T3 Väljundipõhine hindamine

VVääljundipõhine hindamine kooli ljundipõhine hindamine kooli õppekavasõppekavas

Sirje Rekkor MASirje Rekkor MATallinna Tallinna ÜÜlikoollikool

Kasvatusteaduste InstituutKasvatusteaduste InstituutKutsepedagoogika osakondKutsepedagoogika osakond

EesmEesmäärgidrgid

•• Võimaldada õppijal:Võimaldada õppijal:–– saada saada üülevaade vlevaade vääljundipõhise hindamise ljundipõhise hindamise mõistetest;mõistetest;

–– mõista vmõista vääljunidpõhise hindamise põhimõtteid ljunidpõhise hindamise põhimõtteid ja arengusuundi;ja arengusuundi;

–– arendada õppija oskusi koostada õpivarendada õppija oskusi koostada õpivääljundite ljundite hindamiskriteeriume.hindamiskriteeriume.

AlateemadAlateemad

•• VVääljundipõhise hindamise mõistedljundipõhise hindamise mõisted

•• VVääljundipõhise hindamise põhimõtted ja ljundipõhise hindamise põhimõtted ja arengusuunadarengusuunad

•• Hindamiskriteeriumite sõnastamiseHindamiskriteeriumite sõnastamise

HindamineHindamine•• Hindamine Hindamine (ingl k. (ingl k. assesment, marking, assesment, marking,

gradinggrading) on kokkuvõttev termin, mida ) on kokkuvõttev termin, mida kasutatakse erineval viisil.kasutatakse erineval viisil.

•• Õppija õpitulemuste saavutatuse hindamine, Õppija õpitulemuste saavutatuse hindamine, sealhulgas tema enesehindamine, on sealhulgas tema enesehindamine, on õppeprotsessi osaõppeprotsessi osa. .

•• Hindamise Hindamise eesmeesmäärk onrk on toetada õppimisttoetada õppimistning anda usaldusvning anda usaldusväääärset informatsiooni õppija rset informatsiooni õppija õpingute lõpingute lääbimise tulemuslikkuse kohta. bimise tulemuslikkuse kohta.

•• Hindamine kui Hindamine kui isiksuse arenguprotsessi osa.isiksuse arenguprotsessi osa.

Hindamine kui tegevusHindamine kui tegevus

•• Hindamine Hindamine kui tegevuskui tegevus

–– hindamine kui hindamine kui hinde panemine hinde panemine ((ingl k. ingl k. marking, marking, grading)grading)

–– hindamine kui hindamine kui teadmisteteadmiste /oskuste kontrollimine/oskuste kontrollimine

–– hindamine kuihindamine kui fakti fikseeriminefakti fikseerimine

–– hindamine kui tegevus, mille hindamine kui tegevus, mille tulemuseks on tulemuseks on hinnangu andminehinnangu andmine

–– hindamine kuihindamine kui jjäärelduste tegemine relduste tegemine õppija arengu õppija arengu kohtakohta

–– hindamine kuihindamine kui õppija motiveerimineõppija motiveerimine

Hindamine kui protsessHindamine kui protsess

•• Hindamine kui protsess Hindamine kui protsess (ingl k. (ingl k. assesmentassesment ), mille), millekkääigus antakse kindlate hindamiskriteeriumite igus antakse kindlate hindamiskriteeriumite alusel alusel õiglane ja erapooletu hinnangõiglane ja erapooletu hinnang õppija õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpivvastavalt õppekavas kirjeldatud õpivääljunditele. ljunditele.

•• Hindamine kui Hindamine kui tõlgenduslik analtõlgenduslik analüüüüss, mille , mille kkääigus antakse mingile olukorrale, nigus antakse mingile olukorrale, näähtusele htusele konkreetne vkonkreetne väääärtus.rtus.

ÕpivÕpivääljundidljundid

•• ÕpivÕpivääljundidljundid on õppimise tulemusel on õppimise tulemusel omandatavad elukestva õppe võtmepomandatavad elukestva õppe võtmepäädevused devused (võtmekompetentsid) ning eri(võtmekompetentsid) ning eri-- ja kutsealased ja kutsealased teadmised, oskused ja hoiakud või nende teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada kogumid, mille saavutatust on võimalik tõendada ja hinnata. ja hinnata.

•• ÕpivÕpivääljundid on kirjeldatud õppekava, mooduli ljundid on kirjeldatud õppekava, mooduli või või üüldharidusaine lldharidusaine lääbimiseks vajalikul bimiseks vajalikul lläävenditasemel vastavuses venditasemel vastavuses kvalifikatsiooniraamistikuga. kvalifikatsiooniraamistikuga.

Kokkuvõttev ja kujundav hindamineKokkuvõttev ja kujundav hindamine•• Kokkuvõtva hindamiseKokkuvõtva hindamise abil antakse õppijale ja abil antakse õppijale ja

teistele huvipooltele infot õppekava moodulite teistele huvipooltele infot õppekava moodulite kavandatud õpivkavandatud õpivääljundite omandatutuse kohta. ljundite omandatutuse kohta.

•• Kokkuvõttev hindamine on Kokkuvõttev hindamine on eristav või mitteeristaveristav või mitteeristav..

•• Kujundava hindamiseKujundava hindamise kkääigus antakse õppijale igus antakse õppijale tagasisidet. Tagasisidega toetatakse õppija õpivtagasisidet. Tagasisidega toetatakse õppija õpivääljundite ljundite omandamist õppeprotsessi jooksul ja vajadusel ka pomandamist õppeprotsessi jooksul ja vajadusel ka päärast rast selle lõppu.selle lõppu.

•• Kujundav hindamine ehk tagasiside on Kujundav hindamine ehk tagasiside on üüldjuhul pikemas ldjuhul pikemas sõnalises vormis. sõnalises vormis.

•• Kujundava hindamise eripKujundava hindamise eripäära on, et õppija saab oma ra on, et õppija saab oma ttööööd saadud tagasiside abil veel enne kokkuvõtvat d saadud tagasiside abil veel enne kokkuvõtvat hindamist korrigeerida ja õppimise khindamist korrigeerida ja õppimise kääigus tehtud vead ei igus tehtud vead ei mõjuta hinnet.mõjuta hinnet.

Eristav hindamineEristav hindamine

•• Eristav hindamine Eristav hindamine on kokkuvõtva on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul mhindamise viis, mille puhul määääratakse ratakse õpivõpivääljundite saavutatuse tase numbrilise ljundite saavutatuse tase numbrilise hindena. hindena.

•• Hindamise skaalas on positiivsed ja Hindamise skaalas on positiivsed ja negatiivsed hinded.negatiivsed hinded.

•• Eristava hindamise puhul kirjeldatakse iga Eristava hindamise puhul kirjeldatakse iga hinde juurde hindekriteeriumid.hinde juurde hindekriteeriumid.

Mitteeristav hindamineMitteeristav hindamine•• Mitteeristav hindamine Mitteeristav hindamine on kokkuvõtva on kokkuvõtva

hindamise viis, mille puhul õpivhindamise viis, mille puhul õpivääljundite ljundite saavutatuse taset pole võimalik või vajalik saavutatuse taset pole võimalik või vajalik eristada. eristada.

•• Mitteeristava hindamise puhul mMitteeristava hindamise puhul määääratlekse lratlekse läävendvend•• LLäävendile vastamise või selle vendile vastamise või selle üületamise korral letamise korral

vvääljendatakse piisavat tulemust sõnaga ljendatakse piisavat tulemust sõnaga „„arvestatudarvestatud““. .

•• LLäävendits madalamal tasemel ehk ebapiisavat vendits madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust vtulemust vääljendatakse sõnaga ljendatakse sõnaga „„mittearvestatudmittearvestatud““. .

•• Mitteeristava hindamise puhul kirjutatakse Mitteeristava hindamise puhul kirjutatakse hindamismeetodi juurde hindamismeetodi juurde lläävendikriteeriumidvendikriteeriumid..

EnesehindamineEnesehindamine

•• Enesehindamine on õppijapoolne enda Enesehindamine on õppijapoolne enda ppäädevuste võrdlemine kavandatud devuste võrdlemine kavandatud õpivõpivääljunditega. ljunditega.

•• Enesehindamine toimub Enesehindamine toimub hindamiskriteeriumite põhjal.hindamiskriteeriumite põhjal.

•• Enesehindamine hindamismeetodi abil.Enesehindamine hindamismeetodi abil.

TervikhindamineTervikhindamine

•• Tervikhindamise puhul arvestatakse Tervikhindamise puhul arvestatakse terviktulemust enam kui osade summat.terviktulemust enam kui osade summat.

•• Kõige tKõige täähtsamate komponentide htsamate komponentide puudumisel ei saa õppija tulemus olla puudumisel ei saa õppija tulemus olla positiivne. positiivne.

Võrdlushindamine Võrdlushindamine

•• Võrdlushindamisel kujuneb õppijate Võrdlushindamisel kujuneb õppijate tulemus sõltuvalt sellest, millised on nende tulemus sõltuvalt sellest, millised on nende ppäädevused võrreldes teiste sama devused võrreldes teiste sama õppeainet lõppeainet lääbivate õppijate pbivate õppijate päädevustega.devustega.

•• Võrdlushindamine ei sobi kokku Võrdlushindamine ei sobi kokku vvääljundipõhise õppekava hindamise ljundipõhise õppekava hindamise mõtteviisiga. mõtteviisiga.

VastastikhindamineVastastikhindamine

•• Vastastikhindamine on hindamismeetodi Vastastikhindamine on hindamismeetodi abil kaasõppija pabil kaasõppija päädevuste võrdlemine devuste võrdlemine kavandatud õpivkavandatud õpivääljunditega.ljunditega.

•• Vastastikhindamine toimub Vastastikhindamine toimub hindamiskriteeriumite põhjal.hindamiskriteeriumite põhjal.

VastavushindamineVastavushindamine

•• Vastavushindamine on on Vastavushindamine on on hindamismeetodi abil õppija phindamismeetodi abil õppija päädevuste devuste võrdlemine kavandatud õpivvõrdlemine kavandatud õpivääljunditega.ljunditega.

•• Vastavushindamine toimub Vastavushindamine toimub hindamiskriteeriumite põhjal.hindamiskriteeriumite põhjal.

Kaasav hindamineKaasav hindamine

•• Hindamine, mille kHindamine, mille kääigus kaastakse igus kaastakse erinevaid hindamise osapooli:erinevaid hindamise osapooli:–– õppijaõppija

–– õpetajaõpetaja

–– praktikajuhendajapraktikajuhendaja

–– kliendidkliendid

–– ..........

Hindamiskriteerium Hindamiskriteerium ((assesment criteria)assesment criteria)

•• Hindamiskriteerium on kirjeldus Hindamiskriteerium on kirjeldus -- MILLE ABIL MILLE ABIL hinnataksehinnatakse

•• Hindamiskriteeriumid kirjeldavad teadmiste ja oskuste Hindamiskriteeriumid kirjeldavad teadmiste ja oskuste oodatavat taset ning ulatust. oodatavat taset ning ulatust.

•• Hindamiskriteeriumid on sõnastatud õpivHindamiskriteeriumid on sõnastatud õpivääljundite alusel, ljundite alusel, kuid oluliselt suurema detailsusega (milliseid aspekte kuid oluliselt suurema detailsusega (milliseid aspekte hinnatakse). hinnatakse).

•• Hindamiskriteeriumid jagunevad hindeHindamiskriteeriumid jagunevad hinde-- ja ja lläävendikriteeriumiteks.vendikriteeriumiteks.

•• Hindekriteeriumid on eristava hindamise puhul Hindekriteeriumid on eristava hindamise puhul kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis kirjutatakse iga kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis kirjutatakse iga hindamismeetodi juures lahti hinnete kaupa. hindamismeetodi juures lahti hinnete kaupa.

•• LLäävendikriteeriumidvendikriteeriumid on mitteeristava hindamise puhul on mitteeristava hindamise puhul kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis kirjutatakse iga kasutatavad hindamiskriteeriumid, mis kirjutatakse iga hindamismeetodi juurde eraldi. hindamismeetodi juurde eraldi.

Hindamismeetod Hindamismeetod (assesement method)(assesement method)

•• KUIDAS KUIDAS hinnatakse hinnatakse

•• Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste Hindamismeetod on teadmiste ja oskuste omandatuse tõendamise viis.omandatuse tõendamise viis.

•• Hindamismeetodi valikul tuleb lHindamismeetodi valikul tuleb läähtuda htuda õpivõpivääljunditest, mille saavutamist soovitakse ljunditest, mille saavutamist soovitakse hinnata ning hindamiskriteeriumitest. hinnata ning hindamiskriteeriumitest.

•• ÕpivÕpivääljunditele toetuvad hindamiskriteeriumid ljunditele toetuvad hindamiskriteeriumid paigutatakse hindamismeetodite juurde.paigutatakse hindamismeetodite juurde.

VVääljundipõhise hindamise ljundipõhise hindamise põhimõttedpõhimõtted•• Hindamine on Hindamine on avatud.avatud.

•• Hindamine Hindamine sisaldabsisaldab õppija õppija enesehindamist.enesehindamist.

•• ÕpivÕpivääljundid kirjeldavad teadmisi, oskusi, ljundid kirjeldavad teadmisi, oskusi, hoiakuid hoiakuid minimaalselminimaalsel nõutaval tasemelnõutaval tasemel. .

•• Kõik Kõik õppekava sõnastatud õpivõppekava sõnastatud õpivääljundid ljundid peavad olema hinnatavadpeavad olema hinnatavad..

•• Õppekavas ei sõnastata õpivÕppekavas ei sõnastata õpivääljundeid, mida ei ljundeid, mida ei hinnata. hinnata.

•• Ei hinnata teadmisi, oskusi, hoiakuid, mida ei ole Ei hinnata teadmisi, oskusi, hoiakuid, mida ei ole õpivõpivääljundite juurde koostatud ljundite juurde koostatud hindamiskriteeriumites kirjeldatud.hindamiskriteeriumites kirjeldatud.

Traditsiooniline ja oskustele Traditsiooniline ja oskustele suunatud hindaminesuunatud hindamine•• Rõhk Rõhk kvantitatiivsel kvantitatiivsel

hindamiselhindamisel

•• Rõhk Rõhk “ä“äraõppimiselraõppimisel””

•• Hindamine Hindamine kunstlikult kunstlikult loodudloodud hindamissituatsioonishindamissituatsioonis

•• Hindamine on Hindamine on eraldatud eraldatud õppimisprotsessistõppimisprotsessist

•• Hindamine Hindamine õpetaja pooltõpetaja poolt•• Fookus onFookus on õpitulemustelõpitulemustel

•• Rõhk Rõhk kvalitatiivsel kvalitatiivsel hindamiselhindamisel

•• Rõhk teadmiste ja oskuste Rõhk teadmiste ja oskuste seostelseostel ning teadmiste ning teadmiste üülekandmisel praktikasselekandmisel praktikasse

•• Korraldus nii Korraldus nii autentses autentses ttöööökeskkonnaskeskkonnas kui võimalikkui võimalik

•• Hindamine on Hindamine on arenguprotsessi osa arenguprotsessi osa (kaasav (kaasav hindamine)hindamine)

•• KooshindamineKooshindamine erinevate erinevate huvipoolte poolthuvipoolte poolt

•• Fookus on Fookus on hindamisprotsessil ja hindamisprotsessil ja õpitulemustelõpitulemustel

Allikas: Stenström, M.-L.; Laine, K.(2006)Quality and Practice in Assessment.

Avatud hindamineAvatud hindamine

•• Kõik protsessis osalejad teavad, miks, millal, Kõik protsessis osalejad teavad, miks, millal, mida hinnatakse, kes on hindajad ja kuidas mida hinnatakse, kes on hindajad ja kuidas hindamine toimubhindamine toimub

•• Hindamisprogramm on osapooltele Hindamisprogramm on osapooltele tutvustatud enne õppe algusttutvustatud enne õppe algust

Avatud / võrreldav hindamineAvatud / võrreldav hindamine

•• Mida?Mida? –– hindamise fookus hindamise fookus –– kompetentsuskompetentsus

•• Kuidas?Kuidas?--hindamiskriteeriumid ja hindamiskriteeriumid ja ––meetodidmeetodid

•• Kes?Kes? –– hindamise huvipooledhindamise huvipooled

•• Kus?Kus? –– hindamise konteksthindamise kontekst

Allikas: Stenström, M.-L.; Laine, K.(2006)Quality

and Practice in Assessment.

Hindamise kolmnurkHindamise kolmnurkKUS?

KES? KUIDAS?

MIDA?

HindamisprogrammHindamisprogramm

•• Hindamisprogramm võimaldab hinnata kõiki Hindamisprogramm võimaldab hinnata kõiki nõutavaid õpitulemusinõutavaid õpitulemusi

•• Hindamisprogrammi koostavad Hindamisprogrammi koostavad õpetajadõpetajadüühisthistööööss

•• Hindamisprogramm Hindamisprogramm sisaldab:sisaldab:–– hindamisobjektehindamisobjekte (hindamis(hindamisüülesandeid), eelistatult lesandeid), eelistatult

teemasid integreerivaid, mahukaid, struktureeritud teemasid integreerivaid, mahukaid, struktureeritud hindamishindamisüülesandeidlesandeid

–– hindamiskriteeriumeidhindamiskriteeriumeid

–– hindamismeetodeidhindamismeetodeid

–– hindamise korraldusthindamise korraldust

Hindamiskriteeriumite Hindamiskriteeriumite mmääääratlemineratlemine

•• MMääääratle hindamiskriteeriumite olulisus (kaalu ratle hindamiskriteeriumite olulisus (kaalu hindamiskriteeriumid)hindamiskriteeriumid)

•• Sõnasta Sõnasta lläävendikriteeriumidvendikriteeriumid•• ÄÄra keskendu ra keskendu kvantitatiivselekvantitatiivsele mõõtmiselemõõtmisele•• MMääääratle ratle (vajadusel) sisuliste(vajadusel) sisuliste kõrval ka vormilised kõrval ka vormilised

nõudednõuded•• MMääääratle rõhud hindamiskriteeriumites:ratle rõhud hindamiskriteeriumites:

��ttöööömeetoditelemeetoditele��ttöööövahenditelevahenditele��materjalidelematerjalidele��ttööööprotsessideleprotsessidele��ttööööohutuseleohutusele��ttöööögaga seotud teadmisteleseotud teadmistele

Hindamiskriteeriumite sõnastamine Hindamiskriteeriumite sõnastamine õppekavasõppekavas•• Sõnastust alustatakse Sõnastust alustatakse aktiivsete tegusõnadegaaktiivsete tegusõnadega

(anal(analüüüüsib, hooldab, tsib, hooldab, töööötleb, planeerib jne), vtleb, planeerib jne), väältides ltides passiivseid tegusõnu (on, omab, oskab, tunneb jne) japassiivseid tegusõnu (on, omab, oskab, tunneb jne) ja

•• lisatakse tlisatakse tääpsustavaid sõnu tegevuse psustavaid sõnu tegevuse kvaliteedikvaliteedi((mõõdab etteantud vea piiridesmõõdab etteantud vea piirides) kohta) kohta

•• lisatakse tlisatakse tääpsustavaid sõnu tegevuse psustavaid sõnu tegevuse kvantiteedikvantiteedi ((teeb teeb üüheaegselt mitmeid samaaegseid theaegselt mitmeid samaaegseid töööötegevusitegevusi) kohta,) kohta,

•• lisatakse tlisatakse tääpsustavaid sõnu psustavaid sõnu ttäähtajahtaja ((kontrollib kontrollib ttöööö lõpuslõpusttöööökoha korrasolekutkoha korrasolekut) kohta ) kohta

•• lisatakse tlisatakse tääpsustavaid sõnu psustavaid sõnu ssäääästlikkusestlikkuse ((kontrollib kontrollib materjalide kasutamisematerjalide kasutamise vastavustvastavust kulunormidelekulunormidele) kohta) kohta

•• lisatakse tlisatakse tääpsustavaid sõnu psustavaid sõnu iseseisvuseiseseisvuse (otsustab (otsustab iseseisvalt),iseseisvalt), ttöööötab tab juhendamiseljuhendamisel) kohta) kohta

HindamiskriteeriumiteHindamiskriteeriumite sõnastamine sõnastamine õppekavasõppekavas

•• Hindamiskriteeriumite sõnastamiselHindamiskriteeriumite sõnastamisel võib kasutada võib kasutada erinevaid taksonoomiaiderinevaid taksonoomiaid

–– BloomiBloomi taksonoomiataksonoomia

–– SOLO SOLO ((StructureStructure ofof thethe ObservedObserved LearningLearning outcomesoutcomes) ) ((BiggBigg, Tang: 2009) taksonoomia, Tang: 2009) taksonoomia

BloomiBloomi taksonoomiataksonoomia•• TeadmineTeadmine

•• MõistmineMõistmine

•• RakendamineRakendamine

•• AnalAnalüüüüsiminesimine

•• SSüünteesiminenteesimine

•• HindamineHindamine

MMääletab eelnevalt õpitutletab eelnevalt õpitut

Arusaamise madalam taseArusaamise madalam tase-- haarab haarab ttäähendust hendust --

Arusaamise kõrgem tase Arusaamise kõrgem tase --kasutab T ja kasutab T ja O uues, konkreetses situatsioonisO uues, konkreetses situatsioonis

Saab aru materjali sisust ja sturktuuristSaab aru materjali sisust ja sturktuurist

Formuleerib uusi sturktuure Formuleerib uusi sturktuure olemasolevate T ja O baasilolemasolevate T ja O baasil

Otsustab materjali vOtsustab materjali väääärtuse rtuse üüle le eesmeesmäärgist lrgist läähtuvalthtuvalt

BloomiBloomi taksonoomia 1taksonoomia 1

ÜÜhendab, iseloomustab, sõnastab, hendab, iseloomustab, sõnastab, selgitab, klassifitseerib, eristab, kirjeldab, selgitab, klassifitseerib, eristab, kirjeldab, toob ntoob nääiteid, sõnastab iteid, sõnastab üümber, annab mber, annab üülevaate, tõlgendab, visandab, kannab levaate, tõlgendab, visandab, kannab üüle le jnejne

MõistmineMõistmine(Comprehension)(Comprehension)

MMääääratleb, kirjeldab,loendasb,tunneb ratleb, kirjeldab,loendasb,tunneb äära,sobitab,nimetab, reprodutseerib,valib, ra,sobitab,nimetab, reprodutseerib,valib, kirjutab, aimab jkirjutab, aimab jäärele jnerele jne

TeadmineTeadmine(Knowlwdge)(Knowlwdge)

Verbid kVerbid kääitumise kirjeldamiseks ja itumise kirjeldamiseks ja hindamisekshindamiseks

Bloomi Bloomi taksonoomiataksonoomia

tasandtasand

Bloomi taksonoomia 2Bloomi taksonoomia 2

AnalAnalüüüüsib, võtab lahti, kategoriseerib, võrdleb, sib, võtab lahti, kategoriseerib, võrdleb, toob esile, seostab, tunneb, eristab, uurib, toob esile, seostab, tunneb, eristab, uurib, gruoeerib, suuendab, vgruoeerib, suuendab, väähendab, optimeerib, hendab, optimeerib, paneb jpaneb jäärjekorda, valib, erladab, muudab jnerjekorda, valib, erladab, muudab jne

AnalAnalüüüüsiminesimine(Analysis)(Analysis)

Sobitab, kohaldab, seostab, klassifitseerib, Sobitab, kohaldab, seostab, klassifitseerib, ttääiendab, demonstreerib, otsustab, annab iendab, demonstreerib, otsustab, annab hinnangu, valmistab, orienteerub, teostab, toodab, hinnangu, valmistab, orienteerub, teostab, toodab, prognoosib, simuleerib, lahendab, kasutab jneprognoosib, simuleerib, lahendab, kasutab jne

RakendamineRakendamine(Application)(Application)

Verbid kVerbid kääitumise kirjeldamiseksitumise kirjeldamiseksTasandTasand

SOLO taksonoomia 1SOLO taksonoomia 1

JJäätab meelde,tab meelde, tunneb tunneb äära,ra, identifitseerib,identifitseerib, loeb loeb kokku,kokku, joonistab,joonistab, leiab,leiab, pealkirjastab,pealkirjastab, leiab sobivadleiab sobivadpaarid, paarid, nimetab,nimetab, tsiteerib, tuletab meelde,tsiteerib, tuletab meelde, kordab kordab jjäärele,rele, üütleb / sõnastab,tleb / sõnastab, kirjutab,kirjutab, aimab jaimab jäärelerele

2. 2. ÜÜheplaanilisus heplaanilisus ((unistructuralunistructural))

--1. 1. KorrastamatusKorrastamatus

((prestructuralprestructural))

Verbid kVerbid kääitumise kirjeldamiseks ja itumise kirjeldamiseks ja hindamisekshindamiseks

SOLO SOLO taksonoomia taksonoomia

tasandtasand


Rakendab,Rakendab, lõimib,lõimib, analanalüüüüsib,sib, selgitab,selgitab, prognoosib,prognoosib,jjääreldab,reldab, teebteeb üüksikasjaliseksikasjalise kokkuvõttekokkuvõtte, , kirjutab kirjutab arvustuse,arvustuse, argumenteerib,argumenteerib, tõendab,tõendab, kohaldab,kohaldab,teebteeb plaaniplaani v kava, v kava, iseloomustab,iseloomustab, võrdleb,võrdleb,vastandab,vastandab, eristab,eristab, organiseerib,organiseerib, vvääitleb,itleb,põhjendab seisukohti,põhjendab seisukohti, konstureerib,konstureerib, annabannabhinnanguhinnangu ja ja teeb teeb üümber,mber, uurib,uurib, tõlgib,tõlgib, sõnastab sõnastab üümber,mber, lahendab probleemi jnelahendab probleemi jne

4. 4.

SeostatusSeostatus

((relationalrelational))

Klassifitseerib,Klassifitseerib, kirjeldab,kirjeldab, loetleb,loetleb, teeb kokkuvõtteteeb kokkuvõtte, , arutleb,arutleb, illustreerib,illustreerib, valib vvalib väälja ,lja , jutustab,jutustab, arvutab,arvutab,jjäärjestab,rjestab, koostab kavakoostab kava, , lahutablahutabüühedhed elemendid elemendid teistest jneteistest jne

3.3.

MitmetahulisusMitmetahulisus

((multistructuralmultistructural))



Loob teooriat,Loob teooriat, ppüüstitab hstitab hüüpoteesi,poteesi, üüldistab,ldistab,reflekteerib,reflekteerib, ttöööötabvtabväälja,lja, loob,loob, koostab,koostab, leiutab,leiutab,algatab,algatab, tõestabtõestab aluspõhimõtteid kasutades, aluspõhimõtteid kasutades, esitab esitab originaalseoriginaalse tõendusktõenduskääigu,igu, lahendablahendabaluspõhimõtteid aluspõhimõtteid kasutades jnekasutades jne

5.5.

ÜÜldistatusldistatus

((extendedextendedabstractabstract))


Hindamiskriteeriumite Hindamiskriteeriumite verbid tverbid täänana•• TeabTeab –– nimetab; loetleb, kirjeldab, defineerib, tunneb nimetab; loetleb, kirjeldab, defineerib, tunneb

äära, reprodutseerib; teab kuupra, reprodutseerib; teab kuupääevi, sevi, süündmusi jt fakte; ndmusi jt fakte; on võimeline sõnastama peamise idee, mõtte, on võimeline sõnastama peamise idee, mõtte, põhimõtte; põhimõtte;

•• TunnebTunneb –– saab aru informatsioonist, mõistab tsaab aru informatsioonist, mõistab täähendust; hendust; analanalüüüüsib; seletab, põhjendab; on võimeline infot sib; seletab, põhjendab; on võimeline infot üüle le kandma uude konteksti; fakte interpreteerima, võrdlema, kandma uude konteksti; fakte interpreteerima, võrdlema, erinevusi verinevusi väälja tooma, vastandama; korrastama, lja tooma, vastandama; korrastama, grupeerima, põhjusi, jgrupeerima, põhjusi, jääreldusi sõnastama reldusi sõnastama

•• OskabOskab –– on võimeline praktiliselt sooritama, on võimeline praktiliselt sooritama, demonstreerib. demonstreerib. –– NNääiteks: oskab analiteks: oskab analüüüüsida, oskab võrrelda, oskab eristada, oskab sida, oskab võrrelda, oskab eristada, oskab

valmistada, oskab arvutada, oskab pakkuda, oskab serveerida, valmistada, oskab arvutada, oskab pakkuda, oskab serveerida,

VVõtmepõtmepäädevuste, isikuomaduste devuste, isikuomaduste integreerimine hindamiskriteeriumitesseintegreerimine hindamiskriteeriumitesse((Üleeuroopaline elukestva õppe võtmepädevuste raamistik)

• 1) emakeeleoskus; • 2) võõrkeelteoskus; • 3) matemaatikaoskus ja teadmised teaduse ja

tehnoloogia alustest; • 4) infotehnoloogiline pädevus; • 5) õppimisoskus;• 6) sotsiaalne ja kodanikupädevus; • 7) algatusvõime ja ettevõtlikkus; • 8) kultuuriteadlikkus ja kultuuriline väljendusoskus.

NNääide 1. Hindamiskrtieeriumite ide 1. Hindamiskrtieeriumite sõnastamine lsõnastamine läähtuvalt rõhkudesthtuvalt rõhkudest•• 3 3 -- On võimeline tOn võimeline tööööle asuma vastaval kutsealal, le asuma vastaval kutsealal,

hoolimata mõningate thoolimata mõningate tööööoskuste ja toskuste ja tööööga seotud ga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Valdab lihtsamaid teadmiste puudulikust valdamisest. Valdab lihtsamaid ttöööömeetodeid, oskab kasutada tavalisi tmeetodeid, oskab kasutada tavalisi töööövahendeid ja vahendeid ja materjale, tuleb toime tavalistes tmaterjale, tuleb toime tavalistes töööösituatsioonides. situatsioonides.

•• 4 4 -- Oskab kasutada kutseOskab kasutada kutse--, erialases t, erialases töööös asjakohaseid s asjakohaseid ttöööömeetodeid, tmeetodeid, töööövahendeid ja vahendeid ja --materjale. Tuleb toime materjale. Tuleb toime põhiliste tpõhiliste töööödega.dega.

•• 5 5 -- Oskab teadlikult valida kutseOskab teadlikult valida kutse--, erialases t, erialases töööös s sobivaimad tsobivaimad töööömeetodid, tmeetodid, töööövahendid ja vahendid ja ––materjalid materjalid ning kasutada tning kasutada töööövõtteid ja tvõtteid ja töööövahendeid õigesti vahendeid õigesti hinnata ja arendada thinnata ja arendada töööövõtteid.võtteid.

NNääide 2. Hindamiskrtieeriumite ide 2. Hindamiskrtieeriumite sõnastamine lsõnastamine läähtuvalt rõhkudesthtuvalt rõhkudest

•• 33-- Oskab kasutada tOskab kasutada tööööoskusi ja toskusi ja tööööga seotud teadmisi ga seotud teadmisi rutiinsetes trutiinsetes töööösituatsioonides. Tuleb toime tuttavas situatsioonides. Tuleb toime tuttavas üümbruses ja tuttavates koostmbruses ja tuttavates koostöööösituatsioonides. situatsioonides.

•• 44-- Suudab toimida erinevates situatsioonides ja Suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tmeeskondades, kasutada oskusi ja tööööga seotud ga seotud teadmisi uutes situatsioonides. teadmisi uutes situatsioonides.

•• 55-- Toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates Toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates ttöööösituatsioonides, meeskondades ja sidusrsituatsioonides, meeskondades ja sidusrüühmades hmades (võrgustikes?). Oskab arendada oma t(võrgustikes?). Oskab arendada oma tööööd, d, ttöööökeskkonda, tkeskkonda, tööööohutust, analohutust, analüüüüsida ja arendada sida ja arendada ennast mitmekennast mitmeküülgselt, toimimaks muutuvates lgselt, toimimaks muutuvates olukordades. Oskab leida uusi lahendusi ja lahendada olukordades. Oskab leida uusi lahendusi ja lahendada probleemsituatsioone (veaolukordi). probleemsituatsioone (veaolukordi).

NNääide 3. Hindamiskrtieeriumite ide 3. Hindamiskrtieeriumite sõnastamine lsõnastamine läähtuvalt rõhkudesthtuvalt rõhkudest•• 33-- TTääidab korraldusi ja oskab hinnata enda tidab korraldusi ja oskab hinnata enda töööö

tulemuslikkust. Oskab kinni pidada ttulemuslikkust. Oskab kinni pidada tööööaegadest, aegadest, ttööööohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest ja ohutuse nõuetest, muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalekallete juhenditest ja arutleda kõrvalekallete üüle.le.

•• 44-- TTääidab talle antud idab talle antud üülesanded iseseisvalt ja hindab lesanded iseseisvalt ja hindab enda tenda töööötulemusi mitmektulemusi mitmeküülgselt. Oskab sobitada lgselt. Oskab sobitada (kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates (kohaldada) eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja jsituatsioonides ja jäärgida trgida tööööohutusnõudeid. ohutusnõudeid.

•• 55-- Suudab iseseisvalt tSuudab iseseisvalt töööötada, ei vaja korraldusi. Oskab tada, ei vaja korraldusi. Oskab panna asju tpanna asju täähtsuse jhtsuse jäärjekorda, planeerida ja arvestada rjekorda, planeerida ja arvestada erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida erinevaid mõjureid ja alternatiive, oskab valida sobivaima. sobivaima.


•• Oskab juhendatuna leida tOskab juhendatuna leida tööööga seotud informatsiooni, ga seotud informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult.esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult.

•• Oskab hinnata informatsiooni õigsust ja Oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusvusaldusväääärsust. Oskab srsust. Oskab süüstematiseerida, võrrelda ja stematiseerida, võrrelda ja analanalüüüüsida hangitud teadmisi ja tsida hangitud teadmisi ja töööödelda neid delda neid kasutatavaks oma tkasutatavaks oma töööös.s.

•• Oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja Oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusvusaldusväääärsust. Oskab srsust. Oskab süüstematiseerida, võrrelda ja stematiseerida, võrrelda ja analanalüüüüsida hangitud teadmisi ja tsida hangitud teadmisi ja töööödelda neid oma tdelda neid oma töööös s kasutatavateks, võtta vastu otsuseid.kasutatavateks, võtta vastu otsuseid.


•• 44--Tajub tTajub tööööd tervikuna, oskab arvestada d tervikuna, oskab arvestada ttöööökoha eripkoha eripäärasid. rasid.

•• 55--Oskab tOskab töööötades arvestada ttades arvestada töööökoha eripkoha eripäärasid. rasid. Tajub oma tTajub oma tööööd osana ettevõtte td osana ettevõtte tööööst ja st ja ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.ettevõtet osana toimimiskeskkonnast.

Hindamismeetodi(teHindamismeetodi(te) ) valiminevalimine•• Valiku aluseks õpivValiku aluseks õpivääljundid ja nende alusel sõnastatud ljundid ja nende alusel sõnastatud

hindamiskriteeriumidhindamiskriteeriumid–– mida õppija peaks tegelikult mida õppija peaks tegelikult mooduli lõpuks suutma mooduli lõpuks suutma teha, demonstreeridateha, demonstreerida

•• LLäähtumine õppekavast kui tervikusthtumine õppekavast kui tervikust•• Ajastus Ajastus –– hindamine ei tohiks olla kuhjatud vaid õppekava hindamine ei tohiks olla kuhjatud vaid õppekava

lõppu, peaks olema pidevlõppu, peaks olema pidev•• VõtmepVõtmepäädevuste hindamine?devuste hindamine?•• ÄÄra vali lra vali läähtuvalt endast (mugavus, aja ratsionaalne htuvalt endast (mugavus, aja ratsionaalne

kasutamine jne)kasutamine jne)•• ÜÜht õpivht õpivääljundit võib hinnata mitme meetodigaljundit võib hinnata mitme meetodiga•• ÜÜhe hindamismeetodiga võib hinnata mitut õpivhe hindamismeetodiga võib hinnata mitut õpivääljunditljundit

Valik hindamismeetodeid 1Valik hindamismeetodeid 1(Allikas: Pilli, E. (2009). V(Allikas: Pilli, E. (2009). Vääljundipõhine hindamine ljundipõhine hindamine kõrgkoolis)kõrgkoolis)

•• Abimaterjalidega kirjalik Abimaterjalidega kirjalik ttöööö

•• AnalAnalüüüüs s •• Aruanne (raport) Aruanne (raport) •• Esitlus (ettekanne) Esitlus (ettekanne) •• EsseeEssee•• Praktilise õppimise Praktilise õppimise

refleksioon refleksioon •• Praktiline harjutus Praktiline harjutus

(simulatsioon) (simulatsioon) •• Probleemi lahendamine Probleemi lahendamine

(juhtumi anal(juhtumi analüüüüs) s)

•• Projekt Projekt •• Referaat Referaat •• Struktureeritud kirjalik Struktureeritud kirjalik

ttöööö•• Suuline eksam ehk Suuline eksam ehk

akadeemiline vestlus akadeemiline vestlus •• UurimistUurimistöööö•• Õpimapp (portfoolio) Õpimapp (portfoolio) •• ÕpipÕpipääevik evik

Valik hindamismeetodeid 2Valik hindamismeetodeid 2Nacional Council for Vocational Award(NCVA)Nacional Council for Vocational Award(NCVA)

•• HindamisHindamisüülesannelesanne•• TTööööde kollektsioon de kollektsioon

–– sh portfoolio/õpimappsh portfoolio/õpimapp

•• EksamEksam–– Suuline eksam sh intervjuuSuuline eksam sh intervjuu

–– TeooriaeksamTeooriaeksam

•• ÕpinguraamatÕpinguraamat

–– LogiraamatLogiraamat

–– PPääevik/pevik/pääevaraamatevaraamat

–– Praktiliste / laboratoorsete Praktiliste / laboratoorsete ttööööde mde määrkmeraamatrkmeraamat

–– Eskiiside vihikEskiiside vihik

–– IndividuaalneIndividuaalne

–– RRüühmahma--

–– Esitluse jEsitluse jäärgi :rgi :•• kirjalikkirjalik

•• suulinesuuline

•• audio audio

•• video video

•• graafilinegraafiline

•• visuaalnevisuaalne

•• kombineeritudkombineeritud

Valik hindamismeetodeid 3Valik hindamismeetodeid 3Nacional Council for Vocational Award(NCVA)Nacional Council for Vocational Award(NCVA)

•• AruanneAruanne (raport)(raport)

•• ProjektProjekt

–– UurimisprojektUurimisprojekt

–– ArendusprojektArendusprojekt

•• Oskuste Oskuste demonstreerimine demonstreerimine


–– RRüühmahma--


•• suulinesuuline

•• audio audio

•• video video

•• graafilinegraafiline

•• visuaalnevisuaalne

•• kombineeritudkombineeritud

Valik hindamismeetodeid 4Valik hindamismeetodeid 4Nacional Council for Vocational Nacional Council for Vocational Award(NCVA)Award(NCVA)•• TestTest

–– LLüühivastustega khivastustega küüsimustik simustik (sh valikvastustega) (sh valikvastustega) ––nimeta, loetle, defineeri jnenimeta, loetle, defineeri jne

–– Struktureeritud vastustega Struktureeritud vastustega kküüsimustik simustik

–– Kombineeritud kKombineeritud küüsimustiksimustik



•• SuulineSuuline

•• elektroonilineelektrooniline

Kasutatud allikad: Kasutatud allikad:

•• Biggs, J.; Tang, C. (2008). Õppimist vBiggs, J.; Tang, C. (2008). Õppimist väääärtustav rtustav õpetamine õpetamine üülikoolislikoolis

•• Pilli, E. (koost.) (2009). VPilli, E. (koost.) (2009). Vääljundipõhine ljundipõhine hindamine kõrgkoolis. SA Archimedes:Tallinn hindamine kõrgkoolis. SA Archimedes:Tallinn

http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/opphttp://primus.archimedes.ee/sites/default/files/oppejoud/Hindamisraamat.pdfejoud/Hindamisraamat.pdf

• Stenström, M.-L.; Laine, K.(2006).Quality and Practice in Assessment.

TTäänan!nan!

Education

T3 Väljundipõhine hindamine