2011/2012. õppeaasta Eesti üldhariduses

Irene Käosaarüldharidusosakonna juhataja, HTM

25.08.2011Rakvere

1

Eesti hariduse märksõnad 2011/2012. aastaksÜldharidus:• Korralik toetus riiklike õppekavade rakendamiseks – eelkõige

abimaterjalid, õpetajakoolitus, õppevara.• Tugi omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks – analüüsid,

gümnaasiumi kvaliteedinõuded ja nende hindamise reeglistik, soovitava gümnaasiumivõrgu kirjeldus.

• Üleminek gümnaasiumides eesti õppekeelele.Kutseharidus:• Kutseõppeasutuste seaduse uuendamine• Õppekeskkonna kaasajastamine

Eesti hariduse märksõnad 2011/2012. aastaks

Kõrgharidus:• Täies mahus õppekava täitjatel õpingud tasuta.• Uue vastuvõtu õppekoha baasmaksumuse tõus 10%. • Rahastamismudeli muutus –üleminek RKT-lt tegevustoetusele• Kõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine.• Üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteemi arendamine

vajaduspõhiseks. Täiskasvanuharidus:• Täiskasvanute koolituse seaduse uuendamine.• Tasuta tööalased ja võtmepädevuste koolitused kõikjal Eestis

(ESF).

3

Üldist statistikat

Õppeasutused ja õppurid

2010/11. õa 2011/12. õa*

• Algkoolid (klassid 1-6) 68 66• Põhikoolid (klassid 1-9) 253 254• Gümnaasiumid (klassid 1-12)224 220• Kutseõppeasutused 43 43• Kõrgkoolid 33 29

2010/11. õa– 138 448 õpilast ja 14 394 õpetajat üldharidussüsteemis; – 28 012 õpilast ja 2224 õpetajat kutseõppeasutustes; – 69 000 tudengit kõrghariduses;

* Koolide arvud algava õppeaasta kohta täpsustuvad

6

Õpilaste arvu prognoos üldhariduskoolide päevases õppes.

*1. klassi õpilaste arvu prognoos ilma väljarändeta. 1. klassi õpilaste tegelik arv jääb tõenäoliselt 13 400 õpilase tasemele.** esialgsed andmedallikas: HTM Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika (RV 0212) alusel.

Kooliaste 2010/11 tegelik 2011 2012 2013 2014 2015 2016**

1. - 3. klass 37 208 38 950 40 930 43 380 45 200 46 770 47 580

sh 1 klass 12 648 14 090* 14 530 15 120 15 920 16 120 15 940

4. - 6. klass 35 827 36 330 36 770 36 890 38 600 40 570 43 000

7. - 9. klass 38 420 36 300 35 410 35 710 36 220 36 660 36 780

1. - 9. klass kokku 111 455 111 580 113 110 115 980 120 020 124 000 127 360

Gümnaasium 26 993 24 860 23 070 21 370 20 210 19 730 19 920

Õpilaste arv kokku 138 448 136 440 136 180 137 350 140 230 143 730 147 280

7

Õpilaste arvu muutus graafikuna

Kutseõppurite arvu dünaamika

8

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14 2014/15 2015/160

5,000

10,000

15,000

20,000 Prognoos

Allikas: EHIS

Üliõpilaste arv

9

25-64-aastaste osalemine elukestvas õppes

EESMÄRK:aastaks 2013 – 13,5 % (Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013)aastaks 2020 – 17% (Eesti 2020 strateegia)

10

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 I kv 2011 II kv0.0%

2.0%

4.0%

6.0%

8.0%

10.0%

12.0%

5.9%

6.5%

7.0%

9.8%

10.6%10.9%

11.3% 11,4%

Üldharidus

Koolivõrk

11

Päevase õppevormiga koolide arv kooli tüübi lõikes 1995-2010

12

1995

/199

6

1996

/199

7

1997

/199

8

1998

/199

9

1999

/200

0

2000

/200

1

2001

/200

2

2002

/200

3

2003

/200

4

2004

/200

5

2005

/200

6

2006

/200

7

2007

/200

8

2008

/200

9

2009

/201

0

2010

/201

1

0

50

100

150

200

250

300

350algkool põhikool keskkool või gümnaasium

13

Valikuvabadus

Päevases õppes riikliku õppekava alusel põhihariduse omandanud õpilaste valikud 2007-2010

Lõpetatud kooli tüüp üldharidusse kutseharidusse Kokku

keskkool 32 088 10 648 42 736põhikool 6 677 5 557 12 234Kokku 38 765 16 205 54 970

Lõpetatud kooli tüüp üldharidusse kutseharidusse Kokku

osakaalkeskkool 75% 25% 100%põhikool 55% 45% 100%Kokku osakaal 71% 29% 100%

Lõpetatud kooli tüüp üldharidusse kutseharidusse Keskmine

hinnekeskkool 4,3 3,5 4,1põhikool 4,3 3,6 4,0Keskmine hinne 4,3 3,5 4,1

1-30

31-60

61-90

91-120

121-150

151-180

181-210

211-240

241-270

271-300

301-400

401+

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

20

48

32

26

24

33

15

4

5

5

9

2

Koolide arv gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi 2010/2011 õa

15

Koolide arvu muutus gümnaasiumiastme õpilaste arvu järgi

Õppeaasta 1-60 õpilast 61-120 õpilast 121-240 õpilast 241-600 õpilast

2001/2002 57 47 99 36

2002/2003 58 41 101 39

2003/2004 56 43 106 33

2004/2005 48 48 94 47

2005/2006 52 41 102 42

2006/2007 52 41 96 44

2007/2008 50 49 97 32

2008/2009 46 69 83 28

2009/2010 57 61 84 23

2010/2011 68 58 76 21

16

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Harju maakond 100% 86% 75% 67% 63% 61% 59% 59% 62% 65% 68% 70% 75% 81% 88% 95%

Hiiu maakond 100% 93% 84% 78% 71% 66% 57% 50% 46% 46% 46% 45% 42% 42% 40% 40%

Ida-Viru maakond 100% 86% 75% 68% 66% 64% 63% 62% 63% 64% 66% 66% 66% 66% 66% 65%

Jõgeva maakond 100% 92% 85% 78% 73% 69% 65% 63% 61% 60% 57% 53% 50% 49% 49% 48%

Järva maakond 100% 93% 84% 73% 68% 66% 65% 61% 59% 57% 57% 58% 59% 59% 59% 58%

Lääne maakond 100% 92% 85% 76% 70% 66% 65% 62% 58% 53% 50% 50% 51% 50% 50% 50%

Lääne-Viru maakond 100% 92% 84% 78% 72% 69% 66% 64% 63% 62% 61% 59% 56% 55% 57% 59%

Põlva maakond 100% 95% 90% 85% 82% 76% 69% 63% 59% 57% 56% 57% 59% 58% 58% 58%

Pärnu maakond 100% 90% 83% 73% 68% 65% 64% 63% 62% 61% 60% 59% 59% 58% 60% 63%

Rapla maakond 100% 93% 86% 79% 74% 70% 65% 61% 59% 58% 58% 56% 58% 58% 60% 61%

Saare maakond 100% 91% 84% 76% 67% 60% 55% 54% 53% 52% 50% 48% 48% 49% 51% 52%

Tartu maakond 100% 89% 79% 71% 67% 65% 64% 63% 64% 64% 66% 67% 70% 72% 73% 75%

Valga maakond 100% 93% 86% 78% 74% 69% 67% 63% 62% 62% 62% 60% 57% 56% 57% 57%

Viljandi maakond 100% 93% 85% 80% 75% 72% 69% 65% 61% 59% 57% 56% 55% 55% 54% 55%

Võru maakond 100% 93% 85% 77% 72% 68% 64% 59% 56% 54% 53% 51% 49% 49% 50% 53%

Eesti kokku 100% 89% 80% 72% 68% 65% 63% 61% 61% 62% 63% 63% 65% 67% 70% 73%

•Lisa 1. Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arvu muutus maakonniti 2008-2023Gümnaasiumiikka jõudvate noorte arv maakonniti 2008-2023 (Sihtgrupi osakaal võrreldes 2008/2009 õppeaasta algusega (ilma toimunud ja toimuva õpir ändeta)allikas: Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika, P. Laanoja arvutused

Maakondtegelik 2001/2002

võimalik 2013/2014 sünnistatistika alusel

Muutus 2013/2014 vs 2001/2002

Harju maakond 36 845 33 320 -10%Tartu maakond 11 626 10 110 -13%Ida-Viru maakond 11 676 9 560 -18%Eesti kokku 106 556 81 440 -24%Järva maakond 3 500 2 300 -34%Lääne-Viru maakond 6 068 3 930 -35%Valga maakond 3 153 2 030 -36%Pärnu maakond 7 958 5 080 -36%Viljandi maakond 5 051 3 120 -38%Rapla maakond 3 529 2 160 -39%Põlva maakond 2 858 1 740 -39%Võru maakond 3 596 2 090 -42%Jõgeva maakond 3 547 2 050 -42%Lääne maakond 2 591 1 480 -43%Saare maakond 3 492 1 930 -45%

Hiiu maakond 1 066 560 -48%

Õpetajate ja ametikohtade arvu muutuse võrdlus

18

Üldharidus

Õppekavade rakendamine

19

20

Eraldi õppekavad rõhutavad põhikooli ja gümnaasiumi kui kahte selgelt eristatavat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus: põhikooli rõhuasetus on eelkõige lapse mitmekülgsel arengul ja selleks

sobiva keskkonna kujundamisel, gümnaasiumi rõhuasetus on eelkõige edasise sobiva haridustee leidmisel

ning valmisolekul eri rollide täitmiseks, mis elus ette tulevad. Õppekavaarenduse peamised eesmärgid: vähendada õpilaste koormust, suunata õpetajaid kasutama õppeprotsessis aktiivseid õppemeetodeid, lõimida ainekavad valdkondlikult, lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades alusväärtusi, läbivaid

teemasid ja teisi üldosa nõudeid ning põhimõtteid, suurendada ainekavade “elulähedust”, suunata õpilased vaatlema ja

analüüsima ümbritsevat ja iseennast. Gümnaasiumi õppekavas suurendatakse oluliselt õpilaste valikuvõimalusi.

Alates 2013. aastast peavad koolid pakkuma õpet vähemalt kolmel õppesuunal.

Olulised põhimõtted õppekavade rakendusel ja kooliõppekavade koostamisel

ÕPPEKAVAD—rakendamise ajakava

01. septembriks 2011 peavad koolid viima õppe- ja kasvatustegevuse ning kooliõppekavad riikliku õppekavaga kooskõlla 1., 4. ja 7. klassi osas.

01. septembriks 2012 peavad koolid viima õppe- ja kasvatustegevuse ning kooliõppekavad riikliku õppekavaga kooskõlla 2., 5. ja 8. klassi aga ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osas.

01. septembriks 2013 peavad koolid viima õppe- ja kasvatustegevuse ning kooliõppekavad riikliku õppekavaga kooskõlla 3., 6. ja 9. klassi aga ka gümnaasiumi osas.

Õppekavade rakendamisega seonduvalt on suurenenud tasandusfondi määratud toetused õppevahendite soetamiseks – 2011. aastal on see 57 eurot iga 1.–12. klassis õppiva õpilase kohta.

Õppe- ja metoodilised tugimaterjalid Alates 2011. aasta 1. veebruarist on veebilehel www.oppekava.ee

kättesaadavad põhikooli riikliku õppekava rakendamiseks vajalikud 8 valdkonnaraamatut ja 3 valikainete aineraamatut ehk ühtekokku üle 3000 lehekülje materjali.

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse töörühmad töötavad välja gümnaasiumi valdkonnaraamatuid ja valikkursuste aineraamatuid. Kättesaadavaks peaksid need muutuma 2012. aasta veebruaris samuti veebilehel www.oppekava.ee.

Tartu Ülikooli eestvedamisel on koostatud: läbivaid teemasid ja lõimingut käsitlevad kogumikud (

http://www.ut.ee/curriculum/projektid/Kogumikud); kujundava hindamise materjalid (

http://www.ut.ee/curriculum/961617); kogumik “Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes” (

http://eduko.archimedes.ee/files/EDUKOraamatkaanega.pdf).

Gümnaasiumi interdistsiplinaarsete kursuste õppematerjalid

• ESF programmi „TeaMe“ kaudu valikkursuste materjalid, mida piloteeritakse 2012. a:– Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond– Mehhatroonika ja robootika– Arvuti kasutamine uurimistöös– Rakenduste loomise ja programmeerimise alused– Geoinformaatika– Majandusmatemaatika elemendid– Joonestamine– Elu keemiaKomplektis õpik, töömaterjal, õpetajaraamat, e-kursus. Õpetajatele koolitus.

23

ÕPETAJATE TÄIENDKOOLITUS

Õppekavade rakendamisega seonduvalt: on käivitunud õpetajakoolituse programmid (nt Haridusteaduse ja

õpetajakoolituse edendamise programm Eduko, Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014);

ESF i 2011. a toimunud avatud taotlusvoorude raames on struktuuritoetust saanud kokku 42 koolitusprojekti summas 761 613 eurot. Need pakuvad õppekava rakendamiseks olulist täiendkoolitust kahes valdkonnas (ainealane täienduskoolitus ning õppekava üldisi eesmärkide elluviimist toetav täienduskoolitus) nii eesti kui vene õppekeelega koolidele. Vt lähemalt: http://www.innove.ee/

Üldharidus

Üleminek eestikeelsele õppele

25

26

Üleminek eestikeelsele aineõppele• Jätkub üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolide

gümnaasiumiastmes.• Alates 2011. aasta sügisest peavad kõik 10. klassi astuvad õpilased õppima

gümnaasiumi õpingute 3 aasta vältel 60% eesti keeles.• Üleminek puudutab 58 kooli.• 16 vene õppekeelega kooli taotles 2011. a kevadel vene õppekeele või

kakskeelse õppe säilimist. Neist 2 kooli (Narva Täiskasvanute Gümnaasium ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute gümnaasium) said loe säilitada venekeelne õpe järgneval kolmel aastal ning seejärel üle minna eestikeelsele aineõppele. Ülejäänud 14 kooli osas teeb Vabariigi Valitsus otsuse detsembris 2011 pärast sügisel läbi viidud põhjalikku analüüsi.

Tugimeetmed ülemineku leevendamiseks

• HTMi kohtumised vene õppekeelega koolide juhtkondadega sügisel – toetusmeetmed (sh vajadusel rahalised lisavahendid) ja tegevuskava kolmeks aastaks, abi kooliõppekava koostamisel.

• Keelelaagrid 10. klassi astujatele.• Piirkondlikud nõustamiskeskused korraldavad õpetajatele

grupinõustamisi.• Tublisid õpetajaid tunnustatakse.• Uuring eesti keele õpetamise arendusvajadustest.• Regulaarsed nõupidamised kõigi vene õppekeelega koolide

juhtidega probleemide määratlemiseks ja lahenduste leidmiseks.

28

Selgus PGS-i mõttesse: iga laps peab elukohajärgsesse kooli pääsema ilma katseta, see kool peab lapsevanemale varakult teada

olema.

• Täpsustatakse seadusandlust nii, et kaksipidimõistmine poleks edaspidi mingil juhul võimalik; et vastuvõtt kõikide põhikoolide 1. klassidesse toimuks seaduses loetletud kriteeriumide alusel.

• Vajadusel esitatakse seaduses ammendav loetelu erandlikest asjaoludest, mis saavad olla aluseks katsete korraldamisel.

• Riigikogule esitamise tähtaeg – detsember 2011.

29

Hariduslike erivajadustega laste toetamine

Alates 1. septembrist 2011 jõustuvad hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega seonduvad sätted:• HEV õppekorralduse põhimõtted sätestatakse kooli

õppekavas;• Koolid peavad määrama HEV õpilaste õppe koordineerija,

kelle ülesandeks on koostöö korraldamine tugispetsialistide, õpetajate, perekonna jms vahel;

• HEV õpilastele koostatakse individuaalse arengu jälgimise kaart;

• Vähenenud on hariduslike erivajadustega õpilaste klasside täitumusnorm; võimalik moodustada liitklasse;

• Võimalik on avada väikeklasse ja rakendada ühele õpilasele keskendatud õpet.

30

IPhO 2012• Eesti korraldab 15.-24.07.2012 rahvusvahelise

füüsikaolümpiaadi IPhO 2012, kuhu ootame 85 riigi delegatsioone. Välisosavõtjaid tuleb ligi 700, koos kohalike korraldajate, giidide ja esinejatega osaleb olümpiaadil üle 900 inimese. Avamine ja lõpetamine ning žürii tegevus toimuvad Tallinnas, õpilaste teoreetiline ja eksperimentaalne test Tartus.

• Rahvusvahelise suurürituse raames kuulutakse 20.juulil 2012 Tartu füüsikapealinnaks, kus avalikus linnaruumis toimub hulgaliselt teadust populariseerivaid üritusi. Päeva peasündmus on Nobeli preemia laureaadi sir H. Kroto ettekanne AHHAA keskuses.

31

Säravaid väljakutseid ja rõõmurohkeid hetki algaval

õppeaastal!

32