Kogumiku esitlus Statistikaametis

27.07.2012

Kas madalseis

jaekaubanduses möödas?

Tiina Pärson,

ettevõtluse aastastatistika talituse juhataja

Jaekaubandusettevõtete arv

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Jaekaubanduse müügitulu

27.07.2012 Eesti statistika aastaraamat

Jaekaubandusettevõtete müügitulu

elaniku kohta

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Jaekaubandusettevõtete müügitulu

elaniku kohta EL riikides, 2009

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Kaupade hinnaindeksi muutus

võrreldes eelmise aastaga

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Toidukaupade hinnamuutus võrreldes

eelmise aastaga (protsenti)

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Kaubagrupp 2009 2010 2011

Piim -21,4 14,7 16,1

Juust -15,0 1,6 10,4

Munad -18,2 7,5 -9,4

Suhkur -5,4 -8,6 43,1

Kohv -1,8 15,9 45,2

Köögivili -15,3 21,9 6,4

Leivatooted -0,6 -4,6 11,1

Liha -1,0 -4,8 6,2

Lihatooted 2,2 -1,4 4,7

Tangained 3,8 1,3 27,4

Alkohoolsed

joogid

5,5 4,3 3,4

Toidu ja mittealkohoolsete jookide

hinnamuutus EL-s, 2011

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Jaemüügi muutus püsivhindades

võrreldes eelmise aastaga

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Jaemüügi kaubagruppide struktuur

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Kaubanduslik juurdehindlus, 2011

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Kaubanduslik juurdehindlus EL

riikides, 2009

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Juurdehindluse kulukomponendid

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Kaupluste arv ja pind on jõudsalt

kasvanud

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Suurpoodide tulemine alates

2000. aastast

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Iga Eesti elaniku kohta on üks

ruutmeeter arvestuslikku müügipinda

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Ruutmeetrit

1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 20100,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1,0

Kokkuvõte (1)

Jaekaubandusettevõtete müügitulu on kasvanud ja müügitulu elaniku kohta buumieelsete aastate tasemel.

Toidukaupade kiire hinnatõus sundis tarbijaid tarbimisharjumusi üle vaatama ja ka valikute tegemisel teadlikumalt hindasid jälgima.

Vaatamata kiirele hinnatõusule pöördus 2011. aastal jaemüük püsivhinnas pärast kolmeaastast langust taas tõusule, mis näitab, et tarbijad on kriisiaegsest krambist üle saamas ja mõnevõrra julgemalt kulutama hakanud. Jaemüügi kasvu toetas 2011. aastal peamiselt tööstuskaupade müük.

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012

Kokkuvõte (2)

Kinnitust leidis fakt, et kaubanduslik juurdehindlus ei tee kaupmehi püstirikkaks. Suurem osa juurdehindlusest läheb kulude katteks — tööjõu-, üüri- ja rendikulud, sisseostetavad teenused.

Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti 24–25%-lise juurdehindlusega kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulgas.

2011. aasta näitajate põhjal oli jaekaubanduses edukas aasta, madalseis on möödas, kuid kriisieelsete aastate taseme saavutamiseni on veel pikk tee käia!

Eesti statistika aastaraamat27.07.2012