RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA volikogu/2. lisa 1.pdf• Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010. a „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise

RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA

-KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2018-2030

Tellija: Rakvere Linnavalitsus

Töö nr: 15-18

Projektijuht: Indrek Tamberg

Konsultant: Epp Uus

Tallinn 2018

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030

Lk 2 / 58

Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 5

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ........................................................... 6

2.1. ÕIGUSLIK BAAS ........................................................................................................................ 6

2.1.1. Riigisisesed õigusaktid ..................................................................................................... 6

2.1.2. Euroopa Liidu direktiivid .................................................................................................. 7

2.1.3. Omavalitsuse olulised õigusaktid ..................................................................................... 8

2.2. VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ........................................................................................... 8

2.3. RAKVERE LINNA ÜLDPLANEERING ........................................................................................... 9

2.4. RAKVERE LINNA ARENGUKAVA ............................................................................................... 9

2.5. OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISEL ..................................................................................................................................... 9

2.6. RAKVERE LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID .......................................................................... 10

2.7. PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD ............................................................................................. 10

2.8. VEE-ERIKASUTUSLOAD .......................................................................................................... 11

2.9. RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA ................................ 13

2.10. REOVEEKOGUMISALA ........................................................................................................ 13

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ............................................................................. 14

3.1. ELANIKKOND .......................................................................................................................... 14

3.2. TÖÖHÕIVE ............................................................................................................................. 14

3.3. ETTEVÕTLUS RAKVERE LINNAS .............................................................................................. 14

3.4. PERED JA SISSETULEK ............................................................................................................ 15

3.4.1. Leibkonnaliikme netosissetulek ..................................................................................... 15

3.4.2. Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs .......................................................................... 16

3.5. VEE-ETTEVÕTLUS ................................................................................................................... 16

3.5.1. Vee-ettevõtte majandustulemused vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel .......... 16

3.5.2. Teenuste tariifid ............................................................................................................. 17

3.5.3. Infrastruktuuri kuuluvus ................................................................................................ 17

4. KESKKONNASEISUND..................................................................................................................... 18

4.1. ÜLDIST ................................................................................................................................... 18

4.2. GEOLOOGILINE EHITUS ......................................................................................................... 18

4.3. PINNAVESI ............................................................................................................................. 18

4.4. PÕHJAVESI ............................................................................................................................. 18

4.5. KAITSTAVAD LOODUSKAITSEALAD JA -OBJEKTID RAKVERE LINNAS ..................................... 19

5. VEEVARUSTUS ............................................................................................................................... 20

5.1. PUURKAEVPUMPLAD ............................................................................................................ 20

5.2. VEETÖÖTLUS ......................................................................................................................... 22

5.3. II- ASTME PUMPLAD .............................................................................................................. 22


Lk 3 / 58

5.4. VEEKVALITEET ........................................................................................................................ 23

5.4.1. Puurkaevuvee kvaliteet ................................................................................................. 23

5.4.2. Joogiveekvaliteet ........................................................................................................... 24

5.5. VEEVÕRK ................................................................................................................................ 26

5.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS .................................................................................................... 26

5.7. VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS ........................................................................... 26

5.8. TEISED VEEVARUSTUSSÜSTEEMID ........................................................................................ 27

5.9. VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID ....................................................................................... 27

6. KANALISATSIOON .......................................................................................................................... 28

6.1. KANALISATSIOONIVÕRK ........................................................................................................ 28

6.2. REOVEEPUMPLAD ................................................................................................................. 28

6.3. PURGLA .................................................................................................................................. 29

6.4. REOVEEPUHASTI .................................................................................................................... 30

6.5. REOVEE VOOLUHULGAD, REOSTUSKOORMUSED JA HEITVEE NÄITAJAD ............................. 31

6.5.1. Reovee vooluhulgad ...................................................................................................... 31

6.5.2. Reostuskoormused ........................................................................................................ 32

6.5.3. Reoveepuhasti heitvee näitajad .................................................................................... 32

6.5.4. Reoveepuhasti tõhusus.................................................................................................. 32

6.6. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE.......................................... 33

6.7. TEISED KANALISATSIOONISÜSTEEMID .................................................................................. 33

6.8. KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID ................................................................................... 33

7. ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...................................................... 34

8. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID ..................................... 35

8.1. EESMÄRGID ........................................................................................................................... 35

8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ...................................................... 36

8.2.1. Ühisveevarustus ............................................................................................................. 36

8.2.2. Ühiskanalisatsioon ......................................................................................................... 36

8.2.3. Sademevee kanalisatsioon ............................................................................................. 36

8.2.4. Reoveepuhasti ............................................................................................................... 36

8.3. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LIIGITUS ................................................................................... 36

8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE ................................................................ 36

8.5. PROJEKT A: VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE/RAJAMINE .................................................. 37

8.5.1. Lühiajaline programm .................................................................................................... 37

8.5.2. Pikaajaline programm .................................................................................................... 38

8.6. PROJEKT B: KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE/RAJAMINE ........................... 39



8.7. PROJEKT B: REOVEEPUMPLA RAJAMINE ............................................................................... 42


Lk 4 / 58



8.8. PROJEKT C: SADEMEVEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE/RAJAMINE .................................... 43



8.9. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS .................................................... 46

9. FINANTSANALÜÜS ......................................................................................................................... 49

9.1. EESMÄRK ............................................................................................................................... 49

9.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ............................................................ 49

9.2.1. Finantsanalüüsi põhieeldused ....................................................................................... 49

9.2.2. Investeeringute allikad................................................................................................... 51

9.3. FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ........................................................................................... 54

Lisa 1 Joonis ........................................................................................................................................... 55

Lisa 2 Investeeringute loetelu ............................................................................................................... 56

Lisa 3 Liitumata kinnistute loetelu ........................................................................................................ 57

Lisa 4 Joogivee kontrolli kava aastateks 2017-2019 ............................................................................. 58


Lk 5 / 58

1. SISSEJUHATUS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) koostamise eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti.

Üheks olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse ulatuse, kvaliteedi ja ülesande: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise.

Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale. Samas omavalitsusel napib selleks rahalisi vahendeid ja riigipoolne tugi on väike.

Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objekte ja nendel objektidel tehtavaid tuleviku investeeringuid. Käesoleva töö lähtepunktideks on eelnev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava.

Arendamise kava koostamisel on arvestatud Rakvere Linnavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja Rakvere Vesi AS seisukohti ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel.

Käesoleva arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest, planeerimisdokumentidest, standarditest ning EL direktiividest. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele tuleb ÜVK arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral korrigeerida. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning linna majandustegevuses ja sotsiaalsfääris.

Käesolevas arendamise kavas sisalduvad investeeringud on jaotatud kahte perioodi:

• Lühiajalised investeeringud 2018-2021;

• Pikaajalised investeeringud 2022-2030.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse perioodi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Võimalikud peamised finantseerimisallikad on Rakvere Vesi AS ja Rakvere Linnavalitsuse vahendid ja võimalusel ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogrammi, Ühtekuuluvusfondi vahendid.

Käesolev Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030 koostati vastavalt OÜ Keskkonnalahendused ja Rakvere Linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingule.

Kontaktisik: Indrek Tamberg; tel.: 5109135; e-post: [email protected].


Lk 6 / 58

2. ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

2.1. ÕIGUSLIK BAAS

2.1.1. Riigisisesed õigusaktid

02.06.2003. a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999. a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994. aastal. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee ning teiste saastavate ainete juhtimine suublasse olenemata kogusest.

Keskkonnatasude seadus on vastu võetud 07.12.2005. aastal.

Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused ja käskkirjad:

• Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001. a „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest;

• Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003. a „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002. a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid;“

• Keskkonnaministri määrus nr 9, 27.01.2003. a „Põhjaveevaru hindamise kord“;

• Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2000. a „Põhjaveekomisjoni põhimäärus”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine;

• Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010. a „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja


Lk 7 / 58

puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“;

• Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996. a „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine“;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012. a „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001. a „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“;

• Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005. a „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;

• Keskkonnaministri 19.03.2009. aasta määrus nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“;

• Keskkonnaministri 09.10.2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“.

2.1.2. Euroopa Liidu direktiivid

• Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”;

• Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning silo ladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”;

• Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”;

• Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015;

• Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ;

• Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni;

• Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ;

• Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ.


Lk 8 / 58

2.1.3. Omavalitsuse olulised õigusaktid

Rakvere linnas reguleerivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtteid järgmised dokumendid:

• Riigikogu 10.02.1999, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus;

• Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 vastu võetud määrus nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri1“;

• Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 14; 26.06.2013)

• Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 13; 26.06.2013)

• Rakvere linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 14; 06.09.2017)

• Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2025. (Rakvere Linnavolikogu 21.05.2014. a määrus nr 10).

2.2. VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade veemajanduskavades.

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 07.01.2016. a protokollilise otsusega.

Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende üle vaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest.

Joonis 2.1. Eesti vesikondade kaart


Lk 9 / 58

2.3. RAKVERE LINNA ÜLDPLANEERING

Rakvere linna üldplaneering on koostatud 2009. aastal Urban Mark OÜ poolt ja kehtestati 17.02.2010. aastal Rakvere Linnavolikogu määrusega nr 6. Üldplaneeringu käigus koostati ka keskkonnamõju strateegiline hinnang. Üldplaneering on leitav http://w3.rakvere.ee/yldplaneering/.

Kokkuvõte üldplaneeringus veemajandust puudutavast osast

Üldplaneeringu veemajanduslikud ja looduskeskkonna eesmärgid on:

• kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit;

• parandada vee kvaliteeti;

• kasutada veevarusid säästlikult;

• võimaldada kõigile ühendatus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.4. RAKVERE LINNA ARENGUKAVA

Rakvere linna arengukava aastateks 2017-2030 on kinnitatud Rakvere Linnavolikogu poolt 06.09.2017. a määrusega nr 13.

Kokkuvõte veemajanduse osas: Rakvere linna ja selle lähiümbruse tarbeks kinnitatud põhjaveevaru 10 160 m3/ööp on piisav ning tagab elanike ning ettevõtete veevajaduse. Vee- ja kanalisatsioonitrasside tsentraalse süsteemiga liitumise võimalus on loodud ca 99,5% linna olemasolevatest majapidamistest. Edaspidi tuleb töötada selle nimel, et linna kodanikele ja ettevõtjatele tagada optimaalse hinna ja kvaliteediga toimiv veevärgiteenus, et ka need majapidamised, mis siiani kasutavad oma veetarbeks salvkaevusid ning kanalisatsiooniks kogumiskaeve, ühendataks tsentraalsesse võrku. Kindlasti jätkub trasside rekonstrueerimine, sademevee kogumise ala laiendamine ning veepuhastusseadmete rekonstrueerimine. Edasiste arenduste puhul tuleb leida vahendeid liitumiste rajamiseks ning seda vajadusel ka naaberomavalitsuste territooriumil. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengusuunad ja tegevuskavad on täpsemalt kirjeldatud valdkondlikus arengukavas „Rakvere linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2025“.

Eesmärgiks on digitaalse võrkude ühise andmebaasi loomine ja haldamine ja siduda see Maa-ameti andmebaasiga.

Visioon 2030 aastaks:

• Linn on täies ulatuses varustatud korralike vee- ja kanalisatsioonitrasside võrguga. Teenuse hind ja kvaliteet on tasakaalus. Tagatud on piisava ressursiga kvaliteetne, puhas vesi.

• Elanikele on tagatud puhas õhk ja vesi. Mürasaaste on viidud miinimumini.

• Linnaelanike hoiakud on säästvad, jäätmemajandus toimib optimaalselt ning valdav enamik tekkivatest jäätmetest suunatakse taaskasutusse.

• Biolagunevad jäätmed sorteeritakse klaasist, metallist, pakenditest, paberist, ohtlikest jäätmetest ja olmeprügist eraldi.

2.5. OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISEL

Rakvere linna reoveekogumisalal on kinnitatud vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Ettevõtte omanikeks on Rakvere linn (osalusega 76,32%) ja Rakvere vald (23,68%). AS Rakvere Vesi peamine tegevuspiirkond on Rakvere linn, teenust osutatakse ka Rakvere ja Vinni vallas.

http://w3.rakvere.ee/yldplaneering/


Lk 10 / 58

2.6. RAKVERE LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID

2008. a koostati rahastamis taotlus projektile „Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt“ Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise taotlus rahuldati 18.12.2008 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetuse taotlemise rahuldamise otsusega nr: 1- 25/19. 2010. a projekti täiendati, kuna 2008. a I taotlusvooru esitatud Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti hanked olid odavamad kui projekti eelarves ette nähtud ning järelejäänud toetussumma eest oli võimalik teha täiendatavaid töid. Antud juhul olid täiendavateks töödeks rajada Rakvere linna reoveepuhasti anaeroobne settekäitluskompleks ning survetorustiku rekonstrueerimine. Projekti muudatuse taotlus rahuldati SA KIK poolt 16.03.2011, otsusega nr 1-25/85.

Projektide eesmärgiks oli võimaldada Rakvere linnal, sh reoveekogumisalal, saavutada vastavus Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti.

Projekti käigus tuvastati peamised puudused seoses veemajanduse infrastruktuuriga Rakvere linnas, Sõmeru alevikus, Näpi alevikus ja Roodevälja külas. Puuduste lahendamiseks koostati investeeringuprogramm.

Projekti käigus rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning rajati torustikke piirkondades, kus vee- ja/või kanalisatsiooniühendus puudus. Koos vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisega ehitati välja ka sademevee kanalisatsioon lõikudes, kus see oli vastavalt linna sademevee kanalisatsiooni arengukavale ette nähtud. Kogu ehitatavat kanalisatsioonisüsteemi pole võimalik lahendada isevoolsena, mistõttu rajati kaks reoveepumplat. Reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine hõlmas eeltöötluse, bioloogilise töötluse ja reoveesette töötluse rekonstrueerimist. Lisaks koostati anaeroobse settekäitluskompleksile tööprojekt. Projekti käigus soetati AS-ile Rakvere Vesi ka torustike puhastusauto ja segaja reoveesette töötlemiseks.

Lisaks ühendati projekti käigus Näpi ja Sõmeru alevik Rakvere linna veevarustusega. Alates 2011. aastast juhitakse Näpi ja Sõmeru aleviku reoveed Rakvere reoveepuhastile. Roodevälja küla kanalisatsioonisüsteem ehitati välja ja ühendati Rakvere linna kollektorisse ning rekonstrueeriti Roodevälja pumplat ja reoveepuhastit ühendav kanalisatsiooni survetorustik.

Rakvere linnas teostatud investeeringute kogumaksumuseks kujunes ca 19,36 mln EUR ning projekt viidi ellu perioodil 2010-2015.

2.7. PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD

Põhjaveevarude uuring on teostatud aastatel 1996-1997: Rakvere linna ja ümbruse põhjaveevaru hinnang. Tellija oli Rakvere Linnavalitsus ja töö teostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Põhjaveevaru ümberhindamise aluseks Rakvere linnas ja selle ümbruses oli uurimistöö leping nr 40-166. Nimetatud geoloogilise töö registreerimise number on GL-96-15/1, põhjavee komisjoni protokolli number EPVK-09.

Varude ümberhindamine oli tingitud Rakvere ühisveevärgi rekonstrueerimise kavast, mis nägi ette uue Piira veehaarde, veetöötlusjaama ning veetorustike ehituse. Töö käigus inspekteeriti Rakvere linnas ja selle ümbruses tarbepuurkaeve, kontrolliti põhjavee kvaliteeti ja mõõdeti piesomeetrilisi tasemeid. Põhjaveevaru hinnati Ordoviitsium-Kambriumi veekihile ja Kambrium-Vendi veekompleksile nii Rakvere linnas kui ka linna veehaarde mõjupiirkonnas asuvatele tarbijatele aastani 2020. Arvutuslike hüdrogeoloogiliste parameetrite saamiseks kasutati nii põhjavee piesomeetrilise taseme vaatluste kui ka veetarbimise andmeid tarbimise algusest peale. Põhjaveevaru arvutamisel lähtuti tingimusest, et arvutusliku aja, 2020. a lõpuks ei alane põhjavee piesomeetriline tase üle lubatud alanduse, mis on määratud veekomplekside survelise režiimi säilitamisega. Piira veehaarde perspektiivseks toodanguks oli planeeritud 6000 m3/ööpäevas.


Lk 11 / 58

Keskkonnaministri 06.04.2006. a käskkirjaga nr 408 „Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ on kinnitatud Rakvere linna ja ümbruse põhjaveevaru T1 – kategoorias kasutusajaga kuni aastani 2020 allpooljärgnevas tabelis esitatud mahus. 17. märts 1997 kinnitati ka Rakvere ümbruse põhjaveevaru Keskkonnaministeeriumi määruse nr 33 järgi T1-kategoorias kasutusajaga kuni 2020. a lõpuni tabelis esitatud mahus.

Tabel 2.1. Keskkonnaministri 06.aprilli 2006.a. käskkirjaga nr 408 on Rakvere põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveevaru

Põhjavee- maardla

Põhjaveemaardla piirkond

Veekihi geoloogiline indeks

Põhjaveevaru m3/ööp

Varu kategooria ja otstarve

Kasutusaeg

Rakvere

Arkna veehaare O (Lasnamäe- Kunda)

1400 T1 joogivesi Kuni 2020

Arkna veehaare O-C 500 T1 joogivesi Kuni 2020

Arkna veehaare C-V 2000 T1 joogivesi Kuni 2020

Piira veehaare C-V 6000 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere Lihakombinaadi Arkna veehaare

O (Keila- Kukruse)

1000 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere Lihakombinaat

O-C 500 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere linn C-V 500 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere linn O-C 800 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere ümbrus O-C 1760 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere ümbrus C-V 1660 T1 joogivesi Kuni 2020 Allikas: Keskkonnaministeerium Märkused: T1 joogivaru- tagatud põhjaveevaru

2.8. VEE-ERIKASUTUSLOAD

Allolevas tabelis on toodud Rakvere linnas Keskkonnaameti Viru regiooni poolt väljastatud vee erikasutusload. Rakvere Vesi AS vee erikasutusloa piirkond on Rakvere linn ja Tõrremäe küla ning Rakvere vald. Lisaks allolevatele väljastatud lubadele on AS-le HKScan Estonia (endine AS Rakvere Lihakombinaat) väljastatud kompleksluba, mis ei ole keskkonnalubade infosüsteemist kättesaadav.

Tabel 2.2. Rakvere linna vee erikasutusload

Loa nr Loa omanik Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp L.VV/328140 AS Rakvere Vesi 01.01.2017 tähtajatu

L.VV/324080 AS Rakvere Haigla 02.12.2013 01.12.2018

L.VV/325346 AS Rakvere Soojus 20.09.2014 19.09.2019

L.VV/328009 OÜ Estonian Spirit 13.09.2016 31.12.2020 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem, 2018

Tabel 2.3. Lubatud veevõtt Rakvere linna puurkaevudest vastavalt vee erikasutuslubadele

Passi nr Katastri nr

Valdaja Veehaarde nimetus Lubatud veevõtt (m3)

Aastas Kvartalis

6777 10703 AS Rakvere Vesi Piira veehaare prk nr 2 253 676 63 419



6810 14162 AS Rakvere Vesi Piira veehaare prk nr 6 253676 63419

5427 2742 AS Rakvere Vesi Piira veehaare Päikese tn prk 144 176 36 044


Lk 12 / 58

Passi nr Katastri nr

Valdaja Veehaarde nimetus Lubatud veevõtt (m3)

Aastas Kvartalis

6519 9114 AS Rakvere Vesi Rakvere veehaare- Tõusu tn prk (reserv)

40 152 10 038

6775-K 10702 AS Rakvere Vesi Rakvere veehaare- Vahtra tn prk (reserv)

60 592 15 148

2800 3110 AS Rakvere Vesi Sõmeru prk nr 1 (reserv) 105 120 26 280

5888 2960 AS Rakvere Vesi Sõmeru prk nr 2 (reserv) 105 120 26 280

2263 2673 AS Rakvere Soojus Lembitu tn 7, keskkatlamaja 1 17 600 4400

2264 2674 AS Rakvere Soojus Lembitu tn 7, keskkatlamaja 2 2400 600

6695 10701 AS Rakvere Haigla Ordoviitsium-Kambrium prk 36 000 9000

K-35-94 19342 OÜ Estonian Spirit Kalda 3 prk 1 0 0

A-297-B 2672 OÜ Estonian Spirit Kalda 3 prk 2 35 750 140 000 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem, 2018

Tabel 2.4. Vee erikasutuslubadega määratud saasteainete suurimad lubatud sisaldused

Vee erikasutusluba

Väljalaskme nimetud/ Suubla nimetus

BHT7 (mgO/I)

Heljum (mg/I)

KHT (mgO/l)

Nafta-saadused

(mg/l)

Nüld

(mg/I) pH

Püld (mg/I)

AS Rakvere Vesi, sademevesi (L.VV/328140)

Kalevi tn sademevesi/ Ussimäe kraav

15 40 125 5 45 9 1


Karja tn sademevesi/ Soolikaoja

15 40 125 5 45 9 1


Karja tn sademevesi/ Soolikaoja

15 40 125 5 45 9 1


Mõisavälja sademevesi/ Tobia peakraav

15 40 125 5 45 9 1


Mäe tn sademevesi/ Soolikaoja

15 40 125 5 45 9 1

AS Rakvere Vesi, heitvesi (L.VV/328140)

Rakvere linna RVP/Soolikaoja

15 15 125 1 10 9 0,5


Soolikaoja kollektor/ Soolikaoja

15 40 125 5 45 9 1

Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem, 2018

AS-l Rakvere Vesi on vee erikasutusloaga hõlmatud Rakvere linna RVP väljalaskmele lisaks eelnevas tabelis toodud lubatud sisaldustele kehtestatud ka ühealuseliste ja kahealuseliste fenoolide lubatud sisaldused, vastavalt 0,1 mg/l ja 15 mg/l.


Lk 13 / 58

2.9. RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 on kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 21.05.2014. a määrusega nr 10.

Lühiajalises investeeringute programmis nähti ette liitumispunktide rajamist kinnistutele, kellel puuduvad nõuetekohased ühendused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; hoonestatud kinnistutele ÜVK teenuse tagamist uute tänavatorude väljaehitamisega; torustike rekonstrueerimist tänavatel samaaegselt linna arengukavas ette nähtud tänavate rekonstrueerimisega.

Vähemtähtsad projektid leidsid kajastamist pikaajalises programmis.

Tabel 2.5. Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025.

Nimetus Maksumus kokku, EUR

Lühiajaline 2014-2017, EUR

Pikaajaline 2018-2025, EUR

Rakvere linn 20 510 762 3 524 441 16 986 321

Allikas: Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025

2.10. REOVEEKOGUMISALA

Vastavalt Keskkonnaministri 02.07.2009. aasta käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ on Rakvere linnale kinnitatud reoveekogumisala, mis muudeti Keskkonnaministeeriumi 10.05.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/433. Käesoleva arengukava koostamisel on Rakvere reoveekogumisala (registrikoodiga RKA0590247) pidalaga 1120,2 ha ja reostuskoormusega 113 865 ie-d.

Reoveekogumisalasse kuulub lisaks Rakvere linnale veel Rakvere vallast: Aluvere, Papiaru, Roodevälja, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe ja Ussimäe küla ning Näpi ja Sõmeru alevik. Vinni vallast: Mäetaguse ja Piira küla. Reoveekogumisala piirid on toodud alljärgneval joonisel.

Allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus

Joonis 2.2. Rakvere reoveekogumisala


Lk 14 / 58

3. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1. ELANIKKOND

Rakvere linnas oli Statistikaameti andmetel 01.01.2017. aasta seisuga 15 526 elanikku. Rakvere elanikkonna arvukus on esitatud allolevas tabelis.

Tabel 3.1. Rakvere linna elanike arv Elanikke 2013 2014 2015 2016 2017 65+ 2928 2931 2984 3039 3091 15-64 10 273 10 078 9695 9817 9781 0-14 2370 2391 2409 2689 2654 Rahvaarv kokku 15 571 15 400 15 303 15 747 15 526 Allikas: Statistikaamet

Eelnevast tabelist on näha, et alates 2016. aastast on Rakvere linna elanike arv vähenenud. Vastavalt Statistikaameti rahvastiku prognoosile on 2030. aastal Rakvere linnas 13 003 elanikku. Seega rahvastiku arv väheneb ka tulevikus.

3.2. TÖÖHÕIVE

Töötuse määr on esitatud Statistikaameti andmetel maakonna tasemel, seega 2017. aasta töötuse määr Lääne-Virumaal oli 6,2%. Viimastel aastatel on maakonna töötuse määr olnud mõnevõrra kõrgem kui Eestis keskmiselt. Eestis tervikuna on töötuse määr olnud viimasel 3 aastal pigem langustrendis, olles 2017. aastal 5,8%- tasemel. Rakvere linnas on tööhõive mõistes olulisel kohal toiduaine- ja puidutööstus ning sellega seotud töökohad.

Alljärgnevas tabelis on esitatud viimase viie aasta andmed võrrelduna vastavate Eesti keskmiste näitajatega.

Tabel 3.2. Töötuse määr Lääne-Virumaal

2012 2013 2014 2015 2016 2017 Lääne-Virumaa 9,7 9,0 8,2 6,4 10,1 6,2 Kogu Eesti 10,0 8,6 7,4 6,2 6,8 5,8

Allikas: Eesti Statistikaamet

3.3. ETTEVÕTLUS RAKVERE LINNAS

Rakvere linna ettevõtluses ja majanduselus on olulisel kohal tööstus, tuntud on siinsed toiduainete-, puidutöötlemis- ja õmblustoodete tootjad, elektroonikatoodete valmistajad ning ehitusettevõtted. Traditsiooniliselt on hästi arenenud teeninduse ja kaubandusega tegelevad ettevõtted.

Tabel 3.3. Rakvere linna suuremad ettevõtted

Ettevõtte nimi Majandussektor Töötajate arv 2016. aastal

JELD-WEN EESTI AS Puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine

729

Aldar Eesti Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes 353

Rakvere Haigla Haiglaraviteenus 340

Eesti Teed Teede ja kiirteede ehitus 321

Aqva Hotels OÜ Hotellid 149

Pihlaka Leiva- ja saiatootmine 120

M.K.Reis-X Sõitjate muu maismaavedu 92

Dicro Eesti OÜ Elektronkomponentide tootmine 84


Lk 15 / 58

Ettevõtte nimi Majandussektor Töötajate arv 2016. aastal

Virumaa Metsatööstus Saematerjali tootmine 55

N-Kaubandus Rõivaste jaemüük 53

MasCara Coats Muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö 51

Raum Puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine

50

Henrietta Kodutekstiili tootmine 50

RAKISTE TEHAS Tõste- ja teisaldusseadmete tootmine 50

ELECTRO-HILL EESTI AS Elektronkomponentide tootmine 49

Eurotrend OÜ Kodutekstiili tootmine 45

Rakvere Metsamajand Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine 42

Arendus & Haldus Elektriinstallatsioon 41

PT Mikro Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara jaemüük 39

VMV HULGI Kaubavedu maanteel 38

RAVILTOS Metsavarumine 33

ALEKON HOLDING AS Masinate ja seadmete remont 32

Multi Marger Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad 32

LILIINA Kodutekstiili tootmine 30

VIRMA M.T. Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted

29

RAKVERE RLR Mehaaniline metallitöötlus 29

VIRUMAA KINNISVARAARENDUSE OÜ

Restoranid jm toitlustuskohad 28

Soledor OÜ Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine

27

Traus-RAK Restoranid jm toitlustuskohad 27

HAT- Auto Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük

25

STEBA Building Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 25

Tähemäe Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 25

LEVENTEK Muude ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük 25 Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Ettevõtlust soodustab linna asukoht riigisiseste ja rahvusvaheliste transporditeede läheduses (Rakverest lähtuv Pärnu maantee ja Rakvere linna lähikonda jääb Tallinn-Peterburi maantee ning Rakvere linna läbib Tallinn-Narva raudtee), samuti vaba maa olemasolu ettevõtluse arendamiseks. Lisaks muule on ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri küllaltki hea kvaliteet.

3.4. PERED JA SISSETULEK

3.4.1. Leibkonnaliikme netosissetulek

Leibkonnaks loetakse ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühma, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.

Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonna liikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Hetkel on leibkonnaliikme netosissetuleku viimased andmed kättesaadavad kuni 2016. aastani. Viimase viie aastaga on leibkonnaliikme netosissetulek Lääne-Virumaal tõusnud, alates 2012. aastast ca 33%.


Lk 16 / 58

Lääne-Virumaa leibkonnaliikme keskmine sissetulek on madalam kui Eestis keskmiselt. 2016. aastal moodustas Lääne-Virumaa leibkonna keskmine netosissetulek Eesti keskmisest ca 83%.

Tabel 3.4. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lääne-Virumaal

2012 2013 2014 2015 2016

Lääne-Virumaa 396,7 429,5 489,9 528,0 525,7

Eesti keskmine 476,1 510,9 555,7 585,6 633,0

Lääne-Virumaa näitaja osakaal Eesti keskmisest

83% 84% 88% 90% 83%

Allikas: Statistikaamet, tabel ST08

3.4.2. Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs

Allolev tabel näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Keskmiseks leibkonna suuruseks 2016. aastal Lääne-Virumaal oli 2,12 inimest (SA KIK tabel). Kujunevad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiri (4%) piiridesse. Neto sissetulek Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal Lääne-Viru maakonnas 525,7 €.

Tabel 3.5. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe Tariifide tase Ühik 2018 2019 2020 2021 2025 2030 Rakvere linn

Tarbija veehind €/m³ 1,44 1,46 1,48 1,49 1,67 2,04 Tarbija kanalisatsioonihind €/m³ 1,38 1,42 1,43 1,44 1,61 2,02 Leibkonnaliikme kulutus vee- ja kanalisatsiooni- teenustele

€/kuus 5,30 5,46 5,57 5,66 6,55 8,52

Teenuste kulu osakaal sissetulekust % 0,94 0,94 0,93 0,91 0,91 0,99

Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused, Hinnad on esitatud käibemaksuga

3.5. VEE-ETTEVÕTLUS

Rakvere linna reoveekogumisalal on kinnitatud vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Ettevõtte omanikeks on Rakvere linn (osalusega 76,32%) ja Rakvere vald (23,68%). AS Rakvere Vesi tegevuspiirkond on: Rakvere linnas, Rakvere valla Sõmeru, Näpi, Uhtna ja Lepna alevikus ning Roodevälja, Ubja, Ussimäe, Arkna, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe ja Veltsi külas ning Vinni valla Piira külas.

Põhiülesandeks on osutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust. Puhas vesi jõuab tarbijani 2001. aastal valminud veetöötlusjaamast ja kõik reoveed puhastatakse Tõrremäe külas asuvas reoveepuhastis. Vee-ettevõte annab tööd 13 inimesele.

3.5.1. Vee-ettevõtte majandustulemused vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel

Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused AS Rakvere Vesi teeninduspiirkonnas 2016. aastal ja 2017. aastal on esitatud allolevates tabelites. 2016. a oli 71% vee- ja 37% kanalisatsiooniteenustest müüdud elanikkonnale. Ettevõtete tarbimine moodustas vastavalt 29% ja 63%. 2017. a oli 69% vee- ja 36% kanalisatsiooniteenustest müüdud elanikkonnale. Ettevõtete tarbimine moodustas vastavalt 31% ja 64%.

Tabel 3.6. Müüdud vee kogused 2016 ja 2017

Tarbijagrupp Ühik 2016 2017

Elanikkond m3 462 652 443 325

Ettevõtted/asutused m3 189 662 195 186

Kokku m3 652 314 638 511 Allikas: AS Rakvere Vesi


Lk 17 / 58

Tabel 3.7. Müüdud kanalisatsioonikogused 2016 ja 2017

Tarbijagrupp Ühik 2016 2017

Elanikkond m3 459 345 442 180

Ettevõtted/asutused m3 765 760 772 188

Kokku m3 1 225 105 1 214 368 Allikas: AS Rakvere Vesi

3.5.2. Teenuste tariifid

Konkurentsiameti 03.11.2017 otsusega nr 9-3/2017-009 kehtestati alljärgnevad hinnad AS Rakvere Vesi teeninduspiirkonnas. Hinnad hakkasid kehtima 01.01.2018. aastal.

Tabel 3.8. Veeteenuse hinnad AS Rakvere Vesi teeninduspiirkonnas

Teenuse nimetus Hind käibemaksuta, EUR/m3 Hind käibemaksuga, EUR/m3

Tasu võetud vee eest 1,20 1,44

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I reostusgrupp

1,15 1,38

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II reostusgrupp

1,38 1,66

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III reostusgrupp

1,48 1,78

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest IV reostusgrupp

1,63 1,96

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest V reostusgrupp

1,82 2,18

Veeühenduse avamine ja sulgemine

13,50 €/tk 16,20 €/tk Allikas: AS Rakvere Vesi kodulehekülg

3.5.3. Infrastruktuuri kuuluvus

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, sealhulgas ÜF veemajandusprojekti raames ehitatud sademeveetorustikud ning endisesse Sõmeru valda ehitatud rajatised kuuluvad 100% AS-ile Rakvere Vesi. Rakvere linnale kuuluvad osaliselt sademevee torustikud kesklinna piirkonnas.


Lk 18 / 58

4. KESKKONNASEISUND

4.1. ÜLDIST

Rakvere linn paikneb Adavere-Pandivere nitraaditundlikul alal, tektooniliste rikete piirkonnas. Pindmised ja sügavamad põhjaveekihid ühendatud omavahel nii ordoviitsiumi karbonaatsete settekivimite karstitühemike, kui ka olemasolevate puuraukude ja mattunud ürgoru kaudu, mistõttu kandub ülemiste kihtide põhjavesi koos võimaliku reostusega läbi karstunud lubjakivi sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Rakvere linnas on täheldatud salvkaevudes nitraadireostust, endistel sõjaväeosade maadel naftaproduktide, fenoolide kui raskmetallide reostust.

4.2. GEOLOOGILINE EHITUS

Rakvere linn paikneb Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Orust lääne poole jääb järskude nõlvadega Vallimägi, mille suhteline kõrgus on 15 – 20 m. Aluspõhja kivimitest avaneb ürgoru põhjas Keila lademe mergliline lubjakivi, väljaspool orgu Rakvere lademe lubjakivi. Pinnakatte tüsedus ulatub Vallimäel 25 – 30 m, mujal on see enamasti 2 – 4 m.

Ürgorust lääne poole jääval lainjal moreentasandikul koosneb pinnakate paerähast ja saviliivmoreenist, mille peal lasuvad liivpinnased. Kultuurikihi paksus on suurim Pika tn piirkonnas, jäädes vahemikku 1,5 – 2,5 m.

Sõmeru aleviku, Näpi, Ussimäe ja Roodevälja piirkond on valdavalt laugja pinnavormiga, mida ilmestavad kagust loodesse voolavad Sõmeru jõgi ning Näpi oja. Piirkonna aluspõhja moodustab lõheline ja karstunud lubjakivi. Piirkonnas esineb alvareid ning alasid, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri. Kogu ala põhjavesi on geoloogilise ehituse tõttu määratletud kaitsmata põhjaveega alaks.

4.3. PINNAVESI

Rakvere linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava ja hiljem paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub läbi linna Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja C.R. Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest on Silla ja Jaama puiestee vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Fr. R. Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere linna heitvesi juhitakse reoveepuhastist Selja jõkke.

Tabel 4.1. Rakvere linna pinnaveekogud ning nende suublad

Registrikood Nimetus Valgala pindala,

km2

Pikkus, km

Suubla

Registrikood Nimetus Valgala pindala, km2

Pikkus, km

VEE1075300 Soolikaoja (Linnaoja)

122,1 7,5 VEE1074600 Seljajõgi 422,6 47,7

VEE1075400 Tobia peakraav

(Tobia oja) 31,8 6,8 VEE1075300 Soolikaoja 122,1 7,5

Allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus

4.4. PÕHJAVESI

Rakvere linnas on kasutuses Rakvere ja Piira veehaarded. Kasutatav põhjaveekiht on põhiliselt Kambrium-Vendi veekompleks, puurkaevus nr 9114 (Tõusu tn) on avatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks. Sõmeru aleviku puurkaevud kasutavad samuti Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavett.


Lk 19 / 58

Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) põhjaveekompleks on seotud Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu peeneteraliste oobulusdetriidiga liivakivide (paksus 3-8 m) ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu aleuroliitide ja peeneteraliste liivakividega (paksus 10-20 m). Vettsisaldavate kivimite üldpaksus on 21-27 m. Veekiht on surveline, piesomeetrilise tasemega 10-20 m maapinnast. Ülemiseks veepidemeks on Latorpi lademe savikad glaukoniitliivakivid, Volhovi lademe lubjakivid ja Varangu lademe savikad aleuroliidid ja bituminoossed argilliidid. Alumiseks veepidemeks on Lükati ja Lontova kihistute savid ja savikad aleuroliidid paksusega 70-86 m. Veekihi toitumine toimub filtratsiooniliselt läbi veepidemete ja tektooniliste rikete ülemiste veekihtide arvelt. Sessoonsed veetaseme kõikumised on praktiliselt analoogsed kõrgemallasuva Lasnamäe-Kunda veekihi veetaseme kõikumistega, aga siiski väiksemate amplituudidega (0,5-1,2 m). Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavett tarbitakse laialdaselt, kuid selle veekihi põhjaveevarud on Lääne-Virumaal küllalt piiratud.

Kambrium-Vendi (C-V) põhjaveekompleks asub liivakivides 190-260 m sügavusel. Kotlini kihistu savid (paksus 27 m) jagavad nimetatud veekompleksi ülemiseks (Voronka) ja alumiseks (Gdovi) veekihtideks. Ülaltpoolt on veekompleks hästi kaitstud 70-90 m paksuste savikihtidega. Rakvere linna ühisveevarustus põhineb peamiselt Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjaveel. Vesi on surveline, piesomeetrilise tasemega 3-25 m merepinnast madalamal.

Pandivere kõrgustik on esmane Rakvere linna põhjavee toitumusala, kus sademevesi imbub läbi lõhelise karstunud lubjakivi maapinna lähedasse põhjavette. Koos kiiresti infiltreeruva põhjaveega pääseb sinna ka reostus maapinnalt, muutes vee kohati täiesti kasutuskõlbmatuks. Infiltratsioon on siin keskmiselt 4,1 l/s km2.

4.5. KAITSTAVAD LOODUSKAITSEALAD JA -OBJEKTID RAKVERE LINNAS

Rakvere linna ega selle vahetus läheduses Natura 2000 alasid ei paikne. Rakvere linn paikneb täies ulatuses Pandivere nitraaditundlikul alal. Muud looduskaitseobjektid on esitatud nimekirjana alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.2. Rakvere linnas paiknevad kaitstavad loodusobjektid Nimetus Kood Tüüp Rakvere Rahvapark ehk Rakvere mõisa park KLO1200166 Kaitsealune park Rakvere tammiku maastikukaitseala KLO1000102 Maastikukaitseala Harilik kopsusamblik KLO9700249 Kaitsealuse liigi leiukoht Tammepässik KLO9600268 Kaitsealuse liigi leiukoht Veelendlane KLO9113006 Kaitsealuse liigi leiukoht Harilik kopsusamblik KLO9700250 Kaitsealuse liigi leiukoht Tiigilendlane KLO9112990 Kaitsealuse liigi leiukoht Põhja-nahkhiir KLO9112982 Kaitsealuse liigi leiukoht Vööthuul-sõrmkäpp KLO9322458 Kaitsealuse liigi leiukoht Kahkjaspunane sõrmkäpp KLO9319858 Kaitsealuse liigi leiukoht Pruunikas pesajuur KLO9318452 Kaitsealuse liigi leiukoht Varjuluste KLO9318451 Kaitsealuse liigi leiukoht Põhja-nahkhiir KLO9112984 Kaitsealuse liigi leiukoht Põhja-nahkhiir KLO9112983 Kaitsealuse liigi leiukoht Veelendlane KLO9113005 Kaitsealuse liigi leiukoht Suurkõrv KLO9113031 Kaitsealuse liigi leiukoht Põhja-nahkhiir KLO9112985 Kaitsealuse liigi leiukoht Veelendlane KLO9113007 Kaitsealuse liigi leiukoht

Allikas: Keskkonnaregistri koduleht http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main


Lk 20 / 58

5. VEEVARUSTUS Käesolevas peatükis käsitletakse Rakvere linna olemasolevate veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni haldajaks on AS Rakvere Vesi.

Rakvere linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Rakvere linnas on kasutuses Rakvere ja Piira veehaarded. Kasutatav põhjaveekiht on põhiliselt Kambrium-Vendi veekompleks, puurkaevus nr 9114 (Tõusu tn) on avatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks. Veetöötlusjaam on rajatud 2001. aasta lõpus ja selle tehniline seisukord on hea.

Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Sõmeru ja Näpi alevik, Roodevälja, Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla. Perspektiivis jääb teeninduspiirkond samaks.

Suurimateks ühisveevärgi tarbijateks 2017. aastal olid Aqva Hotels OÜ (48 165 m3/a), Rakvere Ametikool (6601 m3/a), Rakvere Haigla AS (1025 m3/a), Estonian Spirit OÜ (291 m3/a), Rakvere Teatrimaja SA (2035 m3/a), Kroonikeskus OÜ (3137 m3/a), Rakvere Spordikeskus (2704 m3/a), Olerex AS (2840 m3/a) ja Eften SPV4 OÜ (2203 m3/a).

72% Rakvere linnas olevatest ühisveevärgi torustikest on rajatud peale 2000. aastat.

Tabel 5.1. Ühisveevärgi teenusega varustatud elanikkond

Asula Liitunud elanike arv, 2017. a

Rakvere linn 14 900

Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused

Ühisveevärgi teenusega oli Rakvere linnas 2017. aastal liitunud 14 900 inimest, 96% elanikkonnast. Liitumisvõimalus on 99%-l linna elanikkonnast.

Rakvere linna ühisveevärgiga kaetava ala piir kattub reoveekogumisala piiriga, mis on välja toodud lisas 1 joonisel 1.

5.1. PUURKAEVPUMPLAD

Rakvere linnas on kaks veehaaret: Piira veehaare ning Rakvere veehaare. Piira veehaare koosneb viiest puurkaevust ning on Rakvere linna ühisveevärgi joogiveeallikaks. Lisaks asub Rakvere linnas Rakvere veehaare, mis koosneb kahest puurkaevust (Tõusu tn ja Vahtra pst). Heina tn puurkaev on 2018. aasta I kvartali seisuga likvideeritud. Tõusu ja Vahtra puurkaevud on reservis.

Alljärgnevate tabelites on esitatud Rakvere linna puurkaevude iseloomustus (kaevu tootlikkus, pumba mark, pumba tootlikkus, seadmed).

Tabel 5.2. Ühisveevarustuse puurkaevud Rakvere linnas Puurkaevu nimetus / Katastri nr

Passi nr Puurimise

aasta Veekiht Sügavus

[m]

Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt aastal 2017 [m3/a]

Tegelik veevõtt aastal 2017 [m3/a]

Piira veehaare prk nr 2/ 10703

6777 1996 C-V 222 253 676 163 627


6808 1998 C-V 260 253 675 152 639


6809 1998 C-V 260 253 676 139 191


6810 199/ 1998 C-V 260 253 676 118 361


Lk 21 / 58

Puurkaevu nimetus / Katastri nr

Passi nr Puurimise

aasta Veekiht

Sügavus [m]

Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt aastal 2017 [m3/a]

Tegelik veevõtt aastal 2017 [m3/a]

Piira veehaare Päikese tn prk/ 2742

5427 1984 C-V 270 144 176 107 587

Rakvere veehaare Vahtra tn prk/ 107021

6775- K 1996 C-V 225 60 592 0

Rakvere veehaare Tõusu tn prk/ 91141

6519 1992 O-C 130 40 152 0

Allikas: Puurkaevude passid, arvestuskaardid, vee erikasutusluba ja veekasutusaruanded Märkused: 1- reservis

Alljärgnevas tabelis on toodud Rakvere linna puurkaevude andmed.

Tabel 5.3. Rakvere linna ühisveevarustuse puurkaevude iseloomustus

Puurkaev/ Katastri nr

Kaevu tootlikkus

m3/h

Pumba mark Pumba

tootlikkus m3/h Reguleerimis-

seadmed

II astme pumba mark

Piira PK-2/ 10703

40 KSB UPA 150S-48/15 45

2 r/b mahutit a' 1000 m3 KSB Omega

80-210 B

Piira PK-3/ 14159

72 KSB UPA 150S-48/15 45

Piira PK-4/ 14160

60 KSB UPA 150S-48/15 45

Piira PK-6/ 14162

72 KSB UPA 150S-48/15 45

Piira PK-7 (Päikese tn)/ 2742

9,4 KSB UPA 150S-48/15 45 Reservuaar

2*250m1

Vahtra pst/ 10702

12,8 LOWARA DE 24 12 - -

Tõusu tn/ 9114 5,6 LOWARA DE 24 10 Hüdrofoor 10 m3 - Allikas: AS Rakvere Vesi Märkus: 1-Reservuaar ei ole töös ja on süsteemist eraldatud (ühendustorustikud on amputeeritud)


Lk 22 / 58

Joonis 5.1. Piira veehaarde puurkaevud Rakvere linnas Allikas: AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa taotlus, Tallinn 2012, AS Infragate Eesti

5.2. VEETÖÖTLUS

Rakvere linna joogivesi puhastatakse Piira veetöötlusjaamas. Toorvesi pumbatakse Piira veehaarde viiest puurkaevust. Piira veehaare, veetöötlusjaam ning II-astme pumpla valmisid 2001. aasta lõpus. Veetöötlusjaam on rajatud Keskkonnaehitus OÜ poolt. Jaama maksimaalne ööpäevane toodang on 6000 m3/d, ning maksimaalne tunnitoodang 460 m3/h. Veetöötlusjaam on ühendatud AS Rakvere Vesi kaugvalve- ja jälgimissüsteemiga. Piira veetöötlusjaama asukoht on märgitud Lisas 1 Joonisel 1.

Joogivee töötlus hõlmab järgnevaid etappe:

• vee aereerimist kasutatakse vees lahustunud raua oksüdeerimiseks ja vees lahustunud

gaasidest vabanemiseks (N, CO2, H2S jt.). Aeratsiooniks on ketasaeraatorite kolonn, mis asub vahetult kontaktkambri peal, kokku 3 aeraatorit;

• vee filtreerimine raua eemaldamiseks (ühtlasi paranevad ka vee organoleptilised omadused: hägusus, värvus, maitse, lõhn). Filtriks on lahtine konstantse veetasapinnaga kiirliivafilter, kokku 3 tk;

• vee desinfitseerimine (UV-seade) bakterite hävitamiseks;

• järeldesinfektsioon (NaOCl 15 %), linna viivates torustikes bakteriaalselt puhta joogivee säilitamiseks.

5.3. II- ASTME PUMPLAD

Piira veetöötlusjaamas puhastatud joogivesi kogutakse kahte reservuaari mahuga 2x1000 m3. Reservuaaride veevaru tagab tipptunni veetarbimise, tulekustutusvee ning filtrite pesuvee varu. Filtrite pesuvesi kogutakse vahemahutisse ja juhitakse linna ühiskanalisatsiooni. Mahutite avariiülevool on juhitud Ööbiku tänava piirdekraavi.


Lk 23 / 58

II-astme pumplas on kaks pumbagruppi: võrgupumbad, mis annavad vee linna veevõrku ning filtrite pesupump. Võrgupumpade grupis on 2 tavapumpa ning üks tagavara pump. Pumbad on varustatud sagedusmuunduriga. Jaama maksimaalne ööpäevane toodang on 6000 m3/d, keskmine tunnitoodang 250 m3/h ning maksimaalne tunnitoodang 460 m3/h.

Piira veehaare, veetöötlusjaam ning II-astme pumpla valmisid 2001. aasta lõpus ning on heas tehnilises seisukorras.

Piisava veesurve tagamiseks Tõusu tänava elamutele on Tõusu ja Pika tänava ristmiku lähendusse ehitatud rõhutõstepumpla. Pumpla on maa-alune, sisaldades kahte pumpa. Pumpade tõstekõrgus on ca 14 m. Pumpla hüdrofoor paikneb Tõusu tänava puurkaevu hoones (PK-Tõusu).

Joonis 5.2. Piira veetöötlusjaama ja II-astme pumpla põhimõtteline skeem Allikas: Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu 2014-2025

5.4. VEEKVALITEET

5.4.1. Puurkaevuvee kvaliteet

Keskkonnaamet on AS-le Rakvere Vesi 14.11.2016. aastal väljastanud tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/328140.

Põhjavee kvaliteedi ja töötlemise vajaduse hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusest nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.”

Alljärgnevates tabelites tuuakse ära puurkaevudest võetud veeproovide analüüside tulemused viimastel aastatel. I kvaliteediklassi veetöötlust ei vaja, II kvaliteediklassi jaoks rakendatakse lihtsaid aeratsioonil põhinevaid veetöötlusmeetodeid ja III kvaliteediklassi vesi vajab eritöötlusmeetodeid, vahel ka desinfitseerimist.


Lk 24 / 58

Tabel 5.4. Piira veehaare, puurkaevude vee kvaliteet (01.03.2017; mikrobioloogilised näitajad 27.02.2018)

Näitaja Ühik Määrus nr 82; 98/83/EC

Piira PK 2/10703

Piira PK 3/14159

Piira PK 4/14160

Piira PK 6/14162

Piira PK Päikese tn/ 2742

Lõhn pall 0 0 0 0 0

Hägusus NHÜ <1 2 1 3 2

Raud μg/l 200 385 705 353 945 771

Nitraadid mg/l 50 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05

Nitritid mg/l 0,50 0,004 <0,004 <0,004 <0,004 <0,004

Permanganaatne hapnikutarve

mg/l O2

5,0 0,98 1,17 1,59 <0,05 0,9

pH pH-ühik

6,5<pH<9,5 8,07 7,96 8,03 7,99 7,92

Sulfaadid mg/l 250 <4 <4 <4 <4 <4

Kloriidid mg/l 250 130,6 231,2 164,5 59,8 237,6

Mangaan μg/l 50 65,2 68,1 68,6 46 64,8

Elektrijuhtivus µS/cm 20°C

2500 697 1002 807 547 1022

Ammoonium mg/l 0,50 0,26 0,41 0,28 0,36 0,38

Fluoriidid mg/l 1,5 0,41 0,58 0,39 0,70 0,55

Naatrium mg/l 200 70 77 75 44 83

Enterokokid PMÜ/ 100 ml

0 0 0 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

PMÜ/ 1 ml

Ebaloomulike muutusteta 20 4 0 6 7

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/ 100 ml

0 0 0 0 0 0

Escherichia coli PMÜ/ 100 ml

0 0 0 0 0 0

Allikas: AS Rakvere Vesi

Hägususe osas – Piira veehaarde puurkaevud nr 2 ja 4 kuuluvad I kvaliteediklassi, puurkaevud nr 3 ja Päikese tn puurkaev kuuluvad II kvaliteediklassi ning puurkaev nr 6 kuulub III kvaliteediklassi. Raua osas kuuluvad Piira veehaarde puurkaevud II kvaliteediklassi ning mangaani osas II kvaliteediklassi.

5.4.2. Joogiveekvaliteet

Üldist

Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31. juulist 2001. a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja.

Vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 82 § 1 lg 2 p 3 kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest, siis sõltumata veehulga tarvitamisest ja veetöötlemisest, laienevad vee-ettevõtjale määruse nr 82 kõik nõuded sh joogivee kvaliteedi kontrolli kava koostamine ning selle täitmine.


Lk 25 / 58

Tavakontrolli veeproove võetakse Rakvere linna veevõrgust Terviseametiga kooskõlastatud 11 punktist neli korda aastas ja süvakontrolli jaoks veetöötlusjaama väljuvast torustikust üks kord aastas vastavalt Terviseameti poolt 2017. aastal kinnitatud „ Joogivee kontrolli kava aastateks 2017-2019“

(Lisa 4). Alljärgnevas tabelis on toodud süvaveekontrolli veeproovi näitajad.

Tabel 5.5. Veekvaliteet veetöötlusjaamas (20.02.2018)

Näitaja Ühik Määrus nr 82; 98/83/EC Ööbiku tn 25

Lõhn lahjendusaste - 1

Maitse lahjendusaste - 1

Värvus mg/l Pt - 4

Hägusus NHÜ - <1.0

pH 6,5≤pH≤9,5 7,9

Üldkaredus mg-ekv/l - 4,0

Ammoonium mg/l 0,50 <0.05

Alumiinium µg/l 200 <10

Fluoriid mg/l 1,5 0,55

Kloriidid mg/l 250 186

Sulfaadid mg/l 250 <3

Boor mg/l 1,0 0,15

Baarium mg/l - 1.33

Nitritid mg/l 0,50 <0.010

Nitraadid mg/l 50 <0.45

Naatrium mg/l 200 87.0

Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1

Raud µg/l 200 54

Elektrijuhtivus µS/cm 20˚C 2500 829

Tsüaniid µg/l 50 <3

Plii µg/l 10 <0.1

Kaadmium µg/l 5 <0.1

Kroom µg/l 50 <0.2

Nikkel µg/l 20 <1

Vask mg/l 2 <0.001

Seleen µg/l 10 1

Arseen µg/l 10 <0.1

Mangaan µg/l 50 <2

Elavhõbe µg/l 1 <0.2 Antimon µg/l 5 <0.1 1,2-dikloroetaan µg/l 3 <0.1 Tertrakloroeteen, trikloroeteen summa µg/l 10 <0.1

Trihalometaanide summa µg/l 100 <1 Benseen µg/l 1 <0.1 Benso(a)püreen µg/l 0,01 <0.001 PAH-d summa µg/l 0,1 <0.05 Coli-laadsed bakterid PMÜ/ 100 ml 0 0

Escherichia coli PMÜ/ 100 ml 0 0

Kolooniate arv 22°C juures PMÜ /1 ml Ebaloomulike muutusteta

34

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Allikas: Terviseameti infosüsteemid ja registrid – Vee terviseohutuse infosüsteem


Lk 26 / 58

Määratud näitajate osas on vastab joogivesi nõuetele; määratud mikrobioloogiliste näitajate osas vastab vesi joogiveele esitatud nõuetele.

Rakvere linna joogivees sisalduvate radionukleiidide mõju hindamisemiseks tarbijate tervisele on koostatud 2011. aastal Keskkonnaameti Kiirgusosakonna kiirgusseire büroo poolt töö „Rakvere linna ühisveevärgi joogivee radionukleiidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang“. Hinnangu järeldustes jõuti tulemuseni, et ei ole tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluea jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel joogiveest saadud kiirgusdoosi tagajärjel. Tõenäosusarvutustega jõuti nimetatud töös järelduseni, et ühisveevärgi joogivett tarbides võib selle tõttu eluaja jooksul vähki haigestuda Rakvere linnas kas üks või ei ühtegi inimest.

Vastavalt määruse „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ §3 lg 4: Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.

Lähtudes lõike 4 viimasest lausest ning tuginedes eelnimetatud Keskkonnaameti tööle on arengukavas järeldatud, et vett võib kasutada joogivee otstarbeks.

Terviseametile jääb õigus vastavalt määruse nr 82 § 3 lõige 4 korraldada koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamine.

5.5. VEEVÕRK

Ühisveevarustussüsteem on EL ÜF veemajandusprojektide toel suures osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud. Rakvere linna veetorustiku pikkus on 119 km. Torustike materjaliks on valdavalt plast ja tempermalm.

Olemasolevate torustike asukoht on esitatud Lisas 1 Joonisel 1.

5.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Tuletõrje veevarustus on Rakvere linnas lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Uutel torustikele on paigaldatud valdavalt maapealsed hüdrandid. Vajalik tuletõrjevee vooluhulk tagatakse Piira II-astme pumpla kahe tavapumbaga, pumbad käivituvad vastavalt linna tarbimisolukorrale automaatselt. Kahe pumba üheaegsel töötamisel on võimalik väljundrõhul 50 m veesammast võrku anda vooluhulk 260 m3/h.

Hüdrantide asukohad on esitatud Lisas 1 Joonisel 1.

5.7. VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS

Linna ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana põhjavett.

Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla.

Olemasoleva ja perspektiivse veetootmise ja tarbimise kogused on toodud alljärgnevas tabelis.


Lk 27 / 58

Tabel 5.6. Olemasolevad veetootmise ja –tarbimise kogused, 2017. aasta

Asula Vee

toodang

m3/d

Vee tarbimine, m3/d Ühiktarbimine, l/d

Arvestamata vesi Liitunud

elanike arv, tk Elanikud Ettevõtted,

tööstused Kokku m3/d

m3/d %

Rakvere linn

1615,7 949,5 446,0 1395,5 62,3 220,2 14 15 250


Tabel 5.7. Perspektiivsed veetootmise ja –tarbimise kogused 2030.a

Asula Vee

toodang

m3/d

Vee tarbimine, m3/d Ühiktarbimine, l/d

Arvestamata vesi Liitunud

elanike arv, tk Elanikud Ettevõtted, tööstused

Kokku m3/d

m3/d %

Rakvere linn

1489,0 894,0 446,0 1340,0 70,0 148,9 10 13 003

Allikas: Konsultandi arvutused

Tabeli põhjal on näha, et perspektiivis ühisveevarustuse tarbijate arv langeb, kuna elanike arv on vähenemas. Prognoositav veetarbimine elanike kohta on suurendatud kuni 70 (l/in*d). Arvestamata veekogus on perspektiivis arvestatud 10%.

5.8. TEISED VEEVARUSTUSSÜSTEEMID

Rakvere linnas on mitmeid ettevõtteid, kes võtavad tootmisprotsessiks vajalikku vett oma puurkaevudest.

Suurim veetarbija on Estonian Spirit OÜ, kelle lubatud veevõtt Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist on 460 m3/d. Kolmandaks suurimas veetarbijaks on Rannarootsi Lihatööstuse AS, kelle lubatud veevõtt Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist on 131 m3/d.

Loetletud ettevõtetega arvestamine on oluline, kuna nende reovesi juhitakse Rakvere linna reoveepuhastile.

5.9. VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID

Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt:

• osa veetorustikest on amortiseerunud;

• osa elanikkonnast on veevarustussüsteemiga ühendamata.


Lk 28 / 58

6. KANALISATSIOON Käesolevalt käsitletakse Rakvere linna olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite seisukorda ja hinnatakse reovee koguseid ja kontsentratsioone.

Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla ning Näpi, Roodevälja ja Sõmeru alevik. Liitunud elanikkond on toodud alljärgnevas tabelis.

Suurimas ühiskanalisatsiooni tarbijad 2017. aastal olid Estonian Spirit OÜ (35 686 m3/a ), Aqva Hotels OÜ (28 298 m3/a), Rannarootsi lihatööstus AS (22 007 m3/a), Rakvere Haigla AS (13 971 m3/a), Rakvere Ametikool (6601 m3/a), Kroonikeskus OÜ (3137 m3/a), Rakvere Spordikeskus (2529 m3/a), Olerex AS (2779 m3/a), Eften SPV4 OÜ (2203 m3/a), JELD-WEN Eesti AS (1974 m3/a) ja Rakvere Teatrimaja SA (1951 m3/a).

Rakvere linnale kinnitatud reoveekogumisala on toodud Lisas 1 Joonisel 1.

Tabel 6.1. Ühiskanalisatsioonisüsteemi teenusega varustatud elanikkond

Asula Liitunud elanike arv, 2017. a

Rakvere linn 14 800


2017. aastal oli ühiskanalisatsiooniga liitunud 14 800 inimest, 95% elanikkonnast. Liitumisvõimalus on 98%-l linna elanikkonnast.

6.1. KANALISATSIOONIVÕRK

Rakvere linnas on enamus kanalisatsioonisüsteemist ühisvoolne, kus reovee torustikku juhitakse ka restkaevudega kogutav sademevesi. Ühiskanalisatsioonisüsteem on EL ÜF veemajandusprojektide toel suures osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud. Rakvere linnas on kanalisatsioonitorustiku pikkus 128 km. Peale 2000. aastat rajatud torustik (55% kanalisatsioonitorustikest) on valdavalt plastist ning vanemad torustikud on betoon-, keraamilistest ja asbotsementtorudest. Võrreldes veetorustikuga on kanalisatsioonitoru halvemas tehnilises seisukorras.

Kuni 45% kanalisatsioonitorustikest on rajatud enne 2000. aastat ning suur osa neist on rajatud 1960.-1970. aastatel, mis vajavad lähiajal rekonstrueerimist.

Olemasolevate torustike asukohad on näidatud Lisas 1 Joonisel 1.

6.2. REOVEEPUMPLAD

Rakvere linna kanalisatsioonisüsteemis on 23 reoveepumplat (vt Tabel 6.2). Kõik pumplad ei asu Rakvere linna asula piirides. Arkna tee, Peapumpla, Ussimäe, Nurmiku, Tõrma, Piira 1, Metsniku, Kiivitaja ja Roodevälja pumplad asuvad vahetult väljaspool linna piiri.

Enamik reoveepumplatest on töökorras, kuid kaks reoveepumplat vajavad rekonstrueerimist.

Reoveepumplate asukohad on toodud Lisas 1 Joonisel 1.


Lk 29 / 58

Tabel 6.2. Ülevaade Rakvere linna ja sellega piirnevatest reoveepumplatest Pumpla nimi Ehitusaasta Survetoru pikkus, m Tootlikkus, m3/h Seisundi hinnang

Vabaduse 1995 730 288 Rahuldav, vajab rekonstrueerimist

Ussimäe 1994 1040 144 Rahuldav, vajab rekonstrueerimist

Tuleviku 1979, rekonstrueeritud 1998

0 36 Eeldatavalt likvideeritakse 2018

Narva 1997 267 144 hea

Narva 2 2012 135 10 hea Peapumpla 1991,

Rekonstrueeritud 1997 ja 2004

55 1170 hea

Murru 2004 462 36 hea

Kuldnoka 2000 455 12 hea

Metsa 2012 535 15 hea

Rahu 2012 170 8 hea

Rohu 2012 125 10 hea

Vaala Keskuse

2012 300 10 hea

Purde 2015 - - hea

Piira 1 2003 - - hea

Metsniku 2003 - - hea

Tõrma 2003 - - hea

Tõrremäe 2003 - - hea

Roodevälja 1991 - - hea

Nurmiku 2008 - - hea

Koolibri 2008 - - hea

Kiivitaja 2008 - - hea

Arkna tee 2012 - - hea

Vaskussi 2016 - - hea Allikas: AS Rakvere Vesi

6.3. PURGLA

Rakvere linna purgla valmis 2013. aastal. Purgimissõlm rajati Rakvere RVP territooriumil paikneva reoveepumpla kõrvale. Purgla on madalvundamendil kergplokkidest seintega, soojustatud ja profiilplekiga kaetud kergpaneelkatusega ühekordne hoone. Purgla pindala on 27,5 m2.

Purgimissõlme eesmärgiks on fekaalsete vedeljäätmete ja teiste puhastite liigmuda vastuvõtmine ja nende mehhaaniline puhastamine enne bioloogilist puhastust. Vedeljäätmete vastuvõtusõlmes toimub purgitavatest jäätmetest tahke aine eraldamine 6 mm piluga automaatvõrega. Võre läbinud jäätmed juhitakse olemasoleva pumpla sumpa.

Purgla on varustatud elektroonilise identifitseerimissüsteemiga, mis lubab purgida vaid selleks vastava magnetkaarti saanud isikutel. Selle abil on võimalik pidada arvestust purgitavate koguste üle ja vajadusel purgimise intensiivsust reguleerida.

Purgimissõlm on täisautomaatne. Seadmete töö ja rikked edastatakse juhtarvutisse.


Lk 30 / 58

6.4. REOVEEPUHASTI

Rakvere linna reoveepuhasti asub Rakvere vallas, Rakvere linna piiri lähistel. Puhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev mehaanilis-bioloogiline puhastusseade eelpuhastuse, lämmastiku ja fosfori bioloogilise ärastuse ja jääkmuda töötlusega. Puhastatud reovee väljavool toimub Selja jõkke. Reoveesete antakse üle Lääne-Viru Jäätmekeskusele. Reoveepuhasti asukoht on märgitud Lisas 1 Joonisel 1.

Puhasti anti käiku 1990. aastal, 2004. aastal varustati I ja II astme setitite reoveesette pumbasüsteemid hõljeainesisalduse ja vooluhulga mõõtjatega.

2012/2013 aastal vahetati reoveepuhastil välja järgmised seadmed:

• Võreseadmed koos võreprahi pesupressiga;

• Liivapüünise kaapidesüsteem;

• Eelsetitite settepumpla seadmed;

• Settetihendite kaapsüsteem;

• Tihesettepumpla seadmed;

• Settetahendusseadmed;

• Tahendatud reoveesette, liivapüünise- ja võreprahi konteinerid;

• Aeratsioonipuhurid;

• Tehnohoone kütte-, ventilatsiooni- ja veevarustus- ning kanalisatsioonisüsteemid;

• Tehnohoone elektrijuhtmestik, valgustid ja nõrkvoolusüsteemid.

Lisaks paigaldati elektrikaablite hülsstorud elektrikilbist tehnohooneni ja fiiberkaabli hülsstoru olmehoone ja tehnohoone vahele. Välistorustikest vahetati välja õhutoru puhuritehoone ja aeratsioonimahuti vahel, mudatorud tihesettepumpla ja tehnohoone vahel ning veetoru peatrassist pumplani. Tehnohoones ning tihesette ja eelsetitite pumplas renoveeriti kõik siseruumid, asendati tehnohoone siseuksed ja 2 korruse aknad.

Reoveepuhasti rekonstrueerimise raames ei muudetud reoveepuhasti üldisi toimimisprintsiipe ja juhtimist. Toimus vaid loetletud sõlmede ja seadmete rajamine või asendamine.

Rakvere linna reoveepuhastusprotsess koosneb järgmistest etappidest:

1. Mehaaniline eelpuhastus

1.1. Võreseadmed koos võreprahi pesupressiga, 2 tk, kompaktsed perforeeritud automaatsed plaatvõred EscaMax 4000, võimsus 400 l/s.

1.2. Liivapüünis, 2 tk

1.3. Liiva pesu

1.4. I astme settebasseinid (eelsetitid), 2 tk, radiaalsed

Eelsetititega eraldava sette ehk toorsette pumpamiseks settetihenditesse paikneb liivapüünise otsa juures toorsettepumpla. Liigmuda on võimalik juhtida mõlemast liinist mõlemasse settetihendisse.

2. Bioloogiline puhastus

2.1. Bioloogiline töötlus 2 tanki töömahuga 2 x 10 000 m3, kus toimub lämmastiku bioloogiline ärastus nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessides, millised toimuvad vahelduvates aeroobsetes-anoksilistes tsoonides, mille vahelduvad mahud on 10 000 / 10 000 m3. Tankidesse on paigaldatud sukelsegistid, kokku 12 tk, kummaski tankis 6 tk.

2.2. II astme setitid - 2 tk, radiaalsed tööpinnaga 2x1256 m2 ja mahuga 2x3800 m3

3. Kloraator, kontaktreservuaar mahuga 700 m3 (käesoleval ajal kloreerimist ei toimu)

4. Seadmed fosfori keemilise ärastuse rakendamiseks


Lk 31 / 58

5. Muda käitlusseadmed

5.1. Mudatihendid 2 tk tööpinnaga 2x153 m2 ja mahuga 2x500 m2

5.2. Sette tahendusseadmed, 2 tk, dekantertsentrifuugid (ühe tootlikkus 17 m3/h, 350 kgKA/h)

6. Statsionaarsed kontroll- ja mõõtmissüsteemid, juhtimiskeskus, juhtarvuti, sagedusmuundurid, pneumaatiline juhtimissüsteem ja avarii-häire-süsteem.

Joonis 6.1. Rakvere linna reoveepuhasti põhimõtteline skeem Allikas: AS Rakvere Vesi, Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2014-2025

6.5. REOVEE VOOLUHULGAD, REOSTUSKOORMUSED JA HEITVEE NÄITAJAD

6.5.1. Reovee vooluhulgad

Rakvere linna reoveepuhastile suunatakse lisaks linnale ja selle lähiümbrusele veel Näpi, Roodevälja ja Sõmeru aleviku reoveed.

Tabel 6.3. Olemasolevad reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2017 a.

Asula Vooluhulk

puhastile

m3/d

Reovesi tarbijatelt, m3/d Infiltratsioon Liitunud elanike arv, tk Elanikud Ettevõtted,


m3/d %

Rakvere linn 5524 954 620 1573 3951 72 15 150


Perspektiivis jäävad kehtima olemasolevad kanalisatsiooni teeninduspiirkonnad, kuid tarbijate arv väheneb. Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Tabel 6.4. Perspektiivsed reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2030 a.

Asula Vooluhulk

puhastile

m3/d

Reovesi tarbijatelt, m3/d Infiltratsioon Liitunud elanike arv, tk Elanikud Ettevõtted,


m3/d %

Rakvere linn 2741,4 888,2 619,6 1507,7 1233,6 45 12 688



Lk 32 / 58

6.5.2. Reostuskoormused

Puhastusseadmete projektkoormused on järgmised (kasutatud OY VESI-HYDRO AB puhastusseadmete blokk-skeemil (Joonis 6.1) esitatud andmeid):

• hüdrauliline koormus (Q) - 20 000 m3/ d

• heitvee arvutuslik vooluhulk (Qh) - 1 420 m3/ h • reostuskoormus: BHT5 – 500 mg/l – 10 000 kg/d; Püld – 30 mg/l – 600 kg/d; Nüld – 90 mg/l –

1800 kg/d

Rakvere linna reostuskoormused 2017. aastal on toodud alljärgnevates tabelites.

Tabel 6.5. Rakvere reoveepuhasti keskmised reostuskoormused 2017. aastal

Rakvere Ühik Kogus Vooluhulk m3/d 7361

BHT7 kg/d 33

mg/l 4,6

Püld kg/d 2

mg/l 0,27

Nüld kg/d 59

mg/l 8,14

Heljum kg/d 19

mg/l 2,64

KHT kg/d 329

mg/l 44,97 Allikas: AS Rakvere Vesi veekasutuse aastaaruanne 2017, Konsultandi arvutused

6.5.3. Reoveepuhasti heitvee näitajad

Rakvere linna reoveepuhasti heitvee analüüsi tulemused on toodud alljärgnevas tabelis. Tabelites on näha, et Rakvere linna reoveepuhasti heitvesi vastab loas toodud nõuetele ning samuti VV 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1.“ Tabel 6.6. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee analüüsid (09.04.2018)

Parameeter Ühik Vee erikasutusloas lubatud Analüüsi tulemused

BHT7 mg/l 15 <3

Heljum mg/l 15 3,9

KHT mg/l 125 <25

pH pH ühik Max 9 7,3

Püld mg/l 0,5 0,37

Nüld mg/l 10 6,2

SO4 mg/l - 30 Allikas: AS Rakvere Vesi

6.5.4. Reoveepuhasti tõhusus

Tabel 6.7. Rakvere linna reoveepuhasti tõhusus 2017. aastal Näitaja Sisenev reovesi mg/l Väljuv heitvesi mg/l Puhasti tõhusus %

BHT7 85 0 100 Püld 6,1 0,38 93,770 Nüld 51 6,5 87,255 Heljum 228 2,3 98,991 KHT 400 40 90

Allikas: AS Rakvere Vesi veekasutuse aastaaruanne 2017


Lk 33 / 58

6.6. SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

Rakvere linna kanalisatsioon on põhiliselt ühisvoolne, seega jõuab puhastusseadmetele ka enamus restkaevudesse juhitud sademeveest. Sademevee kanalisatsioonitorustike rajamine teostati EL ÜF Veemajandusprojektide raames. Kuigi lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitus polnud vastavalt meetmemääruse tingimustele abikõlbulik tegevus, oli tehniliselt otstarbekas ehitada lõikudes, kus oli arengukavas ette nähtud lahkvoolne sademevee kanalisatsioon, koos ühisvee ja -kanalisatsioonitorustike ka torustik sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks.

Sademevee kanalisatsioonitorustike asukoht on toodud Lisas 1 Joonisel 1.

Tabel 6.8. Sademevee analüüsid (22.08.2017)

Parameeter Ühik Vee

erikasutusloas lubatud

Kalevi tn

Karja tn (Vabaduse

suund)

Karja tn (Tartu suund)

Mäe tn Mõisa-välja

Soolika-oja

BHT7 mg/l 15 7 4,5 10 6 9 3,7

Heljum mg/l 40 3,5 4,8 6,6 3,2 11,2 3,9

KHT mg/l 125 85 60 90 85 70 50

pH pH ühik Max 9 7,9 7,9 7,5 7,4 7,2 7,7

Püld mg/l 1 0,054 0,061 0,072 0,023 0,42 0,25

Nüld mg/l 45 5,5 0,50 3,0 5,5 6,1 5,3

Nafta-saadused

µg/l 5 <20 <20 <20 <20 <20 25

Allikas: AS Rakvere Vesi

Tabelist 6.8 on näha, et Rakvere linna sademevee väljalaskmete vesi ületab naftasaaduste osas loas toodud piirmäära (lubatud sisaldus 5 µg/l), ülejäänud parameetrid vastavad loas toodud nõuetele.

6.7. TEISED KANALISATSIOONISÜSTEEMID

Rakvere linnas teised kanalisatsioonisüsteemid puuduvad.

Reoveekogumisalas on oma kanalisatsioonisüsteem Näpi alevikus asuval AS-il Elter. Reoveepuhasti paikneb ettevõtte territooriumil, heitvee väljalask on Näpi ojja. Ettevõttel puudub vee-erikasutusluba, reovee kogused ja koostis on teadmata.

Roodevälja küla kuulub Rakvere linna RKA koosseisu. Külas on välja ehitamata ühiskanalisatsioon. Elanikud koguvad reovee kogumismahutitesse, reovesi purgitakse Rakvere linna kanalisatsioonisüsteemi. Kogumismahutite seisund on teadmata.

6.8. KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID

Olemasoleva ühiskanalisatsioonisüsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt:

• osa elanikkonnast on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata;

• suured infiltratsioonimahud;

• osa isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist;

• sademevee kanalisatsioon on puudulik ja vajab välja ehitamist.

Reoveesette käitluse süsteemis on muda viibeajad, näiteks nädalavahetustel, väga pikad. Anaeroobseks muutunud mudatihendajas vabaneb reoveesettest eelnevas bioprotsessis talletatud ekstrafosfor ja läheb rejektveega ülevoolu kaudu tagasi puhastusseadmetele andes sellele täiendavat koormust.


Lk 34 / 58

7. ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Rakvere linnas on hetkel vastavalt Rakvere linna kodulehele seisuga (aprill 2018) 203 kehtivat detailplaneeringut. Veel realiseerimata detailplaneeringutega, mis on mahult suured, on arvestatud ka käesolevas arengukavas. Täpsemalt saab kehtivate DP-ga tutvuda Rakvere linna kodulehel aadressil: http://rakvere.kovtp.ee/detailplaneeringud12.

http://rakvere.kovtp.ee/detailplaneeringud12


Lk 35 / 58

8. INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

8.1. EESMÄRGID

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist:

• tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus linna reoveekogumisalal võimalikult paljudele elanikele;

• tagada nõuetekohaste liitumispunktide väljaehitamine kinnistutele, millel puuduvad kinnistu piirini väljaehitatud liitumispunkt(id) või millede liitumispunktid vajavad ümberehitamist;

• kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest;

• tagada sademevee ära juhtimine linna tänavatelt;

Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest:

• Rakvere linna seni kehtiv ÜVK arendamise kava aastateks 2014-2025;

• Rakvere linna arengukava aastateks 2017-2030, kinnitatud Rakvere linnavolikogu 06.septembri 2017. a. määrusega nr 13;

• Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri1, 21.01.2003 määrus nr 17;

• Rakvere linna üldplaneering, 30.09.2009;

• Rakvere linna tänavate ning kõnniteede teehoiukava aastateks 2009-2011 ja visioon aastani 2019, Rakvere linnavolikogu 25.veebruari 2009. a. määrus nr. 4.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:

• Joogivee vastavus Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369);

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012. a “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1”;

• olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõuetele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis;

• reovee kogumine ja puhastamine üldplaneeringuga määratud reovee kogumisalalt.

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant:

• Rakvere linna ja AS Rakvere Vesi rahalistest vahenditest ja abiraha ning sooduslaenude saamise võimalustest;

• olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust;

• vajadustest ühiskanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ja olemasolevate laiendamiseks või alternatiivsete lahendite rakendamiseks;

• kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest.


Lk 36 / 58

8.2. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID

8.2.1. Ühisveevarustus

Rakvere linna ühisveevarustussüsteemis alternatiivsed lahendused puuduvad. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi.

8.2.2. Ühiskanalisatsioon

Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteemis alternatiivsed lahendused puuduvad. Ühiskanalisatsioonitorustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi.

8.2.3. Sademevee kanalisatsioon

Rakvere linna sademevee kanalisatsiooni arendamiseks alternatiivsed lahendused puuduvad. Torustikke, kraave ja renne tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi.

8.2.4. Reoveepuhasti

Reoveepuhastil ei ole planeeritud teostada investeeringuid.

8.3. INVESTEERINGUPROJEKTIDE LIIGITUS

Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku:

• Lühiajaline investeeringuprogramm (2018-2021)

• Pikaajaline programm (2022-2030)

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Maksumuste hindamisel on kasutatud 2018. a hinnataset Eestis (käibemaksuta). Tuleb arvestada, et investeeringu suurused võivad käesolevast ajast kuni 20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Hinnad on saadud Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud ühikhindade tabelist, sarnaste objektide ühikmaksumustest.

Investeeringuprojektide finantseerimisallikateks on suuremas osas omavalitsuse ja AS Rakvere Vesi rahalised vahendid. Investeeringuprojektide finantseerimisallikateks käsitletakse täpsemalt arendamise kava osas “Finantsanalüüs”.

Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt:

• Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine

• Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine

• Sademevee kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine

8.4. INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE

Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks, mõjust elanike heaolule ning AS Rakvere Vesi rahalisest

võimekusest.


Lk 37 / 58

Esmaülesanneteks on järgnevad tegevused:

• Torustike rekonstrueerimine

• Uute torustike rajamine

• Uute liitumispunktide rajamine

• Nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud aladelt.

Kõige tähtsamatest investeeringuprojektidest koostati lühiajaline investeeringute programm, vähemtähtsad projektid jäeti pikaajalisse programmi.

8.5. PROJEKT A: VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE/RAJAMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida ca 2,3 km veetorustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2022 2,1 km ning pikaajalises, aastaks 2031 täiendavalt 0,2 km. Lisaks on planeeritud rajada kuni 10,4 km uut veetorustikku (sh 0,9 km lühiajalises programmis). Rekonstrueeritavad ja rajatavad torustikud on esitatud Lisas 1 Joonisel 1. Lühiajalised investeeringud on märgitud joonisele laiema kollase joonega. Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 2 „Investeeringute tabelid“.

8.5.1. Lühiajaline programm

Veetorustike rekonstrueerimist lühiajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 207 830 €.

Tabel 8.1. Veevõrgu rekonstrueerimine (A1) lühiajalises programmis (2018-2021)

Nr Tänav või lõik Töö teostamise aeg Maksumus, EUR

A.1.1 Kooli tn 2018 9 140 €

A.1.2 Uus tn 2018 11 700 €

A.1.3 L. Koidula (Võimla-Silla) 2018 17 200 €

A.1.4 Kasarmu tn (Nortsu tee - Jeld-Wen kinnistu) 2018 19 190 €

A.1.5 Piiri tn (Vabaduse-Rägavere) 2019 62 900 €

A.1.6 Kungla tn (Vabaduse-Seminari) 2019 29 900 €

A.1.7 Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 2019 12 900 €

A.1.8 Roosi tn (Tööstuse-Võidu) 2021 29 000 €

A.1.9 Silla tn (L. Koidula-Kastani) 2018 15 900 €

Ehitustööd kokku 207 830 €

Uuringud, projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud 15%

31 175 €

Kokku 239 005 €

Veetorustike rajamist lühiajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 88 250 €.

Tabel 8.2. Veevõrgu rajamine (A2) lühiajalises programmis (2018-2021)


A.2.1 Herne tn (Aasa 18-Heina) 2018 7 650 €

A.2.2 Kastani pst (Kastani 23-Silla) 2018 7 220 €

A.2.3 Kopteri tn 2019 14 400 €


Lk 38 / 58


A.2.4 Soo tn 2019 13 650 €

A.2.5 Saue tn kuni Tuleviku tn 2019 32 400 €

A.2.6 Kesk tn 2019 5 100 €

A.2.7 Kauri tn 2020 7 830 €



13 238 €

Kokku 101 488 €

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastavate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti A1 ega A2 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 15 tk ning ehituse maksumus 3000 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 1 Joonisel 1.

8.5.2. Pikaajaline programm

Veetorustike rekonstrueerimist pikaajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 21 650 €.

Tabel 8.3. Veevõrgu rekonstrueerimine (A4) pikaajalises programmis (2022-2030)


A.4.1 Rahu tn (J. Kunderi-Aia) 2022-2030 21 650 €



3 248 €

Kokku 24 898 €

Veetorustike rajamist pikaajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 897 510 €.

Tabel 8.4. Veevõrgu rajamine (A5) pikaajalises programmis (2022-2030)


A.5.1 Kauba (Jaama-Narva) 2022-2030 16 250 €

A.5.2 Varju tn 2022-2030 17 000 €

A.5.3 Suurtüki tn 2022-2030 11 350 €

A.5.4 Navi tn 2022-2030 31 750 €

A.5.5 Propelleri tn 2022-2030 27 000 €

A.5.6 Lenduri tn 2022-2030 20 400 €

A.5.7 Nortsu tee (Nortsu 9 teemaa) 2022-2030 16 400 €



A.5.10 Tiiviku tn 2022-2030 15 250 €

A.5.11 Teliku tn 2022-2030 17 950 €

A.5.12 Lilleoru tn (Aia-Vabaduse) 2022-2030 60 950 €


Lk 39 / 58


A.5.13 Kütuse (Kütuse 9-Sõmeru tee) 2022-2030 46 860 €

A.5.14 Kütuse (Kütuse 9-Kütuse 9a) 2022-2030 11 750 €

A.5.15 Arkna tee (Raudtee-Tormi tn) 2022-2030 22 500 €

A.5.16 Kastani pst (Karja-Vee) 2022-2030 5 600 €

A.5.17 Papiaru tn (Näituse-Nortsu tee) 2022-2030 46 680 €

A.5.18 Tammiku tn (Tammiku 6-Tammiku 9) 2022-2030 18 650 €

A.5.19 Lubja tn (Lubja 14 - Võidu) 2022-2030 26 200 €

A.5.20 Vilepilli tn (perspektiivne) 2022-2030 60 400 €

A.5.21 Ida tn (perspektiivne) 2022-2030 46 700 €

A.5.22 Kütuse tn (Kütuse - Ida) 2022-2030 15 300 €

A.5.23 Sõmeru tee (Kütuse - Ida) 2022-2030 27 000 €

A.5.24 Radari tn 2022-2030 15 200 €

A.5.25 Tuuslari tn (Kungla-Ussimäe) 2022-2030 31 250 €

A.5.26 Salme tn 2022-2030 11 250 €

A.5.27 Linda tn (Ussimäe-Linda 12) 2022-2030 7 000 €

A.5.28 Päikese tn (Rägavere-Rägavere 44) 2022-2030 7 700 €

A.5.29 Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 19- Fr.R.Kreutzwaldi 27)

2022-2030 30 650 €

A.5.30 Lilleoru tn (Sambla-Tammiku) 2022-2030 56 900 €

A.5.31 Õli (Jaama-Narva) 2022-2030 17 550 €

A.5.32 Silla tn (Pikk-Silla 3) 2022-2030 11 510 €

A.5.33 Veski tn (Veski 6-Laada tn) 2022-2030 17 600 €

A.5.34 Tehase tn (Tehase 13-Näituse) 2022-2030 15 460 €

A.5.35 Spordi tn (Väike-Kooli) 2022-2030 32 050 €

A.5.36 Linnuse tn (Linnuse 8 - Vallikraavi) 2022-2030 9 500 €

A.5.37 Spordi tn (Kooli-Spordi 28) 2022-2030 11 200 €

A.5.38 Jaama pst (Lille-Jaama 35) 2022-2030 6 700 €

A.5.39 Mahla tn 2022-2030 19 300 €



134 627 €

Kokku 1 032 137 €

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastavate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti A4 ega A5 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 60 tk ning ehitusmaksumus 12 000 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 1 Joonisel 1.

8.6. PROJEKT B: KANALISATSIOONIVÕRGU REKONSTRUEERIMINE/RAJAMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida 3,4 km kanalisatsioonitorustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2022 1,5 km ning pikaajalises, aastaks 2031 täiendavalt 2 km. Lisaks on


Lk 40 / 58

planeeritud rajada uut kanalisatsioonitorustikku kuni 6,8 km (sh lühiajalises programmis 0,8 km). Rekonstrueeritavad ja rajatavad torustikud on esitatud Lisas 1 Joonisel 1. Lühiajalised investeeringud on märgitud joonisele laiema kollase joonega.

Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 2 „Investeeringute tabelid“.


Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist lühiajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 401 675 €.

Tabel 8.5. Kanalisatsioonivõrgu (B1) rekonstrueerimine lühiajalises programmis (2018-2021)


B.1.1 Pikk tn (Kooli-Pikk 38) 2018 27 975 €

B.1.2 Kooli tn 2018 16 200 €

B.1.3 Silla tn (L. Koidula-Kastani ) 2018 23 475 €

B.1.4 L. Koidula (Võimla-Silla) 2018 25 300 €

B.1.5 Kalda tn kollektor (Jaama tn väljavool-Kalda 10a) 2018 130 000 €

B.1.6 Piiri tn (Piiri 9a - Piiri 13) 2019 24 825 €

B.1.7 Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 2019 19 150 €

B.1.8 Kollektor (Vee-Silla tn) 2021 47 925 €

B.1.9 Kastani pst (Karja-Vee) 2021 22 600 €

B.1.10 Kastani pst (Vee-kollektor De630) 2021 24 300 €

B.1.11 Roosi tn (Võidu-Tööstuse) 2021 39 925 €



60 251 €

Kokku 461 926 €

Kanalisatsioonitorustike rajamist lühiajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 113 375 €.

Tabel 8.6. Kanalisatsioonivõrgu rajamine (B2) lühiajalises programmis (2018-2021)


B.2.1 Soo tn 2018 13 425 €

B.2.2 Tuleviku tn 52 kuni Soo pumpla 2018 42 650 €

B.2.3 Kasarmu tn (Nortsu tee- Jeld-Wen kinnistu) 2019 15 855 €

B.2.4 Kopteri tn 2019 21 600 €

B.2.5 Kauba tn (Kauba 3a-Sepa) 2019 8 100 €

B.2.6 Kauri tn 2020 11 745 €



17 006 €

Kokku 130 381 €


Lk 41 / 58

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti B1 ega B2 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 21, ehituse ehitusmaksumusega 4200 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 1 Joonisel 1.


Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist pikaajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 277 115 €.

Tabel 8.7. Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (B5) pikaajalises programmis (2022-2030)


B.5.1 Aia tn (Aia 19-Rahu) 2022-2030 19 700 €

B.5.2 Silla tn (Pikk tn - Kastani 14a) 2022-2030 19 025 €

B.5.3 Lennuki tn (Lennuki 3-Nortsu) 2022-2030 54 675 €

B.5.4 Mahla tn kuni kollektor De800 2022-2030 27 000 €

B.5.5 Vabaduse ( Haigla -Vabaduse 32b) 2022-2030 72 150 €

B.5.6 Jaama tn 2022-2030 25 440 €

B.5.7 Näituse tn 14a - Mahla tn kollektor 2022-2030 59 125 €



41 567 €

Kokku 318 682 €

Kanalisatsioonitorustike rajamist pikaajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 828 525 €.

Tabel 8.8. Kanalisatsioonitorustike rajamine (B6) pikaajalises programmis (2022-2030)


B.6.1 Varju tn 2022-2030 25 100 €

B.6.2 Suurtüki tn 2022-2030 16 525 €

B.6.3 Navi tn 2022-2030 45 825 €

B.6.4 Propelleri tn 2022-2030 37 700 €

B.6.5 Lenduri tn 2022-2030 30 750 €

B.6.6 Nortsu tee (Nortsu 9 teemaa) 2022-2030 24 500 €



B.6.9 Tiiviku tn 2022-2030 22 675 €

B.6.10 Teliku tn 2022-2030 26 725 €

B.6.11 Luha (Luha 9-Herne) 2022-2030 6 075 €

B.6.12 Kütuse (Kütuse 9-Sõmeru tee) 2022-2030 69 300 €

B.6.13 Kütuse (Kütuse 9-Kütuse 9a) 2022-2030 16 875 €

B.6.14 Arkna tee (Raudtee-Lennuki) 2022-2030 34 550 €

B.6.15 Heina tn (Heina 21-Herne) 2022-2030 17 275 €

B.6.16 Tammiku tn (Tammiku 6-Tammiku 9) 2022-2030 27 875 €


Lk 42 / 58


B.6.17 Lubja tn (Lubja 14 - Võidu) 2022-2030 37 800 €

B.6.18 Vilepilli tn (perspektiivne) 2022-2030 76 650 €

B.6.19 Ida tn (perspektiivne) 2022-2030 53 300 €

B.6.20 Radari tn 2022-2030 22 400 €

B.6.21 Salme tn 2022-2030 13 900 €

B.6.22 Tuuslari tn (Kungla-Ussimäe) 2022-2030 34 750 €

B.6.23 Linda tn (Liiva-Ussimäe) 2022-2030 14 375 €

B.6.24 Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 19- Fr.R.Kreutzwaldi 27) 2022-2030

43 600 €

B.6.25 Õli (Jaama-Narva) 2022-2030 20 025 €

B.6.26 Spordi tn (Spordi 28 kuni kollektor) 2022-2030 8 500 €

B.6.27 Veski tn (Veski 6-Laada tn) 2022-2030 25 700 €

B.6.28 Aia tn (Aia 13b-Aia tn) 2022-2030 14 300 €

B.6.29 Jaama pst (Lille-Jaama 35) 2022-2030 9 850 €



124 279 €

Kokku 952 804 €

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi pikaajalise investeeringuprojekti B5 ega B6 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 62, kogumaksumusega 12 400 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 1 Joonisel 1.

8.7. PROJEKT B: REOVEEPUMPLA RAJAMINE

Lühiajalise programmi raames rajatakse Soo tänavale koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Võidu tn reoveekollektorisse. Pikaajalises programmis rajatakse Kütuse tänavale koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Kütuse tn reoveekollektorisse. Rajatavad pumplad on esitatud Lisas 1 Joonisel 1.

Investeeringuprojekti täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 2 „Investeeringute tabelid“.


Reoveepumpla rajamist lühiajalise programmi raames on ette nähtud Soo tänaval. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 29 000 €.

Tabel 8.9. Reoveepumpla rajamine (B3) lühiajalises programmis

Nr Asukoht Pumpla tähis Töö teostamise aeg Maksumus, EUR

B.3.1 Soo tänav KPJ-Soo 2019 29 000 €



4 350 €

Kokku 33 350 €


Lk 43 / 58


Reoveepumpla rajamist pikaajalise programmi raames on ette nähtud Kütuse tänaval. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 40 500 €.

Tabel 8.10. Reoveepumpla rajamine (B7) pikaajalises programmis

Nr Asukoht Pumpla tähis Töö teostamise aeg Maksumus, EUR

B.7.1 Kütuse tänav KPJ-Kütuse 2022-2030 40 500 €



6 075 €

Kokku 46 575 €

8.8. PROJEKT C: SADEMEVEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE/RAJAMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida 2 km sademeveetorustikku, sh lühiajalises 0,1 km. Lisaks on planeeritud rajada uus sademeveetorustikku kuni 12,5 km (sh lühiajalises programmis 4,1 km). Lisaks on planeeritud rajada renne ja kraave sademevee ärajuhtimiseks. Rekonstrueeritavad/rajatavad torustikud ja rennid/kraavid on esitatud Lisas 1 Joonisel 1. Lühiajalised investeeringud on märgitud joonisele laiema kollase joonega.

Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 2 „Investeeringute tabelid“.


Sademeveetorustike ja rennide rajamist lühiajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 711 320€.

Tabel 8.11. Sademeveetorustike rajamine (C1) lühiajalises programmis (2018-2021)


C.1.1 Kooli tn (Pikk-Spordi) 2018 20 175 €

C.1.2 L.Koidula (Võimla-Silla) 2018 25 025 €

C.1.3 Silla tn (L.Koidula-Kastani) 2018 20 850 €

C.1.4 Lennuki (Nortsu-Lennuki 4a) 2018 13 700 €

C.1.5 Kasarmu tn (Nortsu tee- Jeld-Wen kinnistu) 2018 23 820 €

C.1.6 Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 2019 15 925 €

C.1.7 Piiri 2019 81 000 €

C.1.8 Tuleviku tn (Rägavere-L.Koidula) 2019 105 880 €

C.1.9 Küti tn (Jaama-Tallinna) 2020 42 825 €

C.1.10 Jaama pst (Jaama 21-Kauba) 2020 13 225 €

C.1.11 Kauba tn (Jaama-Tallinna) 2020 28 475 €

C.1.12 Heina (Tallinna-persp.drenaaž) 2020 10 525 €

C.1.13 Kastani pst (Vee-Karja) 2021 23 550 €

C.1.14 Roosi tn (Võidu-Tööstuse) 2021 37 450 €

C.1.15 Tööstuse tn (Tööstuse 6-Roosi) 2021 11 875 €

C.1.16 Tööstuse tn (Tiigi-Roosi) 2021 8 975 €

C.1.17 Tiigi tn (Tööstuse-Kalda) 2021 27 125 €

C.1.18 Võidu tn (Võidu tn 77-Karja) 2018 94 000 €


Lk 44 / 58




90 660 €

Kokku 695 060 €

Tabel 8.12. Sademevee rennide rajamine (C2) lühiajalises programmis


C.2.1 Pikk tn (Tõusu-Kooli) 2019 29 700 €

C.2.2 Tõusu tn (Tõusu 20-Vallikraavi) 2019 21 600 €

C.2.3 Vallikraavi (Tõusu-Linnuse) 2019 41 850 €



13 973 €

Kokku 107 123 €

Tabel 8.13. Sademeveetorustiku rekonstrueerimine (C3) lühiajalises programmis (2018-2021)


C.3.1 L. Koidula (Tuleviku-Võimla) 2019 13 770 €



2 066 €

Kokku 15 836 €


Sademeveetorustike rekonstrueerimist, rajamist, rennide rajamist, drenaažtorude paigaldamist ja kraavide ja truupide asendamist pikaajalise programmi raames on ette nähtud allolevatel tänavatel. Planeeritud tööde ehitusmaksumus on 2 342 530 €.

Tabel 8.14. Sademevee torustiku rekonstrueerimine (C4) pikaajalises programmis (2022-2030)


C.4.1 Soolikaoja kollektor 2022-2030 232 200 €

C.4.2 Tuule tn (Tallinna-Terase) 2022-2030 20 925 €



37 969 €

Kokku 291 094 €

Tabel 8.15. Sademevee torustiku rajamine (C5) pikaajalises programmis


C.5.1 Annemäe tee (Õie kuni väljalask) 2022-2030 32 725 €

C.5.2 Kibuvitsa tn (Tööstuse kuni Soolikaoja kollektor) 2022-2030 26 450 €

C.5.3 Ed.Vilde tn (Laada-L.Koidula) 2022-2030 19 900 €

C.5.4 Tallinna tn (Vene-Võidu) 2022-2030 19 500 €

C.5.5 Kuke tn (Võidu-Malmi) 2022-2030 38 325 €


Lk 45 / 58


C.5.6 Võidu tn (Lehe-Roosi) 2022-2030 34 720 €

C.5.7 Arkna tee (Raudtee-Lennuki) 2022-2030 82 050 €

C.5.8 Arkna tee (Lennuki-Papiaru) 2022-2030 62 550 €

C.5.9 Vabaduse tn (Lõuna põik kuni Karja) 2022-2030 68 500 €

C.5.10 Vabaduse tn (Vee-Võimla) 2022-2030 62 100 €

C.5.11 Fr.R.Kreutzwaldi tn (Oja-paistiik) 2022-2030 24 300 €

C.5.12 Papiaru tn (Nortsu tee - Arkna tee) 2022-2030 140 430 €

C.5.13 Propelleri (Propelleri 16-Arkna tee) 2022-2030 34 525 €

C.5.14 Lenduri (Lenduri 14-Arkna tee) 2022-2030 28 450 €

C.5.15 Vilepilli tn (Vilepilli 6 - Vilepilli 16) 2022-2030 43 525 €

C.5.16 Vilepilli tn (Ida tn 7 kuni eesvoolukraav) 2022-2030 37 250 €

C.5.17 Ida tn (perspektiivne tänav) 2022-2030 55 600 €

C.5.18 Kütuse tn (Vilepilli tn ristmik kuni eesvoolu kraav) 2022-2030 66 475 €

C.5.19 Härma tn (Jaama - Kuke) 2022-2030 42 200 €

C.5.20 Malmi tn (Jaama - Kuke) 2022-2030 41 260 €

C.5.21 Päikese tn (Päikese 11-Lõuna põik) 2022-2030 30 975 €

C.5.22 Lõuna põik (Päikese-Vabaduse) 2022-2030 26 450 €

C.5.23 Tallinna tn (Võidu-Laada) 2022-2030 26 450 €

C.5.24 Tallinna tn (Laada-Lai) 2022-2030 21 525 €

C.5.25 Linda tn (Võidu-Ussimäe) 2022-2030 36 775 €

C.5.26 Tuuslari tn (Salme-Kungla) 2022-2030 14 300 €

C.5.27 Salme tn (Võidu-Ussimäe) 2022-2030 32 925 €

C.5.28 L.Koidula (Silla-L. Koidula 35) 2022-2030 23 465 €

Ehitustööd kokku 1 173 700 €


176 055 €

Kokku 1 349 755 €

Tabel 8.16. Sademevee rennide rajamine (C6) pikaajalises programmis


C.6.1 Näituse (F.R.Kreutzwaldi-Rahvaaia tiik) 2022-2030 35 775 €

C.6.2 F.R.Kreutzwaldi tn (Vallikraavi-C.R.Jakobsoni) 2022-2030 36 450 €

C.6.3 Tõusu tn (Tõusu 8-Pikk) 2022-2030 24 975 €

C.6.4 Annemäe tee (Tõusu 9b-Õie) 2022-2030 26 325 €

C.6.5 Sauna tn (Pikk-Spordi) 2022-2030 14 850 €

C.6.6 Silla tn (Pikk-Soolikaoja kollektor) 2022-2030 16 200 €



23 186 €

Kokku 177 761 €


Lk 46 / 58

Tabel 8.17. Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega (C7) pikaajalises programmis


C.7.1 Terase tn (Uus-Aasa) 2022-2030 45 900 €

C.7.2 Heina tn (Tallinna-Herne) 2022-2030 21 600 €

C.7.3 Tuule tn (Terase-Herne) 2022-2030 17 550 €

C.7.4 Uus tn (Terase-Herne) 2022-2030 27 675 €



16 909 €

Kokku 129 634 €

Tabel 8.18. Sademevee kraavide ja truupide asendamine (C8) pikaajalises programmis


C.8.1 Aasa 2022-2030 20 250 €

C.8.2 Heina-Niine vaheline ala 2022-2030 48 600 €

C.8.3 Herne 2022-2030 61 425 €

C.8.4 Luha 2022-2030 20 250 €

C.8.5 Mulla-Heina-Herne vaheline ala 2022-2030 89 100 €

C.8.6 Niine-Sõmeru tee 2022-2030 39 150 €

C.8.7 Sõmeru tee - Niine tn pikendus 2022-2030 40 500 €

C.8.8 Kalda tn (Kalda 2a kuni Kalda 8 kraavistik) 2022-2030 35 100 €

C.8.9 Suve tn kuni Maidla oja 2022-2030 56 700 €

C.8.10 Annemäe tee kuni Valli tn 2022-2030 67 500 €

C.8.11 Soolikaoja (Lilleoru-Viru) 2022-2030 162 000 €



96 086 €

Kokku 736 661 €

Tabel 8.19. Sademevee restkaevude asendamine (C9) pikaajalises programmis


C.9.1 Kogu linn 2022-2030 7 830 €



1 175 €

Kokku 9 005 €

8.9. INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS

Maksumuste hindamise aluseks on võetud 2018. a hinnatase Eestis ja juba teostatud hangete keskmised maksumused. Maksumused on esitatud käibemaksuta. Kõik hinnad sisaldavad lisakulusid – uuringud, projekteerimine, mõõdistamised, ettenägematud kulud jt. Projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kuludeks on arvestatud 5%.

Torustike paigaldusmaksumusse on arvestatud ka tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga jne.


Lk 47 / 58

Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete, materjalide, ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumuste) orienteeruva hindamisega ja osakaalu määraga on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.20. Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus

Investeeringuprojekt

Maksumus, €

Lühiajaline Pikaajaline Kokku

2018-2021 2022-2030

VEEVARUSTUS

Veevõrgu rekonstrueerimine (koos hüdrantidega)

194 830 € 19 850 € 214 680 €

Veevõrgu rajamine (koos hüdrantidega) 85 450 € 873 910 € 959 360 €

Veevõrgu liitumispunktide rekonstrueerimine 13 000 € 1 800 € 14 800 €

Veevõrgu liitumispunktide rajamine torustiku rajamisega

2 800 € 23 600 € 26 400 €

Veevõrgu liitumispunktide rajamine torustiku rajamiseta

3000 € 12 000 € 15 000 €

Uuringud, projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus ja ettenägematud kulud, 15%

44 862 € 139 674 € 184 536 €

Veevarustus kokku 343 942 € 1 070 834 € 1 414 776 €

KANALISATSIOON

Kanalisatsiooni rekonstrueerimine 393 675 € 268 515 € 662 190 €

Kanalisatsiooni rajamine 110 975 € 807 125 € 918 100 €

Reoveepumpla rajamine 29 000 € 40 500 € 69 500 €

Kanalisatsiooni liitumispunktide rekonstrueerimine

8 000 € 8 600 € 16 600 €

Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine torustiku rajamisega

2 400 € 21 400 € 23 800 €

Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine torustiku rajamiseta

4 200 € 12 400 € 16 600 €


82 238 € 173 781 € 256 019 €

Kanalisatsioon kokku 630 488 € 1 332 321 € 1 962 809 €

KANAL JA VESI KOKKU 974 430 € 2 403 155 € 3 377 585 €

SADEMEVESI

Sademevee kanalisatsiooni rajamine 585 400 € 1 125 900 € 1 711 300 €

Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine

13 770 € 253 125 € 266 895 €

Sademevee rennide rajamine 93 150 € 154 575 € 247 725 €

Kinnistuühenduste rajamine 19 000 € 47 800 € 66 800 €

Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega

- € 112 725 € 112 725 €


Lk 48 / 58

Investeeringuprojekt

Maksumus, €

Lühiajaline Pikaajaline Kokku

2018-2021 2022-2030

Sademevee kraavide ja truupide asendamine - € 640 575 € 640 575 €

Sademevee restkaevude asendamine - € 7 830 € 7 830 €


106 698 € 351 380 € 458 078 €

Sademevesi kokku 818 018 € 2 693 910 € 3 511 928 €

ÜVK INVESTEERINGUD KOKKU 1 792 448 € 5 097 065 € 6 889 512 €

Lühiajalise programmi investeeringute jaotus aastate lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis. Summad allolevas Tabelis 8.21 ei võeta arvesse võimalikke lisakulusid (uuringud, projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud 15%).

Tabel 8.21. Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus

2018 2019 2020 2021

Veevarustus 88 600 € 171 450 € 10 030 € 29 000 €

Veevõrgu rekonstrueerimine 73 130 € 105 700 € 0 € 29 000 €

Veevõrgu rajamine 14 870 € 65 550 € 7 830 € 0 €

Liitumispunktide rajamine toru rajamiseta

600 € 200 € 2 200 € 0 €

Kanalisatsioon 239 205 € 160 350 € 13 945 € 134 750 €

Kanalisatsiooni rekonstrueerimine 222 950 € 43 975 € 0 € 134 750 €

Kanalisatsiooni rajamine 15 855 € 85 775 € 11 745 € 0 €

Reoveepumpla rajamine 0 € 29 000 € 0 € 0 €

Liitumispunktide rajamine toru rajamiseta

400 € 1 600 € 2 200 € 0 €

Sademevesi 197 570 € 309 725 € 95 050 € 108 975 €

Sademevee kanalisatsiooni rajamine

197 570 € 202 805 € 95 050 € 108 975 €

Sademevee rennide rajamine 0 € 93 150 € 0 € 0 €

Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine

0 € 13 770 € 0 € 0 €

KOKKU 525 375 € 641 525 € 119 025 € 272 725 €


Lk 49 / 58

9. FINANTSANALÜÜS

9.1. EESMÄRK

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Analüüsil lähtutakse olemasolevatest elanike arvudest ning nende tänastest vajadustest. Enne pikaajaliste tegevuste teostamist on vajalik ÜVK arengukava üle vaadata ja vajadusel korrektuurid teha.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• Esitada Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks samahästi nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.

• Arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide elluviija on AS Rakvere Vesi.

• Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on tuletud AS Rakvere Vesi esitatud andmete baasilt.

• Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised:

o majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

o pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine.

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks AS Rakvere Vesi lühiajalise ning pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid . Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

9.2. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED

9.2.1. Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arendamise kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, sealhulgas nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoos koostatakse 13 aastase perioodi kohta ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline vaadata finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle ning viia sisse vajalikud korrektuurid.

Allolevalt on toodud finantsprognoosi koostamise põhieeldused.

Tabel 9.1. Finantsprognoosi eeldused

Indikaator 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Tarbijahinna-indeks*

4,0% 4,0% 3,0% 2,7% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5%


Lk 50 / 58

Indikaator 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Keskmine palgakasv (EUR)**

3,0% 4,0% 3,3% 3,0% 3,6% 3,7% 3,7% 3,7% 3,7% 3,7% 3,7% 3,7% 3,7% 3,7%

Piirkonna leibkonnaliikme keskmine sissetulek**

541 €

563 €

582 €

599 €

621 €

644 €

668 €

692 €

718 €

744 €

772 €

800 €

830 €

861 €

Märkused: * Rahandusministeeriumi andmetel (2018. a kevadprognoos; alates 2023-st aastast jäetud samale tasemele 2022. a prognoosiga) ** Statistikaametist saadud Lääne-Virumaa 2016. a andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele

Lisaks ülaltoodud tabelile on arvestatud järgmiste asjaoludega.

Planeerimise periood

Finantsprojektsioonid on koostatud 13 aasta kohta (2018-2030).

Veetarbimine

Tarbijate veekulu arvestamisel lähtutakse tinglikust keskmisest veetarbimise kulust ööpäevas. Konservatiivsuse huvides on prognoosiperioodi lõpuni arvestatud olemasoleva tarbimistasemele lähedase ühiktarbimisega, nähes ette ka väikese tõusu seoses teenuse ja selle kättesaadavuse paranemisega. Keskmiselt on Rakvere linnas veetarbimine 63 L/ööp elaniku kohta. 2030. aastaks on prognoositud elanike ühiktarbimise tõusu 70 L/ööp. Tõus on jagatud järk-järgult aastate peale.

Leibkondade sissetulek

Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Kasutatud on Statistikaameti poolt esitatud Lääne-Virumaa keskmist netosissetulekut leibkonnaliikme kohta (2016. aasta kohta). Edasine sissetuleku kasv suureneb vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele (Tabel 9.1).

Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme kohta

AS Rakvere Vesi teeninduspiirkonnas on veetariif kõikidele tarbijatele sama, kuid reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu sõltub reostusgrupist (kokku on viis gruppi) ning esialgu jäävad 03.11.2017. aastal Konkurentsiameti kehtestatud hinnad kehtima (vt veeteenuse hindasid ptk 3.5.1). I grupi hind on määratud olmevee ärajuhtivatele tarbijatele. Vajadusel on määratud ka teised grupid, millega saadakse tööstustele kõrgemad hinnad kehtestada (eelnevalt teostatakse analüüsid ja siis määratakse grupp).

Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4%. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava finantsprognoosi koostamisel koostati kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4,0%. Lähtuma peab eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee- ja kanalisatsioonitariifide võimalikku hinnaelastsust ning sellest tingitud mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimismahtudele ning ka maksete laekumise näitajale.

Käesolevas prognoosis jääb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna suhe leibkonnaliikme keskmisesse sissetulekusse 1% piiresse, mis on allpool soovituslikult mitte ületatavat taset (4%). Seega jääb kavandatav hinnatõus ka üldiselt tunnustatud teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks.


Lk 51 / 58

Tariifide muutused

Hädavajalike investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu. Tuleb jälgida, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse.

Tariifide tõstmisel lähtutakse põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus.

Arvutatava veeteenuse hinna sisse ei ole arvestatud tulukust.

Uute tarbijate ühinemine

Perspektiivis võrgu laienemist ei ole plaanis, kuid uusi liitujaid siiski ette nähakse. Planeeritud on ehitada välja liitumisvõimalused veel võimalust mitte omavatele kinnistutele. Kokku on käesoleva arengukava raames planeeritud rajada kuni 227 vee liitumispunkti ja 224 kanalisatsiooni liitumispunkti. Kokku puudutab see 230 kinnistut. Enamus liitumispunktide rajamistööd on seotud torude rekonstrueerimise või rajamisega, kuid osad liitumispunktid rajatakse ilma torutöid teostamata.

Arvete laekumise näitaja

Finantsprognoosides lähtutakse konservatiivsuse printsiibi alusel laekumise näitajaga 98%.

Puhasrentaablus

Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik kulud tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi pikaajalise ning jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine.

Kumulatiivne rahavoog on perioodi lõpuni positiivne.

Investeeringute omafinantseerimise määr

Kogu investeeringute maksumus on kajastatud veeteenuse hinna arvutamisel. Planeeritud on kõik investeeringud teostada omafinantseeringuga. Võimalusel taotletakse KIK-ilt toetust, kuid finantsanalüüs seda ei kajasta. Seega veeteenuse hinnad muutuvad koheselt, kui mõni projekt rahastatakse toetuste rahadest. Kokku on kanalisatsiooni (sh sademeveekanalisatsiooni) ja veevärgi arendamiseks lühi- ja pikaajalise programmi investeeringute maksumus 6 889 512.- EUR (km-ta).

Põhivarade kulum

Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtjate kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel.

Põhivarade amortisatsiooni arvutustel on põhivarade kasulikuks elueaks arvestatud 15 ja 50 aastat (vastavalt nendele aastatele on arvutatud aastane amortisatsioon):

• võrgud ja torustikud – 50 aastat;

• pumplad – 15 aastat.

9.2.2. Investeeringute allikad

Käesolevas arendamise kavas kajastatud planeeritavad investeeringud viib ellu AS Rakvere Vesi.

Investeeringud teostatakse omafinantseeringuga.


Lk 52 / 58

Tabel 9.2. Prognoositav vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind

Aastad 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030

Ühisveevärgiga liitunute arv, tk

17 383 17 217 17 048 16 877 16 708 16 540 16 374 16 206 16 040 15 871 15 700 15 523 15 351

Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv, tk

17 383 17 217 17 048 16 877 16 708 16 540 16 374 16 206 16 040 15 871 15 700 15 523 15 351

Veevärgi teenuse maht kokku, m3/a

590 473 590 426 590 266 589 954 589 625 589 258 588 862 588 342 587 809 587 099 586 309 585 256 587 396

Kanalisatsiooniteenuse maht kokku, m3/a

1 171 917 1 171 490 1 170 955 1 170 276 1 169 586 1 168 866 1 168 122 1 167 262 1 166 394 1 165 357 1 164 245 1 162 877 1 164 398

Veetariif (€/m3), km-ta 1,20 € 1,22 € 1,23 € 1,24 € 1,26 € 1,30 € 1,34 € 1,39 € 1,44 € 1,50 € 1,56 € 1,63 € 1,70 €

Kanalisatsioonitariif (€/m3), km-ta

1,15 € 1,18 € 1,19 € 1,20 € 1,22 € 1,25 € 1,29 € 1,34 € 1,39 € 1,45 € 1,52 € 1,60 € 1,68 €

Komplekshind (€/m3), (km-ga)

2,82 € 2,88 € 2,90 € 2,93 € 2,98 € 3,06 € 3,16 € 3,28 € 3,40 € 3,54 € 3,70 € 3,88 € 4,06 €

Tariifide muut, % võrreldes eelneva aastaga

0,0% 2,1% 0,7% 1,0% 1,7% 2,7% 3,3% 3,8% 3,7% 4,1% 4,5% 4,9% 4,6%

Leibkonnaliikme sissetulek, €/kuu

563 € 582 € 599 € 621 € 644 € 668 € 692 € 718 € 744 € 772 € 800 € 830 € 861 €

Leibkonnaliikme kulutus ÜVK teenusele, €/kuu

5,30 € 5,46 € 5,57 € 5,66 € 5,80 € 6,01 € 6,25 € 6,55 € 6,85 € 7,20 € 7,58 € 8,01 € 8,52 €

ÜVK teenuse kulu osakaal sissetulekust, %

0,94% 0,94% 0,93% 0,91% 0,90% 0,90% 0,90% 0,91% 0,92% 0,93% 0,95% 0,96% 0,99%

Märkus: Tabelis on kajastatud kõikide AS Rakvere Vesi tarbijad ning nende tarbimismahud. Veeteenuse hinna arvutamisel on arvestatud vaid Rakvere linnas teostatavate investeeringute maksumustega. Veeteenuse hinna kalkuleerimisel on arvestatud ka keskmise palgatõusuga Eestis.


Lk 53 / 58

Tabel 9.3. Rakvere linna veemajanduse rahavoogude prognoos (eurodes)

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Tulud veeteenuselt

708 568 720 320 726 027 731 543 742 928 766 036 789 075 817 796 846 444 880 649 914 641 953 967 998 573

Tulud kanalisatsiooni-teenuselt

1 347 704 1 382 358 1 393 437 1 404 331 1 426 895 1 461 082 1 506 877 1 564 131 1 632 952 1 701 421 1 781 295 1 872 233 1 967 832

Teenuste eest saadav tulu

2 056 272 2 102 678 2 119 463 2 135 875 2 169 823 2 227 118 2 295 952 2 381 927 2 479 396 2 582 070 2 695 936 2 826 199 2 966 405

Muud tulud (eelduslikult)

5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000

Kogutulu 2 061 272 2 107 678 2 124 463 2 140 875 2 174 823 2 232 118 2 300 952 2 386 927 2 472 732 2 575 416 2 689 294 2 819 570 2 959 761

Tegevuskulu 1 210 366 1 221 637 1 232 222 1 245 305 1 259 235 1 273 681 1 288 661 1 304 196 1 320 305 1 337 011 1 354 334 1 372 299 1 390 928

Investeering 604 181 735 684 136 879 313 634 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341

Oma-finantseering

604 181 735 684 136 879 313 634 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341 566 341

Võetav laen aastas

- - - - - - - - - - - - -

Laenu tagasimakse aastas

415 972 415 972 415 972 415 972 234 287 234 287 234 287 234 287 234 287 234 287 234 287 57 915 57 915

Rahavoog kokku

-169 247 -265 614 339 391 165 964 114 960 157 809 211 663 282 103 351 799 437 778 534 332 823 016 944 577

Kumulatiivsed rahavood

664 982 399 368 738 758 904 722 1 019 683 1 177 492 1 389 155 1 671 259 2 023 058 2 460 836 2 995 168 3 818 185 4 762 762

Märkus: Tabelis on arvestatud AS Rakvere Vesi veeteenuse osutamiseks kõikidele tarbijate tehtavate kulude ja kogu majandustegevusest tuleneva tulu suurusega. Veeteenuse osutamise tulu kasv on tingitud tarbijate ühiktarbimise suurenemisest ning veeteenuse hinna tõusust. Arvestatud on vaid Rakvere linnas teostatavate investeeringute suurustega. Arvutustes ei ole arvestatud ka põhivara amortisatsiooniga.


Lk 54 / 58

9.3. FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud ning põhineb erinevatel eeldustel ning prognoosidel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid, arvestades arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega (AS Rakvere Vesi kulude baasil), arvestatud on ka iga aastase palgatõusuga.

Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning vaadeldud on veemajanduse rahavooge eespool toodud eeldustel. Oluline on arvesse võtta, et käesolev analüüs ei ole alusdokument vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Rakvere linnas, kuna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses vaid on pigem leitud indikatiivsete suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik.

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine, sh omafinantseering kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga kontrollida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.


Lk 55 / 58

Lisa 1 Joonis


Lk 56 / 58

Lisa 2 Investeeringute loetelu


Lk 57 / 58

Lisa 3 Liitumata kinnistute loetelu


Lk 58 / 58

Lisa 4 Joogivee kontrolli kava aastateks 2017-2019

Documents

RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA volikogu/2. lisa 1.pdf• Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010. a „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise