Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,

november 2010

Rahandusministeerium, 15. detsember2010

MAJANDUSARENGUD

Tugev ekspordi kasv jätkub, sisenõudlus taastumas

• 2010. aasta III kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,0% (0,7% v.e.p).

• Majanduskasvu kiirenemine toetus jätkuvalt tööstussektori ekspordile, mille aluseks on majanduse edukas restruktureerimine ja tootlikkuse suurendamine.

• Sisenõudluse kasvu toetas enim varude suurenemine (kaubad, tooraine). Eratarbimise üheprotsendilise kasvu taga püsikaubad ja teenused.

• Keskmine palk jätkab kasvamist tagasihoidliku tempoga (0,9% III kv).

• Töötus vähenes III kvartalis 15,5%ni. Üle poole töötutest on olnud rakenduseta rohkem kui aasta.

-30-25-20-15-10-505

10152025

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%, v.e.a.

Eratarbimine Valitsemissektori lõpptarbimiskulutusedKapitali kogumahutus põhivarasse Varude muutusNetoeksport SISEMAJANDUSE NÕUDLUSEksport

SKP kasv panuste lõikes

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Primaarsektor Tööstusektor Ehitus Äriteenused

Teised teenused Ettevõtlussektor Töötlev tööstus

Majandussektorite panused SKP kasvu

Töötus vähenes III kvartalis jõudsalt

Tööpuuduse määr 15,5% ehk 105,9 tuh in Töötute arv vähenes 22 tuh in võrra III kvartalis rohkem kui aasta tööd otsinud 53%

töötutest ehk 55,7 tuh in

III kvartalis hõive -3,3% ehk -19,9 tuh in v.e.a; võrreldes II kvartaliga +3,5% ehk 19,4 tuh in

Hõive kasvas kõige enam võrreldes teise kvartaliga (tuh in): ehitus (+13,9) töötlev tööstus (+12,4) Hulgi- ja jaekaubandus (+8,3)

Tööturg on taastumas

19,8

14,1

-80

-60

-40

-20

0

20

40

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III

tuhat

3

6

9

12

15

18

21%

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Keskmine palk kasvas teist kvartalit järjest

• Keskmine palk kasvas III kvartalis 0,9% • Reaalpalk vähenes jätkuvalt (-2,3%)• Keskmine tunnipalk kasvas III kvartalis

esmakordselt pärast viis kvartalit kestnud langust (+0,3%)

• Tööviljakus kasvas neljandat kvartalit järjest (+8,6%)

• Kõige enam kasvas palk:• Mäetööstuses +9,2%• Põllu- ja metsamajanduses +8,6%• Töötlevas tööstuses +3,9%

Tööviljakus kasvab kiiresti

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

I1999

III I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III

-10

-5

0

5

10

15

20

25EEK %

Keskmine kuupalk (vasak skaala) Keskmise palga reaalkasv

Keskmise palga nominaalkasv Tööviljakuse reaalkasv

Toidu kallinemine maailmaturul on jätkuvalt inflatsiooni kiirenemise taga (nov

5,3%). Ilma toiduta hinnad langesid kuulises võrdluses. Ka eurotsoonis oli hindade tõus

aasta kõrgeim.

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

RIIGIEELARVE

Riigieelarve täitmine

• Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud tasemel.• Üheteistkümne kuuga on laekunud 79,6 mld krooni ehk

94,2% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 2,9 mld ehk 3,8% enam). Novembris laekus tulusid 9,3 mld krooni.

• Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste paremale kasutamisele.• Novembris tehti kulusid 7,6 mld, üheteistkümne kuuga

kokku 77,7 mld krooni ehk 84,9% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 340,6 mln ehk 0,4% vähem, ilma välisvahenditeta aga 1,8 miljardit, ehk 2,6% vähem).

• Üheteistkümne kuuga on riigieelarve kassapõhiselt 1,9 miljardi krooniga ülejäägis (3,2 mld parem kui eelmisel aastal samal perioodil).

RIIGIEELARVE TULUD

Tulude laekumine ületab eelarves planeeritut

• Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk rohkem kui eelarves planeeritud.

• Mittemaksulisi tulusid võib aasta kokkuvõttes laekuda suveprognoosis oodatust rohkem.

• Üheteistkümne kuuga laekus tulusid 79,6 mld krooni, sellest:• 57,6 mld maksutuludena (93,4% eelarvest);• 21,9 mld mittemaksuliste tuludena (96,3%

eelarvest).• Võrreldes 2009. aasta üheteistkümne kuuga

laekus maksutulusid 312,6 mln krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 2,6 mld krooni enam.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate

suurim

• Võrreldes 2009 aasta esimese üheteistkümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 2,6 mld krooni rohkem:• toetuseid ca 2,7 miljardit krooni rohkem;• kaupade ja teenuste müügitulu ca 185 miljonit krooni rohkem;• varade müügitulu ca 135 miljonit krooni rohkem;• varadelt saadavaid tulusid ca 40 miljonit krooni rohkem (sh intressitulusid

ca 500 miljonit krooni vähem); • saastetasusid ca 155 miljonit krooni vähem;• trahve ca 75 miljonit krooni vähem;

• Varadelt laekuvate tulude kõrge eelarve täitmise tase tuleneb rahvusvaheliste heitmekvootide müügitulust, mida oli novembri lõpuks laekunud ca 1,4 miljardit krooni. Seevastu intressitulusid laekub eelmise aastaga võrreldes vähenenud intressimäärade tõttu väiksemas mahus.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

79,1 89,7 69,3 38,2 122,9 110,289,4 83,8 82,1 27,2 150,1 135,696,3 107,3 90,8 67,2 126,3 85,20

20

40

60

80

100

120

140

160

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2008 2009 2010

Mittemaksuliste tulude laekumine aasta lõpus kasvab

1,32 3,20 0,85 1,01 1,70 2,20 3,24 1,06 2,23 1,22 3,900,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008

Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2008‑2010

•Novembrikuu suurem laekumine oktoobriga võrreldes tulenes toetuste mahu 2,5 miljardi kroonisest suurenemisest. Ka saastetasusid laekus eelneva kuuga võrreldes rohkem.

•Kvoodimüügi tulusid laekus novembris ca 475 miljonit krooni, mis on oktoobrist pisut vähem.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 84,9%

6,42 7,19 7,33 6,68 6,97 7,56 7,27 6,45 6,93 7,32 7,560

2

4

6

8

10

12

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni)

• Üheteistkümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 77,7 mld krooni (0,4% vähem kui eelneval aastal), sellest novembris 7,6 mld.

• Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud:• välistoetuste suuremad väljamaksed (1,5 mld krooni enam

kui eelneva aasta üheteistkümne kuuga);• sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis

Haigekassale ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (937,2 mln);

• kohustusliku kogumispensionifondi kannete ajutisest lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem (1,1 mld);

• suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 1,2 mld krooni (sh. pensionikulu 633,3 mln, vanemahüvitis 326,2 mln jne).

Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva

aastaga 17,3%Riigieelarve kulud allikate lõikes (üksteist kuud)

• Üheteistkümne kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (65,4 mld ehk 87,7% planeeritust), sellest novembris 5,8 mld ehk 7,7% planeeritust).

• Välisvahendite arvel on 11 kuuga väljamakseid tehtud 10 mld (67,4% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 17,3% ehk 1,5 mld enam.Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt

võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.

65,36 9,96 0,21 1,29 0,65

87,767,4

371,8

97,6 88,0

0

50

100

150

200

250

300

350

400

0

10

20

30

40

50

60

70

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevuskulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste planeeritu täitmine suurim Sotsiaal- ja

Siseministeeriumi valitsemisalades

4,34 3,26 2,59 1,84 1,35 0,750,17 0,23

2,73 1,85 1,29 0,79 1,29 0,850,07 0,19

62,9

56,949,9

43,2

95,8

113,6

42,2

81,6

0

20

40

60

80

100

120

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

• Struktuurivahendite osas on väljamaksed 850 mln suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 11,5 protsendipunkti suurem.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on üheteist kuuga välja makstud 1,75 mld krooni, mis on 90,4% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ca 26% ehk 387 mln krooni enam.

10,16

1,93

0,44

1,32

0,450,14 0,09

6,20

1,75

0,510,09 0,39 0,09 0,03

61,0

90,4

116,3

7,0

87,4

66,6

32,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/ kalandus

2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi

riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 62,4% aastaks planeeritust

• Üheteistkümne kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 9,1 mld krooni, mis on ca 500 mln krooni võrra rohkem kui eelneval aastal. Novembris tehti väljamakseid ca 1 mld krooni.

• Struktuuritoetusi on esimese üheteistkümne kuuga välja makstud 6,2 mld.

• Novembri lõpu seisuga on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 98 ja avamata veel 10 meedet. Kaheksa meedet on plaanitud avada veel sel aastal ja kahe meetme avamine on planeeritud 2011. aastal.

Tegevuskulud (sh. personalikulud) madalamad

võrreldes kahe eelneva aastaga

1,01 1,15 1,36 1,32 1,26 1,42 1,28 1,02 1,14 1,26 1,310,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni)

Üheteistkümne kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 13,5 mld (4,1% ehk 583 mln vähem kui eelneval aastal), sellest novembrikuus 1,3 mld.•Personalikuludeks kasutati üheteistkümne kuuga 7,8 mld krooni. Sellest novembrikuus kasutati 764,8 mln. Eelmise aasta 11 kuuga võrreldes on 2010. aasta kulu 5% väiksem (410,4 mln).

•Majandamiskuludeks kasutati üheteistkümne kuuga 5,7 mld krooni, mis on 172,6 mln vähem kui eelneval aastal. Sellest novembrikuus kasutati 549,5 miljonit krooni.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

328,5 386,8 678,4 375,0 653,1 755,8 904,1 895,9 1 049,9 1 014,8 1 363,40

250500750

1 0001 2501 5001 7502 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2007 (mln krooni)

• Üheteistkümne kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 8,4 mld krooni (üle 15% enam kui 2009. aastal ja üle 17% enam kui 2008. aastal). See on 103,5%* riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Novembris suunati investeeringuteks ligikaudu 1,4 miljardit krooni, mis on 500 miljonit krooni rohkem kui 2009. aastal.

• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused novembris olid:• Riigimaanteede remont (92,6 mln krooni);• Regionaalne maanteede rekonstrueerimine (54,6 mln krooni);• Mõõdistuslaeva ehitamine (44 mln krooni).• Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (32,8 mln krooni);• Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaarid ja ekspositsioon (31,1 mln

krooni);* Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

Riigipoolsed toetusi on kasutatud tasakaalukalt

5,01 5,61 5,23 4,93 5,03 5,33 5,03 4,49 4,68 4,99 4,850

1

2

3

4

5

6

7

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni)

Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu kulude struktuur muutustele – välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu laekumise vähenemine. Samas kahe varasema aastaga võrreldes on maht suurenenud).

• Eraldisteks on üheteistkümne kuuga suunatud 82,5% eelarvest (55,2 mld krooni), mis on 1,6% (890mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Novembris kulus eraldisteks 7,2% aastaeelarvest (4,9 miljardit krooni), mis on 2,7% (134,9miljonit krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine võrreldes eelmise aastaga

mõjutab sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5%

(36,9 mld krooni). Neist suurimad: • eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (novembri kulu 868,2 mln, 11 kuu

kulu 9,8 mld ehk 88,4% planeeritust);• pensionid kuludeks (novembri kulu 1,7 mld, 11 kuu kulu 18,1 mld ehk 92,1%

planeeritust);• peretoetused kuludeks (novembri kulu 128,5 mln, 11 kuu kulu 1,4 mld ehk 90%

planeeritust);• vanemahüvitis kuludeks (novembri kulu 228,7 mln, 11 kuu kulu 2,5 mld ehk 105%

planeeritust);• puuetega inimeste toetused kuludeks (novembri kulu 67,7 mln, 11 kuu kulu 714,7

mln ehk 101,5% planeeritust);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (novembri kulu 128,3 mln, 11

kuu kulu 1,2 mld ehk 95,8% planeeritust);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (novembri kulu 18,1 mln, 11 kuu kulu

163,7 mln ehk 78,8% planeeritust).

• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati üheteistkümne kuuga 92% planeeritust (33,9 mld). See on 308,7 mln enam kui eelneva aasta üheteistkümne kuuga (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).

Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) I

Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele tingitud ka sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.

9,65 13,10 1,54 1,010,55

11,09 16,04 1,57 1,67 0,6010,72 17,50 1,45 2,160,65

9,78 18,13 1,44 2,49 0,71

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010

Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) II

341,4

48,1

543,5

57,7

961,2 164,71 198,6 163,70

200

400

600

800

1 000

1 200

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus

2007 2008 2009 2010

Haigekassa viimasel kahel kuul defitsiidis

Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (mln)

• Oktoobrikuu defitsiit oli 149 mln krooni, kümne kuu ülejääk kokku oli 19,8 mln krooni, mis on 550 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• 2009. aastal vähendatud kohustused mõjutavad kulusid. Kümne kuu kulu on 10 miljardit krooni, ca 1,1 miljardit krooni ehk 11,3% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• Oktoobris tehti kulusid 947 miljoni krooni eest, mis on 49 miljonit krooni ehk ca 5% võrra rohkem kui septembris. Suurenenud on ravikindlustustoetuste-, ajutise töövõimetuse hüvitiste- ja raviteenuste kulud.

19,80

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötukassa jätkuvalt ülejäägisSaldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

• Aasta kümne kuu tekkepõhine ülejääk oli 933,1 mln krooni, mis on ca 1,8 mld krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Oktoobris paranes eelarvepositsioon 126,4 mln krooni võrra.

• Kümne kuu kulu on 2,1 mld krooni, 543 mln krooni ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; Töötus on aastaga võrreldes vähenenud viiendiku võrra, töötuskindlustushüvitiste kulud vähenenud kaks korda.

• Oktoobris tehti kulusid 161,7 mln krooni, mis on 10 mln krooni vähem kui septembris. Oktoobris vähenesid võrreldes septembriga koondamishüvitised kolmandiku võrra ja pankrotihüvitised ca 80%.

933,10

-900-750-600-450-300-15001503004506007509001 050

-300

-200

-100

0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Muude kulude kasutamine on olnud säästlik

68,2 35,7 64,8 51,1 35,6 52,2 53,5 42,2 61,7 56,9 38,70

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2007 (mln krooni)

• Üheteistkümne kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 560,7 miljonit krooni ehk 54,9% planeeritust (vähenemine eelneva aastaga tingitud eelmise aasta juunikuus toimunud ühekordse kuluga - Sylvesteri müügiga seotud tulumaksuvaidlus, millest tulenevalt tuli kanda enammakstud summalt arvestatud intressikulu).• sellest novembris kasutati 38,7 miljonit krooni

(3,8% eelarvest).

Kulud valitsemisalade lõikes – 11 kuud

Väiksemad eelarve kasutamised on põhiliselt välisvahendite vähesest kasutusest:•Põllumajandusministeerium maksab ca ühe miljardi otsetoetusi välja aasta lõpul•Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suuremahuliste teedeehituse projektide kavandatud väljamakseid ei jõuta sel aastal teha, lükkuvad edasi•Keskkonnaministeeriumi väljamaksetest suurem osa jääb aasta lõppu, samuti on suureks mõjutajaks eelarves planeeritud kvoodimüügi tuludest tehtavad kulud (500 mln, mis lükkuvad 2011. aastasse).

0,19

6,70

1,363,41

2,07 2,15

6,75

3,191,88

5,50

37,15

0,62

82,3 83,5 84,4 82,0

66,9

90,0

74,4

59,5

90,0 87,892,0

81,1

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 11 kuud

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala väike eelarve kasutamise protsent on suuresti tingitud eelarves planeeritud kvoodimüügi tuludest tehtavatest kuludest (500 mln, mis lükkuvad 2011. aastasse), ilma selleta oleks eelarve täitmine 83,4%. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala väiksem eelarve kasutamine on tingitud täiendavate otsetoetuste maksmisest aasta lõpus.

0,13

5,091,34

3,340,63 2,10

3,981,49 1,83

4,21

36,27

0,62

85,9

95,1

85,2 83,7

50,1

90,284,9

71,0

90,886,8

91,5

81,0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 18,1

mld krooni

• Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 718,7 mln krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust ning erakorralise pensionireservi kasutamisest pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas. Samas on oluliselt suurenenud klientide vahendite maht (1,5 mld krooni).

• Novembrikuus suurenesid finantsvarad kokku 1,6 mld krooni võrra, põhiliselt tänu likviidsusreservi suurenemisele (üks miljard krooni) ehk jooksval kuul laekus tulusid rohkem kui tehti kulusid.

5,53 5,96 6,41 7,20 4,72 5,00

0,09 0,27 0,370,43

0,44 0,450,98

4,78 4,784,78

1,860,54

0,68 1,000,90

2,103,56

7,65

7,598,83

2,08 9,75 9,14

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 30.11.2010

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservKlientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)

VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON

Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi

kohaselt 1,3% SKPstEsimese kümne kuuga oli kogu valitsussektor tekke-põhiselt puudujäägis 792,7 miljoni krooniga ehk 0,36% SKPst* (ca 7,2 mld krooni parem kui eelneval aastal).• riigieelarve defitsiidis 2,4 mld (1,08% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 674,1 mln (0,31%

SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 952,9 mln (0,44% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 67,3 mln (0,03% SKPst).

Oktoobrikuus oli valitsussektor ülejäägis (0,36% SKPst ehk 0,8 mld krooni).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 218,2 mld krooni.

Valitsussektori eelarvepositsioon2010. aastal

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt on 2010. aastal valitsussektori eelarve defitsiit 2,73 mld krooni (1,3% SKPst).

Esimese kümne kuuga on kogu valitsussektor olnud puudujäägis 792,7 mln krooniga (0,4% SKPst), mis on 7,2 mld krooni parem kui eelmisel aastal samal perioodil .

Selle aasta kokkuvõttes ootame valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3 protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu

kvoodi müük võib põhjustada defitsiidi alanemist.

-2,7

-1,7

-0,4

-4,5-4,0-3,5-3,0-2,5-2,0-1,5-1,0-0,50,00,51,0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2008 (% SKPst) 2009 (% SKPst) 2010 (% SKPst)

MÕISTED• v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.• v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.• Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju

elimineeritud ja eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad).

• EMK – ettemaksukonto.• Mld – miljard.• Mln – miljon.• 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused,

vanemahüvitis, puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus.

• KOV – kohalik omavalitsus.• EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank).• Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted,

sihtasutused ja organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.

• Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.