1

TAIMEKOOSLUS KAVANDATAVALE ISTUTUSALALE

Algaval aiahooajal on vaja uuendada Kesk-Eestis ühe koduaia serva. Istutusala asub Pärnu

jõe kaldal, seega on erinevatel aastatel kasvutingimused „tujukad“. Mõnel talvel tõuseb

jääpiir poole peenrani ja kevadel ulatub vesi kaldal kasvavate lepapuudeni. Teisel aastal võib

olla kogu aasta vältel veetase vaevu 30 cm.

Seda istutusala ei väetata, kuid aeg-ajalt saab sinna laotatud komposti. Lepalehti ära ei

koristata, taimejäänused eemaldatakse peenrast kevadel. Konnad, siilid, pardid, valged

toonekured ja teised jõe – äärsed elanikud on selles aias igapäevased külalised.

Taimed on päeva esimesel poolel päikese eest kaitstud, küll aga paistab seal pärastlõunane

päike. Üks peenrapoolt on valgusküllasem kui teine. Istutusala kaarjad servad (ca 30 m) on

kohati proportsioonist väljas ja vajavad laiendamist - kohendamist.

Pind on jõe poole kaldu, seetõttu on niiskuse tase pinnases varieeruv.

Muld on neutraalne kuni nõrgalt happeline ja savikas.

Kirjeldatud alal kasvab terve hulk taimi, mis võiks kasvutingimuste kohaselt oma kohale

jääda, kuid mõnel juhul vajavad grupeerimist ja ümberistutamist. Nt: hostad,

helmikpöörised, teravaõieline kastik, roog-sinihelmikas, võhumõõk, päevaliilia, maikelluke,

kuutõverohi, kullerkupp, õevane murtudsüda, püvililled, liiliad, nartsissid, lumikellukesed,

longus metsvits, astilbed, jm. Sordid on valdavalt omanikule teadmata.

Aiaomanik soovib saada avarat loodulähedast taimede kasvuala mis nõuaks vähe hoolt, ei

rikuks ülemäära jõeäärset looduskeskkonda, samas ei varjaks kaunist vaadet looklevale

veevoolule. Arvan, et olemasolevate maakivide, jõest väljaõngitsetud puidu, puukooremultši

ja targalt valitud taimede abil, suudame selle eesmärgi täita.

Allpool olevatelt piltidelt on osaliselt näha kirjeldatud istutusala eelmisel suvel (2014).

2

Poolvarjuline istutusala jõe kaldal (suvi 2014, Türi)

Täienduseks loodan leida järgnevate taimeliikide hulgast.

3

Maarja sõnajalg (Dryopteris filix-mas)

Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15-25 cm laiad, suvehaljad, asetsevad enam-vähem

korrapärase lehterja kimbuna. Leheroots on labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunikate

sõkalsoomustega. Lehe üldkuju on piklik-elliptiline, teritunud nii alusel kui tipul. Lehekese

serv on lõhestunud hambulise servaga.

Niiske, toitaine- ja huumuserikast pinnas poolvarjulisel kasvukohal. 1 taim m2-le.

Vähenõudlik, suurepärane aia- ja pargitaim, kuid saab kasvatada ka konteinerites.

Kõik taimeosad on nõrgalt mürgised.

(http://www.bkperennials.com/Images/photos02/FERNS/DRYUR_L.jpg)

Meelis-sõnajalg (Dryopteris affinis)

Püstiste või kaarjate lehtedega puhmas. Lehed osaliselt talvehaljad, kahelisulgjad,

tumerohelised tärgates kuldkollased.

Poolvarju, suuremate puude ja põõsaste alla nõrgalt happelisele huumusrikkale pinnasele,

üksikult pinnakattetaimede vahele. 1-2 taime m2-le.

(http://www.gardensandplants.com/images/plants/Dryopteris%20affinis.jpg)

4

Harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina)

Lehtdekoratiivne õhulist laiuvat puhmikut moodustav püsik sõnajalaliste sugukonnast.

Lühikese, peaaegu püstise või viltuse, pruunide sõkalsoomustega kaetud risoomiga.

Lehestiku pearood on tumedad, peaaegu ruuged punaka varjundiga, mis ongi selle taime

visiitkaart.

Hea talvekindlusega vähenõudlik ilutaim. Edeneb hästi viljakal, niiskel ja aiakompostiga

segatud mullas, varjulises ja kaitstud kohas. Talub hästi kuivust, kuid istutamisel on vaja

korralikult kasta. 1-2 taime m2-le.

(http://www.cochatonursery.com/Purchase/Images/Perennials/athyrium-filix-femina-2.jpg )

Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris)

Steriilsed, erkrohelised rohtsed lehed on lehtrina kaldu, tipust veidi kaarduvad, kuni 150 cm

pikad, suvehaljad. Risoomid pikkade mustade maa-aluste võsunditega, tugevad ja püstised.

Huumuserikas, niiskem, vett läbilaskev pinnas, poolvarjuline kasvukoht. Kuni 3 taime m2-le.

Sobib suurematesse aedadesse ühekaupa või kogumikena, veekogude lähedusse.

Vajab talviste tuulte eest kaitstud kasvukohta ja lumeta talve korral katet.

5

(http://www.thelovelyplants.com/wp-content/uploads/2013/11/matteuccia-struthiopteris.jpg )

6

Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum)

Sõkalsoomustega kaetud viltune, jäik puitunud risoom, Talihaljad lühikese sõkalsoomustega

kaetud rootsuga, liht- kuni kahelisulgjad süstjad, tumerohelised nahkjad läikivad lehed (5-20

cm x 30-90 cm). Sulglehekesed on nahkjad, pealt tumerohelised, paljad ja läikivad, alt

heledamad ja sõkalsoomustega kaetud.

Kasvab hästi varjus kui poolvarjus niiskes huumus- ja toitaineterikkas mullas, nii lubjarikkas

kui lubjavaeses mullas. 3-6 taime m2-le.

(http://www.bambusarium.de/farne/imgpolystichum/polystichum_aculeatum_0.jpg)

Karvik-astelsõnajalg (Polystichum setiferum)

Viltune, punakaspruunide sõkalsoomustega kaetud risoom. Lehed on suured, kolmelisulgjad,

pehmed, sageli lamavad. Sulglehekest serv saagjas-hambulised ja mõnikord isegi lõhised

kuni jagused. Tekstuurilt pehmed, rohtjad ja pealt mattrohelised.

Kasvab hästi nii varjus kui poolvarjus niiskes huumus- ja toitaineterikkas mullas, nii

lubjarikkas kui lubjavaeses mullas. 1-3 taime m2-le.

(http://cdn.shopify.com/s/files/1/0128/4692/products/Polystichum_setiferum_Proliferum_form_1024x1024.jpg?v=1348250599)

7

Keel – raunjalg Crispa (Asplenium scolopendrium)

Talvehaljad, terve servaga süstjad lihtlehed, mis kasvavad kimbu või lehtrina. 45 – 60 cm.

Kasvab poolvarjus, nii maapinnal kui ka kivide vahel neutraalses ja toitainerikkas mullas.

Sobib põõsaste alla, oja kaldale ja kiviktaimlasse. 6 – 11 taime m2-le.

Külmematel lumeta talvedel vajab talvekatet.

(http://site.plantes-web.com/grande/2455/asplenium_scolopendrium.jpg)

Roog-sinihelmikas (Molinia arundinacea)

Kõrgekasvuline atraktiivne puhmikut moodustav kõrge (kuni 150 cm) heintaim. Vastupidav.

Metalselt läiklevad rohelised lehed kasvavad kuni 80 cm pikkusteks. Sügisvärvus on ilus

kollane. Eelistab neutraalse või veidi happelise mullaga, vett hästi läbilaskva pinnasega

kasvukohta. Hea soo- ja nõmmeaiataim, kasvab ka puude ja põõsaste läheduses.

Lausistutuse korral arvestada 4 taime m2-le.

(http://www.karl-schlegel.de/02006/Bilddaten/Aktuell/Gartenthema/November08/molinia_arundinacea.jpg)

8

Teravaõieline kastik (Calamagrostis x acutiflora)

Kasvukõrgus on 100-150 cm. Pikad lehed on kitsad, rohelised, kergelt longus.

Õitseb juunis-juulis, õied algul punakasroosad, hiljem kollakad.

Eelistab parasniisket huumuserohke pinnasega mulda ning päikselist kasvukohta. Kord

istutatud taim püsib kenasti oma kasvukohal, heades tingimustes kasvanud puhmiku enda

läbimõõt suureneb aja jooksul tunduvalt. Paljundamine puhma jagamise teel.

Lausistutuse korral planeerida 7 taime m2-le.

Teravaõieline kastik `Karl Foerster´ reorganiseeritaval istutusalal (suvi 2014 Türi

Harilik luga (Juncus effusus) `Spiralis´

Tihepuhmikuline, suurus kuni 55 x 50 cm. Pruunikad, üsnagi ilmetud õied ilmuvad suvel,

juunis-juulis. Spiraalselt keerduvad varred on nägusad erinevates lilleseadetes.

Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. Kuivale mullale reageerib taim kolletumise,

kuivamisega. Istutusmuld võiks olla savikam ja happeline. Istutuskaugus 30-40 cm

(http://3.bp.blogspot.com/-LR2CyEu6pWM/U_haNUG94MI/AAAAAAAAJsg/u9YiFr7BrhQ/s1600/IMG_2164luga.JPG)

9

10

Jaapani tarn (Carex morrowii) `Variegata´

Kaarduvate lehtedega madalad puhmad. Lehed kitsad, rohelised, servad valged, igihaljad.

Õitseb aprillis-mais kollaste tähkõisikutega.

Kogumitena varjulisse kohta, puude ja põõsaste alla ning nende ääristusse. Happelisel mullal

hooldusvaba. 5-10 taime m2-le.

`Ice dance´ koos suurelehelise brunneraga. (http://d17vsf20mehj1i.cloudfront.net/26116_20111023T201910_0_jpg_354x326_crop_upscale_q85.jpg)

(http://plantsrescue.com/wp-content/uploads/2013/07/Carex-morrowii-Variegata.jpg )

11

Sinihall hosta (Hosta sieboldiana)

Laisüdajad lehed on läbimõõdus kuni 50 cm. Lehed on tavaliselt olenevalt sordist vähem või

rohkem sinakashallid, soonilised ja tekstuursed. Õied võivad olla valged kuni lavendlilillad

ning paiknevad püstistel vartel.

Vajavad küllaldaselt kasvuruumi (0,9…1,5m) saavutades kõrguseks 50…60 cm.

Kasvab hästi varjus ja poolvarjus, savikal raskel toitaineterikkal ja niiskusthoidval pinnasel.

Sorte: ’Big Daddy’, ’Blue Angel’, ’Bressingham Blue’, `Empress Wu´

`Empress Wu´ (http://www.mailorderplants4me.com/h_images/hosta_empress_wu.jpg )

`Big Daddy´ (http://www.plantes-shopping.fr/medias/boutique/hosta-big-daddy/1hosta-big-daddy.jpg )

`Blue Angel´ (http://oldblog.farmingtongardens.com/wp-content/uploads/2010/05/Hosta-Blue-Angel.bmp )

12

Hosta (Hosta) `Praying hands´

Püstine väiksemapoolene puhmik, mille teevad eriliseks laineliselt lokkavate servadega

kitsad, triibulise struktuurimustriga lehed. Suhteliselt uus ja vähelevinud sort.

Efektne varjutaim, soolotaimena või 4 taime m2-le.

Vähenõudlik. Peamiseks kahjustajaks teod ja nälkjad.

`Praying hands´ (http://forums.gardenweb.com/forums/hosta/msg0608412325892.png )

Hiina astilbe, madalakasvuline (Astilbe chiensis var. pumila)

15-25 cm kõrguste sulgjalt lõhestunud lehtedega talvekindel vähenõudlik taim.

Tihedatesse elegantsetesse, tugevasti harunenud kobaratesse koondunud erivärvilised õied.

Dekoratiivtaim lillerühma, segapeenrasse. Õitseb südasuvel pikka aega.

Eelistab poolvarjulist kasvukohta. 6 – 10 taime m2-le.

(http://memberfiles.freewebs.com/43/68/47776843/photos/2011-SPRING-SWAP/AstilbePumila.jpg )

13

Aed-kuutõverohi (Polygonatum x hybridum)

Kuutõverohud eelistavad toitaineterikast niisket, vett läbilaskvat pinnast ja poolvarjulist kuni

varjulist kasvukohta. Täiesti külmakindlad. Paljundatakse kevadel jagamise teel.

Aed-kuutõverohi (Polygonatum hybridum) on saadud erinevate liikide ristamisel.

Sorte: ’Striatum’, (syn. ’Variegatum’), ’Flore Pleno’ ’Gilt Edge’.

(http://www.vlinderhof.com/wp-content/uploads/2013/09/Polygonatum-Weihenstephan.png )

Roomav akakapsas (Ajuga reptans)

Roomavad lehistunud varred. Lehed on vastakad, munajad, hambulised, rootsuga ja

talihaljad. Õitseb peamiselt juunis lillakassiniste õitega, mis on koondunud pikka tähkjasse

õisikusse. Taime kõrgus õitsemise ajal on ca 20-25 cm. Head pinnakattetaimed puude ja

põõsaste alla või veekogude kallastele. Moodustavad kiiresti kenasid padjandeid. 10 – 16

taime m2-le.

Sorte: Atropurpurea' pruunikaspunaste lehtedega; 'Braunherz'i lehed tumepunakaspruunid ja

läikivad; 'Multicolor' ehk 'Rainbow'i lehed pruuni, punase, valkjaskollase, roosa ja

rohelisekirjud; 'Variegata' - valge-rohelisekirjud; 'Alba' õied on valged; 'Rosea' ja 'Rosa Elf'

roosad õied. 'Burgundi Glow' hõbehalli ja veinipunase kirjud lehed. 'Gatlin's Giant' - suurte

tumepurpurpruunide lehtede ja suure õisikuga.

14

(http://www.pepiniere-fleurs-terre.com/wp-content/uploads/2012/10/ajuga%20bur%20glow.jpg

Helmikpööris (Heucera)

Madalad kuni poolkõrged mitmeaastased, igihaljaste lehtedega rohttaimed. Õied rohekad,

valged, roosad või punased, kellukjad, asetsevad rohkearvulistes õrnades õisikutes.

Kasvavad hästi nii päikesepaistel kui poolvarjus kergel huumusrikkal parasniiskel aiamullal,

mis on neutraalne või kergelt aluseline.

Helmikpöörised on ilusad kiviktaimlas ja püsilillepeenras, rühmadena, pinnakattena ja

äärisena.

`Palace Purple´ (http://www.plantes-shopping.fr/medias/boutique/heuchera-micrantha-palace-purple/heuchera-palace-purple.jpg )

15

(http://4.bp.blogspot.com/-y2vtPueZSC4/VBVnTbrVOAI/AAAAAAAAA3Y/65Ibi-zS8dE/s1600/wIMG_1902.jpg )

`Miracle´ https://www.provenwinners.com/sites/provenwinners.com/files/imagecache/500x500/ifa_upload/heucheramiracle2_230408a.jpg

(Frosted Violet http://www.theprimrosepath.com/Featured_Plants/Heuchera/fvioletlarge2.jpg )

16

(Heuchera sanguinea 'Leuchtkäfer https://static.99roots.com/uploads/images/Heuchera_sanguinea_Leuchtkafer_4250_10930_1280_1280.jpg)

17

Suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla)

Südaja kujuga lehed on kuni 15 cm pikad, kuni 20 cm läbimõõdus laiemalt kohalt. Taime

kõrgus olenevalt sordist on 30…50 cm. Pehmesinised meelespead meenutavad õied paiknevad

hõredates kobarates 20…50 cm kõrgustel õisikuvartel. Õisik paikneb laiuvate, harilikult

südamekujuliste lehtede kohal. Õitseb suve esimesel poolel.

Paljundatakse jagamise teel, kuid taim levib hästi ka isekülvi teel. Soodsate kasvutingimuste

korral võib naturaliseeruda.

Eelistab huumusrikast niiskemat pinnast ja päikeselist kuni varjulist kasvukohta. Suurepärane

lehtdekoratiivne pinnakattetaim suurte puude alla. Variegata vormide lehtede eri värvid on

erksamad siiski päikeselisel kasvukohal.

Taimedevaheliseks kauguseks arvestada 30 cm.

Sorte: ’Hadspen Cream’, ’Mr. Morse’, `Looking Glass´, ’Jack Frost’

`Looking Glass´ (http://images.whiteflowerfarm.com/24920a.jpg )

`Jack Frost´ (http://colleenplimpton.com/wp-content/uploads/2012/06/Brunnera-Jack-Frost-courtesy-of-Walters-Gardens.jpg )

18

Õevane murtudsüda (Dicentra eximia)

Püstine puhmik, kolmelisulgjagused, juurmised, hallikasrohelised lehed. Kõrgus 15-30 cm.

Õied väikesed, rippuvad, südamekujulised ja roosad, sortidel valged.

Õitsemise aeg maist kuni sügiseste külmadeni.

Eelistab huumusrikast, parasniisket aiamulda poolvarjus.

Vahekaugus istutamisel 25-30 cm.

`King of Hearts´ (http://www.blueskynursery.ca/includes/uploads/products/perennials/DicentraKingofHeartsINT.jpg )

`Alba´ (http://www.finegardening.com/sites/finegardening.com/files/styles/3up_square_lg/public/images/image-collection/dicentraeximiaalba_susankahn_2_lg.jpg?itok=iifPR9Ny )

19

Varjukivirik (Saxifraga umbrosa)

Rosettidest moodustunud padjandid. Lehed munajad, hambulise servaga, igihaljad. Õitseb

rikkalikult, õied valged, punaste täpikestega koondunud hõredatesse pööristesse.

Pinnakatte või ääristaim varjulisse kohta. Vähenõudlik, hoolt ei vaja.

11 – 16 taime m2-le.

`Variegata´ (http://d17vsf20mehj1i.cloudfront.net/26312_20110814T135253_0_jpg_354x326_crop_upscale_q85.jpg)

´Clarence Elliot´ (http://www.visionspictures.com/image/VISI/visi27461.jpg)

20

Tõmmu kurereha (Geranium phaeum)

Suurte ümarate lõhestunud kahevärviliste (äärest roheline, keskelt pruunikas purpurne)

lehtedega kuni 75 cm kõrgune puhmastaim. Õied on omapärased väikesed longus tipmised

tassikujulised mustjad purpurpunased. Õitseb juunist septembrini.

Kuivapoolsetele varjulistele kohtadele. Sobib metsaparki puude ja põõsaste alla. 6 taime m2-le.

Sorte: ’Album’ ja 'Lily Lovell' – valgete õitega; 'Samobor' – tumepurpur õitega.

`Samobor´(https://static.99roots.com/uploads/images/Geranium-phaeum-Samobor_12941_1280_1280.jpg)

Mets-kurereha Album (Geranium sylvaticum)

Mitmevarreline rikkalikult õitsev puhmas. Taime kasvukõrgus on keskmiselt 40…80 cm.

Sõrmjagused, suured lihtlehed on sügavalt lõhestunud meenutades kullerkupu lehti. Kogu taim

on kaetud karvadega.

Tihedad õisikud on purpurpunakaslillad või lillakassinised, õitsemise lõpul sinakad, mõnikord

ka roosad või valged. Õitseb juunist augustini.

Poolvarjulistesse parkidesse ja aasamurusse, soolotaimena madalate okaspuude vahele. 8 taime

m2-le. Sorte: ’Albium’ – valgete õitega; ’Mayflower’ – tume sinilillade õitega.

`Album´(http://plantsforshade.co.uk/acatalog/geranium-sylvaticum-AlbumL.jpg )

21

22

Harilik koerahammas (Erythronium dens-canis)

Kahe vastastikuse purpursete laikudega rohelise lehega. Varrel 2-3 cm pikkune rippuv

roosakaslilla õis tugevasti tagasikeerdunud õielehtedega aprillis-mais.

10-15 cm kõrgused parasniiskust armastavad poolvarjutaimed.

Sibul u. 2cm pikk. Väljakaevatud sibul kardab kuivamist!

(http://www.gtpoulsen.dk/Erythronium%20dens%20canis%20Rose%20Queen%201.jpg)

Talvine lumekupp (Eranthis hyemalis)

Väga varane ja külmakindel püsilill. Kõrgus 5-10 cm. Talub hästi rasket ja toitainevaest

pinnast, kuid tahab kasvada päikeselisel kuni poolvarjulisel kasvukohal. Õied avanevad

täielikult vaid siis, kui päike peale paistab. Heitlehiste puude alla 25 – 100 mugulat m2-le.

(http://www.bulbsonline.org/ibc-jsp/binaries/images/s/spring-bb-nieuw/eranthis-hyemalis/large.jpg)

(http://www.srgc.org.uk/bulblog/log2006/150306/Eranthis%20'Guniea%20Gold'.jpg)

23

KASUTATUD MATERJALID

Alanko, P. (2009) Püsililled. Tallinn: Varrak

Barlage, A., Berger, F. M. (2011). Suur püsikuraamat. 1800 püsilille, kõrrelist ja

sõnajalga. Tallinn: Varrak.

Haberer, M. (2011). 300 kaunist aiataime. Tallinn: Varrak

Schiff, E. Fotode erakogu.

www.aiasober.ee/liigikirjeldused

http://www.aiamaailm.ee/varia/2681-koerahammas-dens-canis.html

http://hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=978

http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/270

http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/89

http://ak.rapina.ee/katrinu/sugukonnad/sugukonnd/punandilised.pdf

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=270&art=328

http://sesoon.ee/Taimekataloog/korrelised/spiralis

http://www.sesoon.ee/Taimekataloog/kastik/Karl_Foerster

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=601&cid=603&cgid =