Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,11 kuud 2014

Rahandusministeerium23.12.2014

RIIGIEELARVE TULUD

Üheteistkümne kuuga laekus tulusid 7,08 miljardit eurot ehk 88,2% planeeritust, kasv 2,2% v.e.a.

Maksulaekumised kasvasid 443,3 miljonit eurot ehk 7,9% v.e.a. peamiselt sotsiaal- ja käibemaksu arvelt

Eelarve 2014 (tuhat EUR)

11 kuud 2014 (tuhat EUR)

11 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 6 058 087 7,9% 91,4%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 5 019 006 7,7% 91,8%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 307 979 13,9% 93,0%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 298 454 2,3% 91,6%

Sotsiaalmaks 2 245 740 2 039 451 7,8% 90,8%

Raskeveokimaks 4 200 4 257 6,2% 101,4%

Käibemaks 1 672 900 1 556 934 8,9% 93,1%

Aktsiisid kokku 836 850 763 237 5,3% 91,2%

Alkoholiaktsiis 225 000 196 202 3,4% 87,2%

Tubakaaktsiis 175 400 165 546 8,7% 94,4%

Kütuseaktsiis 402 000 371 264 5,4% 92,4%

Pakendiaktsiis 250 128 -58,5% 51,2%

Elektriaktsiis 34 200 30 097 0,0% 88,0%

Hasartmängumaks 22 000 21 262 8,0% 96,6%

Tollimaks 28 700 27 431 3,5% 95,6%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 1 039 081 8,8% 89,8%

Töötuskindlustusmakse 177 705 158 587 3,5% 89,2%

Kogumispensionimakse 137 800 100 581 22,7% 73,0%

KOV tulumaks 783 232 721 020 8,7% 92,1%

Maamaks 59 000 58 892 3,2% 99,8%

Mittemaksulisi tulusid laekus 1,03 miljardit eurot ehk 74% planeeritust, vähenemine 22% v.e.a.

eelkõige toetuste ja CO2 tulude vähenemise tõttu

RIIGIEELARVE KULUD

Kuludeks suunati 11 kuuga 6,85 miljardit eurot ehk 83,7% aastaks plaanitust, vähenemine 0,7% v.e.a.

peamiselt välistoetuste väljamaksete kahanemisest

Riigieelarve kulud ja nende täitmine kuude lõikes aastatel 2012–2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 87%

Tööjõu- ja majandamiskuludeks suunati 11 kuuga kokku 1 136 mln eurot ehk 87% eelarvest (mullu 1 035 mln eurot, mis moodustas eelarvest 87%);

Tööjõukuludeks kasutati 11 kuuga 606 mln eurot, mis moodustas eelarvest 93,4%; Majandamiskuludeks kasutati 530 mln eurot, mis moodustas eelarvest 80,5%.

Investeeringuteks suunati 393,1 miljonit eurot ehk 57%, vähenemine 34,1% v.e.a.

Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on 11 kuu jooksul suunatud 393,1 mln eurot ehk 57% ettenähtud vahenditest. Võrreldes eelmise aastaga on investeeringute maht vähenenud kolmandiku ehk 203,6 mln euro võrra. Käesoleva aasta alatäitmine ja eelmise aastaga võrreldes madalam täitmine tulenevad peamiselt sellest, et Euroopa Liidu vana 2007–2013 perioodi toetuste kasutamine on lõpusirgel ja uue 2014-2020 perioodi vahendid ei ole veel täies mahus avanenud.

Välistoetuste väljamakseid tehtud 471,4 miljonit eurot ehk 52,4% plaanitust, suurimad väljamaksete

tegijad PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 319,4 miljonit eurot ehk 54% ning maaelu ja kalanduse

vahenditest 108,5 miljonit eurot ehk 78,3%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 208 miljonit eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 471,4 mln eurot ehk 52,4% plaanitust, mis on 208,0 mln eurot vähem kui mullu, peamiselt 2007-2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvelt 201,2 mln eurot. Uue 2014-2020 programmiperioodi vahenditest oli 30.11.2014 seisuga väljamaksed tehtud ainult 0,4 mln eurot (maaelu arengukava tehniline abi);

Struktuuritoetuste (perioodi 2007–2013) arvel on seisuga 30.11.14 tehtud väljamakseid 319,4 mln eurot ehk 63,6% planeeritust, mullu ulatus summa 520,6 mln euroni;

Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 108,1 mln eurot ehk 84,8% planeeritust, eelmisel aastal 128,6 mln eurot. Seejuures oli kalanduse rakenduskava vahendite väljamaksete täitmine 108,9%;

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite 3%-ne kasutamine on tingitud ühtse pindalatoetuse väljamaksetest põllumajandustootjatele ca 110 mln euro ulatuses alates detsembrist;

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 9,6 mln eurot ehk 59,3% planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi maksti välja 3,7 mln eurot ehk 88,5% planeeritust;

Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 10,5 mln eurot ehk 84,4% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodil

Struktuuritoetused Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.11.14 seisuga

projekte heaks kiidetud 98,1% ja toetusi välja makstud 85,0% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot;

Lõpetatud on 13 631 ja töös 1 178 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätme-käitluse infrastruktuuri ning haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas on novembri lõpu seisuga

projekte heaks kiidetud 99,9 % ja väljamakseid tehtud 94,6 % ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot;

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt 92,3 % ja 75,0% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009– 2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 28,5% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 74,7% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte on heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 76,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest ehk 50,8 mln eurot.

Haigekassa tulud suurenesid 53,3 miljoni euro ja kulud 68,5 miljoni euro võrra v.e.a.

Haigekassa 10 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 20,9 mln eurot. Tulusid on laekunud 738,8 mln eurot ehk 81,8% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu

ravikindlustuse tulu on eelarves kavandatust 2,4 miljonit väiksem. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 53,3 mln eurot ehk 7,8%.

Kulusid on tehtud 760,1 mln eurot ehk 83,8% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 68,5 mln eurot ehk 9,9%.

Haigekassast tehtavate väljamaksete maht ületab kümne kuu planeeritud kulusid

Tervishoiuteenuste kulud olid 552,6 mln eurot ehk 83,6% eelarvest, sh eriarstiabi 440,6 mln, üldarstiabi 68,8 mln, õendusabi 20,1 mln, hambaravi 17 mln ja haiguste ennetamise kulud 6,1 mln eurot. Tervishoiuteenuste 10 kuu eelarve on ületatud peamiselt eriarstiabi arvel 8 mln eurot. Ennetuse, üldarstiabi ja hambaravi eelarved on alatäidetud.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 87,8 mln eurot ehk 91,1% eelarvest. Kulud ületavad 10 kuu eelarvet 6,4 mln euro võrra. Planeeritust suurem on nii töövõimetuse hüvitiste päevade arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.

Ravimite hüvitiste kulud on 90,9 mln eurot ehk 82,6% eelarvest. Retseptide arv on planeeritust suurem, kuid retsepti keskmine maksumus vastab eelarves kavandatule.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 6,6 mln eurot ehk 74,6% aasta eelarvest. Tegevuskulude eelarve on 10 kuuga alatäidetud 695 tuhande euro võrra.

Töötukassa

2014. a kümne kuu tekkepõhine ülejääk on 65,9 mln eurot ehk 120,1% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on käesoleva aasta tulem 20 mln eurot (43,7%) suurem.

Käeoleva aasta kümne kuu tulud on 163,1 mln eurot ehk 81% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 9,2 mln eurot (6%) suurem.

Kuised tulemid 2011-2014

Töötukassa kuludeks suunati 97,2 miljonit eurot ehk 66,3%, kahanemine 10,8 miljonit eurot ehk 10% v.e.a. Kulude SUURENEMINE v.e.a. ja % 2014. aasta eelarvest: Suurenenud on hüvitised koondamise korral 11%, (89,3% eelarvest, ülekulu 6,3 pp) ja

maksejõuetuse korral 4,8% (eelarvest 69,1%), tööjõukulud 10,2% (74,2% eelarvest). Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna kasvanud on saajate arv 107 isiku

võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1 455 eurolt 1 548 eurole. Suurim koondamine toimus Politsei- ja Piirivalveametis, kus koondati 207 töötajat.

Kuigi keskmine väljamakstud hüvitis on vähenenud 2 144 eurolt 2 022 eurole, suurenes hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, sest kasvanud on saajate arv 43 isiku võrra. Linerel OÜ maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele (129 isikut).

Kulude VÄHENEMINE v.e.a. ja % 2014. aasta eelarvest: Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 7,9% (67,7% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt

makstav sotsiaalmaks 19,1% (72,6% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 29% (48,2% eelarvest), töötutoetus 4,3% (69,1% eelarvest), majandamis- ja muud kulud 8% (77,9% eelarvest).

2014. a kümne kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 312 eurolt 338 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 7 228 isiku võrra.

Töötukassa – registreeritud töötute arv vähenes aastaga 20,8%

KULUD

2014. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole. Toetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13 747 isikule vähem.

Eelmise aastaga samasse suurusjärku jääb töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks -0,3% (74,9% eelarvest).

TÖÖHÕIVE

Oktoobri lõpus oli registreeritud töötuid 25 785 isikut ehk 543 töötut (2,2%) rohkem kui eelmisel kuul ja 6 870 töötut (20,8%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli oktoobri lõpus 4,1%, 2013. aastal samal ajal 5,1%.

Uusi töötuid registreeriti kümne kuuga 51 921 isikut, mis on 6 044 (10,4%) töötut vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Töötuna arveloleku lõpetasid kümne kuuga 59 677 isikut, 2013. aastal samal ajal 65 077 isikut.

Peamised sotsiaalkulud 2,9 miljardit eurot ehk 89,5% plaanitust

Üheteistkümne kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2 898,1 mln eurot ehk 89,5% plaanitust (alakulu 2,5 pp), sh tuludest sõltuvate sotsiaalkulude (ravikindlustus, II sammas) täitmine 1 126,9 mln eurot ehk 88%, alakulu 4 pp. Novembri kulude kasutamine 265,7 mln eurot.

Suuremad ülekulud ja põhjused: Avaliku teenistujate pensionide suurendused 7 pp ja kaitseväelaste pensionid 4 pp - prognoositust

suurem saajate arv. Riigikohtu 5,5 pp ja I ning II astme kohtute kohtunike pensionid 3,8 pp; augustis lisakulu, mis on

seotud kohtu otsusega.Suuremad alakulud ja põhjused: prognoositust väiksem saajate arv, sh:

- eripensionid: riigikontroll 8,5 pp, prokurörid 13,1 pp;- erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 4,1 pp,

asendusteenistujate eest 22,7 pp ja ajateenijate eest 3,8 pp; vanemahüvitis 4,3 pp - prognoositust väiksem saajate arv ja keskmine töötasu; riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 9,7 pp - II sambaga liitujate prognoositust

madalam palgakasv ja saajate arv (töötajate, liitujate ning vanemahüvitise saajate arv); vajaduspõhine peretoetus 54 pp - 2014. aasta alguses kasutati eelmisel aastal tehtud ettemaksu,

lisaks madal toetuse kasutamine; töötutoetus 16,6 pp ja erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks töötute eest 10,4 pp -

prognoositust suurem tööhõive.

Peamised sotsiaalkulud suurenesid 222,2 miljonit eurot ehk 8,3% v.e.a.

Kulude kasvu % ja põhjused: pensionid 5,9% - pensioniindeksi, pensionide tulumaksuvabastuse tõusu ja saajate arvu

suurenemine; ravikindluskulud 7,4% - suurem sotsiaalmaksu laekumine; riigi poolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 31,6% - riigipoolse panuse ja

liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus; erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 10,9%; ajateenijate

eest 6,7% ja asendusteenistujate eest 79,2% - sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;

vanemahüvitis 4,7% - töötasu alamääraga seotud vanemahüvitise määra ja keskmise töötasu tõus;

universaalne peretoetus 1,7%-01. juulist 2013. a tõsteti lapsetoetus kolmanda ja järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmike sünnitoetus tõusis 1 000 euroni lapse kohta;

puuetega inimeste igakuulised toetused 2,3% - saajate arvu suurenemine.Kulude vähenemise % ja põhjused: töötutoetus 14% ja riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 18,9%-

tööhõive kasv; vajaduspõhine peretoetus 49,2% - eelmisel aastal tehtud ettemaksu kasutamine.

Peamised sotsiaalkulud 1/2

11 kuud (mln eur) November (mln eur)Plaanitust

(%)Ravikindlustus 811,2 73,8 90,4%Pensionikulu (I sammas) 1 386,6 126,6 91,2%Peretoetused 92,8 8,2 89,5%Vanemahüvitis 150,2 14,2 87,7%Puuetega inimeste igakuulised toetused

54 5 90,6%

Peamised sotsiaalkulud 2/2

11 kuud (mln eur)

November (mln eur) Plaanitust (%)

Erijuhtude sotsiaalmaks 74,9 6,8 87,1%

Töötutoetus 7,7 0,49 75,4%

II sammas 320,7 30,7 82,3%

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus novembri lõpuks 1,67 miljardi euroni

2014. aasta novembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,67 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,29 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 250 mln euro võrra ehk 17,9%.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012 – 2014:oktoobri lõpus oli VS ülejääk 0,43% SKPst (84 mln €)