1. Euroala majanduses toimuvast ja selle mjust Eestileselle mjust Eestile Ardo Hansson Eesti Pank Tartus 27.08.2013

2. Ettekande struktuur Keskpankade rollist euroalal Euroala majanduse viimased arengud ning vljavaade Mju Eestile ja jreldused Mju Eestile ja jreldused 27.08.2013 2 3. Keskpankade rollist euroalal 27.08.2013 3 4. Keskpanga roll pangandusssteemis Keskpank on phiseaduslik institutsioon Keskpank on omariikluse ks tunnuseid - iga iseseisva riigi pangassteem koosneb raha emiteerivast keskpangast ja kommertspankadest 4 Keskpank on riiklik finantsasutus, mis korraldab riigi raha- ssteemi ja teostab rahapoliitikat Keskpanga tegevus on suunatud usaldusvrse rahassteemi tagamisele eelkige lbi raha ostuju silitamise 5. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on euro keskpank Viib koos rahvuslike keskpankadega (sh. Eesti Pank) ellu htset rahapoliitikat EKP omanikud on EL riikide EKP omanikud on EL riikide keskpangad Nii EKP kui ka euroriikide keskpankade philesanne on silitada euro ostujud ja hindade stabiilsus euroalal 6. Eurossteemi osakaalud EKP kapitalis Eesti; 0,2 Holland; 4,0 Portugal; 1,8 Hispaania; 8,3 Sloveenia; 0,3 Slovakkia; 0,7 Kpros; 0,1 Belgia; 2,4 Austria; 1,9 EL keskpangad on EKP omanikud EP on teinud oma sissemakse EKP kapitali 6 Saksamaa; 18,9 Kreeka; 2,0 Iirimaa; 1,1 Itaalia; 12,5 Luksemburg; 0,2 Prantsusmaa; 14,2 Soome; 1,3 Malta; 0,1 Holland; 4,0 Belgia Austria Kpros Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Iirimaa Itaalia Luksemburg Malta Holland Portugal Slovakkia Sloveenia Hispaania 7. Eesti Pank viib ellu eurossteemi lesandeid kuidas? Euroopa Keskpanga nukogu Krgeim otsustusorgan EP president osaleb EP president langetab euroala puudutavaid otsuseid Komiteed (17) Nukogu otsuseid viivad ellu komiteed Aitavad kaasa riikidevahelisele koostle 7 Aitavad kaasa riikidevahelisele koostle Igas komitees on EP ttaja Tgrupid ja rakkerhmad Tegutsevad komiteede all ja keskenduvad spetsiifilistele ksimustele Toetavad oma tegevusega komiteede lesannete titmist Tgruppides EP esindaja Rahvuslikud keskpangad Viivad otsuseid ja tegevusi ellu 8. Eesti Panga lesanded esmane eesmrk on aidata kaasa hindade stabiilsuse silitamisele osaleb euroala hise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises osaleb finantsstabiilsuse tagamises hoiab kigus ning arendab hsti toimivaid arveldusssteeme korraldab sularaharinglust Eestis hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke vlisreserve ja muid Eesti Panga hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke vlisreserve ja muid Eesti Panga ksutuses olevaid finantsvarasid kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi nustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jtkusuutlikku majandusarengut ja teeb koostd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 8 9. EP organisatsioon Ttajate arv 2012. aasta aastaaruannete phjal: Eest Pank 240 Lti Pank 570 Leedu Pank 600 Soome Pank 440 Rootsi Pank 340 9 Rootsi Pank 340 Luksemburgi Pank 250 Saksamaa 9 800 10. Mida on euroalal tehtud olukorra lahendamiseks? - Rahapoliitika Tavapraste rahapoliitiliste meetmete raames on alandatud rahapoliitilisi intressimrasid, mis on euroala ajaloo kige madalamal tasemel. Erakorraliste rahapoliitiliste meetmete raames on euroala pankadele pakutud pikaajalist likviidsustuge, ostetud kokku erasektori vlakirju ning riiklike vlakirju, laiendatud oluliselt rahapoliitiliste laenude tagatiste ringi, antud varasemast selgemat infot tulevaste rahapoliitilisteringi, antud varasemast selgemat infot tulevaste rahapoliitiliste sammude kohta. Lisaks on avaldatud ka valmidust osta teatud tingimustel riiklike vlakirju (OMT programm). Tervikuna on rahapoliitika olnud tavatult aktiivne ning euroala kriisi kriitilistel hetkedel on just rahapoliitilised meetmed osutunud kige mjusamateks pingete leevendajateks. 27.08.2013 10 11. Rahapoliitilised intressid on rekordmadalad 12. Kuid madalate intresside lekandumine ettevtetele ning majapidamistele on komplitseeritud Ametlik baasintress Ootused Rahaturu intressimrad Raha, laenud Varade hinnad Pankade intressid Vahetuskurss Muutused riskipreemiates Niteid okkidest, mida keskpank ei kontrolli 27.08.2013 12 laenud hinnad intressid Palga- ja hinnakokkulepped Nudlus ja pakkumine kaupade ja tjuturul Kodumaised hinnad Impordihinnad ldine hindade areng Muutused toormehindades Muutused eelarvepoliitikas Muutused globaalmajanduses Muutused panga kapitalis 13. Erakorralised meetmed peegelduvad ka euroala bilansis: viimasel ajal on keskpanga tugimeetmeid juba pisut vhem kasutatud 27.08.2013 13 14. Kommunikatsioon on oluline Within our mandate, the ECB is ready to do whatever it takes to preserve the euro." Mario Draghi juulis 2012 27.08.2013 14 15. Euroala majanduse viimased arengud 27.08.2013 15 16. II kvartalis lppes ajaloo pikim majanduslangus euroalal Majanduskasv euroalal, % 27.08.2013 16 17. Samas psib ttus euroalal rekordtasemetel 27.08.2013 17 18. Riigivlakirjade krediidiriski hind on pisut alanenud 19. Maailmaturu toidu- ja energiahindade kikumine mjutab ka Euroopa riikide inflatsiooni 1.5 1.8 2.0 2.3 27.08.2013 19 Toormed kokku Toit Energia Tstustoormed HWWI; indeks 2007 jan=1; EUR 06 07 08 09 10 11 12 13 0.5 0.8 1.0 1.3 20. Viimasel ajal on hinnasurved euroalal psinud tagasihoidlikud 21. Mitmetes majanduspoliitika valdkondades on edu saavutatud Eelarve tasakaal, Euroala vs USA, Suurbritannia ja Jaapan Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013 21 22. Ka realade konkurentsivime paraneb Rahaliidu sisesed erinevused vhenevad Konkurentsivime paraneb kikides reala riikides Jooksevkonto tasakaal Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013 23. Euroopas domineerib kesoleval aastal veel aeglustuv majanduslangus: 2013. a kasvuprognoos (IMF) 24. Ksitlusandmed nitavad, et majandususaldus on euroalal viimastel kuudel paranema hakanud Majandususaldusindeks (ESI) s 95 100 105 110 115 120 Lti Eesti Euroala Rootsi Soome Allikas: Reuters EcoWin aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr 08 09 10 11 12 13 Indeks 65 70 75 80 85 90 95 25. Mju Eestile 27.08.2013 25 26. Eesti eksport on seotud peamiste kaubanduspartnerite ekspordiga Ekspordi aastakasvud 20% 40% 60% 80% 27.08.2013 26 -60% -40% -20% 0% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Rootsi Soome Eesti 27. Nudlus piirab Eestis tootmist jrjest rohkem, olulisi finantseerimispiiranguid ei esine 70% 80% 90% 100% Piiranguid pole Nudlus Tjud Varustus Muu Finants Tstusettevtete peamised tootmis piiravad faktorid 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 28. Elektrituru avanemise mju saadab Eesti hinnakasvu kogu kesoleva aasta 6 8 10 12 14 27.08.2013 28 -4 -2 0 2 4 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 THI kokku (%a/a) Alusinflatsioon (%a/a) THI va elekter (%a/a) 29. ksikute toodete hinnakikumised vivad olla mrkimisvrsed 50.0 100.0 150.0 200.0 -100.0 -50.0 0.0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kgiviljad Vrsked kgiviljad Hoidised Kartulid Muud kgiviljad 30. Madalad baasintressid on judnud ka Eesti ettevtete ja majapidamisteni. 6 kuu EURIBOR on praegu ca 15 korda madalam kui 5 aastat tagasi 27.08.2013 30 31. Haridus on thtis: krgharidusega inimeste tpuudus on mrgatavalt madalam 20% 25% 30% 35% kokku vhem kui keskharidus 6,3% 0% 5% 10% 15% 20% keskharidus ja kutseharidus, mis pole krgharidus krgharidus 32. Kokkuvte euroalast Euroala tervikuna on tugev ning konkurentsivimeline. Usaldus euro vastu psib ka riikides, kus majandusolukord on veel keeruline. Thtis on parandada majanduspoliitilist distsipliini ja viia ellu heaolu kasvuks vajalikud reformid. Euro kasutuselevtt andis tugeva positiivse impulsi, mis uinutas paljude euroala riikide avalikkust, sh majanduspoliitika kujundajaid. See on heks olulisemaks ppetunniks kikide uute euroala riikide jaoks.olulisemaks ppetunniks kikide uute euroala riikide jaoks. Kriisi ajal tehtud pingutused riigi rahanduse kordaseadmisel avalduvad jrjest selgemini paranevas konkurentsivimes ning kestlikumas kasvus. Tasakaalustamatused on vhenemas ka euroala siseselt. Euroala majanduskasv taastub mduka inflatsiooni ning paraneva finantsstabiilsuse tingimustes. See vimaldab rahapoliitikal taastumist toetada. 27.08.2013 32 33. Ettevaade Euroalal on jtkub mdukas majandusaktiivsuse taastumine madala inflatsiooni keskkonnas. See vimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida. Euroopa Keskpank on kinnitanud, et intressid vivad lhiajal psida tnasel vi madalamatel tasemetel. Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mju on juba avalduma hakanud. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning konkurentsivime kasvanud (sh. probleemsetes riikides). Lhiajaliselt kompenseerib sisenudluse aktiviseerumine ekspordist tingitud Lhiajaliselt kompenseerib sisenudluse aktiviseerumine ekspordist tingitud ebakindlust. Eestis on peamised riskid seotud vlisnudlusega. Pikemas perspektiivis tuleb aga thele panna ka palgakasvust ning kinnisvara hinnakasvust tingitud riske. Pikemas perspektiivis on Eesti suurimaks vljakutseks investeeringud inimkapitali. Arvult vikese rahva vimalused peituvad krgema lisandvrtusega ning teadmistemahukamates majandusharudes. Tootlikkusel phinev palgakasv saab tugineda ttajate tarkusele. 27.08.2013 33 34. Vimalikud ohud, millega Eestis tuleks arvestada Kriisijrgselt korrastunud majandus on muutunud vhem haavatavaks, kuid nii era- kui ka avalik sektor peaksid arvestama vimalike riskidega Vlisnudluse taastumine on jtkuvalt ebakindel, mis vib ohustada eksportivat sektorit Madalad intressid heskoos kasvava kindlustundega vivad kaasa tuua liigoptimistliku tarbimiskitumise ja paisutada kinnisvarahindasidliigoptimistliku tarbimiskitumise ja paisutada kinnisvarahindasid Odava laenamise vimalusega ei tohiks kaasneda riskide alahindamist ja laenuteenindamise vime lehindamist Struktuurne tpuudus ja tjunappus (sh vljarndest tulenevalt) vivad phjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning seelbi kahjustada ekspordi konkurentsivimet 27.08.2013 34 35. Euroala majanduskasv taastub mduka inflatsiooni tingimustes 2012 2013 2014 Inflatsioon 2.5 1.4 1.3 Majanduskasv -0.5 -0.6 1.1 Eratarbimine -1.3 -0.8 0.6 27.08.2013 35 Eratarbimine -1.3 -0.8 0.6 Valitsuse kulutused -0.4 -0.1 0.6 Investeeringud -4.2 -2.9 1.8 Eksport 2.9 0.8 4.1 Import -0.7 -0.7 3.8 Allikas: Eurossteemi kevadprognoos (juuni 2013) 36. Eesti Panga majandusprognoosi phinitajad 2012 2013 2014 2015 SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7 SKP muutus psihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3 Majandusprognoos phinitajate kaupa 27.08.2013 36 THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7 Tpuuduse mr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5 Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4 Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank