Majandusprognoos aastaks 2016

Ardo Hansson

Konverents Äriplaan 201630.09.2015

Maailmamajanduse kasv on järgmisel aastal pigem tagasihoidlik

Allikas: IMF WEO April 2015

• Suured arenevad majandused on silmitsi kasvuraskustega• Toormeeksportijaid rõhub madal toormehind• Arenevatele riikidele võib USA intressitõus tekitada lisaprobleeme

10% või rohkem6–10%3–6%

0–3%SKP kahanebandmed puuduvad

Maailma majanduskasv 2016. aastal

Globaliseerumise lõpp?

1960-69 1970-79 1980-89 1990-99 2000-06 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Allikas: Maailmapank, Eesti Panga arvutused

Rahvusvahelise kaubavahetuse osakaal maailmamajanduses*

* Maailma koguimport suhtena maailma SKPsse (mõlemad USA dollarites ja 2005. aasta püsivhindades)

• Vertikaalne integratsioon võib olla kasvumudelina ammendunud• Edukaks ekspordiks on järjest olulisem suutlikkus kasvatada turuosa

rahvusvahelistel turgudel, määrav on hinnaväline konkurentsivõime

Vähese nõudluse tõttu maailmas on toormehinnad alanenud

Allikas: HWWI

Toormete hinnaindeksid, 2007 jaanuar=1

• Energia hinna langus on vähendanud ettevõtete tootmiskulusid• Aeglane inflatsioon on viinud stimuleeriva rahapoliitikani

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 20170.0%

0.5%

1.0%

1.5%

3 kuu EURIBOR

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-1.0%

-0.5%

0.0%

0.5%

1.0%

1.5%

2.0%

2.5%

3.0%

euroala majanduskasv

euroala inflatsioon

Euroala inflatsioon on eesmärgist allpool, majanduskasv tagasihoidlik

Allikas: Euroopa Keskpank

• Keskpangad saavad pakkuda leevendust, aga mitte lahendust• Kuni inflatsioon püsib allpool eesmärki, jäävad ka intressimäärad madalaks• Varaostukava jätkub plaani järgi septembrini 2016

prognoos prognoos

Eesti lähinaabrite nõudluskeskkond kiratseb

200820092010201120122013201420152016-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

Soome Rootsi

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016-18%

-15%

-12%

-9%

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

VenemaaLätiLeedu

Allikad: Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa statistikaamet ja keskpank, Soome keskpank ja rahandusministeerium

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv

prog

noos

prog

noos

• Venemaa majanduslangus ja rubla odavnemine piirab siinse piirkonna kasvuvõimet ka järgmisel aastal

Eesti eksportijad on olnud paindlikud

Rootsi Soome Läti Leedu Venemaa0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%2014 I pa2015 I pa

.2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Allikas: statistikaamet

Kaubaekspordi aastakasv* Osakaal Eesti kaubaekspordis

• Venemaale suunduva ekspordi kahanemist on osaliselt kompenseerinud eksport teistele turgudele, kuid kogueksport on siiski vähenenud

* Kuue kuu libisev keskmine

Eesti ettevõtete hinnang laenu-keskkonnale pole eriti muutunud

kinnisvara ja ehitus

muud sektorid

kaubandus

tööstus

taristu

primaarsektor

logistika

-200 -150 -100 -50 0 50 100 150 200 250

7,5%

12,4%

9,4%

4,9%

2,6%

0,0%

-16,8%

miljonit eurot

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastane muutus*

Allikas: Eesti Pank

• Eesti ettevõtete võõrfinantseerimise aktiivsus on suurenenud• Laenuaktsiivsus kinnitab suuri konjunktuurierinevusi tegevusalade vahel

* juuli 2015 võrreldes juuliga 2014

Eesti ettevõtete finantsolukord on seni püsinud tugev

Allikad: Krediidiinfo, Eesti Pank, Euroopa Keskpank

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%Eesti euroala

I pa

II pa I p

aII

pa I pa

II pa I p

aII

pa I pa

II pa I p

aII

pa I pa

II pa I p

aII

pa I pa

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

viivislaenude osakaal laenuportfellismaksuvõlgadega ettevõtete osakaal

• Ülejäänud euroalaga võrreldes on Eesti ettevõtetel suhteliselt vähem võlakohustusi ning maksevõime on hea

Eesti majandus on teelahkmel

Allikas: statistikaamet

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

0

400

800

1200

1600

0

2

4

6

8

ettevõtlussektori tööjõukulud

mln eurot tuhat eurot

kogukasum

tööviljakus hõivatu kohta

mln eurot

• Tööturg seab ettevõtetele järjest karmimaid tingimusi: kui majanduses ei toimu senisest kiirem moderniseerimine, siis võib tekkida stagnatsioon

• Eesti ettevõtete kasum suhtena lisandväärtusesse on seni veel Euroopa Liidu keskmise juures, kuid kasumite vähenemine on murettekitav

Töötajate leidmise probleem muutub senisest teravamaks

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150

5,000

10,000

15,000

20,000

25,000Vabade ametikohtade arv Eestis

Allikas: statistikaamet

• Ettevõtete hulk, kes peavad tööjõudu tootmist piiravaks teguriks, pole viimase nelja aasta jooksul suurenenud

• Vabade ametikohtade arv ei viita veel tööjõunappuse järsule süvenemisele, kuid järgmise viie aasta jooksul väheneb tööealiste arv peaaegu 30 tuhande inimese võrra

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)

Tarbijahindade muutus

Hinnalangus asendub -tõusuga

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

0,0%

2,6%

• Senine hinnalangus on olnud Eesti jaoks kokkuvõttes soodne. Suuremad võitjad on olnud siseturule orienteeritud ettevõtted, kuna energia odavnemine on kasvatanud majapidamiste reaalset ostujõudu

• Järgmisel aastal ostujõu kasv aeglustub, sest hinnad tõusevad

2,7%

Eesti majandus on jõudnud aeglasema kasvu faasi• Nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised ja valitsus peaks pikaajaliste

plaanide tegemisel arvestama, et majanduse kasvupotentsiaal on ja jääb märksa aeglasemaks kui oli olnud enne kriisi

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

-16%

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%Eesti majanduskasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos2000.–2007. a keskmine aastakasv 8%

KOKKUVÕTTEKS

• Lähinaabrite majandusolukord järgmisel aastal paraneb, kuid üksnes aegamisi ning seda ümbritseb suur ebakindlus

• Eesti majandusel on võimet kasvada kiiremini kui praegune ligikaudu 2%, kuid 4% ületamiseks on vaja kasvu toetavaid struktuurireforme

• Sisenõudluse jõud kasvuallikana järgmisel aastal raugeb. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks konkurentsivõime suurendamine, põhirõhk peaks olema hinnavälisel konkurentsieelisel

• Eesti majanduskasvu võivad piirata jätkuv tööjõukulude ülemäärane kasv ning ettevõtete kasumi edasine vähenemine ja ebapiisavad investeeringud, aga ka Põhjamaade kinnisvara hindade järsk langus