Upload
eesti-pank
View
184
Download
10
Embed Size (px)
DESCRIPTION
29. august 2012 Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul
Citation preview
Majanduse olukorrast Euroopas ja kodumaal
Ardo Hansson29. august 2012
Vabariigi Presidendi mõttekoja koosolekul
VÄLISKESKKOND
Tööstustoodangu kasv maailmas aeglustub
10%
15%
20%
25%
Euroala USA Aasia Kesk- ja Ida-Euroopa
Tööstustoodangu aastakasv, %
-25%
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
2008 2009 2010 2011 2012
Toormete hinnad on tagasi ajalooliste rekordite lähedal
Toidutoormete hinnatase on suve lõpul ca viiendiku võrra kerkinud
dex
Ind
HWWI; indeks 2005 jan=1; EUR
10a intressivahed Saksamaaga kujunevad “päevauudiste rütmis”
Eestis on kindlustunne püsinud endiselt kõrge
100
105
110
115
120
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
Majandususaldusindeks
70
75
80
85
90
95
100
1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7 9 11 1 3 5 7
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon
Soome majandus oli teises kvartalis languses
SKP kasv (%, a/a)
-2
0
2
4
6
8
-12
-10
-8
-6
-4
-2
juuni.0
6
dets
.06
juuni.0
7
dets
.07
juuni.0
8
dets
.08
juuni.0
9
dets
.09
juuni.1
0
dets
.10
juuni.1
1
dets
.11
juuni.1
2
Soome Rootsi
Läti-Leedu peaksid varsti inflatsioonikriteeriumi täitma
10%
15%
20%
Läti Leedu
Inflatsioon (HICP) %
10%
12%
14%
16%
18%
Läti Leedu Kriteerium
Inflatsioonikriteeriumi hinnang
-10%
-5%
0%
5%
2008 2009 2010 2011 2012
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Eurostat, Eesti Panga arvutused
EESTI MAJANDUS
Optimism pole Eestit veel maha jätnud
100
105
110
115
120
Tööstus Teenindus Tarbijad Jaekaubandus Ehitus Majandususaldusindeks
Majandususaldusindeks
70
75
80
85
90
95
100
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused
Suvekuudel hoidis Eesti inflatsiooni üleval aiasaaduste ja teenuste hinnaralli
15
20
25
30
35
Alusinflatsioon (% a/a)
Toit ja energia (% a/a)
5
10
15
20
-10
-5
0
5
10
2008 2009 2010 2011 2012
THI kokku Töödeldud toit
Töötlemata toit Energia
-15
-10
-5
0
2008 2009 2010 2011 2012
Alusinflatsioon Side
Teenused v.a. side EnergiaTööstuskaubad
Töötute seas on suurenenud lühiajaliste töötute osakaal
60
70
80
90
100
10
12
14
16
Registreeritud töötud, ps Uued registreerimised, vs
Registreerimise lõppemised, vs
Registreeritud töötus (tuhandetes)
100
120
140
160
alla 6 kuu 6 kuud kuni aasta
aasta kuni 2 aastat üle 2 aasta
Töötus kokku
Töötud kestuse järgi (tuhandetes)
0
10
20
30
40
50
60
0
2
4
6
8
10
2008 2009 2010 2011 2012
Allikas: Töötukassa, Eesti Statistikaamet
0
20
40
60
80
100
2008 2009 2010 2011 2012
Palga kasvutempo kevadel küll pidurdus …���� Makasuameti andmetel kasvasid palgad juulis siiski 5% a/a
10%
15%
20%
25%
30%
Keskmise palga kasv a/a
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
EMTA ETU uuring
Laenumahu alanemise trend on pöördunud – alates aprillist on laenujääk kasvanud
Laenuportfelli kvaliteet paraneb jätkuvalt;Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal portfellist alanes juuni lõpuks 4,3%-ni
5%
6%
7%
8%
9%
1 000
1 200
1 400
1 600
1 800m
ln €
Viivislaenud ja provisjonid
0%
1%
2%
3%
4%
0
200
400
600
800
2007 2008 2009 2010 2011 2012
mln
10-30 päeva 30-60 päeva
üle 60 päeva >60p, %
provisjonid laenuportfelli
Kinnisvarasektor elavneb, kapitalikaupade impordi aastakasv seiskus mais-juunis
-50
0
50
100
150
200
-50%
0%
50%
100%
150%
200%Kapitalikaupade import
-100-100%
2007 2008 2009 2010 2011 2012..Kapitalikaubad (v.a transpordivahendid) ..Transpordivahendid Kapitalikaupade import
-60%
-40%
-20%
0%
20%
40%
60%
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
16 000
2007 2008 2009 2010 2011 2012Tehingute arv (vs) Tehingu keskmise väärtuse kasv a/a (ps)
Kinnisvara ostu-müügi lepingud
Kokkuvõte
• Väliskeskkond
– Toormehinnad on viimasel ajal kiiresti tõusnud
– Soome majandus kahanes II kvartalis aastaarvestuses, Rootsis suur kasv
– Läti ja Leedu majandused liiguvad Maastrichti kriteeriumide täitmise kursil
• Eesti reaalmajandus
– Eesti teise kvartali majanduskasv oli prognoosist veidi aeglasem, kuid areng on laias laastus prognoosiga kooskõlas
– Sisenõudlus püsib endiselt tugev
Kokkuvõte 2
• Palgad ja hinnad
– Teenuste hinnatõus on olnud prognoositust kiirem
– Toormehindade kasv ähvardab sügisel kiirema inflatsiooniga
– Palgakasv on maksuameti andmetel aeglustunud
– Baromeetrid viitavad suurenenud palgasurve riskile
• Hõive
– II kvartalis jätkus hõive kasv ja töötuse langus– II kvartalis jätkus hõive kasv ja töötuse langus
– Tööandjate ootused hõive kasvu osas on alanenud
• Finantssektor
– Laenukasv on olnud prognoositust kiirem
– Hoiuste kasv oli viimase aja kiireim
– Madal EURIBOR soosib laenamist
Autor – Esitluse nimetusAutor – Esitluse nimetus
EUROSÜSTEEMI RAHAPOLIITILISTEST MEETMETEST
Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralised rahapoliitilised meetmed (I)
Nii tavapäraste kui ka erakorraliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse saavutamine
(Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal).
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on (peamiselt) Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on (peamiselt)
muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile.
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest).
Sissejuhatuseks: tavapärased versus erakorralised rahapoliitilised meetmed (II)
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga
sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid
finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju
majandusele.
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost.
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni.
Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid.
Euroala keskpankade tavapärased meetmed
Keskpank üleööhoiustajatele enamintressi ei maksa
Euroala rahaturu intressimäärad
2.5
3.0
3.5
4.0
ECB üleöö deposiidimäärECB üleöö laenumäär
ECB baasintressimäärEuribor 3k
Eonia (üleöö laenumäär)Eurepo 3k
Source: Reuters EcoWin
nov
08 09
mai aug nov
10
veebr mai aug nov
11
veebr mai aug nov
12
veebr mai aug
Perc
ent
-0.5
0.0
0.5
1.0
1.5
2.0
Eurosüsteemi bilansimaht on viimastel aastatelkiirelt kasvanud
Allikas: Reuters Ecowin, FTO
Erakorralised rahapoliitilised meetmed
Lisa LTRO-d sh. MP ja VLTRO
FRFA poliitika
Tagatisvarade laiendatud ring
Välisvaluuta finantseerimistehingud
CBPP-d
SMP
Kokkuvõte
• Võlakriisist väljumine nõuab kõigi institutsioonide täielikku pühendumist ning
selget tööjaotust. Keskpank tegutseb oma mandaadi piires ning peab tagama
hinnastabiilsuse ning selleks tarviliku rahapoliitika ülekandumise toimimise.
• Erakorralisi meetmeid rakendavad keskpangad vaid oma mandaadi piires,
sh. selleks, et oleks tagatud rahaturu soodsa intressikeskkonna
ülekandumine ettevõtetele ja majapidamistele. Keelatud on valitsuste
rahastamine.rahastamine.
• Pankadevahelisel rahaturul valitseb jätkuvalt usaldamatus, see on
suurendanud Eurosüsteemi bilansimahte ning riske.
• Rahaliit saab tegutseda üksnes juhul, kui riigid usaldavad teineteise
rahandust. Vähemalt sama oluline on aga, et iga riik vastutab ise oma
kohustuste eest.
Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!