Eesti ja euroala majandusest

Ardo Hansson

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Allikad: IMF WEO Update January 2016, April 2015 (katkendlik joon)

Suuremate majanduste majanduskasv

prognoos

Ameerika Ühendriigid

Jaapan

Venemaa

Maailmamajanduse kasv on osutunud oodatust aeglasemaks

• Arenevate riikide kasv aeglustus eelmisel aastal viiendat aastat järjest• Maailmamajanduse kasv prognooside kohaselt kiireneb, kuid aegamisi• Venemaa majanduses pole veel paranemise märke näha

2

Hiina

Toormete hinna langus on jätkunud

• Nafta on selle aasta alguses odavnenud, vastupidiselt oodatule• Kuna nafta edasiseks odavnemiseks on vähe ruumi, siis kaob inflatsioonist varasem suur

negatiivne panus

3

0

20

40

60

80

100

120

1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016

Nafta, USD/barrel

-46%

-40%

Allikas: Thomson Reuters

-200%

-150%

-100%

-50%

0%

50%

100%

150%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

1/1/2013 1/1/2014 1/1/2015 1/1/2016

USD/EUR vahetuskurss (vasak telg)

SEK/EUR vahetuskurss (vasak telg)

RUB/EUR vahetuskurss (parem telg)

Euro odavnemine on piiranud energia hinna alanemist ja suurendanud euroala riikide konkurentsivõimet

• Euro on USA dollari suhtes umbes 20% odavam kui kaks aastat tagasi• Euro vahetuskurss on Eesti kaubanduspartnerite valuutade suhtes viimasel

kahel aastal ulatuslikult kõikunud ja kallinenud

4Allikas: Thomson Reuters

Euro kursi muutus 2013. aasta algusega võrreldes

Euroala majandus liigub varem prognoositud kursil

• Euroopa Keskpanga viimase prognoosi kohaselt kerkib inflatsioon 2017. aastaks 1,6%ni

ÜTHI-inflatsioon, %

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank

Majanduskasv kvartali võrdluses, %

2014 2015* 2016* 2017*

0,4% 0,1% 1,0% 1,6%

2014 2015* 2016* 2017*

0,9% 1,5% 1,7% 1,9%

* prognoos5

Madal inflatsioon võimaldab Eurosüsteemil intresse madalana hoida, kuid edasine intressilangetamise ruum praktiliselt puudub

6Allikas: Euroopa Keskpank, Bloomberg

• Viimastest meetmetest kõige suurema mahuga on laiendatud varaostuprogramm, mille raames ostetakse nii riigivõlakirju, pankade kaetud võlakirju kui ka varaga tagatud võlakirju (ABS):

– kuine ostumaht on 60 miljardit eurot;

– ostud kestavad kuni märtsini 2017 või seni, kuni euroala inflatsiooni dünaamika on kooskõlas Eurosüsteemi mandaadiga hoida inflatsioon euroalal alla kahe protsendi, kuid selle lähedal;

– väga hoolikalt tuleb silmas pidada varaostudega kaasnevaid ohte.

• (Eel-)kommunikatsioonil on järjest tähtsam roll rahapoliitika ülekandemehhanismides.

– Samas näitas 2015. a viimaste kuude kogemus, et turuootuste juhtimisel peab säilitama mõõdutunde.

• Rahapoliitika saab pakkuda tuge nõudluskeskkonnale, kuid see ei asenda reforme teistes majanduspoliitika valdkondades.

Lisaks standardsetele meetmetele kasvanud mittestandardsete meetmete roll

7

• Laiendatud varaostuprogrammi raames ostab Eesti Pank iga kuu keskeltläbi 120 miljoni euro eest võlakirju (valdavalt Euroopa institutsioonide võlakirjad).

• Eesti Pank on rahapoliitilises diskussioonis pidanud oluliseks rõhutada järgmist:

– euroala madalal inflatsioonil on ka väliseid põhjuseid (näiteks nafta hindade äärmiselt järsk langus), mis pigem soodustavad nõudlust;

– püsivalt madal intressikeskkond toob kaasa täiendavaid riske finantsstabiilsusele;

– valitsuse võlakirjade ostmine alandab nende võla teenindamise kulu ning võib kahjustada riigi rahanduse ja struktuurireformide kvaliteeti.

Eesti Panga rollist Eurosüsteemis

8

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Allikas: Euroopa Keskpank

Märkus. Viimane vaatlus 30.11.2015

3 kuu EURIBOR

Rahaturgudel jääb negatiivne intressimäär kestma

prognoos

9

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

2012 2013 2014 2015 2016 2017

ettevõtete laenud eluasemelaenud 3 kuu EURIBOR

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

-0,2%-0,1%

2,1% 2,1% 2,2%

Pangalaenude intressimäärad

0,0%

2,5% 2,6%2,7%

Rahastamistingimused püsivad Eestis soodsad

• Laenuintressimäärad jäävad järgmisel kahel aastal madalaks• Laenukasv küll kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus jätkab vähenemist

prognoos

10

Investeeringud väljuvad madalseisust

• Suurim osa investeeringute vähenemisest 2015. aastal tuli energeetikasektorist, kuid ka ülejäänud tegevusaladel soetati vähem tootmiskapitali

• Ettevõtted ja majapidamised jäävad investeeringute tegemisel vaoshoituks

-6,1%

1,1%

4,8%

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

2012 2013 2014 2015 2016 2017

valitsemissektor (pp) ettevõtted (pp) majapidamised (pp) investeeringud kokku (%)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

Investeeringute kasv

11

Eesti majanduse investeeringumahukus on vähenenud, kuid osaliselt on see ootuspärane muutus

Eesti, 2000–2007

Eesti, 2014

7%

9%

11%

13%

15%

17%

19%

21%

5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000

inve

stee

rin

gute

osa

kaal

SK

Ps

ostujõuga korrigeeritud SKP tase elaniku kohta 2010. aasta ELi hindades

Mittefinantsettevõtete investeeringud ja sissetuleku tase ELi riikides*

*2000.–2007. aasta keskmine

Allikad: Eurostat, Eesti Pank12

Kindlustunne on paranenud, kuid püsib ajaloolisest keskmisest madalam

13Allikas: Euroopa Komisjon Viimane vaatlus: detsember

Ekspertide hinnang hetkeolukorrale on pisut halvenenud

14

Horisontaaltelg: ekspertide hinnang jooksvale olukorrale

Vertikaaltelg: hinnang olukorrale 6 kuu pärast

Allikas: EKI

Välisnõudlus toetab Eesti kasvu väljavaadet, kuid välisnõudluse paranemine on aeglane

• Välisnõudluse taastumine on mitmel varasemal korral jäänud ootustele alla

-4

-2

0

2

4

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Venemaa (pp) Läti (pp) Leedu (pp) Soome (pp)

Rootsi (pp) muud (pp) kokku (%)

Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank, Eesti Pank

prognoos

Välisnõudluse kasv

15

Nõrga välisnõudlusega toimetulemiseks on konkurentsivõimelisus äärmiselt oluline

• Eesti eksportijad peavad hakkama saama toodangu hinna languse ja samaaegse palgakulude kasvuga

-12%

-8%

-4%

0%

4%

8%

12%

2013 2014 2015

keskmise palgaväljamakse aastane muutus

ekspordihindade aastane muutus (ilma naftatoodete ja koksita)

ettevõtete kasumi aastane muutus (kolme kvartali libisev keskmine)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet 16

Ebakõlad Eesti majanduses on suurenenud

-10%

-5%

0%

5%

10%

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Pank

Majandusindikaatorite aastane muutus 2015. aasta kolmandas kvartalis

* Kolme kvartali libisev keskmine

keskminepalgaväljamakse

jaemüük

reaalne majanduskasv

toodangtöötaja kohtapüsivhindades

hõive

ettevõteteinvesteeringud

jooksevhindades

kaubaeksportjooksevhindades

ettevõtetekasum*

17

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2012 2013 2014 2015 2016 2017

keskmise brutokuupalga kasv SKP kasv jooksevhindades hõivatu kohta

nominaalse tööjõu ühikukulu kasv

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

Tööjõukulude muutus

Tööjõu nappuse tõttu palgatõus eriti ei aeglustu

• Tööjõukulude osa lisandväärtuses jääb eelmiste aastatega võrreldes suuremaks• Edasise palgatõusu eelduseks on lisandväärtuse kasv töötaja kohta

18

5.9% 5.8%7.1%

0%

5%

10%

15%

20%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

alla 12 kuu töötud üle 12 kuu töötud

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Tööpuudus kestuse järgi

Tööpuuduse määr on ligilähedane buumiajale

• Tööturul osalemise aktiivsus on kasvanud selle sajandi kõrgeima tasemeni• 2017. aastal tööpuuduse määr suureneb, sest osa töövõimereformiga

tööturule sisenejatest ei leia rakendust

prognoos

19

Töökohale sobivus on ületanud ootusi

• Vakantsete töökohtade arv pole hakanud kuhjuma, seega on võimalus palgasurvete edasiseks tõusuks olemas

20

III kv 2015

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

0% 4% 8% 12% 16% 20%

töö

jõu

pu

ud

us

(bar

om

eetr

i näi

taja

)

töötuse määr (hooajaliselt tasandatud)

Beveridge'i kõver Eestis (III kv 2003 – III kv 2015)

Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Pank

Tööturg on muutunud efektiivsemaks

• Üle- ja alakvalifikatsiooni indikaatorid ei ole viimastel aastatel eriti muutunud

21

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2009 2010 2011 2012 2013 2014

kõrghariduseta töötajate osakaal juhtide ja tippspetsialistide seas

kõrgharitute osakaal, kes peavad end ülekvalifitseerituks

töötajate osakaal, kes on enda hinnangul alakvalifitseeritud

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Hõive jõud kasvuallikana hakkab raugema, sest elanike arv kahaneb

-4

-2

0

2

4

6

8

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

tootlikkuse panus (pp) hõive panus (pp) SKP kasv püsivhindades (%)

Eesti majanduskasvu allikad

Allikas: statistikaamet

prognoos

22

1,2%2,2% 3,1%

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2012 2013 2014 2015 2016 2017

netoeksport (pp) investeeringud (pp) varud ja statistiline vahe (pp)eratarbimine (pp) SKP kasv püsivhindades (%)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

Majanduskasv jääb tagasihoidlikuks

• Välisnõudluse paranemine suurendab eksporti ja investeeringuid• Inflatsiooni kiirenemine kahandab eratarbimise kasvu

23

-0,4%

1,2%

2,9%

-2

-1

0

1

2

3

4

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Toit (pp) Teenused ja tööstuskaubad (pp) Energia (pp) THI (%)

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Tarbijahindade muutus

Inflatsioon järgmistel aastatel kiireneb

• Inflatsiooni hoogustumine on laiapõhjaline: kallinevad toorained ja muu importtoodang, tööjõukulude suurenemine tõstab kodumaise toodangu hinda

prognoos

24

-1.0

-0.5

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tasuta kõrgharidus (pp) Tasuta ühistransport (pp) Maksud (pp) Kokku (pp)

Allikas: Eesti Pank

Administratiivsete meetmete mõju inflatsioonile

Maksud annavad suure osa eelseisvast hinnatõusust

prognoos

• Plaanitavad kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisitõusud annavad ligikaudu kolmandiku inflatsioonist

25

Nafta hinna langusel on Eestile olnud positiivne mõju

26

-0.4

-0.2

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

2014 2015 2016 2017

Euroopa Liidu riikide nõudluse kaudu (pp) energia- ja õlitööstuse kaudu (pp) ostujõu kaudu (pp) kogumõju (%)

Nafta hinna languse mõju Eesti SKPle

Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

Märkus. Joonis näitab nafta hinna muutuse mõju SKP tasemele võrreldes sellega, kui nafta hind oleks jäänud 2014.a III kvartali tasemele.

• 2015. aasta lõpu seisuga hinnates oleks nafta hinna languseta SKP umbes 0,5% väiksem

-2%

-1%

0%

1%

2%

2012 2013 2014 2015 2016 2017

struktuurne eelarvepositsioon ajutised meetmed

tsükliline komponent nominaalne eelarvepositsioon

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

prognoos

Valitsemissektori eelarvepositsioon (suhtena SKPsse)

Eesti riigi rahanduse olukord ja väljavaade on head• Eesti eelarvepoliitika on olnud praegusele majandusolukorrale kohane ja võtnud

arvesse tööjõu- ja tarbimismaksude lahknevust üldisest majanduskasvust• Sisenõudluse ergutamine praeguses olukorras viiks majanduse veelgi enam

tasakaalust välja

27

KOKKUVÕTTEKS

28

• Praeguste tootmisvõimaluste juures oleks majandus suuteline kasvama 3%, kuid eelmise aasta majanduskasvuks kujuneb umbes 1%

• Majanduskasvu kiirenemise eeldusteks on välisnõudluse taastumine ja ettevõtete konkurentsivõime paranemine

• Eksportiva sektori konkurentsivõime on varasemast suurema surve all, seda tõendab ka sel aastal kaotatud turuosa eksporditurgudel

• Maailmamajandus ja mitmed olulisemad kaubanduspartnerid on nõrgas seisus – võitlus turuosa pärast on teravnenud

Eesti majanduse kasv on hetkel allpool kasvuvõimekust

29

• Eesti majanduse lähiaastate olukord sõltub sellest, kuidas tekkinud ebakõlad lahenevad

• Kiirem majanduskasv sõltub eelkõige kasvupotentsiaali suurendamisest tootlikkuse senisest kiirema kasvu teel

• Eesti kasvupotentsiaali toetavad muu hulgas korras riigi rahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, kahanenud erasektori võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused

• Kui tööviljakus ei suurene, siis on tulemuseks palgatõusu oluline aeglustumine, võimalik on ka palkade alanemine koos tööpuuduse suurenemisega

Majandus on teelahkmel

30

Eesti Panga majandusprognoosi põhinäitajad

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

2014 2015 2016 2017

SKP jooksevhindades (miljardit eurot) 19,97 20,46 21,45 22,66

SKP muutus püsivhindades (%) 2,9 1,2 2,2 3,1

SKP muutus püsivhindades töötaja kohta (%) 2,1 -2,1 2,0 3,9

THI-inflatsioon (%) -0,1 -0,4 1,2 2,9

Töötuse määr (%) 7,4 5,9 5,8 7,1

Keskmise brutokuupalga muutus (%) 5,6 5,1 4,8 5,6

Eelarve tasakaal (% SKPst) 0,7 0,1 0,1 0,0

31