisveevärgiga kindlustatud 4 asulat või asulaosa, milledest valla
vee-ettevõtja (OÜ Vesoka) hooldada on neli ühisveevärgi süsteemi [Võiste alevik ning
Uulu, Laadi (Pihla) ja Reiu külad (Reiu II)]. Valla piires paiknevatest ühisveevõrgu
süsteemidest tarbib vett 917 inimest e 39,29% valla elanikest.
Alljärgnevalt kirjeldatakse detailsemalt valla asulate ühisveevärgi süsteemide
hetkeolukorda.
5.2 PUURKAEVPUMPLAD
Tahkuranna vallas kasutatakse ühisveevõrkude toiteks seitse puurkaev-pumplat.
Alljärgnevalt esitatakse puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja nende lühikirjeldus.
Tabel 5-1 Puurkaev-pumplate tehnilised andmed ja lühikirjeldus.
Puurkaevu
nimetus ja
katastri nr.
Puur-
kaevu
valmimis-
aasta
Keskmine
pumbatud
vee kogus
m3/d, 2012
Kasutusel
oleva
pumba
mark
Puurkaevu
passi nr või
akti nr
Iseloomustus ja hinnang tehn.
seisukorra kohta
OBJEKTI HALDAJA – OÜ VESOKA Võiste Külm-
hoone PK
Nr 6460
1966
32
Calpeda
OR4SO
15/23
1685
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori. Veepuhas-
tuseks täisautomaatne paarissurvefilter.
Võiste
Aiandi PK
Nr 6459
1964
0,35
Calpeda
OR4SO
10/24
1273
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori.
Uulu
keskasula PK
Nr 6683
1966
0,03
Calpeda
OR4SO
10/24
1569
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori.
Uulu
Õunaaia PK
Nr 10935
1990
54,43
Calpeda
OR4SO
15/23
6202
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori.
Pihla elamute
PK
Nr 20365
2004
5,08
2,2 kW
SP-271
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 1 hüdrofoori. Veepuhas-
tuseks rauafilter EURA IR18T
Reiu (sh Tölla-
pulga) PK
Nr 20915
2005
13,8
Calpeda
OR4SO
10/24
SP-300
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 2 hüdrofoori,
rauaärastusseade
Suksumetsa
PK
Nr 20069
2003
4,9
Calpeda
OR4SO
10/24
SP-256
Pumplahoone renoveeritud, olemas veemõõt-
ja, proovivõtukraan, 1hüdrofoori ja
rauaärastusseade
OBJEKTI HALDAJA – Tahkuranna Algkool Algkooli PK
Nr 14155
1997 SP-62 Kanalisatsioonikaevu luugiga kaetud
puurkaevušaht. Perspektiivis ühendatakse
veevarustuspiirkond Võiste ühisveevõrguga
OBJEKTI HALDAJA – MTÜ Tahkuranna Naisselts
Külakeskus
Tahku Tare
Nr.10941
1990 6228 Hoone vajab rekonstrueerimist. Pumpla vajab
rauaärastusseadet ja seadmed vahetamist.
Perspektiivis ühendatakse
veevarustuspiirkond Võiste ühisveevõrguga.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
48
Joonis 5-1 Uulu Õunaaia puurkaevpumpla
Joonis 5-2 Õunaaia puurkaevpumpla sisevaade (hoone vajab sisemist remonti ja
niiskusregulaatorit)
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
49
Joonis 5-3 Võiste Külmhoone puurkaevpumpla välisilme (rauaeraldusseade olemas)
5.3 VEEVÕRK
Alljärgnevalt esitatakse ülevaade valla asulate ühisveevõrgu torustike seisukorrast.
Võiste alevik – on ühisveevärgiga kindlustatud 291 inimest e 53,2% aleviku
elanikkonnast.
Aleviku ühisveevõrgu veetorustike pikkuseks on ca 4,2 km, sellest ligikaudu pool on
uuendatud aastatel 2004-2007.a. Uuendamist vajavate veetorustike ligikaudne maht on 2,2
km.
Tabel 5-2 Olemasolevad Võiste aleviku veevõrgu välistorustike pikkused ja
materjalid
Toruarmatuuri diameeter (mm) Toruarmatuuri pikkus (m) Toruarmatuuri materjal
DN 110 1128 PE DN 80 1501 PE DN 50 165 PE DN 40 1380 PE DN 32 34 PE
OÜ Vesoka andmeil pumbati 2012. a aleviku ühisveevõrku 11 812 m3 tarbevett aastas,
millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 8 499 m3/aastas. Veekadu aleviku
ühisveevõrgust 2012.a oli 28% (väljapumbatud ja realiseeritud veekoguse vahe %).
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
50
Uulu ja Laadi külad – on ühisveevärgiga varustatud 50 eramut ja 9 korterelamut, so
kokku 328 inimest e 60% küla elanikkonnast. Lisaks on Uulu ühisveevärgiga ühendatud
Laadi külast ligikaudu 79 majapidamist 148 elanikuga.
Uulu veevõrku on aastatel 2009-2011 samuti oluliselt uuendatud, põhiprobleem on hetkel
peapuurkaevu – Õunaaia puurkaevu veekvaliteedi parendamisel ja tarbijatele
joogiveekvaliteedi tagamisel.
Omaette ühisveevõrgu süsteemi omab Laadi küla Pihla elamute piirkond, kus Pihla
elamute puurkaevu baasil on varustatud tsentraalse veega 57 inimest.
Külade ühisveevärgi veetorustike pikkuseks on 6 125 m.
Tabel 5-3 Olemasolevad Uulu ja Laadi veevõrgu välistorustike pikkused ja materjalid
Toruarmatuuri diameeter (mm) Toruarmatuuri pikkus (m) Toruarmatuuri materjal
DN 110 811 PE DN 63 755 PE DN 50 1595 PE DN 40 2410 PE DN 75 20 PE DN32 130 PE
OÜ Vesoka andmeil pumbati 2012.a Uulu küla ühisveevõrku 19 881 m3 tarbevett aastas,
millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 14 995 m3/aastas. Veekadu aleviku
ühisveevõrgust 2012. a oli 24,6% (väljapumbatud ja realiseeritud veekoguse vahe %).
Reiu küla – elanike arv on 501 inimest, nendest 48,1% e 241 inimest on kindlustatud küla
ühisveevärgiga.
Küla ühisveevärgi välistorustike pikkuseks on 2 843 m.
Tabel 5-4 Olemasolevad Reiu küla veevõrgu välistorustike pikkused ja materjalid
Toruarmatuuri diameeter (mm) Toruarmatuuri pikkus (m) Toruarmatuuri materjal
DN 110 459 PE DN 63 118 PE DN 50 1390 PE DN 40 303 PE DN 32 515 PE
OÜ Vesoka andmeil pumbati 2012. a Reiu küla (Tõllapulga ja Suksumetsa) ühisveevõrku
5 039 m3 tarbevett aastas, millest realiseeritud (tarbijaile edastatud) veekogus oli 4 647
m3/aastas. Veekadu küla ühisveevõrgust 2012.a oli 8% (väljapumbatud ja realiseeritud
veekoguse vahe %), nt 2007.a. oli see 32%.
Tahkuranna valla ühisveevärkide vanimad jaotusvõrgu torustikud on rajatud 30-40 aastat
tagasi ning nende ehitamisel on lähtutud omaaegsetest veenormidest. Projekteeritud
suurtele perspektiivvajadustele ja ehitatud kaootiliselt, on veejaotusvõrgud üle
dimensioneeritud, veevõrkudes on ülemäära suured veekaod. Viimase nelja aasta jooksul
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
51
on omavalitsus ja/või vee-ettevõtja ühisvee välisvõrke osaliselt uuendatud, tarbijad on
kindlustatud veemõõtjatega.
5.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS
Tahkuranna vallas on tiheasustatud piirkondades tuletõrjevee võtukohtadena olemas:
maa-alused tuletõrjevee reservuaarid:
- Võiste alevik – endise kalatsehhi hoovil külmhoone puurkaevu juures
mahutavusega 80 m³,
- Võiste alevik - lasteaia (Sadama 12) hoovis mahutavusega 200 m³,
- Võiste alevik – mänguplats (Allika 2) alal mahutavusega 100 m³,
- Võiste alevik – Võiste kaupluse (Riia mnt 9) juures mahutavusega 100 m³,
- Võiste alevik – OÜ Ordimer Trans territooriumil mahutavusega 100 m³,
- Uulu küla – koolimaja juures mahutavusega 50 m³,
- Uulu küla – kaupluse-söökla juures,
- Uulu küla – Uulu töökoja territooriumil (Uulu-Soometsa tee ääres) maa-alune
reservuaar,
- Laadi küla – MTÜ Ühendus maa-alune reservuaar,
- Laadi küla – OÜ Uulu Mõis maa-alune reservuaar,
- Reiu küla – AS Tarriks maa-alune reservuaar,
- Reiu küla – Kivialliku maa-alune reservuaar.
tuletõrjevee avatud reservuaarid:
- Võiste alevik – tiik koos veevõtukaevuga Tahkuranna Algkooli juures,
- Laadi küla – Pihla tee, Jõe tee, Õhtu tee elamute tulekustutusvesi Ura jõest
- Reiu tee suvilapiirkonnas tiigist veevõtukoht
- Reiu küla – Viira tee,
- Reiu küla – Kulla tee,
- Uulus töökoja ja bensiinijaama vahel asuv veevõtukoht,
- Tahkuranna küla – Mõisa tee.
tuletõrjevee hüdrandid:
- Uulu küla - Kultuuri- ja spordikeskuse juures tuletõrjehüdrant veevõtuks Ura
jõest.
Kuna tuletõrjeveevõtu maa-alused mahutid on aastaid olnu kasutuseta ning on puudunud
ka nende hooldamine, on tuletõrjeveevõtu kohtade olukord hinnanguliselt halb.
Vastavalt standardi EVS-812-6:2005 nõuetele paigaldatakse hüdrandid torustikele, mille
nimiläbimõõt on 100 mm (kahekorruselise hoonestuse korral erandina vähemalt 80 mm).
Kui piirkonnas olemasolevad ja rajatavad torustikud ja veehaarded ei suuda tagada vajaliku
vooluhulka, siis lahendatakse see lahtiste tuletõrjeveemahutite või veekogude baasil.
Tahkuranna vallas on küll uute eramurajoonide (Suksumetsa, Tõllapulga, Pihla, Siimu
elamuarenduste) veevõrkude rajamisel projekteeritud ja paigaldatud välisveevõrkudele
tuletõrjehüdrante, kuid suurem osa neist on kasutud. Nimelt ei taga veevõrgu toiteks oleva
puurkaevu tootlikus hüdrantidest vajaminevat veekogust.
Arvestades valla ühisveevõrguga asulate või asulaosade veevõrkude välistorustike väiksust
ning tarbijaskonnast tingituna väikseid tarbitavaid veekoguseid, ei ole otstarbekas
rajada/renoveerida veevõrke, tagamaks ka neist tuletõrjevee saamise. Tavaolukordades
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
52
suurte läbimõõtudega veevõrkude puhul tingituna joogivee vähesest tarbimisest jääb vesi
torustikkesse seisma ning joogivee kvaliteet halveneb.
Väikeasulate puhul on tuletõrje veevõtukohtadena aktsepteeritavad tuletõrjevee
reservuaarid, aga samuti asulate maastiku ilmestavad avatud veekogud (tiigid).
5.5 ÜHISKANALISATSIOON
Tahkuranna vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud asulateks Võiste alevik ning Uulu,
Laadi (sh. Pihla elamurajoon) ja Reiu külad (sealhulgas Reiu II). Valla piires olevat
ühiskanalisatsiooni teenust kasutab ca 568 inimest e 24,34% valla elanikest.
5.5.1 Ühiskanalisatsioonivõrk
Alljärgnevalt on kirjeldatud Tahkuranna vallas ühiskanalisatsiooniga asumite
kanalisatsioonitorustike seisukorda.
Võiste alevik – on ühiskanalisatsiooniga varustatud aiandi piirkonna korterelamud,
Tahkuranna Lasteaed-Algkooli lasteaia hoone ja OÜ Weissi olmehoone.
Kanalisatsioonitorustike pikkuseks on ca 500 m . Reoveepuhasti BIO-50 renoveeritud
2000.aastal. Aleviku ühiskanalisatsiooni vanem osa on halvas olukorras. Torustikud ja
kanalisatsiooni kontrollkaevud ei ole vettpidavad, mistõttu sademeterohkel ajal on
puhastisse suunatav reovee kogus kuni kaks korda suurem tavapärasest reovee kogusest.
Uulu ja Laadi külad –kanalisatsiooniga on Uulu külas ühendatud kaheksa korruselamut
(ca 200 elaniku), Uulu kool ning Kultuuri- ja Spordikeskus koos Vallavalitsuse ja söökla
ruumidega ning Laadi külas 43 majapidamist 78 inimesega. Tegelik majapidamiste arv,
kellel on olemas liitumisvõimalus, on vähemalt 80. Omaette kanalisatsioonisüsteem on
rajatud Laadi küla Pihla elamurajooni. Arenevas elamurajoonis kasutab tsentraalse
kanalisatsiooni teenuseid ca 57 inimest.
Küla kanalisatsioonitorustike kogupikkuseks on 3 500 m (sh Laadi külasse ulatuv
kanalisatsioonitorustik).
Reiu küla – ühiskanalisatsiooniga on kindlustatud 55 korteriga suurelamu ja Reiutee
elamurajoon ning uus arendatav Tõllapulga elurajoon. 2008.a rajati ühiskanalisatsioon
torustikud Pärnu linna Kalev pst-le, millega kindlustatakse Tahkuranna valla
territooriumile jäävate Kalevi pst kinnistuste ühinemine Pärnu linna ühiskanalisatsiooniga.
2011. aastal ehitati Reiu tee elamurajooni ühiskanalistasioonitrass, mille pikkus on 812 m
ja paigaldati 1 ülepumpla.
Külasse rajatud kanalisatsioonitorustike pikkuseks on 2705 m ning sellele lisandub ca 3,5
km pikkune survetorustik Reiu külast Tõllapulga piirkonnast Pärnu linna
ühiskanalisatsiooni, mis on halvas seisundis.
5.5.2 Reoveepumplad
Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooniga asulates on kokku üheka reovee ülepumplat.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
53
Tabel 5-5 Reovee ülepumplate detailne kirjeldus (s.h tehnilised andmed)
Obj.
tähis
Objekti nimi Kasutatava
pumba mark
Tootlikus
m3/d
Üldhinnang
HALDAJA – OÜ Vesoka RÜP-1
Võiste aleviku
ülepumpla ABS, 1,2 kW 10
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega
komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa
RÜP-2
Uulu küla ülepumpla ABS, 1,2 kW 22 Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa
RÜP-3 Laadi küla, Mäeotsa
ülepumpla
Grundfos SEV65.65.09.2.50.
B
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 1 reoveepump
RÜP-4
Laadi küla, Miku
ülepumpla
Grundfos
SEV65.65.09.2.50.B
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega
komplekspumpla, sees 1 reoveepump
RÜP-5 Laadi küla, Siimu
ülepumpla Grundfos
SEV65.65.09.2.50.B
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 1 reoveepump
RÜP-6
Laadi küla, Erika
ülepumpla
Grundfos
SEV65.65.09.2.50.B
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega
komplekspumpla, sees 1 reoveepump
RÜP-7
Reiu küla ülepumpla ZENIT DRP
550/2/65/AOGT-E 7,1
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 1 reoveepump
RÜP-8
Reiu (Töllapulga) ülepumpla
ABS, 1,2 kW Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa
RÜP-9 Reiu (Kulla)
ülepumpla ABS, 1,2 kW 1,6
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega
komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa
Reiu tee ülepumpla
WILO FA 08,43-120E+T13-2/9
HEX 2,4 kW
4,94 l/s
Paigaldatud tehases valmistatud plastkerega komplekspumpla, sees 2 reoveepumpa
5.5.3 Reoveepuhastid
Alljärgnevalt on esitatud Tahkuranna valla territooriumil paiknevate reoveepuhastite
tööparameetrid ja nende iseloomustus:
Tabel 5-6 Võiste alevik – suubla Liivi laht
Puhasti
valdaja/haldaja
OÜ Vesoka
Puhasti asukoht Võiste alevik
Puhasti tüüp BIO-50
Valmimisaasta 1979
Renoveerimisaasta 2000
Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aktiivmudapuhastist BIO-50, territooriumil paiknevast
puhuri-hoonest. BIO-50 põhinäitajad on: Q = 40 - 75 m3/d, reostuskoormus = 11,5 –
25,3 kg BHT5/d, 190 - 400 ie.
Ekspluatatsioonilised
andmed
Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 7,47m3/d (2012.a), 2013.a märts
(26.03.2013) võetud loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 66
mg/l, BHT7 osas 11mg/l, Nüld osas 24 mg/l ja Püld osas 2,5 mg/l, pH 7,39.
Reoveepuhasti on rajatud üle 30.a tagasi, on hooldatud ning renoveeritud aastal 2000. Samas ei vasta
reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI 2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 99 nõuetele:
1) reoveepuhasti territoorium on piirdega ümbritsemata,
2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi ei vasta üldfosfori osas vee-erikasutusloaga kehtestatud
puhtusastmele.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
54
Joonis 5-4 Võiste reoveepuhasti
Tabel 5-7 Uulu küla – suubla Ura jõgi
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Vesoka
Puhasti asukoht Uulu küla
Puhasti tüüp BIO25 + BIO-50
Valmimisaasta 1984
Renoveerimisaasta 2002
Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb aktiivmudapuhastist BIO-50 ja BIO 25, territooriumil paiknevast
õhukompressori-hoonest. BIO-50 põhinäitajad on: Q = 40 - 75 m3/d, reostuskoormus = 11,5 – 25,3 kg
BHT5/d, 190 - 400 ie. BIO-25 põhinäitajad on: vooluhulk Q= 15 - 35 m3/d ja reostuskoormus R= 5–11 kg
BHT 5 /d. Reovee järelpuhastuseks on biotiigid (2 x 1600 m2)
Ekspluatatsioonilised
andmed
Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 22,15m3/d (2012.a), 2013.a märtsis (26.03.2013) võetud
loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 31 mg/l, BHT7 osas 25 mg/l, Nüld osas 7,6
mg/l ja Püld osas 3,4 mg/l, pH 6,73.
Reoveepuhasti on rajatud ca 30.a tagasi, hooldatud. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI
2001,47,261) nõuetele ja VV määruse nr 99 nõuetele
1) reovee järelpuhastuse tiigid on piirdega ümbritsemata,
2) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi üldfosfori osas ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud puhtusastmele.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
55
Joonis 5-5 Uulu reoveepuhasti (pildilt on näha esiplaanil olevat BIO-25 ja tagapool
töötavat BIO-50)
Tabel 5-8 Laadi küla Pihla elamurajoon – suubla Ura jõgi
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Vesoka
Puhasti asukoht Pihla eramurajoon
Puhasti tüüp 2 x Ekol-6
Valmimisaasta 2004
Renoveerimisaasta
Põhiandmed Reoveepuhasti Ekol-6 põhinäitajad on: Q = 6,0 m3/d, reostuskoormus = 2,4 kg BHT5/d
Ekspluatatsioonilised
andmed
Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 3,03m3/d (2012.a), 2013.a veebruaris (21.02.2013)
võetud loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 18 mg/l, BHT7 osas 20 mg/l, Nüld
osas 61 mg/l ja Püld osas 6,3 mg/l, pH 7,2.
Reoveepuhasti on rajatud 2004 aastal. Samas ei vasta reoveepuhasti VV määruse nr 171 (RTI 2001,47,261)
nõuetele ja VV määruse nr 99 nõuetele
1) loodusesse suunatav puhastatud heitvesi üldfosfori osas ei vasta vee-erikasutusloaga kehtestatud
puhtusastmele.
Tabel 5-9 Reiu II küla – suubla pinnas
Puhasti valdaja/haldaja OÜ Vesoka
Puhasti asukoht Suksumetsa eramurajoon – Kulla tee
Puhasti tüüp Septik + reovee pinnase filterväljak
Valmimisaasta 2006
Renoveerimisaasta
Põhiandmed Reoveepuhasti koosneb septikust (mahutavus 15 m3 ja kahest filterväljakust. Puhastisüsteem ette
nähtud 24-30 inimese tekitatud reovee puhastamiseks.
Ekspluatatsioonilised
andmed
Tegelik ööpäeva keskmine reovee vooluhulk on 1,6m3/d (2012.a), 2013.a märtsis (26.03.2013) võetud
loodusesse juhitava heitvee proovi tulemus oli heljumi osas 3,5 mg/l, BHT7 osas 8,6 mg/l, Nüld osas
55mg/l ja Püld osas 0,74 mg/l, pH 6,42.
Tabel 5-10 Võiste alevik –Tahkuranna Algkool – suubla pinnas
Puhasti valdaja/haldaja Tahkuranna Algkool, Tahkuranna vald
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
56
Puhasti asukoht Algkoolist põhjapoole ca 100 m
Puhasti tüüp BIOCLERE KB10
Valmimisaasta
Renoveerimisaasta
Põhiandmed Reoveepuhasti Bioclere KB10 põhinäitajad on: Q = 2,0 m3/d, q (tunnis maksimaalselt) = 0,8 m
3/h,
reostuskoormus = 0,5 kg BHT7/d
Ekspluatatsioonilised
andmed
5.5.4 Sademeveekanalisatsioon
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates sademeveekanalisatsioon
puudub. Asulate kõvakattega aladele formeeruv sademevesi valgub reeglina haljasaladele
ning imbub sealt ka pinnasesse.
Käesoleva arendamise kava autoritele teadaolevalt on sademevee äravooluga probleeme
Võiste alevikus Sadama, Ringi, Savi ja Kivi tänavate vahelisel alal, kuhu maapinna
reljeefist tingituna sademeterohkel (lumesula, vihmaperioodid) ajal koguneb pinnavesi.
Sademevee äravool alalt on takistatud, kuna rannaäärse Võiste sadama (sh kalatöötlemise)
territooriumit on selle rajamise ajal tõstetud.
Eelpool mainitud ala ülevaatuse tulemusena võiks ala sademevee äravooluga seotud
probleemi lahenduseks välja pakkuda:
kaaluda tulevasel arendamisel e hoonestamisel (hetkel on tegemist hoonestamata või
hõredalt hoonestatud alaga) maa-ala täitmist täitepinnasega,
sademevee äravool lahendada tänavaäärsete kraavide rajamise ja/või regulaarse
puhastamisega Kraavidesse formeeruva sademevee efektiivse äravoolu tagamiseks
vajavad kraavid perioodilist puhastamist sinna kogunenud heljumist ja prahist.
Sademeveega seotud probleemide esinemisel väikeasulates on otstarbekas lahendustena
ette näha võimalikult lihtsaid ja rajamise suhtes mittekulukaid lahendusi, nagu näit
teeäärsed pinnavee kraavid ning kõvakattega aladele (va autode parkimiseks mõeldavad
asfaltplatsid) maapinnakallete andmine, soodustamaks sademevee valgumist haljasaladele.
Teadaolevalt vallas kavandatavate uute arendusprojektide puhul ei ole ette näha suurte
kõvakattega alade rajamist.
Kui siiski lähitulevikus kavandatakse ja/või arendatakse kinnistuid või piirkondi, kuhu
planeeritakse ka suuri kõvakattega alasid (eelkõige parkimisplatsid), mis eeldavad ka
sademevee kogumist ja ärajuhtimist, peaks tähelepanu pöörama järgnevatele põhimõtetele:
sademevee kanalisatsiooniga kogutava sademevee juhtimiseks loodusesse on vaja
taotleda vee-erikasutusluba,
kogutav sademevesi enne suunamist loodusesse vajadusel vajab puhastamist reoainetest
(eelkõige heljumist ja naftasaadustest), välistamaks suubla seisundi halvenemist
[―Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord‖ §7],
reoveepuhastite efektiivse ja nõuetele vastava puhastusastme tagamiseks tuleks igati
vältida kogutava sademevee juhtimist väikeasula ühiskanalisatsiooni.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
57
5.5.5 Reoveekogumisalad
Kehtiva ―Veeseaduse‖ kohaselt on reoveekogumisalade määramine omavalitsuse kohustus
ja seda tuleks teha üldplaneeringuga ning Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest
tulenevalt peab omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama
ka reoveekogumisalade kaarte.
Vastavalt ―Veeseadusele‖ on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke ja
majandustegevust reovee kogumiseks kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse või heitvee
juhtimiseks suublasse. Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks tagama reovee
kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee
juhtimiseks suublasse. Reovee kogumisel rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.2009
määrust nr 57 ―Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid,‖ mis kehtestati Veeseaduse
§ 24¹ lõike 1 alusel ning millega on kehtestatud reoveekogumisala määramise kriteeriumid
asulatele elanike arvuga üle 50 inimese. Määratava reoveekogumisala minimaalne suurus
on 5 ha. Nimetatud määrus sätestab selle, et reoveekogumisala määramisel tuleb lähtuda
põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse
kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust.
Määruse teises paragrahvis on toodud kriteeriumid, mille alusel tuleb reovee kogumisalad
moodustada põhjavee kaitstuse järgi, kui:
1) 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie),
2) karstialadel ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kus 1 ha kohta tekib orgaanilist
reostuskoormust rohkem kui 15 inimekvivalenti (ie),
3) karstialadel ja kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, tuleb
reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust
rohkem kui 10 inimekvivalenti (ie).
Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga
rohkem kui 50 inimest ning reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-
majandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks,
mis ei või ületada 50% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust.
Reoveekogumisala sotsiaal-majandusliku kriteeriumini tuleb vastavalt määrusele arvestada
leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille
kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusele
ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema
elukohajärgses maakonnas
Keskkonnaministeerium on otsustanud omavalitsusi toetada eeltoodud ülesannete täitmisel
ja aidata kaasa reoveekogumisalade määramisel. Selleks on aktsiaseltsiga Eesti Veevärk
Konsultatsioon sõlminud töövõtulepingu ―Reovee kogumisalade määramine‖.
KKM-ga kooskõlastatuna lihtsustades reovee kogumisalade kriteeriume, so arvestades
sisse vaid asulaid, kus reostuskoormus on rohkem kui 10 ie 1 ha kohta, on AS Eesti
Veevärk Konsultatsioon poolt reoveekogumisaladeks Tahkuranna vallas määratletud:
- Reiu küla reoveekogumisala,
- Uulu küla reoveekogumisala,
- Võiste aleviku reoveekogumisala,
- Tahkuranna küla reoveekogumisala.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
58
Vastavalt veeseaduse § 24¹ peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal
tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee
juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie või
olukorras, kus ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatuid kulutusi.
Reoveekogumisalal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee
lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ÜVK
arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Keskkonnaministri 2.07.2009.a. käskkirjaga nr 1080 on moodustatud alla 2000 ie
reostuskoormusega reoveekogumisalad. Pärnu maakonna Tahkuranna valla piires asuvad
järgmised reoveekogumisalad:
o Võiste aleviku reoveekogumisala suurusega 39 ha ja reostuskoormusega 400 ie =
10,26 ie/ha;
o Uulu küla reoveekogumisala suurusega 21 ha ja reostuskoormusega 410 ie = 19,52
ie/ha.
o Tahkuranna küla reoveekogumisala suurusega 12 ha ja reostuskoormusega 130 ie =
10,83 ie/ha;
o Reiu küla reoveekogumisala suurusega 13 ha ja reostuskoormusega 500 ie = 38,46
ie/ha.
Eelnevalt mainitud reoveekogumisalad on esitatud külade joonistel.
Joonis 5-6 Võiste aleviku reoveekogumisala RKA0670304
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
59
Joonis 5-7 Uulu küla reoveekogumisala RKA0670305
Joonis 5-8 Tahkuranna küla reoveekogumisala RKA0670306
Joonis 5-9 Reiu küla reoveekogumisala RKA0670303
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
60
Käesolevas ÜVKA-s anname soovitused lähiperspektiivis reoveekogumisalade
moodustamiseks ja kehtestamiseks Reiu II külas (vt lisa 2 plaanid-sleemid, joonis 3) –
pindalaga 5 ha ja perspektiivis elanike arvuga 100-150 inimest. Reiu II küla (Posti tee,
Suksumetsa piirkond) orgaaniline reostuskoormus ühe hektari kohta moodustab
perspektiivis kuni 30 inimekvivalenti, seega on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. märtsi
2009. a määruse nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid‖ § 2 lg 1 nõue
täidetud. Vastavalt käesoleva ÜVKA finantsanalüüsile on täidetud ka nimetatud Määruse §
3 kriteeriumid.
Kaugemas perspektiivis soovitame RVK moodustada ka Pihla elamurajoonile (elanike
arv täna 57-60, perspektiivis aga kuni 100 inimest) (vt lisa 2 plaanid-sleemid, joonis 6).
Kuna Pihla elamurajooni asustus on hõredam, siis jaotub 100 ie-d ligikaudu 15,7 hektarile
perspektiivsele RVK-le, mille alusel moodustab orgaaniline reostuskoormus ühe hektari
kohta perspektiivis vaid 6,4, seega ei ole tagatud ie-de arv vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.
märtsi 2009. a määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid‖ § 2, kuid
määruse § 4 alusel saab taotleda reoveekogumisala moodustamist ka §-s 2 sätestatud
reostuskoormusest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse
seisukohast ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatud. Vastava kirjaliku ettepaneku saab teha
Keskkonnaamet.
5.6 ÜHISVEEVÄRGI JA -
KANALISATSIOONIPROBLEEMID
Tahkuranna vallas on ühisveevärgiga ja –kanalisatsiooniga varustatud kolm asulat [Võiste
alevik, Uulu koos Laadiga (sh. Pihla elamurajoon) ja Reiu külad (sealhulgas Reiu II ehk
rahvasuus Suksumetsa)]. Alljärgnevalt on välja toodud ühisvee- ja
kanalisatsioonivarustusega seotud probleemistik.
Ühisveevärk:
ühisveevärgi puurkaevudest pumbatav põhjavesi on üldraua osas joogivee nõuetele
esitatud piirsisalduste piiril. Arvestades veevõrgu torustike üledimensioneeritust,
mistõttu vesi kohati torustikes seisab ja joogivee kvaliteet halveneb;
ühisveevarustuses kasutatav Siluri veekompleksi (S) põhajavesi ei vasta oma
kvaliteedilt joogiveele kehtestatud nõuetele;
veevõrkude enam kui 40 aastat tagasi rajatud torustikud on halvas olukorras
(amortiseerunud).
enam kui 40 a tagasi rajatud veetorustikud läbivad asulates kinnistuid, paiknedes
aiamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab veetorustike hooldamist
ja teeb keeruliseks nende remonttööd;
kõikides vanades suvilapiirkondades on siseteed väga kitsad, seetõttu on trasside
rajamine väga keeruline ja vee- ning kanalisatsioonitrasside ehitamine erineval ajal
sisuliselt võimatu;
Mitmetel olemasolevatel puurkaevudel puudub nõuetekohane sanitaarkaitseala ja
seda ei ole ka maa-ala puudusel võimalik tagada.
Ühiskanalisatsioon:
Kanalisatsioonitorustike ja –kaevude olukord on halb. Kanalisatsioontorustike
ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
61
reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb
kanaliseeritava vee kogus pinnase- ja sademevee arvel ning koormab ülemääraselt
reoveepuhastit;
kanalisatsioonitorustike halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest
vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti
ummistunud;
Uulu ja Võiste asulate reoveepuhastid on metallkorpusega BIO tüüpi
aktiivmudapuhastid. Tingituna puhastite metallkorpuste läbiroostetamise ohust
peab kaaluma BIO tüüpi reoveepuhastite väljavahetamist kaasaegsete
reoveepuhastite vastu;
Ühisveevõrgu ja –kanalisatsiooniga asulate keskusest eemalejääv hoonestus on
kindlustamata vee- ja kanalisatsioonivarustusega;
Osaliselt kuni 40 a tagasi rajatud kanalisatsioonitorustikud läbivad asulates
kinnistuid, paiknedes aiamaade ja/või elamute all. Selline paiknemine raskendab
torustike hooldamist ja teeb keeruliseks nende remonttööd;
kõikides vanades suvilapiirkondades on siseteed väga kitsad, seetõttu on trasside
rajamine väga keeruline ja vee- ning kanalisatsioonitrasside ehitamine erineval ajal
sisuliselt võimatu.
Samuti on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukohast oluline põhjavee võimaliku
reostusohu vähendamisega seotud probleemid. Nendeks on:
omaniketa ja vanade mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine valla
territooriumil;
6 TAHKURANNA VALLA ÜVK ARENDAMINE
6.1 ARENDAMISE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on Tahkuranna
valla tiheasustuspiirkondade varustamine kvaliteetse joogiveega ning reovee kogumine ja
selle puhastamine tasemeni, mis võimaldaks selle tervisele ohutu keskkonda juhtimise ega
põhjustaks negatiivseid keskkonnamõjusid.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende
jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava
teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale ning samal ajal peab teenuse
tariif olema tarbijale taskukohane.
ÜVK süsteemide dimensioneerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete
paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel
olevatest planeeringutest. ÜVK objektide tootlikkuse ja torustike läbimõõtude arvutamisel
on täiendavalt lähtutud Tahkuranna valla üldplaneeringust (AS Entec, kehtestatud 1998)
ning hetkel olemasolevast Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kavast aastateks 2009-2021 (AS Maves, 2008).
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt
vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. ÜVK arendamise
kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate erinevatest
arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise
prioriteetsusest.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
62
ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku
2013-2025.
Vastavalt ÜVK seadusele peab ÜVK arendamine toimuma selliselt, et ÜVK piirkondades
oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist
ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
6.2 ÜLEVAADE EELNEVALT VALMINUD
ARENDUSPROJEKTIDEST
Tahkuranna vallas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas varem väljatöötatud
arendusprojektideks on:
―Tahkuranna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava‖ AS Entec 2002.a,
―Tahkuranna valla keskasulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise
eelprojekt ja tasuvusuuringud‖ OÜ Projektkeskus, 2003.a,
―Tahkuranna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Muudatused
2007.a‖ Tahkuranna vald, 2007.a.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-
2021. AS Maves 2008
Tahkuranna valla külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja
rekonstrueerimise eelprojekt, EA Reng AS 2010
Tahkuranna valla Võiste aleviku ja Tahkuranna küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide
ehitamise ja rekonsrueerimise eelprojekt, Projektkeskus OÜ 2012
Vallas väljatöötatud vee- ja kanalisatsioonivarustuse arendusprojektide alusel on aastatel
2002 – 2012 ühisvee ja –kanalisatsiooni valdkonnas teostatud tööd:
Tabel 6-1 Aastatel 2002 – 2012 ühisvee ja –kanalisatsiooni valdkonnas teostatud tööd
Projekti nimetus Projektist saadav efekt
ja/või teostaja
Teosta-
mise aeg
Fond,
programm
1 Uulu ja Võiste BIO-50
renoveerimine
OÜ Halinga Energeetika 2001-2002
2 ÜVK arendamise kava AS Entec 2002
3 Tahkuranna valla keskasulate ühisveevärgi ja –kanalistasiooni
rekonstrueerimise ja
ehitusprojekti teostamine
Koostatud ÜVK eelprojektid, uuringud, hinnangulised
maksumused - OÜ
Projektkeskus; Võiste ja Uulu pumplate elektri ja automaatika
uuendamine ja Reiu reovee
ülepumpla võre - OÜ Halinga
Energeetika
2003 KIK keskkonna-
programm,
2003
4 Võiste ja Uulu reovee
ülepumplate rekonstrueerimine
Täielikult uute plastist
komplekspumplate
paigaldamine, OÜ Halinga Energeetika
2003
5 Reiu vana puurkaevu
tamponeerimine
NL ajal rajatud amortiseerunud
ja halva veekvaliteediga
puurkaev
2004
6 Reiu (Suksumetsa) puurkaevu, Suksumetsa eramurajooni 2004
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
63
pumbamaja, veetorustiku ehitus veevõrk, TÜ Puur, OÜ Vesoka, OÜ Halinga Energeetika
7 Võiste veetorustiku
rekonstrueerimine, rauaärastuse seadme
paigaldamine puurkaevu,
puurkaevude
rekonstrueerimine
Veevõrgu ringistamine,
nõuetele vastava veekvaliteedi tagamine, uut veetorustiku
paigaldati 1600 m. OÜ Halinga
Energeetika
2004-2005
8 Reiu (Tõllapulga) puurkaevu,
pumbamaja ehitus
TU Puur, AS Varje, OÜ
Halinga Energeetika
2004-2005
9 Võiste (Sadama tn) korrusmajade veetrassi osaline
rekonstrueerimine
Lekete vähendamine, OÜ Vesoka
2005
10 Kulla tee ülepumpla ja
filterväljaku ehitus
OÜ Hüdromel 2005-2006
11 Uulu veetorustiku
rekonstrueerimine ja uue
torustiku rajamine 2053 m
OÜ Kalnin 2005-2006 KIK
keskkonna-
programm,
2005
12 Ponimetsa eramurajooni
kanalisatsioonitrass ja ülepumpla
(ehitus)
OÜ Hüdromel 2006
13 Reiu (Tõllapulga) veevõrgu ja kanalisatsiooni ehitus
OÜ Hüdromel 2006
14 Võiste aleviku veetorustiku
rekonstrueerimine 2835 m ulatuses
Veevõrgu ringistamine,
nõuetele vastava veekvaliteedi tagamine, aleviku veetorustiku
rekonstrueerimine 2835 m
ulatus, OÜ Kalnin
2006-2007 KIK
keskkonna-programm,
2006
15 Reiu külas Nõmmetee veevõrgu ja kanalisatsiooni ehitus
OÜ Vändra MP 2007
16 Laadi külasse ühiskanalisatsiooni
rajamine, kanalisatsiooni ühendamine Uulu
ühiskanalisatsiooniga (Rooli 1 ja
2) OÜ Hüdromel
OÜ Hüdromel 2007 -
2008
17 Uulu keskasula veetorustiku
rekonstrueerimine
Uulu külasse veetorustiku
rajamine ja ühendamine
ühisveevärgiga (Rooli 1 ja 2)
OÜ Hüdromel
2007 -
2008
KIK
keskkonna-
programm
2006
18 Tahkuranna valla
ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise
kava aastateks 2009-2021
AS Maves 2008
19 Pärnu linna Kalevi pst vee- ja
kanalisatsioonitorustike ehitus
AS Pärnu Vesi 2008-2009
20 Uulu keskasula veetorustiku
rekonstrueerimine (III etapp) Puruküla suunal
Uulu-Puruküla veetorustiku
rajamine, OÜ Hüdromel
2009 KIK
keskkonna-programm,
maakondlik
2008
21 Joogiveetöötlusseadmete (rauafiltrisüsteemi) paigaldamine
AS Schöttli Keskkonnatehnika 2009 KIK keskkonna-
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
64
koos reoveesüsteemiga ksumetsa puurkaev-pumplale
programm, maakondlik
2008
22 Joogiveetöötlusseadmete – rauafiltrisüsteemi paigaldamine
koos reoveesüsteemiga Reiu
puurkaev-pumplale
OÜ Halinga Energeetika 2010 KIK keskkonna-
programm,
maakondlik
2009
23 Tahkuranna valla Võiste aleviku
Sadama tänava
kanalisatsioonitorustike ja reoveepumpla rajamine
Võiste aleviku Sadama tänava
kanalisatsioonitrassi rajamine ja
ühendamine reoveepumplaga, OÜ Hüdromel
2010 -2011 KIK
keskkonna-
programm, maakondlik
2010
24 Tahkuranna valla kahe küla
ühisveevärgi rekonstrueerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine
Projekt - Pärnu EKE Projekt
AS
Projekti ekspertiis - Ramboll
Eesti AS
Ehitus AS Viimsi Keevitus/
AS Terrat
Omanikujärelvalve - AS Pöyry
Entec
2010 -2011 KIK
keskkonna-programm
2010
6.3 VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI
ARENDUSETTEPANEKUD NING
ARENDUSETTEPANEKUTE ORIENTEERUVAD
MAKSUMUSED
Arendusettepanekutes on arvestatud olemasoleva olukorraga, täheldatud probleemidega
ning üldiste ÜVK arendamise põhimõtetega. Projektid hõlmavad Tahkuranna valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkondasid Reiu, Uulu-Laadi, Võiste, ning Tahkuranna
asulates, mis on sätestatud käesoleva arendamise kavaga.
Arendusprojektide teostamise ajalisel planeerimisel on arvestatud nende prioriteetsusega
ning teostamiseks vajalike vahendite olemasoluga või nende saamise võimalikkusega.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende
realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on arvestatud:
● Tarbimisprojektsioonidega – praeguse hetke ja tuleviku vee- ja
kanalisatsioonitarbijate arvust ning iseloomust;
● Tehniliste aspektidega – lähtutud ÜVK rajatiste hetkeseisundist ja edaspidistest
vajadustest;
● Keskkonnamõjudega – arvestatud, mis meetmed tagavad keskkonnaseisundi
säilimise ja/või paranemise;
● Majanduslike aspektidega – leitud arendatavate investeeringuprojektide prioriteedid
ning välja töötatud optimaalne investeeringute jaotumine nii vee- kui
kanalisatsioonirajatiste arendamiseks lühi- ja pikaajalises programmis.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
65
Peamiseks piiravaks asjaoluks on vajalike rahaliste omavahendite piiratus. Lisaks piiratud
omafinantseerimise võimele on projektide järjestamisel võetud arvesse alljärgnevad
prioriteedid:
Tabel 6-2 Projektide järjestamine prioriteetide alusel
Jrk. Prioriteet Nõuded Märkused 1 Puhas, tervislik ning
nõuetele vastav
joogivesi ühisveevärgis
EL joogiveedirektiiv
(80/778/EMÜ, 98/83/EÜ) ja
sotsiaalministri 31. juuli 2001.
a. määrusega nr 82 kehtestatud ―Joogivee
kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid‖
Joogivee kvaliteet ei vasta
nõuetele Uulu-Laadi külas,
lubatud norme ületatakse
valdavalt raua-,
ammooniumi-ioonide ja
väävelvesiniku osas.
2 Põhjavee kaitse
lekkivate
kanalisatsioonitorustike
mõjupiirkonnas
Asulareovee direktiiv
(91/271/EMÜ)
Oht põhjaveele lekkivate
kanalisatsioonitorude poolt
on esmajoones Võiste
alevikus ja Uulu-Laadi
ning Reiu külades.
3 Reoveepuhasti
hüdraulilise koormuse
vähendamine.
ÜVK-süsteemi
efektiivne majandamine
Majanduslik huvi ning riskide vähenda-
mine keskkonnareostusetekkimiseks.
Eesmärk vähendada sademe-, drenaaži- ja
infiltratsioonivee suurt osakaalu, mis
pumbatakse ühiskanalisatsiooni kaudu
Pärnu linna reoveepuhastisse
Vajalik amortiseerunud
kanalisatsioonivõrgu ja –
kaevude väljavahetamine
Uulu külas ning Võiste
alevikus
5 Puhta ja tervisliku ning
nõuetele vastava joogivee kindlustamine
kõikidele elanikele
Tsentraalse kanalisat-
siooni väljaehitamine,
mis kindlustaks reovee
loodusesse sattumise
minimiseerimise läbi
lekkivate reoveemahu-
tite või pahatahtliku
reovee loodusesse
juhtimise.
EL joogiveedirektiivi
(80/778/EMÜ, 98/83/EÜ). Asulareovee direktiiv (91/271/EMÜ).
Tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonisüs-
teemid peaksid olema välja ehitatud
hiljemalt 2010. aasta lõpuks.
6 Tuletõrjevee ning
veevõrgu tõrgeteta opereerimise
kindlustamine
Päästeameti nõuded Täidetud vaid osaliselt
olemasolevate mahutite ja looduslike veevõtukohtade
näol.
7 Nõuetele vastav reovee
puhastamine
Asulareovee direktiiv
(91/271/EMÜ)
Uulu, Pihla ja Võiste ja
biopuhasti rekonstrueeri-
mine. Reiu II Kulla tee uue
reoveepuhasti ehitamine.
Reiu keskuse piirkonna
reovesi suunatakse
puhastamiseks Pärnu
linna reoveepuhastisse.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengusuundadeks on:
- olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste renoveerimine. Selle
tulemusena oleks tagatud säästlik põhjavee ressursside kasutamine, paraneks
ühisveevõrgust tarbitava joogivee kvaliteet ja loodusesse juhitava heitvee puhtusaste
ning likvideeruks põhjavee ja pinnavee reostamine olmereoveega,
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
66
- ühisvee jaotusvõrkude ringistamine, mille tulemusena paraneb nii joogivee kui ka
teenuse osutamise kvaliteet,
- ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates vee- ja kanalisatsioonihaaratuse
laiendamine,
- reoveekogumisaladel formeeruva reovee kanaliseerimise ja puhastamise kindlustamine.
A. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine Veekadude vähendamise ja eelpool mainitud probleemidest tulenevalt on valla
ühisveevärgiga asulate arendamiseks vajalikud meetmed järgnevad: 1. Ühisveevärgi laiendamine
Mõningane osa ühisveevärgiga asulate elanikkonnast ei ole varustatud ühisveevõrguga,
reeglina on nendeks osadeks asulate servaaladel paiknevad majapidamised. Otstarbekas on
asulate servaaladel paiknevad majapidamised ühendada ühisveevärgiga. Samuti on
olemasolevad ühisvee jaotusvõrgud rajatud hargvõrkudena. Pakutava teenuse kvaliteedi
(veekvaliteedi) parandamise eesmärgil on otstarbeks vee jaotusvõrgud ringistada. Omal
ajal rajatud veetorustikud läbivad erakinnistuid, probleemiks on avariitööde teostamine
erakinnistutel paiknevate torustike puhul. Rajatavad ja renoveeritavad veetorustikud
peaksid paiknema transpordimaal.
VÕISTE ALEVIK – ühisvee jaotusvõrgustikuga on kindlustamata aleviku lõunaosas
paiknev eramutepiirkond. Samuti on otstarbekas aleviku ühisveevõrguga ühendada
Tahkuranna Algkool, külakeskus Tahku Tare ja Tahkuranna küla 8 lõunapoolset kinnistut.
Aleviku ühisveevärgi laiendamise ettepanekutena nähakse ette:
Tahkuranna Algkooli veevõrgu ühendamine aleviku veevõrguga. Veetorustik
pikkusega ca 500 m rajatakse paralleelselt Pärnu-Ikla mnt-ga Sadama tn-st kuni
Algkoolini (Vt lisa 2)
Külakeskuse Tahku Tare veevõrgu ühendamine aleviku veevõrguga. Veetorustik
pikkusega ca 600 m rajatakse paralleelselt Pärnu – Ikla mnt-ga Sadama tn-st mööda
Mäe tänavat kuni külakeskuseni.
Tahkuranna küla 8 lõunapoolse kinnistu ühendamine aleviku veevõrguga. Veetorustik
pikkusega ca 1500 m rajatakse Tahkuranna Algkooli veevõrgust paralleelselt Pärnu –
Ikla mnt-ga Linnuteeni ja sealt edasi Linnu, Ermiste, Jõe, Lülle-Juhani, Roo, Ületee,
Järve ja Agasilla kinnistuteni.
Veetorustik rajatakse mööda Allika tn-t aiandist kuni tänava põhjapoolseimate
majadeni, rajatava veetorustiku pikkus on ca 350 m,
Veetorustikud rajatakse aleviku lõunaosa tänavatele so Pikk tänava lõunaossa, Jaagu,
Vaariku, Maru Aava ja Liiva tänavatele, rajatava veetorustiku pikkus orienteeruv on 3
400 m.
Aleviku veevõrgu haaratuse laiendamisega vajab rajamist ca 6 350 m uut veetorustikku.
UULU-LAADI-LEPAKÜLA KÜLADE – ühisveevõrku laiendatakse eramutega
hoonestatud külade äärealadele, ühendades küla ühisveevärgiga ka Laadi ja Lepaküla
uusarenduse piirkonnad. Külade ühisveevärgi laiendamise ettepanekutena nähakse ette:
Veevõrgu haaratuse laiendamine Lepaküla suunas, eesmärgiga ühendada Tapamaja
puurkaevu veevõrk Uulu küla ühisveevõrguga. Veetorustik pikkusega ca 1600 m
rajatakse paralleelselt Uulu-Soometsa teega. Veevõrgu rajamisega kindlustatakse
teeäärde jäävate eramute ühinemise võimalus ühisveevõrguga,
Veevõrgu haaratuse laiendamine eesmärgiga ühendada Tammiku puurkaev küla
ühisveevõrguga. Rajatava torustiku pikkuseks on ca 375 m,
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
67
Veevõrgu haaratuse laiendamine eesmärgiga ühendada küla ühisveevõrk Männituka ja
Pihla elamurajooni veevõrguga. Rajatava torustiku pikkuseks on ca 2100 m,
Külade ühisveevõrgu laiendamisega rajatakse ca 4100 m ulatuses uusi veevõrgu torustikke.
REIU KÜLA – ühisveevõrgu laiendamise eesmärgil on kavas rajada uusi veevõrgu
torustikke ligikaudu 1100 m ulatuses Tõllapulga piirkonnas ühisveevõrgu ringistamiseks.
Küla ühisveevõrgu haaratuse laiendamise ettepanekuna nähakse ette:
Veetorustikega varustatakse Reiujõe ja Reiusilla suvilad, mida on hakatud ümber
ehitama püsielamuteks. Reiujõe piirkonda rajatavate veetorustike pikkuseks on ca 1100
m.
Lottemaa ühisveevärgi võimalik liitmine Reiu või Reiu II ühisveevürgiga.
TAHKURANNA KÜLA – tiheasustatud osa suvilaid on hakatud ümber ehitama
püsielamuteks ning piirkonda hakkab kujunema püsielanikkond. Suvilate rajamiseks
määratud kruntide väiksusest tingituna puudub võimalus püsielamute veevarustuse
rajamine individuaalpuurkaevude baasil. Piirkonnas on olemas puurkaev ja nn
ühisveevärk, kuid see ei kuulu vallale ega Vesoka OÜ-le. Seetõttu ei käsitleta antud ala
ÜVK arengut ka investeeringuprogrammidena. Ühisveevärki opereerivad kohalikud MTÜ-
d, kellele need ka kuuluvad. Pikemas perspektiivis on otstarbekas piirkonda kavandada ja
rajada ühisveevärk. Küla ühisveevärgi arendamise ettepanekuna nähakse ette:
Tahkuranna ja Tahkumere puurkaevude rekonstrueerimine.
Ühisveevärgi arendamiseks eesmärgil rajatakse veetorustikke ca 2200 m ulatuses.
Tahkuranna küla 8 lõunapoolse kinnistu ühendamine Võiste aleviku veevõrguga.
Veetorustik pikkusega ca 1 500 m rajatakse Tahkuranna Algkooli veevõrgust
paralleelselt Pärnu – Ikla mnt-ga Linnuteeni ja sealt edasi Linnu, Ermiste, Jõe, Lülle-
Juhani, Roo, Ületee, Järve ja Agasilla kinnistuteni (vt ka Võiste alevik).
Ühisveevärgi arendamiseks eesmärgil rajatakse veetorustikke ca 3 700 m ulatuses
2. Ühisveevärgi renoveerimine
Suur osa Tahkuranna valla ühisveevõrgu rajatistest on ehitatud kuni 40 aastat tagasi.
Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist, projekteerimisel ja rajamisel perspektiivvajadusi
silmas pidades, aga samuti vahepealsete investeeringute puudumist veevõrgu rajatiste
korrastamiseks, on puurkaev-pumplad ning veetorustikud suures osas amortiseerunud ja
vajavad renoveerimist.
VÕISTE ALEVIK – ühisvee jaotusvõrkudest ca 2200 m on rajatud enam kui 20 aastat
tagasi kasutades malm- ja plasttoru. Arvestades omaaegset materjali ja veetorustike
ehitamise kvaliteeti on ühisveevõrgu malm- ja plasttorustikud halvas olukorras – ülemäära
suur veekadu veetorustikest, veetorustike üledimensioneeritus.
Aleviku ühisvee jaotusvõrgu renoveerimise ettepanekud on:
Sadama ja Ringi tänavate veetorustiku rekonstrueerimine – renoveeritava lõigu pikkus
on 455 m,
Aiandi puurkaevust Mäe tänavani kulgeva torustiku likvideerimine ja uue veetorustiku
rajamine Allika tänavalt paralleelselt Sadama tänavaga Mäe tänavani. Rajatava
veetorustiku pikkuseks on ca 450 m,
Mäe tänava veetorustiku rekonstrueerimine – renoveeritava torustikulõigu pikkuseks
on ca 800 m
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
68
Aleviku amortiseerunud veevõrgu välistorustikke vahetatakse välja plastmaterjalist
torustike vastu 1700 m ulatuses.
Alevikus on vaja töökorda seada ka tuletõrje veevõtukohad. Esmajärjekorras on
otstarbekas renoveerida ja kasutusele võtta Sadama tn 12 (lasteaia), Allika tn 2 ja
Riia mnt 9 ja Käärdi tn (töökoja) tuletõrje veevõtu reservuaarid.
UULU KÜLA – Olemasolevad veetorud on suuremas osas renoveeritud.
renoveerimise ettepanekud on:
Veepuhastusseadme (rauaärastusfiltri) paigaldamine Õunaaia puurkaevule,
Külas on vaja töökorda seada ka tuletõrje veevõtukohad. Esmajärjekorras on vaja
renoveerida ja kasutusele võtta tiheasustatud piirkonnas paiknevad tuletõrje veevõtu kohad
või reservuaarid:
Veereservuaar Uulu Põhikooli juures,
Veereservuaar Uulu töökoja territooriumil,
Pinnavee veevõtukoht Ura jõest Kultuuri- ja spordikeskuse juures.
REIU KÜLA – olemasolevad veetorud on renoveeritud.
B. Ühisveevärgi laiendamise ja renoveerimise üldine metoodika
Ühisvee jaotusvõrkude renoveerimisel ja rajamisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu
armatuuri, s.o plasttorusid ja kuulkraaniga siibreid. Kuna olemasolevad jaotusvõrgu
torustikud on reeglina ülemäära suurte läbimõõtudega, on võimalik renoveerimisel
kasutada uue veetoru sissetõmbamise meetodit. Kindlasti peaks ühisveevõrgu süsteemide
või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekt, mille käigus veevõrgu
süsteem mõõdistatakse ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise lahendus
Uute veevõrkude rajamisele väikekülades peaks eelnema elanikkonna vajaduste
selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud.
Huvitatuse puudumise korral veevõrgu laiendustööd külades on ebaotstarbekad.
Uued ja renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest:
kas Upoten PEH, PELM, Uponyl PVC või mõne teise firma analoogsetest torudest.
Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul, PELM toru DN 25 3-5 m,
peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega
(kas kummisiibrid või maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega või
PA-VE siibrikaev PE plastist, malmluuk 40T, roostevabade kolmikute, nelikute ja
kummikiilsiibritega).
Ühisveevõrgu renoveerimise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide
korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga terve asula
ühisveevärgi süsteem.
C. Ühiskanalisatsiooni laiendamine ja renoveerimine
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
69
Tahkuranna valla ühiskanalisatsiooni rajatistega seotud olulisemad probleemid on:
a. kanalisatsioonivarustuse ja/või reovee kogumisrajatiste puudumine ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga asulate servaaladel ja/või piiritletud reoveekogumise aladel,
b. amortiseerunud (äravajunud ja ummistuvad, lekkivad) kanalisatsioonitorustikud.
1. Ühiskanalisatsiooni laiendamine
Kanalisatsioonivarustusega asulates on eramud või eramute grupid, milledel puudub
võimalus ühineda asula kanalisatsioonivõrguga. Neis eramutes formeeruv reovesi
kogutakse reeglina kogumiskaevudesse, millede veepidavus on aga kaheldav.
Alljärgnevalt esitatakse ettepanekud asulate ühiskanalisatsioonide laiendamiseks:
VÕISTE ALEVIK – ühiskanalisatsioon haaratust on otstarbekas laiendada ja arendada
eelkõige aleviku tiheasustatud keskosas. Aleviku kanalisatsioonisüsteemi haaratuse
laiendusena on kavas:
Rajada isevoolset kanalisatsioonivõrku läbimõõdus De160 kokku ligikaudu 4530
m;
Rajada isevoolset kanalisatsioonivõrku läbimõõdus De200 ligikaudu 170 m;
Rajada täiendavalt kolm uut kompaktreoveepumplat: Matsi, Savi ja Allika tn
piirkonda (vt lisa 2) ning
Rajada ligikaudu 1290 m kanalisatsiooni survetorustikku.
Töömahud on ligikaudu järgnevad:
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 430 m rajatakse Kivi tn-le,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 650 m rajatakse Käärdi tn-le,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 500 m rajatakse Savi ja Ranna tn-tele,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 600 m rajatakse Lepa tn-le,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 450 m rajatakse Pikk tn-le,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 500 m rajatakse Allika tn-le
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 650 m rajatakse Pinda tn-le,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 550 m rajatakse Matsi tn-le,
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 250 m rajatakse Kaare tn-le
kanalisatsioonitorustik pikkusega ca 120 m rajatakse Jaagu tn-le
Lisaks on vajalik rekonstrueerida (või pigem asendada) olemasolev reoveepuhasti BIO-50.
UULU ja LAADI KÜLA – ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus on vaja
kanalisatsiooniga kindlustada keskasula hoonestus [näit tööstusala piirkond, kauplus-
söökla], misjärel on otstarbekas laiendada kanalisatsioonihaaratust Laadi ja Lepaküla
suunas. Uulu ühiskanalisatsiooni laienduse ettepanekuteks on:
ühiskanalisatsiooni torustikega varustatakse Uulu tööstusala ja Õunaaia puurkaevu
lähiümbruse eramud. Kanalisatsioonihaaratuse laiendamise käigus rajatakse ca 1500 m
kanalisatsioonitorustikke,
ühiskanalisatsiooni torustikega varustatakse Uulu-Laadi tee ja küla reoveepuhasti vahel
paiknevad Ura jõe vasakkalda elamud (Puruküla suunal) ning Laadi tee 2 ja 4
kinnistud. Kanalisatsioonihaaratuse laiendamise käigus rajatakse ca 390 m
kanalisatsioonitorustikke.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
70
Nõmmiku II ja Kirsisalu planeeringute ala. Kanalisatsioonihaaratuse laiendamise
käigus rajatakse ca 500 m kanalisatsioonitorustikke ja kaks ülepumplat.
Küla ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise käigus on kavas rajada uusi torustikke ca
2390 m ulatuses ja kaks ülepumplat.
REIU KÜLA – ühiskanalisatsiooni laiendamise käigus vajab kanalisatsiooniga
kindlustamist endised suvilakooperatiivid Reiu jõe ja Reiusilla. Suvilateala varustamiseks
ühiskanalisatsiooniga rajatakse ca 1000 m ulatuses uusi torustikke. Ühiskanalisatsiooni
laiendamise ettepanekutena nähakse ette:
Reiu tee suvilatepiirkonna varustamine kanalisatsioonitorustikega. Rajatavate torustike
pikkuseks on ca 500 m,
Reiujõe suvilatepiirkonna varustamine kanalisatsioonitorustikega. Rajatavate torustike
pikkuseks on ca 620 m.
Suksumetsa elamupiirkonna ühiskanalisatsioonivõrgustiku rajamine. Ülepumpla ja
kanalisatsioonitorustku ca 1000 m rajamine.
Lottemaa ühiskanalisatsioonisüsteemide võimalik ühendamine Reiu
ühiskanalisatsiooniga, eesmärgiga juhtida reovesi Pärnu linnavõrku. Antud
survetorustiku pikkuseks ühinemaks Reiu-Pärnu magistraaliga kujuneb ligikaudu 2515
m.
Küla ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise käigus on kavas rajada uusi lokaalseid
torustikke ca 2000 m ulatuses ja 2 ülepumplat.
TAHKURANNA KÜLA – suvilatega asustatud piirkonnas on suvilaid hakatud ümber
ehitama püsielamuteks ning käsitletav osa külast on määratletud kui reoveekogumisala
(suurusega 12 ha ja reostuskoormusega 130 ie ehk 10,83 ie/ha. KKM määruse
―Reoveekogumise alade määramise kriteeriumid‖ alusel peab KOV põhjavee kaitseks
tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks
reoveepuhastisse ja heitvee juhtimiseks suublasse.
Tuginevalt eelnevale:
rajatakse küla tiheasustatud piirkonda kanalisatsioonitorustikud – rajatavate
torustike orienteeruv pikkus on 2100 m,
kanalisatsiooniga kogutava reovee puhastamiseks rajatakse reoveepuhasti (vt lk 11
ja 71).
Küla ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise käigus on kavas rajada uusi torustikke ca
2100 m ulatuses ja reoveepuhasti.
2. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine
Valla ühiskanalisatsiooni rajatised on ehitatud eelmise sajandi 70-ndatel aastatel. Tingituna
omaaegsest ehituskvaliteedist (torustiku ja kaevud mitte veetihedad, isevoolsete torustike
negatiivsed langud) on kanalisatsioonitorustikud suures osas amortiseerunud, mistõttu
vajavad renoveerimist.
VÕISTE ALEVIK – renoveerimist vajab kogu aleviku kanalisatsioonitorustik, mille
pikkus on 500 m.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
71
UULU KÜLA – renoveerimist vajab küla tiheasustatud keskosa kuni 40 aastat tagasi
ehitatud kanalisatsioonitorustik ca 2100 m ulatuses. Renoveerimise käigus renoveeritakse
Uulu reoveepumpla, Spordihoone reoveepumpla ja rajatakse Kooli reoveepumpla
REIU KÜLA – halvas seisukorras on Reiut Pärnu linnaga ühendav ca 3,5 km pikkune
kanalisatsiooni survetorustik, mis vajab renoveerimist.
Reiu II piirkonna reovee puhastamise ja ärajuhtimise kvaliteedi prandamiseks, on vajalik
Kulla biopuhasti rekonstrueerimine (uue puhasti rajamine selleks väljavalitud kohta mere
ääres).
D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine ja/või rajamine Võiste alevikus ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi puhastatakse reoveepuhastis BIO-
50, Uulu külas ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi puhastatakse reoveepuhastis BIO-
50+BIO-25. Reiu külas ühiskanalisatsiooni kogutav reovesi suunatakse Pärnu linna
ühiskanalisatsiooni, v.a küla läänepoolse osa uusarendused, millede reovesi puhastatakse
Kulla tee reoveepuhastis (septik+pinnasefilter).
Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette:
VÕISTE ALEVIK – reoveepuhasti BIO-50 asendamist uue kaasaegse reoveepuhasti vastu.
Aleviku reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:
vana aktiivmudapuhasti asendamine uue aktiivmudapuhastiga reoveepuhasti vastu. Uue
reoveepuhasti projektvõimsuseks oleks kuni 65 m3/d reostuskoormusega 39 kg
BHT7/d. Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks BIOCLERE tüüpi puhasti AS
Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt firmalt või eriprojekti järgi projekteeritud
väikepuhasti.
UULU KÜLA – reoveepuhasti BIO-50+BIO-25 asendamist uue kaasaegse reoveepuhasti
vastu. Küla reoveepuhastuse arenduse ettepanekuks on:
Uulu külla purgimissõlme rajamine;
vana aktiivmudapuhasti asendamine uue aktiivmudapuhastiga. Uue reoveepuhasti
projektvõimsuseks oleks kuni 65 m3/d reostuskoormusega 39 kg BHT7/d.
Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt
või analoog mõnelt teiselt firmalt või eriprojekti jätgi projekteeritud väikepuhasti.
TAHKURANNA KÜLA – küla suvilatepiirkonnas formeeruva ja tsentraalselt kogutava
reovee puhastamiseks rajatakse kaasaegne reoveepuhasti. Küla reoveepuhastuse arenduse
ettepanekuks on:
● rajatakse uus reoveepuhasti. Uue reoveepuhasti projektvõimsuseks oleks kuni 12 m3/d
reostuskoormusega 7,2 kg BHT7/d. Väljapakutavaks uueks reoveepuhastiks oleks
BIOCLERE tüüpi puhasti AS Fixtec´lt või analoog mõnelt teiselt firmalt.
Tahkuranna küla suvilatepiirkonna ja mereranna vaheline ala, kuhu sobiks paiknema
reoveepuhasti, on üleujutuse ohtlik piirkond. Sellest tuginevalt vajab reoveepuhasti alune
maapind täitmist
REIU II KÜLA
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
72
Et reovee puhastamine ja ärajuhtimine oleks efektiivsem ja intensiivsem (eriti elanike arvu
lisandudes), on Reiu II külas vajalik Kulla elamurajoonis oleva reoveepuhasti
rekonstrueerimine, asendades olemasoleva uue aktiivmudapuhastiga.
Alternatiivvariandiks tuleb kaaluda olemasoleva Reiu survetorustiku pikendamist kuni
Reiu II piirkonna elamurajoonini. Samas on Reiu II elanike arv väike ning seetõttu kuluka
torustiku pikendamine sinnani majanduslikult äärmiselt küsitav. Tänapäevased kompaktsed
annusreoveepuhastid on oluliselt odavamad.
Ühiskanalisatiooni rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika
Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja
otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa Uponal PVC, Uponal Ultra PVC, Wavin Ultra
PVC või analoogsetest mõne teise firma PVC torudest ning survekanalisatsioon Uponyl
PVC, Upoten PEH või mõne teise firma analoogsete omadustega torudest. Vaatluskaevud
on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (Uponor või analoogsed)
läbimõõdus DN 500 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T.
Reovee ülepumplate paigaldamise ja/või renoveerimise vajalikkuse korral on kavas
kasutada kahe pumbaga kompaktseid tehases valmistatud ja komplekteeritavaid plastist
või klaasplastist reoveepumplaid. Reoveepumplate paigaldamise vajaduse tingivad
maapinna reljeef, rajatavate torustike pikkused.
Kõigisse rajatavatesse ja rekonstrueeritavatesse reoveepumplatesse tuleb paigaldada kaks
kordamööda režiimil töötavat ja nivooanduritelt käivituvat pumpa.
Reoveepumplad tuleb varustada uute elektri- ja automaatikakilpidega, pumplatel peavad
olema kohapealsed on-line vooluhulgamõõturid, tasemenäidikud, regulaatorid ja
häireedastussüsteemid rikete ja häirete edastamiseks operaatori SMS-le.
Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetod). Meetodi valik sõltub
otseselt renoveeritava kanalisatsioonilõigu seisukorrast, mis tehakse kindlaks torustike TV-
vaatlusega. Arendamise kava autorid on seisukohal, et renoveerimisel peaks eelistama
võimalusel mittekaeve meetodit (s.o PEH materjalist torude sissetõmbamist vanadesse
torudesse või INSITUFORM meetodit nn. "sukameetodil"). Sellega välistatakse torustike
lahtikaevamisega seotud lisakulutusi, s.o kaeviste kindlustamine, asfaltkatte taastamine,
tänavate sulgemine liikluseks.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele ja laiendamisele, reoveepuhastite
rekonstrueerimisele ja/või rajamisele peavad eelnema arendatavate või renoveeritavate
piirkondade geodeetilised mõõdistused ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, millede
alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude
tehnilised lahendused.
6.3.1 Tahkuranna ÜVK arendusprojektide väljatöötamine ja
järjestamine aastateks 2013-2025
NB! Inevsteeringu- ja arendusprogrammide realiseerimise perioodide väljatöötamisel
oleme lähtunud Tahkuranna valla ja Vee-ettevõtte Vesoka OÜ reaalsetest
omafinantseeringu katteallikatest. Võiste, Reiu, Reiu II asumites ja Pihla elamurajoonis on
olemas töötavad veetöötlusseadmed, seevastu Uulu küla peamisel puurkaevul – Õunaaia
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
73
puurkaevul vajab veetöötlusseade väljaehitamist esimeses järjekorras. Võiste aleviku
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel lähtusime valla ja Vesoka OÜ
ettepabnekutest ja asjaolust, et reoveepuhasti rekonstrueerimine/asendamine ei ole
jätkusuutlik enne vajalike ühiskanalisatsioonivõrkude väljaehitamist ja tarbijatele
liitumisvõimaluste kindlustamist. Samal ajal on majanduslikult põhjendatum ehitada
ühisveevõrgu ja –kanalisatsioonitorustikud välja ühtsel perioodil.
Eelneva põhjal on Konsultant jaganud ÜVK investeeringuprojektid kolme etappi:
Lühiajaline programm: 2013-2015 Uulu küla Õunaaia puurkaevpumpla
rekonstrueerimine ja rauaeraldusseadmete paigaldamine; Uulu küla
ühiskanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja osaline laiendamine; Reiu
keskasula reovee peapumpla rekonstrueerimine; Reiu keskuse ja Pärnu
ühiskanalisatsiooni vahelise survetorustiku renoveerimine ligikaudu 3850 m
ulatuses.
Keskpikk programm: 2016-2020 Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine
(asendamine); Reiu küla Posti tee piirkonna (Reiu II, tuntud ka Suksumetsa
piirkonnana) kanalisatsioonivõrgu laiendamine; uue reoveepuhasti rajamine koos
vajaliku pumpla ja survetorustikuga; Pihla elamurajooni reoveepuhasti
rekonstrueerimine ja täiendava reoveepumpla rajamine
Pikaajaline programm: 2021-2025 Võiste aleviku veevõrgu rekonstrueerimine ja
laiendamine; Võiste kanalisatsioonivõrgu rekonstrueermine ja laiendamine koos
vajalike reoveepumplate väljaehitamisega; Võiste reoveepuhasti rekonstrueerimine
(asendamine).
Projektid on väljatöötatud järgnvalt (vt ka lisa 2 plaanid-skeemid):
Projekti realiseerimise perioodid on ära toodud tabelis: 5.3.
Projekt A: Õunaaia puurkavpumpla rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete rajamine.
Projekt B: Uulu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamie koos
reoveepumplate rekonstrueerimise ja ehitamisega.
Projekt C: Reiu küla keskasula reoveepumpa rekonstrueerimine ja Reiu ja Pärnu vahelise
survetorustiku rekonstrueerimine.
Projekt D: Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine.
Projekt E: Reiu II Posti tee elamupiirkonna kanalisastioonivõrgu väljaehitamine, uue
reoveepuhasti väljaehitamine Kulla teele koos reoveepumpla ja survetorustikuga või
ühendamine linna mineva survetorustikuga.
Projekt F: Pihla elamurajooni reoveepuhasti rekonstrueerimine ja reoveepumpla rajamine.
Projekt G: Võiste aleviku veevõrgu rajamine ja rekonstrueerimine:
Projekt H: Võiste aleviku ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine koos
reoveepumplate rajamise ja reoveepuhasti rekonstrueerimisega.
6.3.2 Investeeringuprojektide kirjeldused
6.3.2.1 Projekt A. Õunaaia puurkarvpumpla rekonstrueerimine ja
veetöötlusseadmete rajamine
Olemasolev Õunaaia puurkaevpumpla on renoveeritud, soojustatud ja kaetud väljastpoolt
profiilplekiga (sandvitš)(vt joonis 6-1).
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
74
Joonis 6-1 Õunaaia puurkaevpumpla välisilme
Joonis 6-2 Õunaaia puurkaevpumpla sisevaade (puurkaevu päis)
Hoone vajab sanitaarremonti seesmiselt ning lisaks veetöötlusseadmetele, õhukuivatit-
regulaatorit.
ÜVKA näeb ette veetöötlusseadmete paigaldamise olemasolevasse hoonesse.
Tabel 6-3 Õunaaia puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused (2011-2013)
Nr Näitaja Ühik Määrus Nr 82 ja Õunaaia
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
75
98/83/EC. puurkaevpumpla proovivõtukraan
1 Värvus kraadi 5,0
2 Hägusus NTU 0,3
3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4
4 Ammoonium mg/l 0,50 0,120
7 Kloriidid mg/l 250 57,0
8 Sulfaadid mg/l 250 7,4
9 Raud µg/l 200 160
10 Permanganaatne hapendumus
mg/l O2 5,0 2,4
13 Elektrijuhtivus μS cm-1
20˚C
2500 595
Väävelvesinik mg/l 0,21
Tarbijale
mittevastuvõetav
24 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100
ml
0 0
25 Echerichia Coli PMÜ/100
ml
0 0
26 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0
*Märkus: ülenormatiivne näitaja
Nagu tabelist nähtub, analüüsitavas joogivees otseselt ülenormatiivsed näitajad puuduvad.
Samas annavad põhjust rauaeraldusfiltrite paigaldamiseks järgmised näitajad ja asjaolud:
Üldraua sisaldus puurkaevust võrku antavas vees on normatiivi lähedal: 0,16 mg/l
(lubatud 0,2 mg/l), mis joogivees ei pruugi sellisena säilida. Tänapäeval
soovitatakse joogiveekvaliteedi tagamiseks pumplatest võrkuantavas vees üldraua
maksimaalseks sisalduseks 0,05 mg/l;
Vees esineb märgatavas koguses väävelvesinikku. Viimane näitaja ei ole otseselt
kvantitatiivselt joogivees normeeritud, kuid ei ole oma lõhna ja muude
organoleptiliste omaduste poolest joogivees kaugeltki soovitav nähtus;
Pumplast võrkuantavas vees on ka suhteliselt oluline orgaanilise aine kogus
mõõdetuna permanganaatse hapnikutarbe ehk oksüdeeritavusena. Viimased kaks
näitajat, lisaks ammooniumi sisaldus 0,12 mg/l annab tunnistust, et vees esineb
teatud orgaanilise aine mõju.
Samas aitab rauaeraldusfilter parandada veekvaliteeti lisaks üldrauale ka (intensiivsema
aeratsiooni) korral ammooniumi, väävelvesiniku ja ka argaanika osas. Selleks tuleb jätta
vee filtreerimiskiirus madalaks – vahemikku mitte rohkem 7-10 m/h (tavaolukorras 7 m/h,
tipptarbimise ja uhtumise ajal 10 (12) m/h).
VTJ töö peab tagama üldraua sisalduseks <50 µg/l (<0,05 mg/l).
Tipptunni veetarbimiskoormuse arvutame vastavalt EVS 847-3:2003.
Uulu (Laadi) küla elanike arv täna ehk aastal 2012 on 549 inimest. Ühisveevärgiteenusega
on koos Laadi külaga ühendatud neist 476 (samas ei ole põhjust eeldada, et antud
situatsioon enne veetöötlusjaama keskmist kasutusiga: 10 aastat, muutuks) ning keskmine
ööpäevane veetootmine kokku moodustab tänasel päeval ligikaudu 50 m3/d.
Veetöötlusseadmete dimensioneerimise juures tuleb aga arvestada vähemalt lühiajalise ja
keskpika programmi perioodiga ehk veetarbimise ja –toodanguga aastaks 2020.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
76
Aastaks 2020 oleme prognoosinud veetoodanguks (puurkaevust väljapumpamiseks) 53
m3/d vett, millest koguveetarbimine moodustab 45,1 m
3/d ning müümata veekogus (koos
omatarbeveega) 7,9 m3/d (15%).
Vastavalt Eesti standardile EVS 847-3:2003 arvutame välja maksimumpäeva ja tipptunni
tarbimise. Suurim ööpäevane veetarbimine leitakse valemist Qmaxd = Kmaxd * Qd = 1,3 * 53
= 68,9 m3/d, kus:
Kmaxd – ööpäevase tarbimise ebaühtluskoefitsient: 1,3;
Qd – aastakeskmine ööpäevane tarbimine.
Tipptunni veetarbimine sõltub asula või teeninduspiirkonna elanike arvust ja on enamasti
keskmisest tunnitarbimisest oluliselt suurem. Tipptunni tarbimise leiame valemist:
Qmaxh = Kmaxh * Qmaxd / 24, kus:
Kmaxh = Amax * Bmax;
Amax (vastavalt eelnevale eeldusele) = 1,3;
Bmax on aga sõltuvuses elanike arvust. Vastavalt Uulu teenindatavate elanike arvule 2020.
aastal: 476 elanikku, on nimetatud koefitsient Bmax= 2,5.
Seega on maksimum tunni veetarbimine:
Qmaxh= 1,3 * 2,5 * 53 / 24 = 7,2 m3/h.
Puurkaevpumpla süvaveepumba ja veetöötlusseadmete toodang peab seega moodustama
vähemalt 7,2-7,5 m3/h.
Filtrina on soovitav kasutada paarissurvefiltrit, mis tagab pesuvee rõhu ja koguse ühest
filtri osast teise ja välistab filtrile äärmiselt ebasoovitava vajaduse, pesta filtrit eelnevalt
töötlemata puurkaevuveega.
Eelaeratsiooniga raueraldussurvefiltrile lisanduvad:
1. Õhukuivati
Õhukuivati kondensvesi juhitakse ära pumplale ette nähtava põranda äravoolutrapiga, mis
ühendatakse uhtevee äravoolutoruga ja juhitakse olemasolevasse kanalisatsioonikaevu.
2. Muud seadmed ja armatuur
Kõik täiendavad sisetorustikud rajatakse plastikust, kas elekterkeevismuhvidega PE
torudest või samuti selleks otstarbeks loodud liimitavast PVC-U torustikest.
Kõik toruliited peavad paiknema selliselt, et lihtne oleks nende montaaž ja demontaaz, et
kergendada pumpade, imi- ja tarnetorude, siibrite, tagasilöögiklappide jne. väljavahetamist.
Veetöötlusseadmete paigaldamisega seotud tööd on lühidalt järgnevad:
Täisautomaatse paarissurvefiltri, Q = 7,5 m3/h paigaldamine, koos kvartsliiv
filtritäite ja uhtevee vaatlusmahuti paigaldamisega.
Kompressori paigaldamine.
Õhukuivati paigaldamine (lisaks olemasoevale elektriradiaatorile).
Uue elektri- ja automaatikabloki paigaldamine.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
77
Uhteveesüsteemi väljaehitamine koos 60 m torustiku rajamisega PVC de110,
kahekambriline septik ja imbväljak (septik ja imbväljak pumplahoonest
vähemalt 60 m kaugusel).
Konsultant on seisukohal, et kuigi teist alternatiivset lahendust – puurkaevpumpla
rekonstrueerimine kaheastmeliseks koos veereservuaari paigaldamise ja küla veevõrgu
ringistamisega, tuleb eelprojektlahenduses kaaluda ja läbiarvutada, ei saa me seda
praegusel juhul majanduslikult mõistlikuks ja jätkusuutlikuks lugeda. Küla on varustatud
tuletõrjehüdrantidega, mis kahe olemasoleva puurkaevu – Õunaaia ja Keskuse
puurkaevude koostöötamisel ka nõuetekohase rõhu ja veekoguse välja annavad.
Projekti kogumaksumus on ca 51 300 eurot (millele lisandub reserv) ning realiseerimine
on kavas aastatel 2013-2014.
6.3.2.2 Projekt B. Uulu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja
laiendamine
Lühiajalises programmis on tööde käigus kavas rekonstrueerida suurem osa isevoolsest
Uulu kanalisatsioonivõrgust järgmiste mahtudega:
De200 PVC SN8: 953 m;
De160 PVC SN8: 872 m.
Küla keskuses rajatakse 273 m ulatuses uut kanalisatsioonitorustikku De160 PVC.
Lühiajalises programmis kuuluvad rekonstrueerimisele ehk kompaktpumpla kõigi
seadmete väljavahetamisele: Spordihoone ja Uulu küla reoveepumplad. Uus reoveepumpla
ehitatakse kooli piirkonda.
Reoveepumplate puhul kasutada kahe pumbaga kompaktseid plastist või klaasplastist
reoveepumplaid. Olemasolevate pumplate korpused võib jätta võimalusel tänased.
Rajatavasse ja rekonstrueeritavasse reoveepumplatesse tuleb paigaldada kaks kordamööda
režiimil töötavat ja nivooanduritelt käivituvat pumpa.
Reoveepumplad tuleb varustada uute elektri- ja automaatikakilpidega, pumplatel peavad
olema kohapealsed on-line vooluhulgamõõturid, tasemenäidikud, regulaatorid ja
häireedastussüsteemid rikete ja häirete edastamiseks operaatori SMS-le
Projekti kogumaksumus on ligikaudu 453 694 eurot (millele lisandub reserv) ning
realiseerimine on kavas aastatel 2014-2015.
6.3.2.3 Projekt C Reiu küla reovee peapumpla rekonstrueerimine ja Reiu-
Pärnu kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine
Reovee ülepumpla rekonstrueerimisel kasutada plastist või klaasplastist tehases
valmistatud kompaktpumplat.
Reiu reovee peapumplasse tuleb paigaldada kaks kordamööda režiimil töötavat ja
nivooanduritelt käivituvat pumpa.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
78
Reoveepumpla tuleb varustada uue elektri- ja automaatikakilbiga, pumplale paigaldada
kohapealne on-line vooluhulgamõõtur, tasemenäidik, regulaatorid ja häireedastussüsteem
rikete ja häirete edastamiseks operaatori SMS-le.
Rekonstrueeritav survetorustik ehitada teise asukohta võrreldes olemasoleva torustikuga.
Täna töötav reovee survetorustik DN150 on halvas seisundis ja kulgeb piki Tallinn-Pärnu-
Ikla maanteed metsa sees (lisa 2).
Uus torustik ehitatakse ja viiakse Tallinn-Pärnu-Ikla maantee alt läbi Tõllapulga-Rae tee
asukohas (lisa 2 joonis 2) ning edasi rajatakse torustik piki olemasolevat kruusateed (Golfi
tee) kuni Pärnu linna Kalevi teeni. Nimetatud asukoht tagab oluliselt väiksema võimaliku
negatiivse keskkonnamõju, sest torustik tuuakse avaliku tee alla, kus on hoolduseks
oluliselt parem ja hõlpsam juurdepääs, samuti väheneb oht reostada otseselt metsaalust
looduskeskkonda, võrreldes tänase amortiseerunud torustiku ja selle asukohaga.
Torustikumaterjalina kasutada PE De160 torustikku (arvestades pikast vahemaast tingitud
rõhukadu) PN10.
Projekti kogumaksumus on ligikaudu 681 125 eurot (millele lisandub reserv) ning
realiseerimine on kavas aastatel 2015-2016.
Ülevaade kogu Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektide
investeeringuvajadustest on esitatud järgnevas tabelis.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
79
Tabel 6-4 Tahkuranna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniprojektide investeeringuvajadus aastatel 2013-2025 (eurot ilma käibemaksuta)
Jrk. nr.
Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus
Ühik- või kogumaksumus kokku 2013. a
hindades, eurot
Investeeringuprojektide maksumused ja realiseerimine,
eurot
Projekt
I etapp 2013 - 2015
II etapp 2016 - 2020
III etapp 2021 - 2025
I etapp 2013-2015
UULU KÜLA
1 A Õunaaia puurkavpumpla rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete rajamine
Olemasoleva pumplahoone seesmine renoveerimine (sanitaarremont) tk 1 4000,0 4000,0
Täisautomaatne metallkorpusega paarissurvefilter, koos filtritäitematerjali ja uhteveemahutiga, kompressori ja paigaldusega kmpl 1 21200,0 21200,0
Roostevabast terasest (mark AISI 304), PE PN16-torudest (elekterkeevismuhvidega) või PVC-U PN16 (liimühendustega) sisetorustikud, koos siibrite ja tagasilöögiklappidega tarne ja paigaldus kmpl 1 2000,0 2000,0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
80
Elektripaigaldise ehitamine koos uue elektrikilbi paigalduse ja alates elektrikilbist pumpla-veetöötlusseadme toiteks paigaldatava kaabelliiniga. kmpl 4000,0 4000,0
Õhukuivati paigaldamine ruumi niiskusrežiimi tagamiseks tk 900,0 900,0
Impulssväljundiga veearvestid koos andmete edastamise mooduliga tk 2 400,0 400,0
Uue süvaveepumba paigaldamine puurkaevu koos veetõstetoru ühenduskaabli, julgestustrossi ja seadmetega, Q = 7 m3/h, H = 50 m, P = 1,05 kW) 3800,0 3800,0
Õunaaia ja Keskuse pumpla omavaheliste automaatikaseadmete ja automaatkäivituse võimaluste loomine, koos käsitsi lülitamise võimlause, tameri jt seamdetega vajadusel mõlema pumpla eraldi ja kosstööks kmpl 1 15000,0 15000,0
Kokku 51300,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 10260,0
Kõik kokku 61560,0
2 B Uulu kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine
B1 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine PVC De160 sn8 m 872 155,0 135160,0
B1 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine PVC De200 sn8 m 953 163,0 155339,0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
81
B2 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu laiendamine PVC De160 sn8 m 273 155,0 42315,0
B3 Kompaktreoveepumplate rekonstrueerimine di1600 plastkaevudes tk 2 25000,0 50000,0
Kompaktreoveepumpla rajamine di1600 plastkaevus tk 1 25000,0 25000,0
B4
Kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine De160 PE PN6 m 178 160,0 28480,0
B5 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine de110 m 120 145,0 17400,0
Kokku 453694,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 90738,8
Kõik kokku 544432,8
Kõik kokku Uulu I etapp 605992,8
Reiu küla (keskasula)
1 C1 Reiu reovee peapumpla rekonstrueerimine tk 1 50000,0 50000,0
2 C2 Reiu-Pärnu kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine De160 PE PN10 m 3825 165 631125,0
Kokku 681125,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 136225,0
Kokku Reiu küla (keskasula) I etapp 817350,0
Kõik kokku Reiu küla (keskasula) 817350,0
Kõik kokku I etapp 1423342,8
II etapp 2016-2020
1 D Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
82
2 D1
Uulu reoveepuhasti rekonstrueerimine, uue annus- kompakt- või eriprojektiga väikepuhasti rajamine tootlikkusega 80 m
3/d kmpl 1 285000,0 285000,0
Kokku 285000,0 285000,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 57000,0 57000,0
Kokku Uulu küla II etapp 342000,0 342000,0
Reiu Posti tee elamupiirkond (Reiu II)
1 E1 Isevoolse kanalisatsioonivõrgu laiendamine PVC De160 sn8 m 655 155 101525,0
2 E2 Kompaktreoveepumpla rajamine di1600 plastkaevus tk 1 18000 18000,0
3 E3
Kompaktreoveepumpla rekonstrueerimine, ümberseadistamine peapumplaks koos automaatikaseadmete paigaldamisega tk 1 15000 15000,0
4 E4
Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine tänase puhasti juurest uue reoveepuhastini PE De110 PN6 m 415 145 60175,0
5 E5 Reiu II reoveepuhasti rajamine Kulla teele tootlikkusega 18-20 m
3/d tk 1 165000 165000,0
Kokku 359700,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 71940,0
Kokku Reiu Posti tee elamupiirkond (Reiu II) 431640,0
Kõik kokku Reiu Posti tee elamupiirkond (Reiu II) 431640,0
Pihla elamurajoon
1 F1 Pihla reoveepumpla rajamine tk 1 20000,0 20000,0
2 F2 Pihla reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 80000,0 80000,0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
83
Kokku 100000,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 20000,0
Kokku Pihla II etapp 120000,0
Kõik kokku Pihla küla II etapp 120000,0
Kõik kokku II etapp 893640,0
III etapp
Võiste alevik
G Võiste veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine
1 G1 Veevõrgu rekonstrueerimine De40 PE PN10 m 450 105,0 47250,0
2 Veevõrgu rekonstrueerimine De63 PE PN10 m 1362 115,0 156630,0
3 Veevõrgu rekonstrueerimine De75 PE PN10 m 743 120,0 89160,0
4 Veevõrgu rekonstrueerimine De90 PE PN10 m 330 130,0 42900,0
5 Veevõrgu rekonstrueerimine De110 PE PN10 m 276 140,0 38640,0
6 G2 Veevõrgu rajamine De40 PE PN10 m 215 105,0 22575,0
7 Veevõrgu rajamine De50 PE PN10 m 590 110,0 64900,0
8 Veevõrgu rajamine De63 PE PN10 m 2745 115,0 315675,0
Kokku, m, EUR 6711 777730,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 20% 155546,0
Kokku Võiste veevõrgu rekonstrueerimine ja rajamine 933276,0
1 H
Võiste kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja rajamine; reoveepumplad ja reoveepuhasti rekonstrueerimine
2 H1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) de160 Sn8 m 537 155,0 83235,0
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
84
3 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) de200 Sn8 m 250 163,0 40750,0
4 H2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) de160 Sn8 m 4530 155,0 702150,0
5 H3 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (survetorustik) de110 PE PN6 m 39 145,0 5655,0
6 H4 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (survetorustik) de63 PE PN6 m 168 115,0 19320,0
7 H5 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (survetorustik) de110 PE PN6 m 1122 145,0 162690,0
Kokku, m 6646
8 H6 Reoveepumplate rekonstrueerimine tk 1 25000,0 25000,0
H7 Reoveepumpla rajamine tk 3 25000,0 75000,0
9 H8 Reoveepuhasti rekonstrueerimine tootlikkusele 33-35 m3/d tk 1 200000,0 200000,0
Kokku 1313800,0
Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 25% 328450,0
Kokku Võiste ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine 1642250,0
Kokku Võiste ÜVK III etapp 2575526,0
Kogu investering Tahkuranna vald I + II + III 4892508,8
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
85
7 FINANTSANALÜÜS
7.1 METOODIKA
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:
o Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning
andmeid,
o Vesoka OÜ raamatupidamislikke andmeid,
o ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.
Tahkuranna ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:
o Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja
mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud.
o Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja
kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.
o Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes.
Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse
kulukuse taset leibkondade sissetulekust.
o Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust.
Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite
kasutamist.
Tahkuranna ÜVK finantsanalüüs hõlmab Uulu (sh. k a Laadi koos Pihla elurajooniga),
Võiste ja Reiu (sh. Tõllapulga ning Suksumetsa piirkonnad) küla.
Finantsanalüüsi baasiks on Vesoka OÜ 2012.a. majandusaasta ning 2013.a. 5 kuu
raamatupidamislikud andmed. 2013.a. 5 kuu andmete alusel on tuletatud prognoosis
täisaasta vastavad väärtused. Täiendavalt on finantsprognoosis arvestatud lisanduvate
tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega opereerimiskuludele.
7.2 PEAMISED EELDUSED
Ajahorisont
Tahkuranna ÜVKA on koostatud perioodi 2013 – 2025 kohta.
Makromajanduslikud eeldused
ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid
makromajanduslikke näitajaid:
o tarbijahinnaindeksi muut aastas,
o nominaalpalga kasvumäär aastas.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
86
Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2013.a. kevadisest
prognoosist (avaldatud 02.05.2013), periood 2000 – 2060.a.
Tabel 7-1 Makromajanduslikud näitajad
Indikaator / Näitaja 2013 2015 2020 2025
Tarbijahinnaindeks 3,4% 2,8% 2,7% 2,6%
Nominaalpalga
kasvumäär 6,0% 6,2% 6,3% 5,8% Allikas: Rahandusministeeriumi koduleht
“Saastaja maksab” printsiibi täitmine
Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud
peavad olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. St. tariifitulud peavad
olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud nii
rahalised kui mitterahalised (põhivara kulum) kulud.
Tariifide stsenaariumanalüüsid
Finantsprognoosis on tariifide prognoos koostatud 2 stsenaariumina:
I stsenaarium on koostatud selliselt, mille korral saavutatakse prognoosiperioodil
kõikide tegevuskulude sh. kulumi katmine.
II stsenaariumi korral on koostatud prognoos, mille korral on tagatud ka
omafinantseeringu tarbeks võetava võimaliku laenu laenuteenindamine. II
stsenaarium on pigem hüpoteetiline stsenaarium, millega testitakse veemajanduse
rahavooge omafinantseeringu tagamise ning jätkusuutlikkuse osas. Tõenäoliselt
tegelikkuses on omafinantseeringu saab olema kombinatsioon omavalitsuse ja vee-
ettevõtte poolsest panusest ning sealjuures võivad allikateks olla ka muud vahendid
kui laen.
Põhivarakulum
Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVK
arendamise kavas ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse
finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud arvutuste lihtsustamise
eesmärgil 40 aastat.
Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes
Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis jälgitud põhimõtet, et vee- ja
kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks
rahvusvaheliselt aktsepteeritud määra 4%.
Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud
Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007.a. Pärnumaa vastav näitaja.
Netosissetuleku 2007.a. väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008 -
2024.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid
Finantsprognoos on koostatud eraldi vee- ning kanalisatsiooniteenuse lõikes. Kummagi
teenuse puhul on jälgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh. nii
―saastaja maksab‖ printsiibi täitmist, mõistliku tulususe saavutamist, tariifide rakendamise
järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ning lisaks on II
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
87
stsenaariumis arvestatud ka laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,2
saavutamisega. Lähtuvalt nendest põhimõtetest on vastavalt vajadusele korrigeeritud
tariife.
I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal
prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised tegevuskulud
kaetud.
II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud täiendavalt
põhimõttega, et veemajandusest genereeritav rahavoog EBITDA oleks vähemalt
1,2 korda suurem kui vastava perioodi laenuteenindamine. Siinjuures laenuna on
käsitletud arendamise kavas kirjeldatud inevsteeringute 15% omaosalus.
Lisaks võetakse mõlema stsenaariumi korral arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse
kulukust leibkondade sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede
rakendamisel teenuse kulukus ei ületaks 4%.
7.2.1 Investeeringute finantseerimine
ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga
hõlmatud perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute
elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taodelda ka tagastamatut abi.
Käesolevas finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud
investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15%. Lähtutud on senisest väljakujunenud
keskkonnaprojektide rahastamise praktikast, mille puhul maksimaalseks abimääraks on
85%, näit. SA KIK poolt rahastatav keskkonnaprogramm.
Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on eeldatud laenuvahendite
kasutamist. Tõenäoliselt on tulevaste investeeringute omafinansteerimine kombinatsioon
omavalitsuse ja vee-ettevõtte vahenditest.
Käesolevas finantsprognoosis on koostatud rahavooprognoosid sellised, mille korral oleks
vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifidest võimalik teostada ka laenude teenindamist (nn.
tariifide II stsenaarium).
Laenude osas on arvestatud järgmiste tingimustega/eeldustega:
o Laenu kestus 20 aastat.
o Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata,
tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub peale põhiosa maksepuhkust
järgneva 18 aasta jooksul võrdsetes osades.
o Laenude intressimääraks on eelduslikult 5% ning intressikulu arvestatakse laenujäägilt.
Laenu kasutusse võtmine iga-aastaselt vastavalt investeeringute elluviimisele alljärgnevalt:
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
88
Tabel 7-2 Laenu kasutamine
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Intressimäär 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0%
Laenu kestus 20 2 aastat põhiosa puhkust, 18 aastat tagasimakset
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Laenud 21 350 96 076 96 076 26 809 26 809 26 809 26 809 26 809 77 266 77 266 77 266 77 266 77 266 0
Laen cum 21 350 117 426 213 501 240 311 267 120 293 929 320 738 347 547 424 813 502 079 579 345 656 611 733 877 733 877 Allikas: Konsultandi arvutused
Laenuteenindamise kattekordaja
Käesoleva ÜVK investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas
finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (näit. KIK).
Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st. laenu perioodilise
põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,2.
Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:
Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne
netorahavoog
perioodi laenuteenindamine
Käesoleva finantsprognoosi tariifide II stsenaarium on koostatud selliselt, et
prognoosiperioodi igal aastal oleks laenuteenindamise kattekordaja vähemalt 1,2.
Laenu kasutamine ning lanuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise
kava lisas.
7.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD
ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Vesoka OÜ poolt esitatud
raamatupidamislikke andmeid, sh. 2012.a. tegelikud kulud ning ettevõtte prognoos 2013.
aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides
toodud eeldusi ning lühi-, keskpika- ja pikajaalises investeeringuprogrammis määratletud
projektidest tulenevat mõju.
Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja
püsikuludeks.
Muutuvkulud
Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas
finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:
o veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu,
o kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu,
o keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu,
o Reiu küla (Tõllapulga piirkond) kanalisatsiooni vastuvõtu ning puhastamise
tasud AS-le Pärnu Vesi.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
89
Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile
suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate
kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt
torustike ning siibrikaevude veeleketest.
Elektrikulu
Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi:
o vee pumpamisega seonduv,
o reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.
Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2013.a. hindades asumite lõikes on järgmine:
Uulu 0,07 eur/m3,
Võiste 0,06 eur/m3,
Reiu 0,13 eur/m3.
Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2013.a. hindades asumite lõikes on:
Uulu 0,24 eur/m3,
Võiste 0,33 eur/m3,
Reiu 0,10 eur/m3.
Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi
muutusega ning kogukuluks perioodi prognoositav vee ja kanalisatsioonimaht korrutatuna
vastava kuluühikuga.
Keskkonnatasud
Veeressursitasu prognoosimisel on võetud aluseks Vabariigi Valitsuse 04.10.2012.a.
määrus nr. 83, millega on muudetud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2009. a määrust nr
171 ―Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist‖ ning
millega nähakse muuhulgas ette vee-erikasutusõiguse tasumäärad kuni 2015.k.a veevõtuks
põhjaveekihist.
Saastetasu leidmisel on aluseks võetud 2012.a. saastetasukulu arvutatuna
reoveekanalisatsiooni 1 m3. Saastetasu on vastavalt asumile järgmiselt:
Uulu 0,09 eur/m3,
Võiste 0,07 eur/m3,
Reiu 0,004 eur/m3.
Kuluühiku prognoosimisel on arvestatud 20% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a.
Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.
Tasu AS’le Pärnu Vesi reovee vastuvõtmise ja puhastamise eest
Finantsprognoosis on eeldatud, et Reiu küla Tõllapulga piirkonna reovesi võetakse vastu
ning puhastatakse AS Pärnu Vesi poolt Pärnu linnas senise kehtiva kanalisatsioonitariifi
alusel. Alates 2014.a. on vastavat tariifimäära korrigeeritud tarbijahinnaindeksi võrra.
Püsikulud
Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
90
o remondi-, hooldus- ja transpordikulud,
o analüüside kulu,
o üldhalduskulu (sh. tööjõukulu),
o muud kulud (kõikvõimalikud vee ja kanalisatsioonimajandusega seotud mud
kulud, mis ei ole kajastatud eelnevate kululiikide all)
o põhivarade kulum.
Remondi, hoolduse ja transpordikulud
2013.a. on ettevõte prognoosinud remondi ja hooldusega seonduvaid kulusid ca 3 tuh
eurot.
Remondi, hoolduse ja transpordikulud jagunevad veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse
vahel vastavalt tegelikele andmetele ning prognoosile.
Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Analüüside kulud
Analüüside kulud jagunevad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lõikes. Baasnumbrite
aluseks on 2012.a. tegelik kulu.
Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Üldhalduskulu
Üldhalduskulu koosneb mitmesugustest kuludest, sh. tööjõukulud, kantselei-, side-,
kommunaalteenuste jmt kuludest. Üldhalduskulude baasnumbriks on Vesoka OÜ 2012.a.
tegelik kulu.
Üldhalduskulu jaguneb veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse vahel.
Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.
Põhivarade kulum
Põhivarade kulumi osas on võetud arvesse põhivara soetamise maksumus omaosaluse
finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.
Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest:
Olemasoleva põhivara aastane kulum on asumite lõikes järgmine:
o Uulu – veevarustus 0 eur, kanalisatsioon ca 1 tuh eur,
o Võiste – veevarustus 0 eur, kanalisatsioon ca 0,6 tuh eur,
o Reiu – veevarustus ca 0,9 tuh eur, kanalisatsioon ca 0,1 tuh eur.
Lühiajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis
eeldades investeeringute valmidusastet järgmiselt:
2 013 2 014 2 015
10% 55% 100%
Keskpika investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi
järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust
järgnevalt:
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
91
2 016 2 017 2 018 2 019 2 020
20% 40% 60% 80% 100%
Pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi
järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust
järgnevalt:
2 021 2 022 2 023 2 024 2 025
20% 40% 60% 80% 100%
Tegevuskulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.
7.4 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD
ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse
osutamisest laekuv tulu.
Tulude prognoosimisel on arvesse võetud järgnevad näitajad:
o ÜVK piirkonna võimalike uute tarbijate prognoos,
o tarbitavate koguste ning tariifide prognoos.
Tarbijate prognoos
Varasemate projektidega on loodud võimalused uute tarbijate lisandumiseks. Vastavalt
vee-ettevõtja andmetele ei ole aga veel kõik majapidamised, kellele on liitumispunktid
väljaehitatud, ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemidega liitunud. Seetõttu on
finantsprognoosis eeldatud, et järgnevatel aastatel lisandub uusi tarbijaid.
Käesoleva ÜVK arendamise kavaga ettenähtud investeeringud loovad täiendavaid
liitumisvõimalusi eelkõige pikajalisse investeeringuprogrammi lülitatud projektide poolt.
Finantsprognoosis on veevarustuse liitujatega ning ühiktarbimisega arvestatud järgnevalt:
Tabel 7-3 Perspektiivsed liitumised, ühiktarbimine – veevarustus
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Veevarustus Ühik
Liitujad
kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Tarbijate arv - Uulu (sh. Uulu, Laadi, Pihlaka) arv 533 536 539 542 545 548 551 554 557 560 641 720 720
Uued l i i tuvad tarbi jad - Uulu arv 187 0 3 3 3 3 3 3 3 3 3 81 79 0
Uued l i i tujad kokku - Uulu arv 0 3 6 9 12 15 18 21 24 27 108 187 187
Tarbijate arv - Võiste arv 291 291 291 291 291 291 291 291 291 291 316 316 316
Uued l i i tuvad tarbi jad - Võis te arv 25 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 25 0 0
Uued l i i tujad kokku - Võis te arv 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 25 25 25
Tarbijate arv - Reiu (sh. Tõllapulga, Suksumetsa) arv 241 250 259 268 277 286 295 304 313 384 455 464 464
Uued l i i tuvad tarbi jad - Reiu arv 223 0 9 9 9 9 9 9 9 9 71 71 9 0
Uued l i i tujad kokku - Reiu arv 0 9 18 27 36 45 54 63 72 143 214 223 223
Eriveetarbimine - Uulu l/el/d 63 66 69 72 75 76 77 78 80 81 82 84 85
Eriveetarbimine - Võis te l/el/d 57 60 63 66 69 72 74 76 78 80 82 84 85
Eriveetarbimine - Reiu l/el/d 65 66 67 70 73 76 79 80 81 82 83 84 85
Lühiajaline Keskpikk Pikaajaline
Allikas: Konsultandi arvutused
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
92
Uute kanalisatsiooniteenuse tarbijate prognoos on toodud järgnevas tabelis.
Tabel 7-4 Perspektiivsed liitumised - kanalisatsioon
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13
Kanalisatsioon Ühik
Liitujad
kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Tarbijate arv - Uulu (sh. Uulu, Laadi, Pihlaka) arv 333 336 363 366 369 372 375 378 411 444 527 527 527
Uued l i i tuvad tarbi jad - Uulu arv 194 0 3 27 3 3 3 3 3 33 33 83 0 0
Uued l i i tujad kokku - Uulu arv 0 3 30 33 36 39 42 45 78 111 194 194 194
Tarbijate arv - Võiste arv 66 66 66 66 66 66 66 66 66 119 212 288 316
Uued l i i tuvad tarbi jad - Võis te arv 222 0 0 0 0 0 0 0 0 0 53 93 76 28
Uued l i i tujad kokku - Võis te arv 0 0 0 0 0 0 0 0 0 53 146 222 250
Tarbijate arv - Reiu (sh. Tõllapulga, Suksumetsa) arv 198 207 216 225 234 243 252 261 270 357 428 437 464
Uued l i i tuvad tarbi jad - Reiu arv 239 0 9 9 9 9 9 9 9 9 87 71 9 27
Uued l i i tujad kokku - Reiu arv 0 9 18 27 36 45 54 63 72 159 230 239 266
Eriveetarbimine - Uulu l/el/d 54 59 62 65 67 70 73 76 79 82 84 84 85
Eriveetarbimine - Võis te l/el/d 57 60 63 66 69 72 74 76 78 80 82 84 85
Eriveetarbimine - Reiu l/el/d 55 56 60 63 67 76 79 80 81 82 83 84 85
Lühiajaline Keskpikk Pikaajaline
Allikas: Konsultandi arvutused
Finantsprognoosis on asutuste/ettevõtete tarbimismahu prognoosis arvestatud käesoleva
arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldustest.
Tariifiprognoos
Peatükis ―Peamised eeldused‖ on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud
põhimõtted.
Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud
selliselt, et see tagaks:
1) tootmiskulude katmise;
2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise;
3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise;
4) põhjendatud tulukuse;
5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille
ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Tahkuranna vallas kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas järgmised tariifid (ilma
km-ta):
o Vesi 0,95 eur/m
3
o Kanalisatsioon 1,41 eur/m3.
Finantsprognoosis on veemajanduse tulud ning kulud erinevate teenuse osutamise kohtade
osas keskmistatud ning leitud on veele ning kanalisatsioonile eraldi tariifimäärad. Seega on
käesolevas analüüsis püütud prognoosida keskmist vee ning kanalisatsioonihinda
arvestades opereerimise kulusid kõikides asumistes ning vastavad tariifimäärad on
tuletatud lähtuvalt arendamise kavas kirjeldatud eeldustele.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
93
Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika
sätestamiseks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt üldine strateegiline
dokument. Seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt
indikatiivne, üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja – tulude
kohta ning sealjuures selle üldine paikapidavus sõltub sellest, kuivõrd prognoosi aluseks
olevad eeldused ning põhimõtted vastavad/erinevad tulevikus tegelikkusega võrreldes.
Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud
ning seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et oleks
tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus.
Oluline on märkida, et tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele ka
liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise kasv. Seega kui uusi tarbijaid ja/või
ühiktarbimine ei kasva määras, mis on eeldatud käesoleva finantsprognoosis, siis
tegevuskulude katmiseks tuleb oluliselt erinevaid (loe suuremaid) tariifimäärasid
rakendada. Mil määral sõltub konkreetselt millises mahus jääb uusi liitujaid või siis
tarbimise ühiktarbimise kasv väiksemaks prognoositust ning samuti mil määral erinevad
tulevased tegelikud tegevuskulud prognoositust.
Järgnevas tabelis on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsi kontekstis leitud
tariifide prognoos:
Tabel 7-5 Tariifide prognoos
Teenuste tariifid I STSENAARIUM 2013 2015 2020 2025
veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,95 0,95 0,95 0,95
kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,41 1,70 2,07 2,07
Koondtariif, km-ta 2,36 2,65 3,02 3,02
Teenuste tariifid, II STSENAARIUM
veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,95 1,00 1,15 1,18
kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,41 1,77 2,59 2,70
Koondtariif, km-ta 2,36 2,77 3,74 3,88 Allikas: Konsultandi arvutused
Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna
netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide
võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on
kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Pärnumaa kohta. Viimased ametlikud
andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007.a. andmeid
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 –
2013. Seega 2013.a. seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Pärnumaal
sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 368 eurot.
ÜVK arendamise kava prognoosiperioodil ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuste
kulu leibkonna sissetulekust on I stsenaariumi puhul maksimaalselt 1,5% ning II
stsenaariumi puhul 1,7%.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
94
Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade
sissetulekutest.
Tabel 7-6 Teenuse kulukuse määr
Teenuse kulukus 2013 2015 2020 2025
Sissetulek leibkonna liikme kohta
kuus, Pärnumaa 413 467 632 843
Koondtariif Elanikud sh. k.m. 2,83 3,38 3,85 3,85
Keskmine tarbitav kogus l/in/p 62 67 78 85
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu
leibkonnaliikme sissetuleku suhtes,
I STSENAARIUM 1,3% 1,4% 1,3% 1,1%
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu
leibkonnaliikme sissetuleku suhtes,
II STSENAARIUM 1,3% 1,4% 1,7% 1,4% Allikas: Konsultandi arvutused
Tegevustulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.
7.5 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE
ÜVK arendamise kavas on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava.
Kuna investeeringud on arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat
jooksvat tulemit mahukad, siis see tingib vajaduse taodelda finantseerimiseks abirahasid
ning võimaliku omafinantseerimise allikana kaaluda ka laenuvahendite kasutamist.
ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega
seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15 % ning ülejäänud
osa finantseeritakse tagastamatust abist.
Kuna konkreetsed rahastamistingimused sh. rakendatav abimäär sõltuvad siiski
konkreetsest meetmest / koostatavast rahastustaotlusest / rahastamisallikast, siis seetõttu
käesolevas arendamise kavas on vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimise
arvutamisel lähtutud senisest keskkonnaprojektide väljakujunenud rahastamise
proportsioonist, mille puhul maksimaalne abimäär on 85%.
Finantsanalüüsi kontekstis on eeldatud, et lühi- keskpika - ja pikaajalise
investeerimisprogrammi investeeringute elluviimine toimub tervikuna järgmiselt:
Tabel 7-7 Investeeringute elluviimine
Investeeringute elluviimine Kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Lühiajaline programm 2013-2015 100% 10% 45% 45%
Kumuleeruvalt LP 10% 55% 100%
Keskpikaajaline programm 2016-2020 100% 20% 20% 20% 20% 20%
Kumuleeruvalt KP 20% 40% 60% 80% 100%
Pikaajaline programm 2021 - 2025 100% 20% 20% 20% 20% 20%
Kumuleeruvalt PP 20% 40% 60% 80% 100%
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
95
Allikas: Konsultandi arvutused
Alljärgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused
ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.
Tabel 7-8 Investeeringud ja finantseerimine
Investeeringud 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Lühiajaline periood (2013-2015) 142 334 640 504 640 504
Kespikk periood (2016 - 2020) 178 728 178 728 178 728 178 728 178 728
Pikaajaline periood (2021-2025) 515 105 515 105 515 105 515 105 515 105
Investeeringud kokku: 142 334 640 504 640 504 178 728 178 728 178 728 178 728 178 728 515 105 515 105 515 105 515 105 515 105
Finantseerimise prognoos
Riiklik ja/või välisabi 120 984 544 429 544 429 151 919 151 919 151 919 151 919 151 919 437 839 437 839 437 839 437 839 437 839
Omafinantseering 21 350 96 076 96 076 26 809 26 809 26 809 26 809 26 809 77 266 77 266 77 266 77 266 77 266
Finantseerimine kokku: 142 334 640 504 640 504 178 728 178 728 178 728 178 728 178 728 515 105 515 105 515 105 515 105 515 105
Lühiajaline Keskpikk Pikaajaline
Allikas: Konsultandi arvutused
Omafinantseerimise allikana on arendamise kava finantsprognoosis testitud rahavooge
nähes ette kogu omafinantseerimise allikana laenu võtmist. Seejuures on tariifipoliitika
kujundamisel (II stsenaarium) lähtutud muuhulgas laenuteenindamise kattekordaja
minimaalse taseme 1,2 saavutamisest.
Alljärgnevas tabelis on näidatud laenuteenindamise kattekordaja väärtused
prognoosiperioodil II stsenaariumi korral.
Tabel 7-9 Laenuteenindamise kattekordaja II stsenaariumi korral
Laenuteenindamine 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Kulumieelne rahavoog 2 595 11 026 20 259 27 344 30 007 33 561 36 091 38 097 42 550 52 541 70 923 77 396 80 112
Laenuteenindamine (põhiosa + intressid) 3 469 9 466 17 546 23 628 25 787 27 871 30 551 32 486 36 870 41 180 48 077 54 761 61 229
Rahavoog peale laenuteenindamist -874 1 560 2 713 3 716 4 221 5 690 5 540 5 610 5 679 11 362 22 845 22 635 18 883
Laenuteenindamise kattekordaja (min. 1,2) 0,7 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,3 1,5 1,4 1,3 Allikas: Konsultandi arvutused
Arvestades kõiki finantsanalüüsis aluseks võetud põhimõtteid on II stsenaariumi korral
prognoosi igal aastal tagatud laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,2.
7.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka
arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb
väga paljudel eeldustel.
Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid
arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute
projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning
olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas
väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.
Tulude prognoosi koostamisel on arvesse võetud lisanduvaid tarbijaid ning samuti on
lähtutud seisukohast, et tänane suhteliselt madal ühiktarbimine mõnevõrra suureneb
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
96
prognoosiperioodi jooksul. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning
testitud on veemajanduse rahavooge 2 stsenaariumiga:
I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal
prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised tegevuskulud
kaetud.
II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud täiendavalt
põhimõttega, et veemajandusest genereeritav rahavoog EBITDA oleks vähemalt
1,2 korda suurem kui vastava perioodi laenuteenindamine. Siinjuures laenuna on
käsitletud arendamise kavas kirjeldatud inevsteeringute 15% omaosalus.
Lisaks võetakse mõlema stsenaariumi korral arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse
kulukust leibkondade sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede
rakendamisel teenuse kulukus ei ületaks 4%.
Finantsprognoosi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses.
Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest ning see põhineb
väga paljudel eeldustel. Tulude prognoosis on määrava tähtsusega lisaks tariifimääradele
ka liituvate uute tarbijate arvukus ning ühiktarbimise kasv. Seega kui uusi tarbijaid ja/või
ühiktarbimine ei kasva määras, mis on eeldatud käesoleva finantprognoosi koostamisel,
siis tegevuskulude katmiseks tuleb oluliselt erinevaid (loe suuremaid) tariifimäärasid
rakendada.
Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine
kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele
kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või
rahastajapoolsetele tingimustele.
Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on
näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise
kavas kirjeldatud eeldustel.
Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas.
Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2025
TMT Pro OÜ 2013
97
8 LISAD
1. Finantsanalüüsi lisad.
2. Tahkuranna valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava graafiline osa:
plaanid, skeemid.
Recommended