Sidus väljundipõhine õppekava ning võtmepädevuste

integreerimine õppekavasse

Sirje Rekkor

Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

Kutsepedagoogika osakond

Mooduli läbimise järel

Mõistate väljundipõhise moodulõppekava koostamise põhimõtteid ja lähtute nendest õppekavaprotsessi nõustamisel kutseõppeasutuses

Analüüsite kooli õppekava konstruktiivset sidusust, annate arendavat tagasisidet kooli õppekava sidususe kohta

Teemad

Väljundipõhise õppekava põhimõtted, eesmärgid ja struktuur, inim- ja õpikäsitlused kutseõppes

Õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus

Õppekava arengut toetav analüüs, sidusust toetav õppekorraldus

Võtmepädevuste integreerimine õppekavasse.

Väljundipõhise õppekava põhimõtted, eesmärgid ja

struktuur

Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alusedREKK kodulehel pdf-failina: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf

Videoloeng: http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/6ppekava_arendamine_koosta

mine_kutsekoolis/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptuaalsed_alused/Sirje_Rekkor_Kutsehariduse_6ppekava_kontseptuaalsed_alused.html

KH õppekava on väljundipõhine õppekava Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad

teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid (pädevused / kompetentsid), mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata.

Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas püstitatud eesmärkidest.

Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite kujunemise aluseks.

Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale ehk õppimise ja õpetamise plaani.

KH õppekava on moodulõppekava Moodulõppekava on õppekava, mis koosneb

väiksematest terviklikest osadest – moodulitest.

Moodul on õpiväljunditele suunatud õppekava terviklik sisuühik kutseoskusnõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamiseks.

Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva sidusa sisulise ja eesmärgipärase terviku nii enda sees, teiste moodulitega suhtes kui ka õppekava osana.

Kutsehariduse õppekava eesmärgid, õpiväljundid, hindamine ja sisu

kujundatakse ning õppeprotsess ja õppe korraldus planeeritakse lähtuvalt

järgnevast väärtussüsteemist.

Kutsehariduseväärtussüsteem

Kutsealase koolituse

eesmärgid ja ülesanded

Alusväärtused:

üldinimlikud väärtused

ühiskondlikud väärtused

Kokku lepitud väärtused:

Kutse-eetikaRÕK põhiväärtused

teadmis- ja õppimiskäsitlused

kogemusõppe printsiipjärjepidevuse ja

süsteemsuse printsiipterviklikkuse printsiip

üldpädevusedjt

Eesti Vabariigi põhiseaduses,

Eesti kutsehariduse arengukavas 2009-2013 jt strateegiistes dokumentides

toodud põhiväärtused

Kutsehariduse väärtussüsteem

Kutseõppe eesmärk Kutseõppe eesmärgiks on luua

võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused, vilumused, hoiakud ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

(Kutseharidusstandard)

Kutseõppe ülesanded 1

Kutseõppe ülesanne on valmistada ette vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:

1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on

orienteeritud kvaliteetsete tulemuste saavutamisele;3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib

arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi;4) on kursis valitud kutse- ja eriala arengusuundadega

ning suudab õpitut oma töös rakendada;(Kutseharidusstandard)

Kutseõppe ülesanded 2 Kutseõppe ülesanne on valmistada ette

vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:

5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid teadmisi;

6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja klienditeeninduse põhimõtteid;

7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt ühes võõrkeeles;

8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes;9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid. (Kutseharidusstandard)

KH õppekava põhiväärtused Kvaliteet Efektiivsus Konkurentsivõimelisus Koostöö Terviklikkus Paindlikkus Avatus Läbipaistvus Eesmärgistatus Tulevikule suunatus

RÕK kontseptuaalsed alusedhttp://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/r6k_kontseptuaalsed_alused.pdf

Kogemusõppe printsiip

1.Kogemusehankimine

2. Arutelu kogemuse

üle, reflekteeri-

mine

3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine,

vastamine miks- küsimustele

4. Uue teadmise

tekkimine

Kutsehariduse õppekava koostamisel taotletakse:

järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses toetutakse kogemustele, varemõpitule, juhuslikult õpitu püütakse viia süsteemsesse õpikogemusse.

tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega

„mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ – konstruktsioon.

loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete oskuste arengut.

Üldpädevused kutsehariduse õppekavasVäärtuspädevusSotsiaalne pädevusEnesemääratluspädevusÕpipädevusSuhtluspädevusMatemaatikapädevusEttevõtlikkuspädevus(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus)

Ühised üld- ja põhiõpingute moodulidX EKAP

Eriala 1

Kohustuslikud põhiõpingute

moodulidsh vähemalt 30 EKAP

mahus võtmepädevuste õpet

X EKAP

Eriala 2Kohustuslikud põhiõpingute

moodulidsh sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste

õpetX EKAP

Eriala 3Kohustuslikud põhiõpingute

moodulidsh sh vähemalt 30 EKAP mahus võtmepädevuste

õpetX EKAP

Eriala 4Kohustuslikud

põhiõpingute moodulid sh...

X EKAP

Eriala 1Valikõpingute

moodulid X EKAP

Eriala 2Valikõpingute

moodulid X EKAP

Eriala 3Valikõpingute

moodulid X EKAP

Eriala 4Valikõpingute

moodulid X EKAP

Erialade 2 ja 3 ühised kohustuslikud põhiõpingute moodulid

X EKAP

Kutsehariduse riiklike õppekavade kutse-, eri- ja ametialase õppe mudel

Kutsehariduse riikliku õppekava struktuur Üldosa

Õppe eesmärgid ja ülesanded Õppekava õpiväljundid (sh seosed kvalifikatsiooniraamistikuga

vastavalt Kutseseadusele) Erialade nimetused Erialati tuuakse:

õppe eesmärk õpiväljundid, lävendikriteeriumid õppekava maht sh praktika maht õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded õppe käigus omandatavad osakvalifikatsioonid (KÕS uus) hindamise alused õppekava moodulid ja nende maht valikõpingute maht moodulite valiku võimalused ja tingimused spetsialiseerumisvõimalused

Moodulite kirjeldused sh praktika ja lõpueksam / kutseeksam Moodulite õpiväljundid ja hindamine.

Näide. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 1 Eesmärk: Majutamise ja toitlustamise riikliku õppekavaga

kehtestatud õppe eesmärgiks on luua võimalused ettevõtliku, innovaatilise, teenindus- ning kultuuriteadliku töötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks õpitud erialal avatud tööturul majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes, kellel on elukestva õppe harjumused.

Õpiväljundid. Õppekava läbinu: Omab õpitud erialal avatud tööturule sisenemiseks vajalikke

teadmisi, oskusi, hoiakuid ja sotsiaalset valmidust Pakub majutus- ja toitlustusteenuseid, arvestades klientide

vajadusi, ootusi ja soove, ning lähtudes ettevõtte äriideest Väljendab oma tööalase käitumisega teenindusteadlikkkust (sh

kultuuriteadlikkust) Täidab õpitud erialal tööülesandeid tulemuslikult ja

ressursisäästlikult Analüüsib, hindab ja parendab enda tööd majutus- ja

toitlustusteenuste pakkumisel Planeerib enda tööalast arengut ja edasist õpiteed

Näide. Majutamise ja toitlustamise erialade riiklik õppekava 2 Eriala. Kokk Eesmärk:Koka eriala kutseõppe eesmärgiks on luua võimalused

teenindusteadliku oskustöötaja kujunemiseks, kellel on hoiakud, teadmised, oskused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks koka erialal avatud tööturul erinevates suurköökides, restoranides ja teistes toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes ning kes on võimeline elukestvaks õppeks.

Õpiväljundid. Õppekava läbinu: Teenindab toitlustusettevõttes, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest

ning suurköögi või restorani töö eripärast Valmistab ja serveerib toitu, arvestab klientide vajadusi, ootusi ja soove,

lähtuvalt suurköögi või restoraniköögi töö eripärast Väärtustab erinevate toidukultuuride mitmekesisust ja multikultuurset

töökeskkonda ning väljendab seda oma tööalase käitumisega Analüüsib, hindab ja parendab enda ning meeskonnatööd suurköögis ja

restoranis Korraldab enda tööd ratsionaalselt, töötab iseseisvalt, tulemuslikult, ohutult ja

ressursisäästlikult suurköögis või restoranis, lähtudes koka töö eetikast Väärtustab enda kutse- ja tööalast arengut ja edasist õpiteed, lähtudes majutus-

ja toitlustusvaldkonna arengust.

Näide: Kooli õppekava struktuur 11. ÜLDOSA

Õppekava koostamise alus (RÕK jm) Õppekava eesmärk, õpiväljundid Õppekava tase ja maht Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud,

võtmepädevused, valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused

Lõpetamise nõuded Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,

väljastatavad dokumendid Õppekava koostajad / arendajad/kontaktisikud

2.

Näide: Kooli õppekava struktuur 2

ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD Mooduli nimetus; maht õppenädalates; eesmärk; nõuded mooduli alustamiseks; hinnatavad õpiväljundid; lävendikriteeriumid; sisu; iseseisev töö; mooduli hinde kujunemine (hindamisülesanded, hindamise

korraldus, hindamisjuhend, hindekriteeriumid); kasutatav õppematerjal

KÕK KOOSTAMINE

ÕPPEKAVA RAKENDAMINE

ÕPPEKAVA ANALÜÜS JA HINDAMINE

ÕPPEKAVA PARENDAMINE

Õppekava arendusprotsess

kutseõppeasutuses

POLIITILISED DETERMINANDID

TEHNOLOOGILISEDDETERMINANDID

SOTS.-KULT. DETERMINANDID

MAJANDUSLIKUD DETERMINANDID

Õppekava arendusprotsess KÕA-s

Õppekava pideva parendamise tsükkel (Demingi ring ehk PDCA tsükkel: Plan-Do-Check-Act)

Mõned väga tähtsad asjad kooli õppekava nõustamisel Kooli õppekava ei ole “riik riigis” - peame silmas

kooli missiooni, visiooni, põhiväärtusi ja eesmärke (need leiame kooli arengukavast).

Peame silmas kooli üldiseid õppe- ja kasvatustöö põhimõtteid (leiame samast).

Peame silmas kooli sidusrühmade vajadusi ja huve jt sisendeid.

ÕK läbinud õppija peaks saama ametialast ja valdkonna ettevõtte toimimisest tervikliku pildi, mitte nagu klotsidest ehitise ega mosaiigi, vaid ruumilise puzzle – konstruktsiooni.

Õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus

Sidusus õppekavas

Ühtne tervik moodustub sellest:mida õppekava lõpuks õppijale lubatakse;kuidas ja mida õpitakse ja hinnatakse;millise õpitulemuseni õppijad lõpuks jõuavad.

ÕK vertikaalne ja horisontaalne sidususVertikaalset sidusust hinnatakse õppekava

osade vahelHorisontaalset sidusust hinnatakse

moodulite tasandil Mõlemad sidusused on toimiva õppekava

puhul olulised

Kooli õppekava vertikaalne sidususKooli õppekava vertikaalne sidusus tähendab, et kooli

strateegiliste dokumentidega ja omavahel on sidusad: Õppekava koostamise alused (RÕK; KS jm) Eesmärk Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppekava tase ja maht Nõuded õpingute alustamiseks Õppekava sisu: Moodulid (Põhiõpingud, võtmepädevused,

valikõpingud, valiku võimalused ja tingimused Lõpetamise nõuded Õppkava läbimisel omandatavad kutsed,

Väljundipõhise moodulõppekava vertikaalne sidusus

Õpiväljundid vertikaalse sidususe kandjana: Väljundipõhise ÕK õpiväljundid on suurima

üldistusastmega, mooduli teema õpiväljundid väikseima üldistusastmega

KÕK õpiväljundid annavad alust otsustada, kas RÕK eesmärgid (või KS nõutavad kompetentsid) on nende kaudu kaetud

Moodulite õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku ÕK õpiväljundid

Mooduli teemade õpiväljundid moodustavad üldistatult kokku mooduli õpiväljundid

Kooli õppekava õpiväljundid

Moodul 1 ÕV

Moodul 2 ÕV

Moodul 3 ÕV

Moodul 4 ÕV

Teema 1ÕV

Teema 2 ÕV

Teema 3 ÕV

Õpiväljundite “ülalt alla” koostamine

Näide. ÕK õpiväljundite vertikaalse sidususe analüüs

ÕK õpiväljundid

Mooduli õpiväljundid

Mooduli teema õpiväljundid

ÕV 1 M 1.....

M 2...

ÕV 2 M3......

M 6.....

M 8.....

ÕV 3 M 4....

M 7....

ÕK horisontaalne sidusus Horisontaalne sidusus tähendab õppekava sidusust mooduli

tasandil mooduli teema sisene sidusus mooduli teemade vaheline sidusus moodulite vaheline sidusus

Tähendab, et õpitakse ja hinnatakse seda, mis on mooduli (teema) õpiväljundites sõnastatud

Tähendab arvestamist õppijate eelnevate kogemuste, eelteadmiste ja eelnevalt omandatud oskustega (eelnevate moodulitega)

Tähendab mooduli läbimiseks vajalike ressursside (aja, auditoorse ja iseseiva õppe jm) sidusust eesmärgi, õpiväljundite, hindamise, sisuga)

Mooduli sees

Teiste moodulitega

Ressurssi-dega+ +

Mooduli sisese sidususe aspektid

eesmärk õpiväljundid hindamine sisu eelnenud/ samaaegselt läbitavad moodulid teemade õpiväljundid õppetöö maht (õppija poolt õpiväljundite

saavutamiseks vajalik aeg) ressursid (inimesed, õppebaas, õpivara, aeg, raha)

Sidusus moodulisMooduli sidusus on mooduli erinevate komponentide omavaheline

sidusus: Mooduli eesmärgi ja õpiväljundite sidusus hindamise, õppesisu,

õppetöö mahu ja õppekorraldusega Mooduli õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset, milleni iga õppija peab

mooduli läbimise järel jõudma Hinnatakse vaid seda, mis on õpiväljundites sõnastatud Mooduli õppesisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele

Teemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt läbitud teemasid

Teemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid saavutada

Mooduli õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata

Sidusus mooduli teemasMooduli teema sisene sidusus tähendab, et õpitakse ja hinnatakse

seda, mis on mooduli teema õpiväljundites toodud Mooduli teema sisene sidusus eeldab mooduli teemade

erinevate komponentide omavahelist sidusust: mooduli teema õpiväljundud kirjeldavad minimaalset nõutavat taset,

milleni iga õppija peab mooduli teema läbimise järel jõudma hinnatakse vaid seda, mis on teema õpiväljundites sõnastatud mooduli teema sisu koostatakse vastavalt õpiväljunditele alateemad planeeritakse arvestades loogilist järgnevust ning eelnevalt

läbitud alateemasid alateemade läbimise aja- jm ressursid võimaldavad õpiväljundeid

saavutada mooduli teema õppemetoodika planeeritakse nii, et õpiväljundeid on

võimalik saavutada ja hindamisel tõendada ning hinnata

Kooli õppekava horisontaalse sidususe analüüs Analüüsitakse:

mooduli teema sisest sidusust mooduli teemade vahelist sidusust moodulite vahelist sidusust

Analüüsitakse: Moodulite eri tasemel eesmärgid / õpiväljundid väheneva

üldistusastme suunas Moodulite / mooduli teemade õpiväljundid Õpiväljunditega loogilises seoses olev mooduli / teema hindamine Mooduli / teema sisu Õpiväljundite saavutamiseks ja hindamiseks sobivad ja õppijate

eripära arvestavad õppe-/hindamismeetodid Sisuühikute õppe maht (arvestades õppija õpiväljundite

saavutamiseks ja tõendamiseks kuluvat aega)

Tänan!