SotsiaalpsühholoSotsiaalpsühholoogia 2 ehk grupidogia 2 ehk grupid

Sirje Pree

Grupi mõisteGrupi mõiste Grupp on kahest või enamast omavahel

vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid.

Grupi liikmed tajuvad, et neist on moodustunud grupp isegi enne kui seda inimkogumikku hakatakse kutsuma grupiks/rühmaks.

Grupi tunnused Eesmärk

Osalemismäär Tulemuste tunnustamine Käitumise aktsepteerimine

Normid Rollid Võim Areng ehk dünaamika Kohesiivsus Konformsus

Gruppide liigidGruppide liigid ametlik (formaalne) mitteametlik (mitteformaalne), primaarne, sekundaarne,

referentgrupp, virtuaalgrupp, statistiline, Meie-grupp Nemad-grupp jne

Ametlikud grupid Tööülesannete lahendamiseks Komitee, nõukogu, komisjon Otsustusgrupid Probleemilahendusgrupp Kvaliteediring ……..

VajadusedVajadusedGrupi plussid üksinda tegutsemise

ees Üksikisiku plussid grupis

Täita ülesandeid, mis on üksikisikule üle jõu käivadÜhendada erinevaid teadmisi, kogemusi, mida vajatakse ülesannete täitmiseksSaada rohkem infot otsustamiseksValmistada ette lai pinnas muutusteksVõimaldab kontrollida korraga rohkem inimesiAitab luua ühiseid väärtusi, uskumusi, mis on aluseks ühisele kultuurile ja võimaldab neid ka kiiresti uutele liikmetele edasi anda

Iseenda tundmaõppimine

Uute oskuste ja teadmiste omandamine

Rahuldab sotsiaalseid vajadusi

Võimaldab saada tagasisidet iseenda ja oma tegevuse kohta

Grupi tugevusGrupi tugevus Kohesiivsus on grupiliikmete omavaheline

seotus Sünergia 1+1+1+1=5 Looderdamine 1+1+1+1=1 Kohesiivsust mõjutab

Lähedus Aeg Hulk Homogeensus – heterogeensus? Edukus …….

Gruppi Gruppi tugevdavad/nõrgendavad tugevdavad/nõrgendavad teguridtegurid Gruppi (kohesiivsus)

tugevdavad: Ühised eesmärgid Ühine vaenlane ehk

oht Võistlus väliste

rühmadega

Tugevust nõrgendavad Paarid Alarühmad Projektsioon ehk

peegeldumine Patuoina fenomen Tõrjumine,

endassetõmbumine Esindaja Varjend Grupisisene võistlus

Westingate projekt Westigate'i projekt uuris kommunikatsiooni võrke abielus

tudengite seas Westigate'is korteritega majas (motelli tüüp). Iga majapidamise käest küsiti, kes on need kolm inimest, kellega nad kõige rohkem suhtlevad.

Füüsiline distants oli üks põhilistest määrajatest erinevate majapidamiste vahel.

Umbes 2/3 kommunikatsiooni võrkudest oli samas majas. Rohkem kui pooltest juhtumitest oli tegemist naabritega, kes ei elanud kaugemal kui 22 jalga

NormidNormid

-3

-2

-1

0

1

2

3

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Vastutustundetu

Ükskõiksus

Heakskiidetud

Norm on grupis omaks võetud käitumisreegel Normid on üldistused ja täpsustused. Normid puudutavad vaid käitumist. Grupi liikmed ei

pea neid norme 100%liselt omaks võtma, piisab kui nad nende järgi käituvad.

Normid puudutavad vaid selliseid käitumisalasid, mida enamus rühma liikmeid peab olulisteks

Normid moodustuvad aeglaselt Normid ei puuduta kõiki samavõrra.

Normidega kohanemine? Võimekamad Keskmiste võimetega Madalate võimetega Autoritaarsed Naised Mehed Sõltuvus? Vajadus?

Lewini eksperiment 1. koduperenaiste grupis räägiti loengu vormis

rupskite vitamiinisisaldusest, majanduslikest eelistest, jagati juhiseid vähehinnatud liha (subproduktid) küpsetamise kohta jne.

2. rühmas kasutati loengu asemel diskussiooni vormi. Jagati samasugust infot, ent arendati ka vestlust kõikvõimalikest takistustest, mis esinevad rupskite toiduks tegemisel, nt vastumeelne lõhn, abikaasa põlgus jne. Diskussiooni lõppedes paluti neil käed üles tõsta, kes soovivad järgmisel nädalal oma perekonnas rupskeid toiduks valmistada.

Selgus, et 1. rühmas tegid nädala jooksul 3% perenaistest vähemalt kord rupskeid toiduks ning 2.rühmas 30%.

Eksperimentide tulemuste vahe tingitud sellest, et teises rühmas said perenaised aktiivselt vestluses

osaleda, küsida küsimusi, jagada kogemusi. Oma mõju oli ka käe tõstmisel kui avalikul tunnistusel.

Dünaamika Hajusa grupi kujunemine hästi töötavaks meeskonnaks

Eduka grupi tunnused ühine eesmärk toetus demokraatlikkus sallivus (saab vahetada/muuta liikmeid) ühtsus (respekt, suhtlemise reeglid arenevad läbi aja)

4 etapiline mudel 5 etapiline mudel jne

4-etapiline mudel - MoodustamineTunded Käitumine Mentori/juhendaja roll

pOsaliselt segadus, osaliselt kartus– kõik on ärevil pKas ma tegin õigesti siia tulles? p• Mida teised minust mõelda võivad? p• Ma ei ütle midagi! p• Mulle meeldiks osaleda, aga …

p• Tagasihoidlik, häbelik p• Viisakas p• Kohmetu p• Näitab sõbralikku nägu p• Vaikiv p• Naljatav p• Püüab jätta muljet p• Katsetab / testib juhendajat (“õpetajat”)

pSoe p• Naeratav ja sõbralik p• Meelitav ja julgustav pVajalik määratleda liikmeskond p• Vajalik selgitada ühine tegutsemiskord (päevakord) p• Kavandada üldjoontes, kuidas töö hakkab toimuma p• Teadvustada, et me kõik oleme õppijad, mitte “eksperdid”

KonfliktTunded Käitumine Mentor/juhendaja

pEbakindlus, kahtlus p• Pahameel

p• Viha p• Võistlus p• Kaitsepositsioonil p• Segadus p• Negatiivsus

pSee tegevuskord ei ole see, mida ma lootsin! p• Ma ei peaks siin tegelikult olema. See on aja raiskamine.

p• Vajalikud on alarühmad p• Kes ütles, et meie peame vastutama?

pArusaamine, et grupp areneb – p“Sa saad olla meelepärane osale inimestele teatud aja, aga mitte kõigile inimestele kogu aeg” p• Aktsepteeri kriitikat p• Selgita ühist eesmärki (sihti) p• Rõhuta tasakaalustatud perspektiivi

Normeerimine ja toimimine

Tunded Käitumine Mentor/juhendaja

pKokkukuuluvus pEdasiminek on toimunud pSaavutus pKasvab usaldus enamuse vastu grupis pGrupi iseseisvuse tunne

pÜhine probleemide lahendamine pPositiivne reageerimine eriarvamuste ja konfliktide puhul pAvatud vaadete ja arvamuste jagamine pAktiivne tegutsemine, kohustumine

pMittepealetükkiv hõlbustamine pVäljakutse grupile pVäljakutse kõrgemal tasemel eesmärkidele, tegevusele kui sobib pMärkab arengut ja grupi kokkukuuluvust

Tunded Käitumine Mentor/juhendaja

pKasvav usaldus ja konfi-dentsiaalsuspKasvav grupi identiteedi tunnetaminepVajadus reeglite koostöö järelepFokuseeritus grupi tegevuse kõrgemale tasemelepValmis täielikult osalema

pRohkem toetav pAbi pakkuv pTeadlik, kaalutletud pingutus mõjutada pPakub isiklikku arvamust ja vaatei

pToetav pMärkab grupi arengut pJulgustab osalemist, kaasa löömist pTugevdab grupi “reegleid” mitteametlikult sobival viisil, ajal

LeinamineTunded Käitumine Mentor/juhendaja

pÄrevus läheneva lõpu suhtes pSaavutuste peegeldamine pLootus grupitööle tulevikus pTagasitõmbumine ja sulgumine pEtteaimatavpkaotus pRahulolu

pNostalgia pKüsimine “mis järgmiseks, edasi” pÄrevus edasi toimimise suhtes ilma toetava grupita pMadal motiveerituse tase pDiskuteerimine väliste asjade üle

pGrupi edu ja saavutuste kinnitamine, toetamine, tunnustamine ja selle paikapidavuse kontrollimine pDiskussioon erinevate psuhtumist üle pDiskussioon mitteametlike toetavate võrgustike üle

Erinevad jaotused Missuguses etapid on teie grupi areng? Mille järgi otsustasite?

Bradfordi 5-etapiline mudelÕhkkond ja peaeesmärk

1. Moodustamine 2. Osarühmad 3. Konflikt 4. Eristumine 5. Ühtsus

Ettevaatlik, tundeid ei näidata, vastuolusid nagu poleks

Osarühmade vaheline kritiseerimine, ei jagata teavet teiste osa-rühmadega

Viha osarühmade vahel

Usaldus, avatus, sõbralikkus, erinevuste omaksvõtt

Toetav, avatud, erisusi salliv

Ebaselged, ei ole

Teave peasihist lisandub, eri nägemus

Võitlus Enamus on nõustunud

Kõik seotud

Teabelevi ja otsustamine1 2 3 4 5

Kuulatakse intensiivselt, sõnumite sisuline kadu suur

Teabe kulgeb osarühmade siseselt, nende vahel ei ole

Habras Küllalt hea Kiire ja otsene teabelevi

Domineerivad aktiivsemad

Osarühmad püüdlevad eri eesmärkide poole

Häälekamad ja julgemad domineerivad

Põhineb asjatundlikkusel, otsuseid teevad liider ja mingi spetsialist kahekesi, teised nõustuvad

Põhineb ühisel nägemusel, kollektiivne või individuaalne

Suhtumine liidrisse ja analüüs1 2 3 4 5

Katsetav Liidrit vastuta-vaks pidav

Võimu-võitlus Liidrit toetav tegevus

Liidri tegevust toetav, erimeelsused tuuakse välja

Ignoreerivad Teadvustatud, aga mitte kogetu. Rühma tegevust arvustatakse osarühmades

Kasutatakse relvana

Arutelu vaheldub kriitikast ülima nõustumiseni

Hinnangulised vestlused aitavad kaasa töö sooritamisele, kes tahes võib kasutada hindamist

Küpseks grupiksHästi toimiv grupp Ebakindel grupp

Liikmetel on ühine eesmärk ja soov tegutseda selle saavutamise nimelGrupi õhkkond on avatud, vaba ja turvaline, grupi liikmed oskavad teineteist kuulataIga grupi liikme arvamust pannakse tähele, rääkida võib kõigest, ka ebameeldivatest/ rasketest asjadestGrupp suudab tegutseda ühise vastutusegaGrupis talutakse erinevaid seisukohti, sallitakse kriitikatGrupp talub liikmete vahetumist

pÜleüldine võitluspositsioonil olemine ja selle rõhutaminepPüütakse muuta teiste seisukohti ja positsiooni pnn. kardin eespPüütakse otsustada ja otsustatakse teiste eestpVälditakse tunnetest rääkimistpKonfliktide vältiminepSagedane nõuandmine kuulamise asemelpKüünilisuspMitteotsene pöördumisviis suhtlemisel

Roll Sotsiaalne roll on selline käitumisviis, mida

tavaliselt oodatakse teatud sotsiaalses staatuses olevalt inimeselt. (müüja, direktor, naine, isa, õpilane jne.)

Rolle iseloomustavad teatud õigused ja kohustused.

Rollikujutlus Rolliootus Rollikäitumine

Roll

Rollitäitja Vastandroll

Rollikujutlus Rolliootus

Rollikäitumine

Rollid On põhirollid ja kõrvalrollid Rollikonfliktid – välised ja sisemised Ladus rollikäitumine

Ökonoomsus Kaitse Ennustatavus

Belbini meeskonna rollid INNOVAATOR (IN) Loominguline, hea kujutlusvõimega,

eripärane. Lahendab keerukaid probleeme. Ignoreerib pisiasju ja väheolulist. Liigselt hõivatud, et efektiivselt suhelda.

KOORDINEERIJA (KO) Küps, enesekindel, hea juht. Selgitab eesmärke, toetab otsustamist, delegeerib edukalt. Võib tihti näida manipulaatorina. Lükkab oma töö teiste kaela.

HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane. Näeb kõiki võimalusi. Annab õigeid hinnanguid. Ei suuda teisi kaasa haarata

ega inspireerida. TEOSTAJA (TE) Distsiplineeritud, usaldusväärne,

konservatiivne ja tõhus. Viib ideed ellu. Veidi paindumatu. Ei haara uutest võimalustest kiiresti kinni.

VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni. Kipub asjatult muretsema. Ei delegeeri meelsasti.

järg

VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, suhtlemisaldis. Uurib uusi võimalusi. Loob kontakte väljaspool meeskonda. Liigselt optimistlik. Kaotab huvi, kui esmane tuhin on möödas.

KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid.

MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada. Kriitilisel momendil otsustusvõimetu.

ASJATUNDJA (AT) Sihikindel, algatusvõimeline, väga pühendunud. Omab erakordseid teadmisi ja oskusi. Panus piirdub väga kitsa alaga. Liigselt detailides kinni.

Rollijaotused Eesmärgile suunatud rollid

Algataja Teabeotsija Asjatundja Selgitaja Kriitik Koostöötegija

Grupi säilitamisele suunatud rollid Julgustaja. Lepitaja. Tundeavaja. Vahekohtunik Pingevabastaja

Gruppi lõhkuvad rollid Ründaja Pidurdaja Tähelepanutõmbaja Võistleja Veetav Intrigant

Lukus rollid ehk manipuleerimine Alistuva käitumisega rollid:

Märter Nõrguke – tal oleks nagu puujalg. Kahtlustaja Erak Paipoiss / lilleke – yes-man. Lepitaja.

Agressiivse käitumisega rollid Monopoliseerija / lobiseja / jutupaunik Esineja/ettevõtja Abistaja/hoolitseja Asjatundja Sõdalane!

Võim Väärtushierarhia kui võimu alus

Raha Informatsioon Materiaalsed väärtused Staatus Teenus Armastus

Ametlik ja mitteametlik hierarhia

Võimu liigid Eeskuju ehk mallivõim Palga ehk tasuvõim Ametlik võim Karistusvõim Teadmiste ehk infovõim Spetsialisti ehk oskuste võim

Võimu sümbolid Ruum

Suurus Privaatsus Aknad, temperatuur, mugavus

Esemed Mööbel – laud, tool Töövahendid, masinad

Eelisõigused Töögraafik Koht autole Vormiriietus

Nimekirjad

Võimu alused organisatsioonis

Ülesanne Kogemus Koolitus ehk ettevalmistus Palk ehk tasu võimalus Sugu

Võimu tunnetamine kui enesehinnang Organisatsioonil oleva väärtuse

kaudu - enam väärtustatud organisatsioonis töötades tunneb ka inimene end väärtuslikumana

Organisatsioonipoolse väärtustamise kaudu - antakse inimesele

märku tema väärtusest rühmale

Teiste poolt antava tunnustuse kaudu Isiklike väärtuslike omaduste olemasolu kaudu – väärtuslikud omadused

tulenevad teistelt

Liider Juht on juhitavate teenindaja, kes

kõrvaldab tööd takistavad tegurid Liider või manager Ametlik või mitteametlik liider Liider on üks rollides Ootused Kujutlus

Liidri erinevad rollid (Krech&Grutschfield) Esimees Planeerija Tegutseja Asjatundja Esindaja väljapoole Sisemiste suhete kontrollija Palgamaksja Karistaja Eeskuju Sümbol Vastutaja Ideoloog Isa-ema Patuoinas

Liidri stiilid Autokraatne Demokraatlik Kõikelubav

Kõikelubav/minnalaskev stiil

ei hooli juhtimistegevusest

on juht vaid nimeliselt jätab otsustamise

aktiivsematele grupi liikmetele

ei vastuta

Demokraatlik stiil jagab juhtimisfunktsioonid grupi

liikmete vahel innustab kõiki osalema

otsustamisel ja juhtimisel püüab olla grupis võrdne liige

Autokraatne stiil võtab enda kanda kõik

juhtimistegevused otsustab ainuisikuliselt alluvate suhtes range,

ülemuste suhtes meelitav asetab end psühholoogiliselt

grupist väljapoole

Liidriks olemise stiil loob õhkkonna

Demokraatlikult juhitav

aktiivne,

Innustunud,

teistest hooliv,

alustamisel aeglasem,

töötamisel efektiivsem

Autoritaarselt juhitav

agressiivne või passiivne

alustamisel kiirem

töötamisel aeglasem pidevat kontrollimist ja

“torkimist” vajav

Kus milline stiil?

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90 õpetaja

direktor

juhendaja

Otsustamine grupis Risky shift (Wallach, Kogan 50/60 a.) Polariseerumine (Moscovici)

Group fenomen thinking (1970ndad Janis)

Konvergentsus (Sherif, Ach)

Hoiakud, mis mõjutavad otsuseid Haavamatuse illusioon Ratsionaliseerimine Usk moraalsusesse Enesetsensuur Surve mittenõustujatele Vaenlase stereotüüp Üksmeele illusioon Meelsuse valvurid

Lippit ja Lewin 1. eksperiment: koguti neli viieliikmelist 11-aastaste poiste

gruppi, et valmistada paberist teatrimaske. Kahe grupi juhiks oli autoritaarne täiskasvanu ja ülejäänud

kahe grupi juhiks demokraatlik inimene. Autoritaarne juht jagas käske, demokraatlik aga küsis poiste arvamust, andis nõu jne.

Autoritaarse grupi poisid olid õnnetud ja vähem produktiivsed. Demokraatlikus grupis olid poisid sõbralikumad ja näitasid välja grupi vaimu. Autoritaarse grupi liikmed muutusid rahutuks ja agressiivseks. Poisid tegutsesid rohkem üksinda ega hoolinud ühisest eesmärgist ega teistest liikmetest.

Lewin tegi veel 2.eksperimendi, kus tõi juurde ka "laissez-faire" (mitte vahele segava) juhi rolli.

Katse näitas taas, et demokraatlikus grupis oldi kõige õnnelikumad ja produktiivsemad, vastupidiselt autoritaarsele grupile. Mitte vahele segava juhi grupp jääb nende kahe vahele.

Kui demokraatlikku gruppi iseloomustada sõnadega õnnelik ja produktiivne, siis "laissez-faire" grupi seisundit võiks pidada sihituks ning autoritaarse grupi poisse kontrolli all olevateks, lämmatatuteks

Lewini eksperiment Ühes koduperenaiste grupis räägiti loengu vormis rupskite

vitamiinisisaldusest, majanduslikest eelistest, jagati juhiseid vähehinnatud liha küpsetamise kohta jne.

Teises rühmas kasutati loengu asemel diskussiooni vormi. Jagati samasugust infot, ent arendati ka vestlust kõikvõimalikest takistustest, mis esinevad rupskite toiduks tegemisel, nt vastumeelne lõhn, abikaasa põlgus jne. Diskussiooni lõppedes paluti neil käed üles tõsta, kes soovivad järgmisel nädalal oma perekonnas rupskeid toiduks valmistada.

Selgus, et esimeses rühmas tegid nädala jooksul 3% perenaistest vähemalt kord rupskeid toiduks ning teises 30%.

Eksperimentide tulemuste vahe tingitud sellest, et teises rühmas said perenaised aktiivselt vestluses osaleda, küsida küsimusi, jagada kogemusi. Oma mõju oli ka käe tõstmisel kui avalikul tunnistusel.

Töö efektiivsus Cheni sipelgate katse. Sipelgad ehitavad pesa liivast. Pudelid, liiv-

mõõdeti aega ja liiva väljakaevamise kogust. Üksinda – 192 minutit, 232 g liiva sipelga kohta Kahekesi – 28 minutit, 765 g liiva 6 tunni jooksul Kolmekesi – 33 minutit, 728 g liiva 6 tunni jooksul Uuesti üksinda – 160 minutit, 182 g liiva

Sherifi jalgratturite eksperiment – facilitation ehk ülekanne

Grupis või üksinda? Rühma liikmete arvu suurenemisega iga liikme panus

väheneb (Reihelman, 1930ndad). Uue materjali õppimisel on üksikisik efektiivsem (Pessin,

30ndad) Õpitu esitamisel on efektiivsem kui seda tehakse teiste

juuresolekul. Meenutamine on üksi vähem efektiivne kui teiste

juureolekul. Teiste juuresolek halvendab uute oskuste omandamist,

soodustab varemõpitu esitamist. Ideede genereerimine ajadefitsiidis on grupis

efektiivsem, kvaliteetseid ideid toodab üksikisik Juhuslikud vead leitakse kergemini grupiga,

süstemaatilise vea puhul “pole vahet”.

Meeskonnatöö printsiibid Arutelu grupis on aktiivne, võtan sellest osa, ei püüa jääda kõrvale. Olen orienteeritud ülesande lahendamisele, mitte aga suhete

säilitamisele grupis. Kuulan hoolega iga kõnelejat ja ei sega vahele. Ühtegi seisukohta ei

jäta tähele panemata.

Püüan toetada teisi mõtete avaldamisel. Usaldan teisi grupi liikmeid. Pean lugu ajast. Räägin lühidalt, teen konstruktiivseid

ettepanekuid. Eriarvamusi arutan hoolikalt, püüan mõista ja leida ühist arvamust. Ei suru oma arvamust jõuga teistele peale, vajaduse korral püüan

seda paremini argumenteerida.

Oskan põhjendada ja kaitsta oma seisukohti. Genereerin uusi ideid. Uut mõtete ei karda välja öelda isegi siis, kui

see on ebatavaline. Erilist tähelepanu pööran grupi tagasihoidlikumatele liikmetele,

küsin nende arvamust, informatsiooni. Eriarvamuste korral arvustan seisukohti, mitte inimesi

Õhkkond grupis Võistlusele orienteeritud

Kadedus Võistlus Kahjustamine Passiivsus

Koostööle orienteeritud Ressursside parem kasutamine Lõpptulemus Vastastikune arvestamine

Sotsiaalne identiteet Sotsiaalne identiteet sisaldab kultuuri ja kõiki

neid sotsiaalseid rühmi kuhu inimene kuulub / on kuulunud.

Rühmaidentiteeti määratakse eristades ennast rühma keskmisest tunnusest. Mille poolest ma sarnanen rühma liikmetele? Mis eristab mind teistest sama rühma liikmetest?

Inimene püüab tõsta oma enesehinnangut rühmaidentiteedi kaudu (selleks liidetakse rühma positiivsed omadused oma minaga)

Ebakindlates ja ohtlikes oludes rühma oma identiteedi vajadus suureneb (seetõttu võimendub dramaatiline käitumine).

Gruppidevahelised suhted Suhted võivad toimuda nii üksikisikute kui

gruppide vahel, kuid sellega kaasneb kindlasti oma grupikuuluvuse tunnetamine

Sisegrupp – positiivne Välisgrupp - negatiivne

Sherifi eksperiment 1950ndatel

Oma rühma, nn. meie-rühma ehk siserühma, tajutakse positiivsemana võrreldes nende-rühmaga ehk välisrühmaga.

Osalesid 12-aastased, tavalised ameerika koolipoisid, kes ei tundnud teineteist eelnevalt. Eksperiment vältas 3 nädalat. Alul loodi tugev meie-tunne. Seejärel hakati lähendama kahte rühma. Tekkis

Hüüdnimede panemine Narrimine Kiusamine Eristumine Vägivald Kaklus Sõda

Kuidas saada taas koostööle?

Selgus, et liitis ühine eesmärk, positiivselt mõjusid ka võrdse staatusega liikmete

koostegutsemise ja –arutamise võimalused.

Taifeli eksperiment 1970ndatel minimaalne grupierinevus? Oma eksperimendis kasutas ta 14-15 aastaseid poisse.

Eksperiment koosnes kahest osast: Hallikirjudelt paberilehtedelt tuli üle lugeda nn. täpid. “Tulemuse” järgi jaotati kahte rühma. Järgnes kujutlusmäng punktide /raha/ andmisega Poiste käest küsiti: “Millest lähtuti punktide andmisel?” Millest

tegelikult lähtuti? Kas rühmakuuluvusest või mitte? Kuidas kirjeldati ja missugused olid faktid?

Selgus, et valikute tegemisel on oluline eelnev mälus olev info või kogemus.

Hoiakud ja nende mõõtmine BOGARDUSE SOTSIAALSE DISTANTSI SKAALA Juhend:1. Pea meeles, et vastad esmase tundega, reaktsiooniga

iga juhtumise puhul (+, -).2. Anna oma reaktsioon igale rahvusele kui grupile. Ära

vasta lähtudes kas halvimast või parimast esindajast. Mõtle sul olemas olevale stereotüübile (kujutlusele) tervikgrupist.

3. Märgi rist just nii paljudesse kastidesse kui palju su tunne ütleb.Kuidas sa tunneksid ennast järgmiste gruppide

liikmete suhtes?

Bogarduse skaalaMeh-hik-lane

Hiin-lane

Türk-lane

Soom-lane

prantslane

hindu Vene-lane

Amee-riklane

Nigeer-laneNeeger

Lähisugulane abielu kaudu

Kuulub samasse klubisse, sõber

Elab minu tänaval, on naaber

Töötab minu kõrval minu töökohal

On minu riigi kodanik

On minu riigis kui külaline

Diskrimineerimine ja selle astmed

Diskrimineerimine on teise rühma kuuluvate inimeste suhtes negatiivne suhtumine ja

käitumine. Diskrimineerimise etappideks on

Halvustav kõne (anekdoodid, halvustamine) Vältimine Eristamine (kas territoriaalselt, välistunnustega või muul moel) Ähvardused Vägivald (füüsiline vägivald, mille äärmus on genotsiid)

Diskrimineerimise liigid Rassiline Usuline Rahvuslik Sooline Ealine …… diskrimineerimine Arvatakse, et on süüdi, agressiivsed,

imelikud, ohtlikud

Diskrimineerimise põhjused Diskrimineerimise põhjused on seotud

ebakindluse tunnetamisega rühma poolt. Ebakindlust põhjustavad:

Majanduslik ebakindlus Suured muutused ühiskonnas (ka mikrosüsteemides) Pidev ebaedu, ebaõnnestumine Autoritaarsete isiksuste suur hulk Töötuse, vaesuse jms kasv Ei saa ise mõjutada

Ülesanne Iga grupi liige täidab ära Bogarduse tabeli

Arvutatakse grupi keskmine näitaja iga rahvusgrupi suhtes (lugeda kokku miinused ja jagada grupi liikmete arvuga)

Kes on viimase aja anekdootides negatiivne tegelane? Missuguste hüüdnimedega kutsutakse erinevatest

gruppidest (rahvus vms) turiste? Leia grupimõtlemisega seotud hoiakuid oma grupist! Missuguseid meeskonnatöö printsiipe täidad rohkem,

milliseid mitte? Hinda ennast 5-pallises süsteemis kõigi printsiipide kaupa.