Tallinna Inglise Kolledži õppekava

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

�

��

�

��

K i n n i t a t u d Tallinna Inglise Kolledži direktori 01.sept. 2002.a käskkirjaga nr.1/1

1. ÜLDSÄTTED 2

2. ÜLDOSA 3 2.1. Tallinna Inglise Kolledži õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted 3 2.2. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad 6 2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis 6 2.4. Tallinna Inglise Kolledži tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused 7 2.5. Hindamise korraldus Tallinna Inglise Kolledžis 7 2.6. Nõuded õpetaja ainekaardile Tallinna Inglise Kolledžis 8 2.7. Õpilaste loovuse arendamine Tallinna Inglise Kolledžis. 9 2.8. Tunniväline tegevus Tallinna Inglise Kolledžis 9 2.9. Tallinna Inglise Kolledži õppekava uuendamise ja täiendamise kord 9

3. AINEKAVAD ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

4. LISAD ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

Tallinna Inglise Kolledž ÕPPEKAVA Tallinn English College

2

1. ÜLDSÄTTED 1.1. Tallinna Inglise Kolleži (edaspidi TIK-i) õppekava on Tallinna Inglise Kolledži õppe-

ja kasvatustegevuse alusdokument. 1.2. Tallinna Inglise Kolledži õppekava terviktekst on kättesaadav köidetuna kooli

raamatukogus ja elektrooniliselt pdf-dokumendina public folderites. Tallinna Inglise Kolledži õppekava lühike variant on kättesaadav Tallinna Inglise Kolledži veebilehel.

1.3. Aineõpetajad koostavad riikliku õppekava ja TIK-i õppekava üldosa alusel ainekavad. Ainekavad kinnitatakse ainesektsiooni koosolekul.

1.4. Õpetaja koostab TIK-i õppekava üldosa ja ainekava alusel igal õppeaastal töökava e ainekaardi kõikidele klassidele, kus ta õpetab. Klassi ainekaardil täpsustatakse kooli ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale ning õpetajatevahelist koostööd.

1.5. Tallinna Inglise Kolledži õppekavas on üldosa ja ainekavad. 1.6. Tallinna Inglise Kolledži õppekava üldosas esitatakse: 1.6.1. Tallinna Inglise Kolledži õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 1.6.2. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad; 1.6.3. läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis; 1.6.4. valikkursuste loendid ja valimise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis; 1.6.5. hindamise korraldus Tallinna Inglise Kolledžis; 1.6.6. nõuded õpetaja ainekaardile Tallinna Inglise Kolledžis; 1.6.7. õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Tallinna Inglise Kolledžis; 1.6.8. Tallinna Inglise Kolledži õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

1.7. Ainekavades esitatakse klassiti: 1.7.1. aine õppe-eesmärgid; 1.7.2. õppetegevus; 1.7.3. aine õpitulemused ja õppesisu ning nende vahelised seosed; 1.7.4. aine õppesisu seos õppekava läbivate teemadega ning integratsioon teiste õppeainetega; 1.7.5. ainealased, ainetevahelised, klassidevahelised, ülekoolilised projektid ning

pikemaajalised koolidevahelised projektid; 1.7.6. kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid; 1.7.7. kontrolltööd ja tasemetööd; 1.7.8. hindamispõhimõtted; 1.7.9. konsultatsioonide ajad; 1.7.10. Osades ainekavades, kus on otstarbekas, esitatakse aine õppe-eesmärgid ja –tegevus

kooliastmeti.

1.8. Tallinna Inglise Kolledži õppekava lisades esitatakse gümnaasiumi valikkursuste ainekavad.

1.9. Gümnaasiumi ainekavad on koostatud kursustena. Kursuse pikkus on üldjuhul 35 tundi.

Tallinna Inglise Kolledž ÕPPEKAVA Tallinn English College

3

2. ÜLDOSA 2.1. Tallinna Inglise Kolledži õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted 2.1.1. Tallinna Inglise Kolledži õppekava lähtealus

2.1.1.1. Tallinna Inglise Kolledži õppekava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a. määruse nr. 56 “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast”.

2.1.1.2. Tallinna Inglise Kolledži õppekava ülesanne on toetada kõigi õpilaste integreerumist Eesti ühiskonnas, arvestades nende erivajadusi, päritolumaa kultuuritraditsioone ning õpilaste rahvuslikku identiteeti.

2.1.1.3. Tallinna Inglise Kolledži õppekavaõppe- ja kasvatuseesmärkide määratlemisel on peetud silmas järgmist: � inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus; � muutuvas maailmas erinevate maailmakäsitustega kokku puutudes määratleb

inimene end, võtab endale vastutuse oma elukäigu kujundamise eest; � kõige tähtsam on õppida õppima, sest kiiresti teisenevas maailmas vananevad

teadmised kiiresti; � soov areneda ja õppida, võime analüüsida omaenese ja teiste kogemusi,

koostööoskused, käitumiskultuur ning eetilisus loovad eeldused elus toimetulekuks ning muutuvas maailmas orienteerumiseks;

� elukestev õpe võimaldab üksikisikul ja ühiskonnal väärikalt toime tulla kiiretest ja vastuolulistest arengutest tulenevate väljakutsetega;

� üldhariduslik õpe toetab kodanikuühiskonna arengut. 2.1.2. Tallinna Inglise Kolledži õppe- ja kasvatuseesmärgid

� Inimese areng selle terviklikkuses on TIK-i kõrgeim eesmärk ja väärtus. See tähendab õpilase füüsilise, vaimse, hingelise ja sotsiaalse mitmekülgsuse tunnustamist ja arendamist;

� Teadmiste omaksvõtmine ja nende toetusel luua valmisolek uute teadmiste vastuvõtmiseks;

� Õppimisoskus on tähtsaim elukestev oskus. See tähendab iga õppija individuaalse õpihuvi, õpistrateegiate valdamise, oma õpistiili ja sõltumatu õppimise oskuste toetamist ning arendamist;

� Tingimuste loomine humaanses ühiskonnas toimetuleva isiksuse kujundamiseks. Tallinna Inglise Kolledži õppe ja kasvatuse üldeesmärk on isiksuse kujunemine, kes:

� On ühiskonnateadlik ja seadusekuulekas Eesti Vabariigi kodanik, kes tunneb ja väärtustab Eesti keelt.

� Tunneb end oma rahva liikmena, rahvuskultuuri kandjana maailma kultuuriruumis. � Tunnetab oma seotust Euroopa ja kogu maailmaga. � Suhtub lugupidavalt maailma rahvastesse ja erinevatesse kultuuridesse. � On keskkonnateadlik ja tegutseb säästva arengu põhimõtteid järgides. � Tunneb ja juhindub eetika põhiväärtustest oma valikutes ja tegudes. � Vastutab õpitulemuste ja käitumise eest. � Omab adekvaatset enesehinnangut � On koostööaldis, õpitahteline ja arenguvõimeline muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas. � On motiveeritud igakülgsele arengule ja elukestvale õppele � On sotsiaalselt kohanemisvõimeline ja aktiivse eluhoiakuga

��

��

2.1.3. Tallinna Inglise Kolledži õppekava põhimõtted Tallinna Inglise Kolledži õppekava koostamisel, piirkondliku koostöö kujundamisel, kooli ja klassi tasandil õpetust kavandades ja tegelikus õppeprotsessis lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

� Õppekava lähtub ühiskonna vajadustest. � Õppekava koostatakse inglise keele ja kultuuri süvaõppe eesmärgil. � Õpetus ja kasvatus on süsteemne ja terviklik, sisaldades mitmekesiseid õpitegevusi. � Õpilased on teadlikud õppekava ühtsetest nõudmistest, kuid õppetöös arvestatakse

õpilase individuaalsust. � Õppekava rakendamine motiveerib õpilasi süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt mõtlema

ning tegutsema. � Õppekava väärtustab teadmisi, oskusi ja vilumusi. � Ainetevaheline integratsioon. � Soodsa õpikeskkonna loomine, millesse on kaasatud õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. � Õppekava suunab probleeme märkama, neile lahendusi otsima ja leidma, oma teadmisi

kujundama. � Õppekava avatus. KÕK on avatud pidevaks edasiarendamiseks ja korrigeerimiseks

vastavalt ühiskonnas ja teaduses toimunud muutustele. � Õpilase aktiivsus ja vastutus. Õppekava rõhutab õpilase aktiivsust, oma tegevuse ja

õpitulemuste eest vastutamist, õppimise mõtestamist ja eesmärgistamist. 2.1.4. Pädevuste kujundamine Tallinna Inglise Kolledžis

2.1.4.1. Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.

2.1.4.2. Tallinna Inglise Kolledži õppekava taotleb õpilastel üldpädevuste, õppeainepädevuste ja valdkonnapädevuste kujundamist.

2.1.4.3. Õpetaja ainekaardi koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Tallinna Inglise Kolledži õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

2.1.5. Üldpädevus

2.1.5.1. Tallinna Inglise Kolledži õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist: � õpipädevus - suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades

juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust;

� tegevuspädevus - suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused;

� väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt;

� enesemääratluspädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.

2.1.6. Õppeainepädevus

Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas klassiti.

��

��

2.1.7. Valdkonnapädevus 2.1.7.1. Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena

kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. 2.1.7.2. Tallinna Inglise Kolledži ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste

kujunemist: � looduspädevus - õpilane orienteerub loodusnähtustes, nendega seonduvates

seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisis. Õpilases kujundatakse loodushoidlikku maailmasuhtumist. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema “Keskkond ja säästev areng”;

� sotsiaalne pädevus - õpilane orienteerub ühiskonnaelus, mõistab kaasaja ning mineviku ühiskondlikke nähtusi ja arenguid, mõistab õigusnormide vajalikkust. Oskab ette kujutada ühiskonna võimalikke tuleviku suundumusi. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad “Keskkond ja säästev areng”, “Turvalisus” ning “Tööalane karjäär ja selle kujundamine”;

� refleksiooni- ja interaktsioonipädevus - õpilane on orienteeritud enesearendamisele, eneseteadvustamisele, enesejuhtimisele ja enesehoolele. Austab teiste inimeste väärikust, valikuid, kultuuritausta. Mõistab konstruktiivse koostöö vajalikkust ja oskab teha koostööd. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad “Turvalisus” ning “Tööalane karjäär ja selle kujundamine”;

� kommunikatiivne pädevus - õpilane austab oma emakeelt ja valdab riigikeelt kõnes ja kirjas. Huvitub võõrkeelte õppimisest ja väärtustab võõrkeele oskust. Omandab A-võõrkeele (inglise keele) korrektse keelekasutuse kõnes ja kirjas kõrgtasemel (advanced level), omandab B- ja C- võõrkeele kesktasemel (upper-intermediate). Valdab mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti (vene) keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema “Infotehnoloogia ja meedia”;

� tehnoloogiapädevus - õpilane mõistab tehnoloogia arengust tingitud muutusi. Oskab planeerida ja kavandada oma tööd, valides selleks sobivaid tehnoloogilisi vahendeid. Tunneb loodus- ja keskkonnakaitse printsiipe ja mõistab oma vastutust ressursside kasutajana. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad “Keskkond ja säästev areng”, “Tööalane karjäär ja selle kujundamine” ning “Infotehnoloogia ning meedia”;

� kultuuripädevus - õpilane orienteerub kultuuris, oskab kasutada kunstivahendeid eneseväljenduseks. Suudab nautida kunstiloomingut. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti (vene) keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema “Infotehnoloogia ning meedia”;

� matemaatikapädevus - õpilane käsitab matemaatilist mõtlemisviisi olulise tegurina inimtunnetuse ja kultuuriajaloos. Oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teiste õppeainete õppimisel ja igapäevaelus. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema “Infotehnoloogia ning meedia”.

��

��

2.2. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad

2.2.1. Tallinna Inglise Kolledži õppesuunad on põhikoolis määratud kooliastmeti õppeainete süvendatud õpetamise kaudu. Süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Tallinna Inglise Kolledži õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

2.2.2. I kooliastme lisatunnid on inglise keeles 4 t. ja matemaatikas 3 t. 2.2.3. II kooliastme lisatunnid on eesti keeles 1 t., inglise keeles 5 t., vene keeles 1 t.,

matemaatikas 2 t. ja kunstis 1 t. 2.2.4. III kooliastme lisatunnid on inglise keeles 6 t. ja matemaatikas 1 t. 2.2.5. Gümnaasiumi lisatunnid on eesti keeles 1 t., inglise keeles 9 t., matemaatikas 3 t. ja

keemias 2 t. 2.3. Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Tallinna Inglise Kolledžis

2.3.1. Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

2.3.2. Õpetuse integratsioon aluseks on Tallinna Inglise Kolledži õppekavas esitatud kokkulepete järgimine õppekorralduse ja hindamispõhimõtete osas, õppekavas konkretiseeritud pädevuste ja õpetuse eesmärkide elluviimisel, õppesituatsioonide loomisel ja eri ainetele ühiste probleemide käsitlemisel.

2.3.3. Läbivad teemad puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle.

2.3.4. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.

2.3.5. Tallinna Inglise Kolledži õppekava läbivad teemad on: � keskkond ja säästev areng; � tööalane karjäär ja selle kujundamine; � infotehnoloogia ning meediaõpetus; � turvalisus; � suhted kodu ja muu maailmaga; � majandusõpe I kooliastmes.

2.3.6. Temaatilised rõhuasetused on kooliastmeti erinevad, arvestades õpilase elukogemusi. Lähtutakse mina/meie suhtest ümbritsevaga: kodu, kodupaiga ja seal elavate inimestega, paikkonnaga, Eesti, Euroopa, maailmaga.

2.3.7. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli tegevuse kaudu: ainekavade, kooli mikrokliima, juhtimise ja majandamise kaudu. Õpetajal on õpimotivatsiooni loov, hoiakuid kujundav ning ea- ja jõukohast õppekeskkonda loov roll. Eelistatud on õppevormide mitmekesisus, õppimine kogemuse kaudu: rühmatööd, projektid, ekskursioonid, arutelud, individuaalsed ülesanded, kodutööd, loovülesanded jne. Õpetaja isiklik eeskuju hoiakute ja töö- ning suhtlemisoskuste osas omab määravat tähtsust.

2.3.8. Keskkonda ja säästvat arengut käsitletakse kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, s.h majanduskeskkond ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, kasvatada keskkonnahoidliku kodanikku. Kujundatakse pädevusi elada pidevalt muutuvas

��

��

keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada ressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

2.3.9. Tööalane karjäär ja selle kujundamise eesmärgiks koolis on aidata õpilastel omandada teadmisi iseendast, töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. Karjääri planeerimist vaadeldakse elukestva muutuste, õppimise ja otsustamise protsessina.

2.3.10. Infotehnoloogia kasutamise oskus on üks põhilisi töö tõhustamise vahendeid, sellest on saanud kaasaegse infoühiskonna oluline kirjaoskus, mille riigi arengu ja kodanike sotsiaalse mobiilsuse tagamiseks peavad omandama kõik õpilased. Kool õpetab informaatikat ka eraldi õppeainena, kuid see ei asenda infotehnoloogiat ainekavu läbiva teemana.

2.3.11. Meediaõpetusega antakse tervikpilt meediaga seotud põhitõdedest, kujundatakse pädevused meedias orienteerumiseks. Kasvatatakse kriitilist meediatarbijat, kes ei lase ennast manipuleerida ning kel on vajadus ja harjumus endale meediast vajalikku teavet hankida. Meediaõpetust läbiva teemana õpitakse III kooliastmes ja gümnaasiumis.

2.3.12. Turvalisuse teema on suunatud ohu ennetamisele ning hädaolukordades õige käitumise kujundamisele. Ohuna käsitatakse nii looduskeskkonnast kui ka inimeste, sh inimese enda väärast käitumisest tulenevaid ohtusid. Kujundatavad pädevused puudutavad õnnetuste ennetamist, uimastipreventsiooni ja liiklust ning käitumist nende valdkondade probleemidega kokkupuutel.

2.4. Tallinna Inglise Kolledži tunnijaotusplaan klassiti ning õppe- ja kasvatustegevuse

korralduse alused 2.4.1. Tallinna Inglise Kolledži tunnijaotusplaan (vt Õppekava Lisa 1)

2.4.2. Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse alused Tallinna Inglise Kolledžis

2.4.2.1. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.

2.4.2.2. Õpilaste nädalakoormus on vastavuses RÕK’is sätestatud õppetundide määradele. 2.4.2.3. Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:

� õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;

� on olemas õppekava elluviimiseks vajalikud õppevahendid ja -materjalid; � järgitakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid; � luuakse tingimused õpilase ja õpetaja arenguks; � on esteetiliselt kujundatud otstarbeka sisustusega ruumid.

2.4.3. Tallinna Inglise Kolledži õppetegevus ja taotletavad üldpädevused

Tallinna Inglise Kolledži õppetegevus ja taotletavad üldpädevused erinevatel kooliastmetel on sätestatud RÕK’i paragrahvides 15, 16, 18, 19, 21, 22, 24, 25.

2.5. Hindamise korraldus Tallinna Inglise Kolledžis

2.5.1. Õppimine on elukestev protsess, mille teadvustatus ning eesmärgistatus sõltub õppija east ja individuaalsest eripärast. Õppimine toimub mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise kaudu. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on oluline õppija sisemine motivatsioon.

��

��

2.5.2. Õppe- ja kasvatusprotsess on eesmärgistatud, arusaamisega õppimine ja seda suunav, nõustav, analüüsiv ning hindav õpetamine ja kasvatamine nende tegevuste vastastikustes seostes.

2.5.3. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, kavandamisest ja hindamisest.

2.5.4. Õppimine võib toimuda reaalses või virtuaalses keskkonnas. 2.5.5. Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased:

2.5.5.1. olemasolevaid teadmisi ja oskusi kasutama, seoseid nägema; 2.5.5.2. küsima, teada saama, uusi teadmisi ja oskusi omandama; 2.5.5.3. tegutsema; oma intellekti, fantaasiat, emotsioone kasutama; looma,

konstrueerima, katsetama; 2.5.5.4. ennast arendama, õppimist õppima; 2.5.5.5. õppima üksi või koos teistega, jälgides ja hinnates enda ja kaaslaste tegevust; 2.5.5.6. probleeme lahendama, valikuid tegema, otsustama väidete õigsuse üle, vaidlema,

argumenteerima, kaitsma oma seisukohti; 2.5.5.7. oma mõttetegevust ja õppimist jälgima ja juhtima.

2.5.6. Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

2.5.7. Hindamise põhieesmärgid on: 2.5.7.1. motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima; 2.5.7.2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; 2.5.7.3. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel; 2.5.7.4. anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale,

hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest. 2.5.8. Tallinna Inglise Kolledži õpilaste hindamisel, järgmisse klassi üleviimisel ning

klassikursuse kordamajätmisel lähtutakse Haridusministri 20. septembri 2000. a. määrusest nr. 33.

2.6. Nõuded õpetaja ainekaardile Tallinna Inglise Kolledžis

2.6.1. Ainekaart on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Ainekaardi koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse.

2.6.2. Klassiõpetaja ja aineõpetaja kujundab kooli õppekava alusel välja ainekaardi, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

2.6.3. Klassiõpetaja ja aineõpetaja ainekaardil täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

2.6.4. Klassiõpetaja ja aineõpetaja ainekaardid on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanina.

2.6.5. Klassiõpetaja ja aineõpetaja ainekaardil on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted (kui need ei ole ära toodud RÕK-is), õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused; õpetaja ainealase konsultatsiooni aeg ja koht.

2.6.6. Klassiõpetaja ja aineõpetaja ainekaardi struktuuri, vormi ning kinnitamise korra kinnitab kooli direktor.

��

��

2.7. Õpilaste loovuse arendamine Tallinna Inglise Kolledžis. Õpilaste loovust arendatakse TIK-i kõikides kooliastmetes, igas õppeaines nii ainetundides kui tunnivälises tegevuses. Eesmärgiks on empaatia- ja kujutlusvõime süvendamine, individuuaalsete võimete, sotsiaalsete oskuste arendamine, õpilase motivatsiooni suurendamine. Protsessi juhivad õpetajad arvestades õpilaste individuaalseid iseärasusi. 2.8. Tunniväline tegevus Tallinna Inglise Kolledžis

2.8.1. Tunnivälise tegevuse eesmärgiks on 2.8.1.1. õpilaste mitmekülgne vabaaja sisustamine, 2.8.1.2. omaalgatuste toetamine 2.8.1.3. ürituste ja koostegemiste vaimne, kultuuriline ja füüsiline arendamine, 2.8.1.4. akadeemilise õppimise ühendamine praktiliste oskustega, 2.8.1.5. pakkuda kaasabi füüsilise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse küpsuse

saavutamiseks, 2.8.1.6. tahtekasvatus, tundekasvatus, esinemisoskuse kasvatamine.

2.8.2. Tunniväline tegevus koolis on täiendõpe, mis aitab kaasa kooli ainetundides toimuvale.

2.8.3. Tunnivälises tegevuses kasutatakse võtteid, mis emotsioonide kaudu äratavad õpilases oleva tahte ja seeläbi osutub võimalikuks mõtlemise areng. Enamik isiksuse omadustest paiknevad tunnete ja tahte valdkonnas.

2.8.4. Peamised valdkonnad tunnivälises töös 2.8.4.1. Rahvakultuur (rahvatants) 2.8.4.2. Kodanikuharidus (ajalooklubi, väitlusklubi, ÕOV, ENP) 2.8.4.3. Sõnakunst (väitlusklubi, kooli ajaleht) 2.8.4.4. Muusika (kooli koorid, muusikaklassid) 2.8.4.5. Loodus ja keskkond (bioloogiaklubi, füüsika- ja keemiklubi)

2.8.5. Tunnivälise töö sisu 2.8.5.1. Ringitöö eesmärgiks on muusikaliste, tantsuliste, kehaliste, keelealaste, käeliste,

arvutialaste oskuste ja teadmiste, emotsionaalsuse, eneseväljendusoskuse ja esinemisjulguse arendamine.

2.8.5.2. Ainepäevade ja – nädalate eesmärgiks on huvi äratamine aine vastu, paremate ainetundjate väljaselgitamine, tublimate ergutamine ning tunnustamine, tunniteadmiste praktiline rakendamine ja kinnistamine.

2.8.5.3. Traditsiooniliste ürituste eesmärgiks on säilitada ja juurutada kooli traditsioone.

2.9. Tallinna Inglise Kolledži õppekava uuendamise ja täiendamise kord

2.9.1. Tallinna Inglise Kolledži õppekava koostamine ja arendamine eeldab õpilaste ja õpetajate, õpetajate ja juhtkonna, kooli hoolekogu ja Inglise Kolledži Sihtasutuse, kooli ja lastevanemate, kooli juhtkonna ja kooli omaniku, teiste õppeasutuste ja organisatsioonide koostööd riikliku õppekava üldosa mõtestamisel ja ainekavade koostamisel.

2.9.2. Tallinna Inglise Kolledži õppekava koostamises ja arendamises kasutatakse erinevaid töövorme. Selles töös osalevad kõik pedagoogid.

2.9.3. Tallinna Inglise Kolledži õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab kooli direktor.

Documents

Tallinna Inglise Kolledži õppekava