Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kaubanduskoja Teataja
Citation preview
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA
TEATAJA
NR 21 • 5. DETSEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925
KAUBANDUSKODA
EI TOETA
TURISMISEADUSE
MUUDATUSI
Loe lähemalt lk 6
TÄNA TEATAJAS:• Euroopa Komisjoni
ettevõtluskonverentsist
• Liige küsib: töölepingu seadusest
• „Unistused ellu!” esimesest seminarist
• Isereguleeruva tarbijaturu võimalikkusest Eestis
3
- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
aubanduskoja poolt olemeministeeriumitele juba aas-
taid rõhutanud, et ilma mõjudehinnanguta ei tohi seaduse muut-mise eelnõud lõplikuks lugeda. Tänaon ministeeriumite ja Riigikantse-lei koostöös koostamisel ka mõjudeanalüüsi metoodika ning loode-tavasti muutub see kunagi ka sisu -liseks.
Paraku peame aga hiljutisi aren-guid vaadates jälle tõdema, et üsnapikk tee on minna. Toon siinnäiteks aktuaalse turismiseadusemuutmise eelnõu, millega riik soo -vib luua uue registri ja kohustadamajutusasutusi kandma külas -tajate andmeid sinna sisuliselt online. Ministeeriumi hinnangul onkasu eelnõust „suur“ – milles seetäpselt väljendub, on keerulinemõista, sest seda ei ole keegi suut-nud ka adekvaatselt selgitada. Kuidettevõtjate poolt paistab mõjusootuks vastupidine ning kulude jakohustuste kasvu taga on olulistpositiivset kasu keeruline märgata.Võib-olla ei oska me ka õige nurgaalt vaadata, kuid pigem tundub, et
seda ikka ei olegi. Välja paistavadvaid registri loomise ja haldami -sega kaasnevad kulud riigile, kuludettevõtjatele uue süsteemiga ko-hanemisel ning uut tüüpi andmete
esitamisel. Ehk siis näeme vaid ku-lusid ja kasvavat halduskoormust.Isegi kui öelda, et kasu eelnõustseisneb selles, et riik hakkab edas-pidi saama kiiremini andmeid
majutusasutuste klientide kohtaning sellega paraneb üldine avalikkord ja riiklik julgeolek (see on ükseelnõu eesmärke), tekib ikkagiküsimus, kas see hüpoteetiline jaüsna küsitava suurusega kasukaa lub üles negatiivsed mõjud.Meie hinnangul mitte. Sellises olu -korras peame õigemaks, kui eel-nõuga kavandatust loobutaks.
Oleme alati toetanud muudatusi jaarendusi, mille puhul on selgelt nä -ha, mis on selle mõjud ning tuvas-tatav, et tulemus on positiivne —riigile, ettevõtjatele, kodanikele;tervikuna ja kogumis. Kui aga nii eiole ning selgeid vastuseid — miksseda kõike vaja on — ei suuda andaka eelnõu koostajad, ei ole võima-lik seda ka toetada. Tegemist onühtlasi õigusloome kvaliteedi küsi -musega, kus meil ei ole õigustustteha järeleandmisi kvaliteedis. Kui10 aastata tagasi võis mõningaidkiiruga tehtud muudatusi veel n-ötööõnnetusteks ja vähese koge-muse tõttu vabandatavaks lugeda,siis täna on sellisteks katsetusteksjuba hilja. �
KUI MÕJU EI OLE VÕI SEE EI OLE SELGE,
EI PEAKS SEADUSEID MUUTMA
Nii sõnastavad pea kõik maailmas kasutusel olevad õigusloome head tavad
ühe olulisema õigusloome põhimõtte. Kui me ei tea täpselt, millise mõjuga
üks või teine muudatus võib olla, on enamasti targem selle tegemisest
loobuda. Ning loomulikult ei ole põhjendatud uue õiguse või uute kohustuste
tekitamine, kui nendega kaasnev mõju on sootuks negatiivne.
K
Ministeeriumi hinnangul on kasu eelnõust „suur” — milles see täpselt väljendub, on keerulinemõista, sest seda ei olekeegi suutnud ka adekvaatselt selgitada.Kuid ettevõtjate pooltpaistab mõju sootuksvastupidine ning kulude ja kohustustekasvu taga on olulistpositiivset kasu keeruline märgata.
MAIT PALTSPeadirektor
KALENDERSISUKORD
JUHTKIRIKui mõju ei ole või see ei ole selge, 2ei peaks seaduseid muutma
SEADUSANDLUS
Päevakorda on tõusnud kaevandamisseaduse 5muutmise eelnõu koostamine
Kaubanduskoda ei toeta turismiseaduse 6kavandatavaid muudatusi
LIIKME KÜSIMUS 5
EUROOPA UUDISED
Miks on vaja koordineerida Euroopa 8Liidu sotsiaalkindlustust?
Fookuses väike- ja keskmise suurusega ettevõtted 9
ETTEVÕTLIKKUS
Mattias Lepp: ettevõtliku inimese jaoks 10on maailmas kõik võimalik
„Unistused ellu!” esimene seminar oli innustav 11
TARBIJAKAITSE
Isereguleeruva tarbijaturu võimalikkusest Eestis 12
VÄLISKAUBANDUS
ELi ja USA kaubandussuhted 14
JUHTIMISVEERG
Mis juhtus, et Eestist sai ühtäkki korporatsioon? 15
INNOVATSIOONIVEERG
Jõulud ning disainerid — mis on ühisosa? 16
TAGASIVAADE
Selgusid konkursi „Aasta keskkonnategu” 17võitjad ja tunnustatud
Oravate ja lõvide protsessijuhtimise kogemused 18
TEATED 19
RIIGIHANKETEATED 21
KOOSTÖÖPAKKUMISED 21
JUUBILARID 22
11. detsember Ekspordihommik Jõhvis:
Vene turg — edu võti!
(vene keeles)Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)
Margus Ilmjärv Tel: 337 4950 • E-post: [email protected]
18. detsember Korea sihtturuseminar
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Kristy Tättar Tel: 604 0093 • E-post: [email protected]
9. jaanuar Seminar „2012. aasta majandusaasta
aruande koostamine. RTJ muudatused“
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)
Kati Krass Tel: 443 0989 • E-post:[email protected]
16. jaanuar Seminar „2012. aasta majandusaasta aruande
koostamine. RTJ muudatused“
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Kati Krass Tel: 443 0989 • E-post:[email protected]
24. jaanuar Kontaktkohtumiste üritus
Häuslbauermesse raames Grazis
Austrias Grazis
Triin Udris Tel: 604 0090 • E-post: [email protected]
19. jaanuar Seminar „Kinnisvarade hindamine — ainult olulisest!“
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]
12. veebruar Seminar „Aktuaalset ehitusõigusest —
millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”
Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)
Toomas Hansson Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]
TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE
4
- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
5
- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt
ntud juhul puutuvad asjassetegelikult kaks seadust —
kaevandamisseadus ja maapõue-seadus. Suure tõenäosusega hak -kab tulevane eelnõu puudutamamõlemate seaduste muudatusette -panekuid.
Üldiselt ei näe ministeeriumi kavaette väga suuri ja põhimõttelisimuu datusi. Praegusel juhul onees märgiks seatud kaevandami se -ga seotud tegevuste täpsem mää -ratlemine ja vastutus ning õigus -korra selgemaks muutmine, mispeaks omakorda aitama kaasa tõ hu -sama järelevalve rakendami sele.
Muuhulgas on regulatsiooni üle-vaatamise ja muutmise vajadusetinginud asjaolu, et kaevandamis-seadus võeti vastu 2003. aastalning tänaseks on seal tehtud vägavähe ning pigem väiksema iseloo -muga muudatusi.
Milles seisnevad tänase
regulatsiooni murekohad?
Ministeerium on esile toonud näi -teks antud valdkonna mõistetekaas ajastamise ja muutmise vaja -duse. Nii on peetud oluliseks vaa-
da ta üle kaevandamise mõiste. Tä -na kuulub näiteks kaevandamisealla ka geoloogiliste uuringutetegemine. Ilmselt poleks mõistliksee, kui kaevandamise mõiste hõl -mab tegevusi, mis oma iseloomultei ole enam ohtlikud tegevused ja
seonduvad vaid kaudselt kaevan-dustegevusega. Muuhulgas on tõs-tatatud küsimus, kas kaevanda -mise alla peaks igal juhul käima kamaavara esmatöötlemine, ladus -tamine ja vedu? See ei pruugikõikidel juhtudel olla põhjendatud.
Lisaks eeltoodule soovitakse kriiti -lise pilguga üle vaadata enamoht-like tegevuste määratlemise kri -teeriumid, kuivõrd tehnika arengu
tõttu ei pruugi olemasolev regulat-sioon enam vastata tegelikule elule.
Kehtiv regulatsioon sisaldab lisaksebamäärasusi selliste olukordadesuhtes, kus oleks tingimata vajaüheselt mõistetavalt aru saadaisikute õigustest ja kohustustest.Näiteks tuuakse esile ebaselguskaevandamisloa omaniku, kaevan-daja ja vastutava spetsialisti ko-hustuste ja vastutuse piiritlemiseosas. Ministeeriumi nägemuse ko-haselt peaks siin põhiline vastutajaolema loa omanik, sest temal peaksolema ülevaade ja teadmine koguvastava tegevuse ja selle käigu üle.Ühtlasi on juhitud kavas tähele -panu sellele, et selgus puudubtege likult ka markšeideritöö (kae-vandamisel tehtav mõõdistamineja dokumenteerimine) teostaja vas -tutuse ja pädevusnõuete osas.
Riigi poolt vaadatuna on küsimu -seks muuhulgas järelevalvetege-vus, kuivõrd teatud juhtudel poleselge näiteks see, kas pädev järele-valve teostaja on Tehnilise Järele-valve Amet või hoopis Keskkonna -inspektsioon. Kahtlemata omabsee lõppude lõpuks tähendust kakaevandajale.
PÄEVAKORDA ON TÕUSNUD
KAEVANDAMISSEADUSEMUUTMISE EELNÕU KOOSTAMINE
O L U L I N E :
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on valminud
kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kava.
Seega ei ole tegemist veel mitte isegi eelnõuga, vaid eelnõu koostamise
ettevalmistamise etapiga. Ministeerium on praeguseks kujundanud üldise
seisukoha, mida ja kuidas peaks parandama kaevandamist puudutavas
regulatsioonis. Sellele pöörame ka allpool täpsemalt tähelepanu.
A• Eelnõu eesmärgiks
on kaevandamisega
seotud tegevuste
täpsem määratlemine
ja vastutus ning
õiguskorra selgemaks
muutmine.
• Tõstatatud on
küsimus, kas
kaevandamise alla
peaks igal juhul käima
ka maavara esma-
töötlemine, ladusta-
mine ja vedu.
• Kaalutakse ka
kaevandamisseaduse
integreerimist
maapõueseadusesse.
Lisaks eeltoodulesoovitakse kriitilise pilguga üle vaadata enamohtlike tegevustemääratlemise kriteeriu-mid, kuivõrd tehnikaarengu tõttu ei pruugiolemasolev regulat-sioon enam vastatategelikule elule.
6
- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
Kaevandamisseaduse
ja maapõueseaduse
võimalikust
integreerimisest
Ühe variandina on kaalutud kae-vandamisseaduse integreerimistmaapõueseadusesse. Selle kasuksräägiks eelkõige see, et nii saakslisaks kaevandamisseaduse kitsas -kohtadele üle vaadata kogu vald-kondliku õiguse tervikuna. Sellinekooslus poleks sealjuures midagienneolematut, sest enne 2003. aastat oligi vastav regulatsioonühes õigusaktis. Kaevandamis-seaduse vastuvõtmise eraldi sea -dusena tingis kiireloomuline vaja -dus võtta üle valdkonda puudu-tavad direktiivid. Antud valdkonnaregulatsiooni sisaldumine ühes õigusaktis oleks kindlasti parem kanormiadressaatidele. Paraku peabsellise plaani elluviimisel arvesta -ma suure ajakuluga. Samal ajal va-javad olemasolevad probleemidkiiret lahendamist.
Seega eeltoodu alusel lähtutakseikkagi sellest, et muudatusette -pane kud tehakse kaevandamis-seaduse ja vajadusel ka maapõue -seaduse suhtes ning nende sea -duste regulatsioonide võimalik liit-mine pole praegu eesmärgiks.
Ministeerium on plaaninud jõudaeelnõu jõustamiseni hiljemalt aas-taks 2014. Eelnõu ise peaks eel-duslikult avalikuks saama 2013.aasta juunis. �
Eelkirjeldatud kavaga
saab lähemalt tutvuda
Koja kodulehel www.koda.ee.
Kui Teil on kavandatava
eelnõu suhtes arvamusi
või kommentaare,
siis palume need edastada
aadressil [email protected].
elkõige oleme vastu sellele, eteelnõu kohaselt peab maju-
tusettevõte edastama oma kü lasta-jate isikuandmed (reeglina 24 tunnijooksul alates külastaja saa bumi -sest) riigi elektroonilisse andme ko -gusse. Nimetatud muudatus tooksmeie hinnangul kaasa olulisi nega -tiivseid kõrvalmõjusid majutus-ettevõtetele ja nende külastajatele.
Majutusettevõtet
kohustatakse
täitma riigi funktsiooni
Lisaks iga külastaja isikuandmeteedastamisele elektroonilisse and-me baasi soovitakse eelnõuga ko-hustada majutusettevõtet kont -rollima külastaja isikusamasustisikut tõendava dokumendi alusel.Seega soovib riik panna eelnõugamajutusettevõttele sarnase üles -ande, mida politsei teostab hetkelpiirikontrollis riigipiiri ületamisel —isikute tuvastamine ning isikuand-mete sisestamine andmekogusse.Leiame, et nimetatud kohustustepuhul on tegemist migratsiooni-järelevalve teostamisega ehk riigiklassikalise ülesandega, mida eipeaks kehtestama majutusette -võttele.
Muudatused riivavad
külastajate põhiõigusi
Eelnevalt nimetatud kohustusedvõivad meie hinnangul ohustadaka külastajate põhiõigusi. Näitekskülastajate isikusamasuse kontrollinõue võib riivata õigust vabalt lii -kuda. Kui külastajalt on mõnedtunnid enne majutusettevõttesseregistreerimist varastatud isikuttõendav dokument või külastaja onunustanud selle kaasa võtta, siis eiole võimalik isikusamasust tuvas-tada ning eelnõu kohaselt ei ole lubatud ka majutusteenust kasu-tada. Meie hinnangul on liikumis -vabaduse üheks elemendiks ma -jutusteenuse kasutamise võimalusning kui dokumendi puuduminetakistab selle teenuse kasutamist,siis võib tegemist olla isikute vabaliikumise piiramisega.
Majutusettevõtete külastajate isi -kuandmete kogumine õiguskaitse -asutuste poolt reeglina 24 tunnijooksul alates külastaja saabumi -sest võib ohustada eraelu puutu-matust, sest sisuliselt toob sellinemuudatus kaasa isikute jälgimise.Igaühel on aga õigus eeldada, etriik ei sekku eraellu muidu, kui see
KAUBANDUSKODA EI TOETA
TURISMISEADUSE KAVAN-DATAVAID MUUDATUSI
O L U L I N E :
Teataja eelmises numbris andsime ülevaate turismiseaduse plaanitavatest
muudatustest, millega soovitakse muuhulgas kohustada majutusettevõtet edastama
oma külastajate isikuandmed koheselt õiguskaitseasutuste andmekogusse.
Tänaseks oleme siseministeeriumile esitanud muudatuste kohta omapoolse
arvamuse, milles väljendasime vastuseisu kavandatavatele muudatustele.
Lisaks leidis teema kajastust ka Postimehes ja Kuku raadio Majandusruumi saates.
E• Oleme vastu muuda-
tusele, mis kohustab
majutusettevõtet
edastama külastajate
isikuandmed sisuliselt
koheselt õiguskaitse-
asutustele.
• Me ei toeta reisigrupi
registreerimise
võimaluse kaotamist.
• Me ei toeta muuda-
tust, mille kohaselt
peab majutusettevõte
tuvastama külastajate
isikusamasust ning
küsima neilt senisest
enam isikuandmeid.
Turismiseaduse muutmise
seaduse eelnõu ja
seletuskirjaga saab
põhjalikumalt tutvuda
Kaubanduskoja kodulehel
www.koda.ee. Eelnõuga
seotud arvamused ja
ettepanekud on oodatud
e-posti aadressile
MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
7
- L I I K M E K Ü S I M U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
öölepingu seaduse (TLS) paragrahv 4 lõige 2 ütleb, et töö -leping tuleb sõlmida kirjalikult ning peab seega olema töö -
andja ja töötaja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Samas ütlebseadus ka, et tööleping loetakse sõlmituks juhul, kui töötaja asubtegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult võikaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldadatahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida töölepingtööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine.Kaudse tahteavaldusega sõlmitud töölepingu korral on töötajalõigus nõuda lepingu kirjalikku vormistamist (TLS § 5 lg 3).
Seega ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töö -lepingu tühisust (TLS § 4 lg 4), kuid selgema ja paremini tõen-datava töösuhte jaoks soovitan, et leping oleks kirjalikult vormis -tatud ja mõlema poole poolt allkirjastatud. �
ETTEVÕTJA KÜSIBEttevõtja avastas, et töötajaga sõlmitud
töölepingul puudub töötaja allkiri ja sellega
tekkis küsimus, kas töötaja poolt allkirjastamata
jäänud tööleping on ikka kehtiv?
T
on vajalik teiste põhiseaduses sä -testatud eesmärkide saavutami -seks. Meie hinnangul on selle muu -datusega kaasnev positiivne mõjuehk Eesti julgeoleku oluline suu -renemine küsitav, kuid põhiõiguseriive ulatuslik.
Eeltoodud põhjustel leiame, et isi -ku samasuse kontroll majutusette -võttes ning iga külastaja isiku -andmete edastamine õiguskaitse -asutustele ei vasta proportsionaal-suse põhimõttele. Seda seisukohtailmestab ka järgmine näide: eelnõujõustumisel peaks Eesti kodanikesitama kodulinnas asuva hotellisisseregistreerimisel rohkem isiku -andmeid kui autoga Eestist Portu-gali sõites.
Ministeeriumi vastus
meie kriitikale
Siseministeerium on meile teadaandnud, et Eesti julgeoleku taga -mise seisukohast on hädavajalik, ettulevikus saadaksid majutusette -võtted oma külastajate andmedkoheselt õiguskaitseasutuste elekt -roonilisse andmekogusse.
Samas on ministeerium kinnitanudval misolekut, et rääkida läbi muideelnõuga kavandatuid muudatusiseo ses majutusettevõtete külasta-jate registreerimise korraga. Seegaon veel võimalik, et tulevikus jääbikkagi alles reisigrupi registreeri -mise võimalus, Eesti kodanikelt einõuta majutusteenuse kasutami -seks isikut tõendava dokumendiettenäitamist ning külastajateltei küsita hotelli sisseregistreeri -misel rohkem isikuandmeid kuipraegu.
Kindlasti jätkame arutelu sisemi-nisteeriumiga ning esitame neileuusi ettepanekuid, et turismi-sea duse kavandatavad muuda-tused oleksid majutusettevõ te -tele ja nen de külastajatele sobi -vamad. �
Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.
Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.
Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet
MAJANDUSRUUMigal laupäeval kell 15.00.
KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
Samas on ministee-rium kinnitanudvalmisolekut, eträäkida läbi muid eelnõuga kavandatuidmuudatusi seoses majutusettevõtetekülastajate registree-rimise korraga.
8
- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
Algatuseks mõned näited.
äide 1
ELi liikmesriikide A ja B töötajad,kes töötavad kolmandas riigis C,mis ei sätesta oma sotsiaalkindlus-tuse õigusaktides välismaalastehõlmamist sotsiaalkindlustussüs-teemi ega pensionide ülekandmist.Riik A on sõlminud kahepoolsekokkuleppe, mis sisaldab võrdsekohtlemise ja omandatud õigustesäilitamise (pensionide ülekand-mise) sätteid. Riik B ei ole riigiga Csõlminud mingit kokkulepet. Riiki -de A ja B töötajate olukord on täies -ti erinev. Riigi A töötajal on õigusriigi C sotsiaalkindlustusele ja kuital on õigus pensionile, võib taseda kodumaale naasmisel saadariigis A, kuid riigi B töötajal ei ole õigust pensionile ja isegi kui oleks,ei saa ta oma pensioni välja võttapäritoluriigis. Töötajate erinev kohtlemine sõltub sellest, kas onsõlmitud kahepoolne kokkulepevõi mitte. Selle allkirjastamine sõl-tub peamiselt riigi C huvist ühe võiteise Euroopa Liidu liikmesriigigakokkulepe sõlmida. Liikmesriikideloleks palju kasulikum sõlmida sot-siaalkindlustuse kokkulepe otseEuroopa Liidu ja riigi C vahel. Teinevõimalus oleks hõlmata üldisema -tesse kokkulepetesse (piirkondli -kud, mitmepoolsed, partnerlus -lepingud jne) sotsiaalkindlustusealane lõige, mis sisaldaks võrdsekohtlemise ja pensionide ülekand-mise sätteid.
Näide 2
ELi liikmesriikide A ja B töötajad onlähetatud kaheks aastaks riiki C,mille õigusaktides nõutakse riigiterritooriumil töötavate töötajateeest sotsiaalmaksu maksmist.Lisaks on riikide A ja B õigusak-tides sätestatud sotsiaalmaksumaksmine lähetatud töötajateeest. Riik A on omakorda sõlminudriigiga C kahepoolse kokkuleppe,mille alusel sotsiaalmaksu maks -takse vaid päritoluriigis. Riigil Bseda kokkulepet ei ole, seega riigiB ettevõte peab maksma sotsiaal-maksu topelt: oma riigis ja riigis C.Sel viimasel juhul väheneb omatöötajaid lähetava ettevõtte kon -kurentsivõime, kuna ta peab kand -ma suuremaid sotsiaalkulusid.Se da oleks võimalik vältida, kuisotsiaalkindlustuse kokkuleppesõl miks kõnealuse kolmanda rii -giga Euroopa Liit otse.
Näide 3
ELi liikmesriigi A kodanik on töö-tanud liikmesriigis B ja kolmandasriigis C. Riikide B ja C vahel onsõlmitud kahepoolne sotsiaalkind-lustuse kokkulepe, millega on hõl-matud vaid kokkuleppele alla kir -ju tanud riikide kodanikud. RiikideA ja C vahel ei ole aga kahepoolsetkokkulepet sõlmitud. Töötaja kin-nitab, et on maksnud sotsiaal-maksu 8 aastat riigis B ja 10 aastatriigis C. Riigis B on vanaduspen-sioni saamise eeltingimuseks 15
aastat sotsiaalmaksu maksmist.Gottardo kohtuotsuse järgi peaksELi liikmesriik B liitma enda oma -dega kindlustusperioodid, mil töö-taja maksis sotsiaalmaksu riigis C.Kuid selleks peab riik C tegematemaga koostööd ja esitama amet-likult kindlustusperioodid, mil sot-siaalmaksu maksti. Riik C ei ole agaGottardo kohtuotsusega millekskikohustatud ja võib seega koostööstkeelduda. Järelikult ei saa kõne -alust kohtuotsust kohaldada ilmariigi C hea tahteta. Selle puudusekaotamiseks on vaja ELi koostöödkolmandate riikidega, et saavutadakohtuotsuse täitmine.
Viidatud kohtuotsus on EuroopaKohtu otsus kohtuasjas Gottardo(C-55/00), millega Euroopa Kohusavas võrdse kohtlemise põhimõt-tele toetudes kõigi ELi liikmesriigija kolmanda riigi vahel sõlmitudkahepoolsete kokkulepete isikulisekohaldamisala kõigile ELi kodani -kele, isegi kui asjaomases õigusva-hendis on isikulisse kohalda mis -alasse hõlmatud vaid kokkuleppelealla kirjutanud riikide kodanikud.
Selle kohtuotsusega kaasnevadkohustused kohalduvad küll ainultliikmesriikidele, mitte kolmanda -tele riikidele, kelle üle Euroopa Ko-htul ei ole mingit pädevust. See -pärast on kõnealust kohtuotsustraske jõustada, sest kolmas riikvõib keelduda kokkuleppe isikulisekohaldamisala laiendamisest ningseega tõendite esitamisest, haigus-
hüvitise saamise õiguse tunnus-tamisest või lihtsalt nende inimesteandmete esitamisest.
Siintoodud näited aga pärinevadEMSK arvamusest Euroopa Komis -joni teatise „ELi sotsiaalkindlus-tuse koordineerimise välispolii tili -ne mõõde” kohta. Praegu on prob-leemiks, see, et ELis on küll keh -testatud sotsiaalkindlustuse koor -dineerimise eeskirjad ELi-sisese liikuvuse reguleerimiseks, kuidmitte ülejäänud maailmaga. Praegutoimub see kahel tasandil. Liik mes-riigid sõlmivad ühelt poolt teata-vate kolmandate riikidega kahe -poolseid lepinguid. Teisalt on nüüdväljatöötamisel ühine ELi lähene-misviis sotsiaalkindlustuse koordi-neerimiseks kolmandate riikidega.
EMSK soovibki, et nõukogu annaksEuroopa Komisjonile volituse lii -kuda edasi läbirääkimistega BRIC-riikide (Brasiilia, Venemaa, India jaHiina), Balkani riikide, Ida-Euroopanaaberriikide ja teiste riikidega. Arvamuses väljendatakse soovi, etkehtivad või tulevased kaubandus -likud või majanduskoostöö alasedassotsieerimislepingud sisaldaksidsotsiaalkindlustust käsitlevaid ka-hepoolseid klausleid, mis käsitlek-sid eelkõige võrdset kohtlemist,pensionide ülekandmist ja topelt-maksustamise kaotamist. EMSKhinnangul on see kasulik töötajateliikuvusele ja Euroopa Liidu ette -võtjate konkurentsivõimele väljas-pool ELi. �
MIKS ON VAJA KOORDI-NEERIDA EUROOPA LIIDUSOTSIAALKINDLUSTUST?
N
REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees
9
- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
aatamata asjaolule, et 58%SKPst tuleb väikese- ja kesk -
mise suurusega ettevõtetest, siisvaid 25% neist tegeleb mingiltasandil ekspordiga ja vaid 13%ekspordib väljapoole Euroopa Liitu.Kuna prognoosid näitavad, et 2030.aastaks toodetakse 60% maailmatoodangust väljapool Euroopat,arenevates riikides (BRICS-riigid:s.o Brasiilia, Venemaa, India, Hiina,Lõuna-Aafrika) ning ettevõtjad,kes tegutsevad rahvusvaheliselturul, näitavad suuremat konku -rentsivõimet ja on altimad uuen-dustele, siis ettevõtluses läbilöö -miseks tuleks vaadata laiemale tu-rule ning innovaatilisemate toode-tega. Algatuseks piisaks ka ette -võtlikult mõtlemisest, sest vaid37% Euroopa inimestest soovibhakata ettevõtjaks, samas kuiUSAs on oma ettevõtte loomiselemõelnud koguni 51% inimestest.*
Tunnustades väike- ja keskmisesuurusega ettevõtete olulist rolliEuroopa majanduses, töötas Eu-roopa Komisjon juba 2008. aastalvälja „Väikeettevõtluse algatuse“(Small Business Act), millega pandiesmakordselt paika väike- ja kesk -mise suurusega ettevõtete polii -
tika põhimõtted. Peamisteks VKE-de ettevõtluse arendamise suun-dadeks võeti ettevõtetes haldus -koormuse vähendamine, finant si-dele ligipääsemise suurendaminening turupiirangute vähendamine.Tingituna eelnimetatud poliitika -dokumendist peab mh jõustuma16.03.2013 hilinenud maksete di-rektiivi põhimõte, mille kohaseltkõigile riigiasutustele kehtesta -takse 30päevased maksetähtpäe-vad (erandjuhtudel 60 päeva), striigiasutus peab oma võlgnevuseettevõttele likvideerima hiljemalt30 päeva jooksul. Kehtivas võla -õigusseaduses (§ 821) on tasumaksmise kohustuse sissenõuta -vaks muutmisel kasutatud sama30päevast tähtaega, öeldes, et kuivastastikuse lepingu puhul ei oletasu maksmise tähtpäeva või täht -aega kokku lepitud, muutub tasumaksmise kohustus sissenõuta -vaks hiljemalt 30 päeva möödu-misel kas siis arve saamisest võikauba/teenuse saamisest.
Lisaks peab Euroopa Komisjonoluliseks üle-euroopalist intellek-tuaalse omandi kaitset, ühtsekäibemaksusüsteemi kehtestamistning VKEdele finantside saamise
lihtsustamist, eriti algajatele ette -võtjatele, maksusoodustuste tege -mist ja palju muud.
Lähtuvalt nimetatud Väikeette -võt luse dokumendist on Euroopasmitmeid muudatusi juba tehtud jaüritatud ettevõtete halduskoor-must vähenda. Samas heidavadEuroopa ettevõtjad endiselt sea -duse tegijatele ette, et neil puudubettevõtlik mõtlemine — arusaamineettevõtete tegutsemisest ning etseadusi tuleks teha lähtuvalt toi -mivast praktikast. Ettevõtjate suu -rim soov oleks ennekõike tegeledamüügi/teenuste pakkumisega, eks-pordiga, innovatsiooniga, uute töö-tajate tööle võtmisega ja mitte nii-võrd aruandluse ja bürokraatiaga.
Konverentsi raames tunnustati kaerinevaid väikeettevõtlust eden-davaid projekte. Tunnustust leidiska Eesti e-majandusaasta aruandeesitamine, kui võimalus ettevõtja-tele esitada oma majandusaastaaruanne elektroonselt, võimalikultväikese halduskoormusega. �
*Euroopa Komisjoni andmed
FOOKUSES VÄIKE- JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTED
O L U L I N E :
Et ettevõtlust tuleb toetada ja soodustada, nõustuvad paljud ning selle kinnituseks korraldas Euroopa Komisjon
15.-16. novembrini ettevõtlusele suunatud konverentsi fookusega väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE).
Miks just väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad? Seda seetõttu, et VKEsid võib lugeda Euroopa majanduse
selgrooks, kus 20,7 miljonit ettevõtet üle Euroopa pakuvad enam kui 87 miljoniline inimesele tööd — s.o 2/3 erasektori
töökohtadest. Suurema osa VKEdest (92%) on mikroettevõtted, ehk ettevõtted alla kümne töötajaga.
VVäikeettevõtluse
algatusega
(Small Business Act)
võetud peamised VKEde
ettevõtluse arendamise
suunad on:
• halduskoormuse
vähendamine;
• finantsidele
ligipääsemise
suurendamine ning
• turupiirangute
vähendamine.
KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist
Ettevõtjate suurimsoov oleks enne-kõike tegeledamüügi/teenustepakkumisega, ekspordiga, inno-vatsiooniga, uute töötajate tööle võtmisega ja mitteniivõrd aruandluseja bürokraatiaga.
10
- E T T E V Õ T L I K K U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
led tänavu ENTRUMi ette -
võtlikkuse eeskuju ja aren -
dad oma nõuga Lääne-Eesti
noor tes ettevõtlikkust. Kuidas
leidsid oma tee ENTRUMisse?
Eelmisel aastal kutsus ENTRUMitegevjuht Darja Saar mind noorteleClick & Grow’st rääkima. See viisomakorda selle sammuni, et selaastal kutsuti mind ENTRUMi pat -rooniks, et oma kogemust ka Lääne-Eesti noortega jagada.
Mis põhjusel võtsid Darja Saare
ettepaneku vastu ja otsustasid
olla ENTRUMi patroon?
Ma näen, kui oluline on see, etnoored tegeleksid ettevõtlusega.Tegelikult mitte ainult ettevõtlu -sega, vaid oleksid igas mõttes et-tevõtlikud, ükskõik mida nad kateevad. Oluline on see, et nad ra -kendaksid oma teadmisi ja oskusining tegeleksid asjadega, mis neilemeeldivad. Noored võiksid üsnanoorest peast ära õppida selle, etjulge pealehakkamise, vastutus-tunde ja tahtmisega on maailmaskõik võimalik. Noortel on võimalusmaailma muuta.
Miks pead oluliseks, et noored juba
varakult ettevõtlusega tegeleksid?
Noored peaksid ettevõtlusega jubavarakult tegelema, sest mida va ne -
maks me saame, seda mugava-maks, ja ütleme siis, et kinnise-maks ja ka tagurlikumaks me muu -tume. Kui 15-20-aastasena on min -gisugust uut teed alustada lihtneja me tunneme, et maailm on meieees valla, siis 30-40-aastasena onseda teha väga raske. Seda eritisiis, kui on juba pere ja lapsed. See -tõttu arvan, et me peaksime alus-tama võimalikult vara.
Milline olid sina vanuses 13-19?
Kas sul oli ettekujutus sellest,
mida tahad oma eluga teha ja abi -
väge oma ideede teostamisel?
Ütleme nii, et ma olin selline mäs-saja. Läksin oma sünnikodust Tar-tus üsna varakult ära Tallinnasse,kus hakkasin õppima. Tahtsin loo -mulikult maailma muuta. Naguenamik selles vanuses noori, taht -sin teha midagi radikaalselt teist-moodi. Samas siis ei olnud mul veelselget nägemust sellest, mis seevõiks olla ja kuidas seda teha. Eksneed teadmised on tulnud aja pik -ku. Muidugi ei olnud toona ette -võtlikkus üldsegi selline teemanagu see on täna ega olnud kedagi,kes oleks mind suunanud. Võibollaoleks Click & Grow potid sündinudpalju varem või oleks juhtunudhoo pis midagi muud, kui oleksolnud häid õpetajaid ja toetajaid.
Tulles ENTRUMi juurde tagasi,
siis tänavu registreerisid noored
programmi kokku 161 ideed, mis
on eelmise aastast 63 võrra roh -
kem. Kuidas sa kom menteerid
Lääne-Eesti noor te aktiivsust?
See on väga hea! Number on täitsasuur. Ma kujutan ette, et paljudnendest ideedest muutuvad to-taal selt ja ma loodangi, et needmuutuvad, et noored jõuaksid ühelpäeval välja mingisuguse konk -reetse tulemuseni.
Mida loodad sina ära teha, et noo -
red heade tulemusteni jõuaksid?
Ma loodan, et ma suudan noorikuidagi inspireerida ja julgustadaneid oma ideid ellu viima. Meieideede teostamisel või elluviimiselon kõige olulisemaks takistuseksmeie ise. Tuleb saada üle erinevat-est hirmudest, mis meid valdavad.Ma tahaksin julgustada noori japanna neid uskuma, et kõik asjadsiin maailmas on võimalikud. KuiClick & Grow’ga alustasime, siis eiuskunud põhimõtteliselt mittekeegi, et sellise lillepoti tegemine jasellise idee elluviimine on võimalik.Täna me näeme, et see oli võimalikja kuigi tee selleni oli väga raske, siisnüüd saame tegeleda hoopis suure-mate ja hoopis ulmelisemate prob-leemide lahendamisega. �
MATTIAS LEPP:
ETTEVÕTLIKU INIMESE JAOKS ON MAAILMAS KÕIK VÕIMALIK
E N T R U M
17. novembril toimus Pärnus Eesti Energia noorte ettevõtlikkusprogrammi ENTRUM
õpisessioon, kus noortele jagas ettevõtluse näpunäiteid Click & Grow isekasvatava
lillepoti autor Mattias Lepp. ENTRUM uurib Mattiaselt, miks otsustas tema programmis
kaasa lüüa ja mida loodab ta noorte ettevõtlikkuse arengu heaks ära teha.
O
ENTRUM on Eesti Energia
algatatud ja koostöös Majan-
dus- ja Kommunikatsiooni -
ministeeriumiga ning Eesti
Kaubandus-Tööstuskojaga
ellu viidav üleriigiline noorte
ettevõtlikkuse arendamise
programm. ENTRUM on kahe -
aastase tegutsemise jooksul
arendanud ettevõtlust roh -
kem kui tuhandes noores. Ida-
Virumaa ja Lõuna-Eesti noo -
red on programmi raames ellu
toonud 185 sotsiaalse ette -
võtluse, tehnoloogia, öko- ja
loomemajanduse valdkonna
projekti, millest mitmed te -
gutsevad tänaseni, sh Ida-
Virumaa 2010/2011 prog ram-
mi võitjad noorte tööbörs InSpe
ja Lõuna-Eesti 2011/2012 pro -
grammi võitnud Eesti õpilas-
vahetusprogramm VeniVidi-
Vici.
ENTRUM programm on pärja-
tud Majandus- ja Kommuni-
katsiooniministeeriumi kon-
kursil 2011. aasta parimaks
ettevõtluse edendajaks, Rootsi
Äriauhinna 2011 konkursil
parimaks sotsiaalselt vastu-
tustundliku ettevõtluse alga-
tuseks ja EMSL 2011. aasta
konkursil parimaks kodaniku-
ühiskonna ärisektori algatu-
seks.
ENTRUM Lääne-Eesti 2012/
2013 hooaja kaasrahastajad
on EAS ja Euroopa Sotsiaal-
fond. ENTRUM loomemajandu-
se laborite tööd rahastatakse
CENTRES projekti raames, Eu-
roopa Komisjoni vahenditest.
ENTRUM IT ja inseneeria vald-
konna eestvedaja on Startup
inkubaator Tehnopol.
Küsis: DARJA SAAREntrum
Vastas: MATTIAS LEPPClick & Grow isekasvatava lillepoti autor
11
- E T T E V Õ T L I K K U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
heskoos otsiti võimalusi,kuidas lisaks sellele, mida
iga võrgustiku partner eraldi jubateeb, saaks ühine tegevus kaasaaidata ettevõtlike noorte kasvata -misele. Tänaseks on võrgustikuskokku juba üle 80 liikme, mis näi -tab, et teema on vägagi aktuaal ne.Lisaks ettevõtetele osalesid mit -med ettevõtluskeskused, õpetajad,koolijuhid ja haridusametnikud.
Seminar toimus eesmärgiga aru-tada võrgustiku tulevikusuundadeüle ning leida toimiv viis, kuidasvõrgustiku tegevus aitaks kaasaettevõtlike noorte kasvatamisele.Toetamise viise on mitmeid — kesrahastab noorte ideid, kes võtabvastu klassiekskursioone, kesprak tikante. Esimese seminariarutelu oli elav ja ideid tuli palju.Kõlama jäid mõtted, et võrgustikuülesanne on õigete inimeste jaideede kokkuviimine, koostöö jasünergia tekitamine. Järgmiseksaastaks oodatakse toimivat ja in-formatiivset kodulehekülge, sa mu -ti regulaarseid valdkonnapõhiseidkokkusaamisi jpm, et samm-sam-mult liikuda järjest tõhusama ja toi -mivama võrgustiku suunas.
Kõik ideed said kirja ning järgmi -sena tuleb hakata neid realiseeri -
ma. Näiteks ühe uue võimalikuideena pakuti arutelul välja, et igalkoolil võiks olla partneriks omatoetav ettevõte ja igal ettevõttel
oma enda kool, kellega koostöödarendada. Samuti võiks iga aktiiv -ne eestimaalane käia kor ra aastastundi andmas, et olla kursis kooli-eluga. Samuti võiks õpetajatele korraldada töövarju päeva ettevõte-tes. Kõik ikka selle nimel, et koolieluja õppetöö oleksid rohkem seotud„päris” eluga ja kõik ühiskonna liikmed saaksid osaleda meie järel-kasvu arendamises.
Rühmatööde tulemuste ettekand-misel ilmnes, et kõik rühmad lii kusid
tegelikult sarnastes suunda des,samal ajal üksteist täiendades. Kõi-kide soov on ettevõtlikuma Eestikujundamine — viies kokku huvi-tatud osapooled: noored, ettevõt-ted, arenduskeskused ja koolid.
„Oleme enda jaoks selgelt lahti -mõtestanud, et soovime tõsiseltpanustada noorte ettevõtliku elu -hoiaku kujundamisse, kuna noo -red on meie homsed Eesti eluedasiviijad. „Unistused ellu!“ võr-gustik loob head võimalused viiakokku need ettevõtted ja alga-tused, kel on sama eesmärk ningühiselt tegutsedes rajame noorteletugevama baasi julgeks elluastu-miseks. Näiteks on meie noortepro-gramm ENTRUM oma kolmandal
tegutsemisaastal kujunenud võim-saks stardiplatsiks rohkem kui1500 noorele,“ räägib ühe võrgus -tiku asutaja, Eesti Energia ühis -kondliku vastutuse juht Kaja Kilk,hinnates koostöövõrgustiku ühisttahet ja soovi tegutseda järeltule -va põlve heaks.
Selle mõtte valguses kutsume üleska kõiki teisi, suuri ja väikseid ette -võtteid meie võrgustikuga liituma!
Täname väga kõiki seminaril osa -lenuid. Seminaril kogutud heademõtete baasilt paneme koos võr-gustiku liikmetega kokku tegevus -kava järgmiseks aastaks, et samm-sammult liikuda järjest tõ husama jatoimivama võrgustiku suunas. �
„UNISTUSED ELLU!”
ESIMENE SEMINAR OLI INNUSTAV15. novembril kogunes Kaubanduskotta esimesele ühisseminarile
üle 50 huvitatud organisatsiooni/ partneri /koostööpartneri, kes kõik
ühel või teisel moel panustavad noorte ettevõtlikkuse toetamisse.
Ü
Võimaliku ideenapakuti arutelul välja, et igal koolil võiks ollapartneriks toetav et-tevõte ja igal ettevõtteloma enda kool, kellegakoostööd arendada.Samuti võiks iga aktiivne eestimaalanekäia korra aastas tundi andmas, et olla kursis koolieluga.
MERLE TIIGISOONEttevõtlusõppe projektijuht
12
- T A R B I J A K A I T S E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
arbijatel ja ettevõtetel tekibpahatihti konflikte, mida osa-
pooled omavahel lahendada eisuuda. Näiteks ostab tarbija toote,mis lakkab mõne päeva pärast töö-tamast, ning ta soovib seda tagas-tada. Müüja aga keeldub kaupatagasi võtmast, sest tema arvateskasutas tarbija toodet valesti.
Eestis on tarbijal sel juhul oma õiguse jalule seadmiseks võimalikesitada kaebus tarbijakaitsea me -tisse ning kui see pooli lepitada eisuuda, siis pöörduda tarbijakae-buste komisjoni poole. Viimane ontarbijakaitseameti juures tegutsevsõltumatu komisjon, kuhu kuulubvõrdne arv nii tarbijate kui ka et-tevõtete esindajaid. Komisjon me -netleb ainult kaebusi, mille puhulvaidlusaluse kauba või teenuseväärtus ületab 20 eurot. Kaebuseesitamine on tarbijale tasuta, kunakomisjoni tegevuskulud katab riik.
Tarbijad lahendavad
probleeme ise
Eesti inimeste jaoks oleks ilmseltennekuulmatu, kui tarbijakaitse -amet teataks ettevõttega konflikti
sattunud tarbijale, et peate prob-leemi omavahel ära lahendama,meie ei sekku. Just selline on tar -bija ameti vastus aga Hollandis, kuijust probleem ei puuduta suurthulka tarbijaid. „Me saame vastatatarbijate küsimustele nende õigus -te kohta, kuid me ei lahenda prob-leeme, seda peavad nad ise tege -
ma,” kinnitas Hollandi tarbijaametipressiesindaja Saskia Bierling. Seeei tähenda siiski, et Hollandis tar-bijakaitse äärmiselt puudulik oleks.Nimelt on seal tarbijatel oma õigus -te kaitseks sageli võimalik pöör-duda erasektori lepitusorganitepoole. Eri sektoritel on iseseisvadlepitusorganid, nii et kokku on neidkümneid. Erinevalt Eesti tarbija -
kaebuste komisjonist on needmoodustatud tarbijate ja ettevõt-jate endi poolt, nende omavahe-liste kokkulepete alusel ning neidrahastavad ennekõike ettevõtjad.Riigi panus jääb ettevõtjate omastkaks-kolm korda väiksemaks, rää -kis Hollandi suurima ettevõtlus-organisatsiooni VNO-NCV majan-dus poliitika vanemnõunik Hubertvan Breemen.
Eestis lepitusorgan
kindlustussektoris
Eestis tegutseb Hollandi süstee -mile iseloomulik lepitusorgan kind-lustussektoris. Nimelt eksisteeribEestis 2011. aasta aprillist alateskindlustuse lepitusorgan. Sealaitavad sõltumatud eksperdid leidalahendusi tarbijate ja kindlustus-andjate ning -vahendajate vaheltekkinud konfliktidele. Kuigi tarbi-jatele on vaidluste lahendaminelepitusorganis täiesti tasuta ningkõik selle kulud katavad kindlus-tusandjad, olid just viimased need,kes organi ellu kutsusid.
„Kohtuvälise vaidluste lahendami -se organi asutamine oli riigi ta san dil
ISEREGULEERUVA TARBIJATURU VÕIMALIKKUSEST EESTIS Tarbijate ja ettevõtete vaheliste käitumisreeglite kehtestamine
ning konfliktide lahendamine ilma avaliku sektori sekkumiseta —
utoopia või tulevikus terendav reaalsus?
T
Eesti inimese jaoksoleks ilmselt enne-kuulmatu, kui tarbija-kaitseamet teataks ettevõttega konfliktisattunud tarbijale, etpeate probleemiomavahel ära lahen-dama, meie ei sekku.
LAURA RAUS
13
- T A R B I J A K A I T S E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
olnud jutuks juba mitu aastat, kuidtegudeni ei jõutud,” meenutas lepitusorgani asutamise asjaolusidEesti kindlustusseltside liidu juha-tuse esimees Mart Jesse. „Kuivõrdtarbija rahulolu ja vaidluste kiire la-hendamine on meie sektorile vägaoluline, tegime selle alternatiivi puududes ise ära.”
„Rahulolematute klientidega te -gelemine on ju pikas perspektiivismärksa kulukam,“ selgitas Jesse,kust tuleb kindlustusandjate moti-vatsioon lepitusorgani tegevustrahastada. „Kindlasti ei saa me siin -kohal vaadata ainult kulusid, vaidküsimus on ka kasus, mida sektortervikuna või turuosalised ise sel-lest saavad. Näiteks saame me kae-bustest erialaliiduna teavet prob -leemsete valdkondade kohta, misvajavad sektoris parandamist, võ-tame näiteks kasvõi kasutatavaterminoloogia või müügipraktikad.Sama tagasisidet saavad ju ka kind -lustusandjad, kes läbi selle saavadmuuta oma teenuseid arusaadava-maks ja parandada teenindusprot-sesse, et tulevikus vaidluseid väl -tida.“
Usaldusliku
õhkkonna loomine
Jesse julgustab teisigi Eesti sekto -reid lepitusorganeid looma. Ka tar-bijakaitseameti peadirektor AndresSooniste leiab, et valdkondlikkelepitusorganeid võiks Eestis roh -kem olla. „Läbipaistva lepituskohaloomine oleks usaldusliku õhk -konna tekitamiseks vajalik,“ märkista. „Usalduse tõus võimaldab ühelhetkel kujuneda olukorral, kus et-tevõtjad-tarbijad lahendavad omaprobleemid ise ära ilma, et riigilüldse oleks vaja sekkuda ning lõp-pude lõpuks väljendub see maksu -maksja rahakotis.“
„Tänapäeval muutuvad tarbimineja ettevõtlus mõnes mõttes järjestkeerulisemaks,” lisas Sooniste. „Üha
enam on piiriüleseid suhteid: me juostame interneti kaudu kolmanda -test riikidest, kus näiteks EuroopaLiidu seadusruum inimesi teine -kord väga kaitsta ei saagi.”
Tarbijate hääl
jääb nõrgaks
Valdkondlike lepitusorganite tek -kimiseks oleks Sooniste hinnangulvaja ennekõike tarbijate survet,mis suuresti aga puudub. „Tänastetarbijaühenduste hääl või jõulisusrääkida võrdsena näiteks kas võisuurte ettevõtlusliitudega naguEesti Kaubandus-Tööstuskoda võiKaupmeeste Liit jääb ilmselgeltnõrgaks,” tõdes Sooniste. „Samutijääb nende hääl nõrgaks kaitsmaksoma seisukohti seadusloomeprot-sessis.”
Eesti tarbijaühenduste katusorga -nisatsiooni, tarbijakaitse liitu kuu-luvatel ühendustel on liikmeidkokku ligi 300, märkis liidu esimeesEnn-Toivo Annuk. Hollandis see -vastu ühendab tarbijate õigusikaitsev katusorganisatsioon Soo -niste sõnul peaaegu 2 miljonit ini -mest ja leibkonda ehk oluliselt suu -remat osa elanikkonnast.
Tarbijakaitseliidu juht Annuk agaleiab, et valdkondlike lepitusorga -nite loomine seisab ennekõikemitte tarbijate initsiatiivi, vaid riigitaga. „Lepitusorganeid võiks mui -dugi olla ka teistes sektorites, agasee peaks olema seadusega paikapandud,” arvas ta. „Me võime ju kaniisama teha seda organit, aga siiskeegi ei võta seda tõsiselt.”
Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi tarbija- ja konku -rentsitalituse nõunik Riina Pilistekinnitas, et ministeeriumil vald-kondlike lepitusorganite tekkimisevastu midagi pole, kuid puudu jääbtarbijate ning ettevõtjate initsiatii -vist. „Seni on küsimus olnud pigemselles, et turuosalised ei ole ilmu-
tanud valmisolekut ise korraldadatarbija ja ettevõtja vaheliste vaid-luste lahendamist, mistõttu on se -da tehtud avaliku sektori abil,”lau sus ta.
Initsiatiiv
ettevõtjate poolt
Ettevõtjad on ainus osapool, kes eiarva, et valdkondlike lepitusorga -nite loomine ning üleüldse suuremiseregulatsioon tarbijaturul seisabennekõike kellegi teise initsiatiivipuudumise taga. „Iseregulatsioonisüsteemid ei hakka tööle, kui init-siatiiv ei tule ettevõtjate endipoolt,“ ütles Kaubanduskoja peadi-rektor Mait Palts. „Ma näen väheperspektiivi iseregulatsioonil, mison tulnud kuskilt ülevalt poolt alla,nii et näiteks ministeerium või tar-bijakaitseamet ütleks, mida tehatuleb.”
„Iseregulatsiooni tekkimiseks min -gis valdkonnas peaks ettevõtjatelja kauplejatel olema ilmselge moti-vatsioon,“ lisas Palts. „See peabminu hinnangul ühel või teisel vii -sil seostuma konkurentsitingi mus -te paranemisega ettevõtte jaoks,kes otsustab iseregulatsioonisüs-teemiga liituda. Kui aga see, kas iseregulatsioon toimib või ei toimija kas ettevõte on sellega liitunudvõi mitte, tarbijat iseenesest vägaei mõjuta, siis tekib ka ettevõttejaoks ilmselgelt küsimus, miks tapeaks sellega tegelema,“ jõudisPaltski lõpuks tõdemuseni, et lepi-tusorganite loomine seisab vähe-malt osaliselt tarbijate taga.
Eesti tarbija
on hinnatundlik
„Kõik sõltub paljuski ka sellest,kuivõrd panustatakse teavitus te -gevusele ning kuivõrd targad ontarbijad tervikuna, kuivõrd nadlähtuvad oma otsustes teadlikultka muudest väärtustest kui hin-nast,” selgitas Palts. „Eesti tarbija
on tänapäeval äärmiselt hinna -tundlik. Seetõttu on minu jaoksnatuke küsitav, kas ilma väga tu -geva teavitustegevuseta on tar-bija valmis maksma kauba võiteenuse eest veidi rohkem, kuisee annab talle kindlustunde, etettevõte käitub ühiskondlikult
vastutustundlikult ning on akt-septeerinud oma tegevuses täien-davaid väärtusi võrreldes teistekauplejatega.”
„Eesti väiksust arvestades tundubmulle pigem, et mitmekesisus sek-tori- või teemapõhiste lepitus -organite osas pole võib-olla kõigeefektiivsem lahendus,” lisas Palts.„Alati peab hindama, kas see ta -gaks tarbijaile efektiivseima vaid-luste lahendamise, kuivõrd saavadsellest kasu kauplejad ning kuivõrdkallis või odav oleks sellise organimoodustamine ja ülalpidamine.Seetõttu vähemalt mulle endaletundub praegu, et Eesti tarbijakae-buste lahendamine tänasel kujulon mõistlik ka pikemas perspek -tiivis.”
„Tõsi küll, on räägitud finantsvald-konna lepitusorgani vajadusest võiselle loomisest,” märkis ta. „Selletoimimine sarnaselt kindlustus-valdkonnale võiks sektori iseära-susi arvestades olla perspek tiivi-kas, kuid rohkemate lepitusorga -nite lisandumist ei pea ma siiskitõenäoliseks.”
Seega ilmselt lähiajal valdkondlikelepitusorganite süsteem, mille üleHolland uhke on, Eestis laialt levi -ma ei hakka ning tarbijate ja et-tevõtjate vaidluste lahendamisekulud katab üldjuhul ka edaspidimaksumaksja. �
Mait Palts: „Eesti tarbija on tänapäeval äärmiselthinnatundlik.”
14
- V A ̈ L I S K A U B A N D U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
uroopa Liit ja AmeerikaÜhend riigid on kaks suurimat
kaubanduspartnerit maailmakau -banduses. Kahe riigi kaupade jateenuste maht ulatub ühe triljoniUSD aastas. USA investeerib Eu-roopa Liitu ligikaudu 1,9 triljonitning Euroopa Liit USAsse u 1,5triljonit dollarit. Kuid ometi ei olenende vahel kehtivaid kaubandus -lepinguid, mis omakorda tähendab,et kaubavahetuse täielikku po-tent siaali ei ole ära kasutatud.
Vähendamaks omavahelisi kau ban-dustakistusi on otsustatud alus ta -da 2013. aasta alguses EuroopaLiidu ja Ameerika Ühendriikide va-helisi läbirääkimisi vabakauban-duslepingu sõlmimiseks. See soo -dustaks vabakaubanduse kasvu jaannaks tõuke miljardeid eurosidhõlmavale äritegevusele. Seni onkahe riigi vahelist majanduskoos -tööd arutatud 2007. aastal loodudTransatlantilise Majandusnõuko-gus (Transatlantic Economic Coun-cil), mis on hetkel ainus kõrgeta -semeline foorum, kus arutatakseELi ja USA vahelist majandust.2011. aasta lõpul kutsuti ellu nn
kõrgetasemeline töögrupp, milleülesandeks sai määratleda, millistpoliitikat ja meetmeid rakendadasaavutamaks kaubanduse, majan-duse ja investeeringute kasvu,luua uusi töökohti ja tõsta kaheriigi konkurentsivõimet.
Nimetatud töögrupi 2012. aasta juunis esitatud vahearuandest sel-gub, et laiaulatuslik vabakauban-dusleping annaks märkimisväärsetkasu kahe riigi majandusele jaelavdaks ka maailmamajandust.Leping peaks hõlmama kaupu,teenuseid ja investeeringuid, sisal-dama kaubandusreeglite ajakohas-tamist, samuti kahe riigi seadus -andluse ühtlustamist lepingussisalduvate teemade osas.
Suure tõenäosusega tahavad EL jaUSA rääkida läbi võimalikult suure
ulatusega lepingu osas. EuroopaLiidu poolt läbirääkimisi vedavakaubandusvolinik Karel De Guchtisõnul soovitakse leppega kõrval-dada enamik, kui mitte kõik kahe -poolse tööstus- ja põllumajandus -toodete kauplemise tõkked. Seeomakorda avaks ka sellised tee -nuseturud, mis on hetkel suletud.
Üheks olulisemaks diskussiooni-teemaks saab kindlasti sanitaar- jafütosanitaarstandardite (SPS) ningtootestandardite ning tehnilistenõuete (TBT) küsimus, sest nendestandardite osas kehtivad EuroopaLiidus ja USAs põhimõttelised eri -nevused.
Lepingus kajastatavad teemad:• tariifid — alandamine ja kaota-
mine;• kaubavahetuse lihtsustamine
(tolliprotseduuride ühtlusta-mine, kontrolli piiramine);
• mittetariifsed tõkked — seadu-sandluse ühtlustamine stan-dar dite, tehnilise regulatsiooni,sertifitseerimise, tarbijakaitsemeetmete jms osas;
• riigihanked;
• teenused — tõkete kaotamine,kvalifitseeritud tööjõu liikumiselihtsustamine jm;
• investeeringud — mittediskri -mineerimise põhimõte, kapitalivaba liikumine;
• intellektuaalse omandi kaitse.
Kahtlemata annaks kahepoolseva bakaubandusleppe sõlmiminetõuke mõlema riigi majandusele.Euroopa Komisjoni tellitud jauuringufirma ECORYS läbiviiduduuringust selgub, et mittetariif-sete tõkete (eriti tervisestandard-eid, tarbijakaitset ning riiklikkujulgeolekut puudutavaid) vähen-damisel kasvõi poole võrra, suu -rendaks Euroopa Liidu SKPd 0,7protsenti ja USA SKPd 0,3 prot-senti.
Eesti jaoks on USA oluline majan-duspartner. Arvestades kaubava-hetuse järjest enam rahvusvahe -liseks muutumist, võib arvata, etELi ja USA vaheline vabakauban-dusleping, kui ta kord jõustub,annab uut hoogu ka Eesti majan-duse kasvule, loob uusi töökohti jasuurendab konkurentsivõimet.�
ELi JA USA KAUBANDUSSUHTEDEuroopa Liitu peetakse üheks avatuma kaubandusega piirkonnaks
maailmas. ELil on kehtivad kaubanduslepingud enamiku arenenud
majandusega riikidega. Seni on jäänud väljapoole sooduskohtlemist
aga sellised riigid nagu USA, Kanada, Jaapan, Singapur ja Austraalia.
Käesoleva aasta lõpuks loodetakse lõpetada vabakaubanduslepingute
läbirääkimised Kanada ja Singapuriga.
E
LIDIA FRIEDENTHALVäliskaubanduse vanemnõunik
Kahtlemata annaks kahepoolsevabakaubandusleppesõlmimine tõukemõlema riigi majandusele.
15
- J U H T I M I S V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
õepoolest, neid näiteid onpäris palju, et töötajate kaa-
samine — ja mitte ainult moepärastvõi tegelikult — paneb inimesedkõvemini tööle.
Aga selliseid firmasid ühendabmuuhulgas üks detail: tippjuhi ka-bineti uks on alati lahti. See tä-hendab, et tagasiside ja ideedeküsimine oma inimestelt on iga-päevane praktika. Elu on ettevõt-jaid õpetanud, et kui töötajad sufirmale kaasa ei ela, siis see kontorkaua ei kesta.
Mis on aga juhtunud viimastel aas-tatel Eestis? Öeldagu mida tahes,riigi ja ettevõtte heal juhtimisel onpalju sarnast. Alates sellest, et onolemas eesmärk (kindlasti mittepole see valitsevate poliitikutetagala kindlustamine), ja lõpetadessellega, et kuulatakse hoolega klienti ja kaasatakse oma töötajad.
Kui nüüd küsida, kust rahulolema-tus valitsusega alguse sai, siis ek-sivad need, kes seostavad sedaSilver Meikari juhtumiga. See oli lihtsalt ajend.
Vaatame paari viimasel ajal tuli -punktis olnud valdkonda. Arstide javalitsuse vahel tekkis enam-vähemsisuline dialoog alles pärast mitutstreiginädalat. Õpetajad kardavad siiamaani, et minister Aaviksoopakutavad abinõud mitte ei tõsta,vaid vähendavad nende palka. Estonian Airi eksjuht valati porigaüle tema kõrge palga pärast. Halloo,kas ta ise mõtles selle palga välja?! Jakas see polnud Eesti riik, kes aastatagasi laienemise strateegia heakskiitis!?
Aga võib-olla ei ole põhjus üldse Reformierakonna juhtpoliitikute, shAndrus Ansipi ja Jürgen Ligi ülbu-ses. Käisin hiljuti ühel pidulikul üri-tusel, kus oli kohal terve trobikondvalitsusliikmeid. Small-talk oli tiheja nii palju kui kuulsin, üpris libe-keelne. Mu arust ei öelnud mittekeegi Anspile, Ligile ja teistele va-litsustegelastele, et mehed, mis teteete! Kas see on nüüd hea kasva-tus või hoopis kahepalgelisus?
Ka ettevõtjatega juhtub seda ikkaaeg-ajalt. Ainult sel juhul on karis-tus julm: sinu inimesed lõpetavad
tänaval ja sina ise pankrotiga. See-tõttu on Harta 12 teesid valitsuseleveel kerge karistus, võiks isegiöelda — peen vihje.
Seetõttu elavadki valitsustege-lased justkui oma elevandiluusttornis. Ühelt poolt liiguvad nad ain-ult lakitud parketti pidi ja teiseltpoolt manavad kõik, kes nendeteele satuvad, ette naeratuse nr 5ja asuvad neid kiitma. Võib-ollaongi nad seetõttu reaalsustajukaotanud.
Aga milline on Eesti riigi juhtide õp-pimisvõime? Ettevõtlusest teame, etellujäämise võti on ülikiire õppimineviletsas olukorras. Mida me valitsusekäitumises nägime? Kõige ülbemaidväiteid on välja öelnud just peami-nister ja rahandusminister.
Aga kes pidi džotile hüppama jahakkama endale televiisoris-ajale-hes tuhka pähe raputama? Hoopisnaisterahvas — Keit Pentus-Rosi-mannus! Huvitav, kes küll on valit-suse PR-mees?
Põnevat aastalõppu teile kõigile!�
MIS JUHTUS, ET
EESTIST SAI ÜHTÄKKI KORPORATSIOON?Swedbank on läbi aegade ettevõtlusele ühel ebatavalisel viisil kaasa
aidanud: nad on kirjastanud terve hulga häid äriraamatuid. Üks neist oli
Ricardo Semleri legendaarne „Ketser”. Selle kirjutas firmaomanik, kes andis
oma töötajatele ebatavaliselt palju võimu ja volitusi. Inimesed võisid otsus-
tada selliste asjade üle nagu söökla seina värv kuni enda palgani välja (tõsi,
omaniku tingimus oli, et palgad on avalikud). Tulemus — töötajad olid rahul ja
omanikud mitte ainult ei pääsenud pankrotist, vaid teenisid kena kasumi.
T
TAIVO PAJUDirector Media
Aga selliseid firmasid ühendabmuuhulgas üks detail: tippjuhi kabineti uks on alati lahti. Seetähendab, et tagasiside ja ideedeküsimine oma inimestelt on iga-päevane praktika.
16
- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
esti Disaini Maja on kasva-mas kohaks, mis seob oma -
vahel erinevate valdkondade japädevustega disainereid, pakub la-hendusi teenusedisaini sugeme-tega tooteideedele ning algatabtootearendusprotsesse, kus kohtu-vad disainerid ja ettevõtjad,“ ütlebsissejuhatuseks Kirke Tatar. Tanendib, et nüüdseks pea kaks aas-tat avatud olnud majast on saamaselustiili keskkond Kalasadamas.
„Disainikompetentsi jagab tuntudja tunnustatud disainerite kooslus:Tarmo Luisk, Monika Järg, IgorVolkov, Margus Triibmann, ReetAus, Tõnis Vellama, Toivo Raidmets,Stella Soomlais, Pavel Sidorenko,Jaanus Orgusaar, Marko Ala, Elna
Kaasik, Kerttu Laane, Kalli Sein,Kärt Ojavee, Krista Leesi, MariaRästa, Ene Raud, Anne-Liis Leht,Kristi Rinkjob, Heino Prunsvelt,Emma Leppermann jne. Kõrvutileiab galeriis nii vanad tegijad kuika noored uustulnukad,“ annabTatar galeriis oma töid esitletavat-est disaineritest kiire ülevaate. „En-nekõike on see Eesti DisaineriteLiidu ametlik showroom, mis esin -dab väljapaistvat Eesti tootedisai -ni, sisustusaksessuaaridest moe ni,”sõnab ta. Tatar lisab selgituseks, etEDMGalerii tahe on teha Eesti disain nähtavaks ja pakkuda silma-ja osturõõmu nii kohalikele kui kavälismaa külastajatele. „EDMGaleriion platvormiks Eesti autoridisai -nile, edendades toodete promo
ning müüki Eestis ja välismaal.Loomulikult võivad enda inno-vaatilisi ideid esitada teised. Kunakahjuks siiski kõik tooted piiratudruumi tõttu galeriisse ei mahu,teeb lõpliku valiku komisjon.”
EDM osales oma väljapanekuga selsügisel Soomes toimunud ulatusli -kul rahvusvahelisel Habitare mes-sil. Eestlaste väljapanek koosnes16 erineva disaineri loomingust,mis olid lavastatud ühisesse elu -ruumi. Küsimusele, kuidas põhja -naabrid väljapaneku vastu võtsidtõdeb Tatar, et soomlased suhtusidEesti disaini vägagi soojalt. „Agarvõrgustumine käis viis päeva ja ju -ba on kuulda ka positiivset tagasi -sidet ja oodata tellimusi.” Ta nendib,
JÕULUD NING DISAINERID —MIS ON ÜHISOSA?
Eesti Disaini Majast on saamas elustiili keskkond Kalasadamas ning Baltika
kvartalis põleb loomepotentsiaal tulise leegiga. Detsembris on paslik anda
paar vihjet, kust leida eristuvaid ja erinäolisi kingitusi. Miks mitte teha sel
aastal teisiti kui eelnevatel? Kas poleks uuenduslik jätta sel korral ostmata
masstoodanguna lettidel laiuv nänn ning kinkida äri- ja koostööpartneritele
hoopis kohalike disainerite loomingut? Seekord uuringi, millega täpsemalt
Eesti Disaini Maja näol tegu on ning mida sealt leida võib. Eesti Disaini Maja
(EDM) tegemistest valgustab Kirke Tatar, disainigalerii eestvedaja.
EB A Z A A RT A L L I N N A
L O O M E -I N K U B A A T O R I S
6. detsembril kell 12.00–
19.00 toimub Loomeinku-
baatoris (Baltika kvartal,
Veerenni 24, Tallinn) üri-
tus, kus on lisaks ostule-
müügile avatud ka Loo me-
inkubaatori erinevad moe -
stuudiod, tegutseb toidu -
blogijate pop-up kohvik,
toimub workshop ja palju
muud põnevat.
PIRET POTISEPPInnovatsioonikeskusInnoEurope
Lisainfo: www.esa.ee/sundmusedwww.facebook.com/inkubaator
17
- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
asta parimaks keskkonna-teoks hinnati MTÜ Eesti Or-
nitoloogiaühingu projekt „Linnu -õpe loodusainete õpetajatele“ ningAasta Keskkonnateokese tiitli päl -vis MTÜ JCI GO Koda vabaõhueten -dus „Naksitrallide metsakool”.
Aasta kõige keskkonnasõbraliku-maks ettevõtteks keskkonnasõb -raliku toote või teenuse kate goo-rias osutus OÜ Rexest Grupp, keson leidnud lahenduse muidu prügi-lasse kuhjuvatele segaplasti jäät-metele, tootes uudse tehnoloogiaabil ilmastikukindlat ja pikaealistplastikprofiili Plastrex. Plastrexiprofiile saab kasutada puidu ase -mel väga erinevates kasutusvald-kondades.
Keskkonnasõbraliku protsessi ka -tegoorias hinnati tasavägises kon -kurentsis võidu vääriliseks OÜAra vete Biogaas, kes rajas ja paniesimesena Eestis tööle veise tahe-ja vedelsõnniku kääritamisprot-sessil baseeruva 2 MW elektriliseja 2MW soojusliku võimsusegakoostootmisjaama. Protsessi tule-musel saadav kasu on mitmekülg -ne: põllumajanduslike jääkide vää -rindamise tulemusel toodetakseelektri- ja soojusenergiat ningsaadakse kvaliteetset väetist põldudele. Eelnevast tulenevalt
väheneb reostuskoormus nitraadi-tundlikele aladele ja lõhnaprob-leem kohalikele elanikele.
Keskkonnasõbraliku toote või tee-nuse kategoorias tunnustati lisaksvõitjale MTÜd Uuskasutuskeskus,kes suunab taaskasutusse igalaastal suure koguse kasutatudkaupa, andes seejuures suurepanuse ka inimeste tarbimisharju-muste keskkonnasõbralikumaksmuutmisse. Tunnustati ka OÜdNordic Bioproducts, kelle kodupu-hastusvahendite sari Biominerataon keskkonna- ja kasutajasõbralik.Eelneva tõestuseks kannab toote-sari rahvusvahelist rangete kri-teeriumitega ökomärgist Ecocert.Tunnustuse pälvis veel OÜ Sense,kes projekteerib ning ehitab ener-giatõhusaid hooneid, mis on lisaksenergiasäästlikkusele ja väikselekeskkonnamõjule ka kvaliteetsekselukeskkonnaks.
Keskkonnasõbraliku protsessi ka-tegoorias tunnustati ASi TallinnaVesi, mis on kohalikke olusid ar-vestades viinud oma reoveepuhas-tusprotsessi maksimaalse efektiiv-suseni. Ettevõte rajas uudse bio-filtri, mis suurendab nitraatide eraldust reoveest, andes seeläbisuure panuse Läänemere olukorraparanemisse. �
SELGUSID KONKURSI
„AASTA KESKKONNATEGU”VÕITJAD JA TUNNUSTATUDKeskkonnaministeerium premeeris 27. novembril
tänavusi parimaid keskkonnategusid, -teokesi ning
kõige keskkonnasõbralikumaid ettevõtteid.
A
et Eesti toodete kiiks ja leidlikkustekitas paljudele elevust ja huvi.„Inimesed ei olnud kitsid häid sõnujagama ja soomlaste südameid võit-sid enim naturaalne puit, teks tiil javalgustid,” toob Tatar konk reet seidnäiteid publikut võlunud toodetest.
Lisaks Eesti disaini tutvustamiseletoimub EDMis erinevaid üritusiigale maitsele. „Majas on aset leid-nud mitmesuguseid harivaid jameeleolukaid üritusi: töötoad, se -minarid, konverentsid, näitused,lõpuaktused, sünnipäevad jne.Näi teks võib tuua: iPadi töötuba,Loov Eesti poolt korraldatud toote -arenduskeskkonna PESA lõpunäi-tus, osavõtt Kalamaja päevadest,arhitektide ja sisearhitektideworkshop Kalaranna arengust,kontserdid jne,“ loetleb Tatar vaidmõningaid aset leidnud tegevusi.„Sügisel, kui külastajaid vähem liik -vel, plaanime samuti jätkata erine-vate disainiüritusega majas. Samution teretulnud ka uued lennukadideed, mis võiks alguse saada EestiDisaini majast,” lisas Kirke Tatar.
Sel sügisel kuulutati esmakordseltvälja Eesti Disainiauhinnad 2012laureaadid. Galeriist on võimalik kalaureaatide ning nominentide töidoma silmaga näha ning endale kaa -sa osta. Lõpetuseks kinnitab Tatarveendunult, et sobiva kingitusepeaks galeriist leidma igaüks. �
E E S T I D I S A I N IM A J A
Eesti Disaini Maja — kodaniku -
algatustel tekkinud elustiili -
keskkond Kalasadamas, kus
on end sisse seadanud mit -
med disainistuudiod, Eesti Di-
sainerite Liit, Disainiöö esin -
dus, disainigalerii ning kohvik
Klaus.
LIISI LIIVLAIDKeskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist
Aasta kõigekeskkonna-sõbralikumaks ettevõttekskeskkonnasõbralikutoote või teenusekate goorias osutusOÜ Rexest Grupp,kes on leidnud lahenduse muiduprügilasse kuhju-vatele segaplastijäätmetele
18
- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
vaettekandes rääkis SiretKegel, Incap Corporationist
oma kogemustest rahvusvahe-lises tootmisorganisatsioonis. Te-ma esitluse fookuses oli protses-sijuhtimine kui strateegilist juh-timist toetav tööriist, mille abilviia ettevõtte eesmärgid ja tege-likud tulemused töötajateni nen-dele mõistetavas keeles. Esitluselejärgnenud küsimuste voorus ja-gas ta kuulajatega mõtteid prot-sesside kaardistamise ja elushoid-mise kohta, samuti ka oma koge-musi erinevates kultuurikeskkon-dades protsessijuhtimise raken-damisest.
Suure organisatsiooni protsessi-juhtimisest rääkis samuti Jaan Oruaas, FocusITst. Tema ette kan -ne keskendus avaliku sektori tee -nuste integreerimisel tõusetunudülesande lahendamisele. Nn „riigi-maja” projekti käivitamisel tuli lei -da tegelikud kokkuhoiu ja ühilda -mise võimalused protsesside ta -sandil. Kirjeldatud avaliku sektoriteenusprotsesside mudel pakubselleks lahenduse.
Peale lühikest värskendavat puu -vilja- ja kohvipausi suundusimeedasi Soome poole. Tõnu Hein,HeiVäl Consultingust esitles võrd-lusuuringut Eesti ja Soome meh -hatroonika sektori ettevõtete kva -liteedi- ja protsessijuhtimise kohta.Uuringu tulemused olid jahma -tavad ja mõtlemapanevad. Ülela-henaabritel — oravatel ja lõvidel —on nii mõndagi teineteiselt õppida,seda nii organisatsioonide kui ka rii klike tugimeetmete tasandil. Eestiorganisatsioonidele, kel partnerid
Soomes, andis see kindlasti ka si sendeid partnerite ootuste jamõttemallide lahtimõtestamiseks.
Seminari lõpetas Lauri Leskinen,IMS Business Solutionsist, kes an -dis oma organisatsiooni kogemusenäitel ülevaate protsessijuhtimiseparimatest praktikatest Soomes.Olles aidanud juba enam kui 300organisatsioonil protsessijuhti mi -sega alustada tõi ta välja olulise-mad punktid, millega selle teealguses arvestada. Samuti andis ta
põhjaliku ülevaate protsessijuh-timise eduteguritest.
Kokkuvõttes oli tegu väga huvitavaseminariga, mis keskendus organi -satsioonide kogemustele ja kus saivastused oma praktilistele küsi -mustele. Minul, kes ma olen koguelu töötanud tootmisorganisatsioo -nides, oli tore tõdeda, et protsessi-juhtimise põhitõed töötavad üht -moodi nii tootmis-, teenindus- kuika avalikus sektoris. Oravate ja lõvide erisus pani aga mõtlema … �
ORAVATE JA LÕVIDE PROTSESSIJUHTIMISE KOGEMUSEDEesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Kvaliteediühingu koostöös toimus
23. novembril Tallinnas seminar teemal „Protsessijuhtimine organisatsioonide
arendamisel”. Seminari neli esinejat vaatasid protsessijuhtimise temaatikale
igaüks oma vaatevinklist, samas moodustades huvitava terviku.
A
SIRET KEGELIncap Corporation kvaliteedidirektor,Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige
19
- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
Seminar
Aktuaalset ehitusõigusest — millised on ehitamise suhtes kehtivad piirangud?12. veebruaril Kaubanduskojas
12. veebruaril kell 11.00-14.30 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) seminar „Aktuaalset ehitusõigusest — milli sedon ehitamise suhtes kehtivad piirangud?”
Seminari eesmärgiks on varustada ettevõtjaid teadmistega, misvõimaldavad ennetada ja lahendada ehitusõiguslikest piirangutesttulenevaid probleeme. Seminari ülesehituses on oluline osa kohtula-hendite ja kaasuste tutvustamisel.
Seminari lektoriks on advokaadibüroo Eversheds Ots & Co partner javandeadvokaat Toomas Pikamäe. Ta juhib advokaadibüroos nii ava-liku õiguse ja keskkonnaõiguse kui ka majandustegevusega seotudrikkumiste töörühma. Lisaks on ta hinnatud lektor haldusõiguseteemalistel seminaridel.
Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:
• Ehitusõiguse üldised alused põhimõtted
• Detailplaneeringu menetlus:• algatamine• keskkonnamõju hindamisega seonduv• koostamine ja koostamise üleandmine arendajale• vastuvõtmine ja avalik väljapanek• ettepanekud ja vastuväited ning avalik arutelu• maavanema järelevalve• kehtestamine• erimenetlused (lihtsustatud kord, joonehitised,
olulise ruumilise mõjuga objektid)
• Projekteerimistingimuste menetlus
• Ehitusluba, selle tähendus ja menetlus
• Kasutusluba, selle tähendus ja menetlus
• Vaidlustamine
Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 40 eurot ja mitteli-ikmele 80 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotus-materjalid ja lõuna.
Kontaktkohtumiste üritus Häuslbauermesse raames 24. jaanuaril Grazis
24.-27. jaanuar 2013 toimuva Häuslbauermesse messi raames korral-datakse 24. jaanuaril Enterprise Europe Networki abiga ka keskkonna -säästliku ehitusega tegelevatele ja seotud ettevõtetele kontakt -kohtumiste üritus Grazer Stadthalle messikeskuses. Tegu on Austria ühesuurima messiga, kuhu igal aastal oodatakse osalema umbes 450 ettevõtet 10 riigist, lisaks 40 000 külastajat.
Nii mess kui ka kontaktkohtumiste üritus on mõeldud ettevõtetele, mistegutsevad järgmistes sektorites:
• Päikeseenergia tehnoloogiad/fotogalvaanilised elemendid.• Isolatsioon.• Soojustus/Ventilatsioon.• Soojusvahetajad.• Biomass.
Registreerumine aadressil: bit.ly/YlTG6J
Kontaktkohtumise üritusel osalemine Enterprise Europe Networki vahendusel on kõigile tasuta. Registreerides valige palun Estonian Cham-ber of Commerce kui EENi vahendav partner.
Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: [email protected]
Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: [email protected]
20
- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
Kontaktkohtumiste üritus Future Match 2013 CeBIT messil5.-9. märtsini Hannoveris
Kaubanduskoda kutsub IKT ettevõtteid osalema Enterprise EuropeNetworki ühel suurimal ja läbi aastate edukaimal kontaktkohtumisteüritusel, mis on aidanud ettevõtetel leida koostööpartnereidtootearenduse, teadusarendustöö, ühisettevõtluse, tootmise ningturundus ja litsentsilepingute valdkonnas.
Üritusele oodatakse osalema ligi 400 ettevõtet (k.a ülikooli ja uurimus-asutust) 39 riigist ning korraldatakse eeldatavalt 1500 kohtumist.
Osalemistasu on 110 eurot, hind sisaldab käibemaksu ja CeBIT mes-sipiletid. Registreerimine 1. detsembrist kuni 14. veebruarini.
Rohkem infot peatselt http://www.b2match.com/futurematch
Loomemajanduse mess ja kontaktkohtumiste üritus Ambiente18. veebruaril Frankfurdis
Kaubanduskoda kutsub loomemajanduse ettevõtteid osalema 18. vee-bruaril Saksamaal, Frankfurdis Ambiente messi raames korraldatavalkontaktkohtumiste üritusel. Messile oodatakse üle 4500 ettevõtte 87 riigist, mis teeb Ambientest maailma ühe suurima ja prominentsema tarbekaupade messi. Osalema on oodatud nii disainerid kui ka tarnijad.
Tehes koostööd „Messe Frankfurt against Copying“ algatusega paku-takse ettevõtetele kontaktkohtumiste ürituse raames ka tasuta IPR kon-sultatsioone. Seda kõike lisaks tasuta kontaktkohtumistele! Ürituselosalevate Saksa ettevõtetega on võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel.
Kontaktkohtumistele registreerumise tähtaeg on 15. detsember.
Kolitus toimub 23. jaanuaril, 6. märtsil ja 8. mail kell 10.00–14.50 EestiStandardikeskuses (Aru 10, Tallinn). Koolituse viib läbi Urmas KarileetIntegre OÜst. Koolituse eesmärk on õlbustada väikeettevõtete iseseis-vat kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamist ning jagada infot sertifit-seerimise nõuete kohta. Koolitusele on oodatud ettevõtjad, kvaliteedi -juhid ja asutuste esindajad, kes soovivad alustada kvaliteedijuhtimis-süsteemi ISO 9001 juurutamist omal käel. Koolitus on jagatud kolmeetappi. Koolitus on mõeldud kvaliteedijuhtimissüsteemi iseseisvaksloomiseks. Koolituse II ja III etapis vaatame üle teie poolt tehtud sam-mud ning täiendame ja arendame neid edasi. Koolituspäevade vahelejääb optimaalne aeg uue süsteemi juurutamiseks oma ettevõttes.
Osavõtutasu ühele osalejale on 330 eurot. Kahe osaleja tasu ühest ettevõttest on 370 eurot. Soovitame kahte osalejat igast ettevõttest,sest see lihtsustab teil kvaliteedijuhtimissüsteemi loomist ja ellu-viimist. Osalejatel on võimalus osta standard „EVS-EN ISO 9001:2008ja uus käsiraamat ISO 9001 väikeettevõttele. Mida teha?” 10% soodus-tusega. Koolitusele saab registreerida 14. jaanuarini või kuni kohtijätkub.
I etapp • 23. jaanuar
ISO 9001:2008 standardi nõuded ja kasu. Kvaliteedipoliitika ja -ees-märgid. Tegevused soovitud tulemuste saavutamiseks, protsessideskeem. ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise süsteemi loomine, näidised.Juhtimissüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni loomine, kodutöö.
II etapp • 6. märts
ISO 9001:2008 siseaudiitorite koolituse teoreetiline osa. ISO 9001:2008siseaudiitorite koolituse praktiline osa, nõuete täidetuse vastavushin-nang konkreetsete juhtimissüsteemi osade ja protsesside näitel. Ette-valmistus juhtimissüsteemi auditeerimiseks, auditi plaan ja ressursid,kodutöö.
III etapp • 8. mai
Dokumenteeritud, rakendatud ja siseselt auditeeritud juhtimissüsteemiülevaatus, tagasiside kodutööst. Koolitusel osalenud ettevõtete juh-timissüsteemi loomise praktilise kogemusega tutvumine. Juhtimissüs-teemi juhtkonnapoolne ülevaatus. Ettevalmistus juhtimissüsteemisertifitseerimiseks.
Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRISTel: 604 0090 • E-post: [email protected]
Lisainfo ja registreerumine: www.evs.ee/Koolitused • Tel: 605 5053 • E-post: [email protected]
Lisainfo ja registreerumine: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: [email protected]
Koolitus
ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle omal käel rakendamine väikeettevõtteleEesti Standardikeskuses
21
- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
Tekstiil, rõivad, jalanõud
• Suurbritannias hangitakse töörõivaste manuseid. Tähtaeg 31.01.2013. Kood 5478
• Suurbritannias hangitakse spordirõivaid. Tähtaeg 14.01.2013. Kood 5479
• Leedus hangitakse ruloosid. Tähtaeg 31.12.2012. Kood 5480
• Poolas hangitaks pealisrõivaid. Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5481
• Soomes hangitakse kaitsejalatseid. Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5482
• Norras hangitakse kaitse- ja turvarõivaid. Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5483
Mööbel, sisustus ja tarvikud
• Poolas hangitakse koolimööblit. Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5484
• Leedus hangitakse mööblit. Tähtaeg 14.01.2013. Kood 5485
• Saksamaal hangitakse laborimööblit. Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5486
• Taanis hangitakse tooteid vannitubadesse ja kööki (tooted vanuritele, puuetega inimestele). Tähtaeg 16.01.2013. Kood 5487
• Rootsis hangitakse toole. Tähtaeg 14.01.2013. Kood 5488
• Suurbritannias hangitakse uksi. Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5489
Metall, masinad ja seadmed
• Leedus hangitakse vedurite ja veeremite osasid. Tähtaeg 08.01.2013. Kood 5490
• Poolas hangitakse konveierite osasid. Tähtaeg 03.01.2013. Kood 5491
• Poolas hangitakse torusid. Tähtaeg 07.01.2013. Kood 5492
• Saksamaal hangitakse eripaate. Tähtaeg 11.02.2013. Kood 5493
• Saksamaal hangitakse kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid. Tähtaeg 09.01.2013. Kood 5494
• Soomes hangitakse kaugküttetorusid. Tähtaeg 02.01.2013. Kood 5495
• Soomes hangitakse polte ja kruvisid. Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5496
Toiduained
• Suurbritannias hangitakse karastusjooke.Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5497
ITK
• Suurbritannias hangitakse infosüsteeme jaservereid. Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5498
Muu
• Poolas hangitaks kummitooteid. Tähtaeg 04.01.2013. Kood 5499
• Saksamaal hangitakse katte- ja teeremondi-materjale. Tähtaeg 10.01.2013. Kood 5500
• Rootsis hangitakse killustikkatet. Tähtaeg 15.01.2013. Kood 5501
• Lätis hangitakse küttepuid. Tähtaeg 15.01.2013. Kood 5502
NATO
• NATO hange Afghanistanis, Kabulis UFH-DAMA (Ultra-High Frequency, Demand-Assigned Multiaccess Communication) tugi- jainfoteenuste osutamiseks. Tähtaeg hanke-dokumentidega tutvumiseks 21.12.2012. Hanketähtaeg 04.01.2013. Kood 4939
RIIGIHANKETEATED:
KOOSTÖÖPAKKUMISED:• Saksa tarkvara- ja konsultatsiooniettevõte otsib
elektri-veejaotusettevõtteid vastastikusekstootmiseks ja vahendustegevuseks. Kood: 2012-11-25-016
• Suurbritannia virtuaalturismiga tegelev ette -võte otsib turundusettevõtteid samal tegevus -alal. Kood: 2012-11-14-041
• Suurbritannia invaliididele mõeldud erivarustusemüüja otsib vastavate seadmete tootjaid ja pa-kub end edasimüüjaks, otsib transporditeenust. Kood: 2012-11-20-048
• Leedu audiitor- ja raamatupidamisteenuseid,maksu- ja juriidilisi konsultatsioone pakkuv et-tevõte pakub end alltöövõtjaks. Kood: 2012-11-20-011
• Suurbritannia logistikaettevõte pakub ühiset-tevõtlust transpordiettevõtetele. Kood: 2012-11-19-059
• Venemaa turvasüsteemide tootja otsib omakauba edasimüüjaid. Kood: 2012-11-19-055
• Prantsuse madalpinge elektriküttesüsteemidetootja ja paigaldaja otsib oma kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-11-19-050
• Suurbritannia mobiiltelefonide tootja otsib kau -ba edasimüüjaid, agente. Kood: 2012-11-19-042
• Suurbritannia hotellide vannitubade hügieeni-toodete tootja otsib oma kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-11-19-033
• Ungari saeveski (lehtpuust tooted) pakub ette -võtte osa või terviku müüki. Kood: 2012-11-19-010
• Venemaa granuleeritud väetisetootja otsibkaubanduspartnereid oma toodete müügiks. Kood: 2012-11-19-008
• Suurbritannia sisevetes, rannavalves pääste -töödel kasutatavate hõljukite tootja otsib omakau ba edasimüüjad. Kood: 2012-11-17-002
• Poola akende-uste jm puittoodete tootja otsibkauba vahendajaid. Kood: 2012-11-14-047
• Venemaa biotehnoloogia vallas tegutsev et-tevõte otsib toiduainetööstuses ettevõtteidvastastikuseks tootmiseks samuti on huvitatudalltöövõtust. Kood: 2012-11-16-013
• Venemaa autotootja (kraanad, roomikud) otsiboma kauba edasimüüjaid ja pakub vastastikusttootmist. Kood: 2012-11-16-001
• Šotimaa värske-ja külmutatud kala (koorik-loomad jm) hulgimüüja otsib oma toodetele tu-rustajaid toidusektori ettevõtete hulgas. Kood: 2012-11-19-031
• Poola puidust akende, aknalaudade, põrandalau-dade, puitbriketi jms tootja otsib oma kaubaedasimüüjaid, samuti pakub koostootmist. Kood: 2012-11-19-053
Lisainfo: KADRI RISTTel: 604 0091 E-post: [email protected]
Lisainfo: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: [email protected]
22
- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 21 • 5. DETSEMBER 2012
KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: [email protected] • www.koda.ee
Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid
Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad
Tel: 604 0090 • koostööpakkumised
Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus
Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted
Tel: 604 0088 • avalikud suhted
Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: [email protected]
Raamatupidamine Tel: 604 0067
Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196
Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989
Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757
Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950
20AHTOL ASliige alates 1998
DECTRA OÜliige alates 1997
DRAKA KEILA CABLES ASliige alates 1996
ELION ETTEVÕTTED ASliige alates 1996
ENSTO ENSEK ASliige alates 1996
FAABULA ASliige alates 1997
HTT INSTRUMENT OÜliige alates 1998
KOOPIA KOLM ASliige alates 2001
LINDSTRÖM OÜliige alates 2000
MEDISOFT ASliige alates 1996
MEGARON-E ASliige alates 1995
MIVAR ASliige alates 1995
15MOKTER ASliige alates 2001
PARKLI HL OÜliige alates 1998
PÄRNU LAEVATEHAS ASliige alates 1997
REVA PRINT OÜliige alates 2000
SAGRO ASliige alates 2005
SAIDAFARM ASliige alates 2000
SPORRONG EESTI OÜliige alates 2002
SRV KINNISVARA ASliige alates 2000
TAMULT ASliige alates 1997
TAPVEI ESTONIA OÜliige alates 2005
15ARCELORMITTAL TALLINN OÜliige alates 2005
COLUMBUS IT PARTNER EESTI ASliige alates 2000
FORKALA OÜliige alates 2006
INTERLAAGER OÜliige alates 2007
JÄRVAKANDI PUIDUTEHAS OÜliige alates 2001
KAUPMEES & KO ASliige alates 1998
MIRA EHITUS-MATERJALID OÜliige alates 2001
MITERASSA OÜliige alates 2007
MONTONISSA OÜliige alates 2002
NONIUS SV OÜliige alates 2009
TALLINNA LENNUJAAM ASliige alates 1999
10ARTWOOD OÜliige alates 2005
CANTEX HOLDING OÜliige alates 2012
DELEESIA OÜliige alates 2009
FFC EESTI OÜliige alates 2011
GASUM EESTI ASliige alates 2008
GENERAL DATACOMM INTERNATIONAL OÜliige alates 2005
HIIU TEED OÜliige alates 2009
IDA-VIRU ETTEVÕTLUSKESKUS SAliige alates 2006
KINDEL KÄSI OÜliige alates 2011
MERELEN OÜliige alates 2006
VESTMAN GRUPP ASliige alates 2011
5ADVANCED SYSTEMSBALTIC OÜliige alates 2008
ALEKON CARGO OÜliige alates 2012
APECO GROUP OÜliige alates 2010
ARCA NOVA ELEMENT OÜliige alates 2008
BESTMET TRADE OÜliige alates 2009
EUROASIA GMBH EESTI FILIAALliige alates 2012
FIL TEENINDUS OÜliige alates 2012
GAURA PEARLS OÜliige alates 2011
INNOPOL GROUP OÜliige alates 2010
MARIA MÄGI ADVOKAADIBÜROO OÜliige alates 2008
RASMAR EHITUS GRUPP OÜliige alates 2011
SCRIBA OÜliige alates 2010
KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB DETSEMBRIKUU JUUBILARE!
Magnettugitooted on suurepärane võimalus leevendadaigapäevase töö- ja elutempo juures Sinu töötajate vae-vusi. Lõdvestab pingul lihased ja minetab valud.
Pidevalt kontoris istudes või liini ääres seistes ja sarna-seid liigutusi tehes kannatab tahes-tahtmata keha. Lahendus on lihtne ja odav — kanda vähemalt 20 minu-tit päevas sobivat BS magnettugitoodet. Vere ringeelavneb, sellest tulenevalt ka ainevahetus ja vere hap-nikuga varustamine. Vähenevad töölt puudutud tunnid!
Magnetteraapia on turvaline, mitteinvasiivne (midagi eilõigata ega kuhugi ei torgata; midagi ei saa võtta sisse)meetod magnetväljade kohaldamisel kehal ravi ees -märgil. Magnetteraapia annab suurepärase enesetundeilma riski ja tagajärgedeta organismile! Koge Sinagi!
Pakkumine kehtib kuni 20. detsembrini 2012 või kunikaupa jätkub. Uuri julgesti lisa!
Ela valuta!
Kingiidee ettevõtetele Sulle on tähtis Sinu ettevõtte edu! Sa hoolid oma töötajast! Sulle on tähtis Sinu töötajate hea tervis! Siis tervisliku kingiidee jõuludeks saad meilt.
Magnetilised sisetallad Magnetilised sisetallad aitavad leevendada jalgade väsimust ja valu.Vähendab paistetust. Jalatallaakupunktidesse paigutatud magnetidmõjutavad keha erinevaid elundeid.Sobiv toode keha üldtoonuse paran-damiseks. Külmetavad jalad saavadsooja! Universaalne suurus 35-46.
Magnetiline universaalvööMagnetilist universaalvööd on lihtne paigaldada keha erinevatele kohtadele. Saab edukalt kasutada nii peavalu, migreeni ja unehäirete korral ümer pea sidudes või leevendabgünekoloogilisi vaevusi olles paigaldatud ümber keha. Aitab seljavalu, vereringehäirete, väsimuse, lihaspingete ja -valu puhul.
Halimbus OÜVeebipood: www.halimbus.eu
E-post: [email protected]: 510 1780 • 501 1274
HIND:
28€37 €
HIND:
20€29 €
