TÄNA TEATAJAS:• Ettevõtja tee Eestist Rootsi

• Muudatustest äriseadustikus

• Kodulehe ehitamisest netiteenusega

EESTI KAUBANDUS-

TÖÖSTUSKODA VÕÕRUSTAS

PRESIDENTTOOMAS HENDRIK ILVEST

TRADITSIOONILISEL

LÕUNASÖÖGIL

loe lähemalt lk 2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 11 • 30. MAI 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

MAIT PALTSPeadirektor

2

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

smalt muidugi see, et mõle-mal teemal räägiti pikalt vii -

masel Kaubanduskoja juhatusekoosolekul ja sellele järgnenudühisel lõunal Vabariigi Presiden -diga. Teiseks kindlasti seegi, et kor -ras ja tugev riik on üheks eeltingi -museks, et selle ettevõtjadki saak-sid olla tugevamad nii kodu- kuivälisturgudel. Ja kolmandaks —maksupettuste levimisel ja vari-majanduse suurenedes on parata-matu, et see mõjub negatiivseltkogu ettevõtluse mainele ningseetõttu on ka ausal ettevõtjalraske oma head mainet tõestada.

Kuigi Vabariigi Presidendiga toi -munud kohtumisel arutati mitmeidolulisi teemasid, jõuti korduvalttagasi Euroopa Liidu siseturu toi -mimise ja teenuste vaba liikumisejuurde. Täpsemalt öelduna, ette -võtjad rääkisid oma probleemidestseoses ELi siseturu mittetoimi vu -sega ning nentisid, et muret teki-tavad teemad alates e-kaubandu-sest ja lõpetades teenuste vaba lii -kumist takistavate regulatsioo ni -dega erinevates liikmesriikides.Regulatsioonide paljusust on sa -geli peetud paratamatuks, kuidsamas on ka ilmne, et üha tihe -nevate majandussuhete puhul onsuurem ühtlustumine vaid aja kü -simus. Üldist Euroopa konkurentsi -võimet arvestades on siiski kasuli -

kum need muudatused teha või-malikult kiiresti. Aruteludes nõus-tus president, et probleemid eksis -teerivad ning nentis, et kuigi kau-pade ja teenuste vaba liikumine on

formaalselt tagatud juba EuroopaLiidu aluslepingutega, on reaal-suses selle täielikust toimimisestveel palju puudu.

Üheks põhjuseks, miks näiteks e-kaubanduse valdkonnas tervikunaon hetkel ikka veel mitmeid takis -tusi, pidasid nii president kui ette -võtjad muuhulgas erinevate liik -mesriikide erinevat infotehno -loogilist arengutaset ja erinevaidarusaamu teenuste toimivusestning kättesaadavusest. Leiti, etEesti saaks neis teemades ka Euroopa Liidu tasandil veelgi ak -tiivsemalt kaasa rääkida ning nii

vastavaid arenguid mõjutada.Üheks konkreetseks valdkonnaks,kus meil on eelis kaasarääkimiseksja ka kõige uuendusmeelse raken -damiseks, on kahtlemata digitaal -ne siseturg ja selle kujunemiselekaasaaitamine.

Maksupettused ja maksmata mak-sud on populaarne teema, millestkõik tahavad rääkida, kuid kuskonkreetseid samme või tegevusion viimastel aastatel vähe nähaolnud. Tõsi, üks erand siiski on —kütuseturul levinud käibemaksu-pettustele piiri panemine, mis agaõiguslikult probleemsena väljakukkus. Eelmisel nädalal samutitoimunud Kaubanduskoja juhatusekohtumisel Maksu- ja Tolliametipeadirektori Marek Helmiga tut -vustas viimane maksuhalduriprob leeme ja ideid maksupettus -tega võitlemisel. Kokkuvõtvalt võiböelda, et maksuhaldur on seadnudselgeks prioriteediks suurema hu -liste ja korduvate maksupettustegategelemise, olgu siis seoses arve -vabrikute, ümbrikupalkade või sa-la kaubaga.

Kohtumisel osalenud Kaubandus-koja juhatuse liikmed leidsid, et kõikettepanekud ja initsiatiivid väärivadarutamist, aga sealjuures tulebkind lasti äärmiselt tõsiselt analüü -sida ettepanekuid, mis võivad suu -

rendada ettevõtjate haldus koor -must. Seda, et probleemid ega ka la-hendused ole mustvalged ja mis -tahes muudatused peavad olemaproportsionaalsed ning mitte kah -justama ausalt tegutsevaid ette -võt jaid, oleme juba varasemaltmitmel korral välja öelnud. Kõrgehalduskoormus ja hulgaliseltbürokraatiat on tegutsevatele et-tevõtetele pidevalt probleemiksolnud ning olukorras, kus kuniüheksa töötajaga mikroettevõteteosakaal tegutsevate ettevõtete seasjärjest kasvab, tuleb aktiivselt ot-sida võimalusi halduskoormusevähendamiseks. See tähendab, etuute kohustuste loomise asemeltuleks esmalt mõelda, kuidas se -niste kohustuste täitmine ettevõt-jale lihtsamaks muuta ning vaadata,kas kõik riigi ees täna täidetavadkohustused oma kunagist kehtes-ta miseaegset eesmärki jätkuvalttäidavad.

Kui seniseid kohustusi ühendada,nende täitmine ettevõtjale lihtsa -maks muuta ja seejuures tagada, etriik saaks andmeid kiiremini ja täp -semalt, oleks ka tulemus tervikunapositiivsem. Kasu seisneks nii mak-supettustega tõhusamas võitle mi -ses, aruandluskoormuse vähenda -mises ning kokkuvõttes paremas jaefektiivsemini toimivas riigis. Sedame kõik ju ühiselt soovime.�

MIS ON ÜHIST EUROOPA LIIDU SISETURU

TOIMIMISEL/MITTETOIMIMISEL JA

MAKSUPETTUSTEGAVÕITLEMISEL?

E

Maksupettused ja maksmata maksud on populaarne teema,millest kõik tahavadrääkida, kuid kuskonkreetseid sammevõi tegevusi on viimastel aastatel vähe näha olnud.

3

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIMis on ühist Euroopa Liidu siseturu toimimisel/ 3mittetoimimisel ja maksupettustega võitlemisel?

SEADUSANDLUS

Nõuetest krediidiasutustele 4

Seadusjärgsest kõrgem kokkuleppeline 5viivisemäär võib osutuda tühiseks

Äriseadustikus kavandatakse muudatusi 6seoses äriregistri pidamisega

EUROOPA UUDISED

Reisijate õigustest 8

ARBITRAAŽIKOHUS

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 11tegevuse 20 aastat

KASULIKKU

Kodulehe ehitamine netiteenustega 13

JUHTIMISVEERG

Kõigepealt ründame, siis vaatame, mis edasi saab 14

TERVES KEHAS TERVE VAIM

Tee oma kollektiivis vahelduseks 15midagi hullumeelselt

VÄLISSUHTED

Kuidas siseneda Rootsi turule, 16praktilised soovitused

Ettevõtja tee Eestist Rootsi. 17Aeganõudev, kuid mitte võimatu

TEATED 18

LIIKMELT LIIKMELE 20

RIIGIHANKETEATED 21

KOOSTÖÖPAKKUMISED 21

JUUBILARID 22

2. juuni Kaubanduskoja Tenniseturniir

Pärnu Kesklinna tenniseväljakutel (Ringi 14a)Priit Raamat • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

6. juuni Tarbijakaitseteemaline infopäev Suunanäitaja 2012

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

11. juuni Kontaktkohtumised Poola ettevõtjatega

Meriton Grand Conference & Spa Hotellis (Paldiski mnt 4, Tallinn)Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

12. juuni Seminar-töötuba Edicyga:

„Koduleht — tüütu kohustus või

kasu toov suhtlusvahend”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

13.-14. juuni Kontaktkohtumiste üritus „GR Business Days“

LuksemburgisKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

18.-19. juuni Kontaktkohtumised „Baltic Business Arena”

Kopenhaagenis, TaanisKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

19. juuni Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Kreekas

(katab ka Albaaniat ja Küprost)

Andres Talvik

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Priit Raamat • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

4

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

iljuti jõustusid muudatusedrahapesu ja terrorismi ra-

has tamise tõkestamise seaduses,mille tõttu täpsustatakse nüüd kavajalikke rakendusakte. Seadusemuudatustega nähti muuhulgasette võimalus ärisuhte loomiselkrediidi- ja finantseerimisasutus -tele kasutada isikusamasuse tu-vastamisel teatud juhtudel kadigitaalseks isiku tõendamiseks et-tenähtud dokumenti ning tingi -mused, millisel juhul võib ärisuhteloomisel isikusamasuse tuvastadaisiku või tema esindajaga samaskohas viibimata.

Eelnõuga soovitakse täiendada te -gevusjuhendis nõudeid hoolsus-meetmete kohaldamise kohta äri -suhte loomisel juriidilise isikuga võijuriidilise isiku esindajaga, kellegakrediidi- või finantseerimisasu-tusel ei ole ärisuhet ja kelle isiku -samasus tuvastatakse isikuga sa mas kohas viibimata. Sama keh tib ka füüsiliste isikute puhulärisuhte loomisel — krediidi- ja finantseerimisasutused peavadkehtestama tegevusjuhendi hool-susmeetmete kohaldamise kohta,kui kliendiks on füüsiline isik, kelle

isikusamasus tuvastatakse isikugasamas kohas viibimata.

Tegevusjuhendiga hoolsusmeet-mete kohaldamise kohta peab kehtestama nõuded juhuks, kuiärisuhet luua soovivaks isikuks onEuroopa Majanduspiirkonna lepin-guriigis või kolmandas riigis asu-tatud krediidiasutus, kindlustus -andja, fondivalitseja jne, kus kehti-vad Eestis sätestatuga võrdväär -sed nõuded.

Digitaalseks isiku tõendamiseksvälja antud dokumendi alusel ei tuvastata isikut temaga vahetultkohtudes. Sellisel juhul ei saa hin-nata isiku välist sarnasust ja ealistsobivust dokumendi fotol kujuta -tud isiku välimusega ning seetõttukehtestatakse nõue, et isiku tuvas-tamisel peab hindama vähemaltsellise dokumendi kehtivust ja vas-tavust isikut tõendavate doku-mentide seaduse nõuetele.

Tegevusjuhendit täpsustatakseosas, mis puudutab olukorda, kuiärisuhte loomisel tuvastataksekliendi isikusamasus isikuga sa -mas kohas viibimata Eesti Vabarii -

gis välja antud digitaalseks isikutõendamiseks ettenähtud doku-mendi alusel. Sel juhul peab tege-vusjuhend kehtestama nõudeiddokumendi kasutaja näokujutise jaallkirjakujutise kirjalikult taasesi-tataval kujul säilitamise kohta, stisik ei esita dokumenti koopiategemiseks, vaid luuakse muudtehnilised lahendused tema näo-ja allkirjakujutise saamiseks. �

NÕUETEST KREDIIDIASUTUSTELE

O L U L I N E :

Rahandusministeeriumi poolt on muutmisel määrus, mis sätestab nõuded

krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele

ning nende rakendamisele ja täitmise kontrollimisele.

H• Seadusemuudatus

näeb ette võimaluse

ärisuhte loomisel

krediidi- ja finantsee -

rimisasutustele kasu-

tada isikusamasuse

tuvastamisel teatud

juhtudel ka digitaal -

seks isiku tõendami -

seks ettenähtud

dokumenti ning

tingimused, millisel

juhul võib ärisuhte

loomisel isikusama-

suse tuvastada isiku

või tema esindajaga

samas kohas viibimata.Kuna eespool toodud määruse

eelnõu muudatused on tingi-

tud rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise

seaduse muudatustest, mis

võeti vastu käesoleva aasta

märtsis, siis midagi üllatus-

likku siin vast ei ole. Samas

tasub määruse eelnõu ja sele-

tuskirjaga lähemalt tutvuda

meie kodulehel www.koda.ee

ning oodatud on ka kommen-

taarid ja ettepanekud

e-postile koidu@koda.ee.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

laltoodust tulenevalt võiksloomulikult küsida, kas kok -

kuleppelisel viivisemääral on kamingi piirmäär, mida see ületada eitohiks? Seadus iseenesest eimääratle täpselt, millist kokkulep-pelist viivisemäära tuleks pidadaliiga kõrgeks. Viimast peakski täp-sustama eelkõige kohtupraktikakooskõlas võlaõiguslikes suheteskehtivate põhimõtetega. Üldiseltvõib öelda seda, et päris piiramatusee kindlasti olla ei saa. Mõistagituleb siinkohal rõhutada, et eba -mõistliku viivisemäära küsimustõusetub alles siis, kui üks poolleiab, et kokkulepitud viivisemääron liiga kõrge. Kui kohaldatava vii -visemäära üle vaidlus puudub, siisei saa muidugi kedagi keelata vas-tava määra järgi viivist maksmast.

Hiljutine maakohtu lahend (28.03.2012, kohtuasja nr 2-11-17276)täpsustas mõnevõrra ebamõistlikuviivisemäära küsimust. Antud koh-tuasjas olid asjaolud lühidalt järg -mised. Tarbija võttis kiirlaenu -ettevõtjalt laenu summas 191,73eurot ning viivisemääraks oli tüüp -tingimustega lepingus määratud0,5% päevas ehk 182,5% aastas.

Võrdluseks olgu mainitud, et sea -dusjärgne viivisemäär on käesole-val hetkel 8% aastas. Tarbija eitäitnud oma kohustust raha tagasimaksta. Eelmainitud viivisemäära(0,5% päevas) tõttu oli tarbijallõpuks tekkinud kohustus tasudaviivist summas 1135,04 eurot(põhinõude suurus oli 191,73).Kohus oligi sellises olukorras sun-nitud hindama seda, kas sellinekokkuleppeline viivisemäär oli õigus pärane või mitte. Kohus leidis,et see ei olnud õiguspärane.

Sellise kohtu seisukoha osas onoluline juhtida tähelepanu sellele,et antud juhul oli tegemist lepin-guga, kus üheks pooleks oli tarbijaning viivisemäär oli lepitud kokkulaenulepingu tüüptingimustega.Tüüptingimusteks loetakse lepin -gutingimust, mis on eelnevalt väljatöötatud tüüplepingutes kasuta -miseks või mida lepingupooledmuul põhjusel ei ole eraldi läbirääkinud ja mida tüüptingimust ka-sutav lepingupool kasutab teiselepingupoole suhtes, kes ei oleseepärast võimeline mõjutamatingimuse sisu (VÕS § 35 lg 1).Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1

ütleb sisuliselt seda, et ebamõist-likult kahjustav tüüptingimus ontühine. VÕS § 42 lg 3 läheb veelgitäpsemaks ja loetleb näitlikultjuhud, millal tarbijale suunatudtüüptingimus loetakse ebamõist-likult kahjustavaks ja seega tü -hiseks. Näiteks on tegemist tühisetüüptingimusega, kui välistataksetingimuse kasutaja seadusest tu-lenev vastutus, võetakse teiseltlepingupoolelt võimalus kaitstaoma õigusi kohtus, antakse tin gi -muse kasutajale ainuõigus tõlgen-dada lepingutingimusi, antaksetingimuse kasutajale õigus nõudaebamõistlikult suurt tagatist jm.Üks sellistest tingimustest on mhsee, kui tarbijast lepingupool peaboma kohustuse rikkumise korralmaksma tingimuse kasutajaleebamõistlikult suurt leppetrahvi,ebamõistlikult suurt kindlaksmää -ratud suuruses kahjuhüvitist võimuud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5).Eelviidatud kohtulahendis lugeskikohus vastava sätte alusel kokku -lep pelise viivisemäära ebamõist-likult kahjustavaks. Kohus selgitastäiendavalt, et vaatamata kiirlaenuandmise lihtsustatud korrale jalaenutagatise nõude puudumisele,

SEADUSJÄRGSEST KÕRGEM

KOKKULEPPELINE VIIVISEMÄÄRVÕIB OSUTUDA TÜHISEKS

O L U L I N E :

Lepingulistes suhetes on viivise kohaldamine üks levinumatest õiguskaitsevahenditest,

mida kohaldatakse juhul, kui kohustatud pool viivitab oma rahalise kohustuse täit-

misega. Seadus näeb iseenesest ette viivisemäära (VÕS § 113), kuid pooled võivad alati

kokku leppida ka sellest erinevas määras, sh kõrgema määra kohaldamises.

Ü• Liiga kõrge viivise-

määr võib tuua kaasa

selle, et asjaomane

säte tunnistatakse

kohtus lihtsalt

tühiseks ning kohal-

datakse seadusjärgset

viivisemäära.

• Tingimust kasutav isik

peab suutma tõendada,

et vastava tingimuse

kasutamine on majan-

duskäibes selliste

lepingute puhul

tavapärane, mistõttu

ebamõistlikku kahjus-

tamist ei toimu.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

riregistrit peetakse

ainult elektrooniliselt

Eelnõu kohaselt muutub äriregistripidamine tulevikus paberivabaks.See tähendab, et avaldusi ja doku-mente ei saa registripidajale enampaberkandjal saata. Praegu on või-malusi esitada notariaalselt kinni-tatud kandeavaldusi ka paber -kandjal. Eelnõuga kohustatakseaga notareid esitama notariaalseltkinnitatud avaldus ja sellele lisatuddokumendid registripidajale no-tarite elektroonilise infosüsteemikaudu. Kindlasti ei too nimetatudmuudatus kaasa negatiivset mõju

ettevõtjatele, sest viimastel aas-tatel on paberkandjatel esitatudavalduste arv olnud üliväike ning

notariaalselt kinnitatud avaldusteesitamine jääb notarite, mitte et-tevõtjate ülesandeks. Samuti säilibettevõtjatel võimalus esitada ise no-tariaalselt kinnitamata avaldus re -gistripidajale läbi ettevõtjaportaalihttps://ettevotjaportaal.rik.ee.

Registrikartoteegi

A- ja B-osa ühendamine

Osaühingute ja aktsiaseltside keh -tivad üldandmed on praegu kätte-saadavad registrikartoteegi B-osast.Sealt leiab informatsiooni muuhul-gas ettevõtte ärinime, registri -koodi, aadressi, juhatuse liikmeteja aktsia- või osakapitali suurusekohta. Füüsilisest isikust ettevõt-jate (FIE), täis- ja usaldusühinguteüldandmed on kättesaadavad re -gistrikartoteegi A-osast. Eelnõugasoovitakse aga registrikartoteegiA- ja B-osad ühendada, sest mõle-mad sisaldavad põhimõtteliseltsamu andmeid ning järelikult puu -dub vajadus osade eristamiseks.See tähendab, et tulevikus räägi-takse ainult ühest registrikaardist,kust võib leida andmeid nii äriühin -gute kui FIEde kohta.

ÄRISEADUSTIKUS

KAVANDATAKSE MUUDATUSI SEOSES ÄRIREGISTRI PIDAMISEGA

O L U L I N E :

Justiitsministeerium on valmistanud ette äriseadustiku muudatused,

mille eesmärgiks on lihtsustada äriregistri pidamist ning muuta neid põhimõtteid,

mis on aegunud või mida ei ole võimalik reaalselt järgida elektroonilise äriregistri

pidamisel. Järgnevalt anname ülevaate olulisematest muudatustest.

Ä• Äriregistri pidamine

muutub tulevikus

paberivabaks.

• Andmete esitamata

jätmise korral

äriregist rile võib

ettevõttele määrata

minimaalseks trahvi-

summaks senise 320

asemel 200 eurot.

• Eelnõu plaanitakse

jõustada 1. novembril

2012.

on viivisenõudega sellises määrastarbija kahjuks oluliselt kõrvalekaldutud poolte õiguste ja kohus-tuste tasakaalust (VÕS § 42 lg 1).

Eeltoodust järeldub see, et liigakõrge viivisemäära ettenägemisetagajärjeks võib-olla see, et asja -omane säte tunnistatakse kohtuslihtsalt tühiseks ning kohaldatakseseadusjärgset viivisemäära. See -tõttu on mõistlik viivisemäärakokkuleppimisel alati silmas pidadaseda, et vastava määra suurustoleks võimalik kohtumenetluses kamõistlikult põhjendada. Selliseljuhul on oluliselt suurem võimalussaavutada see, et kohaldataksekokkulepitud ja samal ajal seadus-est kõrgemat viivisemäära. Mis puutub eeltoodud kohtulahendis-se, siis oluline on kindlasti mainidaseda, et olukord on erinev, kui le-pingu poolteks on kaks juriidilistisikut. Viimast just põhjusel, et kuiVÕS § 42 lg 3 toodud tüüptingi-mused loetakse tarbijate suhtesebamõistlikult kahjustavateks, siismajandus- või kutsetegevusestegutsevate isikute suhtes üksneseeldatakse, et sellised tingimusedon ebamõistlikult kahjustavad. Seetähendab seda, et need võivad kakehtivad olla ning see sõltub jubakonkreetsetest asjaoludest ja poolesuutlikkusest põhjendada ja tõen-dada vastava tingimuse asjakoha-sust antud olukorras. Seega peabtingimust kasutav isik suutma tõen-dada, et vastava tingimuse kasuta-mine on majanduskäibes sellistelepingute puhul tava pä rane, mis-tõttu ebamõistlikku kah justamist eitoimu. Seega omab olulist tähendustvastava valdkonna väljakujunenudpraktika ja seal kehtivad tavad. �

Tasumisele kuuluvast viivisest

on kirjutatud ka 2011. aasta

Teatajas nr 22, kus on

täpsemalt vaatluse all,

kellel ja millal on põhjendamis-

kohustus viivise vähen-

damise nõudmise puhul.

Eelnõu ei suurenda märkimisväärseltäriühingute ja MTÜ-dehalduskoormust egapane ettevõtjateletäiendavaid rahalisi kohustusi.

7

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

Eelnevalt nimetatud muudatus võibtekitada küsimusi, kas ettevõttedja FIEd peavad andma omapoolsepanuse A- ja B-osa ühendamiseksning uue registrikaardi moodusta -miseks. Vastus on ei. Kuna regist ri -kaardi andmed sisuliselt ei muutu,vaid vahetub nende asukoht kaar -dil, siis on võimalik muudatusi auto -maatselt läbi viia.

Kandeavalduse

muutmise võimalus

Kehtiva seaduse alusel ei ole luba -tud muuta ega täiendada kande -avaldust, kui avaldus on esitatud,kuid registripidaja ei ole veel kan-demäärust teinud. Eelnõu teeb et-tevõtjate olukorra mõnevõrra sood -samaks: seaduse jõustumisel onettevõtjal võimalus muuta omaavaldust mõjuval põhjusel kuni kan-demääruse te gemiseni või lisadasellele täiendavaid dokumente.

Nimetatud muudatus peaks jus -tiitsministeeriumi hinnangul vä -hendama puuduse kõrvaldamisevõi eitavate kandemääruste tege -mise hulka. Samuti ei pea avalduse

esitaja tasuma muutmiskande eesttäiendavat riigilõivu.

Miinimumtrahv väheneb

Kui ettevõte jätab äriregistrile esi-tamata seaduses ettenähtud and -med (näiteks ei esitata tähtaegseltmajandusaasta aruannet) või esi -tab valeandmed, siis võib kohus-tust rikkunud ettevõttele määratarahatrahvi. Kehtiva äriseadustikukohaselt on minimaalne trahvi-sum ma 320 eurot. Selline trahvi -määr kohaldub nii suurettevõtetelekui ka ühe töötajaga mikroettevõt-tele. Ilmselgelt on praegune 320-eurone minimaalne trahvimäär eba-mõistlikult suur eelkõige väiksemateäriühingute suhtes. Olu korra paran-damiseks nähakse eel nõus ette, etmiinimumtrahvi suurust vähen-datakse 320 eurolt 200 euroni.

MTÜde majandusaasta

algus ja lõpp

Lisaks äriseadustikule kavanda -takse eelnõuga muudatusi teistesseadustes, muuhulgas mittetulun-dusühingute seaduses. Eelnõuga

kohustatakse mittetulundusühin-guid (MTÜ) ja sihtasutusi (SA)teatama registrile oma põhitege-vusala. Muudatuse eesmärgiks onparandada andmete täpsust. Prae -gu määrab tegevusala Registrite jaInfosüsteemide Keskus, kuid sell-ine määramine ei pruugi olla vägatäpne. Eelnõuga nähakse ka ette,et MTÜd ja SAd peavad registrissekandma majandusaasta alguse jalõpu. Seletuskirjast tuleneb, etmuudatuse peamine eesmärk onlihtsustada registripidajate tööd.Praegu peab registripidaja kontrol-lima iga MTÜ ja SA põhikirja, etteada saada, kas nende majandus -aasta aruande esitamise tähtaegon saabunud või mitte.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ärisea -dustikus ja teistes seadustes kavan-datavate muudatuste mõju on ette-võtjate jaoks väheoluline. Eelnõu eisuurenda märkimisväärselt äriühin-gute ja MTÜ-de haldus koormust egapane ettevõtjatele täiendavaid ra-halisi kohustusi. Pigem võib ülalpoolkirjeldatud muudatuste mõju hin-nata ette võtlussektori jaoks posi-tiivseks, mitte negatiivseks. �

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMigal laupäeval kell 15.00.

Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Eelnõu ja seletuskirjaga

saab põhjalikumalt tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

eisijate kaitse ja nende õi-guste tugevdamisega on ELis

aktiivselt tegeldud alates 2001.aastast.

Järk-järgult on loodud õigustik, mil -le eesmärk on tagada kõrge kaitse-tase kõigile reisijatele raudtee õhu-,mere-, sisevee-, bussi- ja auto-trans pordi kasutamisel, et neilereisijatele, sealhulgas puue tega japiiratud liikumisvõimega inimes -tele, kehtiksid sarnased õigu sed jatingimused kogu Euroo pa Liidus.

Kõik need eeskirjad ei ole küll prae-guseks jõustunud. Nii jõustuvadvee- ning bussi/autotranspordieeskirjad alles vastavalt 2012.aasta detsembris ja 2013. aastamärtsis. 2010. aastal käivitas Euroopa Komisjon (EK) ulatuslikukaheaastase kampaania teemal

„Teie reisijaõigused on käepärast”,luues veebilehe ec.europa.eu/pas-sengerrights, kus iga transpordi -liiki hõlmavate reisijate õigused onkokkuvõtlikult esitatud kõigis ELiametlikes keeltes.

Ühistransporti iseloomustab siiskiteabe, pädevuste ja olukordadeebasümmeetria ühest küljest reisi-jate ja teisest küljest vedajate va -hel. Jääb mulje, et paljud reisijad eiole veel täielikult teadlikud oma õi-gustest või ei tea, kuidas neid va-jadusel maksma panna või korrekt -selt kasutada. Komisjoni uurin -gutest ja küsitlustest ilmneb, etvaidluse korral, mille väärtus onväiksem kui 1000 eurot, nõuakshüvitust kohtu kaudu üksnes üksviiest Euroopa tarbijast — seda kohtumenetluste suurte kulude,keerukuse ja kestuse tõttu. Sellele

lisandub veel asjaolu, et EK arvateskohaldatakse liikmesriikides sea -dusi jätkuvalt erinevalt. See agatekitab segadust nii vedajate kui kareisijate seas. Oma uues teatisessoovibki EK asuda kõrvaldama niiseaduselünki kui ka neid tõkkeid,mis takistavad reisijatel oma õigusikasutada. Teatises nimetataksekolme nurgakivi: mittediskrimi-neerimine; täpne õigeaegne jakättesaadav teave; viivitamatu japroportsionaalne abi. Sellest tule -nevad kümme järgmist õigust, mispeaksid kohalduma kõigile trans-pordiliikidele:

1. õigus kasutada transporti disk -rimineerimiseta;

2. õigus liikuvusele: lisatasuta juurdepääs ja abi puudegareisijatele ning piiratud liiku-misvõimega reisijatele;

3. õigus teabele enne ostu ja reisieri etappides, eelkõige reisikatkemise korral;

4. õigus reisimisest keelduda (pi letitäishinna tagasimaksmi ne), kuireis ei kulge nii, nagu plaanitud;

5. õigus veolepingu täitmiselereisi katkemise korral (mars-ruudi muutmine ja ümberbro -neerimine);

6. õigus abile reisi väljumise võiümberistumise pikaajalise hi-linemise korral;

7. õigus hüvitisele teatavatel tin -gimustel;

8. õigus vedaja vastutusele reisi-jate ja nende pagasi eest;

9. õigus kiirele ja kättesaadavalekaebuste käsitlemise menetlu -sele;

10. õigus ELi õigusaktide täieula-tuslikule kohaldamisele ja te -gelikule jõustamisele.

REISIJATE ÕIGUSTESTSuvi läheneb ja koos sellega kasvab ka inimeste soov reisida. Reisimisele on

tähelepanu pööranud ka Euroopa Komisjon, kes avaldas teatise Euroopa

Parlamendile ja nõukogule „ Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: Teatis reisijate

õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul”. Sellega soovib Euroopa Liit

arendada poliitikat, mille eesmärgiks on tagada kõigile reisijatele raudtee-, õhu-,

mere-, sisevee-, auto- ja bussitranspordi kasutamisel ühised ja võrreldavad õigused

ning kõrvaldada tõkked, mis takistavad kodanikel oma õigusi tõhusalt kasutada.

R

Jääb mulje, et paljudreisijad ei ole veeltäielikult teadlikudoma õigustest või ei tea, kuidas neid vajadusel maksmapanna või korrektseltkasutada.

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

Isegi kui rakendustingimused va -rieeruvad vastavalt transpordilii -gile, on peaeesmärk nende mõis te-tavamaks muutmine, rakendamisetõhustamine ja kontroll kõigi trans-pordiliikide puhul.

Seda teatist arutab ka Euroopa Ma-jandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK).Kokkuvõtlikult võib esile tuua, etEMSK üldiselt toetab EK poolt väl-japakutut ja leiab omalt poolt, etkümmet loetletud õigust tulebtäiendada kahe lisaõigusega, ni -melt: 1. õigus turvalisusele ja ohutu -

sele; see hõlmab nii trans-pordivahendi tehnilist ohutustkui reisijate füüsilist turvali -sust;

2. õigus teenuse kättesaadavu -sele ja vedaja poolt tagatavaeelteabe vastavuse miinimum -standarditele ülebroneerimisekorral.

Lisaks teeb EMSK ettepaneku,mille kohaselt peaksid kõik vedajadkasutusele võtma standardse e-posti aadressi kõigi kaebuste jaoks(kaebused@.....), tingimusel, et või-malikud on ka teised kaebuste esi-tamise võimalused. Ja vedajateletuleks kehtestada siduvad maksi-maalsed tähtajad vastamiseks.

Saab näha, kuidas ja millal ka-vandatu tegeliku rakendumisenijõuab. �

O L U L I N E :

• Reisijaõigused on

kõigis Euroopa Liidu

keeltes toodud

aadressil

ec.europa.eu/

passengerrights.

EUROOPAKOMISJON ANDISEESTI ELEKTRI-JAAMADELE LOAAJUTISTEKS SAAS-TEKVOOTIDEKS

Euroopa Komisjon nõustus Eesti,Leedu ja Küprose taotlustega jät -kata ELi heitkogustega kaup le -mise süsteemis (HKS) tasu ta saas -tekvootide eraldamist elektri jaa -madele pärast käesolevat aastat.Sellega tehakse nendele liikmes-riikidele oluline erand üldreeglist,et alates 2013. aastast tuleb elektritootmissektoril osta kõiksaastekvoodid enampakkumiseltvõi turult. Aastatel 2013–2019eraldatakse Eesti, Leedu ja Küp -rose elektrijaamadele tasuta ligi35 miljonit saastekvooti. Saaste -kvootide arv väheneb iga aasta -ga ja jõuab nullini 2020. aastal.Liikmesriigid kehtestavad rangedseire- ja jõustamiseeskirjad, ettagada saastekvootidega võrdsesvõi suuremaski väärtuses inves -teeringud elektritootmise mo -derniseerimiseks. Tasuta saaste -kvootide väärtus tuleb suunatainvesteeringutesse, millega riigienergiataristut moderniseeritak -se ja ajakohastatakse, sealhulgastehakse investeeringuid uutesseelektrijaamadesse ning energia -kasutuse struktuuri ja tarneal-likate mitmekesistamisese ningpuhtasse tehnoloogiasse. Inves -teeringud tuleb ette näha riik-likus kavas.2009. aastal vastu võetud ELiHKSi direktiiviga anti kümnele liikmesriigile võimalus taotledaajutist erandit, mille järgi alates2013. aastast hakatakse elektri-tootmissektorile ELi HKSi saas -tekvoote eraldama ainult enam -

pakkumisel müümise kaudu.2011. aasta septembris esitasidBulgaaria, Küpros, Tšehhi Vaba -riik, Eesti, Ungari, Leedu, Poola jaRumeenia taotlused ajutistekssaastekvootideks. Komisjon onheaks kiitnud Küprose, Eesti jaLeedu taotlused, ülejäänud viieliikmesriigi taotluste hindaminejätkub ja lõpetatakse enne suve-vaheaega.

Rohkem teavet ELi HKSi kohta:http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/index_en.htm

ELI KEVADPROG-NOOS 2012-2013:EESTI EKSPORTTAGASIHOIDLIK,KASVU TOETABSISENÕUDLUS

Pärast järsku SKP langust 2011.aasta lõpus ilmutab Eesti majan-dus taas positiivseid märke. Li -saks osutavad jaekaubanduse jatööstustoodangu näitajad 2012.aasta algusest kasvu kiirele taas-tumisele.ELi majanduses tervikuna onprae gu hinnangute kohaseltkerge langus. Kuigi ebakindlusmajandus- ja finantsväljavaadetesuhtes on endiselt suur, on tu -gevate poliitiliste meetmete ja ELinstitutsioonilise raamistikumärkimisväärse parandamisetulemusena 2012. aasta algusesvähenenud pinged finantstur-gudel. Ka usaldus on teatavalmääral stabiliseerunud ja peaksprognoosiperioodi jooksul veelgisuurenema. Eesti jooksevkonto,mis alates 2009. aastast on pü si-nud ülejäägis, muutub tõenäo-liselt taas negatiivseks. Kauban-

dusbilanss võib 2012. aastal hal-veneda ühe protsendi võrra nõr -kade ekspordinäitajate ja suuresisenõudluse koosmõjul. 2013.aastal peaks SKP aga kasvama3,8% võrra, kuna sise nõud lusttoetab taastuv eks pordikasv.Tööpuudus püsib prognoosipe -rioodil eeldatavasti kõrge — Eestisja euroalal 11%, ELis 10%. Eel -arve tugevdamine peaks jätkumakogu ELis, kuid Eesti valitsemis-sektori eelarve puudujääk on en -diselt väiksem kui ELis üldiselt:2012. aastal Eestis 2,4%, ELis3,3% ja euroalal veidi alla 3%.Surve riigi rahandusele suurenebsiiski ka Eestis, kuna majandus -kasv on tagasihoidlik ja võetudon märkimisväärseid investee -rimis kohustusi.ELi majanduse järkjärguline elav -nemine algab prognooside koha -selt aasta teisel poolel ning kiire -neb 2013. aastal. Sellest hooli-mata jääb see eeldatavasti taga -sihoidlikuks, sest mitmed teguridpiir a vad jätkuvalt sisenõudlust.

Üksikasjalik aruanne on leitav:http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2012_spring_forecast_en.htm

EUROOPA LIIDUÜLEVAADE NÄITAB HEITKOGUSTEVÄHENEMIST 2011. AASTAL

ELi heitkogustega kauplemisesüsteemis (HKS) osalevate käi-tiste heited vähenesid liikmes -riikide registrite andmetel möö -dunud aastal rohkem kui 2%.Ettevõtted on Euroopa Liidu HKSieeskirju väga hästi täitnud. Vaid

EUROOPA UUDISED

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

alla 1% süsteemis osalevatest käi-tistest ei tagastanud saaste kvooteõigeks ajaks, 30. aprilliks 2012.Enamasti on need väikesed käi-tised ning nad moodustavad kokkuvähem kui 1% Euroopa Liidu HKS-iga hõlma tud heitkogustest. 98%käitistest esitas tõendatud heit -koguste and med 2011. aasta koh -ta õigeaegselt.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/environment/ets/

AVALIK ARUTELUEUROOPA LIIDUKODAKONDSUSEJA TULEVIKU-SUUNDADE ÜLE

Euroopa Komisjon kutsub ELi ko-danikke osalema komisjoni senisuurimas avalikus arutelus järgne -vate aastate poliitilise tegevuskavaja Euroopa tuleviku üle.„Kakskümmend aastat pärast ELikodakondsuse loomist väikses piirilinnas Maastrichtis peame ühi -se Euroopa ideele uut hoogu and -ma — ja peame seda tegema omakodanikke otseselt kaasates,” sõ -nas Euroopa Komisjoni asepresi-dent ja esimene ELi kodakondsusevolinik Viviane Reding. Asepresi-dent Reding: „Euroopa Liit on ole-mas oma kodanike pärast ja nendejaoks. Inimesed ootavad Euroopaltkonkreetseid tulemusi, ning oda -vamate rändlustasude, kuriteo -ohvrite õiguste parema kaitse jainternetiostude lihtsustamise näolme just seda neile pakumegi.”Arutelu toimub enne 2013. aastat,mis on kuulutatud Euroopa koda -nike aastaks ning saadud taga-sisidet kasutatakse komisjoni polii -tilise tegevuskava koostamisel jasee võetakse aluseks täpselt aastapärast (9. mail 2013) esitatavaleELi kodakondsuse aruandele.

Lühikese küsimustiku kodanike õiguste ja Euroopa tuleviku kohtasaab järgneva nelja kuu jooksul(9. maist kuni 9. septembrini) internetis täita aadressil.http://ec.europa.eu/justice/opinion/your-rights-your-future/index_et.htm

ERASMUSE UUSREKORD: ÜLIÕPILASVAHE-TUSTE ARV ON KASVANUD 8,5%

Kakskümmend viis aastat tegutse -nud Erasmusest on saanud ELituntuim programm ja maailmaedukaim üliõpilasvahetuste pro-gramm. 2010/11. õppeaastal antivälismaal õppimiseks või koolitusesaamiseks Erasmuse stipendiumenam kui 231 000 üliõpilasele. Seeon uus rekord ja eelmise aastagavõrreldes on stipendiaatide arv suurenenud 8,5%.Euroopa Komisjoni hariduse, kul-tuuri, mitmekeelsuse ja noortevolinik Androulla Vassiliou: „Selaastal oma 25. sünnipäeva tähis-tav Erasmuse programm on Euroo -pa Liidu üks suurimaid edulugusid.Arvud räägivad iseendi eest — jaoleksid võinud olla suuremadki, kuimeil oleks olnud vahendeid kogunõudluse rahuldamiseks.”Programmi fookuses on keeleõpe,kohanemisvõime, kultuuriteadlik -kus ja juhiomadused ning nõndaannab Erasmus noortele elutäht-said oskusi, et suurendada nendevõimalusi tööturul ja hoogustadaenesearendamist. Nüüdseks onprogrammiga liitunud 33 riiki: ELi27 liikmesriiki, Horvaatia, Island,Liechtenstein, Norra, Türgi ja Šveits.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-programme/doc80_en.htm

EUROOPAKOMISJON TEGIETTEPANEKUVAUTŠEREIDKÄSITLEVATEKÄIBEMAKSU -EESKIRJADEÜHTLUSTAMISEKS

Euroopa Komisjon tegi ettepa-neku ajakohastada ELi käibemak-su eeskirju, et tagada igat liiki vaut -šerite ühtne käsitlemine käibe -maksu seisukohast kõigis liikmes-riikides. Vautšerituru maht Euroo -pa Liidus on üle 52 miljardi euroaastas. Ettemakstud kommu nikat -siooniteenused hõlma vad ligikau -du 70% vautšeri tu rust, oluline osaon ka kingivautšeritel ja allahind-lusvautšeritel.Vautšereid käsitlevate riiklike käi -bemaksueeskirjade erinevusedmuudavad turu paraku küllaltkiebatõhusaks. Ühtse turu eelisteärakasutamise asemel seisavad et-tevõtjad silmitsi topeltmaksusta -misega ja raskustega äritegevusepiiriülesel laiendamisel. Uute ees -kirjade eesmärk on sellised prob-leemid lahendada. Uued ees kirjadpeaksid jõustuma 1. jaa nuaril 2015.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/vat/key_documents/legislation_proposed/index_en.htm

EUROOPA TURULE JÕUAB JÄRJEST VÄHEM OHTLIKKE TOOTEID

Tänu Euroopa Liidu kiirhoiatussüs-teemi RAPEX järjest tõhusamaletoimimisele avastatakse ohtlikudtooted varem ja need eemalda -takse kiiremini ELi turult. See prot-

sess hõlmab riskide tuvastamistjuba algetapis, paremat riskide hin-damist ja tihedat koostööd ELiametiasutuste, eelkõige tolliasu-tuste vahel, et teha kindlaks või-malikud riskid toodete sisenemis -kohtades.Kõige rohkem RAPEXi teateid, stüle poole kõikidest ohtlike toodeteteadetest, esitati Hiina kohta. Siiskivõib siin täheldada langustendent -si — 58%-lt 2010. aastal 54%-ni2011. aastal. 19% (293 teadet)teadetest puudutas Euroopa pärit -oluga tooteid. Muude riikide too -dete kohta esitati 15% teadetest.8% teadetest oli tundmatu pärit -oluga toodete kohta (sama näitajaoli 2004. aastal 23%, mis osutabpidevale langusele ja tõhusamaletuvastamisele).Kõige rohkem teateid esitati riieteja tekstiilitoodete kohta (423 tea -det lämbumise ja nahaärrituse ohukohta), neile järgnesid mänguasjad(324 teadet peamiselt lämbumis -ohu kohta), mootorsõidukid (171teadet vigastusohu kohta), elektri -seadmed (153 teadet elektrilöögi -ohu kohta) ja kosmeetikatooted(104 teadet keemiliste riskiteguritekohta), mis moodustavad kokku74% kõikidest 2011. aastal esi-tatud teadetest tõsist ohtu kujuta-vate toodete kohta.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/consumers/safety/news/index_en.htm

EUROOPAKOMISJON TOETABKESKKONNA -SÕBRALIKE LAHENDUSTE TURULETOOMIST

Euroopa Komisjon käivitab 34,8miljonit eurot maksva konkursiökoinnovatsiooni projektide toeta -miseks. Uute keskkonnaprojektide

ASKO POHLAArbitraažikohtu nõukogu esimees,Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägivandeadvokaat

11

- A R B I T R A A Ž I K O H U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

turuletoomiseks võivad rahasta -mist taotleda ettevõtted ja ette -võtjad kogu Euroopast.Oodatakse taotlusi, mis on seotudökoinnovatiivsete toodete, tehni -ka, teenuste ja protsessidega jamille eesmärk on vältida või vä -hen dada keskkonnamõju või mil-lega toetatakse ressursside opti -maalset kasutamist. Taotlusi saabesitada kuni 6. septembrini 2012ning rahastamiseks valitaksevälja ligikaudu 50 projekti.Selleaastase konkursi viis eelis-valdkonda on materjalide ringlus-se võtt, vesi, säästvad ehitus- materjalid, keskkonnasäästlik et-tevõtlus ning toiduainete- ja joogisektor.Konkurss pakub kaasrahastamist,millega võib katta kuni 50% pro-jekti kuludest. Sel aastal on kavastoetada ligikaudu 50 uut projekti.Ökoinnovatsiooni rahastataksekonkurentsivõime ja uuendus tege -vuse raamprogrammi kaudu ningaastatel 2008–2013 on selleks ettenähtud ligikaudu 200 miljoniteurot. Sellega toetatakse end teh -noloogiliselt õigustanud tooteid,mis aitavad Euroopa loo duressurs -se paremini ära kasutada.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/environment/eco-innovation/index_en.htm

EUROOPA PÄEVA ORIENTEERUMIS-MÄNGUS OSALES4000 INIMEST

Ligi 4000 inimest osales 12. mailEuroopa päeva orienteerumi män- gus, mille peaauhinna — 1000 eurosuuruse reisitšeki Euroopa külas-tamiseks — võitis 23aastane HeikiLusti. Kokku loositi Taani suursaadikuUffe Balslevi eestvedamisel väl-ja 28 auhinda, mille panid välja

Euroopa Komisjoni Eesti esindusja liikmesriikide saatkonnad. Li -saks loositakse mängijate vahelvälja 400 Lennusadama piletit,mis saadetakse võitjatele koju koosorienteerumismängu passiga. Euroopa päevaga tähistatakseEuroopa Liidu sünnipäeva, mil leksloetakse 1950. aasta 9. maid, milRobert Schuman esitas nn Schu-mani deklaratsioonina tuntud Euroopa ühendamise idee. Eu-roopa päev kuulub koos Euroo paLiidu lipu, hümni, moto ning ühis-rahaga Euroopa Liidu sümbolitehulka. Eestis korraldab Euroo papäeva üritusi Euroopa Komisjoniesindus Eestis koos Euroopa Par-lamendi Infobürooga. 2012. aastaEuroopa päev keskendus tegu -sale vananemisele ja põlvkon-dadevahelisele sidusu sele.Kõigi võitjatega võetakse ühen-dust, samuti saab orienteerumis-mängu tulemustega tutvuda le -heküljel www.euroopäev.ee.

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Lisainfot leiab

Kaubanduskoja kodulehelt

www.koda.ee rubriigist

„Euroopa Uudised”.

esti Kaubandus-TööstuskojaPresiidiumi 03.03.1992. aas-

ta otsusega kinnitati Arbitraaži-kohtu reglement. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus (Ar-bitraažikohus) loodi küll juba 14.augusti 1991. aasta seaduse„Eesti-Kaubandus TööstuskojaArbitraažikohtu kohta” alusel ningsee jäi ka 2006. aastani Eestisainukeseks vahekohut regulee-rivaks siseriiklikuks õigusaktiks.Nimetatud seadusega sätestati õi-guslikud alused traditsiooniliselt

kaubandus-tööstuskodade juurestegutseva arbitraažikohtu tege-vuseks, muuhulgas sätestati, etArbitraažikohtu reglement töö-tatakse välja ÜRO Rahvusvahe-lise Kaubanduse Õiguse Komisjoni(UNCITRAL) Arbitraaži reglemen -di alusel. Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja Presiidiumi 03.03.1992.aasta otsusega kinnitatigi Arbit -raažikohtu reglement, mis oli tõe-poolest kooskõlas UNCITRAL-iArbitraaži reglemendi peamistesätetega.

E

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

ARBITRAAŽIKOHTUTEGEVUSE 20 AASTAT Selle aasta märtsis möödus 20 aastat

esimese arbitraažikohtu tegevuse algusest Eestis.

12

- A R B I T R A A Ž I K O H U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

Enamikes riikides tegutsevad aja -looliselt olulisemad alalised arbit -raažikohtud just nimelt kau ban-dus-tööstuskodade juures, omadessellisel viisil suuremat sidet koja liikmetega ja ettevõtjatega ter-vikuna, ning omades üldisemalt kasuuremat autoriteeti ühiskonnas.Sellest põhimõttest otsustati läh-tuda ka Eestis selle taasiseseisvu-mise perioodil.

Tänane Arbitraažikohus tegutsebalaliselt Kaubanduskoja juures,olles Kaubanduskoja struktuuri -üksus.

Täna tegutsevad veel mõned ala -lised vahekohtud. Tallinna Väärt-paberibörsi Vahekohus on spetsia -liseerunud vahekohus, mis lahen -dab ainult väärtpaberibörsi osa -liste vahelisi vaidlusi. Alalistestvahekohtutest võib nimetada veelnäiteks osaühingut Eesti Vahe -kohus ja Eesti Notarite Koja Vahe -kohut, kuid need ei oma sellistajaloolist traditsiooni ja kogemustnagu Arbitraažikohus.

Arbitraažikohus on pidevalt jälgi -nud ja analüüsinud vahekohtu õi-gusliku regulatsiooni olukordaEestis. 1995. aastal moodustati Arbitraažikohtu ettepanekul Jus -tiitsministeeriumi poolt töögruppEesti vahekohtu seaduse väljatöö-tamiseks ning 1997. aastaks olivalminud UNCITRAL-i mudelsea -duse alusel väljatöötatud Eesti va-hekohtu seaduse eelnõu. Seejärelotsustati Justiitsministeeriumis, eteraldi vahekohtu seadust ei olevaja, vaid vahekohut reguleerivadsätted tuleks lülitada uude tsi-viilkohtumenetluse seadustikku(TsMS). Arbitraažikohus esitas kor-duvalt ettepanekuid seaduseelnõutäiendamiseks vahekohtu osas.TsMS-i täiendamiseks on tehtudettepanekuid ka viimastel aastatel.Need ettepanekud on olnud suu-natud arbitraažimenetluse edasi-arendamisele.

Lepinguvabaduse põhimõttest läh- tudes ning TsMS § 9 kohaselt võib tsiviilasja poolte kokkuleppelanda lahendada vahekohtule, kuiseadusest ei tulene teisiti (näiteksTsMS § 718 lg 2 keelab lahendadavahekohtus eluruumi üürilepin-gust ja töölepingust tulenevatvaidlust). Arbitraažikohus on veen-dunud, et vaidluste lahendamiselArbitraažikohtus on olemas Eestisedasine perspektiiv, sest möödu-nud 20 aastat on kinnitanud, et ar-bitraažimenetlusel on eeliseid roh-kem kui puudusi.

Jätkuvate eelistena võib välja tuuajärgmised:

• Arbitraažimenetlus toimub tun-duvalt kiiremini võrreldes koh-tumenetlusega, näiteks EestiKaubandus-Tööstuskoja Arbit -raažikohtu menetluses peabtegema lõpliku otsuse hiljemalt6 kuu jooksul arvates hagiasjamaterjalide üleandmi sest vaid-lust lahendavale arbit raaži koh -tule. Enamikel juhtu del tehakselõplik otsus 4-5 kuu jooksul.Lähiajal on kavas täiendada reglementi võima lu sega raken -dada kiirmenetlust, kus otsustuleb teha 3 kuu jooksul;

• Pooled saavad ise osaleda arbi-traažikohtu moodustamisel,valides arbiterideks pädevad javastavat kogemust omavadjuristid. Kui tekib vajadus arbi-teri määramiseks Arbitraaži -kohtu poolt, siis määratakseselleks juba varasemat suurtkogemust omav arbiter, eesis-tujaks aga tihti tunnustatudkoh tunik;

• Suuremate summade hagemi -sel on vähemalt veel täna Arbi-traažikohtu arbitraažimaksväik sem kui riigilõiv, mis tulebtasuda kahes kohtuastmes hagiesitamisel kohtusse. Kuna lõp-lik otsus tehakse kiiremini, siison üldjuhul ka advokaadikuludväiksemad;

• Vahekohtu otsuste täitmine142 välisriigis on põhimõt-teliselt tagatud New Yorgi 1958.aasta konventsiooniga.

Esitame ka veidi statistikat Arbit -raa žikohtu kohta:

• Viimase 12 aasta jooksul (alates2000 aastast) on keskmisekslaekunud hagiavalduste arvuksolnud 24 avaldust aastas, kuidnäiteks 2002, 2005 ja 2009aastal laekus 30-35 avaldust;

• Samal perioodil on keskmiseksrahaliste nõuete suuruseksaas tas olnud 5,86 miljoniteurot;

• Samal perioodil jaotusid meiemenetluses olnud vaidlustepoo led järgmiselt (keskmiseltaasta lõikes): 6 korral üks pool -test välisriigist ja 18 korralmõlemad pooled Eestist (üldseon olnud ka üks vaidlus, kuskõik pooled olid välisriigist);

• Samal perioodil on pooled olnudlisaks Eestile veel Lätist, Lee-dust, Vene Föderatsioonist,Soo mest, Rootsist, Poolast,Itaaliast, Valgevenest, Prant -sus maalt, Saksamaalt, Ukrai -nast ja Neitsisaartelt.

• Samal perioodil on vaidlusedpuudutanud järgmisi lepinguid:kaupade ostu-müügi lepingud,aktsiate ostu-müügilepingud,teenuste osutamise lepingud(sh ehitus, transport, õigusabi),erastamislepingud, üürilepin-gud, hoonestusõiguse lepin-gud, laenulepingud, seltsingu -lepingud, käenduslepingud jaoperaatorlepingud;

• Samal perioodil on kohtu poolttühistatud ainult üks lõplik ot susja 2 vaheotsust seoses arbitraa -žikohtu jurisdiktsioo niga (üheljuhul leidis kohus, et on juris-diktsioon, teisel juhul, et mitte).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ar-bit raažikohus on olnud arbitraa -žimenetluse eestvedaja viimased

20 aastat ja on valmis seda töödjätkama. See saab olla edukas agaainult koostöös meie arvuka ju-ristkonnaga, eriti advokaatidega jateiste õigusnõustajatega, kuid kaarvukate ettevõtete ja asutuste ju-ristidega.

Sellise koostöö arendamiseks toi -mus 18. mail 2012 aastal TallinnasTeine Rahvusvaheline Arbitraaži -konverents, mis oli pühendatudArbitraažikohtu 20. aastapäevaleja arbitraažikohtu ja kohtu omava-helistele seostele. Konverentsiavasid justiitsminister KristenMichal, Eesti Kaubandus-Tööstus -koja peadirektor Mait Palts ja Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi esi -mees Ants Kull.

Eesti juristidele pakuti ka huvi-tavaid ettekandeid vahekohtu -menetluse korraldusest Eesti lähi -mate naabrite juures — Lätis, Lee-dus, Vene Föderatsioonis, Soomesja Rootsis. Ettekannetega esinesidSoome Kaubanduskoja Arbitraaži-instituudi, Stockholmi Kaubandus -koja Arbitraažiinstituudi, Vene Fö de -ratsiooni Kaubandus-TööstuskojaRahvusvahelise Arbitraa žikohtu,Läti Kaubandus-Töös tuskoja Arbit -raažikohtu ja Vilniuse Rahvusvahe-lise Arbitraažikohtu esindajad.

Kohal olid ka mitmed meie naabritekaubandus-tööstuskodade juurestegutsevate arbitraažikohtute ju -hid — Vene Föderatsiooni Kauban-dus-Tööstuskoja RahvusvaheliseArbitraažikohtu president profes-sor Aleksei Kostin ja Läti Kauban-dus-Tööstuskoja Arbitraažikohtupresident Ziedonis Udris.

Meie Arbitraažikohus on valmis kaedaspidi olema arbitraažime net -lusele sobiv ja usalduslik koht niiEesti siseriiklikes kui rahvusvahe-listes vaidlustes ning Eesti ette -võt jatel on samas võimalus Arbit -raažikohtu teenuseid laiemalt kasutada. �

TÕNU RUNNELEdicy tegevjuht

13

- K A S U L I K K U -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

rinevalt vanadest lahendus -test ei puutu klient nende töö-

riistade juures kokku ei serve riteseadistamise, tarkvara installimiseega süsteemi hooldamisega. Needon inimlikud, IT-vabad töö riistad.

Edicy eripära

Edicyga saab igaüks kodulehe ehita-misega ise hakkama — valib sobivakujunduse, loob saidi struktuuri, si-sestab tekstid, pildid, kaardid, videodning tõlgib asjad asjakohastesse

keeltesse. Erakordseks teeb Edicysee, et selle visuaalne jalajälg onminimaalne. Klient haldab kõike otsekodulehe peal, mitte kusagil admin-istree rimisvaadetes. Ainsad osku -sed, mida Edicy kasutajalt ootab, onväike kogemus Wordi ja mõnebrauseri käsitsemisel.

Netipõhiste tööriistade arendajadhoolitsevad ise kogu IT-poole jatööriistade edasiarenemise eest.Nii on näiteks Edicy peale ehitatudsaidid automaatselt optimeeritud

otsimootorite jaoks ning mobiilseteseadmetega vaatamiseks. Iganä-dalased Edicy uuendused jõuavadkõigi kasutajateni ilma, et nad mi -dagi omaltpoolt tegema peaks.

Vanakooli lähenemine

Siiski ehitavad paljud veebifirmadklientide kodulehti veel vanaviisi —iga sait seadistatakse eraldi, uuen-dused ja hooldus tehakse käsitsi jaitimees peab alati käepärast ole-ma. On juhtumeid, kus see võibki

KODULEHE EHITAMINE NETITEENUSTEGA

S E M I N A R :

Üha rohkem veebilehti ehitatakse lihtsate netipõhiste tööriistadega

nagu Edicy või Squarespace. Netipõhine tähendab seda,

et kogu teenus on kasutatav brauseriga üle interneti.

E

TULE JA ÕPI KA EDICYD KASUTAMA

Korraldame 12. juunil se -

minari, kus tutvustame

Edicyd ning näitame, kui -

das ehitada ettevõttele

hea, toimiv ja turundus -

keskne koduleht — sõltu -

mata sellest, kas teha see

Edicy või mõne muu plat -

vormiga.

Lisainfo:Seminari programm on Kaubanduskoja kodulehelwww.koda.ee

TAIVO PAJUDirector Media

14

- J U H T I M I S V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

õni nädal tagasi tekkisFacebooki postitus ühelt

tuntud konsultandilt, kes kritisee -ris Olerexi selle eest, et nende tanklates pakutav kohv poletehtud ubadest. Selle kirjutise toonoli üsna terav, aga vähemasti olisee aus: kohv sellele mehele tõestiei maitsenud ja papptops oli kaebamugav. Ja eks iga konsultantpeab ennast ju ka reklaamima.

Kummastav aga oli see, mis nüüdjärgnes. Hulk inimesi saatis teeleoma kommentaarid, mille võibkokku võtta ühe lausega: ma küllise ei tea... aga no küllap see kohvi -värk on Olerexis ikka tõeline jama.

Ma pole Olerexi kohvi joonud egaselle firmaga kuidagipidi seotud.Aga mul kihvatas sees neid posti-tusi lugedes. Kust võtavad need inimesed õiguse niimoodi ühelefirmale sisse sõita, kui neil puudubisiklik kogemus? Kuidas nad võta -vad selle mina-tean-kõike tooni?

Tõsi, Statoil on tõepoolest omasöögi ja joogiga lati kõrgele tõst-nud. Aga Statoil ongi muutunud pi -gem kiirtoidurestoraniks-muga vus-poeks. Olerex on endiselt tankla.

Kohv kohviks. Küsimus on tege-likult ju tagasisides, täpsemaltselles, kuidas me tagasidet saame.Me kõik vajame oma tööle ausattagasisidet nagu õhku, et areneda,

et mängust mitte välja kukkuda.Aga samas võtame seda vägagiisiklikult, kui keegi meie pingu -tused lihtsalt maha teeb. Veidirohkem positiivsust, palun!

Tänavuse Pärnu turunduskonve -rent si üks toredamaid ettekandeidoli ettevõtja Karoli Hindriksilt, kelleviimane suur projekt oli Fox Life’i,Fox Crime’i ja National Geographicutelekanali käivitamine Eestis. Muu -hulgas mainis ta üht olulist asja, misettevõtlusega seotud nagu sukk jasaabas: pidevat võitlust iseendagaolukorras, kui asjad ei lähe nii, naguplaanitud; kui eelarved on lõhki jaedu ei paista kusagilt. Ta kasutaskauase HP innovatsioonijuhi PhilMcKinney tabavaid sõnu. „Ettevõtjakõige suurem katsumus on see, et tapeab igal hommikul ärgates kõige-pealt üle saama oma kõhklustestiseenda ja oma idee suhtes.”

Võib-olla ongi ainus viis ise ette -võtja olla, et mõista, kui tähtis onkriitika, mis ei pane sind paika, vaidtoetab ja aitab edasi. Nii et andkemalati kõigile nii palju tagasisidet kui vähegi võimalik. Kuid nõnda, etsee ei tunduks teerulliga ülesõit-mise na.

Aga vähemalt tekkis mul huvi Ole -rexist ühel päeval läbi käia ja vaa-data, mis värk selle kohviga siis on.

Mõnusat suve! �

mõist lik asjaajamine olla — näitekssuurte veebipoodide korral või siis,kui klient ise on tarkvaraarendaja.Enamasti on see aga kliendi ajaning ajurakkude raiskamine.

2000ndate keskpaiku arendas igaveebiagentuur veel omaenda sisu -haldustööriistu. Neid müüdi kõigileklientidele koos kodulehega kes -keltläbi 10 000kroonise litsentsi-tasu eest. Kvaliteet oli nõrk, uuen -dusi tavaliselt ei tehtud, hool -damine oli kulukas, tööriistad olidpooleldi kasutamatud.

Tänaseks on olukord vähemaltveidi parem. Agentuurid lülituvadjärjest ümber sellistele laialtlevi -nud tööriistadele nagu Wordpress,Joomla või Drupal. Kvaliteet onpalju parem ja iga arendaja oskabnendega tööd teha. Selliselt on kodulehed aga jätkuvalt kulukadhooldada, uuendada ning kee ru -kad kasutada. Endiselt tuleb klien -te koolitada ning itimees peabuuendusteks ja hoolduseks vahe -tevahel olemas olema.

Miks on netiteenused

paremad?

Netiteenustel põhinevad veebiehi-tuse tööriistad on ratsionaalsemad:• Need ei maksa peaaegu midagi.• Tehniline pool on seadistatud ja

nähtamatu.• Uuendused on automaatsed.• Tööriistad on lihtsamad kasu-

tada.

Just nendel põhjustel pöörduvadIT-kauged inimesed netiteenustepoole, et omal jõul veebilehed val -mis ehitada. Kui soovitakse veidikeerukamat kodulehte luua — näi -teks unikaalse disainiga, siis on igaveebiagentuur võimeline selle Edicypeale ehitama sama lihtsalt kuinäiteks Wordpressile. Boonusenapääseb klient aga keeruliselt kasu-tatavast tööriistast ja vastutusestIT-süsteemide osas. �

KÕIGEPEALT RÜNDAME, SIIS VAATAME, MIS EDASI SAAB

M

Võib-olla ongi ainusviis ise ettevõtjaolla, et mõista, kuitähtis on kriitika,mis ei pane sindpaika, vaid toetab ja aitab edasi.

MARTI SOOSAAREesti Firmaspordi Liit

15

- TERVES KEHAS TERVE VAIM -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

eie ettevõttes küll sport-likke inimesi ei ole.” „Meil

on teised väljundid.” Need on paarlevinumat väidet, mida kuulemeettevõtetega suheldes. Kuidas siisnii? Kultuuriministeerium väidab,et regulaarselt tegeleb liikumis-harrastusega iga kolmas eesti-maalane. Seega on suur tõenäo-sus, juhul kui teie ettevõttestöötab rohkem kui kaks inimest, ette ajate jama.

Teatud mõttes arusaadav. Kui meieettevõtetega suhtleme, siis kaheljuhul kolmest satume ju meiegi in-imese otsa, kes pole aktiivne liikujaja kes petab ennast sellega, etuuest aastast hakkab temagi ak-tiivseks. Tõenäoliselt soovib tavestluse lihtsalt kiiresti lõpetada,

sest tal on järgmisel päeval aru-ande tähtaeg vms.

Loomulikult võib mõista valesti kasõna sportlik. Kas tähistame sel-lega inimest, kes nädalast näda-lasse erinevatel rahvaspordiüritus-tel stardis on? Või kedagi, kes kuu-lub koguni mõnda spordiklubisse?Või hoopis isikut, kes igal võima-lusel, pärast tööpäeva jooksuradavõi spordiklubi külastab?

Aga mõned mõtted, kuidas pakku-da inimestele midagi erilist selleks,et tiimi kokku liita ja tekitada side-meid, mis ainult tööjuures suhel -des nii kergesti tekkida ei saa.

Hea näide on 2011. aasta talvelenne Tartu Maratoni Tallinnast

teele läinud SEB Ekspeditsioon. Tolkorral tehti maratoni korraldajatepoolt mulle huvitav ettepanek pan -na kokku tiim, kes alustaks Tallin -nast suuskadel ja sõidaks väljaOtepääle, Tartu Maratoni startining seejärel läbiks ka maratoni.

Tegemist ei ole just päris tava -pärase ettepanekuga. Väljakutsesai seetõttu vastu võetud. Alus-tasin tiimi kokkupanemist. Saatsinmissioonikirjelduse mõningateleettevõtetele, kellega me aktiivse-malt koostööd teeme. Tuli hulkäraütlevaid vastuseid, mis samas„hulludele” edu soovisid, kuid tulika piisavalt positiivseid vastuseid.Saime kokku üheksa erinevasfüüsilises vormis inimest, kes olidvalmis suusad alla panema ja

TEE OMA KOLLEKTIIVIS

VAHELDUSEKS MIDAGI HULLUMEELSELT

Alustame seekordses Teatajas uut rubriiki „Terves kehas terve vaim”, mille eesmärgiks on julgustada-

inspireerida ettevõtteid ja nende töötajaid lisaks vaimsele aktiivsusele ka pisut enam oma füüsise eest hoolt

kandma. Selleks ei pea ilmtingimata olümpiaklassi sportlaseks hakkama — piisab ka heas seltskonnas kiiremast

kõnnist, matkami sest vms. Teenib see ju lisaks ka töötajate ühtsustunde ja meeskonnavaimu loomise eesmärki.

M”

Pildil: Ekspeditsioon on kolmanda päevahommikul Tartu ääres korraks hoomaha võtnud, et enne Otepää poolesuundumist pilti teha.

CHRISTA TORMEASi ekspordinõunik Stockholmis

16

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

meiega Ekspeditsioonile startima.Kõik igapäevaselt tööl käivad ini -mesed, kuid valdavalt erinevatestettevõtetest. Samuti tuli meileappi 4 vabatahtlikku, kellest kaksolid tiimi saateautos, üks aitas suuski ette valmistada ja üksvedas mootorsaaniga jälge suusa-tajate ees.

Võite arvata, et ettevalmistusedselleks seikluseks polnud päristavapärased. Kes oleks võinud ar-vata, et nii raske on mootorsaa -niomanikke veenda, et on täiestiohutu anda oma kallis saan seik-lejate kätte, kes tahavad sellegaTallinnast Otepääle sõita, et maan- tee ääres suusajälge vedada? Kui -das oleksin ma pidanud teadmaseda, et jäljevedamiseks saanikel-gule pandud raskused, mis olidtegelikult jõusaali kangikettad,kaotavad sedavõrd oma kauban-dusliku välimuse, et neid tagas-tada on piinlik. Arvata võis küllseda, et mõnele matkajale käib ettevõtmine üle jõu ja mõnedkatkestajad tulevad, kuid loomu-likult ei uskunud me plaani tehes,et ilm on pidevalt 20 ja 30 mii-nuskraadi vahel. Seetõttu pididteisel päeval külmasaanud var-vaste tõttu katkestama veel kaksmatkajat, sealhulgas ka mina ise.

Loomulikult toimus palju paljupõnevaid ja ettenägematuid sei -ku, mille käigus meie tiim kasvastugevasti kokku. Kõik ekspedit-sioonilised said tegelikult sellehullumeelse retke käigus headekssõpradeks ja see läbikäimine jät kubtänaseni, juba poolteist aastat.

Meie „suusahullude“ seltskonnastkasvas seetõttu välja ka täiestivabatahtlikult uus liider, kes mõt -les välja uue hullu ettevõtmise.Eelmisel aastal meiega viimaselhetkel liitunu on sel aastal samaseltskonna ees uue ja veelgi hulle -ma ettevõtmise vedajaks, mille käigus stardime juuni lõpus jalg -

ratastega Tallinnast ning jõua meTour de France’i lõpupäevaks väi -kese ringiga Pariisi. Teele jääb poolEuroopat, kokku umbes 3500 kmjagu. Plaanime teekonnal valluta -da mõned suuremad mäed ningteada saada, kas see, mida profidratastel korda saadavad — kolm nädalat järjest pikad päevad sadu-las — on keskmisele inimeselegisaavutatav. Mis meid ees ootamas,seda me täpselt ei tea. Nagu kaseda, kas tegemist on üldse meilejõukohase ettevõtmisega. Ette-valmistused on igatahes lõpusirgelja ma usun, et hoolimata raskus -test tiim siiski jõuab Pariisi.

Sellist kolmenädalast eksperimen -ti ma veel ei julgeks soovitadaühelegi ettevõttele. Vaatame, kui -das meie tiim selle üle elab. Kuidkogemused möödunud aastastütevad, et väiksemadki väljakut -sedki töötavad teie ettevõttesedukalt ja rutiini murdvalt.

Miks mitte panna töökollektiiviskokku seltskond, kes läheb mõ -nele jooksumaratonile, Vasalop-petile suusatama, Tristar triatlo -nile Pühajärvele või Kreetale tel -kidega mägedesse matkama. Liht-samaks sportlikuks väljakutseksvõib olla aktiivsete inimestegakaasa löömine Eesti EttevõteteSuvemängudel Roostal. Mis iganeshea mõte-väljakutse pähe tuleb.

Uskuge mind, et sellistel ettevõt-mistel tekib märksa tugevammees konnatunne, kui firma jõulu-peol või suvepäevade tantsuõhtul.Sellisel ettevõtmisel aktiivsedkaasalööjad on teie ettevõtte kõigeväärtuslikumad inimesed. Pangevaid pea tööle ja loomulikult alati,kui tekib hea mõte, mida soovitekontrollida, siis olen alati valmiskaasa mõtlema, kui võtate ühen-dust marti@firmasport.ee.

Lennukaid mõtteid ja edukat teostust teile! �

• Alusta ekspordiplaaniga ja õpi tundma Rootsi turgu omas valdkon-nas. Soovitan lugeda ekspordi käsiraamatut „Jah ekspordile!“, missisaldab Eesti ettevõtjate kogemusi Skandinaavia turgudel.

• Kui eeltöö on tehtud ja oled endale selgeks teinud, mis on sinueelised võrreldes kohalike ettevõtetega, on aeg välja selekteeridapotentsiaalsed kliendid/koostööpartnerid. Vali esmalt maksi-maalselt kümme klienti ja alusta umbes pooltega. Rootsi turul onvõtmesõna usaldusväärsus, mille tekitad personaalse lähene-misega. Seega uuri välja õige kontaktisik.

• Saada e-kiri ja võimalusel too välja referentsid. Kui e-kirjale vastustei tule, helista, kuni jõuad õige inimeseni. Personaalne suhtlus onedukuse üks aluseid.

• Kasuta võimalusi osaleda Rootsi messidel ja üritustel. �

KUIDAS SISENEDAROOTSI TURULE, PRAKTILISED SOOVITUSED

Ettevõte, kel on konkreetne huvi Rootsi turule tulla,

peab olema valmis sihtturgu hoolikalt tundma õppima,

ennast turustama ja mitmeid kordi Rootsi potentsiaal-

seid partnerid/kliente külastama. Kindlasti on seda liht-

sam teha palgates müügiesindaja, kes valdab rootsi

keelt ja tunneb turgu.

Lisainfo:CHRISTA TORMEASi ekspordinõunik StockholmisE-post: christa.torm@eas.ee

KATTRI-HELINA PÕLDMajandusnõunik,Eesti saatkond Stockholmis

17

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

sna levinud on teadmineEestist kui riigist, kus Rootsi

suurpangad majanduskriisi ajalpankrotiohtu sattusid ja hoopisvähem on neid, kes toovad Eestitesile kui majanduslikult stabiilsetriiki, kus riigieelarve ainsa riiginapeale Rootsi mullu plussis oli.Mõnele nutikamale ajakirjanikule,rääkimata poliitikuist või rahan-dusekspertidest, seda tõsiasja õn-neks meenutada pole vaja.

Eesti poolelt vaadatuna on Rootsimeie kaubanduspartnerite tipus,ekspordi poolest lausa esikohal.Rääkimata Eestisse tehtud välisin-vesteeringute tabelist, kus Rootsijuba 20 aastat skoorib ja keda eiSoome ega ükski teine riik ohus-tama ei kipu. Me kõik teame, etselle taga on esmajoones Rootsipangad, ent tegelikkuses tegutsebEestis äriregistri andmetel enam

kui 1500 Rootsi osalusega ette -võtet, kõikvõimalikes valdkonda -des. Selle taustal torkab silma, etEestis puuduvad seni suuredRootsi firmamärgid nagu IKEAning Hennes & Mauritz. Mitte, etma selle üle puudust tunneksin,kuid tekib küsimus, kas Eesti turg,hoolimata oma lähedusest, onrootsi suurfirmade jaoks oma väik-suse juures väheatraktiivne. Ja kasme kaubavahetuse kasvupotent -siaali tuleks eelkõige otsida väike -se ja keskmise suurusega ettevõ teteringist? Arvan, et just nii see on.

Rootsi turule tulek ei ole lihtne, seeon aeganõudev, head kodutööd jaettevalmistust nõudev ettevõtmi -ne. Kuid nagu Rootsi turul koge-musi kogunud ettevõtjad rääkidateavad, on tulemus üldjuhul vaevaväärt ja kestab aastakümneid. Ül-distavalt on Rootsi partnerid pi-kaldased, kuid usaldusväärsed japikaajalisi ärisuhteid eelistavad.Samade väärtuste jagamist ooda -takse ka vastaspoolelt. Nii tõdeti kamai keskel siinsamas Eesti Kauban- dus-Tööstuskojas toimunud Eestisuursaadiku Rootsis Jaak Jõerüüdija allakirjutanu kohtumisel Koja liikmetega. Samuti oli jutuks, etrootslaste liigne usaldamine võibmeie ettevõtjaile palju peavalupõhjustada. Seega on nii saat kon -na kui ka EASi soovitus sõlmidakõikide äritehingute juures Rootsipartneriga leping ja eelnevalt läbiviia korralik taustuuring.

Head ettevõtjad, Eesti saatkondStockholmis on igati valmis teidnõus tama Rootsi turu iseärasus -test, siinsetest äritavadest ja ärakuulama, mis südamel. Konkreet-sel kujul saab Rootsi turule sise -nemise kohta palju kasulikku infotVälisministeeriumi kodulehel rip-puvast Rootsi äritingimuste üle-vaatest, vt www.vm.ee (rubriikäridiplomaatia). Teie käsutuses onka saatkonna ruumid Stockholmikaunis Lärkstadenis, kus saab kor-raldada kohtumisi, esitlusi vms.

Lisaks saatkonnale on StockholmisEesti eksportööre nõustamas alatiabivalmis ja Rootsi turgu hästi tun-dev EASi ekspordiesindaja ChristaTorm, kes ka kõrvalveerus kasulikkenõuandeid jagab. Göteborgis, Mal -mös, Eskilstunas, Karlstadis ja Karl-skronas tegutsevad Eesti aukon su-lid, kes samuti aitavad majandus-sidemete loomisele kaasa. Aktiivse-maks on muutumas Eesti-RootsiKaubanduskoda (vt www.estochamber.se), mis praeguseks ühendab ca50 ettevõtet. Koja juhatuses on ko-genud ettevõtlus konsultante, audii-toreid ja juriste, kes koondavadRootsiga ärisidemeid omavate ette -võtjate ja rootsieestlaste mitme -külgset kogemus tepagasit.

Naastes veelkord jutu algusesse,mõlgub saatkonnal lisaks Eesti ma-janduse ja ettevõtjate toetamiselemeeles veel laiem, Eesti kuvandigaseotud tagamõte. Meie kahesuu-

naline majandussuhete tee vajabsügavamat sissetallamist mitteainult selleks, et edendada ette -võtlust, vaid ka selleks, et EestitRootsis rohkem teataks ja meie ku-vand seeläbi kaasajastuks. See onalus, millele toetub kogu riikide -vaheline ametlik ja mitteametliksuhtlus. Ja just sel eesmärgil viissaatkond koostöös Eesti aukonsuliLars-Eric Boreströmiga aprilli kes -kel Göteborgis läbi ürituse ni megasmartEST, kus IT Demokes kustutvustas meie e-riigi edulugunagu ka mitmed Eesti ettevõttedomi innovaatilisi ideid.

Kokkuvõt tes lugusid, mis Rootsison täiesti jutustamata. Loodan siiralt, et üha rohkem Eesti ette -võtteid leiavad tee Rootsi ja aita -vad meil jutustada lugu Eestist,pealinnaga Tallinn. Riigist, mis onEuroopa Liidu, NATO ja OECD liik -mesriik, kus on kasutusel euro, kuson läbipaistev ja lihtne maksusüs-teem, elektroonili sed valimisedning lihtsalt palju häid idusid jaideid. �

ETTEVÕTJA TEE EESTIST ROOTSI. AEGANÕUDEV, KUID MITTE VÕIMATU

Läänemere läänekaldalt vaadatuna on Eesti väike ja tänaseni suhteliselt tundmatu riik.

Kas Eesti on Euroopa Liidus, kas Riiasse sõiduks on vaja viisat, mis raha teil kehtib, mis

keelt te räägite ja kas teil on sama elektrivoolu sagedus, mis meil? Need on vaid mõned

näited küsimustest, millele Eesti saatkond Stockholmis igapäevaselt vastama peab.

Ü

Lisainfo:KATTRI-HELINA PÕLDMajandusnõunikEesti saatkond StockholmisE-post: Kattri-Helina.Pold@vm.eewww.estemb.se

Üsna levinud on tead-mine Eestist kui riigist,kus Rootsi suurpangadmajanduskriisi ajalpankrotiohtu sattusidja hoopis vähem onneid, kes toovad Eestitesile kui majandus-likult stabiilset riiki,kus riigieelarve ainsariigina peale Rootsimullu plussis oli.

Toidumess SISAB 2013 25.-27. veebruaril 2013 Lissabonis

SISAB PORTUGAL 2013 on rahvusvaheline toidumess, mida peetakse suurimaks iga-aastaseks Portugali toiduainetetööstusest huvitatud spetsialistide kohtumispaigaks. 2013. aastal toimuvalemessile oodatakse osalema ligi 600 Portugali peamist toiduainetetööstuse ettevõtet, et andaparim ülevaade selle riigi toodetest. Mess on mõeldud ainult professionaalidele ja sisse saab eel-neva registreerimise alusel.

Messikorraldajad pakuvad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahendusel messi külastamiseks 25.-27. veebruariks 2013. aastal ettevalmistatud programmi alusel järgmisi pakette:

• Pakett A maksab 800 eurot ja sisaldab: 3-päeva pääset messile; 3 ööd majutamisega 5-tärni hotelli üheses toas; 3 lõuna- ja 2 õhtusööki. Ostes paketi enne 30.09.2012 on hinnaks600 eurot, kuni 31.12.2012 680 eurot ja kuni 31.01.2013 720 eurot. Pakett ei sisaldalennupiletit Lissaboni ja tagasi.

• Pakett B maksab 600 eurot ja sisaldab: 3-päeva sissepääset messile; 3 ööd majutamisega4-tärni hotelli üheses toas; 3 lõuna- ja 2 õhtusööki. Ostes paketi enne 30.09.2012 on hinnaks450 eurot, kuni 31.12.2012 510 eurot ja kuni 31.01.2013 540 eurot. Pakett ei sisaldalennupiletit Lissaboni ja tagasi.

Osalemiseks palutakse täita ankeet, mille leiab Koja kodulehelt rubriigist „Koolitused ja üritused”ja mis tuleb saata e-posti aadressile kristy@koda.ee.

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

Info ja registreerimine:EVA MARANTel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Suunanäitaja 2012 6. juunil Kaubanduskojas

Suure huvi tõttu korraldavad Tarbijakaitse-amet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda veelühe infopäeva 6. juunil Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja II korruse saalis (Toom-Kooli 17, Tallinn).Infopäeva juhib Eesti Kaubandus-Tööstuskojapeadirektor Mait Palts.

Ettevõtjatele ning ettevõttes töötavatele ini -mestele mõeldud infopäev annab ülevaate keh -tivatest õigusaktidest ning nõuetest, millegaigapäevaselt kokku puutute. Seekordne „Suu-nanäitaja” keskendub pretensiooni esitamiseõiguse ja müügigarantii temaatikale. Infopäe-val saad vastuse küsimustele:

• Mis tulemusi näitas Eesti poodides

läbi viidud kontrollost?

• Mis vahe on pretensiooni esitamise

õigusel ja garantiil?

• Millised on kaebuse esitamisel

poolte õigused ja kohustused?

• Kuidas tõendada ostu ja tooteviga?

• Kuidas käituda esmakordse ja

korduva tootmisdefekti puhul?

• Kuidas toimub kaebuste lahendamine

tarbijakaebuste komisjonis?

• Millised on poolte õigused ja

kohustused e-poest ostes?

• Mida silmas pidada vouchereid

pakkudes ja vahendades?

• Milliseid infomaterjale on teinud

Tarbijakaitseamet ja kust on need

kättesaadavad?

Osavõtutasu on 25 eurot, grupisoodustusalates 10 inimesest 20 eurot. Hindadele lisan-dub käibemaks. Registreerumine kuni 4. juu -nini. Täpsemat päevakava on nähtav koolitus -te ja ürituste kalendrist Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja kodulehel www.koda.ee.

Kasuta seda suurepärast võimalust ka omameeskonna koolitamiseks!

Lisainfo ja registreerumine:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.eewww.koda.ee

Kontaktkohtumised Poola ettevõtjatega11. juunil Kaubanduskojas

Seoses Poola Suursaatkonna poolt korraldatavate Poola Päevadega Tallinnas (09.-15.06.2012) korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kontaktkohtumised Poola ettevõtjatega. Kohtumisedtoimuvad 11. juunil kell 15.00 Kaubanduskojas (Toom- Kooli 17, Tallinn). Seoses sellega, et PoolaPäevadele tuleb palju tootjaid, eelneb kontaktkohtumistele Kaubanduskojas kell 14.00 pesutoot-jate presentatsioon. Kontaktpäeval osalemine on tasuta.

Kontaktpäeva tegevusalad:

• Pesu, sukad, sokid.• Laste mänguväljakud ja mängutoad.• Toiduained.• Eksklusiivsed suveniirid.• Punutud tooted.

Enamik Poola Päevade üritusi toimub Solarise Keskuses (Atriumis, Toidupoes, kinos Artis, bistroosLido, Apollo raamtupoes). Poola Päevade kava avaldatakse lähiajal Poola Päevade lehel Facebookis.

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

Laiendage oma rahvusvaheliste kontaktide võrku —koguge uusi ideid ja sõlmige uusi rahvusvahelisi kontaktekontaktkohtumiste üritusel

Baltic Business Arena18.-19. juunil Kopenhaagenis

Taani Euroopa Liidu eesistujamaana ja Euroopa Komisjon korraldavad järjekorras juba 14.Balti Arengufoorumi Üldkoosoleku ja Euroopa Komisjoni 3. Balti mere Strateegiafoorumi —konverentsi, kuhu oodatakse ligi 700 osalejat (nii ettevõtjad kui poliitikud).

Konverentsi erilise osana korraldatakse 18.-19. juunini kontaktkohtumised ettevõtjaile „BalticBusiness Arena”, kus konverentsil osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koos-töövõimalusi arutada ning osalema oodatakse ka teisi järgmiste tegevusalade esindajaid:• Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte-

ja jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning vastav konsultatsioon ja teenused);• Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,

konsultatsioon ja teenused);• Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm);• Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne);• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,

mobiilsed teenused, kodulahendused jpm).

Osalema on oodatud nii ostjad, kes otsivad uusi innovatiivseid tooteid/teenuseid; tood-ete/teenuste uute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõt-teid ja ideid vahetada kui ka finantsinstituudid ja organisatsioonid. Detailsem informatsioonürituse kohta ja registreerumine osalemiseks: www.b2match.eu/balticbusiness2012.

Ürituse osalemistasu 200 eurot sisaldab järgmist:

• osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele;• kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval;• individuaalse kohtumiste ajakava koostamine;• osalemine spetsiaalsetes töötubades, seminaridel;• lõunasöögid 18. ja 19. juunil;• kohv ja suupisted kohtumiste toimumise ajal,• osalemine 18. juuni õhtusel networking-üritusel.

Kümne Eesti ettevõtte osalemistasu tasutakse korraldajate poolt, lisaks antakse ka reisitoe-tust umbes 200 euro ulatuses.

Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõik alljärgnevad tingimused:

• ettevõte peab olema Eestis registreeritud;• osaleja on väikese- või keskmise suurusega ettevõte;• ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris;• osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat

või soovib leida uusi innovatiivseid lahendusi/tooteid.

Registreerumise tähtaeg on 6. juuni.

Juhi rahvusvahelisimeeskondi ning vii oma ideeduutele turgudeleRahvusvahelistele ettevõtjatele suunatud konverents Check-IN14.-15. septembril Tartus

JCI Eesti Ettevõtlike Noorte Koda annab teada,et 14.-15. septembril toimub Tartus rahvusva-helistele ettevõtjatele suunatud konverentsCheck-IN. Konverentsi kesk mes on ideede viimine välisturgudele, rahvusvahelise mees-konna kujundamine ning juhti mine tänases piirideta maailmas.

Konverentsil õpib osaleja koostama edukat äri -strateegiat välisturu jaoks ning saab teada,kuidas muuta end ja oma ideid välismaiste tur-gude tarvis atraktiivseks. Lisaks saab osalejalaiad teadmised sellest, kuidas juhtida rahvus-vahelisi tiime. Check-IN’ile tulevad esinemamaailmakuulus mainekujundaja Tony AperiaNordic Brand Academy’st, ettevõtluse arendajaArne Strand ja globaalne investeerimispankurJohn Longhurst Inglismaalt ning teised spet-sialistid Eestist ja välismaalt. Check-In kon ve -rentsil osaleb mitu Ekspordi Akadeemia lektoritning konverentsi programm on valminud koos -töös Ekspordi Akadeemiaga. Täielikku esinejatenimekirja võib leida konverentsi koduleheltwww.conference-checkin.com.

Konverentsiga Check-IN soovib Eesti EttevõtlikeNoorte Koda anda panuse Eesti ettevõtluskesk-konna edendamisse ning julgustada prae gusi jatulevasi ettevõtjaid tegema reaalseid samme omaideede ja toodete rahvusvaheliseks muutmiseks.Konverentsil osalejateks on umbes 400 rahvus-vahelist ettevõtjat või ettevõtlustee alustajat niiEestist, Skandinaaviast kui ka Balti maadest.

Soodushinnaga saab konverentsile registree -

ruda 1. juunini! Koja liikmetele -15% soodus-

tus nii eelregistreerumise kui ka tavahinnast.

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo: www.conference-checkin.com E-post: info@conference-checkin.com

20

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

REMKO GRUPP OÜRemko Grupp pakub järgmisi teenuseid: seadmete remont ja hool-dustööd; seadmete kolimine, montaaž ja paigaldus; elektroonilisedtööd; treimistöid; freesimistöid; lihvimine (kuni 1200 mm); tuupimis-tööd; keevitusseadmete remont. Oleme sertifitseeritud vastavalt ISO9001:2008 (nr EST 38311A) standardile. Individuaalne lähenemineigale kliendile ja paindlik hinnakujundus.Lisainfo:

Remko Grupp OÜ, Telliskivi 60, 10412 Tallinn, EestiMüügiosakond: 5553 8033 • Tehniline osakond: 5551 0300E-post: remko.grupp@gmail.com • www.remko.ee

SMART CITY OÜSmart City Eesti esindus pakub Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele15% hinnasoodustust kõikidelt oma teenustelt ja lisaks veel 2 tunditasuta nõustamist Venemaa turule sisenemise võimalustest. Pakku-mine kehtib 2012. aasta lõpuni. Smart City OÜ asub TechnopolisÜlemistel, Lõõtsa 2A majas ning on heaks partneriks Venemaa turulesisenemisel. Ettevõte pakub täislahendusi turunduse, kommunikat-siooni, disaini ja strateegilise nõustamise alal.Lisainfo:

Smart City OÜ | Eesti • Lõõtsa 2a, Tallinnwww.smartcityagency.co/etTel: 646 4607 • Mob: 522 9077

FINANCE PLUS OÜ Finance Plus OÜ teenused on raamatupidamine, majandusaastaaruanded, maksuesindus, finants- ja raamatupidamisalane nõusta-mine ja maksunõustamine. Finance Plus omab kogemust nii Eesti kuika rahvusvaheliste klientide teenindamisel. Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja liikmetele 15% hinnasoodustust kõikidelt oma teenustelt.Lisainfo:

Finance Plus OÜ, A.H. Tammsaare tee 47, TallinnE-post: info@financeplus.ee • www.financeplus.ee

RADIS OÜRadis OÜ pakub õuemööblit, mis on sobilik nii äriettevõtetele väli-kohvikute-terasside ehitamiseks ja sisustamiseks kui ka kojuaiamööbliks. Meie valikus on lehtlad, pergolad, aiamööbel, aiakiiged,mänguväljakud, samuti teeme eritellimustooteid. Lisainfo: radis.eeKontakt: Mauri AbnerTel: 550 5228 • E-post: mauri@radis.ee

Lisainfo: KAIDI TALSENTel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Kreekas (katab ka Albaaniat ja Küprost)

Andres Talvik19. juunil Kaubanduskojas

Teisipäeval, 19. juunil toimub kell 8.45-10.15 Eesti Kaubandus-Töös-tuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordne lühiseminar sarjast„Hommikukohv suursaadikuga“. Hooaja viimasel hommikukohvilkohtub ettevõtjatega Eesti suursaadik hetkel keerulises majandus-likus olukorras olevas Kreekas. Suursaadik Andres Talviku kae-tavasse piirkonda kuuluvad ka Albaania ja Küpros.

Käsitletavad teemad:

• Kreeka ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused.

• Kreeka majanduse olukord ja tulevikuperspektiivid.

• Eesti ettevõtjate võimalustest Kreeka turul.

• Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel.

• Kreeka kultuurilised iseärasused ja

turule pürgijate takistused.

• Suhtlemine ja komplikatsioonid Kreeka

ärikultuuris ja bürokraatias.

Hommikukohvi seminari osalustasu on Kaubanuduskoja liikmele 7 eurot, mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Vajalik eelregistreerimine 15. juuniks. Kohtade arv on piiratud.

Lisainfo ja registreerumine:PRIIT RAAMATTel: 604 0060 E-post: priit@koda.ee

Registreeru nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu!

21

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

Tekstiil, rõivad, jalanõud

• Norras hangitakse politsei vor -mirõivaid. Tähtaeg 08.08.2012. Kood 5249

• Taanis hangitakse ortopeedilisijalanõusid. Tähtaeg 26.06.2012. Kood 5250

• Rootsis hangitakse pullovere.Tähtaeg 31.08.2012. Kood 5251

• Leedus hangitakse erirõivaid jamanuseid. Tähtaeg 28.06.2012. Kood 5252

• Soome hangitaks jalatseid, rõi-vaid, reisitarbeid ja manuseid. Tähtaeg 15.06.2012. Kood 5253

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Rootsis hangitakse aknaid, uksija seotuid tarvikuid. Tähtaeg 25.06.2012. Kood 5254

• Rootsis hangitakse mööblit. Tähtaeg 25.06.2012. Kood 5255

• Taanis hangitakse madratseid. Tähtaeg 29.06.2012. Kood 5256

• Soomes hangitakse istmeid, too -le ja seonduvaid tooteid. Tähtaeg 28.06.2012. Kood 5257

Metall, masinad ja seadmed

• Rootsis hangitakse ratastegalaa dureid. Tähtaeg 25.06.2012. Kood 5258

• Taanis hangitakse kiiruskaame -ra seadmeid. Tähtaeg 26.06.2012. Kood 5259

IT

• Leedus hangitakse mitmesugu-seid arvutiseadmeid. Tähtaeg 28.06.2012. Kood 5260

Toiduained

• Rootsis hangitakse piima ja koort. Tähtaeg 25.06.2012. Kood 5264

• Rootsis hangitakse leiba ja muidvärskeid pagaritooteid. Tähtaeg 25.06.2012. Kood 5265

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

• Rootsis hangitakse majaehitus-materjale. Tähtaeg 27.06.2012. Kood 5261

• Rootsis hangitakse ehitustöid. Tähtaeg 02.07.2012. Kood 5262

• Leedus hangitakse ehitustöid. Tähtaeg 13.07.2012. Kood 5263

Põllumajandus

• Rootsis hangitakse loomasööta.Tähtaeg 25.06.2012. Kood 5267

• Leedus hangitakse spetsiaalseidpõllu- ja metsatöömasinaid. Täht -aeg 25.06.2012. Kood 5268

Muu

• Leedus hangitakse sidumisma -ter jale. Tähtaeg 09.07.2012. Kood 5269

• Lätis hangitakse jahutus- ja kül-mutusseadmeid. Tähtaeg 03.07.2012. Kood 5270

• Norras hangitakse jalgrattaid.Tähtaeg 28.06.2012. Kood 5271

• Rootsis hangitakse lukke, võt-meid ja hingi. Tähtaeg 15.10.2012. Kood 5272

• Rootsis hangitakse välispordi-varustust. Tähtaeg 16.06.2012. Kood 5273

NATO hanked

• NATO hange Kabuli sõjaväebaasijälgimissüsteemiga seotud tee -nuste (tarvikute ja logistika) osu- tamiseks (services, supplies andlogistics support for the Enhanc-ed Camp Surveillance System). Tähtaeg 08.06.2012. Kood 4917

• NATO hange kaabelduse pai-galdamiseks kahte hoonesse Kabulis. Tähtaeg 04.06.2012. Kood 4918

Kaubanduskoda pakub hanke-temaatikast huvitatuile ka hangete

teavitamise teenust — hangete monitooringut, mis on loodud just selleks, et vahendada ettevõtjatele

igapäevaselt huvipakkuvaid hanketeateid nii Euroopa Liidust

kui ka Eestist, huvipakkuvas valdkonnas, regioonis ning keeles.

Küsi lisainfot!

RIIGIHANKETEATED:

• Hiina masinaehitusettevõte (ra-taslaadurid, greiderid, rippekska-vaator-laadurid) otsib masina -osade müüjat. Kood: 2012-03-05-002

• Iisraeli homogeniseeritud toiduvalmistaja (täidised, kreemidpiima-, jäätise- kondiitritööstu -sele) otsib kauba turustajaid,pakub allhanget. Kood: 2012-03-13-023

• Iisraeli värskelt püreestatudmaitsetaimede, kastmete, võietetootja otsib kauba edasimüüjaidtoiduainetööstuses. Kood: 2012-03-18-002

• Itaalia tänava- ja vabaajarõivastetootja otsib kauba edasimüüjaid,müügiagente. Kood: 2012-02-16-006

• Suurbritannia klaastarvikute jmlaboratooriumitoodetega varus-taja otsib kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-05-04-016

• Itaalia mahepõllumajanduslikeviinamarja-, oliivi-, juurviljadekasvataja otsib kauba vahenda-jaid ja transpordi-logistikatee nust. Kood: 2012-03-27-006

• Türgi innovaatikaettevõte, pa -tenteeritud elektrimootoriteelekt riliste ja mehaaniliste riketeprognoosseadmete tootja otsibmüügiagente. Kood: 2012-02-27-043

• Poola alumiiniumist osade tootjaakendele, (sise)ustele, ruloodele,ribakardinatele ja (ukse)sää-sevõrkudele otsib kauba edasi -müüjaid, agente, hulgimüüjaid. Kood: 2012-04-06-007

• Rootsi mööblisektori ettevõteotsib vineeri ja laminaadi tootjaid. Kood: 2012-04-12-021

• Poola metallist (messingist,pronksist, terasest, roostevabastterasest, alumiiniumist) osadetootja otsib kauba edasimüüjaid,agente ja pakub allhanget. Kood: 2012-03-02-038

• Tšehhi ürtide müüja otsib kos-mee tika-, toidu-, likööride, looma -sööda- ja farmaatsiatoodetetootjaid ja pakub end toorainegavarustajaks. Kood: 2012-04-13-009

• USA kvaliteetsete kottide janende tarvikute tootja sooviblaieneda välisturgudele ja otsibkeskmisi ja suuri edasimüüjaid javahendajaid. Kood: 2012-05-04-032

• Iiri hüdrauliliste seadmete tootjaotsib kauba edasimüüjaid, müü-giagente. Kood: 2012-04-20-017

• Türgi tööstusliku puhastus- jahooldusvahendite tootmiselespetsialiseerunud ettevõte otsibedasimüüjaid. Kood: 2012-05-16-017

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehelwww.koda.ee/

koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo: KADRI RIST • Tel: 604 0091 • E-post: kadri.rist@koda.ee Lisainfo: TRIIN UDRIS • Tel: 604 0090 • E-post: triin.udris@koda.ee

22

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 11 • 30. MAI 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

80ORTO ASliige alates 1932

75REIDEN ASliige alates 1998

45VÕHU VEIN ASliige alates 1996

25AKZO NOBEL BALTICS ASliige alates 1997

20ASKA PABER OÜliige alates 1999

DIMELA ASliige alates 2001

ELECTROLUX EESTI ASliige alates 1994

GRADER SERVICE ASliige alates1996

HIMIFIL ASliige alates 1998

KAGUMERK OÜliige alates 2005

KRISKAL ASliige alates 1995

LINPET ASliige alates 1996

MAVAM OÜliige alates 1996

MULTI MARGER ASliige alates1998

PALMSE MEHAANIKAKODA OÜliige alates 1996

RHUMVELD BALTIC OÜliige alates1998

RUUKKI PRODUCTS ASliige alates 1996

SKAN HOLZ HELME ASliige alates 1997

SYSTEMAIR ASliige alates 1999

TARRIKS ASliige alates 2009

TELCO ASliige alates 1998

TERMO EKSPRESS OÜliige alates 1999

15ALTENBERG REVAL ASliige alates 2011

ARROW ELECTRONICS ESTONIA OÜliige alates 1998

ARTISTON OÜliige alates 2000

DISAINIKORP OÜliige alates 1999

DISAREK OÜliige alates 2008

ERGO TRANSPORT GRUPP OÜliige alates 1998

GRAVEX BALTI OÜliige alates 2011

MA-FASHION GRUPP OÜliige alates 2001

MARITIME CARGO LOGISTIC EESTI OÜliige alates 2000

MOROBELL OÜliige alates 2003

NORDEA BANK FINLAND PLC EESTI FILIAALliige alates 1998

ONEGA OÜliige alates 2008

SAKU LÄTE OÜliige alates 2001

SCA PACKAGING ESTONIA ASliige alates 1995

STARMAKER OÜliige alates 2000

WHIRLPOOL EESTI OÜliige alates 1998

VÄRV JA SEADMED OÜliige alates 2000

10BETOONPÕRANDAD OÜliige alates 2005

CONVI FOOD SWEETS OÜliige alates 2005

DIRECTOR MEEDIA OÜliige alates 2008

HARDBOARD EXPERT OÜliige alates 2002

HELMETAL IMS OÜliige alates 2006

HYDROSCAND SERVICE OÜliige alates 2010

KIRDERAND OÜliige alates 2004

PUITKATUSED OÜliige alates 2005

RAINTREE ESTONIA OÜliige alates 2011

SUNGATE FENCE OÜliige alates 2004

TONART OÜliige alates 2012

5BALTIC HOUSE TRADE OÜliige alates 2010

BESTWAY GRUPP OÜliige alates 2009

EUROPLY OÜliige alates 2009

KM IDEAS OÜliige alates 2010

LOGISTIKAGURU OÜliige alates 2012

MEEDIAKONTAKTIDE OÜliige alates 2009

TUISU OÜliige alates 2009

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB JUUNIKUU JUUBILARE!