© Swedbank

Swedbanki majandusprognoos: sügis 2016 Swedbank Economic Outlook Update

Tõnu Mertsina Peaökonomist

Macro Research Baltics

17. november 2016

© Swedbank

Maailmamajandus:

Trumpi võit kõigutab vana maailmakorda

© Swedbank

Trumpi võit muudab maailma majanduspoliitikat Trumponoomika peamised komponendid:

• Ekspansiivne fiskaalpoliitika

– Maksude langetamine

– Investeeringute oluline suurendamine infrastruktuuri

Mõju:

– Maksude langetamine peaks majanduskasvu toetama, kuid see toob rohkem

kasu kõrgema sissetulekuga elanikkonnale

– Suunab ettevõtete osa välismaal teenitud kasumeid tagasi USA-sse

• Kahjulik riikidele, kust kapital väljuks

– Infrastruktuuri investeeringud tugevdavad sisenõudlust

– Praegu veel ruumi suuremateks eelarvekulutusteks

• Eelarvepuudujääk suureneb

3

© Swedbank

Trumponoomika:

• Protektsionistlikum kaubanduspoliitika

– Eeldame, et Trump võtab osaliselt tagasi kampaania käigus öeldud plaanid ja kehtestab väiksemad kaubanduspiirangud

• Trump on soovitanud mitmetel USA suurfirmadel toota rohkem USA-s (Ford, Apple, Boeing)

– NAFTA-st eemaldumine tooks kaasa kiirema inflatsiooni ja kahjustaks tarbimist, vähendaks ettevõtete investeeringuid ja halvendaks töökohtade loomist

– Pidur TPP-le ja TTIP-le

– Kokkuvõttes - kui kaubanduspiirangud jäävad tagasihoidlikuks või neid ei rakendata üldse, siis tugevdab see USA majanduskasvu

• Oleks kaudselt globaalne positiivne efekt

– Risk protektsionismi ees võib püsida ja see pidurdab erainvesteeringuid USA-s

– Euroala: ca 14% ekspordist läheb USA-sse; ekspordikasvus on USA-l väga oluline roll

– Eesti: 3,2% kaupade ja teenuste ekspordist USA-sse, USA-st 1,8% impordist

– Põhjamaad ja Balti riigid kannataksid protektsionismist väga tugevalt

4

© Swedbank

Trumponoomika: • Bürokraatia vähendamine

• Trump ei toeta praeguseid ülimadalaid intressimäärasid

• Suurem fiskaalne stiimul vajab kõrgemaid intressimäärasid

• Samas, kuna tööjõuturg on muutunud piiratumaks ja inflatsiooniootused kasvanud

– võib pidurdada intressimäärade tõstmist

• Euroopas geopoliitilised riskid suurenevad: NATO teemad, Venemaa

• Populistlike liikumiste ja parteide mõju on tugevam pärast Brexitit ja Trumpi

võitu:

– 4.12.2016: Itaalias põhiseaduse referendum/Austrias presidendivalimised

– 15.03.2017: Hollandis parlamendivalimised

– 7.05.2017: Prantsusmaal presidendivalimised

– Sügis 2017: Saksamaal üldvalimised

5

© Swedbank

Pärast Trumpi võitu on dollar tugevnenud - turgude ootus, et fiskaalne stimuleerimine ja maksude alandamine

suurendavad lähiajal USA sisenõudlust ja majanduskasvu

- suunab osa ettevõtete kasumeid tagasi

6

0,87

0,88

0,89

0,9

0,91

0,92

0,93

0,94

USD/EUR, 11.10.-15.11.2016

Allikas: Bloomberg

Uudis Trumpi võidu kohta

© Swedbank

Nii ÜK referendumi kui Trumpi valimise

järgne turgude volatiilsus taastus kiiresti

• USA aktsiaturgude volatiilsus (VIX)

7

0

5

10

15

20

25

30

10.05.2016 10.06.2016 10.07.2016 10.08.2016 10.09.2016 10.10.2016 10.11.2016

ÜK referendum

D. Trumpi võit

Allikas: Bloomberg

© Swedbank

Aktsiaturud taastusid Trumpi võidust kiiresti - oodatakse USA sisenõudluse tugevnemist

8

315

320

325

330

335

340

345

350

355

29.07.2016 29.08.2016 29.09.2016 29.10.2016

Stoxx600

15000

15500

16000

16500

17000

17500

18000

29.07.2016 29.08.2016 29.09.2016 29.10.2016

Nikkei

2020

2040

2060

2080

2100

2120

2140

2160

2180

2200

29.07.2016 29.08.2016 29.09.2016 29.10.2016

S&P 500

9800

9900

10000

10100

10200

10300

10400

10500

10600

10700

10800

10900

29.07.2016 29.08.2016 29.09.2016 29.10.2016

DAX

Allikas: Bloomberg

© Swedbank

Tõenäosus, et USA Föderaalreserv tõstab detsembris

intressimäära, on järsult suurenenud

• Bloombergi küsitluses osalejate arvamus Fed-i intressimäärade tõstmise kohta detsembris

9

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

24

.03

.201

5

24

.04

.201

5

24

.05

.201

5

24

.06

.201

5

24

.07

.201

5

24

.08

.201

5

24

.09

.201

5

24

.10

.201

5

24

.11

.201

5

24

.12

.201

5

24

.01

.201

6

24

.02

.201

6

24

.03

.201

6

24

.04

.201

6

24

.05

.201

6

24

.06

.201

6

24

.07

.201

6

24

.08

.201

6

24

.09

.201

6

24

.10

.201

6

14.dets.16

Allikas: Bloomberg

© Swedbank

Lähiajal tõstab intressimäärasid vaid USA

Föderaalreserv

• Keskpankade peamised intressimäärad

10

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

Fed BoE ECB Riksbank BoJ

Allikas: Macrobond, Swedbank Macro Research

© Swedbank

Riigivõlakirjade tootlused/pikaajalised intressimäärad

on viimase 1-3 kuu jooksul tõusnud

11

© Swedbank

Eesti: majanduskasvu paranemine on

saanud tugevama tõuke

© Swedbank

Kaupade ja teenuste ekspordikasv on sel aastal

kiirenenud

• Kaupade ja teenuste eksport, yoy % (maksebilansi järgi)

13

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

1Q2014 2Q2014 3Q2014 4Q2014 1Q2015 2Q2015 3Q2015 4Q2015 1Q2016 2Q2016 3Q2016

Allikas: Eesti Pank

© Swedbank

Suur osa kaupade ekspordi kasvust tuleb

elektroonikatoodete ekspordist Mehhikosse

• Aastane muutus, 9 kuud 2016/2015 mln eurot

14

• Aastane muutus, 9 kuud 2016/2015 mln eurot

-40 -20 0 20 40 60 80

Kalad

Mustmetalltooted

Piim ja piimatooted

Anorgaanilised kemikaalid

Põlevkiviõlitooted ja elekter

Paadid ja ujuvkonstruktsioonid

Puittooted

Puitehitused, mööbel

Elektrimasinad ja -seadmed

-60

-30

0

30

60

90

120

Allikas: Statistikaamet

© Swedbank

Venemaa-suunalise ekspordi osakaal on langenud juba 4 aastat

- peamine mõju väiksemast nõudlusest; sanktsioonide mõju väiksem

- sellega on vähenenud Venemaa mõju Eesti majandusele

Kaupade eksport Venemaale, % kaupade koguekspordist

15 Allikas: Statistikaamet

© Swedbank

2017-2018 ootame kaubanduspartnerite impordinõudluse

paranemist

16

• Eesti 10 suurema kaubanduspartneri kaalutud impordinõudluse ja Eesti ekspordi kasvu

prognoos, %

Allikas: Macrobond, Swedbank Macro Research

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2012 2013 2014 2015 2016pr 2017pr 2018pr

Eesti kaubanduspartnerite impordikasv, % (pt) Eesti eksport (vs)

© Swedbank

Eesti majanduse kindlustunne on sel aastal paranenud

- kõikide sektorite kindlustunne näitab paranemist

• Kindlustunde indeksid Eestis, 3- kuu libisev keskmine

17 Allikas: European Commission

90

92

94

96

98

100

102

104

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

2015 2016

Majanduse üldine kindlustunne (ps) TööstusTeenustesektor TarbijadEhitus (ps)

© Swedbank

Ettevõtete ja majapidamiste laenuportfelli kasv on kiirenenud

- laenude tagasimaksmise võime on hea

• Laenuportfelli aastane kasv, %

18

• Üle 60 päeva viivises olevate laenude

osakaal kogu laenuportfellis, %

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Mittefinantsettevõtted Kodumajapidamised

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Allikas: Eesti Pank

© Swedbank

Eestis on investeeringud tasapisi paranenud

- kõige enam panustavad ettevõtted ja kodumajapidamised

- valitsuse investeeringud sel aastal tugevas languses

• Panus koguinvesteeringute kasvu, protsendipunkti

-20

-10

0

10

20

30

2012 2013 2014 2015 2016

Majapidamised Valitsus Ettevõtted Koguinvesteeringud

Allikas: Statistikaamet

© Swedbank

Eesti on EL struktuurivahenditest teinud väljamakseid vaid 6,7%

- sarnane olukord eelmise eelarveperioodiga ja teiste Baltimaadega

- järgmisel aastal peaksid valitsuse investeeringud suurenema

• Heakskiidetud projektid ja väljamaksed 2014-2020 EL struktuurivahenditest, mld eurot

(31.10.16 seisuga)

20 Allikas: Rahandusministeerium

Kokku

Heakskiidetud projektid

sh.tehtud väljamakseid

© Swedbank

Töötuse määr tõuseb veidi, elanike ostuvõime väheneb - hakkab tarbimise kasvu pidurdama

- samas, mitteaktiivsete inimeste arv väheneb

• Tööturunäitajad, %

21

• Palga ja inflatsiooni aastane kasv, %

10,0%

8,6%

7,4%

6,2% 6,9% 7,2% 7,5%

58%

59%

60%

61%

62%

63%

64%

65%

66%

67%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Töötuse määr Hõive muutus Tööhõive määr, % (pt)

Allikas: Statistikaamet, Swedbank Macro Research

3,9%

2,8%

-0,1% -0,5%

0,1%

2,6% 2,4%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tarbijahinnaineks (THI) Palga nominaalkasv

Netopalga reaalkasv

© Swedbank

Tööjõukulude kasv piirab/vähendab ettevõtete

kogurentaablust ja investeerimisvõimalusi

22

Allikas: statistikaamet

• Kogurentaablus ning tööjõukulude osakaal ettevõtetesektori müügitulus, %

© Swedbank

Ettevõtete müügihindade languse taandumine on toeks

käibe paranemisele - leevendavad kõrgete tööjõukulude mõju rentaablusele

• Aastane muutus (töötlev tööstus), %

23

-6

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

Tootjahinnad Ekspordihinnad Impordihinnad

Allikas: statistikaamet

© Swedbank

Majanduskasv on aeglustunud ka Lätis ja Leedus - selle aasta kolme kvartali jooksul kasvas Eesti majandus 1,1% yoy

• SKP aastane kasv, %

24

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Eesti

Läti

Leedu

Allikas: Eurostat, Statistikaamet

© Swedbank

Tööjõu tootlikkus on alates 2015 vähenenud - viimase 5 aastaga on tootlikkus vähenenud tegevusalades, kus hõive on

kiiremini kasvanud

• Tunnitootlikkuse reaalkasv, % (kogumajandus)

25

• Tööjõutootlikkuse ja hõive muutus 2015/2005, %

-4

-2

0

2

4

6

8

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Allikas: Statistikaamet Allikas: Statistikaamet, Swedbank Macro Research

-60 -10 40 90 140

Veevarustus ja jäätmekäitlus

Info ja side

Majutus ja toitlustus

Muud tegevusalad

Ehitus

Veondus ja laondus

Haridus

Tervishoid

Kutse- ja tehnikaalane tegevus

Avalik haldus ja riigikaitse

Kinnisvaraalane tegevus

Finantssektor

Tegevusalad kokku

Töötlev tööstus

Hulgi- ja jaekaubandus

Haldus- ja abitegevused

Kunst ja meelelahutus

Põllu- ja metsamajandus

Energeetika

Mäetööstus

Hõive muutus, %

Tööjõu tootlikkusemuutus, %

© Swedbank

Rootsi kinnisvaraturult tuleneva riskiga

Eesti majandusele tuleb arvestada

- Eluasemete hinnakasv on Rootsis aeglustunud, laenamist piiratakse

- Rootsi kodumajapidamiste võlgnevus on suur, kuid jääb alla Taani ja Norra

näitajast

26

© Swedbank

Uue valitsuskoalitsiooni majanduspoliitika

• Ettevõtte tulumaks: ei ole veel kokkulepitud

– Pidurdaks investeeringuid ja vähendaks välismaiseid otseinvesteeringuid

– Ettevõtete investeeringuid on tarvis soodustada

– Praegune maksustamine tagab läbipaistvuse

– Tuleb alandada tööjõumakse

– Maksupoliitika peab ettevõtlust soosima – sealt tulevad eelarvesse maksud

• Üksikisiku tulumaks:

– Maksuvaba tulu piiri tõstmine parandaks madalama sissetulekuga inimeste tarbimist

– Tulumaksu tõstmine pidurdaks tarbimist – seda ilmselt ei tule?

– Astmelise tulumaksuga kaotaksid kõrgema palgaga kvalifitseeritud töötajad, nt IT sektoris

– Juba praegu tulumaksusüsteem progressiivne

• Aktsiiside tõstmine:

– Peaks olema tasakaal tarbimiskäitumise mõjutamisel ja ettevõtete äritulemustega arvestamisel

– Liigne tõstmine suurendab varimajandust

27

© Swedbank

Uue valitsuskoalitsiooni majanduspoliitika

• Sotsiaalmaksu alandamine

– Mõju väga väike, kuid ettevõtted on sellega arvestanud

• Suured maksupoliitilised muudatused tekitavad ebakindlust

– vaja selget sõnumit ja pikalt ette teada

• Laenamine infrastruktuuri investeeringuteks: kõige kiirem kasvuallikas

– kui on hea kava, mis hiljem ei muutu Eestile koormavaks ja kalliks

– laenamiseks on praegu sobiv aeg – intressimäärad on madalad

– madalad intressimäärad ei kesta igavesti, kuid neid saab fikseerida

• Osade riigiettevõtete müük ja börsile viimine: hea mõte

– suurendab välisinvestorite huvi ja parandab ettevõtete investeeringuid

– võimaldab paigutada säästusid Eesti majandusse

28

© Swedbank

Uue valitsuskoalitsiooni majanduspoliitika

• Tegeleda rohkem sellega, kuidas oskustööjõudu Eestisse meelitada

– iibe parandamine on üliraske teema

• Rohkem tähelepanu struktuurireformidele:

– tervisekindlustuse-, haldus-, haridus-, valitsuse- ja töövõimereformid

• Aidata ettevõtetel välisturge avada

• Veel ebaselge kust tulevad katteallikad

• Säilima peaks range riigirahandus ja keskpikas vaates tasakaalus eelarve:

– üksikutel aastatel väike defitsiit ok, kuid keskpikas vaates peab olema tasakaalus.

– pikas vaates suuremad sotsiaalkulutused - vajab reformimist

– liiga ekspansiivne fiskaalpoliitika võib tekitada veelgi suuremat palgasurvet

29

© Swedbank

Peamised majandusnäitajad

30

Allikas: Statistikaamet, Eesti Pank, Swedbank Macro Research

Erinevus eelmise prognoosiga

2015 2016pr 2017pr 2018pr 2016 2017 2018

SKP reaalkasv, % 1,5 1,3 2,4 2,5 -0,2 -0,1 -0,2

Kodumajapidamiste tarbimine 4,8 3,8 3,0 3,0 -0,8 0,0 -0,4

Valitsuse tarbimine 3,4 0,5 2,0 2,0 -1,3 0,0 0,0

Investeeringud põhivarasse -3,7 2,0 6,5 5,0 2,0 2,6 0,0

Kaupade ja teenuste eksport -0,6 2,6 3,6 3,7 0,1 0,1 -0,1

Kaupade ja teenuste import -1,4 4,6 5,0 4,5 0,5 0,5 -0,1

SKP, mld eurot (jooksevhindades) 20,2 20,9 21,9 23,0 -0,4 -0,4 -0,5

SKP nominaalkasv, % 2,5 3,2 4,9 5,1 -0,7 -0,1 -0,3

THI kasv, % -0,5 0,1 2,6 2,4 0,1 0,1 0,4

Töötuse määr, % 6,2 6,9 7,2 7,5 0,7 0,6 0,7

Netopalga reaalkasv, % 8,0 7,5 2,5 2,1 1,1 -0,3 -1,4

Jooksevkonto, % SKPst 2,2 1,1 0,2 -0,6 -0,2 0,1 0,1

Valitsussektori eelarve tasakaal, % SKPst 0,1 0,3 -0,6 -0,2 0,1 -0,4 0,0

Valitsussektori võlatase, % SKPst 10,1 9,4 10,2 11,0 -0,2 0,4 1,0

© Swedbank 31

Tänan tähelepanu eest!

Majandusuudised ja -kommentaarid

Swedbanki majandusblogi Kukkur:

https://kukkur.swedbank.ee/

Uudised ja kommentaarid otse e-posti:

http://www.swedbank-research.com/