1. Autoriigustest reaalses elus niteid ja vimalusi Kaido Kikkas IT Kolledi ppejud TL sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Vrgustik Vrgutab 2009 Appi, keegi varastab mu uneno! IT Kolled, 21.05.09

2. Alguses vaatame ht filmitutvustust

The Hunt for Gollum (Jaht Guglunkile)

3. Independent Online Cinema 2009 4. 40-minutiline brittide lhimngufilm J.R.R. Tolkieni Srmuste isanda he vikese ligu teemal 5. ARVAKE RA, KUI SUUR OLI FILMI EELARVE INGLISE NAELTES (vrdluseks kuulsa filmitriloogia eelarve oli 285 miljonit dollarit ~ 184 miljonit naela)! 6. Milles ldse probleem on?

tasuta lunaid pole olemas

7. minu looming on minu oma 8. intellektuaalomandi seadused on paigas 9. kik maksab! 10. ------ kik on phimtteliselt ige. Eesti sea-duste jrgi tekib autoriigus loomingule (sh ka e-ppematerjalidele) automaatselt ning juhul, kui autor ei stesta teisiti, kuuluvad kik igused talle 11. Siiani oli kik nagu paigas

inimene li midagi (raamatu, laulu vms)

12. ta omandas oma loomingule teatud igused 13. teised, kes tahtsid tema loomingut kasutada, pidid titma tema tingimusi ning enamasti talle raha maksma 14. loata levitamine oli paha-paha 15. KAS SEE POLEGI SIIS AINUIGE TEE? 16. Paar asja, mis ei klapi kik mgiks-malliga

on rida valdkondi ja ameteid, kusritegemine ja eriti tkikaupa lugemine viib totaalselt mbrisse (riigikaitse, arstiabi, haridus). JOKK sai alguse ritsemisest seal, kus seda ei peaks olema

17. vga palju suuri asju on tehtud maailmas ilma selle eest otsest raha saamata 18. maailmas makse ka asju, mida vib niisamagi saada kes on Eviani ostnud? 19. Paar illustratsiooni eri aegadelt

telefon ja hglamp

20. Napster vs Metallica 21. Tarkvara- ja sisutstuse pehmelt eldes kummalised meetodid (RIAA, MPAA, BSA)

Nide: hiljuti vitis BSA, et Rootsis on litsentsile mittevastava tarkvara protsent 25 peagi selgus, et mingit uuringut ei tehtud, andmed olid hinnangulised

Switchfoot vs DRM 22. The Pirate Bay => Pirate Party => Euroopa Parlament (ennustus: 1-2 kohta) 23. Vaba kultuur...?

kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma loomingu vabalt levitamist lubavad ja isegi soosivad?

24. kuidas nad siis ra elavad? 25. kui ma panen oma materjalid niteks Internetti, siis vib ju igaks need ra varastada? 26. AJAD ON MUUTUNUD! 27. Mned tnapevased nited

Wikipedia

28. Linux ja kogu lejnud vaba tarkvara maailm 29. Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse tarkvara rakendusi 30. ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED MOTIVAATORID PEALE TKIHINNA 31. VeelTolkieni...

sest maailm muutub - ma tunnen seda vees, ma tunnen seda maas ja haistan seda hus.

Fangorn (Puupard) Srmuste isandas

32. Sdi on Internet

Interneti massilevik ti kaasa mitmed olulised protsessid. Niteks:

• • suur mng paari inimesega metsatalust
• 33. igamehe ajakirjandus

34. autorite hulga plahvatuslik kasv

35. kogukondliku mudeli taastulek

ks lihtne nide: ingliskeelses Wikipedias on tnaseks le 2,8 miljoni mrksna, Wikimedia Commonsis on le 4,4 miljoni meediafaili. Mitme autorid neist on selle eest tasu saanud?

36. hisomand (commons)

Peter Barnes, Capitalism 3.0 (2006): onasju, mis ei allu turumehhanismile

loodus (hk, vesi, pikese- ja tuuleenergia...)

37. kogukond (tnavad, sotsiaalssteem...) 38. kultuur (filosoofia, keel, muusika...) Kuulub silitamisele hoolimata otsesest majanduslikust tasuvusest 39. Veel mned nited

Yochai Benkleri majandusraamatud

40. Cory Doctorow' ulmejutud 41. Bruce Perens Open Source Series 42. Larry Lessigi mitu raamatut 43. Karl Schroederi ulmeromaanVentus 44. Peter BarnesiCapitalism 3.0 45. WikiBooks, Wikipedia krvalprojekt 46. ... 47. Natuke rimudelist

Kasumit vib suurendada kahel viisil:

• Mes vimalikult kallilt

48. Mes vimalikult palju

jik autorikaitse vs vaba kultuur! 49. Ehkki kaup ise on enamasti tasuta, makse teise kihi tooteid ja teenuseid oskusteavet, koolitust, konsultatsioone, igasugust nnni 50. Inimese puhul on phivaluutaks reputatsioon (hea nimi, kuulsus) 51. Kaks nidet 1991. aastast

veitsis ttav teadlane Tim Berners-Lee loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja annab selle vabalt kasutusse

52. Helsinki likooli tudeng Linus Torvalds alustab vabalt leviva operatsiooniss-teemi loomist 53. Kui nad oleksid ritanud oma loomingut kohe rahaks teha, kas me teaks neist midagi? 54. Miks nad ikkagi td teevad?

Linus Torvaldsi poolt vljapakutud motivatsioonitasemed (Linuse seadus):

• ellujmine (survival)

55. hiskondlik positsioon (social position)

56. meelelahutus (fun) Samalaadne on Steve Wozniaki H=F 3 57. Veel ks nide - ks jaapani hrrasmees:

• tunnustatud amatr-merebioloog

58. andekas muusik

59. Akihito Tenno, jumaliku pritoluga keiser 60. Probleem traditsioonilise WIPO lhenemisega autoriigustele

hiskondlik arengupidur (varjamine)

61. Ei suuda ohjeldada inimlikku ahnust (ravimi- ja toiduainetetstus) 62. Econodwarf(E. Moglen) ainult raha! 63. Seadusandluse areng jb ha enam maha tehnoloogia arengust 64. Seadusandlus on inimesest vrandunud 65. Jnese sbrad ja sugulased 66. hiskond areneb eest ra 67. Haridusasutused valiku ees

(li)kool vib valida, kas ta

kasutab tootemudelit:ritab ma tead-mistekonserve ja kaitsta iga hinna eest enda intellektuaalomandit - ning jb parata-matult alla arendus- ja koolitusfirmadele, kel on rohkem vahendeid ja vhem segavaid asjaolusid nagu pidev mahukas ppet

68. kasutab teenusemudelit: maksimeerib oma teadusproduktsiooni ning selle vaba leviku (reserveerides vaid autorsuse) mb imagot ning kompetentsi (N: MIT OCW) 69. Nide nr 1: dotsent Kalle Kangekael

hoiab kik materjalid kiivalt enda kes, kopeerida ei luba ning midagi kuhugi vlja ei pane:

• t efektiivsus langeb, kuna peab kik materjalid loengus konspekteerida laskma vi siis suure -mrgiga paberil paljundusi tegema

70. tudengid on tigedad, kuna peavadloengus vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette valmistada

71. kui materjal ometi rndama lheb, on Kallel aga vga raske midagi praktikas ette vtta likooli ppejuna pole tal ei aega ega raha, et tsist protsessi psti panna (vrdl Toom unapuu) 72. Nide nr 2: professor Taavet Taibu

paneb kogu materjali vaba litsentsi all vrku oma kodulehele vlja:

• saab viidata ksijaile vaadake sealt (ajasst)

73. lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide kohta materjali kvaliteedi paranemine

74. tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu tuleb, ei pea loengus kogu joru les kribama ega enne eksameid materjale otsima 75. Taavet Taibumaterjalid leiab vrgust naaber-likooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti mainekasse europrojekti osalema, kuna materjalid olid head 76. Kus point on?

Kuidas teha nii, et hundid oleks snud ja lambad terved?

77. Lahenduseks on materjali vaba levitamine, ent seejuures kindlaks-mratud tingimuste (litsentsi) alusel! 78. Snad ja teod: siinrkija kogemused

Ei kasuta htki tasulist tarkvarajuppi (sh Windows ja Office) aastast 2000

79. Avaldab kik enda loodud materjalid vrgus aastast 1995, a-st 2000 selge vaba litsentsi all 80. On kohanud selle aja jooksul HT n.. varastamise juhtumit, kus ks inimene kasutas loengumaterjale litsentsi rikkudes oma raamatus lahenes kohtuvliselt raamatu vaba litsentsi all avaldamisega 81. Veel ks mrkus: kommentaariks Tanel unapuu jutule

Tegelikult on ppeju philesandeks siiski petamine, mitte materjalide produktsioon

82. Seaduse mttes on Tanelil ilmselt igus, kuid tnapevase krgkoolippe iseloomu tttu tuleks edaspidi muuta lepinguid nii, et materjalide igused jvad autorile, tandja saab piiramatu kasutajaiguse vi avaldatakse materjal vaba litsentsi all 83. Konkreetne negatiivne nide

Lektor Vello Vuhin luges likoolis enda loodud ehitusmehaanika kursust

84. Siis tuli uus lemus, kellega Vello lbi ei saanud ja otsustas teise likooli minna. Kuna kursuse igused kuulusid likoolile, pidi Vello teises likoolis kik uuesti tegema ja jlgima, et vanu asju ei kasutaks 85. Tema endine tandja ei leidnud aga kursusele sobivat lugejat, kogu materjal lks lihtsalt kusagil kettanurgas hapuks 86. Vrdluseks positiivne lahendus

Luule Lustlik luges teises likoolis politoloogiat

87. Tleping stestas materjalide avaldamise vaba litsentsiga 88. Luule lks tle teise likooli, vttis materjalid kaasa ja luges seal edasi 89. Luule asemele veti tle Tuuli Tubli, kes kujundas Luule loodud materjalide phjal vlja uue isikuprase kursuse 90. Kokkuvtteks

internetiajastul tehakse mndagi teistmoodi kui varem

91. seadusandlus on tsiselt maha jnud, senine autoriiguste ssteem peab kas radikaalselt muutuma vi ajalukku vajuma 92. loomingu leviku maksimeerimine ning oskusteabe pealt teenimine omandab ha suuremat thtsust 93. Mned viited

http://www.creativecommons.org

94. http://www.free-culture.cc Lawrence Lessigi raamat Free Culture tistekst 95. http://www.benkler.org/Benkler_Wealth_Of_Networks.pdf- Yoshai Benkleri The Wealth of Networks tistekst 96. http://capitalism3.com/downloadbuy Peter Barnesi Capitalism 3.0 tistekst 97. http://ocw.mit.edu MIT OpenCourseWare 98. Tnankuulamast! need slaidid leiab lhiajal kas http://www.kakupesa.net/kakk/docsvi http://www.slideshare.net/UncleOwl