1. Tartu likool Hele Kroon KOOLI JA KOGUKONNA KOOST KUI NENDE
SOTSIAALNE KAPITALI ARENGU VIMALUS Magistrit Juhendaja: Jri
Ginter
2. Sissejuhatus Globaliseeruv maailm- uued vljakutsed
haridusele. Hariduse kultuurilis- poliitiline lesanne: sidususe
loomine hiskonnaga. Sidusust saab mta: usalduse, abivalmiduse,
suhtevrgustike kaudu. Inimestevaheline usaldus ja koost on
sotsiaalse kapitali koostisosad.
3. Teoreetilised lhtekohad Kogukond- koostegevate
inimestegruppide tegevust, kelle on hised vrtused ja kes hoiavad
kokku teatud geograafilises asukohas (Arume, 2010). Sotsiaalne
kapital- kollektiivne ressurss, mis thistab usaldust, hiseid norme
ja vrgustikke, mille olemasolul on hiskond vi kogukond valmis
tegutsema hiselt oma hiselu korraldamisel ja histe eesmrkide
saavutamisel (Putnam, 2000).
4. Uurimisprobleem ja t eesmrk Uurimisprobleem: milline on
kooli ja kogukonna vahelise sotsiaalse kapitali hetkeseis ning
kuidas on tagatud sotsiaalse kapitali areng. T eesmrgiks oli vlja
selgitada, milline on kooli ja kogukonna sotsiaalne kapital ja mida
tehakse selle arenguks, tuginedes koolikogukonna ja
kogukonnaliikmete arvamustele ja hinnangutele.
5. Uurimisksimused Kuidas on koost kooliga aidanud kujundada
kogukonna sotsiaalset kapitali? Kuidas on koost kogukonnaga aidanud
kujundada kooli sotsiaalsetkapitali? Millised on kooli ja kogukonna
vastastikused ootused koostle nende endi sotsiaalse kapitali
suurendamiseks?
6. Metoodika KVALITATIIVNE UURIMISMEETOD Vimaldab nha maailma
uuritavate vaatenurgast ning paremini mista nende mttemaailma
(Kvale& Brinkmann, 2009a). Kirjeldada ja selgitada inimeste
kogemusi reaalselt toimuvatena (Polkinghorne, 2005). Andmete
kogumiseks kasutatakse peamiselt intervjuud, thelepanekuid,
dokumentide andmeid (Polkinghorne, 2005).
7. Valim Kasutati ettekavatsetud valimit. Valim moodustati kahe
koolikogukonna ja kahe territoriaalse kogukonna liikmete phjal.
Valimit kavandades lhtuti esinduslikkusest ldkogumi suhtes (Rmmer,
2014), seega jlgiti, et uuritavad grupid oleks seotud kooliga.
8. Andmekogumismeetod Poolstruktureeritud grupiintervjuu (Dunn,
Morgan, &Parry, 2004). Intervjuude lbiviimiseks koostati kava,
milles lhtuti uurimuse eesmrkidest ja tugineti
uurimisksimustele.
9. Andmeanals Andmete analsimiseks kasutati kvalitatiivset
sisuanalsi induktiivsel lhenemisel (Hsieh & Shannon, 2005;
Laherand, 2008). Transkribeerimine VLC Media Player abil. Avatud
kodeerimine QCAmap abil (Elo & Kyngas, 2008). Koodiraamatu
moodustamine ja kodeerimiskla leidmine (Elo & Kyngas, 2008).
Koodide grupeerimine, alakategooriate ja peakategooriate
moodustamine (Elo & Kyngas, 2008).
10. Tulemused ja arutelu Uurimuse tulemustena toodi vlja 3
peakategooriat: 1. kooli sotsiaalne kapital kogukonnale; 2.
kogukonna sotsiaalne kapital koolile; 3. kooli ja kogukonna
vastastikused ootused sotsiaalse kapitali arenguks.
11. Kooli sotsiaalne kapital kogukonnale Teadmiste ja oskuste
kasutamine kogukonna heaks. Ksit ja keelte kursused kogukonnale.
Arvutipetuse algtdede petamine kogukonna liikmetele.
Kultuurirituste korraldamise kaasabi. Ajaloolise info kogumine
petajate poolt. petajate osalemine valla arengukava koostamisel.
pilaste osalemine kogukonna hisritustel petajate juhendamisel.
Pillilaagrid koos kogukonnaga. Spordiritused, kultuuriritused koos
kogukonnaga. Jululaadad, kevadkontserdid, raamatukogupevad.
Majanduspe kohalike ettevtetega. Kodu- uurimistde lbiviimine
kogukonnas. Koost ja koostprojektid Abi ettevtmistes Vaimne
tugi
12. Kogukonna sotsiaalne kapital koolile Koost erinevate
vrgustikega Vabatahtlik abi Materiaalne tugi Tasuta teenused
koolile. Keevitustd. Transpordi teenus. Heategevusritustel
osalemine Osalemine talgutel, ehitustel. Laste turvalisuse tagamine
kooliteel. Ehituste algatamine. Transpordi korraldamine. Valla
sotsiaalttaja abi koolile pereprobleemide lahendamisel. Lapsevanema
abi klassijuhatajale hisrituste organiseerimisel. Lastevanemate
koost ainepetajatega. Raamatukogu koost kooliga kultuuriprandi
hoidmisel.
13. Kogukonna ootused koolile sotsiaalse kapitali arengule Kool
Tiskasvanute koolitused kogukonnale petajad volikokku, rohkem
hiskondlikku aktiivsust Avatud suhtlus kogukonnaga Eestvedaja
ettevtmistel Haritud inimeste ressurss kogukonnale
14. Kooli ootused kogukonnale sotsiaalse kapitali arengule
KOGUKOND Klalispetaja kooli Loovisikud kooli Lapsevanem kooli
Vilistlane kooli Eestvedaja, toetav, abistav, nuandev.
Plvkondadevahelist sidet silitav.
15. Sotsiaalse kapitali avaldumine Kooli ja kogukonna vahel
toimib avatud suhtlemine, tegutsetakse koos, usaldatakse ksteist,
mis nitab Colemani (1988) jrgi sotsiaalse kapitali olemasolu.
Koolil on head suhted kohalike ettevtetega, ettevtted tutvustavad
oma td, tehakse karjrinustamist. Sellist koostd saab liigitada
Putnami (2000) jrgi sildava sotsiaalse kapitali hulka. Kooli peeti
vrtuste kandjaks ja edasiandjaks plvestplve, seda saab vaadelda kui
sotsiaalse kapitali kognitiivset avaldusvormi Putnami (2006) jrgi,
kus kultuurilised ritused erinevate plvkondadega aitavad silitada
ja ka suurendada kogukonna sotsiaalset kapitali. Kool ja kogukond
seob inimesi omavahel, tekitab koostvrgustikke, mis omakorda annab
sidusust kogukonnale, Halperni (2005) jrgi vljendab see
makrotasandi sotsiaalset kapitali.
16. Kokkuvtteks Kooli ja kogukonna vahel liigub sotsiaalne
kapital. Koolil ja kogukonnal on veel ressursse, mida saaks
kasutada hishvedeks. Sotsiaalse kapitali poolest rikkas hiskonnas
tajuvad inimesed htekuuluvust, neil on hea ja turvaline olla, mida
nitasid ka uurimistulemused.
17. Uurimuse piirangud ja t praktiline vrtus Intervjueeritavate
vhene arv, sellest tulenevalt andmete nappus tegevuste
kirjeldamisel. Kogenematus andmete kodeerimisel, abilise kaasamine
oleks hlbustanud paremini kodeermiskla saamist ja tulemuste
tlgendamist. Uuringut saab kasutada edaspidisteks uuringuteks.
Uuringu tulemused aitavad planeerida kogukonna tulevikku. Saab vtta
vastu otsuseid, mida teha paremini, milliseid tegevusi arendada.
Aitab leida informatsiooni kogukonnas oleva sotsiaalse kapitali
kohta.