www.opera.eeAugust 2012

Head lugejad!

107. hooaeg toob Rahvusooper Estoniale uue välimuse. Värskenduskuuri läbinud logo, ümber kujundatud visuaal-ne identiteet ja uus kodulehekülg on tore kingitus järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistavale Estonia majale. Loo-detavasti meeldib see kingitus ka teatri külalistele. Rohkelt ideid uueks kujunduseks ja värvilahendusteks pakkus vana armas maja ise. Mõtteid aitasid vormistada agentuu-rid TANK ja OKIA. Eriline tänu kuulub graafikakunstnik Henno Arrakule, kelle puugravüür, mis valmis 1965. aastal, kaunistab nüüd Estonia trükimaterjale ja kodulehte. Uue kujunduse toovad teie ette SEB publikupreemiaga pärjatud armastatud solistid Helen Lokuta, Oliver Kuusik, Aile As-szonyi ja Jassi Zahharov ning ERGO balletipreemia laureaa-did Luana Georg, Jonathan Hanks, Alena Shkatula ja Ana-toli Arhangelski. Fotoseeria pildistas Toomas Volkmann.

Uus hooaeg tähendab muusikateatrile ka mitmeid uusi ini-mesi. Rahvusooperi loomingulise juhi ja peadirigendina on estoonlaste etteotsa asunud Vello Pähn. Ligi kakskümmend aastat peamiselt mujal Euroopas dirigeerinud Pähn on rikkaliku kogemustepagasiga tagasi koduteatris. Ka koor-meistrina tööle asuv Marge Mehilane, kes on pikki aas-taid töötanud Soome Rahvusooperis, on vähemalt mõneks ajaks tagasi Eestis. Orkestri flöödirühma kontsertmeistrina asub tööle Jonathan Henderson Austraaliast. Ooperitrupp sai täiendust kaks aastat teatri oma ooperiakadeemias sta-žeerinud sopranite Kadri Kipperi ja Kristel Pärtna näol. Eesti Rahvusballeti ridades on tantsutreeninguid alus-tanud kümme uut noort tantsijat: viis naist ja viis meest.

Kindlasti toob uus loominguline juht kaasa uusi tuuli re-pertuaaris, aga nagu öeldakse: andkem aega atra seada. Arvo Volmeri taktikepi all on teater liikunud huvipakku-val ja arendaval kursil, ning teeninud sellega vaatajate heakskiidu: eelmine hooaeg oli kõigi aegade publiku-rohkeim. Vello Pähna töö vilju hakkame peagi maitsma.

Eesootav hooaeg on kirju, erutav ja väljakutseid pakkuv – kõigest saate lähemalt lugeda järgnevatel lehekülgedel. Lugeda tasub ka neil, kes Tallinnast kaugel: estoonlased sõidavad etendusi andma Jõhvi, Paidesse, Viljandisse ja Pärnusse. Kohe hooaja algul toob aga Estonia teatri-buss paljudest kohtadest publiku otse teatriukse ette.

Olge siis varmad kõiki pakutud võimalusi kasutama. Tulge teatrisse!

Aivar Mäeteatrijuht

Austatud muusikateatri sõbrad!

Nagu käesolevast ajakirjast võib näha, astub Estonia al-gaval hooajal publiku ette säravate silmadega ja uue energiaga. See ei ole ainult väline: Estonia kogenud so-listid, uued tegijad ja põnevad külalised annavad endast kõik selleks, et tagada heal tasemel etendused. Kvaliteet on see, mis loeb ja kvaliteedi eest seismist pean tähtsai-maks eesmärgiks eesootaval tööperioodil. Olen ligi kaks-kümmend aastat dirigeerinud väljaspool Eestit, hoides end hästi kursis siinse muusikaeluga ning julgen väita, et suuri erinevusi ei ole. Ooperimajade rõõmud ja mured on nii siin kui võõrsil sarnased, mõnikord on lihtsalt või-malused ja lahendusteed erinevad. Igal pool ja igal juhul tuleb olla tasemel ja areneda – see on ju lõputu protsess.

Teatrilaval publiku ees sündiv on elav, mitte museaalne kunst. Etendused algavad esimeste helidega ja lõppevad siis, kui viimane on kõlanud. Estoonlastel on üle saja aasta kogemusi kümnete põlvkondade vanuse muusika ja tant-su esitamiseks. Meie kohus on kanda traditsiooni edasi ning hoolitseda selle eest, et säiliks muusikaline kirja- ja kuulamisoskus. Kahtlemata võib otsida uusi lahendusi ja aeg-ajalt eksperimenteerida – ajad muutuvad, inimes-te vajadused ja harjumused muutuvad – ning see kõik on teretulnud. Kuigi loeme juba raamatuid iPadis, ei panda vana head paberraamatut niipea muuseumi klaaskappi. Ooperit ja balletti võib vaadata ka kinos ja paljudele sel-lest piisab. Elav kunst on aga hoopis midagi muud ja see sünnib igal õhtul teatris. Meil tuleb keskenduda oma pub-likule, nii olemasolevale kui ka tulevasele, ja leida see võti, mille abil oleks maja igal õhtul rahulolevat publikut täis.

Elamusterohket hooaega!

Vello Pähn loominguline juht ja peadirigent

„Vürst Igor“Idaslaavi eepilisel laulul „Lugu Igori sõjaretkest“ põhineva Aleksandr Borodini ooperi algupärase versiooni tõi 1996. aastal Valgevenes lavale tuntud vene lavastaja Juri Aleksandrov. Käesolev lavastus on juba neljas Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri ajaloos ja eristub varasematest versioonidest oma lakoonilise, samas metafoorse lavakujunduse poo-lest. Hetkega menuooperi staatusesse tõusnud „Vürst Igorist“ on saanud teatri kaubamärk 1990. aastatest alates, näidates Valgevene Suure teatri ooperi- ja balletitruppi, orkestrit ja lavataguseid jõude oma parimas vormis.

„Madama Butterfly“„Madama Butterfly“ on vanim lavastus Valgevene Ooperi- ja Balletiteat-ri repertuaaris. Ooperi esmaettekanne toimus 1953. ning taaslavastus 1965. aastal. Dirigent on Tatjana Kolomiitseva, lavastaja Oleg Mora-lev. Viimase paarikümne aasta jooksul on ooperis üles astunud palju lauljaid, kellest igaüks on muusikasse valanud oma hinge ja südame. Ooper on täis itaallaslikku temperamenti, kirge ja tundeid, olles samas uskumatult õrn ja lüüriline.

„Šeherezade“ ja „Thamar“Eelmise sajandi kõige populaarsemad balletid „Šeherezade“ ja „Thamar“ köidavad publikut endiselt oma harukordse energia ja iluga. Legendaa-rse Djagilevi eratrupi balletid tõi Valgevene Ooperi- ja Balletiteatris lavale Vene rahvakunstnik Andris Liepa. Tema sõnul on „Šeherezade“ püsinud originaalitruuna, andes publikule võimaluse kogeda Mihhail Fokini originaalkoreograafia sära. Djagilevi-aegsete 20. sajandi alguse legendaarsete kunstnike lavakujunduse on taastanud Anna ja Anatoli Nežnõi. Dekoratsioonide ja kostüümide loomisel kasutati nii vanakooli maalitehnikat kui ultramoodsaid materjale, tehnoloogiaid ja efekte. Seevastu „Thamari“ originaal-koreograafia ei ole säilinud, andes tänapäeva koreograa-fidele võimaluse esitada oma nägemus legendist. Süžeelii-nile on antud psühholoogi-list sügavust ja lisatud paar tegelast. Värvika uusversiooni koreograaf ja lavastaja on Jurijus Smoriginas.

„Spartacus“„Spartacuse“ tõid 1980. aastal lavale koreograaf Valentin Jelizarjev ja teatrikunstnik Jevgeni Lõsik. Ballett on teatrikülastajate seas endiselt populaarne. Lavastus on käinud ringreisidel nii Euroopas kui ka Aasias, sh Portugalis, Kreekas, Suurbritannias, Indias, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis ja Madalmaades.

Kultuurisild Tallinn–Minsk

Külalisetenduste andmine on alati rahvastevahelise kultuurisilla loomine, traditsioonide, kommete ja saavutuste vahe-tamine, mis on hindamatuks suhtlemiskogemuseks uue publikuga. Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater on andnud külalisetendusi Portugalist ja Hispaaniast Jaapani ning Hiinani, Norrast ja Suurbritanniast Türgi ning Taini. Etendused on vaatajate, teatriavalikkuse ja kriitikute seas väljateenitult menukad. Meie jaoks on suur au esitada maailmaklassika tippteoseid Rahvusooper Estonia kaunil laval, iidses ja igavesti noores Tallinnas, kus meid ootavad ees külalislahked ja heatahtlikud inimesed. Loodame Eestiga suhtlemisest saada hulgaliselt muljeid, on ju meie teater pidevalt ideede ja uute kunstiliste vormide otsinguil ning loob vastastikuseid loomingulisi suhteid teiste riikide teatritega.

Svetlana Kazjulina Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri peadirektori asetäitja

Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooper Estonias8. II Hatšaturjani ballett „Spartacus“

9. II Balletiõhtu: Balakirevi „Thamar“ ja Rimski-Korsakovi „Šeherezade“

10. II Borodini ooper „Vürst Igor“

12. ja 13. II Puccini ooper „Madama Butterfly“

Piletid hinnaga 17, 20, 27, 31 ja 38 EUR.

Tekst: Olga Savitskaja, fotod: Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater

2013. aasta veebruaris vahetab Rahvusooper Estonia nädalaks lavad Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatriga. 8.–13. veebruarini annab Estonia viis etendust Minskis, kavas on ooperid „Manon Lescaut“ ja „La traviata“ ning balletid „Pähklipureja“ ja „Manon“. Valgevene teatri etendustest lähemalt allpool.

Fot

o: E

esti

Kai

tsev

ägi

Fot

o: S

uira

dO

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 1

Mööblikuhjast leitud Blüthneri klaverile puhuti elu sisseUue hooaja alguses võtab Rahvusoo-per Estonia kasutusele Saksamaal too-detud ja äsja renoveeritud Blüthneri kontsertklaveri. Seitsmekümnendate aastate keskel teatrile soetatud Eesti suurimaid kontsertklavereid avastati suvise remondi käigus dekoratsiooni-de hoiukohast ja otsustati restaureeri-da. Vanale pillile puhus elu sisse OÜ Stok, kes on varem töökorda seadnud Estoniale kuuluva ligi 60 aastat vana Steinway ja tšelesta.

Estonia Blüthner, millega teadaolevalt plaaniti anda Tallinna olümpia-aastal suurejoonelisi kontserte rahvusvahe-lisele seltskonnale, sai veest kahjus-tada, mistõttu kasutada seda õieti ei jõutudki. Ligi 40 aastat mööblikuhja all seisnud iludus oli kaotanud ühe jala ja klaverikaane, purunenud oli ka kõlalaud. Suur osa elevandiluust klah-videst oli õnneks säilinud.

Ligi kolme meetri pikkune Blüthner soetati omal ajal Saksamaalt nn va-luutarublade eest, tänapäeval algavad sellise kontsertklaveri hinnad kümne-test tuhandetest eurodest. Blüthneri klaveri õnnistab sisse pianist Ralf Taal teatrirahva 107. hooaja avakoosolekul.

Schützi viiul tagasi Estonias

Suvel jõudis teatri pillifondi viiul, mil-lel on Estonia jaoks suur emotsionaal- ne väärtus – pill kuulus rahvusooperi kauaaegsele kontsertmeistrile Hugo Schützile (1900–1969; kontsertmeister aastatel 1929–1969) ja hiljem tema po-jale Juhan Schützile, kes mängis Esto-nia orkestris aastatel 1969–2011. Het-kel restaureerimisel olev viiul hakkab publikule kõlama alates hooajast 2013/14. Keelpillidest on teater varem töökorda seadnud 1882. aastast pärit särava tämbriga kontrabassi.

Estonia teatrilaat ja teatribuss rõõmus-tavad külastajaid ka sel aastalTraditsiooniline Estonia teatrilaat toi-mub seekord 2. septembril. Laat, mis kuus aastat tagasi alustas maja taga ajaloolisel turuplatsil, on nüüdseks ku-junenud ümber terve maja toimuvaks suurejooneliseks kogu pere teatripäe-vaks. Avatud on ooperi- ja balletimaa ning muinasjutumaa lastele. Kavas on korvpallilahingud ja autonäitus. Kõiki külastajaid ootavad kohvikud. Tamm-

saare pargi kõrval asuval suurel laval tutvustavad estoonlased kolmetunnise kontserdiga hooaja uusla-vastusi. Toimub piletite soo-dusmüük. Lisaks müüakse laadal meeneid, kostüüme ning rekvisiite.

6.–16. septembrini on teel Estonia teatribuss. See-kord algavad marsruudid Viljandist, Pärnust ja Nar-vast, uued peatuskohad on Pärnu-Jaagupi, Järvakandi

UUdiSEd

Sisukord:

1 Uudised

3 Hea ooperisõber! Muusika, mis väärib avas-tamist!

4 Ain Anger näitab saatana argipäeva

5 Richard Wagneri roman-tiline ooper „Tannhäuser“ Estonias

6 Palju õnne, Verdi! Palju õnne, Wagner!

7 Ooperilaulja naudib vabal ajal looduses vaikust

8 Mart Madiste sada ooperi-kilomeetrit

10 Kallid balletisõbrad! Coppélia 90

11 Marina Kesler: minu kunst ei ole publikut kül-maks jätnud

12 107. hooaja mängukava

14 Tunnustus innustab looma säravaid rolle

15 Bajadeer

16 Vello Pähn: orkester on ühiskonna peegel

18 Estonia viib publiku Ve-neetsiasse

19 Maskisoovitus balliküla-listele

20 Pokudest rockini

21 Prints ja kerjus Pokude aastaring

22 Kuu on päike Vasta ja võida!

23 Rahvusooper talendiotsin-guil

24 Tähtpäevad

25 Kultuurisild Tallinn-Minsk

Lehe koostaja Liina Viru, toimetaja Maarja Kindel, kujundaja Jekaterina Rodionova. Kaanepildil Jassi Zahharov, fotograaf Toomas Volkmann, stilist Inga Vatsk.

Vasakult: Ain Rosenstok firmast OÜ Stok, Vello Pähn, Aivar Mäe

RAHVUSOOPER ESTONIA Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

Piletite tellimine+372 683 1210info@opera.eewww.opera.ee

Tekst: Ülla Veerg Fotod: Minnamari Murel

2 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

ja Rapla. Kuna eelmisel aastal esma-kordselt välja pakutud kutuuripüha-päeva pakett, kus teatrikülastus ühen-dati Kumu külastusega, osutus väga populaarseks, pakub teater seekord teatri- ja muuseumipaketti juba kahel pühapäeval ja 300 inimesele.

Teatribussid lükkab käima Selver.

Täpsema info teatrilaada ja bussireiside kohta leiad kodulehelt www.opera.ee.

Rahvusooper Esto-niaga on liitunud kaks uut suurtoetajatRahvusooper Estonia tänab oma spon-soreid ja toetajaid möödunud hooaja eest! Algaval 107. ja sellele järgneval kahel hooajal annavad oma panuse ooperi- ja balletikunsti heaks kuld-sponsor SEB, Eesti Rahvusballeti pea-sponsor ERGO, peasponsorid Lexus, Tele2 ja Amserv. Uute peasponsorite-na on otsustanud rahvusooperi tege-vust toetada Kalev ja Liviko, sponso-

rina jätkab Viru Keemia Grupp. Teatri külalised majutab Sokos Hotel Viru ja suurimateks meediapartneriteks on Postimees ja ERR. Hea võimalus toetajate tegevusega tutvumiseks on Estonia teatrilaat 2. septembril – siis on enamus neist koos Estoniaga laa-daplatsil publikut rõõmustamas.

Rahvusooperi koos-töö Paide Kultuuri-

keskusega jõuab uude etappi

2011. aasta novembris kor-raldas Rahvusooper Estonia Järvamaal ja Paides nädalase festivali „Ooper ja ballett sü-dames“. Ettevõtmise raames sai muusikateatri tegemistest osa 3500 inimest. Selleks, et Paide Kultuurikeskuses saaks klassikalist balletti tantsida ja täiemõõdulist muusikalavas-tust esitada, tuli renoveerida lava ja orkestriauk. Festival toi-mus omavalitsusinstitutsiooni-de ja kohalike ettevõtjate toel.

Taolise, festivali mõõtu ettevõtmise teostamiseks igal aastal paraku või-malusi pole. Nii otsustas rahvusooper sel hooajal Paide rahvale külakostiks viia kaks „Pipi Pikksuka“ etendust ja suurejoonelise balletiõhtu. Lisaks sel-lele on Estonia Paide Kultuurikeskuse 25. aastapäeva programmi peaesine-ja. 28. detsembril toimuval sünnipäe-vaballil saab Paidest estoonlaste abi-ga karnevaliehtes Veneetsia. Kas ka seekord on enne esinemisi vaja saag ja pintsel kätte võtta, selgub hiljem. Kuuldud on, et sünnipäevalaps ootab uut kuube, ja et lahked abistajad on valmis käed külge lööma.

Suvise remondi käi-gus uuendati kostüü-milaenutus ja küla-listemajaSuvise remondi käigus omandas värs-ke ilme Estonia kostüümilaenutus, ka kostüümivarusid täiendati põhjali-kult. Kostüümide paigutus laenutuses on käepärasem, seetõttu on soovitavat eset nüüd lihtsam leida. Laenutus on tänavu pikemalt avatud: teisipäevast reedeni kell 12.00–19.00 Eelnevalt kokku leppides on laenutust võima-lik külastada ka laupäeviti. Juhul kui parklas on vabu kohti, on lubatud auto laenutuse ukse ette parkida. Lä-hitulevikus on plaanis kostüümide et-tetellimine internetipõhiseks muuta: siis saab kõike pakutavat kodulehel olevatelt fotodelt vaadata ja vajalikus suuruses kostüümid varakult ära telli-da. Teatud osa kostüümidest on laenu-tuses müügil – astuge läbi ja tutvuge kõigi võimalustega kohapeal.

Värske ilme sai ka Estonia viiendal korrusel asuv külalissolistidele ja -di-rigentidele mõeldud külalistemaja. Kaheksa tuba ja kaks sviiti said oope-rite ja ballettidega seotud nimetused ning vastava kujunduse. Külalise soo-vist lähtudes saab nüüd ööbida kas Carmeni toas või hoopis Luikede järve nimelises sviidis. Sisekujunduse autor Kristi Soe on varem kujundanud Esto-nia söögitoa ja raamatukogu. Töö teos-tasid rahvusooperi meistrid, kes ka-sutasid peamiselt etendustegevusest üle jäänud materjale. Vabade kohtade olemasolul on Estonia külalistemajas võimalik tube reserveerida ka teistel kultuuriasutustel. ♫

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 3

OOPER

ning haarav, vaba liigsest sümbooli-kast ja raskepärasusest. Ühena pea-osalistest loodame Estonia laval näha Mati Turit, kes siiani on Wagneri-te-norina tuntust kogunud väljaspool Eestit.

Harvad, kuid seda pidulikumad, on hetked, mil võime olla tunnistajaiks maailmaesiettekannetele. Uus aasta toob kaasa läbinisti kodumaise auto-rite kollektiiviga muusikalavastuse noortele. Priit Pajusaare „Printsi ja kerjuse“ libreto on Mark Twaini po-pulaarse romaani põhjal kirjutanud Aapo Ilves, oma kunstnikudebüüdi rahvusooperis teeb eestlanna Ingrid Proos, kes on aastaid elanud ja töö-tanud Austraalias ning Šveitsis, teose koreograaf on Elo Unt. Esmakordselt lavastab muusikateatris seiklusfilmi-de režissöörina tunnustust leidnud Andres Puustusmaa. Samuti pakub kõneainet peategelaste valik: tänavu Lavakunstikooli lõpetanud kaksikven-nad Märt ja Priit Pius on lubanud ele-vuse tekitamiseks omavahel segamini minna juba proovide käigus.

Nooremale publikule on mõeldud kammersaalis esietenduv Tanel Padar & The Sun muusikale lavastatud „Kuu

on päike“ ning päris pisikeste rõõmuks hakkavad detsembris talveaias elama Edgar Valteri pokud. Ka ringreisid ei jää sel hooajal tulemata. Paneme Se-gasummasuvilale rattad alla ja viime Pipi Pikksuka külla Paide, Pärnu ning Viljandi lastele.

Taas kord on võimalus tutvustada meie tööd ja taset väljaspool riigipiire: selle hooaja sihtpunktiks on Minsk. Vastukülakostina valgevenelastelt saab meie publik kaasa elada oope-ritele „Madama Butterfly“ ning „Vürst Igor“.

Aastavahetusel on kõik oodatud Ve-neetsia karnevalile, sest just sellises õhkkonnas möödub tänavune ball. Jätkuvad ka kõik teised tavaks ja arm-saks saanud ettevõtmised mitmesu-guste kontsertide näol. Paljudel neist on tähtis roll kanda meie uuel loomin-gulisel juhil ja peadirigendil maestro Vello Pähnal.

Soovin kõigile ilusaid ja sisukaid päevi, meeleolukate õhtute loomisel püüame abiks olla meie. ♫

Mart Mikkooperijuht

Hea ooperisõber!

107. hooaeg tõotab tulla kirev, täis seiklusi, romantikat ja üllatusi. Kuidas saakski teisiti väljenduda, kui tervelt kolme ooperi lavastajateks oleme kutsunud väga isikupärase ja jõulise käekirjaga härrasmehed?

OOPER

RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA OOPERIGALA Estonia kontserdisaalis 3. oktoobril 2012 Dirigent: Vello Pähn. RO Estonia orkester ja koor. Õhtujuht on Mart Mikk

Rahvusvahelisel muusikapäeval jätkab rah-vusooper traditsiooni tuua publikuni välismaal töötavaid noori andekaid eesti juurtega lauljaid ja tutvustada uusi lootustandvaid nimesid maa-ilma muusikakaardil. Paljud neist on leidnud tee tagasi meie lavale, lauldes peaosi ooperilavas-tustes: Monika-Evelin Liiv, Katrin Targo, Elīna Volkmane, Alexander Schulz, Koit Soasepp jpt. Sel aastal astuvad teie ette Alfia Kamalova (sopran, Gelsenkircheni muusikateater), Helen Lepalaan (metsosopran), Luc Robert (tenor, Kanada), Jussi Merikanto (bariton, Soome Rah-vusooper).

ROOSIKAVALER Richard Straussi ooperi kontsertettekanne Es-tonia kontserdisaalis 7. novembril 2012Dirigent: Vello Pähn

„Roosikavaleri“ komponeerides soovis Richard Strauss luua muusikalist komöödiat Mozarti stiilis. Koostöös libretisti Hugo von Hofmanns- thaliga sündis kaunis ja liigutav meistriteos täis poeetilist muusikalist elegantsi ja tundliku käekirjaga visandatud tegelaskujusid. „Roo-sikavaler“ on koomiline ooper, mille sügavam tähendus avab end kuulajale läbi magusvalusa armastusloo.

RAHVUSOOPERI KOORI SOLISTIDE KEVADKONTSERT Rahvusooper Estonia talveaias 12. ja 26. aprillil 2013

RO Estonia koori solistid esinevad tuntud me-loodiatega.

KULDNE KLASSIKA: RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER4. aprillil 2013 Estonia kontserdisaalisDirigent: Vello Pähn, solistid: Anna-Liisa Bezrod- ny (viiul) ja Ivari Ilja (klaver)

Kavas Felix Mendelssohni avamäng „Suveöö unenägu“ op. 21, kontsert viiulile, klaverile ja keelpillidele d-moll, sümfoonia nr 5 D-duur op. 107 („Reformatsioonisümfoonia“).

WALLENBERGErkki-Sven Tüüri ooper 19. juunil 2013 Rahvu-sooper Estonias Pööripäeva festivali raames.

Dirigent: Risto Joost. RO Estonia solistid, koor ja orkester.

Muusika, mis väärib avastamist!

Esimesena neist astub oma loo-minguga teie ette Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva), kelle

lavastused „Armastus kolme apelsini vastu“ ja „Wallenberg“ on äratanud palju tähelepanu. Seekord seisab la-vastaja vastamisi Charles Gounod’ „Faustiga“, mis kätkeb endas mitmeid muusikapärlitega kaunistatud drama-turgilisi keerdkäike. Ene-Liis Semper (NO99) on loonud müstilise kujundu-se, milles segunevad vaimukalt püha-lik ja paheline. On rõõmustav, et neljal etendusel saame nautida Mefisto rolli Ain Angeri esituses.

Richard Wagneri 200. sünniaastapäe-va tähistame ooperiga „Tannhäuser“. Teos sobib kindlasti neile teatrikü-lastajatele, kes Wagneri teostega va-rem kokku pole puutunud või kes ei kuulu Wagneri ulatuslike muusika- draamade austajate ringi. Roman-tiline ooper „Tannhäuser“ on paraja pikkusega, kergesti mõistetava süžee ning erakordselt kauni muusikaga. Nauditavaks tervikuks seob selle bri-ti lavastaja Daniel Slater, kes kuulub tänapäeva ooperimaailma absoluut-sesse tippu. Kunstnik Leslie Traversi pakutud visuaalne lahendus on karge

Foto: Liina Viru

4 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

OOPER

Ain Anger näitabsaatana argipäeva

Muidu muusikat täis maja on juulikuu teisel pühapäeval suviselt vaikne. Proovisaalid puh-kavad helidest ja lavalauad naksuvad hooaja viimaste etenduste sammude mälestusis. Mõni minut enne kahtteist as-tub uksest sisse Ain Anger, kes on alates 2004. aastast Viini Riigiooperi solist ja keda võib järjest sagemini näha maailma suurtel ooperilavadel Bay-reuthis, Berliinis, Münchenis, Tokyos, Pariisis ja USA-s. Tuleval hooajal ootavad ees debüüdid Milano La Scalas ja Gran Teatre del Liceus Barcelonas. Sellele vaatamata on Anger Eesti publikule ikka „oma Saaremaa poiss“, keda suure südamesoojaga kodulavadele esinema ooda-takse. Olen meeldivalt elevil võimaluse pärast heita pilk maailmas ühe nõutuma eesti ooperilaulja töödesse ja tegemistesse, mis algaval hooajal on seotud ka Rahvusooper Estoniaga. Räägime septembris esietendu-vast Charles Gounod’ ooperist „Faust“, milles Angeril on laulda üks värvikamaid rolle – saatan Mefisto.

Ain Anger mõtisk-leb, milline võiks olla Mefisto te-

gelaskuju veel enne, kui lavastaja Dmitri Bertman on jõudnud lavastusproo-videga alustada ja oma nägemust lauljatele tut-vustada: „Lavastaja nä-gemus rollist konkreetse lavastuse raames on üks asi. Enda nägemuse väl-jakujunemine nõuab aga aega – sageli kulub selleks mitu lavastust. Mefistot mängida on kindlasti huvitavam kui mõnda läbinisti head tegelaskuju, sest materjali on rohkem. Saatanas on ole-mas kõik see, mis inimesteski – hea-dus, kurjus, huumorisoon – ja minu ülesandeks on näidata tema argipäe-va. Ooper kirjutati ajal (1855–1858), mil kiriku surve ja dogmad seadsid inimestele väga ranged käitumisreeg-lid. Sellest hoolimata on meis alati olemas olnud ka see teine pool, mis otsib vabadust ja pääsemist rangeist ettekirjutusist.“

Rolli ettevalmistamisel ei kuula ega vaata Anger ooperi salvestusi, et väl-tida stampide tekkimist ja teiste laul-jate matkimist. „On lavastajaid, kelle

puhul on parem minna proovidesse puhta lehena – ette on tulnud olukor-di, kus tean lavastajast rohkem ja see on tekitanud vastuolusid. Peamine on, et tegelaskujude vahelised suh-ted ja loogika oleksid paigas, siis on seda kergem ka publikule vahenda-da.“ Kuna lavaproovides on vähe aega aruteludeks, aitavad tegelaskuju lahti mõtestada suure kogemustepagasiga kontsertmeistrid. „Sageli kasvavad mõttevahetused huvitavateks ja pik-kadeks diskussioonideks. Kunagi tuli sellise vestluse käigus mõte, et teatud tüüpi naljameestel peab nalja tegemi-seks puuduma aukartus. Mefisto on just selline naljamees, kes teistega ei arvesta. Tundes inimeste nõrkusi, hei-dab ta nende ihade ja soovide üle nal-ja, teades, et see tabab alati märki.“

Ooper pakub küllaga mater-jali filosoofilisteks mõtisk-lusteks: „Olen palju mõelnud saatana ja jumala vahekor-rast „Faustis“ ja sellest, kes on saatan ning kui palju teda meis on. Goethe originaalis ütleb saatan: „Mina lähen, aga saatan teis elab edasi,“ pidades silmas, et kurjus ei kao inimestest kuhugi. Usun, et üdini kurja inimest ei ole

olemas – ka igal kurjategijal on põh-jendus, miks ta ühe või teise teoni on jõudnud. Sageli on süüdi keskkond, mis inimest on kujundanud. Mina ei ole laval kunagi läbinisti kuri olnud, isegi näiliselt väga ühekülgselt hal-bu tegelasi mängides. Meenub üks ingliskeelne plaadiarvustus Wagneri „Valküüri“ kohta, kus kommenteeriti minu Hundingit: „Ta peab olema nii paha tegelane kui võimalik, ja uskuge või mitte, aga Hundingi osatäitja nimi ongi Anger! (inglise keeles „viha“)“. Kui ma tuleksin lavale ja oleksin liht-salt paha, keda see huvitaks? Tuleb ot-sida uusi, lavastuse seisukohast põh-jendatud nüansse. See on huvitav ja aeganõudev protsess, seega ei saa roll esietenduseks kunagi „päris“ valmis“.

FAUST Charles Gounod’ ooper kahes vaatuses

Esietendus Rahvusooper Estonias 20. septembril 2012

Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Risto Joost

Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva)

Kunstnik: Ene-Liis Semper (NO99)

Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa)

Osades: Luc Robert (Kanada), Oliver Kuusik, Juhan Tralla (Mannheimi Rahvusteater), Ain Anger (Viini Riigiooper), Priit Volmer, Pavlo Balakin,

Joanna Freszel (Poola), Anne Wik Larssen (Norra), Aile Asszonyi, Rauno Elp, Aare Saal jt.

18., 20., 24. ja 26. oktoobril Mefisto rollis Ain Anger.

Tekst: Liina Viru, foto: HarrissonParrot Artist and Project Management

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 5

OOPER

Bayreuthi Festspielhausi laval

Ainsa eestlasena on Ain Anger astunud üles Bay-reuthi festivalil, kuhu sõidavad kokku kõige tuli-hingelisemad Richard Wagneri loomingu austajad kogu maailmast. Nõudlus piletite järele on nii suur, et sageli on etendused kümneks ja enamaks aastaks välja müüdud. Millised tunded valdasid lauljat as-tudes Fafnerina üles „Reini kullas“ ja „Siegfriedis“? „See oli üsna raske: vahel oli tunda, et publik teab iga fraasi paremini kui lauljad. See ei tähenda, et etenduste tase alati väga kõrge oleks. Nagu teisteski teatrites, tuleb sealgi ette rohkem ja vähem õnnestu-nud etendusi ning lauljate haigestumisi ja vahetusi. Aga selle teatri külastamine on igal juhul elamus!

Kui teistes teatrites peab laulja suure vahemaa tõt-tu dirigendi käe liikumisest pisut etteruttavalt laul-ma, et hääl jõuaks orkestrini õigel ajal ning kõlaks orkestriga koos, siis Bayreuthis jõuab orkestri kõla esmalt lavale ja seejärel alles saali. Nii on palju kergem laulda. Kuna orkester asub sügaval lava all, võib mängida forte fortissimos, ilma et orkestrihelid lauljaid mataks. Muusika kõlab kaugelt nagu kõue-mürin, aga ei ole domineeriv. See on nagu Ferrariga – mootori võimsuse tundmiseks ei pea gaasi põhja vajutama, piisab õrnast gaasipedaali puudutusest.“

Koduteater Tallinnas või Viinis?

Viimati laulis Ain Anger Estonia laval 2011. aasta sü-gisel Tiit Kuusiku juubeligalal. Kuigi Viini Riigioo-peri lava on nüüdseks kodusem, jääb Estonia Angeri jaoks teatriks, kus ta oma lauljakarjääri alustas. „Va-hepeal on maja restaureeritud ja lava laiemaks ehi-tatud, aga ikka oli esimene mõte lavale minnes: „Kas tõesti nii väike oligi?!“ Pool ruumist tundus puudu olevat. Siia on alati väga hea tulla, sest ees ootavad vanad sõbrad-kolleegid.“

Lähitulevik toob...

„Laulmist! Ees ootab palju põnevaid tegemisi: Vii-ni Riigiooperis tuleb septembris välja Verdi „Don Carlo“ uuslavastus, kus ma laulan esmakordselt suurinkvisiitori rolli. Ootavad ka Orest Richard Straussi „Elektras“ ja Jacopo Fiesco Verdi „Simon Boccanegras“. Selles lavastuses laulab Boccanegrat Placido Domingo. Ooperis peaksin temast palju va-nem olema, kuid tegelikkuses on vastupidi. Domin-goga koos laulda on väga tore, kuid pelgan, et grimm ei suuda mind piisavalt vanaks teha. Ma ei tahaks, et inimesed peaksid ooperit silmad kinni kuulama, kuna laval toimuv pole usutav. Olen Otto Schenki la-vastuste suur austaja ja mul on hea meel, et Viinis taasesietendub tema lavastatud Wagneri „Nürnber-gi meisterlauljad“. See on tõeliselt vaimukas tradit-siooniline lavastus, mis on väga kaua mängukavas püsinud. Kevadel teen debüüdi Milano La Scalas Dalandi rolliga Wagneri „Lendavas hollandlases“ – ootan seda põnevusega! Ees seisavad ka Fasolti roll Wagneri „Reini kullas“ Gran Teatre del Liceus ning paar reisi Ameerikasse.“

Kuigi Ain Angeri graafik on tihe, pärast meie vest-lustki ootab ees kaks proovi, püüab ta vähemalt kord aastas Eestis käia. „Sel aastal tulen ka oktoobris, seega kaks korda. Eesti on koht, kus saab aja maha võtta. Tavaliselt puhkan ja püüan sõpradega midagi koos teha. Ka lapsed on Eestis väga õnnelikud, sest siin on vanavanemad ja sugulased – see kõik on vä-lismaal elades puudu.“ ♫

2013. aastal tähistatakse kogu maailmas Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva suurejoonelis-te muusikapidustustega, mida kroonib helilooja sünnilinnas Leipzigis ja tema isikliku teatrimaja kodulinnas Bayreuthis ettekandele tulev eriprog-ramm. Rahvusooper Estonia toob sel puhul lavale helilooja romantilise ooperi „Tannhäuser“.

Lavastaja Daniel Slater:

Meie versioon „Tannhäuserist“ jutustab sellest, kuidas püü-takse elada ühiskonnas, mis sunnib sind käituma kindlal vii-sil. Lavastamisel tuleb täpselt teada, mida sümboliseerivad Veenusemägi ja Wartburg. Teoorias vastandub Veenusemäe sensuaalne, meeleline maailm Wartburgi vaimsele maailma-le. Ooper räägib nimitegelase mässumeelsusest Wartburgi emotsioonitu ja konservatiivse ühiskonna vastu. Tannhäuser soovib luua vabadust, et end avastada ja saada selleks, kes ta sisimas on. Ta teab, et ühiskond ei luba seda, kuid ta proovib ikka, tehes seda omal kumma-lisel viisil. Tundub, et Elisabeth püüab samuti end ühiskonnas leida. Tõsiasi, et mõlemad pea-tegelased surevad ooperi lõpus, teeb neist mingis mõttes kange-lased, kes mässasid ühiskonna normide vastu. Ka tänapäeval on arvukalt ettekirjutusi, mis reguleerivad, millised me olema peaksime, kuidas käituma – meil on terve struktuuride koorem, millega oleme harjunud ela-ma. Arvan, et Wagneri kangelased, ka Tannhäuser ja Elisa-beth, seavad ühiskonnas kehtivad reeglid kahtluse alla ning püüavad neid avardada nii palju kui võimalik. Nad on mingis mõttes teerajajad, kes esitavad elule kõrgeid nõudmisi.

Julgustuseks neile, kes pelgavad lõputuid saagasid ooperilavadel: „Tannhäuser“ ei ole pikk ooper. See on sünd-musterohke teos ja te armute selle võluvasse muusikasse. See teos ei esita publikule selliseid nõudmisi nagu Wagneri hilisemad oo-perid. Püüame Lesliega luua visuaalselt põneva lavastuse.

TANNHÄUSER Richard Wagneri romantiline ooper

kolmes vaatuses

Esietendus Rahvusooper Estonias 14. märtsil 2013

Dirigent: Vello Pähn, lavastaja: Daniel Slater (Inglismaa), kunstnik: Leslie Travers

(Inglismaa), koreograaf: Kati Kivitar, valguskunstnik: Anton Kulagin.

Richard Wagneri romantiline ooper „Tannhäuser“ Estonias

Foto: Per-Erik Skramstad

6 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

OOPER

Palju õnne, Verdi!Palju õnne, Wagner!

Aastal 2013 tähista-takse kogu maail-mas 200 aasta möö-

dumist Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri sünnist. Saksa kultuuri lipulaev ja ooperižanri radikaalne uuendaja Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis. Itaalia ooperimuusika tradit-sioonide edasikandja ja Itaalia vabadusliikumise sümbol Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813 Busseto lähistel Le Roncole külakeses. Lisaks sünniaastale ühendab neid sar-nane saatus: mõlema kujunemine oluliseks ning mõjukaks ooperiheliloojaks.

Nii Verdit kui Wagnerit võlusid ooperiteatri mitmekülgsed väljendusvahendid. Samuti ühendas neid 19. sajandil ak-tuaalseks saanud rahvuslikkuse küsimus ja kaasaelamine poliitikatuultest räsitud kodumaa saatusele. Heliloojate erinev nägemus ooperist ja selle eesmärkidest on kinkinud

meile kaks eripalgelist loomingulist päran-dit. Verdit inspireeris Itaalia killustatud ja rõhutud rahva minevik, Wagnerit köitsid aga mütoloogilised rahvapärimused ja legendid. Teataval määral osalesid mõlemad heliloojad ka ise ärevates poliitikasündmustes. Wagner avaldas oma poliitilist meelsust 1849. aastal Dresdeni tänavatel ning põgenes vahista-miskartuses Zürichisse. Verdit rõõmustas Itaalia ühendamise lipukirjaks kujunenud lühend „Evviva Verdi!“, mis välja kirjutatu-na tähendas „Evviva Vittorio Emanuele Re d’Italia!“ („Elagu Vittorio Emanuele, Itaalia kuningas!“) ja ülistas Vittorio Emanuele II (1820–1878), kelle ajal ühendati Itaalia taas ühtse kuningavõimu alla.

Kuigi Wagneri ooperite eelkäijateks on romantikutest heli-loojate Carl Maria von Weberi ja Giacomo Meyerbeeri loo-ming, erines Wagner oma eelkäijatest. „Lendavast holland-lasest“ (1843) alates on Wagner teel muusikadraama loomise poole, kus laulmine on ooperi süžee ja muusika teenistu-ses, mitte eraldiseisev vokaalse võimekuse paraad. Et tema ideed – püüdlemine muusika ja lavategevuse orgaanilise

ühendamise poole – pare-mini mõjule pääseksid, kir-jutas helilooja oma ooperite libretod ise. Verdi puhul ei saa rääkida suurtest uuen-dustest ooperižanris, pigem võiks teda pidada Gaetano Donizetti ja Vincenzo Belli-

ni ooperitraditsiooni jätkajaks ning edasiarendajaks. Verdi ooperite võlu seisneb imelistes meloodiates, tegelaskujude kaasahaaravuses ja teatri aegruumi suurepärases tunneta-mises. Kui Verdi harmooniakeel ei väljunud senikehtinud piiridest ning vokaalliin järgis traditsioonilist itaalia bel canto ehk „ilusa laulu“ stiili, siis Wagner katsetas uute har-mooniatega ja otsis uut vokaalstiili, mis sobiks tema oope-rireformi ideedega. Verdi ooperites ei esine üleloomulikke elemente ega tegelaskujusid, Wagneri ooperite kangelased on aga enamasti pärit maagilis-mütoloogilistest legendidest ning seisavad silmitsi nõiduslike jõududega. Verdi on see-vastu öelnud nõnda: „Meie, itaallased, oleme positivistid ja mingil määral skeptikud. Me ei ole kergeusklikud ja meid on raske veenda võõrapärase saksa kunsti fantaasialendu-dega, milles puudub loomulikkus ja lihtsus.“

Verdi ja Wagner ei kohtunud kunagi. Nii ei leia me Wagne-ri märkmetest ega tema naise Cosima päevikutest pikemat arutelu itaalia ooperikuninga loomingu teemadel ega Verdi kirjavahetusest olulisi märkusi Wagneri aadressil. On teada, et pärast 1865. aastal kuuldud „Tannhäuseri“ avamängu oli Ver-di iseloomustanud seda sõnaga „matto“ (hullumeelne). Wagner, olles kuulanud Verdi reekviemi ettekannet 1875. aastal, ei pidanud Cosima mälestuste järgi teost isegi arutamise vääriliseks. Ometi võib Verdi kirjavahetusest lugeda, et Wagneri surm 1883. aastal viis ta mitmeks päevaks endast välja. Itaalia ooperikuningas Verdi suri pea paar aastakümmet hiljem 1901. aastal. ♫

VERDI JA WAGNERI KUULSAMAD OOPERIKOORID Gala Estonia kontserdisaalis 8. mail 2013

Dirigent: Risto Joost

Rahvusooper Estonia solistide, koori, orkestri, poistekoori ja Estonia Seltsi segakoori esituses tulevad ettekandele tuntud aariad, duetid, koorid ning avamängud Verdi ja Wagneri ooperitest „Nabucco“, „Aida“, „Otello“, „Len-

dav hollandlane“, „Tannhäuser“, „Lohengrin“ ja „Parsifal“.

Kontserdi salvestusest antakse välja CD.

Tekst: Liina Viru, foto: Harri Rospu

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 7

OOPER

Ooperilaulja naudib vabal ajallooduses vaikust

Mida tundsid, kui preemiasaajate nimed teatavaks tehti?

Aile Asszonyi (A. A.): Olin väga ülla-tunud, sest kogu hääletamise perioo-dil polnud mul etendusi Estonias ja ma olin kindel, et publik valib lemmi-ku etenduste järgi, mida nad parajasti

näinud on. Mind valdas suur rõõm ja tänutunne! Ausalt öeldes olin pisut mures, kas ma suudan kohe algaval „Manon Lescaut’“ etendusel premee-ritule vääriliselt esineda.

Jassi Zahharov (J. Z.): See oli usku-matult suur üllatus! Kohe oli algamas etendus ja adrenaliini tase oli laes, pulss vist 200! Ka publik oli üles köe-tud, nii et lõppkokkuvõttes tuli väga hea etendus. Aitäh!

Kas sinu arvates on selline tunnus-tus oluline ja vajalik?

A. A.: Igale esinejale on publiku tun-nustus vajalik. Ma olen laulja selle-pärast, et mulle on antud hääl, aga ilmselgelt on mul sisemine vajadus ennast väljendada ja esineda – tunda seda imelist sünergiat, mis võib tek-kida publiku ja muusikute vahel. Kui ma laulan, siis avan ma oma südame ja väga soe tunne on teada, et ka pub-lik on teinud sedasama.

J. Z.: Eks kunstis midagi või kedagi võrrelda on üldse keeruline ja ehk lausa vägivaldne, aga alati on oluline, kui hea sõna öeldakse, tunnustus on väga tähtis.

Teame-tunneme sind lavalt, kuid milline on su igapäevaelu, millised on hobid, kuidas puhkad?

A. A.: Viimased aastad olen veetnud kohvri otsas elades ning seetõttu tun-nen igapäevaelu rutiinist isegi puu-dust. Puhkan siis, kui olen kodus. Ma kutsungi meie kodu hellitavalt puh-kekoduks. Tööperioodil lõõgastavad mind pikad jalutuskäigud loodusesse. Minu kõige suurem armastus peale muusika on „õnnetuseks“ kokandus! Itaalias elamine on mu maitseretsep-toreid kõvasti arendanud. Kuid minu

ekstreemspordiks ja adrenaliinial- likaks jäävad ikkagi esinemised.

J. Z.: Kuna minu töö eeldab inten-siivset suhtlemist, siis puhkehetkel püüan rahu leida. Mulle meeldib looduses viibida ja vaikust nautida, meeldib lugeda. Heal meelel külastan võimalusel maailma ooperimaju, et uut vaimutoitu hankida. Ega päris väl-ja artist oma tööst vist ei saagi – see tuleb koju kaasa, on sinu unenägudes ja mõtetes. Kogu aeg on vaja uusi asju õppida, enda füüsist ja häält vormis hoida. Et vaim terve oleks, püüan jär-gida tervislikke eluviise, leida ja hoi-da tasakaalu enda ja maailma vahel. Töö endaga on kõige keerulisem, aga kõige olulisem, see hoiab õigel kursil.

Millistes lavastustes saavad eesti- maalased sind algaval hooajal näha?

A. A.: Rahvusooperis esietendub uue hooaja alguses Charles Gounod’ „Faust“, mida lavastab Dmitri Bert-man. Margarete osa on mu esime-ne prantsuskeelne roll ja koostööd Bertmani ning meie uue peadirigendi Vello Pähnaga ootan juba kannatama-tult.

J. Z.: Minu häälele „Faust“ kahjuks ei sobi, kuid märtsis jõuab lavale Wagneri „Tannhäuser“, kus laulan Biterolfi rolli. Ja muidugi laulan pal-judes lavastustes, mis juba repertuaa-ris on. Iga lavastuse sünniks teevad sajad inimesed tööd, lavastus on aga nagu laps – tal on oma iseloom, oma energia ja sa ei tea, mis temast tulevi-kus saab. Edasi otsustab selle üle juba publik. ♫

106. hooajal pälvisid SEB publikupreemia Aile Asszonyi ja Jassi Zahharov.

Aile Asszonyi 107. hooajal Estonias:Puccini „Manon Lescaut“ – Manon Lescaut

Puccini „Boheem“ – Mimí Gounod’ „Faust“ – MargareteTüüri „Wallenberg“ – Naine

Jassi Zahharov 107. hooajal Estonias:Verdi „Rigoletto“ – Rigoletto

Verdi „La traviata“ – Giorgio GermontBizet’ „Carmen“ – Escamillo

Puccini „Tosca“ – Scarpia Wagneri „Tannhäuser“ – Biterolf

Kálmáni „Silva“ – Feri Tüüri „Wallenberg“ – Saksa ohvitser

Tekst: Ülla Veerg

Jassi Zahharov – Escamillo. Foto: Harri Rospu

Aile Asszonyi – Manon Lescaut, foto: Viktor Koškin

8 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

OOPER

Kuidas sai sinust ooperilaul-ja?

Ma ei mõelnud üldse lauljakar-jäärist, tahtsin lihtsalt teatrisse jõuda. Pärast keskkooli soovitati mul minna ajalugu õppima, kuid proovisin sisse astuda Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Pedagoo-gikaülikooli näitejuhtimise erialale. Paralleelselt töötasin Norma tehases troppijana – panin kraanadele koor-maid külge. Ma ei jõudnud sisseas-tumiseksamitega eriti kaugele, sest pidin sõjaväkke minema. Hiljem uuri-sin isalt, kes laulis aastatel 1979–2000 Estonia kooris, kas ei saaks Estoniasse mimansiks tulla. Isa soovitas proovida koori, kus oli paar vaba kohta. Käisin hääleseadja Sergi Annilo juurest läbi ja tema pani mulle diagnoosi – tenor! Sellega olen elanud siiani. Pidasin laulmist ajutiseks, sest tahtsin ikka-gi näitlejaks saada, aga sinna see jäi. Laulsin kooris 1999. aastani, siis tulid pisemaid solistirollid ja aastal 2005 laulsin siin majas oma esimese suu-re rolli – Cavaradossi Puccini ooperis „Tosca“.

Mida sa mäletad oma esimesest la-vakogemusest?

Issand, kui õudne see oli! 1990. aastal tegin kaasa Tormise „Eesti ballaadi-des“, kus koor seisis rivis ja meid kat-tis ühine kott, milles olid peaaugud. Pidime muusika taktis õõtsuma, aga

ilmselt ei jõudnud minu naabrid ühi-sele arusaamisele, et kummale poole siis. Jäin kahe inimese vahele, kes kumbki tiris kotti erinevasse suun-da ja see nööris mul kõri nii kinni, et enam ei tulnud piuksugi!

Nüüd ootab sind Tannhäuseri roll. Milliste tunnetega lähed sellele väl-jakutsele vastu?

Saksa muusika ja Wagner on minu jaoks uus. Olen laulnud Melotit „Tris-tanis ja Isoldes“, aga see on Tannhäu-seriga võrreldes kübeke. Tannhäuseri partii on väga nõudlik hääleliselt, psüühiliselt ja füüsiliselt. Siin ei saa rääkida maratoni jooksmisest, vaid 100 km läbimisest.

Wagneri ooperid on täis põnevaid sümboleid ja lahendamist vajavaid mõistatusi. Peategelased otsivad midagi kättesaamatut, võitlevad aa-dete nimel... Millisena näed oma te-gelaskuju?

Wagneri ooperites on tähtsal kohal võlumaailm, mille taga on inimlikud õnneotsingud. Inimene, kes tunneb puudust materiaalsetest hüvedest või vaimsest pagasist, on pidevalt otsin-gute teel. Samas on kõik elementaarne ja õnneks vajalik juba olemas, tuleb lihtsalt avatumalt ringi vaadata. Tann-häuser on just selline otsijatüüp – see on väga inimlik ja siin ei ole maagiaga midagi tegemist.

Millal on õige hetk Wagnerit laulda? Miks ta ei ole noorte lauljate heliloo-ja?

Noorena jääb vajaka nii füüsilisest kui ka psüühilisest baasist. Mingi asja edasi andmiseks peab elust olema korjatud teatav pagas. Väga raske on väljendada tundeid, mida sa kuna-gi kogenud ei ole. Kui inimene ei ole oma elus kedagi lähedast kaotanud, siis peab ta olema väga hea näitleja, et sellest aru poleks saada. Prantsuse tenor François Soulet ütles mulle aas-taid tagasi, kui tahtsin „Carmeni“ don Joséd laulda: „Noormees, te ei ole veel 35! 35 ja 40 vahel saate need emot-sioonid kätte, mis teil selleks rolliks vaja on.“ Tal on õigus. Selles vanuses on inimene juba üht-teist kogenud ja näinud ning on lihtsam helilooja mõ-tet edasi anda.

Mida loodad Tannhäuseri rolliga oma lauljapagasisse panna?

Loodan saksa muusikat paremini mõistma hakata – see on ergas ja väga tundeline muusika. Kunagi tahaksin ka Richard Straussi laulda.

Mis on ooperilauljaks olemise juu-res kõige raskem? Suudad hoida töö ja kodu lahus?

Pere juurest on kahju õhtul ära minna. Töö tuleb ikka koju kaasa – kui päeval muusika eriti ei kummita, siis öösel

Mart Madistesada ooperikilomeetrit

Kui praegune rahvusooperi esitenor Mart Madiste aastakümnete eest esimest korda teatri poole vaatas,

ei olnud tema silmapiiril mitte muusikateater, vaid sõnateater. Saatuse tahtel sai noormehest aga laulja,

kelle pagasisse on tänaseks kogunenud väga lai valik juhtivaid tenorirolle. Sel hooajal lisandub nende hulka

nõudlik ja psühholoogiliselt keeruline nimiroll Wagneri ooperis „Tannhäuser“. On õige hetk vaadata tagasi

teekonnale, mis on toonud Mardi tõsiste Wagneri- rollide juurde.

Tekst: Liina Viru

Mart Madiste – don José, foto: Viktor Koškin

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 9

OOPER

tuleb terve ooper järjest. Paned pea padjale ja hak-kad mõttes I vaatust laul-ma. Siis magad natuke ja kui uuesti üles ärkad, jät-kad pooleli jäänud kohast.

Kuidas lapsed sinu ameti-le vaatavad ja seda mõis-tavad? Mida teile koos teha meeldib?

Mul on kolm poega. Vanim on 14-, keskmine 3- ja noo-rim 1-aastane. Kõige väik-semale muusika meeldib. Keskmine ütleb: „Issi! Ära laula!“ ja kui ma ütlen, et lähen teatrisse, siis küsib: „Kas lä-hed laulma, jah? Laula siis üks lühike laul ja tule ruttu koju tagasi!“ Samas hakkab ta juba viisi pidama ja vahel kuulen enda lauldud katkendeid. Va-nemal poisil on arvutihuvi. Vahepeal tahtis ta mopeediga sõita ning aitasin tal seda putitada. Kui väiksemad poi-sid pisut kasvavad, siis tahaksime pe-rega reisida.

Kuidas suhtud kriitikasse?

Noorena oli hirmutavam. Oleneb kriitikust – kui kirju-tab minu jaoks autoriteetne inimene, kes valdab mater-jali, siis läheb punane tu-luke põlema. Enamus meie ajalehtede kriitikuid on aga suurel määral diletandid. Mäletan keskkoolist kirjan-dusõpetajat, kes oli ka Eesti Draamateatris kohanäitaja ja julgustas meid teatris käima ning retsensioone kirjuta-ma. Ta õpetas, et kui midagi ei meeldi, siis tuleb põhjen-dada ja tagamaid avada. Siis on kriitika objektil kergem mõista, kus viga tehti, mida parandada ja kuidas asi saa-li poolt paistab. Paljud asjad ei olene lauljatest-näitleja-test, vaid ka kunstnikest-la-vastajatest. Kui lavastaja ei viitsi lauljaga tegeleda, siis

peavad solistid ise ennast aitama. Tu-geva trupi puhul aitavad kõik üksteist ja lugu hakkab elama.

Millised hetked teevad sind töö juu-res õnnelikuks?

Meele teeb heaks see, kui etendus on korda läinud ja oled suutnud pakku-da eelmise etendusega võrreldes uut kvaliteeti. Aplausi kostes on suur ker-gendustunne – suutsin koos trupiga

panna inimesi ühele loole kaasa elama. Kõige tähtsam on, et inimestele meeldis.

Kuidas sa ennast tööst välja lülitad? Mida perega teete?

Meil on väike aialapp, kuhu saab paar toma-tit ja kurki kasvama panna. Käime nai-se vanemate juures Tartus ja minu esi-

vanemate radadel Viljandimaal. Mul on värske hobi, põrutan 1985. aasta Kawasakiga ringi. Minu jaoks ei ole mootorrattaga sõites oluline ühest punktist kiiresti teise jõudmine, vaid võimalus enda ümber ringi vaadata. Saad olla iseendaga, jälgida silmapiiri ja muu mõtetest välja lülitada. Kihuta-mine kiirteedel tekitab kõhedust, aga väiksemaid teid pidi vuristada mulle meeldib. ♫

Mart Madiste 107. hooajal Estonias:Wagneri „Tannhäuser“ – Tannhäuser

Puccini „Manon Lescaut“ – Chevalier des GrieuxPuccini „Boheem“ – RodolfoBizet’ „Carmen“ – don José

Verdi „Rigoletto“ – Mantua hertsogGounod’ „Faust“ – vana Faust

Kontsertetendus „Laserharf“ – solistTüüri „Wallenberg“ – Esimene külaline / Jacob Wallenberg

Infotunnid Sinises saalis

N 18. oktoobril kell 18.00 „Faust“ R 23. novembril kell 18.00 „Tuhkatriinu“

L 16. märtsil kell 18.00 „Tannhäuser“ R 31. mail kell 18.00 „Bajadeer“

Rahvusooperi uudiskiri

Liitumine aadressil www.opera.ee või info@opera.ee

Vasakult: Mart, Markus, Ave ja Oliver Martin, foto: erakogu.

10 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

BALLETT

Kallid balletisõbrad!

COPPÉLiA 90

Pikka aega tundusid Estonia juhtkonna jaoks iseseis-vad tantsulavastused ebavajalikud, ent muusikala-vastuste taseme tõusuga kasvas ka vajadus profes-

sionaalsete tantsijate ja tantsuseadete järele ooperis ja operetis. 1918. aastal palgati Estonia esimesse balletitruppi neli tantsijat, kes panid aluse Estonia balleti arenguloole: Rahel Olbrei, Lilian Looring, Emmy Holz ja Robert Rood. Trupijuhiks sai varemgi Tallinnas balletiõpetajana tegut-senud Jenny Smirnova-Sevun. Pärast esimesi arglikke tantsulavastuste katseid jõuti 1922. aastal esimese õhtut täitva balletini. 28. septembril täitub 90 aastat „Coppélia“ esietendusest Estonia teatri laval. Balleti lavastas ja tantsis selles peaosa Tallinnas külalisesinemistel viibinud Moskva Suure Teatri baleriin Viktorina Krieger. Kuna erihariduse-ga tantsijaid teatris veel nappis, rakendati paljudes rollides plastiliselt võimekamaid draamanäitlejaid. Hooaja jooksul esitati „Coppéliat“ 11 korral, mis viitab publiku soojale vas-tuvõtule.

Sel hooajal lisanduvad Eesti Rah-vusballeti repertuaari kaks uut täispikka balletilavastust, ees

ootavad vahetusetendused Valgeve-ne Suure Ooperi- ja Balletiteatriga ja külalisesinemised Eestimaa kaunites paikades. Lisaks veel esinemised väga mainekatel lavadel Itaalias ja Ameeri-kas ning mitmete väärikate juubelite tähistamine.

Esimese uuslavastusena jõuab 16. novembril publikuni Sergei Prokof-jevi kogupere ballett „Tuhkatriinu“ Marina Kesleri tõlgenduses. Kesleri neoklassikaliste sugemetega ja sa-mas kaasaegne käekiri tõotab teha rahvusballeti hooaja avalavastusest meeldejääva sündmuse. Teise suurla-vastusena jõuab 16. mail lavale minu nägemus Ludwig Minkuse balletist „Bajadeer“ ehk „Templitantsija“. See teos on tõsine väljakutse igale trupi-le. „Bajadeer“ lummab idamaise stiili ja „Varjuderiigi“ stseeniga, millest on kujunenud selle balleti sünonüüm.

23. septembril tähistame 90 aasta möödumist esimese täispika balleti, Léo Delibes’i „Coppélia“ lavastusest

Rahvusooper Estonias. Sel õhtul on laval Ronald Hyndi versioon, mis on meie teatri ajaloos juba kuues lavastus sellest kaunist muinasloost. 8. märtsil tähistame armastatud priimabaleriini ja balletipedagoogi Tiiu Randviiru 75. sünnipäeva „Luikede järve“ etenduse-ga. 28. aprillil toimuv rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud ko-reograaf-lavastaja Mai Murdmaa 75. sünnipäevale.

Detsembris sõidab Eesti Rahvus- ballett esmakordselt Veneetsiasse, kus ootavad ees viis „Pähklipureja“ etendust mainekas Teatro La Fenices,

veebruaris jõuavad Valgevenes lavale Kenneth MacMillani „Manon“ ja Ben Stevensoni „Pähklipureja“, aprillis oleme balletiõhtu raames tuttavatel lavadel Pärnus ja Paides ning hooaja lõpetame 28. juunil ESTO päevadel San Franciscos, kus esitame Helimet-sa lühiballetti „Aeg“ ja Kesleri „Othel-lot“.

Põnevate kohtumisteni Eesti Rahvus-balleti etendustel! ♫

Toomas Edur Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

Koos Eesti balletiga täitub ümmargune juubel ka ühel meie esimesel kutselisel tantsijal. 23. oktoobril möödub 110 aas-tat Emmy Holzi sünnist. Õppinud Jenny Smironina-Sevuni ja Eugenia Litvinova balletistuudios, alustas ta lavategevust noorteühingus „Tungal“. Seejärel tantsis ta Estonia teatris kuni oma varase surmani 1923. aastal.

Ka praegu võib balletisõber näha Estonia laval Léo Delibes’i menukat „Coppéliat“, mis on juba kuues tõlgendus teatri ajaloos.

Etendused: 23.09, 6.10 ja 21.10.

ETV salvestas Eesti Rahvusballeti „Coppelia“ 2012. aasta ke-vadel ja sellest on kavas välja anda DVD. Juubeli puhul toi-mub salvestuse ülekanne ETV2-s 29. septembril kell 21.30. Ülekandele eelneb saade „Coppélia Eestis“, mille režissöör on Ruti Murusalu, toimetaja ja produtsent Ruth Alaküla.

Tekst: Piret Verte, foto: Estonia arhiiv

28. septembril 2012 täitub 90 aastat esimesest õhtut täitvast balletist Estonia laval.

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 11

BALLETT

Oled varasemalt rahvusooperis lavastanud ka rahvusvahelist tuntust kogunud lühiballetid

„Libahunt“ ja „Othello“. „Tuhkatrii-nu“ on sinu esimene täispikk ballett – räägi selle saamisloost lähemalt.

Ettepanek „Tuhkatriinu“ lavastami-seks tuli rahvusballeti kunstiliselt ju-hilt Toomas Edurilt.

Lavastus sobib kogu perele ja on la-hendatud kaasaegses võtmes, kõne-tades tänapäeva publikut vahetumalt. Prokofjev kirjutas balleti kolmes vaa-tuses, kuid lõpuks sündis otsus lavas-tada see kahevaatuselisena, usaldasin selles osas peadirigendi Vello Pähna nõuandeid ja suuri kogemusi. Usun, et nooremal publikul – ka neil, kes esma-kordselt balletti vaatavad – on sellisel kujul seda lihtsam nautida.

Milline on sinu nägemus tuntud muinasjutust?

Lugu jääb üldjoontes samaks nagu muinasjutuski. Soovin, et publik saalis tunneks, nagu vaataks ta kvaliteetset kaasaegset filmi. Koostöös kunstnike Liisi Eelmaa ja Gerly Tinniga mõtleme välja baroki- ja rokokoosugemetega kujundust, millele on lisatud modern-seid glamuurseid nüansse. Lavastuses

on kesksel kohal idee, et armastus ja noorus ei sõltu piiridest, mida seavad seisus, etikett ja reeglid. Idee kehas-tuseks on prints, kes vastandub snoo-bidest õukondlastele ja järgib oma südamehäält.

Kuidas hindad Prokofjevit heliloo-jana?

Prokofjev, kui üks vene geeniustest, meeldib mulle väga. Tema ülemaa-ilmselt tuntud balleti „Romeo ja Ju-lia“ muusika on tantsimiseks täiuslik. Koreograafi ja lavastajana lasub mul suur vastutus küündida tema loomin-gu tasemeni. „Tuhkatriinu“ süžee ei ole traagiline, pigem groteskne ja hu-moorikas, mis teeb lavastamise mõnes mõttes keeruliseks. On paras pähkel lahendada lugu publikule vastuvõe-tavalt – lõbusa ja samas maitsekana. Tunnen, et arenen tänu Prokofjevi muusikale, minu jaoks on see adrena-liinirikas väljakutse.

Mis sind ühe lavastuse loomise juu-res inspireerib? Millist rolli mängib publik lavastaja elukutse juures?

Inspiratsiooniks on eelkõige muusika, mis dikteerib dramaturgia ja annab suurima impulsi.

Tunnen muusikaga erilist suhet, see on osa mu hingest. Kui asun tantsi-jatega töötama, siis toidab see mind edasi: erutun esimestest proovitud sammudest ja sellest, kuidas tantsija neile kaasa elab. See on maagiline ja väga innustav tunne! Mõneti sarna-neb lavastaja elukutse arsti omaga: kui tohter teeb õnnelikuks terveks ravitud patsiendi, siis kunsti abil teeb lavastaja õnnelikuks nii tantsijad kui publiku.

„Libahundi“ ja „Othello“ vastukajast selgus, et mõni stseen pani vaataja lausa nutma. Mulle tundub, et nen-del puhkudel on tegemist katarsi-sega, hinge puhastava elamusega. Igal juhul ei ole minu kunst publikut tuimaks jätnud ja minu eesmärk on täidetud. Kunst mõjutab inimhinge, seeläbi on võimalik inimest ja tema mõttemaailma paremaks muuta. Meie ühiskonnas on pahatihti tendentsiks intrigantide võit, kuid mulle ei tundu moraalselt õige ühtki lavastust selli-sel viisil lõpetada. Minu elufilosoo-fiaks on headuse kultiveerimine ja seda kõige laiemas plaanis. See tuleb esile ka „Tuhkatriinu“ loos: kui kaks inimest teineteist armastavad, siis on see pühalik tunne, mida peab hoidma. Armastusel pole piire ja selle nimel tuleb võidelda! ♫

Marina Kesler: minu kunst ei ole publikut külmaks jätnud

Sergei Prokofjevi ballett kahes vaatuses

Esietendus Rahvusooper Estonias 16. novembril 2012

Koreograaf-lavastaja: Marina KeslerDirigendid: Vello Pähn, Jüri AlpertenLavakujundus: Liisi EelmaaKostüümid: Gerly TinnValgus: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)

Kaunid muinasjutud ei ole ainult raamatute teema – mõnikord tundub, et elu on täis muinasjuttu ja muinasjutt on täis elu. Marina Kesler jutustab Charles Perrault’ armastatud muinaslugu efektselt ja värvikalt, pakkudes meelelahutust kogu perele. Klounide, haldjate, liblikate, gladiaatorite jt fantaa-siategelaste maailmas võib ära tunda ka hetki elust enesest. Tuhkatriinu lugu pandi tantsukeelde juba 1813. aastal Viinis, kuid 1945. aastal Suures Teatris esietendunud Prokofjevi ballett, millele lõi koreograafia Rostislav Zahharov, on olulisim selle muinasjutu ajaloos. Balleti nimiosas on saanud maailmakuulsateks Galina Ulanova ja Natalja Dudinskaja.

Nimiosas säravad Alena Shkatula ja Luana Georg.

Tuhkatriinu

Tekst: Triinu Soikmets,foto: Leonid Chromtchenko

SÜGISHOOAEG 2012SEPTEMBER 2012

N 06 18.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CR 07 18.00 SILVA I. Kálmáni operett BL 08 18.00 CARMEN G. Bizet’ ooper BP 09 12.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CN 13 18.00 SILVA I. Kálmáni operett CR 14 18.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CL 15 18.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BP 16 12.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballettN 20 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper / Esietendus! AR 21 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballett L 22 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper AP 23 17.00 COPPÉLIA L. Delibes’i ballett / Coppélia 90! DK 26 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal EK 26 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 27 19.00 ROSALINDE C R. Hyndi ballett J. Straussi muusikaleR 28 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CL 29 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett BP 30 17.00 CARMEN G. Bizet’ ooper C

OKTOOBER 2012

K 03 19.00 RAHVUSVAHELISE MUUSIKAPÄEVA 22/15 EUR OOPERIGALA Estonia kontserdisaalis N 04 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballettR 05 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal A / Voldemar Kuslap 75L 06 12.00 COPPÉLIA L. Delibes’i ballett EL 06 19.00 RIGOLETTO G. Verdi ooper CP 07 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal EK 10 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 11 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett CR 12 19.00 RIGOLETTO G. Verdi ooper CL 13 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele EL 13 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballettP 14 17.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CK 17 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BN 18 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! AR 19 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal ER 19 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale CL 20 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! AP 21 12.00 COPPÉLIA L. Delibes’i ballett EK 24 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! BN 25 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett CR 26 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper / Külalisena Ain Anger! AL 27 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele EL 27 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale BP 28 17.00 SILVA I. Kálmáni operett CK 31 19.00 TOSCA G. Puccini ooper D

NOVEMBER 2012

N 01 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale CR 02 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CL 03 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett B P 04 17.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BK 07 19.00 ROOSIKAVALER 22/15 EUR R. Straussi ooperi kontsertettekanne / Estonia kontserdisaalis N 08 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CR 09 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BL 10 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CP 11 17.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett CK 14 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 15 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CR 16 19.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett / Esietendus! AL 17 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper BP 18 17.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale A / Külalisena Eve Mutso!K 21 12.00 PIPI PIKKSUKK E Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikalK 21 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale A / Külalisena Eve Mutso!N 22 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 22 19.00 KUU ON PÄIKE / Esietendus! / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleR 23 19.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett AR 23 19.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleL 24 16.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /18.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale L 24 19.00 TOSCA G. Puccini ooper BP 25 12.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /14.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleP 25 17.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett A

K 28 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CK 28 19.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale N 29 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CR 30 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele FR 30 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett D

DETSEMBER 2012

L 01 12.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /14.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleL 01 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CP 02 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DP 02 17.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DT 04 19.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleK 05 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper CK 05 19.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleN 06 18.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /20.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleN 06 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BR 07 19.00 BOHEEM G. Puccini ooper DL 08 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DL 08 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DP 08 12.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /14.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleP 09 17.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DP 09 18.00 RAHVUSOOPER ESTONIA JA SOOME RAHVUSOOPERI SOLISTIDE JÕULUKONTSERT Tallinna Rootsi-Mihkli kirikusT 11 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CK 12 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele FK 12 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CN 13 12.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /14.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleN 13 19.00 BOHEEM G. Puccini ooper DR 14 18.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleR 14 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CL 15 14.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /16.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleL 15 12.00 CARMEN G. Bizet’ ooper BP 16 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal E / Välja müüdud!P 16 14.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /16.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikale K 19 18.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleK 19 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CN 20 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal EN 20 17.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal ER 21 18.00 RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS 18/12 EUR Kontsert Tallinna Jaani kirikusR 21 18.00 KUU ON PÄIKE / kammersaalis 12/8 EUR /20.00 Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleR 21 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BL 22 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CN 27 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper CR 28 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DL 29 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DL 29 19.00 SILVA I. Kálmáni operett BE 31 20.00 ESTONIA BALL K

Detsembris mudilastele talveaias:

Kati Kivitari lastelavastus „Pokude aastaring“.

K 5 kell 12.00 / Esietendus!N 6 kell 10.00 ja 12.00R 7 kell 10.00 ja 12.00P 9 kell 11.00 ja 13.00K 12 kell 10.00 ja 12.00N 13 kell 17.00 ja 19.00

L 15 kell 10.00 ja 12.00P 16 kell 10.00 ja 12.00T 18 kell 17.00 ja 19.00N 20 kell 10.00 ja 12.00R 21 kell 10.00 ja 12.00L 22 kell 10.00 ja 12.00

Lasteprojektid sügishooajal

Talveaias„Mäng muusika saatel“E 1.10 kell 10 ja 11.30E 5.11 kell 10 ja 11.30E 3.12 kell 10 ja 11.30Hind: 5 EUR / Vanus: 4–6

„Hunt ja seitse kitsetalle“E 29.10 kell 10 ja 11.30E 12.11 kell 10 ja 11.30Hind: 5 EUR / Vanus: 5–10-------------------------------------------------Vaata lähemalt www.opera.ee

„Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus“E 5.11 kell 11 ja 12.30E 19.11 kell 11 ja 12.30Hind: 5 EUR / Vanus: 10–18

Suurel laval„Ooper teatri südames”E 15.10 kell 12 ja 13.30E 26.11 kell 12 ja 13.30Hind: 6 EUR / Vanus: 12–18

Mängukava

L 06 14.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Pärnu kontserdimajas / Välja müüdud!L 06 18.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Pärnu kontserdimajasL 06 19.00 BALLETIÕHTU E R. Binet’ „Voces intimae“ ja G. Balanchine’i „Who Cares?“P 07 17.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper BT 09 14.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal 18 EUR Viljandi Ugala teatrisT 09 18.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal 18 EUR Viljandi Ugala teatris K 10 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele EK 10 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 11 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper CR 12 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballett R 12 18.00 RAHVUSOOPERI KOORI SOLISTIDE 6 EUR KEVADKONTSERT Estonia talveaiasL 13 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper CP 14 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI E G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballettK 17 14.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Paide KultuurikeskusesK 17 18.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Paide KultuurikeskusesN 18 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal CN 18 19.00 BALLETIÕHTU Paide Kultuurikeskuses R. Binet’ „Voces intimae“, G. Balanchine’i „Who Cares?“ ja duetid klassikalistest ballettidest.R 19 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CL 20 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele EL 20 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett BP 21 17.00 CARMEN G. Bizet’ ooper CK 24 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 25 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper BR 26 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele ER 26 18.00 RAHVUSOOPERI KOORI SOLISTIDE 6 EUR KEVADKONTSERT Estonia talveaiasR 26 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett BL 27 19.00 BOHEEM G. Puccini ooper CP 28 14.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Jõhvi kontserdimajasP 28 18.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal Jõhvi kontserdimajasP 28 19.00 RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA A BALLETIGALA / Mai Murdmaa 75

MAI 2013

N 02 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI D G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballettN 02 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal CR 03 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper BL 04 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal EL 04 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNI C K T. Eduri/T. Aintsi ballettP 05 17.00 SILVA I. Kálmáni operett CK 08 19.00 VERDI JA WAGNERI KUULSAMAD 22 EUR / 15 EUR OOPERIKOORID Gala Estonia kontserdisaalisN 09 19.00 BOHEEM G.Puccini ooper DR 10 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal CL 11 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper BP 12 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI E G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballettN 16 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett / Esietendus! AR 17 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper BL 18 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele EL 18 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett / Välja müüdud!K 22 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper / Richard Wagner 200 BN 23 19.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK C T. Eduri/T. Aintsi ballettR 24 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper BL 25 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal EL 25 19.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett BP 26 17.00 BOHEEM G. Puccini ooper DK 29 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal CN 30 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CR 31 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett A

JUUNI 2013

L 01 12.00 TALLINNA BALLETIKOOLI GALA HL 01 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper CP 02 17.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett CK 05 19.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal CN 06 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CR 07 19.00 TOSCA G. Puccini ooper CL 08 19.00 BAJADEER L. Minkuse ballett AP 09 17.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper CK 12 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CN 13 19.00 TOSCA G. Puccini ooper CR 14 19.00 TUHKATRIINU S. Prokofjevi ballett CL 15 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CP 16 17.00 MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal CK 19 19.00 WALLENBERG E.-S. Tüüri ooper / Pööripäeva festivali raames D--------------------------------------------------------------NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi!

KEVADHOOAEG 2013JAANUAR 2013

R 04 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DL 05 19.00 LA TRAVIATA G. Verdi ooper BP 06 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DP 06 17.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DK 09 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BN 10 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CR 11 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper / Välja müüdud! BL 12 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DL 12 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DP 13 16.00 CARMEN G. Bizet’ ooper / Välja müüdud! CR 18 19.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DL 19 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CP 20 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett DP 20 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 24 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CR 25 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper BL 26 12.00 PRINTS JA KERJUS / Esietendus! C P. Pajusaare muusikalavastus noortele L 26 19.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele CP 27 17.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale CK 30 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 31 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper B

VEEBRUAR 2013

R 01 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele DR 01 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale CL 02 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper BP 03 12.00 PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett ET 05 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele DT 05 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal C

VALGEVENE SUURE OOPERI- JA BALLETITEATRI KÜLALISETENDUSED 8.–13. VEEBRUARILR 8 19.00 SPARTACUS A. Hatšaturjani ballett IL 9 19.00 BALLETIÕHTU I M. Balakirevi „Thamar“/N. Rimski-Korsakovi „Šeherezade“P 10 19.00 VÜRST IGOR A. Borodini ooper IT 12 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper IK 13 19.00 MADAMA BUTTERFLY G. Puccini ooper I

R 15 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BL 16 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CP 17 17.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele DK 20 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CN 21 19.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI E G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballettR 22 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CK 27 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal CN 28 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale C

MÄRTS 2013

R 01 19.00 MANON LESCAUT G. Puccini ooper CL 02 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele DL 02 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett BP 03 17.00 FAUST C. Gounod’ ooper BN 07 19.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele DR 08 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett / Tiiu Randviir 75 BR 08 19.00 RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT 10 EUR Tallinna Raekojas L 09 19.00 SILVA I. Kálmáni operett BP 10 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI D G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett N 14 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper / Esietendus! AR 15 19.00 ROSALINDE R. Hyndi ballett J. Straussi muusikale CL 16 19.00 TANNHÄUSER R. Wagneri ooper AP 17 12.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele DP 17 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale CK 20 19.00 CARMEN G. Bizet’ ooper CN 21 19.00 MANON K. MacMillani ballett J. Massenet’ muusikale CR 22 19.00 JULIUS CAESAR G. Fr. Händeli ooper CL 23 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal EL 23 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal BP 24 17.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett CT 26 12.00 LASERHARF Kontsertetendus noortele ET 26 19.00 SILVA I. Kálmáni operett CK 27 12.00 LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI D G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballettN 28 19.00 FAUST C. Gounod’ ooper C

APRILL 2013

K 03 19.00 MEES LA MANCHAST M. Leigh’ muusikal CN 04 19.00 BALLETIÕHTU / Esietendus! / Pärnu kontserdimajas R. Binet’ „Voces intimae“, G. Balanchine’i „Who Cares?“ ja duetid klassikalistest ballettidest. N 04 19.00 KULDNE KLASSIKA: RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER Estonia kontserdisaalis. Korraldaja Eesti Kontsert.R 05 19.00 PRINTS JA KERJUS P. Pajusaare muusikalavastus noortele D

14 Rahvusooper Estonia / 30. august 201214 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

BALLETT

Tunnustus innustablooma säravaid rolle28. aprillil, rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal jätkati kaks aastat tagasi alusta-tud traditsiooni ning anti üle ERGO tantsupreemiad kahele rahvusballeti tantsijale. Sel aastal said tunnustuse osaliseks Alena Shkatula ja Anatoli Arhangelski, kelle kanda olid muude rollide kõrval ka peaosad 106. hooajal esietendunud publikume-nukites „Rosalinde“ ja „Modigliani – neetud kunstnik“.

Tekst: Triinu Soikmets,foto: Harri Rospu

Minu jaoks oli see väga suur üllatus. Ma tõesti ei ooda-nud seda, sest trupp on täis

noori andekaid tantsijaid, kellest paljud oleksid olnud selle preemia väärilised,“ kommenteerib Anatoli Arhangelski tunnet, mis valdas teda preemiasaajate nimede teatavakste-gemisel. Selline tunnustus on tema ar-vates väga oluline ning seda vajab iga

tantsija. „Preemia saamine oli suureks üllatuseks, sest rõõm eelmise preemia üle polnud veel vaibunud. Olen siiralt tänulik sellise au ja tunnustuse eest,“ lisab omalt poolt Alena Shkatula, kes kõigest kuu aega varem oli saanud teisegi tunnustuse osaliseks, pälvi-des teatriaasta auhinna isikupäraste ja hingestatud osatäitmiste eest bal-lettides „Manon“ ja „Rosalinde“. „Iga auhind on balletitantsijale suureks stiimuliks tema töös,“ lisab ta ja loo-dab, et tulevikuski selliste innustavate preemiate väljaandmist jätkatakse.

Möödunud hooajal lavalaudadel tantsitud rollidest peavad mõlemad laureaadid parimateks osatäitmisi käesoleva aasta mais esietendunud Toomas Eduri ja Tauno Aintsi origi-naallavastuses „Modigliani – neetud kunstnik“. „Igale tantsijale on suur õnn, kui ta saab laval lisaks tantsimi-sele ka rolli dramaturgilist sügavust näidata. See roll areneb iga etendu-sega, iga lavaletulek on eelmisest eri-nev,“ selgitab balleti nimitegelase, 20. sajandi ühe kuulsama boheemlasest kunstniku osatäitja Anatoli rolli taga-maid. „Selliseid rolle ei õnnestu mõnel tantsijal kunagi oma karjääri jooksul teha,“ on ta võimaluse eest tänulik. Ka Amedeo Modigliani ustavat kaasat ja lapse ema Jeanne Hébuterne’i kehas-

tanud Alena peab osatäitmist hooaja kõige keerulisemaks ja psühholoogi-lisemaks. „See tegelaskuju vaimus-tas ja lummas mind oma armastuse jõu ning truudusega. Oleks võimatu Jeanne’i saatusele mitte kaasa elada,“ täpsustab rahvusballeti üks esi-baleriinidest, miks roll nii talle kui publikule südamesse läheb.

Anatoli puhkus möö-dub linnakärast eemal olles: suviti põgeneb ta metsa, ööbib telgis, naudib loodust ja vaikust ning pil-distab. Fotograafia ongi tema kõige suurem hobi. Alena eelistab aktiivset puhkust: „Mulle meeldib reisimine, ratsutamine, päike, meri ja mäed!“

Alanud 107. hooajal jätkavad Anatoli Arhangelski ja Alena Shkatula tantsi-mist juba tuntust kogunud lavastustes ning teevad kaasa ka uutes: novemb-ris esietendub kaasaegne ja kirgas Prokofjevi ballett „Tuhkatriinu“, mille koreograaf-lavastaja on Marina Kes-ler, ning mais balletiklassikasse kuu-luv Minkuse „Bajadeer“ Toomas Eduri uues redaktsioonis. „Uued süžeed ja tegelaskujud ootavad oma publikut!“, lisab Alena lõpetuseks. ♫

„

Balletihooaja külalisi:

Eve Mutso Kenneth MacMilla-ni balleti „Manon“

nimiosas – 18.11 ja 21.11.

Alena Shkatula – Jeanne Hébuterne,

Anatoli Arhangelski – Amedeo Modigliani

Anatoli Arhangelski 107. hooajal Estonias:

Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ – Amedeo Modigliani

Minkuse „Bajadeer“ – SolorMacMillani „Manon“ – Lescaut

Hyndi „Rosalinde“ – Gabriel von EisensteinTšaikovski „Pähklipureja“ – Prints

Harangozó/Kocsáki „Lumivalgeke ja 7 pöial-poissi“ – Jahimees

Tšaikovski „Luikede järv“ – Rothbart

Alena Shkatula 107. hooajal Estonias:

Tšaikovski „Luikede järv“ – Odette/OttilieMacMillani „Manon“ – Manon Lescaut

Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ – Jeanne Hébuterne

Hyndi „Rosalinde“ – RosalindeProkofjevi „Tuhkatriinu“ – Tuhkatriinu

Minkuse „Bajadeer“ – NikiaTšaikovski „Pähklipureja“ – Dražeehaldjas

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 1530. august 2012 / Rahvusooper Estonia 15

BALLETT

VaheajatellimusedKülastajatel on võimalik ette tellida jooke ja suupisteid, mis serveeritakse etenduste eel või vaheajal teatri Sinises saalis. Talveaias toimuvate etenduste ja kontsertide puhul kaetakse laud enne üritust.

Talveaia kohvik avatakse 1 tund enne kontserdi algust.

Tellimused:

Kuni 24 h enne etendust Estonia koduleheküljelt www.opera.ee • Enne etendust kohvikutes kohapeal

Rühmatellimused: catering@opera.ee • Lisainfo: E–R 10–16 tel. 683 1371

„Bajadeer“ jutustab imelise loo igavesest armastusest, kättemaksust ja õiglusest. Templitantsijatar (bajadeer) Nikia ja suursugune sõdalane Solor armastavad teine-teist, kuid nende suhe on keelatud. Eneseunustuse het-kel kihlub Solor radža tütre Gamzattiga. Kindlustamaks noormehe armastust Gamzatti vastu, otsustab radža Ni-kia tappa. Balleti esimene lavastus oli suurejooneline ja äärmiselt kulukas: II vaatuses pidid lavale mahtuma 200 tantsijat ja elevant. „Bajadeer“ on oluline ühenduslüli romantilise ja klassikalise balleti vahel, kuuludes vene balletirepertuaari olulisemate teoste hulka. Minkuse ja Petipa ballett oli läänes kaua tundmatu ning alles 1961. aastal võis Euroopa publik nautida suursugust teost Ki-rovi teatri balletitrupi esituses Palais Garnier’s.

BALLETIÕHTU„Voces intimae“. “Who Cares?”6. aprillil 2013 Rahvusooper Estonias

„Voces intimae“Koreograaf: Robert Binet (Kanada)Muusika: Jean Sibeliuse keelpillikvartett d-moll op. 56 „Voces intimae“Noor ja andekas Kanada koreograaf on loonud Eesti Rahvusballeti tantsijatele teose inspiree-rituna Jean Sibeliuse elukäigust: „Veidi enne keelpillikvarteti kirjutamist diagnoositi Sibeliusel vähk ja heliloojale öeldi, et tal on jäänud elada vaid mõned kuud. Diagnoos osutus valeks ja Sibelius elas veel palju aastaid. Selle tulemuse-na on Sibeliuse loomingus periood, kus ta kes-kendub peamiselt teispoolsusele. Tema olukord pani mind mõtlema tohutule šokile, mida tekitab maailmaga taaskohanemine pärast surmamõ-tete või muu suure muutusega harjumine. Minu

eesmärgiks oli luua teos, mis liigub erinevate mõttetasandite vahel. Tahan, et see areneks millestki täiesti strukturaalsest ja poolteadus-likust millekski, mis uurib intensiivseid inimko-gemusi ja -suhteid. Selle juures paeluvad mind enim ideede puutepunktid, kus tekib kontrast ja harmoonia.“

Robert Binet

„Who Cares?“Koreograaf: George BalanchineMuusika: George GershwinLavastaja ja kunstnik: Nanette Glushak (Ballet du Capitole)Valguskunstnik: Tiit UrvikEsietendus Rahvusooper Estonias 10. veeb-ruaril 2011„Balanchine’iga algas Ameerika tantsumaailmas uus elu. Ta armastas 1930. aastate muusikale ja muusikalifilme ning Fred Astaire’i. Midagi sel-

BAJADEERLudwig Minkuse ballettMaailmaesietendus 23. jaanuaril 1877 Peterburi Maria teatrisEsietendus Rahvusooper Estonias 16. mail 2013

Libreto ja originaalkoreograafia: Marius PetipaKoreograaf-lavastaja: Toomas EdurLavastaja assistent: Jevgeni NeffDirigent: Risto JoostKunstnik: Peter Docherty (Inglismaa)

lest energiast kandus üle ka tema ballettidesse. 1970. aastal loodud „Who Cares?” on kummar-dus Broadwayle ja muusikalidele.“Nanette Glushak

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA BALLETIGALA – MAI MURDMAA 7528. aprillil 2013 Rahvusooper EstoniasKunstiline juht: Toomas EdurEesti Rahvusballett teeb suurejoonelise balleti-galaga kummarduse ühele tuntumale Eesti ko-reograafile Mai Murdmaale ja rahvusvahelisele tantsupäevale.

BALLETIKOOLI GALA1. juunil 2013 Rahvusooper Estonias1. juunil toimub Rahvusooper Estonias tradit-siooniline Tallinna Balletikooli galakontsert, kus esinevad balletikooli õpilased – Eesti balleti tu-levased tähed.

Toomas Eduir ja Age Oks Inglise Rahvusballeti „Bajadeeri“ lavastuses (1994)

16 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Kas orkester kui indiviidide ko-gum või mass?

ANDRUS HAAV (A. H.): Ikka indiviidide kogum. Kõige suurem ja keerulisem pillirühm on esimene viiul, kellest sõltub palju. Enamasti on sinna koondunud tugevad isiksused ja säravad viiuldajad, kelle allutamine ühtsele mängustiilile on üsna keeruli-ne. Teine viiul on väiksema mängijate arvuga grupp, kes peab suures osas esimese viiuli järgi joonduma. Seejä-rel tulevad vioolad, tšellod ja bassid. Puhkpillid on kõik soolomängijad, neil on oma süsteem.

PRIIT AIMLA (P. A.): Isiksuste kogum on ta nii või teisiti. Oleme kõik oma pilli ja mõttemaailmaga erinevad, aga orkestriauku astudes peab toimuma sulandumine. Istume tihedalt koos ja mingi osa meist peab ära lahustuma, et suudaksime veeta iga päev tunde külg-külje kõrval. See on orkestris olemise oskus.

VAHUR VURM (V. V.): Orkestrit saab võrrelda perekonnaga – orkestrimäng on nagu perekonnaelu. Tuleb oma tahtmist väljendada, aga samas tuleb ka kompromisse teha. Ütleme nii, et see on kompromisside kunst.

Lisaks orkestri kontsertmeistrile on igal pillirühmal orkestris oma kont-sertmeister. Millised on teie tööüles-anded?

A. H.: Orkestri kontsertmeistrina pean mängima nii, et see innustaks kogu or-kestrit ja minu mängu järgi oleks või-malik joonduda. Minu esitada on ka tähtsamad viiulisoolod. Ühtlasi pean reageerima vigadele, mida mõni pilli-rühm või dirigent ise ei märka. Mui-dugi ei tähenda see, et keegi tahtli-kult valesti mängiks. Kontsertmeister suhtleb dirigendiga tihemini kui rüh-mamängijad ja seda eelkõige musit-seerimise enda kaudu. On dirigente, kes toetuvad väga kontsertmeistrile ja vastupidi.

MART LAAS (M. L.): Tšellorühma kontsertmeistri ehk soolotšellisti ülesanded on sarnased orkestri kont-sertmeistri omadega. Ainult vastutus-ala on kitsam. Saan dirigendi nina all istudes oma mängu ja kehakeelega teistele infot vahendada ning aidata, kui kusagil midagi loksuma hakkab. On väga oluline, kes istub esimeses puldis kontsertmeistri kõrval. Üks-kõik, mis juhtub, peab see inimene kohe reageerima. Näiteks kui pillikeel mängu ajal katki läheb või juhtub poognaga midagi, aitab ta kontsert-meistrit, sest etendust ei saa katkes-tada. Siis võetakse kõrvalmängijalt

Vello Pähn:orkester on ühiskonna peegelViimastel aastatel on meedias järjest sagedamini kiidetud Rahvusooper Estonia orkestri tööd, kõla ja taset. Kui lavale asetatud sümfooniaorkester on publikule oma tegevuses mitte ainult kuuldav, vaid ka nähtav, siis ooperiteatri orkester on publiku enamuse eest varjatud. Millise-na paistab rahvusooperi orkester seestpoolt vaadatuna? Räägime teatri loomingulise juhi ja peadirigendi Vello Pähna ning orkestri kontsertmeistri Andrus Haava ja rühmakontsertmeistrite Priit Aimla (trompet), Vahur Vurmi (klarnet) ja Mart Laasiga (soolotšellist).

Tekst: Liina Viru, fotod: Harri Rospu, Liina Viru, SuiradO

Andrus HaavPriit Aimla

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 17

pill ja mängitakse edasi, samas kui abikontsertmeister pillikeelt vaheta-mas käib. Juhtub ka nii, et keset soolot katkeb keel ja ei ole võimalik pille va-hetada. Siis jätkab abikontsertmeister soolot.

Kuidas olete jõudnud järjest mas-taapsemate teosteni – „Tristan ja Isolde“, „Parsifal“ ja tuleval hooajal „Roosikavaler“?

P. A.: Need teosed on kõik pakkunud tõelist väljakutset. Jõudsime nendeni tänu suunale, mille meie eelmine pea-dirigent Arvo Volmer kaheksa ametis oldud aasta jooksul võttis.

M. L.: Suurte deklaratsioonide ja sõ-navõttudeta on toimunud harmoonili-ne areng. Tasapisi kasvas nõudlikkus kvaliteedi osas.

P. A.: Dirigendid käivad palju ka mujal juhatamas, tuues koju kaasa uut ener-giat ja kogemusi. See omakorda aitab kasvada ja arendada koduorkestrit.

Milline on hea dirigent?

P. A.: See on dirigent, kes oskab olla avatud antud ajahetkes, mil toimub kogu looming. Oluline on võime ära-tada inimesed loomehetkeks ellu – selleks peab olema natukene maag. Nimetaksin siinkohal Neeme Järvit ja Eri Klasi, kelle energia on ülitugev.

Kas lauljad mõjutavad orkestri män-gu?

V. V.: Kindlasti mõjutavad! Kui jääd järsku kuulama, et ooo! Siis hakkad tahes- tahtmata teistmoodi mängima, ja vastupidi ka. Kui asi ikka kraavi ki-sub, tõmbab see orkestrandid parata-matult kaasa. Kuna orkestris ja laval on palju inimesi, on see nagu üks suur rong – kui hakkab viltu vajuma, on seda väga raske püsti ajada.

Millist teost on huvitav mängida?

P. A.: Huvitav on mängida midagi täiesti uut, näiteks esmaesitust. Tajud selle erakordsust ja hakkad otsima. Ka sajandat korda „Luikede järve“ mängides teeme seda eelnenust eri-nevalt. Iga kord tuleb osata end hää-lestada nii, et sellest saaks sündmus. Noote on sadu kordi mängitud, aga loominguline hetk on ainukordne.

M. L.: Huvitav on mängida neid teo-seid, milles on palju emotsioone, teh-nilist keerukust ja vähe staatikat.

Kuidas liidetakse orkester, mis te-gelikult on individuaalsete kunst-nike kogum, ühtseks kunstiliseks tervikuks?

VELLO PÄHN (V. P.): Orkester on ühiskonna peegel, kus juhtimises ja koostöös gruppidega valitsevad sarna-sed inimlikud reeglid. Dirigendi üles-anne on leida konkreetse teose kaudu õige võti inimestega koostööks. Erine-vuseks võib pidada muusikateose kes-tuse poolt sätestatud ajalisi piire, aga ühiskonnas läheb elu edasi – see on nagu katkematu sümfoonia. Dirigen-dil peab olema hea organiseerimis- ja empaatiavõime, oskus juhtida kõigi muusikute individuaalsed omadused plusspoolele, et kõik annaksid endast vajalikul hetkel maksimumi.

Kas dirigent on oma töös üksi või on tal ka tugiisikuid?

V. P.: Üldiselt on dirigent üksi, aga muusika kaudu püüdleme ühise ees-märgi poole. Kui orkester tunneb, et dirigent on muusik ja hingab nendega ühes rütmis, suutes luua muusikalise atmosfääri, siis on terve orkester diri-gendi tugi. Dirigent ei mängi ju ühtegi instrumenti ja ilma orkestrita ei ole dirigent keegi.

Estonias on räägitud on orkestriaka-deemia loomisest. Mida see sisuliselt tähendab ja mida teatrile annaks?

V. P.: Kuigi Eesti Muusika- ja Teat-riakadeemias on oma orkester ole-mas, puutuvad üliõpilased orkestri-mänguga väga lühiajaliselt kokku ja teatri orkestrisse tullakse rohelisena. Et orkestrisse sulandumist lihtsusta-da, peaksime leidma juba õpingute lõppfaasis võimaluse, kuidas seda

teha. Siis peavad nad nagunii otsus-tama, millist suunda valida: solist, kammermuusik, pedagoog või kõike korraga. Kuna ooper on teatud mõttes spetsiifiline muusikavorm, siis võiks noortele anda juba õpingute ajal roh-kem aimu oma tulevasest elukutsest. Maailmas pakuvad paljud suured or-kestrid sellist võimalust. Selle tingib ka vajadus hoida neile omase homo-geense kõla tekitamise traditsioone, sest näiteks Saksamaal on teistsugune lähenemine pilli- ja orkestrimängule kui Prantsusmaal või Itaalias. Viini Filharmoonikute orkestrisse ei pääse inimene, kes ei suuda mõelda, nagu seal mõeldakse. Sest kui selliseid ini-mesi satuks orkestrisse palju, siis nad paratamatult, nii heas kui halvas mõt-tes, mõjutaksid orkestri mängukultuu-ri, seda erilist, mis on Viini või Berliini Filharmoonikute kõlas. Eesti puhul ei saa rääkida nii pikast orkestrikultuuri ajaloost, kuid orkestrimäng on mees-konnatöö. Oleks raske luua uut kvali-teeti pikaajalise koostööta, mille jook-sul muusikud õpivad üksteist sõnatult mõistma, üksteisega arvestama ja tundma üksteise nõrku ning tugevaid

külgi. Selleks, et orkestrandid annak-sid oma kogemused edasi noortele ja noored tooksid värskeid tuuli, on vaja juba varakult koostööd teha. ♫

Vahur Vurm

Mart Laas

Vello Pähn

18 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

AASTAVAHETUSBALL

Pidulikku tantsumuusikat esitab Rahvusooper Estonia orkester Eri Klasi ja Mihhail

Gertsi juhatusel. Tantsu saab keeru-tada ka OtsaKooli Bigbandi saatel, mida juhatab Siim Aimla. Vabamas vormis tantsusamme on võimalik seada kohvikus Colombina, kus plaa-ti keerutab Elmu Sadulsepp. Õhtu esimeses osas esitavad Rahvusoo-per Estonia solistid, koor, orkester ja Eesti Rahvusballeti tantsijad muusikalavastuse „Veneetsia kar-neval“, kus kõlavad ujuva linnaga seotud kaunid muusikapalad. Karne-valil jagab oma mälestusi Veneetsiast kõigi naiste lemmik Casanova, Mait Malmsteni kehastuses! Õhtu tei-ses osas saab nautida Villu Veski ja Tiit Kalluste džässiprogrammi „La Jazz“, mille külalisesinejaks on Sofia Rubina.

Karneval Veneetsias

Karneval kasvas välja paganlikust traditsioonist. Ladina keelest pärit sõna tähistab hüvastijättu lihaga ning üleminekut paastuajale. Enne suurt paastumist tuleb küllusliku peo käi-gus ära kulutada kõik, mis kasinust takistada võiks. Sel-leks korraldatakse Veneetsias kord aas-tas, veebruarikuus, elust pulbitsev, piira-matute naudingutega, maskide ja kostüümi-de paraad. Ligi kaks nädalat kestev pidu algab ja lõpeb suure rongkäiguga, toimub kümneid (tänava)teat-

rietendusi, kontserte ja maskiballe, valitakse parim kostüüm. Kulminat-sioonina saabub Püha Markuse väl-jakule lendav ingel. Linnaväljakutel ja kanalite ääres mängivad muusikud ning näitetrupid, põnevaid trikke tee-vad akrobaadid ja žonglöörid.

Karneval murrab kõik ühiskonnas ja riigis kehtestatud seadused. Sugu, sei-suslik staatus ja positsioon ei loe sel ajal midagi, oluline on vaid karnevali maagiast osa saada. Juba vanad room-lased tähistasid talvist viljakuspüha pidustustega, kus orjad ja isandad end maski taha peites võrdsetena tundes lõbutsesid. Veneetsia karnevali mai-nitakse ürikutes esmakordselt 1268. aastal, selle kõrgaeg saabus aga 17. sajandil. Nii Napoleon kui Mussolini keelasid karnevaliaegsed pidustused karmilt ära, kuid lõbujanulised itaal-lased taasavastasid maskeerumise võlu – alates 1980. aastatest on karne-val jälle talvise Veneetsia kaubamärk ja sümbol.

Populaarseim mask Veneetsia kar-nevalil on valge, kogu nägu kattev bauta, mida kantakse tavaliselt musta poolkeebi või mantliga ja musta kolm-

nurkse kübaraga. Tänapäeval kutsu-takse seda 18. sajandil elanud seikleja ning tuntud südametemurdja Casano-va kostüümiks.

Stiilinõuanne Estonia õmblejatelt

Mugavaim viis aastavahetuseballiks stiilipuhas kostüüm saada, on pöördu-da rahvusooperi kostüümilaenutusse. Sealt on võimalik leida osavate ja as-jatundlike õmblejate loodud meele-pärane rõivastus. Valik on suur: alus-tades värvikirevatest, kuldse pitsiga kaunistatud kleitidest kuni lustakate commedia dell’arte stiilis kostüümi-deni.

Kes käeliselt osavam, saab väikese vaevaga ise olemasolevale pidulikule balliriietusele karnevalile iseloomu-likke aktsente anda. Kaunistustena võiks kasutada luksuslikult sädele-vaid prosse, elegantseid sulgi, kuldset pitsi, sillerdavaid litreid ja küütlevaid kivikesi. Sobivaid kaunistusi leiab tas-kukohase hinnaga igast käsitööpoest.

Eestlaslik tagasihoidlikkus tasub sel-leks aastavahetuseööks unustada, sest lustakas värviparaadis paistavad silma päikeseline kollane, erk roheli-

ne ja särav oranž. Siiski, pisut taga-sihoidlikumat stiili eelistavatele daami-dele, võib Veneetsia stiilis õhkkonda sulandumiseks soo-vitada elegantselt naiselikku pitsist keepi. ♫

Estonia viib publiku Veneetsiasse

Piletid hinnaga 38–76 EUR, tantsupilet 20 EUR.• Võimalus ette tellida soe buffet, mis serveeritakse Sinises saalis kell 18.30–19.45

ja suupisted ning joogid, mis serveeritakse talveaia osterias. Menüü ja lisainfo www.opera.ee. Buffet hind 45 EUR (alates 1. novembrist 55 EUR).

• Tellimused 683 1210, estonia@opera.ee.• Avatud baarid ja kohvikud.

• Töötavad portreekunstnik ja fotograaf. • Ametlik algus kell 20.00, uksed avatakse kell 18.00. Sissepääs teatri uksest.

• Müügil karnevalimaskid.

Tekst: Piret Verte, foto: Estonia arhiiv

Aasta viimasel õhtul täitub Rahvusooper Estonia Veneetsia karnevalide maagilise õhkkonnaga. Aastavahetuseballist osavõtjaid ootavad lisaks värvikirevale peole mitmed üllatused, mustkunsti-imed ja meeleolukad etteasted.

AASTAVAHETUSBALL

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 19

Bauta – neid kandsid nii mehed kui naised, v.a abieluealised neiud. Bauta on alati valge ja ülespoole ulatuva terava lõuaosa-ga, et kandja saaks vabalt rääkida, süüa ja juua. See oli ainus mask, mida võis kanda aastaringselt, kui oli vaja oma isikut varjata (näiteks anonüümsust nõudvatel poliitilistel hääletus-tel). Bautat tohtisid kanda vaid linnakodanikud. Selle juurde kuulus maaniulatuv must mantel ja õlgadel kantav väiksem keep, pead ehtis kolmnurkne müts tricorno. Nimetus „bauta“ võis tuleneda saksakeelsest sõnast „behüten“ (kaitsma) ja ka itaaliakeelsest „bau“ või „babau“ – koletis, millega hirmutati üleannetuid lapsi. Bauta oli kohustuslik aastaringselt teatri-etendusi külastavatele naistele.

MASKISOOVITUS BALLIKÜLALISTELE

Moretta – müstiline ja intrigeeriv ovaa-lne sametist mask, mida kandsid naised. Moretta võiks tõlkes tähendada „pisike must“. Maski siseküljele oli õmmeldud nööp, mida kandja maski eespüsimiseks pidi esihammaste vahel hoidma. Loomuli-kult ei saanud morettat kandev naisterah-vas rääkida, mistõttu tuli kasutada väga elavat kehakeelt. Moretta kandja soovis näida müstilisena, rõhutada naiselikkust ja juhtida tähelepanu oma kehale.

Gnaga – naiseks riietunud mehe kostüüm koos vastava maski või meigiga. Veneetsia karnevalil kehtis reegel: mida vulgaarsem kostüüm, seda parem pilkeobjekt. Sageli kandsid Gnagad süles väikest last või saatis neid mõni teine meeste-rahvas, kes kandis beebiriideid, et groteski veel-gi rõhutada. Gnaga võis tuleneda häälitsusest „gnao“ ehk kassi näugumisest, mida naishäält järgi aimava meesterahva falsetihääl meenutas.

Volto (Larva) – enamasti valget vär-vi ja tervet nägu kattev klassikaline karnevalimask, millel puuduvad isi-kupärased jooned. Voltot kantakse kolmnurkse mütsi ja keebiga. Nime-tus võib tuleneda ladinakeelsest sõ-nast „larva“, mis tähendab „maski“ või „kummitust“. Volto maske valmistati vahariidest, olles seetõttu mugavalt kerged tantsimist ja suhtlemist ar-mastavale kandjale.

Tekst: Liina Viru, fotod: internet

Kostüümilaenutus 107. hooajal

T, K, N, R 12–19, L kokkuleppel, Sissepääs Tammsaare pargi poolsest uksest.

Info tel 683 1262, laenutus@opera.ee

Columbina (ka Columbine ja Columbi-no) – rikkalike kaunistustega, kalliskivide ja sulgedega ehitud poolmask. Maski kül-jes on selle näo ette tõstmiseks pulk või pael, mida kukla pealt kokku saab siduda. Maski kandis tuntuks Columbina-nimeli-ne commedia dell’arte näitlejanna, kes ei soovinud oma ilusat nägu tervenisti mas-ki taha peita.

Foto Indrek Arula, stilist Triin Randver, meik/soeng Margit Soosäär, modellid Mike, Kristi ja Aleksei

20 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

NOORTELE

Sügisel algavad talveaias taas mudilas-tele mõeldud ooperi- ja balletiteema-lised õppeprojektid „Mäng muusika saatel“ ning „Hunt ja seitse kitsetalle“. Põhikooli- ja gümnaasiuminoortele oleme koostanud balletiajaloo vär-vika kiirkursuse „Päikesekuningast Kratini“. Alustame ka täiesti uue oo-periprojektiga laval – „Ooper teatri südames“. Ja lisaks muidugi Estonia mängukavas olevad lastele sobivad lavastused.

Tihti küsitakse meilt, millal on lapsel õige aeg tulla üht või teist etendust vaatama. Lapsed on erinevad. Mõni pisike kardab pimedust ja valju or-kestrimuusikat ning nõuab juba ava-sekunditel saalist välja, teised nuta-vad ja ei taha veel koju minna, kui on kolmetunnise etenduse ära vaadanud. Meie soovitused leiad teatri kodule-helt, kuid lõpliku otsuse teed ikkagi Sina, lapsevanem, sest Sa tunned oma last kõige paremini. Kindlasti räägi enne lapsele, kuhu minnakse, mida vaadatakse (vaata ka kodulehelt pil-te ja videoid) ja räägi, kuidas teatris käitutakse. Elamused, mis te Estoniast koos saate on väärt meenutamist veel kaua-kaua. Tule ja too oma laps teat-ri võlumaailma ja kingi talle elamus kogu eluks!

107. hooaeg – pokudest rockini

Edgar Valteri „Pokuraamatu“ tegelasi teab vast iga laps, nüüd on nad jõud-mas ka Estonia lavale. Kati Kivitari „Pokude aastaring“ saab olema tõe-liselt võluv ja kaasahaarav jõulutükk tillukestele teatrihuvilistele talveaias. Ka Priit Pajusaar on Mark Twaini põneva romaani ainetel loonud seik-lusrikka muusikalavastuse noortele – „Printsi ja kerjuse“ maailmaesieten-dus toimub rahvusooperi laval 26. jaanuaril 2013. Lavastajana muusika-teatris teeb oma debüüdi viimastel aastatel nii Venemaal kui Eestis filmi-režissöörina ilma teinud Andres Puus-tusmaa. Dramaturg ja libretist Aapo Ilvese sulest pärineb alates novemb-rist kammersaali lavalaudu raputav rock-muusikal „Kuu on päike“, milles kõlavad skandaalse ansambli The Sun hitid. Lavastaja ja peaosalisena astub üles Juss Haasma. Endiselt on mängu-kavas noorte lemmikuteks kujunenud balletid „Coppélia“, „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ ja „Pähklipureja“ ning muusikalavastused „Laserharf“ ja „Pipi Pikksukk“.

Lisainfo Rahvusooper Estonia Juniori Facebooki lehel ja www.opera.ee ♫

Pokudest rockiniTekst: Anu Põrk, foto: Liina Viru

Haridusprojektid Estonias…

• loovad silla klassitoa / lasteaia ja ooperimaja vahel

• annavad lastele võimaluse olla kul-tuurisündmuste keerises

• annavad võimaluse vaadata lava taha ja näha etenduse sündi lähedalt

• tutvustavad eakohaselt erinevaid ooperi- ja balletietendusi ning muu-sikateatrit üldiselt

• arendavad loovust

• Enamikus Euroopa ooperiteatrites on koolitusosakonnad, mis tegelevad põnevate programmide ja projekti-de pakkumisega lastele ja noortele. Eesmärgiks on tutvustada ooperi ja balleti olemust ning panna noored huvituma muusikateatris toimuvast. Rahvusooperis on noorte harimisega tegeletud juba 15 aastat.

Nelja viimase aasta jooksul on ainuüksi Estonia haridusprojekte ja ekskursioone külastanud üle 13 000 lapse ja noore vanuses 4–18. Ühe teatrihooaja jooksul on osalejaid pea 30 erinevast koolist ja lasteaiast, tagasisidena laekub üle 500 essee ja joonistuse, millest parimad leiavad oma koha kevadisel näitusel Estonias. On tähtis, milline on lapse esimene kokkupuude teatriga, eriti veel ooperi- ja balletiteatriga. Et ta ka tulevikus meie majja tagasi tuleks, siis peab temale suunatud tegevus ja etendus olema eakohane ja sobiv. Just sellist õiget ja meeldejäävat kogemust tahame juba eelkooliealistele lastele pakkuda.

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 21

NOORTELE

Oleme kaksikvennad Märt ja Priit Pius. Lõpetasime ke-vadel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli näitleja erialal. Sügisel asume tööle Tallinna Linnateatris ning ootame põnevusega ka talvist tööperioodi Rahvusoo-per Estonias.

Kuna lavastus tuleb välja 2013. aasta jaanuaris, siis selle sisu ja vorm alles ootavad tutvus-tamist. Üks on kindel – ooperi-teatri näol on meie jaoks tege-mist millegi täiesti uuega.

Kaksikutenalju oleme teinud kord edukamalt kord vähem. Sõbrad ja perekond nende õnge ei lähe, kuid ükskord

keskkoolis õnnestus see hästi. Pidime lugema luuletust, mis ühel oli paremini meeles kui teisel – eks vend tuli ven-nale appi. Vastas enda eest ära ja sai nelja. Vahetas mustad

jalanõud valgete vastu ja läks vastas venna eest ja sai viie.

Muusikalavastuses osaleme esmakordselt, kuid laulmisega oleme intensiivsemalt kokku puutunud Lavakunstikoolis. Igal juhul saab see olema väl-jakutseid esitav projekt.

Siiamaani on kokkupuuted oo-periteatriga olnud napid, kuid kindlasti on tore tutvuda Esto-nia tegemistega.

Märt ja Priit

Saladuslikuks jäädes lubab lavastaja Andres Puus-tusmaa, et publik võib tulevaselt lavastuselt oodata kõike, peamiselt aga head teatrit. Viimasel ajal nii Eestis kui ka Venemaal režissöörina tuntust kogunud Puustusmaa jaoks on „Prints ja kerjus“ debüüdiks ooperilaval, kuid uutele väljakutsetele eelistab menu-filmide „1814“ (2007), „Punane elavhõbe“ (2010) ja „Rotilõks“ (2011) režissöör vastu minna nagu alati: hüpata pea ees tundmatus kohas vette. „Seniavasta-mata maa – ooper – paelub mind oma tundmatuse ja kaunite helidega. Põnev on iga hetk, milles elan!“

Prints ja kerjus

Foto: Kalju Orro

Priit Pajusaare muusikalavastus noortele Mark Twaini jutustuse ainetel

Aapo Ilvese libreto ja Andres Puustusmaa dramatiseering

Maailmaesietendus Rahvusooper Estonias 26. jaanuaril 2013

Dirigent: Mihhail GertsLavastaja: Andres Puustusmaa

Koreograaf: Elo Unt (Eesti Tantsuagentuur)Kunstnik: Ingrid Proos

Valguskunstnik: Anton Kulagin Orkestreering: Tõnis Kõrvits

Kati Kivitari lastelavastus Edgar Valteri „Pokuraamatu“ ainetelMaailmaesietendus 5. detsembril 2012 Rahvusooper Estonia talveaiasLavastus, dramatiseering ja kujundus: Kati KivitarLavastuse assistent: Silva ValdtMuusika: Tarmo KesküllKunstniku assistendid: Eva Vellesaar (Eesti Kunstiakadeemia), Ivar Villers (NO99)

POKUDE AASTARING

Joonista üks tore seikluspilt pokudest ja

saada see Rahvusooper Estoniasse,

Estonia pst 4, Tallinn 10148. Kirjuta ümbri-

kule märgusõna „Pokud“ ja lisa pildile oma

nimi, vanus ja telefon, e-mail või postiaad-

ress. Pilte ootame 1. oktoobrini. Kõikide pildi-

saatjate vahel loosime välja pileteid „Pokude

aastaringi“ etendustele ja parimatest töödest

teeme näituse. Võitjatega võtame ühendust

2. oktoobril. Võidutööd ja võitjate nimed

avaldame teatri kodulehel www.opera.ee.

Pokud on imelised väikesed olendid Edgar Valteri „Poku-raamatust“, mida Eestimaal teab vist iga laps. Nad on hea-südamlikud ja uudishimulikud niiskust armastavad mätta-kesed, kelle teel puuduvad võitlused ja vaenlased. Pokude elus kulgeb kõik tasakaalukalt ja õiget tunnet järgides. Kui aga inimesed kraave kuivendavad, mis pokude varvaste-aluse kuivaks muudab, tuleb tervel perel ette võtta Suur Rännak. Rännaku käigus õpivad teadmishimulised mättad

nii mõndagi halli habemega muhedalt vestjamehelt Puu-kolt, kogevad imesid ja aastaaegade vaheldumist inimeste maailmas ja otsivad lähedust ning hingesooja jõuluajal. Pokude seiklusi saab jälgida soojas loodusrohelises Esto-nia talveaias alates 5. detsembrist 2012. Lavastuses teevad kaasa Peeter Jakobi ja Eesti Improteatri näitlejad Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Mairi Jõgi jt. Soovitame lastele vanuses 3–7 aastat.

22 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

NOORTELE

Rock-muusikalavastus noortele Tanel Padar & The Sun muusikaleMaailmaesietendus Rahvusooper Estonia kammersaalis 22. novembril 2012

Dramaturg ja libretist: Aapo IlvesLavastaja: Juss HaasmaMuusikajuht: Feliks Kütt (Endla Teater)Valguskunstnik: Karmen Tellisaar (Endla Teater)

„Kuu on päike“ on eesti teatriajaloos esimene ühevaatuse-line rock-muusikal, milles Tanel Padar & The Sun muusika saab hoopis teistsuguse hingamise ning Aapo Ilvese loo-dud laulutekstid veelgi laiema tähenduse. See on muusikal unistustest ja ideaalidest, aga ka enesehävitusest, mille toob kaasa soov olla keegi teine. Lavale pääsemise nimel ollakse valmis kõigeks ja nii mõnigi uks lüüakse vaibaks! Rock-muusikali lavastaja ja peaosaline on Juss Haasma („Raudmees“, Tartu Uus Teater, 2011).

Eesti Rahvusballeti peasponsor

Kuldsponsor

Toetajad ja koostööpartnerid

Peasponsorid

Kuu on päike

Foto: Tanel Padar & The Sun

1. 23. oktoobril 2012 möödub 110 aastat ühe Estonia tantsija sünnist. Kes on see tantsija?

2. 2013. aastal tähistatakse Verdi ja Wagneri 200. sünniaastapäeva. Mitmel korral kohtusid kuulsad heliloojad teineteisega?

3. Millise maailmakuulsa lauljaga astub Ain Anger õige pea koos lavale?

4. Kes kirjutas ooperi „Vürst Igor“?

5. Nimeta vähemalt üks Estonia solist, kes hakkab laulma nimiosa Wagneri ooperis „Tannhäuser“.

6. Sügisel alustavad Estonias kaks uut sopranit. Kes nad on?

7. Kes kehastab Estonia aastavahetuse ballil Casano- vat?

8. Nimeta kaks riiki, kus Eesti Rahvusballett 107. hooajal lisaks Eestile üles astub?

9. Milline loom toodi „Bajadeeri“ esietendusel II vaatuses lavale?

10. Nimeta vähemalt üks haridusprojekt, mis sel hooajal Estonias toimub.

Vastused palume saata 1. oktoobriks aadressile anu@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tal-linn. Palun märkige juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi vastajate vahel loositakse välja 10 vabapääset Estonia etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nende nimed avaldatakse teatri kodulehel 2. oktoobril.

VASTA JA VÕIDA!

RAHVUSOOPER ESTONIA TÄNAB:

30. august 2012 / Rahvusooper Estonia 23

NOORTELE

Millised on olnud Ooperiaka-deemia kaks tegevusaas-tat?

Neeme Kuningas: Alustasime nelja-kesi – kolm sopranit (Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Elizabeth Paavel) ja üks bariton (Simo Breede). Elizabeth Paavel sai pärast esimest aastat tuule tiibadesse, et minna edasi õppima Si-beliuse Akadeemiasse Soomes ja Simo Breedest sai Vanemuise teatri solist. Nemad enam teisel aastal ei jätkanud. Kadri Kipperi ja Kristel Pärtna üles-andeks sel kursusel, millega nende akadeemiaaeg lõppes, oli valmistada ette üks peaosa mõnes meie mängu-kavas olevas ooperis. Kadri omandas Roxane’i rolli Tambergi ooperis „Cy-rano de Bergerac“ ja Kristel Pärtna debüteeris hooaja viimasel etendusel Violettana „La traviatas“. Koos nen-dega alustas esimesel kursusel bass Olari Viikholm.

Mis on „OPERAtsioon VOX“?

„OPERAtsioon VOX“ on ambitsiooni-kas ettevõtmine jätkuks Rahvusooperi Ooperiakadeemiale. Vaatamata pingu-tustele luua toimiv koostöö Eesti Muu-sika- ja Teatriakadeemia lauluosakon-naga, ei vasta tulemus teatri huvidele ja vajadustele. On kurb, et arvukatest EMTA üliõpilastest ja diplomeeritud ooperilauljatest kvalifitseeruvad Rah-vusooper Estoniasse laulma vaid ük-sikud. Nii otsustasimegi asuda otsima Eestist hea häälematerjaliga 16 kuni 21aastaseid andeid, kes võiksid tulevi-kus töötada ooperilauljatena Estonias või esineda maalimalavadel. Andeka-te noorte inimeste leidmiseks ja nen-de innustamiseks loodame teha koos-

tööd Eesti Muusikaõpetajate Liiduga. Septembris-oktoobris asume kollee-gidega mööda Eestit ringi rändama, et kuulata ja testida uusi potentsiaal- seid ooperistaare. Novembrist maini toimub rahvusooperis iga kuu kahel nädalalõpul pingeline koolitus, kus noored õpivad laulmist, näitlejameis-terlikkust, plastikat, kõnetehnikat, itaalia keelt, võitlus- ja tantsukuns-ti ning palju muud. Kohe hakkame koos looma, õppima ja harjutama uut ooperit „Doonorid ja vampiirid“, mille-le on minu idee ja libreto põhjal tekstid kirjutanud Peeter Volkonski. Heliloo-ja nimi on hetkel saladus. „Doonorite ja vampiiride“ maailmaesiettekanne toimub mais 2013 rahvusooperi kam-mersaalis teatri uue lühiooperite sar-ja raames. Sarja raames, millele otsi-me veel nime, jõuavad lavale Francis Poulenci „Inimhääl“ Helen Lokutaga peaosas, Wolfgang Amadeus Mozarti „Teatridirektor“, kus primadonnade rolle laulavad Kadri Kipper ja Kristel Pärtna.

Rahvusooperi Ooperiakadeemia on tegutsenud kaks hooaega. Mida see Estoniale andnud on?

Mart Mikk: Praeguseks on kahest Ooperiakadeemia tudengist, Kadrist ja Kristelist, saanud meie koosseisu-lised solistid. See on olnud mõlemale osapoolele avardav kogemus – pakku-sime neile lisakoolitust valdkondades, mida muusikaõppeasutustes ei saa. Ei ole ilus rahast rääkida, aga teatri panus ettevõtmisesse on olnud suur – akadeemia tudengitele olid kõik meie majas toimuvad välispedagoo-gide meistrikursused tasuta, lisaks

töötasid nendega kontsertmeistrid, lingvistid ja lavastajad ning ka sti-pendium oli teatripoolne. Kuna koo-litusrahad peaksid Eesti Vabariigis tulema haridusministeeriumilt, mitte kultuuriministeeriumilt, siis sisuliselt panustasime kultuuri jaoks mõeldud raha haridusprojekti. Me ei saa luua teatri juurde haridusasutust, ometi oleks tuleviku mõttes seda väga vaja. Ootame õppeasutustelt valmis artiste, aga praktika on näidanud, et paraku neid eriti ei tule. Oleme püüdnud Oo-periakadeemiaga ja nüüd projektiga „OPERAtsioon VOX“ selles valdkon-nas midagi ära teha.

Sel kevadel toimus Ooperiakadeemia II kursuse eksam lahtise kontserteten-duse näol alapealkirjaga „DTVD“ ehk „Donizetti-Tamberg-Verdi-Donizetti“, kus Kadri Kipper, Olari Viikholm ja Kristel Pärtna esitasid lõike omanda-tud teostest. Kristel ja Kadri näitasid, et on toimunud muljetavaldav areng. Kui alguses tundusid nad paljudele Ooperiakadeemia tandemina Pärtna-Kipper, Kipper-Pärtna, siis nüüdseks on neiud näidanud end väga isiku-päraste lauljatena, kellele tahame pakkuda isikupäraseid lavastusi. Juu-nis tegi Kristel debüüdi Violettana „La traviatas“. Oleme selle üle väga rõõmsad, sest just seda tüüpi hääl oli teatris pikka aega puudu. Kahjuks jäi Kadril haiguse tõttu täismahus tege-mata Roxane’i roll. Neid kõrgeid noo-te, mille laulmiseks ta võimeline on, tuleb pidada väga haruldasteks. Olari Viikholm on tõestanud head näitle-misoskust ja musikaalsust, jätkates rollidega Händeli „Julius Caesaris“ ja Leigh’ „Mehes La Manchast“. ♫

Rahvusooper talendiotsinguil2010. aasta sügisel alustanud Rahvusooperi Ooperiakadeemia (OPAK), mis loodi paljude tuntud ooperimajade eeskujul eesmärgiga anda noortele lauljatele praktilisi kogemusi ooperimaja süda-mes, lõpetab oma tegevuse pärast kahte hooaega. Käesoleva aasta sügisest käivitub „OPERAtsioon VOX“, mis otsib noori ooperitalente kõikjalt Maarjamaalt. Oma hinnangu akadee-mia tegevusele annavad eestvedaja Neeme Kuningas ning ooperijuht Mart Mikk. Uuest põnevast noorte lauljate leidmise projektist räägib projektijuht Neeme Kuningas.

Tekst ja foto: Liina Viru

Kadri Kipper Ooperiakadeemia lõpueksamil.

24 Rahvusooper Estonia / 30. august 2012

Voldemar Kuslap 75

5. oktoobri „Mees La Manchast“ eten-dusele lisab pidulikku sära Voldemar Kuslapi juubeli tähistamine. Armas-tatud laulja ja staažika estoonlase 75. sünnipäeva puhul kohtuvad Estonias Mitch Leigh’ muusikali kaks lavatõl-gendust. Aastakümnete taguse me-nuka Sulev Nõmmiku lavastuse Don Quijote/Cervantes oli Kuslapi üks hiilgerolle, mida ta esitas vaheldumisi Georg Otsaga. „Muinaslugu muusikas“ Ennu ning nimirollide kõrval „Cyrano de Bergeracis“ ja „Don Giovannis“ on see jäänud tänaseni talle üheks lähe-dasemaks osatäitmiseks.

Lõuna-Eestist pärit maapoiss hakkas laulmise vastu sügavamat huvi tund-ma alles Tõrva Kultuurimajas tööta-mise ajal. Leidnud oma kutsumuse, hakkas bariton aga juba õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis laulma Estonia kooris ning küllaltki ruttu sai ta ka oma esimesed soolo-rollid. 1967. aastal lavale jõudnud Rai-mond Valgre lugudel põhineva muu-sikali „Muinaslugu muusikas“ peaosa osutus Voldemar Kuslapi läbilöögirol-liks ning karismaatilisest lauljast sai sage peaosade esitaja. Aastatega on tal ooperites, muusikalides ja operet-tides kogunenud üheksakümne rolli ringis. Paralleelselt teatritööga on Kuslap kogunud laialdaselt kuulsust ja võitnud publiku südameid ka est-raadimuusikaga.

Tiiu Randviir 758. märtsil kutsuvad estoonlased „Lui-kede järve“ etendusega tähistama Tiiu Randviiru 75. sünnipäeva. Meie balle-ti suurkuju debüteeris Odette-Ottilie kaksikrollis 1956. aastal ning must ja valge luik jäid tema repertuaari tant-sijatee lõpuni.

Saanud kohe pärast Tallinna Balleti-kooli lõpetamist Estonia teatri juhti-vaks solistiks, valmis Tiiu Randviirul

veerandsaja aasta jooksul 39 erinevat lavakuju. Erilise säraga avanes Rand-viiru isiksus aga kaasaegses reper-tuaaris. Keeruliste karakterite avami-sel tulid kasuks lavakunstikateedris saadud oskused. Pärast pikka edukat tantsijakarjääri jätkas Tiiu Randviir tööd Estonias ballettmeister-repetii-torina. Pedagoogina Tallinna Balle-tikoolis on ta kasvatanud üles mitu põlvkonda juhtivaid baleriine: Tatjana Voronina, Kaie Kõrb, Irina Härm, Age Oks, Marina Kesler, Maria Seletskaja, Galina Lauš jpt.

Mai Murdmaa 7575. juubelisünnipäeva tähistab ka kauaaegne Estonia peaballettmeister Mai Murdmaa, kes andis eredalt oma-pärase ja tantsutehniliselt keeruka loominguga näo teatri balletile kogu 20. sajandi viimase veerandi jooksul.

Lõpetanud 1964. aastal Moskva GITIS-e, tõi ta Estonia ballettmeist-rina (1965–73) ja peaballettmeistrina (1973–2001) oma originaalse ja kaas-aegse mõtlemisega teatrisse kaasa värskust ja uusi tuuli. Juba üliõpila-sena valminud „Ballett-sümfoonia“ (1963) leidis kiitva vastuvõtu nii publi-ku kui ka kriitikute hulgas. Edaspidise tegevusega põhjustas ta teatri reper-tuaari, tantsukeele ja kunstilise maa-ilmamõistmise lausa revolutsioonilise uuenemise. Töötades peaaegu trupi võimete piiril, sai kaasaegse klassi-kalise balletitehnika vaba valdamine teatris endastmõistetavaks normiks.

Loojana iseloomustavad teda pidevad otsingud, soov ühendada klassikalist ja vabatantsu ning luua süntees, mil-le abil avada inimpsüühika tagamaid. Mai Murdmaa on oma loomingus keskendunud filosoofilis-eksistent-sialistlikele teemadele, mida on väl-jendanud keerulise, ent väga täpse ja väljendusrikka koreograafiaga. Mai Murdmaale on pühendatud rah-vusvahelise tantsupäeva balletigala 28. aprillil. ♫

Tähtpäevad

Kuulsuste tee saab uued jäljed

Avamine toimub 2. septembril kell 11.00.Sel sügisel lisanduvad armastatud estoonlaste jäljerajale Teatri väljaku Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu

poolsele kõnniteele Erna Villmeri, Alfred Sälliku, Verner Nerepi, Voldemar Haasi ja Natalie Mei jalajäljed. Sellega jõuab lõpule Rävala puiestee ja Lauteri tänava ühendus Estonia puiesteega. Lisaks eelnimetatutele on nüüd mööda jäljerada võimalik astuda Paul Pinna, Theodor Altermanni, Raimund Kulli, Rahel Olbrei, Ants Lauteri, Georg Otsa,

Klaudia Maldutise, Artur Koidu, Ants Eskola, Milvi Laidi, Agu Lüüdiku, Meta Kodaniporgi, Tiit Kuusiku, Ida Aav-Loo, Benno Hanseni, Aleksander Arderi, Aarne Viisimaa, Karl Otsa, Elsa Maasiku ja Karl Viitoli jalajälgedes. Jalajälgede

rahastamine on toimunud Estonia turupäevadel korraldatud oksjonite ja annetuste kaudu.

Tekst: Piret Verte,fotod: Estonia arhiiv

Head lugejad!

107. hooaeg toob Rahvusooper Estoniale uue välimuse. Värskenduskuuri läbinud logo, ümber kujundatud visuaal-ne identiteet ja uus kodulehekülg on tore kingitus järgmisel aastal sajandat sünnipäeva tähistavale Estonia majale. Loo-detavasti meeldib see kingitus ka teatri külalistele. Rohkelt ideid uueks kujunduseks ja värvilahendusteks pakkus vana armas maja ise. Mõtteid aitasid vormistada agentuu-rid TANK ja OKIA. Eriline tänu kuulub graafikakunstnik Henno Arrakule, kelle puugravüür, mis valmis 1965. aastal, kaunistab nüüd Estonia trükimaterjale ja kodulehte. Uue kujunduse toovad teie ette SEB publikupreemiaga pärjatud armastatud solistid Helen Lokuta, Oliver Kuusik, Aile As-szonyi ja Jassi Zahharov ning ERGO balletipreemia laureaa-did Luana Georg, Jonathan Hanks, Alena Shkatula ja Ana-toli Arhangelski. Fotoseeria pildistas Toomas Volkmann.

Uus hooaeg tähendab muusikateatrile ka mitmeid uusi ini-mesi. Rahvusooperi loomingulise juhi ja peadirigendina on estoonlaste etteotsa asunud Vello Pähn. Ligi kakskümmend aastat peamiselt mujal Euroopas dirigeerinud Pähn on rikkaliku kogemustepagasiga tagasi koduteatris. Ka koor-meistrina tööle asuv Marge Mehilane, kes on pikki aas-taid töötanud Soome Rahvusooperis, on vähemalt mõneks ajaks tagasi Eestis. Orkestri flöödirühma kontsertmeistrina asub tööle Jonathan Henderson Austraaliast. Ooperitrupp sai täiendust kaks aastat teatri oma ooperiakadeemias sta-žeerinud sopranite Kadri Kipperi ja Kristel Pärtna näol. Eesti Rahvusballeti ridades on tantsutreeninguid alus-tanud kümme uut noort tantsijat: viis naist ja viis meest.

Kindlasti toob uus loominguline juht kaasa uusi tuuli re-pertuaaris, aga nagu öeldakse: andkem aega atra seada. Arvo Volmeri taktikepi all on teater liikunud huvipakku-val ja arendaval kursil, ning teeninud sellega vaatajate heakskiidu: eelmine hooaeg oli kõigi aegade publiku-rohkeim. Vello Pähna töö vilju hakkame peagi maitsma.

Eesootav hooaeg on kirju, erutav ja väljakutseid pakkuv – kõigest saate lähemalt lugeda järgnevatel lehekülgedel. Lugeda tasub ka neil, kes Tallinnast kaugel: estoonlased sõidavad etendusi andma Jõhvi, Paidesse, Viljandisse ja Pärnusse. Kohe hooaja algul toob aga Estonia teatri-buss paljudest kohtadest publiku otse teatriukse ette.

Olge siis varmad kõiki pakutud võimalusi kasutama. Tulge teatrisse!

Aivar Mäeteatrijuht

Austatud muusikateatri sõbrad!

Nagu käesolevast ajakirjast võib näha, astub Estonia al-gaval hooajal publiku ette säravate silmadega ja uue energiaga. See ei ole ainult väline: Estonia kogenud so-listid, uued tegijad ja põnevad külalised annavad endast kõik selleks, et tagada heal tasemel etendused. Kvaliteet on see, mis loeb ja kvaliteedi eest seismist pean tähtsai-maks eesmärgiks eesootaval tööperioodil. Olen ligi kaks-kümmend aastat dirigeerinud väljaspool Eestit, hoides end hästi kursis siinse muusikaeluga ning julgen väita, et suuri erinevusi ei ole. Ooperimajade rõõmud ja mured on nii siin kui võõrsil sarnased, mõnikord on lihtsalt või-malused ja lahendusteed erinevad. Igal pool ja igal juhul tuleb olla tasemel ja areneda – see on ju lõputu protsess.

Teatrilaval publiku ees sündiv on elav, mitte museaalne kunst. Etendused algavad esimeste helidega ja lõppevad siis, kui viimane on kõlanud. Estoonlastel on üle saja aasta kogemusi kümnete põlvkondade vanuse muusika ja tant-su esitamiseks. Meie kohus on kanda traditsiooni edasi ning hoolitseda selle eest, et säiliks muusikaline kirja- ja kuulamisoskus. Kahtlemata võib otsida uusi lahendusi ja aeg-ajalt eksperimenteerida – ajad muutuvad, inimes-te vajadused ja harjumused muutuvad – ning see kõik on teretulnud. Kuigi loeme juba raamatuid iPadis, ei panda vana head paberraamatut niipea muuseumi klaaskappi. Ooperit ja balletti võib vaadata ka kinos ja paljudele sel-lest piisab. Elav kunst on aga hoopis midagi muud ja see sünnib igal õhtul teatris. Meil tuleb keskenduda oma pub-likule, nii olemasolevale kui ka tulevasele, ja leida see võti, mille abil oleks maja igal õhtul rahulolevat publikut täis.

Elamusterohket hooaega!

Vello Pähn loominguline juht ja peadirigent

„Vürst Igor“Idaslaavi eepilisel laulul „Lugu Igori sõjaretkest“ põhineva Aleksandr Borodini ooperi algupärase versiooni tõi 1996. aastal Valgevenes lavale tuntud vene lavastaja Juri Aleksandrov. Käesolev lavastus on juba neljas Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri ajaloos ja eristub varasematest versioonidest oma lakoonilise, samas metafoorse lavakujunduse poo-lest. Hetkega menuooperi staatusesse tõusnud „Vürst Igorist“ on saanud teatri kaubamärk 1990. aastatest alates, näidates Valgevene Suure teatri ooperi- ja balletitruppi, orkestrit ja lavataguseid jõude oma parimas vormis.

„Madama Butterfly“„Madama Butterfly“ on vanim lavastus Valgevene Ooperi- ja Balletiteat-ri repertuaaris. Ooperi esmaettekanne toimus 1953. ning taaslavastus 1965. aastal. Dirigent on Tatjana Kolomiitseva, lavastaja Oleg Mora-lev. Viimase paarikümne aasta jooksul on ooperis üles astunud palju lauljaid, kellest igaüks on muusikasse valanud oma hinge ja südame. Ooper on täis itaallaslikku temperamenti, kirge ja tundeid, olles samas uskumatult õrn ja lüüriline.

„Šeherezade“ ja „Thamar“Eelmise sajandi kõige populaarsemad balletid „Šeherezade“ ja „Thamar“ köidavad publikut endiselt oma harukordse energia ja iluga. Legendaa-rse Djagilevi eratrupi balletid tõi Valgevene Ooperi- ja Balletiteatris lavale Vene rahvakunstnik Andris Liepa. Tema sõnul on „Šeherezade“ püsinud originaalitruuna, andes publikule võimaluse kogeda Mihhail Fokini originaalkoreograafia sära. Djagilevi-aegsete 20. sajandi alguse legendaarsete kunstnike lavakujunduse on taastanud Anna ja Anatoli Nežnõi. Dekoratsioonide ja kostüümide loomisel kasutati nii vanakooli maalitehnikat kui ultramoodsaid materjale, tehnoloogiaid ja efekte. Seevastu „Thamari“ originaal-koreograafia ei ole säilinud, andes tänapäeva koreograa-fidele võimaluse esitada oma nägemus legendist. Süžeelii-nile on antud psühholoogi-list sügavust ja lisatud paar tegelast. Värvika uusversiooni koreograaf ja lavastaja on Jurijus Smoriginas.

„Spartacus“„Spartacuse“ tõid 1980. aastal lavale koreograaf Valentin Jelizarjev ja teatrikunstnik Jevgeni Lõsik. Ballett on teatrikülastajate seas endiselt populaarne. Lavastus on käinud ringreisidel nii Euroopas kui ka Aasias, sh Portugalis, Kreekas, Suurbritannias, Indias, Prantsusmaal, Šveitsis, Jaapanis ja Madalmaades.

Kultuurisild Tallinn–Minsk

Külalisetenduste andmine on alati rahvastevahelise kultuurisilla loomine, traditsioonide, kommete ja saavutuste vahe-tamine, mis on hindamatuks suhtlemiskogemuseks uue publikuga. Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater on andnud külalisetendusi Portugalist ja Hispaaniast Jaapani ning Hiinani, Norrast ja Suurbritanniast Türgi ning Taini. Etendused on vaatajate, teatriavalikkuse ja kriitikute seas väljateenitult menukad. Meie jaoks on suur au esitada maailmaklassika tippteoseid Rahvusooper Estonia kaunil laval, iidses ja igavesti noores Tallinnas, kus meid ootavad ees külalislahked ja heatahtlikud inimesed. Loodame Eestiga suhtlemisest saada hulgaliselt muljeid, on ju meie teater pidevalt ideede ja uute kunstiliste vormide otsinguil ning loob vastastikuseid loomingulisi suhteid teiste riikide teatritega.

Svetlana Kazjulina Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri peadirektori asetäitja

Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooper Estonias8. II Hatšaturjani ballett „Spartacus“

9. II Balletiõhtu: Balakirevi „Thamar“ ja Rimski-Korsakovi „Šeherezade“

10. II Borodini ooper „Vürst Igor“

12. ja 13. II Puccini ooper „Madama Butterfly“

Piletid hinnaga 17, 20, 27, 31 ja 38 EUR.

Tekst: Olga Savitskaja, fotod: Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater

2013. aasta veebruaris vahetab Rahvusooper Estonia nädalaks lavad Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatriga. 8.–13. veebruarini annab Estonia viis etendust Minskis, kavas on ooperid „Manon Lescaut“ ja „La traviata“ ning balletid „Pähklipureja“ ja „Manon“. Valgevene teatri etendustest lähemalt allpool.

Fot

o: E

esti

Kai

tsev

ägi

Fot

o: S

uira

dO

www.opera.eeAugust 2012