Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse kohandumine Balti riikides
Ardo Hansson Eesti Pank
10. aprill 2013
Teemad
A. Võrdlus majanduse kohandumisega teistes riikides varasemate kriisiepisoodide eel ning ajal
B. Hiljutine kriisiperiood: majanduse kohandumine Balti riikides võrdluses kolme euroala riigiga (Iirimaa, Kreeka ja Portugal)
C. Kiire või aeglane kohandumine: eelised ja puudused
A. Võrdlus majanduse kohandumisega teistes riikides varasemate kriisiepisoodide eel ning ajal
A. Balti riikide majanduse kohandumine rahvusvahelises võrdluses: metoodika ja andmed
Majandustsükli tipp kvartaalsete andmete alusel on kvartal, mil kvartaalse SKP tase on kõrgeim (kvartaalne SKP on kõrgem nii kahe eelneva kvartali SKPst kui ka kahe järgneva kvartali SKPst).
Majandustsükli põhi kvartaalsete andmete alusel on kvartal, mil kvartaalse SKP tase on madalaim (kvartaalne SKP on madalam nii kahe eelneva kvartali SKPst kui ka kahe järgneva kvartali SKPst).
Valim: 23 arenenud majandusega riigi ning 18 areneva majandusega riigi näitajad.
Andmed: 1960 I kv – 2012 II kv, sesoonselt silutud, püsihindades.
Allikas: IMF IFS andmebaas.
Näitajad: (1) SKP;
(2) väliskapitali netosissevool;
(3) reaalintressimäär;
(4) THI-põhine reaalne vahetuskurss.
Kokku 188 majanduslanguse episoodi.
Keskendume arengusuundumustele neli aastat enne ja kolm aastat pärast SKP kõrgeimat taset.
5
A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus teiste riikide varasemate kriisiperioodidega: reaalne SKP
5
A. SKP dünaamika neli aastat enne SKP kõrgeimat taset (t-15=100)
B. SKP dünaamika kolm aastat pärast SKP kõrgeimat taset (t0=100)
6
A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus teiste riikide varasemate kriisiperioodidega: väliskapitali netosissevool
6
A. Väliskapitali netovood neli aastat enne SKP kõrgeimat taset (% SKPst)
B. Väliskapitali netovood kolm aastat pärast SKP kõrgeimat taset (% SKPst)
7
A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus teiste riikide varasemate kriisiperioodidega: reaalintressimäär
7
A. Reaalintressimäär neli aastat enne SKP kõrgeimat taset (%)
B. Reaalintressimäär kolm aastat pärast SKP kõrgeimat taset (%)
8
A. Balti riikide hiljutise kriisiepisoodi võrdlus teiste riikide varasemate kriisiperioodidega: hinna-alane konkurentsivõime
8
A. Reaalse efektiivse vahetuskursi dünaamika neli aastat enne SKP kõrgeimat taset (t-15=100)
B. Reaalse efektiivse vahetuskursi dünaamika kolm aastat pärast kõrgeimat SKP taset (t0=100)
9
A. Balti riikide majanduse kohandumine rahvusvahelises võrdluses: kokkuvõte
Balti riikide majandustsüklid on sarnased areneva majandusega riikide majandustsüklitega.
Areneva majandusega riikide majandustsüklitele on iseloomulik:
(1) makromajanduslike näitajate suured muutused;
(2) kapitali sissevoolu äkilised lõppemised;
(3) tarbimise kõrgem volatiilsus võrreldes kogutoodangu volatiilsusega;
(4) kaubandusbilansi vastutsükliline liikumine;
(5) reaalintressimäärade vastutsükliline liikumine.
Sarnased muutused leidsid aset ka Balti riikides.
Võrreldes varasemate majanduslanguse perioodidega eristuvad Balti riigid:
1) enamike majandusnäitajate ebatavaliselt kõrge volatiilsuse poolest;
2) suurte muutuste poolest sisenõudluses ning suure välis- ja finantssektori haavatavuse poolest.
Seevastu eelarve- ja konkurentsivõime näitajate puhul kõrget volatiilsust ei ilmnenud.
10
B. Hiljutine kriisiperiood: majanduse kohandumine Balti riikides võrdluses Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga
11
B. SKP muutus alates 2007. aastast valitud Euroopa Liidu liikmesriikides
Allikas: Eurostat
Muutus SKP tasemes majandustsükli tipust (perioodil 2007-08) majandustsükli põhjani
(perioodil 2008-12)
Muutus SKP tasemes majandustsükli tipust (perioodil 2007-08) praeguse SKP tasemeni
(2012 Q4)
SKP tase 2012 Q4 (2000=100)
Soome -10,5% -5,0% 120,9
Eesti -19,6% -3,8% 161,7
Läti -24,6% -12,2% 162,3
Leedu -15,9% -4,7% 170,1
Kreeka -21,9% -21,9% 106,0
Portugal -8,3% -8,3% 100
Iirimaa -10,7% -7,8% 133,3
Küpros -4,1% -4,1% 127,8
Hispaania -6,5% -6,5% 120,1
Itaalia -8,1% -8,1% 100,5
EL-27 (kaalumata) -8,9% -3,8% 130,1
12
B. Reaalne SKP: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
SKP (kvartaalne) dünaamika ja prognoos pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100)
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
75
80
85
90
95
100
105
Balti riigid Balti riigid (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4) Iirimaa, Kreeka, Portugal Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
13
B. Eratarbimine: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Allikas: Eurostat
Eratarbimise (kvartaalne) dünaamika pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100)
70
75
80
85
90
95
100
105
t_0 t_1 t_2 t_3 t_4 t_5 t_6 t_7 t_8 t_9 t_10 t_11 t_12 t_13 t_14 t_15 t_16 t_17
Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal
14
B. Tööpuudus: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
Tööpuuduse (kvartaalne) dünaamika ja prognoos pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (%)
4
6
8
10
12
14
16
18
20
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012Q3 - 2014Q4)
15
B. Tööjõu ühikukuludel põhinev reaalne efektiivne vahetuskurss (REER): Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Allikas: Eurostat
Tööjõu ühikukuludel põhineva REER-i (kvartaalne) dünaamika pärast SKP kõrgeimat taset perioodil 2007–08 (t0=100)
85
90
95
100
105
110
Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal
16
B. Jooksevkonto tasakaal: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
Jooksevkonto tasakaalu dünaamika ja prognoos perioodil 2007–14 (% SKPst)
-20
-15
-10
-5
0
5
10
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012 - 2014)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012 - 2014)
17
B. Eelarve tasakaal: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
Allikas: Eurostat, IMF WEO andmebaas 2012. aasta oktoobri seisuga
Eelarve tasakaalu dünaamika ja prognoos perioodil 2007–14 (% SKPst)
-14
-12
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Balti riigid
Balti riigid (IMF prognoos 2012 - 2014)
Iirimaa, Kreeka, Portugal
Iirimaa, Kreeka, Portugal (IMF prognoos 2012 - 2014)
18
B. Riigi ja erasektori võlg: Balti riigid vs Kreeka, Iirimaa ja Portugal
A. Avaliku sektori võlg aastatel 2007 ja 2011 (% SKPst)
B. Erasektori võlg aastatel 2007 ja 2011 (% SKPst)
Allikas: Eurostat
0
20
40
60
80
100
120
140
2007 2011
Balti riigid Iirimaa, Kreeka, Portugal
0
50
100
150
200
250
2007 2011
Balti riigid
Iirimaa, Kreeka, Portugal
19
B. Hiljutise kriisiperioodi kokkuvõte: majanduse kohandumine Balti riikides võrdluses Kreeka, Iirimaa ja Portugaliga
1. Majanduse suhteliselt kiire kohandumine Balti riikides võrreldes aeglasema kohandumisega Kreekas, Iirimaal ja Portugalis.
2. Kapitalivoogude sissevoolu järsk lakkamine Balti riikides võrreldes järk-järgulise kohandumisega Kreekas, Iirimaal ja Portugalis (erakapitali sissevoolu asendumine keskpankade poolt pakutava likviidsusega).
3. Avaliku sektori võlakoormuse järsk kasv Kreekas, Iirimaal ja Portugalis võrreldes mõõduka kasvuga Balti riikides.
4. Erasektori võlakoormuse märkimisväärne kasv Kreekas, Iirimaal ja Portugalis võrreldes erasektori võlakoormuse vähenemisega Balti riikides.
5. Sarnased muutused ilmnesid hinna- ja kulualase konkurentsi osas (reaalne vahetuskurss).
20
C. Kiire või aeglane kohandumine: eelised ja puudused
Kiire kohandumise puudused: - ülereageerimise tõttu võivad tegevuse lõpetada ka jätkusuutlikud ettevõtted,
mis toob omakorda kaasa füüsilise ja inimkapitali vähenemise;
- võib osutuda poliitiliselt keerukaks, kui valijad pole piisavalt informeeritud või on tõrksad muutuste suhtes;
- kui kohandumismeetmeid rakendatakse kiiresti, võivad sellega kaasneda vead majanduspoliitikas.
Kiire kohandumise eelised:
- lühem ebakindluse periood, mis võib pärssida majanduslikku aktiivsust (eriti investeerimisotsuseid);
- jätkusuutmatute ettevõtete tegevuse kiire lõpetamine, mis võimaldab ressursside paigutust tootlikumatesse valdkondadesse;
- võimalik vältida reformidest väsimist;
- võimalik vältida nii avaliku sektori kui erasektori võlakoormuse liigset kasvu.
21
C. Mille tõttu oli võimalik Balti riikide majanduste kiire kohandumine?
Kiire kohandumine oli Baltimaades suures osas paratamatu:
- erakapitali sissevool lõppes järsult ning sellele järgnes kapitali suuremahuline väljavool;
- negatiivne kaubandusšokk oli tugevam kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides;
- puudusid efektiivsed vastutsüklilised poliitikad.
Balti riikide majanduskeskkond on paindlik:
- pangandussektor kuulub suures ulatuses tugevatele välispankadele, kellel on hea ligipääs keskpankade poolt pakutavale likviidsusabile (nt. Rootsi pangad);
- tugev kasvupotentsiaal;
- Balti riikide pangad olid hästi kapitaliseeritud;
- tööturg suhteliselt paindlik;
- suhteliselt suur kaubeldav sektor.
22
C. Kas Balti riike ootab stabiilne kasv?
Kohandumine on taganud majandusele tugevama aluse:
- välis- ja finantssektori haavatavus on oluliselt vähenenud;
- toimunud on märkimisväärsed muutused majanduse struktuuris;
- paljud väheefektiivsed ettevõtted on oma äritegevuse lõpetanud.
Järsud muutused majanduskeskkonnas nõuavad jätkuvalt tähelepanu:
- varasem või jõulisem sekkumine, et vältida haavatavuste tekkimist;
- eelarveliste ja makrofinantsjärelevalveliste meetmete aktiivsem kasutamine;
- majanduse vastupanuvõime säilitamise vajalikkus.
