Upload
haapsalu-kolledz
View
274
Download
9
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Haapsalu Kolledži kvaliteedihindamise ja eneseanalüüsi raport
Citation preview
1
Enesehindamisraport
2
0 osa: Enesehindamise informatsioon
Enesehindamise kuupäev
30.september 2010 – 23.veebruar 2011
Kas kasutasite tugiisikut? Tugiisiku nimi: Kaido Väljaots
Jah Ei
Hindamismeetod Kirjeldage lühidalt: Millist enesehindamise meetodit
kasutasite? Kuidas enesehindamist läbi
viisite? Kes osalesid enesehindamise
protsessis?
Enesehindamisel kasutasime kahte erinevat meetodit: maatriksmeetodit ja RADAR-meetodit. Septembris 2010 moodustati 7-liikmeline juhtrühm, kes läbis koolituse Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis ning seejärel asus lähtuvalt EFQM täiuslikkusmudelist 2010 koondama, süstematiseerima ning analüüsima andmeid. Kõrgkooli tugiisik Kaido Väljaots kohtus juhtrühma ja kogu kolledži personaliga esmakordselt 09. novembril 2010, tutvustades kvaliteedihindamise põhimõisteid ja sisu. Maatriksmeetodil enesehindamise protseduuri, SWOT-analüüsi ja võrdlusandmete kogumisse olid kaasatud kõik Haapsalu Kolledži personali liikmed (24 töötajat). Juhtrühma liikmete vahel jaotati ära taotlusdokumendi allkriteeriumite täitmine ja vastutus. Lisaks viis juhtrühm läbi enesehindamise RADAR-meetodil.
Millised olid teie õpikogemused, mis aitaksid enesehindamise lähenemis-viisi paremaks muuta?
Enesehindamise protsessi käigus saime analüüsida oma arengukava, fokusseerida eesmärke ja tegevusi, täpsustada missiooni ning tulemusindikaatoreid. Väärtustasime kõigi personaliliikmete tööülesannete analüüsi lähtuvalt kolledži eesmärkidest. Enesehindamise protsess oli hea võimalus analüüsida organisatsiooni kui tervikut ja iga personaliliikme panustamist kolledži arengusse. Aruande koostamisel osutus kõige huvipakkuvamaks, samas ka kõige keerulisemaks, võrdlusandmete leidmine.
3
I osa: Kõrgkooli tutvustus
1. Faktid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Juriidiline aadress: Narva mnt 25, Tallinn 10120 Tegutsemisaadress: Lihula mnt 12, Haapsalu Telefon: 472 0240 E-post: [email protected] www.hk.tlu.ee Asukoht TLÜ Haapsalu Kolledž on üks Tallinna Ülikooli regionaalsetest kolledžitest, mis tegutseb Haapsalu linnale kuuluvas hoones asukohaga Lihula mnt 12, mille üldpind on 4101,2 m2 ning kolledži kasutuses on sellest 1225 m2. Peamised tegevusvaldkonnad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži põhiülesanne on õppetöö ning teadus- ja arendustegevus haridus-, loodus- kunstide- ja sotsiaalteaduste ning tervise valdkonnas (TLÜ senatis 26.05.2008 määrus nr 20, TLÜ Haapsalu Kolledži põhimäärus). Õppetegevus Haapsalu Kolledž (HK) on iseseisev õppe-, teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb ülikooliseaduse ja kolledži põhimääruse alusel. Õpe toimub kuuel õppekaval ja kolmel viimasel aastal on avatud igal aastal uus õppekava rakenduskõrghariduse suunal. Täiendkoolituses tugineb koolituse kavandamine koolitusvajaduse uuringutele ja analüüsile ning koostööle kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, arvestades piirkondlikke prioriteete ning tööjõuturuvajadusi. Teadus- ja arendustegevus Kolledži teadus- ja arendustegevus toimub koostöös emaülikooli teiste akadeemiliste üksustega, teiste avalik-õiguslike ülikoolidega (sh välispartneritega), piirkonna asutuste ja ettevõtetega. Teadus- ja arendustegevuse prioriteetseteks valdkondadeks on: haridus, sotsiaal- ja loodusteadused, tervis ja kunstid. Kolledž toetab Lääne regiooni arengut kvaliteetse koolitus-, uurimis- ja arendustegevuste kaudu. HK juhib Tallinna Ülikooli ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu poolt 2008. a. ellu kutsutud Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute SA (LETS) tööd, kus tegeletakse Läänemaa tuleviku mudeldamisega, teostatakse piirkonna arengu seisukohalt vajalikke uurimisprojekte. Toetudes Haapsalu Kolledžis juba olemasolevale ressursile hariduse valdkonnas, loodi 2007. a. haridus- ja nõustamiskeskus (HariN), kus piirkonna tegevõpetajate kogukonnad omavahel suhtlevad ja koostööd teevad, kust saadakse süstemaatilist täiendusõpet ja kogemuskoolitust. Üliõpilaste arv 1. september 2010. a. seisuga on 315. Klassiõpetaja 48, rakendusinformaatika 57, haldus-ja ärikorraldus 44, tervisejuht 68, liiklusohutus 58, käsitöötehnoloogiad ja disain 16, õpetajate ümberõpe 30. Töötajate arv seisuga 1 .september, 2010 on 24, sealhulgas 13 õppejõudu. Geograafiline jaotus TLÜ Haapsalu Kolledž on emaülikooliga tihedalt seotud, kuigi asub Tallinnast 100 km kaugusel. Ülikooli arengu seisukohalt on Haapsalu Kolledžil tähtis roll – arendada õppe- ja teadustegevust
4
regioonides, et uurida ja õppida tundma piirkondlikke vajadusi ning pakkuda koolitust vastavalt kohalikele arenguvajadustele. Ka kolledži logo sümboliseerib meie akadeemilist fassaadi ning sidet Tallinna Ülikooliga. Logol on kolm sammast ja neid võib võrrelda kolledži alustugedega:
1) areng - me tahame areneda, sest ainult edasi liikudes on võimalik ellu jääda;
2) avatus - me tahame olla avatud uute ideede ja mõttekaaslaste otsingul;
3) armastus - see on hoolimine ja tähelepanelik suhtumine meid ümbritsevatesse
inimestesse.
Teadustöö näitajad: kolledži õppejõud on viimasel viiel aastal publitseerinud 19 klassifikaa-toriga teadusartiklit (1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 3.2). Peamised finantsandmed: Viimasel kolmel aastal on kolledži eelarve keskmiselt 10 miljonit krooni, millest orienteeruvalt 3 miljonit krooni moodustavad arendusprojektid.
2. Kõrgkooli ajalugu ja peamised saavutused Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž alustas tegevust 1998. a. andes ülikooliharidust klassiõpetaja erialal ja pakkudes Lääne regiooni haridustöötajatele kvaliteetset täienduskoolitust. Kolledži rajamine Haapsallu on tähelepanuväärne sündmus mitmes mõttes. Selle sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all, Uuemõisas, Läänemaa Õpetajate Seminar. Mõned aastad hiljem, viiekümnendatel, avati Haapsalu Pedagoogiline Kool. Seega Haapsalu kolledži rajamisega käivitati õpetajakoolitus Läänemaal kolmandat korda. Kolledž on Läänemaal tegutsev ainuke kõrgharidusasutus, mis on loodud eesmärgiga toetada koolitus-, uurimis- ja arendustegevuse kaudu Lääne regiooni arengut. Tänaseks on kolledži õppe-, uurimis- ja arendustegevus lisaks õpetajakoolitusele, suunatud informaatika, avaliku halduse- ja ettevõtluse, rahvatervise ja liiklusohutuse valdkondade arendamisele ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide koolitamisele Lääne regioonis. Kolledži õppekava arendamisel on lähtutud regiooni vajadustest. Näiteks 2002. a. avati haldus- ja ärikorralduse õppekava, 2006. a. struktureeriti infotehnoloogia bakalaureuseõppekava ümber rakendusinformaatika õppekavaks, 2008. a sügisest avati tervisejuhi rakenduskõrghariduse õppekava ning 2010. a. käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava. Lisaks on toimunud olulisi arenguid regionaaltegevuses. Kolledž on olnud edukas Siseministeeriumi ja EASi poolt käivitatud regionaalsete kompetentsikeskuste väljaarendamise programmis. Kolledži eestvedamisel on perspektiivis luua Tervisedenduse- ja taastusravi kompetentsikeskus, mis on tihedalt seotud valdkonna ettevõtjate, asutuste ja ülikoolidega Eestis. Kompetentsikeskuse tegevustega on otseselt seotud mitme õppekava areng. Edukuse aluseks on koostöö ja paindlik reageerimine partnerite vajadustele. Haapsalu Kolledž on tulemuslik ka mitmetes rahvusvahelistes projektides kõigis HK tegevus-valdkondades.
3. Kõrgkooli strateegia ja peamised väljakutsed Kolledži missioon on tõsta õpetajahariduse kvaliteeti, arendada regionaalset ettevõtluskesk-konda, edendada tervist ja ohutut liikluskultuuri, tehes koostööd regiooni teiste organi-satsioonide, asutuste ning ülikoolidega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
5
Visioon: areneda tervise ja turvalisuse ning haridustehnoloogia valdkonnas rahvusvaheliselt toimivaks regionaalseks hariduskeskus. Kolledži põhieesmärkideks on:
• heatasemeline haridus mitmesugustes valdkondades ja õppetasemetel,
• õppekavade arendamine ja avamine eeskätt regiooni vajadustest lähtuvalt,
• regiooni vajadusi arvestav ja regiooni arengut toetav uurimis- ja arendustegevus,
• süsteemse täiendus- ja ümberõppe korraldamine.
Oma tegevustes lähtub kolledž järgmistest põhimõtetest, mis on fikseeritud TLÜ HK arengukavas 2008 – 2013. aastaks (kinnitatud kolledži nõukogus 19.02.2008, uuendatud 13.10.2009, 01.03. 2011). Kvaliteet – kolledž taotleb oma tegevuses õppejõudude ja tugistruktuuride arendamise kaudu võimalikult parimat õppekvaliteeti. Õppijakesksus – kolledž toetab õppijaid kõrghariduse omandamisel ning kvaliteedi tagamisel mitmekülgsete tugitegevustega. Lääne regiooni ja kogu Eesti ühiskonna huvid – kolledž osaleb Lääne regiooni ja Eesti arengu võtmeteemade läbitöötamisel ja lahenduste pakkumisel. Rahvusvahelisus – kolledž taotleb Läänemaa haritlaskonna järjepidevust ja jätkuvat uuenemist, tagades ühtlasi kodumaise kõrghariduse konkurentsivõime Euroopa Liidus ja Eestis. Laiapõhjalisus – kolledž taotleb oma liikmete tasakaalustatud ja terviklikku intellektuaalset ja loomingulist arengut. Kolledži lõpetaja peaks olema mitmekülgse hariduse, väljakujunenud maailmavaate ning kriitilise analüüsivõimega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist. Partnerlus – kolledž väärtustab tihedat koostööd partneritega kõikides valdkondades, osaledes ühiskondlikes dialoogides nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasemel. Haapsalu Kolledži SWOT analüüs viidi läbi 2011. a. jaanuaris, milles osalesid kõik personali liikmed. Tulemused on süstematiseeritud arengukavas fikseeritud põhimõtete kaupa.
Tugevused Nõrkused
Kvaliteet Pidevalt arenev innovaatiline organisatsioon; Selge missioon; Õppekavade eestvedajad on erialaselt
pädevad; Hea maine; Paindlikkus, paindlik ja läbipaistev juhtimine; Hea asutusesisene info liikumine; Tugev meeskond, positiivne töökliima; Erialavõrgustikes osalemine; Heal tasemel materiaaltehniline baas; Tugev praktikasüsteem (õpetajakoolitus); Teaduspõhisuse väärtustamine; Heal tasemel haridustehnoloogia; Tugev side emaülikooliga; Õppekavade eestvedajad on valdkonna liidrid.
Kvaliteet Lektorite vähesus; Lektorite tegevuse killustatus, töökohustuste
laialivalguvus; Kvaliteedihindamise süsteemi puudumine; Projektitöö ressursimahukus; Ebapiisav sihtrühmadele suunatud turundus Vähene motiveeritus teadustööle.
6
Õppijakesksus Asukoht; Personaalne lähenemine üliõpilastele.
Regionaalsus Aktiivne arendustegevus (palju
arendusprojekte). Rahvusvahelisus Rahvusvaheline koostöö.
Laiapõhjalisus Kõrge teenuste kvaliteet tagab, et õppijad on
tööjõuturul konkurentsivõimelised; Täienduskoolituse positiivne tagasiside; Spetsiifilised erialad.
Partnerlus Koostööaldis organisatsioon; Integreeritud erialad, valdkondadevaheline
koostöö.
Õppijakesksus Asukoht; Puudulik ruumiline keskkond tasemeõppe ja
täienduskoolituse läbiviimiseks; Tehnoloogia-põhiste erialade ülalpidamise
kulukus (IT, käsitöötehnoloogiad). Rahvusvahelisus Üliõpilaste vähene valmidus välisvahetuseks.
Laiapõhjalisus Väike üliõpilaste arv; Erialati väike RKT (LO, TJ); RKT mittetäitmine IT valdkonnas; Vähene täienduskoolituse maht; Erialadel puuduvad spetsiifilised omad nišid, nn
NOKIA. Partnerlus Ebapiisav koostöö praktikabaasidega
Võimalused Ohud Kvaliteet Emaülikooli ressursid; Teiste ülikoolide ressursid; IT arenevad võimalused.
Õppijakesksus Võimalused õppe läbiviimiseks (nt E-õpe).
Regionaalsus EL vahendite kasutamine; RTK, riiklikud strateegiad; “Meie mehed” strateegilise otsustamise
juures; Tervisevaldkonna hõivamine; Regiooni spetsiifika arvestamine.
Rahvusvahelisus Head rahvusvahelised suhted; Rahvusvaheliste kursuste korraldamine; Välisülikoolide ressursi kasutamine.
Laiapõhjalisus Valdkonnaspetsiifiline täienduskoolituse turg; Tulevikusuundumistega arvestamine.
Partnerlus Praktikabaaside ressurss; Eriala ettevõtete ja organisatsioonide ressurss.
Kvaliteet Tehnoloogia kiire vananemine; Üliõpilaskandidaatide madal tase; Vähene huvi koostööks.
Õppijakesksus Noored väärtustavad linnakeskkonda.
Regionaalsus Ebasoodsad muudatused strateegiates,
seadusandluses emaülikooli ebasoodne strateegia kolledžite suhtes;
EL fondide kadumine, programmiperioodi lõpp ja edasiste prioriteetide ebaselgus;
Hõreasustusega ja väljavooluga elukeskkond; Ebakindel majandus- ja poliitiline keskkond; Tööjõuvajaduse vähenemine õpetatavatel
erialadel; Arengutrendide mittetunnetamine.
Rahvusvahelisus Välisülikoolide vähene huvi koostööks.
Laiapõhjalisus Demograafiline olukord: üliõpilaskandidaatide
arv väheneb ja elanikkonna vananemine; RKT väheneb, võimalik erialade hääbumine.
Partnerlus Konkurendid: taseme ja täienduskoolituse turul.
7
Lähtuvalt SWOT analüüsist, kaardistati muudatusvajadused ja edasiste tegevuste planeerimisel arvestati Haapsalu Kolledži arengukavas sätestatud põhimõtteid. Kvaliteet Hoida häid suhteid emaülikooliga (säilitada kolledži head mainet), mis loob usaldusväärsuse
ja aitab tagada RKT jaotamist, toetab õppejõudude vahetust.
Vähendada lektorite killustatust valdkondadevahelise integreerimise kaudu (nt
õpetajakoolituse ja rakendusinformaatika eriala integreerimine, haridustehnoloogia
rakendamine).
Õppijakesksus Arendada haridustehnoloogia võimalusi (sh e-õpe, praktika juhendamine ja koostöö toeta-
mine praktikaasutustega). Pakkuda IT lahendusi nii tasemeõppes kui täiendkoolituses ruumilisest keskkonnast ja asu-
kohast tulenevate takistuste vähendamiseks. Regionaalsus Kasutada piirkonna ressursside ja luua usaldus ja positiivse kuvand regioonis. Rakendada arendusprojekte, mis aitab kompenseerida RKT ja üliõpilaste arvu vähenemise
trendi. Toetada valdkondade juhtide aktiivset osalemist strateegiate, programmide, seadusloome
protsessis. Rahvusvahelisus Pakkuda rahvusvahelisel turul erialaspetsiifilisi, nö nišikoolitusi (suvekoolid,
intensiivprogrammid- Erasmus IP, Nordplus)
Osaleda uutes rahvusvahelistes programmides (nt TEMPUS, Ida-ploki riigid), mis võimaldab
tõsta kolledži konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada üliõpilaste arvu ning välisülikoolide
koostööhuvi.
Laiapõhjalisus Töötada välja oma nišš erialade lõikes, millele toetub nii tasemeõpe kui täienduskoolituse
pakkumine.
Hõivata liiklusohutuse, tervisejuhi, haridustehnoloogia täienduskoolituse turg.
Arendada e-kursusi (sh suurendada rahvusvahelist koostööd ja arendada ühiskursusi
(mooduleid).
Luua konkurentsieelis erialade spetsiifika väljaarendamise kaudu.
Partnerlus Teha pidevalt koostööd sidusorganisatsioonidega riikliku koolitustellimuse tagamiseks
(MKT; maanteeamet, sots. min, ühingud).
Arendada koostööd piirkonna ettevõtjate, teiste partnerorganisatsioonidega rahvusvaheliste
kursuste läbiviimisel, kasutada paremini ära Läänemaa keskkonna eripära (nt Matsalus
loodusfotograafiakursused, tervisedenduse kursused kohalikes spaades jms).
SWOT analüüsi tulemusena täiendati Haapsalu Kolledži visiooni, mida kajastab alljärgnev skeem (vt Joonis 1). Visioon toetub kolmele olulisele tegevuspõhimõttele: rahvusvahelisus, valdkondlik integreerumine, regionaalsus, millest lähtuvad kolledži põhitegevused (õppe-, arendus- ja uurimistegevus). Arvestades HK spetsiifikat ja kompetentsi on läbivateks tunnusjoonteks tervis ja turvalisus ning haridustehnoloogia.
8
Joonis 1. Haapsalu Kolledži missioon.
4. Turg, kõrgkooli poolt pakutav ja peamised huvipooled, kliendid Haapsalu Kolledži tegevusmudel, praegused kliendigrupid ja huvipooled Haapsalu Kolledži huvigruppideks on üliõpilased, vilistlased, tööandjad, regionaalsed parterid, välispartnerid, kohalikud omavalitsused, riik ja ühiskond. Huvipooled on kaasatud kolledži erinevatesse tegevustesse: kolledži nõukogu, õppekava nõukogud, vastuvõtu komisjonid, lõpu-tööde kaitsmise komisjonid, projektid, rakendusuuringud, konverentsid, seminarid, arendus-tegevus (vt Joonis 2).
9
Joonis 2. TLÜ Haapsalu Kolledži tegevusmudel.
SISEND: Üliõpilased (sh HÜN);
Täiendõppijad;
Vilistlased (sh Vilistlaskogu);
Emaülikool (TLÜ);
Piirkondlikud ja riiklikud
partnerid (omavalitsused,
ettevõtted, üldharidus- ja
kutsekoolid jt);
Rahvusvahelised partnerid.
TARNIJAD: Emaülikool (õppejõud,
õppekavad);
Teised Eesti ning
välisülikoolid (õppejõud,
kompetentsus);
Kutseliidud (nt õpetaja,
tervisedendaja jm
kutsestandardid).
PARTNERID/HUVIPOOLED: Emaülikool;
Piirkondlikud asutused (Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus jt Läänemaa
omavalitsused, Läänemaa Arenduskeskus, Läänemaa üldhariduskoolid, Haapsalu
Kutsehariduskeskus, HNRK);
Riiklikud asutused (REKK, HTM MKM, Maanteeamet, TAI, erialaliidud);
Ettevõtted (nt IT ettevõtted, spaa ettevõtted, töötlevtööstus- ja käsitööettevõtted jt.);
Teised Eesti ülikoolid (TÜ, TTÜ, EKA, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, IT Kolledž);
Rahvusvahelised partnerid (HinT, University of Vinchester, Sheffield Hallam, WHO,
Karolinska Instituut).
VÄLJUND: Kolledži lõpetajad;
Täiendkoolituse lõpetajad;
Uurimistulemused ja
publikatsioonid;
Praktiliste tegevuste käigus
valminud tooted ja teenused.
VÕTMEKLIENDID: Üliõpilased;
Tööandjad (koolid, asutused
ja ettevõtted);
Riik.
Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute SA
ERIALAD KLASSIÕPETAJA
RAKENDUSINFORMAATIKA HALDUS- JA ÄRIKORRALDUS
TERVISEJUHT LIIKLUSOHUTUS
KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN
Tervisedenduse ja Taastusravi Kompetentsikeskus
HKTF – Haapsalu Kolledži tudengifirma
Haridus- ja nõustamiskeskus
TT
KK
Ha
riN
L
ET
S
HK
TF
VÄLISKESKKOND: Seadusandlus, regulatsioonid, poliitilised otsused;
Tehnoloogia areng ja valdkondlikud arengutrendid;
Demograafiline ja majanduslik seisund;
Hoiakud ja väärtused ühiskonnas.
TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ ja KÕRVALÜKSUSED
10
Kolledži poolt pakutav täna ja tulevikus Kvaliteetne õpe ja õppijakeskus Haapsalu Kolledž on tegutsenud regionaalse kolledžina 12 aastat. Areng on olnud kiire, alustati 1998. a. 20 klassiõpetaja eriala üliõpilase ja ühe põhikohaga töötajaga, on kolledžist saanud iseseisvalt toimiv ülikooli struktuuriüksus, kus 1. sept. 2010 seisuga on 315 üliõpilast, 24 põhi-kohaga töötajat. Ühel põhikohaga õppejõududest on doktorikraad, ühel õppejõul on doktori-kraad omandamisel. Tasemeõppes on kolledž pakkunud ja pakub kõrgharidust järgmistel erialadel:
Klassiõpetaja (avati õppeaastal 1998/1999); Infotehnoloogia (õpe toimus õppeaastatel (1999/2000-2002/2003); Informaatika (õpe toimus õppeaastatel 2001/2002 - 2006/2007); Rakendusinformaatika (avati õppeaastal 2006/2007); Haldus- ja ärikorraldus (avati õppeaastal 2002/2003); Riigiteadused (õpe toimus õppeaastatel 2003/2004,2004/2005 ja 2006/2007); Pedagoogiline nõustamine (õpe toimus õppeaastatel 2004/2005 ja 2005/2006); Tervisejuht (avati õppeaastal 2008/2009 ); Liiklusohutus (avati õppeaastal 2009/2010); Käsitöötehnoloogiad- ja disain (avati õppeaastal 2010/2011).
Õppekavaarendus on suunatud eelkõige tööjõuturul juba töötavatele inimestele ja rakendus-kõrghariduse võimaluste loomisele. Tulevikus on kavas välja arendada olemasolevate ja uute õppekavade realiseerimiseks praktikaga tihedalt seotud õpi- ja töökeskkond (sh veebipõhise e-õppe keskkonna), mis või-maldab igal üliõpilasel ja õppejõul oma võimeid arendada ja uurimistööga tegeleda. Samuti on eesmärgiks suurendada põhikohaga õppejõudude ja koolitusjuhtide arvu ning toetada õppe-jõudude doktoriõpet. Olemasolevate ressursside otstarbekamaks kasutamiseks pööratakse tulevikus enam tähele-panu valdkondlikule integreerumisele. Rahvusvahelisus Haapsalu Kolledž osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides kõikides kolledži tegevussuun-dades. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks, õppekavade arendamiseks ja ühistegevuste kavandamiseks on Haapsalu Kolledž sõlminud koostöölepinguid järgmiste rahvusvaheliste ülikoolidega:
2008. a Högskolen i Nord-Tröndelag, Norra (klassiõpetaja, rakendusinformaatika, liiklusohutus); 2008. a Sheffield Hallami ülikool, Suurbritannia (kasvatusteadused); 2009. a University of Winchester, Suurbritannia (kasvatusteadused, tervisejuht); 2009. a Metropolitan University College, Taani (klassiõpetaja, tervisejuht); 2009. a Universite du Luxembourg, Luxemburg (infotehnoloogia ja kasvatusteadused); 2010. a Universidad de Castilla-La Mancha, Hispaania (klassiõpetaja); 2010. a Hämeen Ammatikorkeakoulu, Soome (liiklusohutus); 2010. a University of East London, Suurbritannia (liiklusohutus); 2010. a Universität zu Köln, Saksamaa (klassiõpetaja).
Hetkel on Haapsalu Kolledž nelja rahvusvahelise projekti juht ja ühe projekti partner. Tulevikus arendatakse kõigis kolledži valdkondades Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostöövõr-gustikku nii taseme- kui ka täiendusõppe edendamiseks. Toetatakse nii üliõpilaste rahvusvahe-
11
lisust mobiilsust, kui õppejõudude vahetust. Välisõppejõudude loengud kõigis valdkondades on planeeritud kord aastas ürituse „Aprill – rahvusvaheline kuu“ raames. Regionaalsus Kolledži strateegiliste eesmärkide täitmisel tehakse koostööd Lääne Maavalitsuse, Läänemaa kohalike omavalitsuste, Läänemaa Arenduskeskuse, teiste õppeasutuste ja koostööst huvitatud organisatsioonidega, kaasates ka üliõpilasi, vilistlasi ja õppejõude. Kolledži töötajad on osalenud hariduspoliitilistes, avalikku haldust ja regionaalarengut käsitlevates ning teistes aktuaalsetes ühiskonnapoliitilistes diskussioonides. Korraldanud igal aastal vähemalt ühe uurimisprojekti lähtuvalt regionaalsetest vajadustest (nt 2005-2006 Lääne– ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandamine; 2008 Haapsalu linna vähekindlustatud perede toimetuleku-uuring; 2009-2010 Läänemaa ettevõttejuhtide küsitlus; 2010 Läänemaa rahvastikurände uuring jt). Tulevikus on plaanis kolledži eestvedamisel ja koostöös Haapsalu linna, ülikoolide ja ettevõtjatega välja arendada Tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskus (KK), mille peamiseks ideeks on tervisedenduse ja taastusravi valdkonnas teadmistemahukama ettevõtluse arendamine. KK valdkondadega seotud ülikoolide erinevate instituutide teadlaste ning olemasoleva ressursi kaasamine ühisesse arendustegevusse loob uusi lisateadmisi. Uue oskusteabe koondumine piirkonda toetab uute ettevõtete ja töökohtade teket. Kompetentsikeskus kujuneb rahvusvaheliselt tunnustatud uurimise, arendamise, rakendamise ja teabe vahendamise keskuseks, keskendudes kahele kitsamale fookusele: Ravimuda uurimine, selle mõjude hindamine, oskusteabel põhineva ettevõtluse
arendamine;
Elanikkonna liikumis- ja tegevusvõime hindamine, arendamine (preventsioon ja
taastamine), nõustamine, oskusteabe ettevõtlusesse rakendamine.
Peamised konkurendid Õpetajakoolituses (samuti täiendkoolituses) on Haapsalu Kolledži peamiseks konkurendiks asukoha tõttu emaülikool. Rakendusinformaatika alal IT kolledž, samuti TTÜ ja TÜ infotehno-loogia erialad, kuigi HK eelis on õppekava rakenduslik suunitlus. Käsitöötehnoloogia ja disaini erialal pakub konkurentsi EKA tootedisaini osakond, kuid seda siiski reservatsiooniga, sest erinevalt EKA õppekavast on kolledži õppekava tugeva rakendusliku suunitlusega. Konkurentsi võib pakkuda ka TLÜ tööõpetuse õpetajate õppekava. Haapsalu Kolledž on haaranud täielikult turuniši pakkudes liiklusohutuse eriala ainukesena Eestis.
5. Tegevus, partnerid ja tarnijad Kolledži struktuur Haapsalu Kolledži arengust lähtuvalt on pidevalt kasvanud vajadus kompetentse õppe- ja teadusabi personali ning lektorite järele. Võrreldes 1998. aastaga, mil kolledži personal koosnes kahest inimesest, on 2010/2011 õppeaastaks siin töötamas 24 inimest (vt Joonis 3).
12
Joonis 3. Kolledži struktuur.
6. Kõrgkooli juhtimine TLÜ Haapsalu Kolledži juhtimine lähtub põhimäärusest jt õigusaktidest. Kolledžit juhib kolledži nõukogu, kuhu kuuluvad direktor, ülikooli esindaja, kohaliku maavalitsuse ja omavalitsuse esin-daja, õppejõud, vilistlased, üliõpilaste esindajad. Kolledži tööd juhib direktor, kelle valib ülikooli nõukogu kolledži põhikirjas määratud korras. Osakondade tööd juhivad osakonnajuhatajad, kelle kolledži direktor nimetab ametisse aka-deemiliste töötajate hulgast. Osakondade juhatajad vastutavad oma struktuuriüksuse tegevuse ja arengu eest. Osakonda kuulub kaks kuni viis töötajat. Igal õppekaval on õppekava- või koolitusjuht, kes koordineerib ja arendab õppekava ning toetab üliõpilasi nende õpingutes. Kolledži kõik töötajad ja üliõpilased on kaasatud eesmärkide täitmisse ja panustavad organi-satsiooni arengusse. Kõik personaliliikmed teevad parendusettepanekuid ja algatavad projekte lähtuvalt oma valdkonnast, arvestades HK põhimõtteid. Oluline roll on arendusosakonnal, kus HK eesmärke realiseerivad arendusjuht, ettevõtluse lektor, rahvusvahelise koostöö koordinaator ja regionaalarengu spetsialist. Infoliikumine ja kommunikatsioon on kolledži üks juhtimise instrumentidest. Väga hea info-liikumise tulemusena on kolledži töötajad ja õppijad kursis toimuvaga ja kaasatud juhtimisse ettepanekute tegemise kaudu. Aktiivselt on kasutusel e-posti listid erinevatele sihtgruppidele.
13
II osa: TULEMUSED
6. Õppijate ja tööandjatega seonduvad tulemused a) Õppijate ja tööandjate rahuloluga seotud tulemused 6a1 Õppijate rahulolu
Joonis 4. Üliõpilaste rahulolu.
Kriteeriumid on valitud lähtudes Haapsalu kolledži ühest tegevuspõhimõttest – õppija-kesksusest. Graafikul on välja toodud kolm olulisemat kriteeriumi. Eraldi on olemas üliõpilaste rahulolu täiendavate kriteeriumite ja segmentide lõikes (erialad, semestrid).
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b3; 5b6; 5b7; 5b8
6a2 Klassiõpetaja- ja IT eriala praktika-juhendajate, kui tulevaste tööandjate rahulolu üliõpilaste erialase ettevalmistusega. Joonis 5. Praktikajuhendajate rahulolu tudengite erialase ettevalmisusega.
Praktikajuhendajate, kui tulevaste tööandjate, rahulolu õppijate erialase ettevalmistusega küsitleti 2006. a alates klassiõpetaja ja IT eriala raames. Hinded on esitatud 10-pallisel skaalal: 1 – pole üldse rahul; 10 – väga rahul. Praktikajuhendajate arvamusi arutatakse õppekava nõukogudes ning üliõpilaste praktikaülesanded viiakse vastavusse ettevõtete/asutuste reaalsete vajadustega.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b4
7
7,5
8
8,5
9
9,5
2006. a 2007. a 2008. a 2009. a
Rah
ulo
lu 1
0 p
alli
skaa
lal
Praktikajuhendajate/tööandjate rahulolu erialase ettevalmistusega
KLÕP IT Eesmärk
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
Hindamiskriteeriumite arusaadavus
Tagasiside õppejõult Hinnang õppematerjalidele
Ke
skm
ine
hin
ne
Õppijate rahulolu
2007 2008
2009 2010
eesmärk
14
6a3 Vilistlaste rahulolu Joonis 6. Vilistlaste rahulolu õpingute käigus saadud teadmistega.
Vilistlaste rahulolu kõikide erialade lõikes uuriti E-formula küsitlusena. Koondtulemu-sed on segmenteeritud erialade lõikes ning käesolevas dokumendis on esitatud kahe kriteeriumi näitajad, mis on Kolledži õppe-kvaliteedi iseloomustamiseks kõige vajaliku-mad. Joonis 7. Vilistlaste rahulolu Eesti rakenduskõrg-koolides.
Vilistlaste rahulolu võrdluses teiste raken-duskõrgkoolidega oleme kasutanud Raken-duskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) võrdlusandmeid. Vilistlaste rahulolu 2008. a. seisuga olid uurinud 6 rakenduskõrgkooli.
Klassiõpetaja eriala vilistlaste rahulolu ja võrdlus Tartu Õpetaja Seminari andmetega. Joonis 8. Klassiõpetaja eriala rahulolu õpetaja-koolitusega.
Joonis 9. Vilistlaste hinnang toimetuleku kohta õpetajana.
Klassiõpetaja eriala on Kolledži võtmeeriala ja vilistlaste rahulolu on olulise tähtsusega. Tagasiside kokkuvõtted edastatakse õppeka-va juhtidele õppekvaliteedi parendustege-vusteks.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b3; 5b5; 1b4; 1b5
0
1
2
3
4
5
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Rah
ulo
lu 5
pal
li sk
aala
lVilistlaste rahulolu teoreetiliste
teadmiste ja praktiliste oskustega
rahulolu sh teoreetilised
sh praktilised eesmärk
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
HK
TÜ õ
p. s
emin
ar HK
TÜ õ
p. s
emin
ar HK
TÜ õ
p. s
emin
ar HK
TÜ õ
p. s
emin
ar
2005-2006 2006-2007 2007-2008 2008-2009
Rahulolu õpetajakoolitusega
1 üldse mitte 2 3 4 5 täiesti rahul
0%
20%
40%
60%
80%
100%
HK
TÜ õ
p. s
emin
ar HK
TÜ õ
p. s
emin
ar HK
TÜ õ
p. s
emin
ar HK
TÜ õ
p. s
emin
ar
2005-2006 2006-2007 2007-2008 2008-2009
Rahulolu õpetajakoolitusega
1 üldse mitte 2 3 4 5 täiesti rahul0
1
2
3
4
5
HK ELA KVÜÕA LVRK MK SKA TTK
Rah
ulo
lu 5
pal
li sk
aala
l
Vilistlaste rahulolu rakenduskõrgkoolide lõikes aastal 2008
15
6. Õppijate ja tööandjatega seonduvad tulemused b) Õppijate ja tööandjate toimenäitajatega seotud tulemused
6b1 Üliõpilaste arv
Joonis 10. Üliõpilaste arv.
Üliõpilaste arvu on fikseeritud Kolledži asutamisest alates ning viimasel kümnel aastal oleme püüdnud seda suurust teadlikult mõjutada. Eesmärgiks oleme seadnud üliõpilaste arvu stabiliseerumise 300 tasemel.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
2a1; 4c1; 5a1; 5a2; 5b2
6b2 Tugiteenuste kasutatavus Joonis 11. Kirjanduse laenutuste arv aastate lõikes.
2005. aastast alates on meie kõrgkoolis fik-seeritud kirjanduse laenutamise statistika üliõpilaste poolt. Laenutuste arvu vähene-mine tuleneb kahe eriala (tervisejuht ja liiklusohutus) üliõpilaste elektroonse õppe-materjali eeliskasutusest ning eestikeelse erialase õppekirjanduse vähesusest.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b8; 4c4
6b3 Üliõpilaste välisvahetuse dünaamika Joonis 12. Üliõpilaste välisvahetus.
Mõistes üliõpilaste silmaringi laiendamise olulist läbi välisvahetuste Euroopa haridusasutustes, oleme eesmärgi tõstnud hetkel kuni 10%-ni statsionaaris õppijatest.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b9; 1a3
6b4 Üliõpilaste lõputööde keskmine hinne õppeaastate lõikes. Joonis 13. Üliõpilaste lõputööde keskmine hinne.
Keskmist hinnet vaadeldakse õpperühmade kaupa. Parimate (sh maakonna vajadustest lähtuvate) tööde autoreid tunnustatakse stipendiumite ja auhindadega ning tööd avaldatakse artiklikogumikes.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a4; 5a1; 5a2; 5b3
1000
3000
5000
2005 2006 2007 2008 2009
Lae
nu
tust
e
arv
Kirjanduse laenutuste arv
Haapsalu Rakvere
0
200
400
600
800
2000 2005 2006 2007 2008 2009 2010
Üliõpilaste arvu dünaamika
Haapsalu Kolledž Narva Kolledž
Trend (Haapsalu Kolledž)
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
Haa
psa
lu
Rak
vere
Haa
psa
lu
Rak
vere
Haa
psa
lu
Rak
vere
Haa
psa
lu
Rak
vere
Haa
psa
lu
Rak
vere
Haa
psa
lu
Rak
vere
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Hin
ne
5 p
alli
skaa
lal
Lõputöö või eksami keskmine hinne
hinne eesmärk
0%
5%
10%
15%
2008 ss 2009 ks 2009 ss 2010 ks 2010 ss 2011 ks
Osa
kaal
u %
Üliõpilaste välisvahetus
Välisvahetuses üliõpilaste osakaalEesmärk
16
6b5 RKT õppekohtade täituvus Joonis 14. RKT õppekohtade täituvus 1. septembri seisuga.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1b3; 5a1; 5a2
6b6 Täiendkoolitused ja nendes osalejate arvu dünaamika Joonis 15. Täiendkoolituste arv Haapsalu ja Rakvere Kolledžis.
Joonis 16. Täiendkoolitustel osalejate arv Haapsalu ja Rakvere Kolledžis.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
3b2; 4a4; 4a5; 5a1; 5a2
97%
93%
100% 100% 100%
90%91%92%93%94%95%96%97%98%99%
100%
RKT õppekohtade täituvus 1. septembri seisuga
1012
26
22
28
8
18
27
3937
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
2005 2006 2007 2008 2009
Täiendkoolituste arv
Koolitused Haapsalu KolledžisKoolitused Rakvere KolledžisEesmärk
202
447496
404
579
201
259
762 756
863
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
2005 2006 2007 2008 2009
Täiendkoolitustel osalejate arv
Osalejad Haapsalu Kolledžis
Osalejad Rakvere Kolledžis
Eesmärk
17
7. Töötajatega seonduvad tulemused a) Töötajate rahuloluga seotud tulemused 7a1 Töötajate tööga rahulolu Joonis 17. Töötajate rahulolu palga ja töötingimustega.
Joonis 18. Töötajate rahulolu kolleegide ja kommuni-katsiooniga.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a2; 1a5; 1a6; 1a7; 1b5; 2b3; 3a1; 3a2; 3b1; 3b2; 3b4; 3b5; 5a1; 5a2
7a2 Ettepanekud töö paremaks korraldamiseks Oleme üheks olulisemaks näitajaks valinud töötajatele sobivate töötingimuste ja tööüles-annete kujundamise, et maksimaalselt lähtu-da töötaja individuaalsetest huvidest ja võimetest. Infot kogutakse õppeaasta lõpus töötajate tööanalüüsi ja arenguvestluse raa-mes ja info asub kolledži juhi personali kaustas.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a2; 1b3; 2b3; 3a1; 3a2; 3b1; 3b2; 3b3; 5a1; 5a2
3,54,0
4,5
3,33,9
4,9
3,6
4,55,0
3,1
3,8
5,0
0
1
2
3
4
5
6
7
rahulolu palgaga rahuolu töötingimustega
lahumiskavatsus (7=jääb tööle)
Rah
ulo
lu 7
pal
li sk
aala
l
Töötajate rahulolu 1
Haapsalu Kolledž (2009) TLÜ keskmine (2009)
Haapsalu Kolledž (2010) TLÜ keskmine (2010)
Eesmärk: 6
5,8
4,6
5,8
4,2
5,9
4,5
5,8
4,1
0
2
4
6
8
rahuolu kolleegidedga rahuolu kommunikatsiooniga
Rah
ulo
lu 7
pal
li sk
aala
l
Töötajate rahulolu 2
Haapsalu Kolledž (2009) TLÜ keskmine (2009)
Haapsalu Kolledž (2010) TLÜ keskmine (2010)
Eesmärk
18
7. Töötajatega seonduvad tulemused b) Töötajate toimenäitajatega seotud tulemused 7b1 Põhikohaga õppejõudude osakaal Joonis 19. Põhikohaga õppejõudude, TLÜ õppejõudude ja lepinguliste õppejõudude osakaal õppetegevuses (EAP-de alusel).
Oleme eesmärgiks seadnud põhikohaga õppejõudude osakaalu suurendamise (vähemalt 1/3 õppetöö mahust), mille oleme viimasel kolmel aastal ka saavutanud.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
3a1; 3a2; 5a1; 5a2
7b2 Tegevuskava täitmine Joonis 20. Tegevuskava täitmine aastate lõikes.
Joonisel 20 on kajastatud tegevuskava täitmine aastate lõikes. Eraldi on olemas tegevuskavade analüüs segmenteeritult (osakondade, semestrite lõikes).
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a1; 1a2; 1a3; 2a3; 2b2; 3b1; 5a1; 5a2
7b3 Töötajate osalemine arendus-projektides Joonis 21. Töötajate osalemine arendusprojektides.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a1; 1a5; 1b3; 2b2; 4a2; 4a6; 5a1; 5a2
7b4 Akadeemiliste töötajate esinemised rahvusvahelistel konverentsidel Joonis 22. Esinemised rahvusvahelistel konverentsidel.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a5; 1b2; 5b9; 3a3; 3b3; 5a1; 5a2
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2008. a 2009. a 2010. a
Osa
kaal
u %
Põhikohaga õppejõudude osakaal
HK õppejõud
TLÜ õppejõud
Väljastpoolt TLÜ-d
Eesmärk: 1/3 on HK põhikohaga õppejõud
0
20
40
60
80
100
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Tege
vusk
ava
täit
mis
e %
Tegevuskava täitmine
Tegevuskava täitmineEesmärk: 90%
59
22 24 26
41
0
10
20
30
40
50
60
2005 2006 2007 2008 2009 2010P
roje
ktid
es
osa
lem
iste
arv
Töötajate osalemine arendusprojektides 2005-2010
Personali liikmeid arendusprojektides Haapsalu Kolledžis
Eesmärk: iga personali liige osaleb aastas vähemalt 2 arendusprojektis
0,5
0,9 0,91,1
0,3
1,0
2,0
0,7
1,31,5
1,1 1,1
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Aka
de
em
ilise
töö
taja
ko
hta
Esinemised rahvusvahelistel konverentsidel
Konverentsidel esinemine aastas akad.töötaja kohta Haapsalu KolledžKonverentsidel esinemine aastas akad.töötaja kohta TÜ Narva KolledžEesmärk: esinemisi keskmiselt 1,5 konverentsil aastas akad.töötaja kohta
19
8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused 8.1. Mõju kohalikule ja regionaalsele arengule Arengukavast lähtuvalt on meie üheks tegevuspõhimõtteks Läänemaa ja kogu Eesti ühiskonna huvid, mis on kajastatud alljärgnevate tulemusnäitajatena. 8.1.1. Regionaalses arendustegevuses osalemine Joonis 23. Töötajate osalemine regionaalses arendustegevuses.
Joonisel 23 on kajastatud meie töötajate osalemine ühiskonnale suunatud regionaal-ses arendustegevuses. Oleme eesmärgiks võtnud, et kõikide õppekavade eestvedajad osalevad maakonna strateegia ja valdkond-like tegevuskavade väljatöötamises ning on maakonna arenduskoja/teemakodade liik-med. Mitmed meie tegevused on seotud maakonna ettevõtluse, üldhariduse ja info-tehnoloogia arengukavade elluviimisega, samuti maakonna turvalisuse programmi rakendamisega.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a1; 1a2; 1b1; 2b2; 4a1; 4a2; 4a6; 5a2; 5a3; 5c1; 5c2; 5c4
8.1.2. Maakonna klassiõpetajate kogu-konna toetamine. Joonis 24. Osavõtt avalikest seminaridest (maakonna klassiõpetajate näitel).
Joonisel 24 on kajastatud maakonna klassi-õpetajate osavõtt meie poolt korraldatud suve- ja talveseminaridest. Oleme endale eesmärgiks võtnud, et pooled tegevklassi-õpetajatest osalevad meie seminaridel. Eesmärgi joon on kahanev sõltuvalt õpetajate koguarvu vähenemisest. 2006/07 ja 2009/10 on näha osalemise märgatav tõus, kuna hankisime projektide kaudu lisavahendeid õpetajate osalustasu katmiseks. Lisaks seminaridele/koolitustele, oleme Haapsalu õpetajaid kaasanud mitmetesse rahvusvahelistesse koostööprojektidesse (nt Comenius projekt ENTEP e European Network of Teacher Education Policy; NQTNE – Põhjamaade Kutseaasta võrgustik jt).
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4a5; 4a4; 1b1; 2b2; 5a2; 5a3
0
10
20
30
40
50
2005 2006 2007 2008 2009 2010Pro
jekt
ides
, tö
örü
hm
ades
ja
kom
isjo
nid
es
osa
lem
iste
arv
Osalemine regionaalses arendustegevuses
Haapsalu kolledži töötajate osalemine regionaalses arendustegevuses (projektid, komisjonid, töörühmad)
Eesmärk
0
10
20
30
40
50
2006/07 2007/08 2008/09 2009/10
Osa
võtu
%
Maakonna klassiõpetajate osavõtt seminaridest
Osavõtt suveseminaridest
Osavõtt talveseminaridest
Meie eesmärk: 50% maakonna klassiõpetajatest osaleb seminaridel
20
8.2. Avalikkusele suunatud üritused Meie missiooniks on olnud järjest enam pakkuda avalikkusele võimalusi osaleda tasuta huvitavatel loengutel ja koolitustel. Näiteks 2003. aastast alates korraldame piirkonna ettevõtjatele ja meie vilistlastele iga-aastaseid IT suvepäevi, 2006. aastast alates toimub „Koolirahva Ideelaat“. Samuti oleme 2006. ja 2007. aastal korraldanud maakonnas „Lastevanemate kooli“ ning 2008. aastal astusid kolledži 10.-nda juubeliaasta raames avalike loengutega üles mitmed põnevad õppejõud, nagu Rein Raud, Aleksander Pulver, Hannes Palang, David Vsjevjov, Toomas Jüriado, Jüri Nael, Tiina Tšatšua, Anu Virovere jt.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
2b2; 4a3; 5a2; 5a3
8.3. Kajastatus meedias
Joonis 25. Kajastused meedias.
Jooniselt 25 on näha 2010.a märgatav tõus kajastatuse osas üleriigilises meedias tänu 2009. a käivitunud vabariigis ainulaadsele liiklusohutuse õppekavale. Samuti on 2010.a toimunud mitmeid ülesastumisi meie õppejõudude poolt arvamusliidritena uue liiklusseaduse koostamisel.
Joonis 26. Kajastused maakondlikus meedias.
Joonisel 26 on näha kolledžiteemaliste uudiste/artiklite arv maakonnalehes “Lääne Elu ning veebiportaalis www.laanemaa.ee (loodud 05.02.2009). 2006. a osalesid haldus- ja ärikorralduse eriala lõpetajad projektis „Lääne- ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandami-ne“, mille raames valmis mitmeid lõputöid. Antud uuring leidis meedias rohket kajasta-mist. 2008. a eesmärgi ületamise tingisid kolledži 10. sünnipäevaga seonduvad kajas-tused. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a1; 1a4; 1b1; 1b2; 2b2; 4a6; 4c1; 4c2; 5a2; 5a3
0
2
4
6
8
10
12
14
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Ko
rdad
e a
rv
Kajastatus üleriigilises TV-s ja raadios
Haapsalu kolledž TV-s ja raadios
Eesmärk: 5 x aastas üleriigilises TV-s / raadios
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Kaj
astu
ste
arv
Kajastatus maakondlikus ajalehes ja veebiportaalis
Kajastatus maakonna ajalehes "Lääne Elu"
Kajastatus maakondlikus veebiportaalis
Eesmärk: 3 uudist/artiklit kuus (36 x aastas) maakonna ajalehes ja veebiportaalis
21
8.4. Kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused Joonis 27. Auhinnad ja tunnustused.
Joonisel 27 on kajastatud järgmised kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused:
2006 – MKM tunnustus ettevõtluse eden-damise eest projektiga “Riigiteaduste magistriõppekava arendamine”; 2006 – TLÜ tunnustus “Kõige ettevõtli-kum struktuuriüksus Tallinna Ülikoolis”; 2007 – HTM tunnustus “Väärt tegu” Koo-lirahva ideelaada korraldamise eest; 2009 – Maanteeameti tunnustus “Parim liiklusohutuse ja -kasvatuse edendaja 2009”.
Mõningate näidetena on joonisel 27 välja toodud Kolledži töötajatele omistatud auhindade ja tunnustuste hulgas: Tervisejuhi õppekava juhile Hele Leek-
Amburile omistati 2009.a. “Aasta tervis-
edendaja“ aunimetus;
Õpetajakoolituse osakonna juhataja
Sirje Pihtile avaldati tunnustust 2009.a.
G. Rägö mälestusmedaliga panuse eest
matemaatika õpetuse ja õppekirjanduse
edendamisse ning 2010.a. HTM tänukir-
jaga põhikooli riikliku õppekava aren-
damise eest loodusainetes. 2010.a.
saavutas ta koostöös klassiõpetaja
eriala üliõpilase Merily Piht’iga
ettevõtluskonkursil “Ajujaht” III koha.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a1; 1a4; 1b1; 1b2; 4c1; 5a2; 5a3
8.5 Sportimisvõimaluste pakkumine Meie üliõpilastele ja personali liikmetele on kolledži poolt loodud võimalus kasutada kaks korda nädalas tasuta spordisaali võrk- ja korvpalli mängimiseks. Samuti on Kolledži liikmetele Haapsalu Veekeskuse ja Bowlingu teenused soodushindadega.
0
2
4
6
8
10
1998-2001 2002-2004 2005-2007 2008-2010
Au
hin
dad
e ja
tu
nn
ust
ust
e a
rv
Auhinnad ja tunnustused
Kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused
Kolledži töötajatele omistatud auhinnad ja tunnustused
Eesmärk: Vähemalt 1 auhind aastas
22
9. Kõrgkooli tulemusnäitajad a) Kõrgkooli võtmetulemused
9a1 Teadus- ja arendustegevuse vastavus ühiskonna vajadustele. Väga oluliseks kolledži võtmetulemuseks on Lää-ne maakonnaga seotud ja maakonna vajadusest lähtuvalt kirjutatud lõputööd. Joonisel 28 on kajastatud maakonnaga seotud lõputööde % lõpetajate arvust. Võrdluseks on välja toodud Rakvere Kolledž. Joonis 28. Maakonnaga seotud lõputööde osakaal.
2006. ja 2008. aastal ületasime eesmärgi, kuna nendel aastatel oli haldus- ja ärikorralduse tudengite lõputööde juhendamisel kasutusel uurimisrühma meetod. (vt lähenemisviis 5c2).
9a2 Lõpetanute erialane tööhõive Meie eesmärgiks on hoida sidet vilistlastega ja saada tagasisidet nende erialasele tööle asumise kohta. Tõhus praktikakorraldus ja teoreetiliste ainekursuste sidumine praktiliste oskustega ta-gab meie vilistlastele kõrge erialase tööhõive. Praktikakohad Läänemaal soodustavad vilistlas-te tööleasumist Läänemaale.
Joonis 29. Erialasel tööl ja erialasel tööl Läänemaal töötavad vilistlased.
Joonis 30. Erialasele tööle suundunud Klassiõpetaja eriala päevaõppe vilistlaste osakaal.
Joonisel 30 on kajastatud meie klassiõpetaja eriala (KLÕP) päevaõppe lõpetanute erialane tööhõive peale lõpetamist. Riigikontrolli aruande Õpetajate puudus üldhari-duskoolides andmetel läheb õpetajahariduse omandanute hulgast kõige enam kooli tööle ja ka püsib seal klassiõpetajaid. 2003. aastal töötas
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
2a2; 5c1; 5c2; 5c3; 5a3; 4a6; 5a1; 5a2; 5c4
3%
43%
27%
37%
30% 30%
18% 16%14%
22%20%
11%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Lõp
utö
öd
e %
Maakonnaga seotud lõputööde % lõpetajatest
tööde % lõpetajate arvust Haapsalu Kolledžis
tööde % lõpetajate arvust Rakvere Kolledžis
Meie eesmärk - 30% lõputöödest on maakonnaga seotud
86%98% 94% 96% 95% 92%
19%
63%57%
35%30%
43%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Osa
kaal
u %
Erialasel tööl vilistlaste % lõpetanutest
lõpetajate % erialasel tööl
lõpetajate % erialasel tööl Läänemaal
Meie eesmärk - 80% lõpetanutest töötab erialasel töölMeie eesmärk - 50% lõpetanutest töötab erialasel tööl Läänemaal
44% 50%
75%
100%
83%
100%
11% 13%
38%
8%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Osa
kaal
u %
Erialasel tööl KLÕP päevaõppe vilistlaste % lõpetanutest
KLÕP päevaõppe lõpetajate % erialasel tööl
KLÕP päevaõppe lõpetajate % erialasel tööl LäänemaalMeie eesmärk - 80% lõpetanutest töötab erialasel töölMeie eesmärk - 50% lõpetanutest töötab erialasel tööl Läänemaal
23
koolis 80% 1999–2003 klassiõpetaja eriala lõpe-tanutest (Riigikontrolli aruanne, 2004). Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013 lisa 1 andmetel oli ajavahemikul 2006-2007 tööl või asus klassiõpetaja ja aineõpetaja eriala lõpetanu-test tööle õpetajana 22% (Eesti õpetajahariduse, 2009). Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b5
9a3 Uute õppekavade väljatöötamine ja olemasolevate arendamine Arengukavast tulenevalt on meie eesmärgiks olnud avada ja arendada piirkonna vajadustest lähtuvalt uusi õppekavu, et toetada piirkonna arengut kvalifitseeritud tööjõu kaudu. Alates 2005. a oleme avanud 3 uut rakenduskõrghariduse õppekava, millede väljaarendamisel on arvestatud regiooni vajadustega: 2008. a Tervisejuht; 2009. a Liiklus-ohutus; 2010. a Käsitöötehnoloogiad ja disain. 2006. a reformiti Informaatika bakalaureuse õppekava lähtudes piirkondlikest vajadustest Rakendusinformaatika rakenduskõrghariduse taseme õppekavaks, kuna rakenduslik õppekava sidustab HK-d veelgi enam regiooni tööandjate, firmade ja riiklike asutustega. 2009. a alates ei toimu vastuvõttu Haldus- ja ärikorralduse bakalaureuse õppekavale, kuna piirkonna vajadus on ammendunud. Riigiteaduste magistriõppe õppekavale toimus vastuvõtt 2003/2004, 2004/2005 ja 2006/2007 õppeaastatel ning Pedagoogilise nõustamise magistriõppe õppekavale 2004/2005 ja 2005/2006 õppeaastatel. Veebruar 2006 – juuni 2008. a viidi läbi projekt Riigiteaduste magistriõppekava arendamine ja kohandamine regiooni vajadustele lähtuvalt (RIIMA). Projekti eesmärgiks oli haldussuutlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tõstmine kraadiõppe kättesaadavuse suurendamise teel regioonis, kasutades interaktiivse veebikeskkonna võimalusi õppetöö paindliku-maks korraldamiseks.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a2; 2a1; 2a2; 2a3; 2b1; 1b3; 5a1; 5a2; 5b1
9a4 Õppeinformatsiooni kättesaadavus Joonis 31. Sahtli külastused kevad- ja sügissemestril 2010.
Joonis 32. Sahtli külastused sügissemestril 2010.a ühe tudengi kohta.
Väga oluliseks võtmetulemuseks on hästi kättesaadav õppeinformatsioon (kursuseprog-rammid, loengumaterjalid jne). Meil on kasutusel nn õppematerjalide faililadu „Sahtel“, kuhu enne loengutsükli algust laetakse üles kursuseprogramm, loengumaterjalid ning õpingute ajal kodutööd. Joonistel 31 ja 32 on näha, et õppeperioodi ajal on „Sahtli“ kasutamine väga aktiivne.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4c5; 5a1; 5a2; 5b3
6334
7316
1000
3000
5000
7000
9000
Kevad semester 2010 Sügis semester 2010
Kü
last
ust
e a
rv
"Sahtli" külastusi 2010. a kevadel ja sügisel
4,0
5,8
6,7
6,4
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
8,0
1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu
Kü
last
ust
e a
rv"Sahtli" külastusi 2010. a sügisel
Sügis semester 2010 Trend
24
9a5 Esmakursuslaste väljalangevus Joonis 33. Esmakursuslaste väljalangevus.
Suur osakaal on rakendusinformaatika üliõpilas-te väljalangevusel, mida soodustab tööjõu puu-dus vastavas valdkonnas (eriti buumiaastatel). Noored asuvad varakult erialasele tööle ja kool jääb tagaplaanile. Majanduskriisi tulemusel on paljud neist hakanud uuesti edasiõppimise või-maluste kohta huvi üles näitama. Joonis 34. Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks Klassiõpetaja erialal.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
5a1; 5a2; 5b3; 5b8
Eesmärgi joon on langev, kuna püüdleme nullilähedasele väljalangevusele. Probleemiks on esmakursuslaste väljalangevus esimese õppe-aasta jooksul. Parendusena on koolitusjuhid hoidnud ennast kursis üliõpilaste õpingutega ning vajadusel neid toetanud. Joonistel 33 ja 34 on näha, et tänu individuaalsele lähenemisele on väljalangevus vähenenud.
9a6 Rahvusvaheline koostöö (meie õppejõu-dude mobiilsus: võõrkeelsed publikatsioonid, välislektorid meie kolledžis) Nagu jooniselt 35 näha, on 2008. a artiklite avaldamisel märgatav tõus. 2006. a kaitses Kolledži direktor Eve Eisenschmidt doktoritöö maailmas ainulaadsel teemal Kutseaasta kui algaja õpetaja tugiprogrammi rakendamine Eestis, mille pinnalt valmisid mitmed teadusartiklid ning konverentside ettekanded. Joonis 35. Teadusartiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis akadeemilise töötaja kohta.
Joonis 36. Teadusartiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis kokku.
20%
27%
17% 17%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
2006 2007 2008 2009
Väl
jala
nge
nu
te %
Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks
Väljalangevuse % Haapsalu KolledžisMeie eesmärk - väljalangevus max 10%
30% 30%
0% 0%0% 0%
9%
0%0%
10%
20%
30%
40%
2006 2007 2008 2009
Väl
jala
nge
vuse
%
Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks KLÕP erialal
Väljalangevuse % Haapsalu Kolledžis klassiõpetaja erialal
Väljalangevuse % Rakvere Kolledžis alushariduse pedagoogi erialal
Meie eesmärk - väljalangevus max 10%
0,5
0,2 0,2
1,5
0,4 0,4
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
2005 2006 2007 2008 2009 2010
Aka
de
em
ilise
tö
öta
ja k
oh
ta
1.1, 1.2, 2.1, 3.1 ja 3.2 artiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis
Artikkel aastas akad.töötaja kohta
Eesmärk: 0,5 artiklit aastas akad.töötaja kohta
0,38
0,25
0,000,00
0,10
0,20
0,30
0,40
0,50
Haapsalu Kolledž TÜ Pärnu Kolledž TÜ Narva Kolledž
Art
iklit
e a
rv a
kad
ee
mili
se t
öö
taja
ko
hta
Artiklite 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 avaldamine 2005-2009 kokku
Eesmärk: keskmiselt 0,25 artiklit aastas akad. töötaja kohta
25
Joonis 37. Välislektorid.
Rahvusvahelise koostöö koordinaatori tööle-asumisega 2008. a suvel elavnes lektorite vahe-tus väliskõrgkoolidega.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
1a1; 1b2; 2b1; 3a3; 3b3; 5a1; 5a2; 5b9
9a7 Koolitustellimuse täitmine Joonis 38. RKT täitmine IT erialal.
IT valdkonna üliõpilaste mittenominaalajaga lõpetamine ja väljalangevus on põhjustatud IKT sektori suurest nõudlusest tööturul. Paljud üliõpilased asuvad paralleelselt õpingutega tööle ning seejärel katkestavad õpingud.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
2b1; 1b3; 5a1; 5a2
0 0
7
0
7
14
0
2
4
6
8
10
12
14
16
2007/2008 2008/2009 2009/2010
Lekt
ori
d
Välislektorid kolledžis
Välisslektorid Haapsalu Kolledžis
Välislektorid TÜ Pärnu Kolledžis
Meie eesmärk
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
2007. a 2008. a 2009. a 2010. a
RKT täitmine lõpetanud lendude lõikes IT erialal
Haapsalu Kolledž IT Kolledž Eesmärk
26
9. Kõrgkooli tulemusnäitajad b) Peamised majandustulemused 9b1 Kolledži eelarve ja selle täitmine Joonis 39. Kolledži eelarve tulude plaan ja selle täitmine.
Joonis 40. Kolledži eelarve täitmine
Kolledži eelarve plaan luuakse iga majandus-aasta alguses. Alates 2007. aastast on Kolledži eelarve täitmine olnud tugevalt positiivne. See on seletatav projektitulude prognoosimise kee-rukusega – positiivseks osutuvate projektitaot-luste hulka ja projektitulude laekumise aega ning täpset mahtu on raske etteulatuvalt hinnata.
Kolledži eelarve täitmise maht ühe tudengi kohta kasvas jõudsalt aastatel 2005 – 2008. Seoses mitmete mahukate projektide lõppemisega on see näitaja viimasel kahel aastal oluliselt lange-nud jäädes siiski kõrgemale 2005. – 2006. aasta tasemest. Eesmärk on hoida eelarve maht tudengi kohta aastas kõrgemal riigieelarvelise õppekoha maksumusest aastas, milleks on kesk-miselt 32 000 krooni (erineb erialati).
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
2b2; 4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2
9b2 Kolledži kulud, tulud ja palk Joonis 41. Riikliku koolitustellimuse, riigieelarveväliste õppekohtade ja arendusprojektide maht aastatel 2005-2010.
Tulude osas on Kolledži eelarve suurimaks tuluallikaks õppetegevus. Riikliku koolitustelli-muse maht on olnud alates 2005. aastast kasvut-rendis (vaatamata majanduskriisist tulenenud riikliku õppekoha maksumuse vähendamisele). Alates 2007. aastast on projektitulude osa olnud märkimisväärne. 2007. ja 2008. aasta REV õppe-kohtadelt saadud tulude osakaalu suur maht tulenes sellest, et korraga õppis 3 kursust Haldus- ja ärikorralduse eriala üliõpilasi, kes kõik olid REV õppekohtadel.
7,9 8,012,8
15,012,1 10,2
15,1 15,5 17,422,2
18,9
2831
55
62
43
32
1922
2936
29
0
10
20
30
40
50
60
70
2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.
Milj
on
it/t
uh
at k
roo
ni
Tulud
Tulud kokku Haapsalu Kolledžis (milj krooni)
Tulud Narva Kolledžis
Tulud 1 tudengi kohta Haapsalu Kolledžis (tuh krooni)Tulud 1 tudengi kohta Narva Kolledžis (tuh krooni)
Eesmärk: riikliku koolitustellimuse maksumus tudengi kohta aastas (keskmiselt 32 000)
0
1
2
3
4
5
6
7
8
2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.
Milj
on
it k
roo
ni
RKT, REV õppekohtade ja arendusprojektide maht
RKT tulud REV tulud Arendusprojektid
7,7
8,0 8,19,2
7,78,77,9
12,8
15,0
12,1
10,2
0
2
4
6
8
10
12
14
16
2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.
Milj
on
it k
roo
ni
Eelarve tulude plaan ja täitmine
Eesmärk: eelarve prognoos Eelarve tulud
27
Joonis 42. Haapsalu Kolledži palgafond.
Kolledži töötasude maht on alates 2005. aastast tõusnud 2,81 miljoni krooni võrra, mis on 87,1%. Seda saab põhjendada nii töötajate arvu kasvu kui töötasude suurenemisega.
9b3 Täiendavad finantsvahendid Joonis 43. Täiendavate finantseerimisvahendite osakaal kolledži eelarvest.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2; 4a6
Aastatega on suurenenud täiendavate finants-vahendite osakaal kolledži eelarves. Oleme seadnud eesmärgiks, et 2/6 eelarve tuludest tuleb õppetegevusest (1/3 RKT ja 1/3 REV) ja 1/3 arendustegevustest. Joonis 44. Täiendavate finantseerimisvahendite osakaalu võrdlus teiste TLÜ struktuuriüksustega.
Joonis 45. Tulu ühe töötaja kohta TLÜ erinevates struktuuriüksustes.
Kolledži eelarve täitmine ja lisavahendite han-kimise efektiivsus ühe töötaja kohta on Tallinna Ülikooli keskmisest näitajast tervelt 27% kõr-gem ja jääb alla vaid vähestele teistele ülikooli üksustele.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2
3,23
4,01 4,05
4,875,12
6,04
2,152,51
2,25
2,86 2,69 2,51
0
1
2
3
4
5
6
7
2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.
Milj
on
it/1
00
tu
hat
kro
on
i
Haapsalu Kolledži palgafond
Palgafon (miljonit krooni)
Palgafond töötaja kohta (100 tuhat krooni)
0,8 0,4
3,2 3,5 3,51,8
7,1 7,6
9,7 11,5 8,68,4
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.
Täiendava finantseerimise osakaal eelarvest
Arendusprojektid (milj kr)
Õppetegevus (milj kr)
Eesmärk 2/3 õppetegevus ja 1/3 arendusprojektid
8,64
15,6
8,6
6,2
8,6
11,3
3,46
1,30
4,50
0,161,67 1,80
02468
1012141618
Milj
on
it k
roo
ni
2009. aasta võrdlus TLÜ teiste instituutidega
Õppetegevus Arendusprojektid
0,52
0,78
0,50,43 0,43
0,49
00,10,20,30,40,50,60,70,80,9
Milj
on
it k
roo
ni
Tulu 1 töötaja kohta TLÜ-s
Tulu 1 töötaja kohta TLÜ keskmine 380 000 krooni
28
9b4 Investeeringud õppe- ja töötingimuste parendamisse Joonis 46. Kolledži ruumiline dünaamika aastatel 2005-2010.
Kolledži ruumid Haapsalu Kolledžil on loengute läbiviimiseks kokku 10 auditooriumi ning 3 arvutilaborit. Üks arvutilaboritest on kohandatud ka riistvara- ja võrgulaboriks, võimaldades vastavate informaa-tika eriala loengute raames praktiliste ülesan-nete läbiviimist. Lisaks on olemas multimeedia labor, mis täidab foto-, video- ja helistuudio otstarvet. 2010. aastal laieneti keldrikorrusele, kus renoveerimise esimese etapina avati käsi-töölaborid koos vajalike seadmetega. Käsitööteh-noloogiate ja disaini eriala praktikumide läbiviimiseks.
IT valdkond ja raamatukogu Haapsalu Kolledži arvutipark: Auditooriumid e. õppeklassid – 11 arvutit (PC); Arvutilabor 1 – 22 arvutit (PC); Arvutilabor 2 – 17 arvutit (MAC); Arvutilabor 3 – 19 arvutit (PC); Õppekeskus – 5 arvutit (PC); Õppeeesmärgil kasutatavad sülearvutid – 3; Vabalt kasutatavaid arvuteid kokku – 73; Servereid – 6; Õppeotstarbelisi servereid – 1; Switch’e – 11; WiFi tugijaamu – 2; Kolledži töötajate tööarvuteid – 17; Kokku arvuteid Haapsalu Kolledžis – 96; Interaktiivseid tahvleid – 1; Dataprojektoreid – 12; Televiisoreid – 2; VHS/DVD mängijaid – 1; Fotokaameraid – 4; Videokaameraid – 4; CNC freespink – 1;
Multimeedia labor koos vajalike vahenditega võimaldab nii foto-, video kui audiosessioonide läbiviimist. Kasutada on võimalik eri toonides stuudiotaustasid (Manfrotto) ning valgustust nii pildistamiseks kui filmimiseks. Stuudios on statiivid foto- ja videokaameratele. Fotokaamera Canon EOS 40D koos erinevate objektiividega (Canon EF-S 17-85 IS USM, Canon EF 70-300mm f/4-5.6 IS USM, Canon EF 35mm f/2). Väline välklamp Canon 430 EX ja stuudio välgukomp-lekt BIG Helios 600x. Väiksemate esemete pildistamiseks ja tootefotode tegemiseks valgus-kast BIG Ready to go digital studio. Filmimiseks on stuudios kokku 4 erinevat videokaamerat (Canon XM2, Canon MV200i and JVC GZ-MG67E, Son;y PMW-EX1R). Valgustamiseks prožektori komplekt koos statiiviga: LED PAR-64B Pro (4tk) + Proel Spsk-310 + T-latt. Helisalvestamiseks on olemas Tascam HD-P2 Pordable Recorder, Pro-Fire 2626 FW interface-helikaart, Mac Pro One 2.66GHz Quad-Core Intel Xeon/3GB/640GB/Ge-Force GT 120/SD, Rode NTG 2 Video Shotgun Mic jne. IKT investeeringud:
2006 646 508 EEK (41 500 EUR). Arvutilabori uus sisustus, 21 uut arvutit Pentium D945 3.4 GHz ja 19 " LCD monitori. 1 MacMini arvuti 19 tollise LCD monitoriga. Sisevõrgu kiiruse tõstmine 1 Gb/s ja kõikidele õppejõududele moobiilsed töökohad (sülearvutid)
2007 192 572 EEK (12 500 EUR). Tarkvara litsentseerimine, multimeedia varustuse täiendamine. Näiteks – Adobe CS3 Design Premium, Canon EOS 40 digitaalkaamera ja videoprojektor
2008 314 958 EEK (20 000 EUR). Uue iMac laboratooriumi sisustamine – 17 iMac arvutit ja sisustus. Uued võrguseadmed
2009 162 700 EEK (7 120 EUR) Teisaldatav fotostuudio, MAC server, kaks MAC BOOK PRO sülearvutit, final Cut videotöötlus-tarkvaraga. Uus meiliserver, projektorid.
2010 330 500 EEK (21 185 EUR) profikaamera Sony PMW-EX1R, digilaud, 2 projektorit, helistuudio seadmed.
9,6 10,1
12,7 13,2 13,2
26,3
3,4 3,95,4 5,4 4,6
8,2
0
5
10
15
20
25
30
2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a
Kolledži ruumiline areng
Ruumide kogupind (x 100 m2) m2 õpilase kohta
29
Lisaks tehnilistele vahenditele on Haapsalu Kolledž arendanud mitmeid infosüsteeme tuden-gite õppetegevuse toetamiseks. Suurem osa neist on välja töötatud õppeprotsessi käigus tudengite endi poolt praktiliste ülesannete tulemusena: Kolledži „Start“ leht (www.hk.tlu.ee/start) –
lihtne ja kiire ligipääs kõikide kolledži info-
süsteemi lahenduste juurde. Kasutatakse
kolledži arvutites brauseri start lehena. Start
leht hõlmab endas ka kolledži tunniplaani-
süsteemi.
„Sahtel“ (www.hk.tlu.ee/sahtel) – võimaldab
õppejõududel jagada tudengitele digitaalseid
õppematerjale ning tudengitel üles laadida
koduseid ülesandeid.
E-portfoolio (http://eportfoolio.hk.tlu.ee) –
võimaldab tudengitel ja nende juhendajatel
jälgida erialast professionaalset arengut ja
toetada elukestvat õpet. Keskkond on hetkel
veel arendamisfaasis.
Elektrooniline tagasisidesüsteem
(www.hk.tlu.ee/feedback) – võimaldab koguda
tagasisidet tudengitelt ja teistelt soovitud
sihtrühmadelt (tööandjad, vilistlased).
Pildi- ja videokroonika
(http://kroonika.hk.tlu.ee,
http://video.hk.tlu.ee) – kolledži ürituste pildi-
materjali ning õppetöö käigus valminud
videomaterjali jagamiseks.
Joonis 47. IKT investeeringud aastatel 2006-2010.
Kulutused õppekirjandusele: 2007 42 000 EEK
2008 5500 EEK
2009 22 000 EEK
Teavikute laenutamise trend on viimastel aastatel langenud, sest erialane õppekirjandus on kättesaadav elektrooniliselt. Samuti on osadel erialadel vähene eestikeelse autoriteetse õppekirjanduse valik (liiklusohutus, tervisejuht) Joonis 48. Kolledži raamatukogu teavikute ja laenutuste dünaamika aastatel 2005-2010.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4b1; 4b2; 4b3; 4c3; 4c4; 2b1; 5a1; 5a2
646 508 kr
197 572 kr
314 958 kr
162 700 kr
330 500 kr
- kr
100 000 kr
200 000 kr
300 000 kr
400 000 kr
500 000 kr
600 000 kr
700 000 kr
2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a
IKT investeeringud
353 308 362 463 585
6288
70557709
84238893
55294817
61315687
4795
0
2000
4000
6000
8000
10000
2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a
Raamatukogu teavikud ja laenutused
Lugejate arv Teavikute arv
Laenutusi aastas
30
9b5 Kokkuvõtvalt mahunäitajate trend 2005-2010 Joonis 49. Kolledži eelarve mahu, töötajate ja üliõpilaste arvu ja ruumide kogumahu dünaamika aastatel 2005-2010.
Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks
4b1; 4b2; 4b3; 2b1; 5a1; 5a2
0
50
100
150
200
250
300
350
Kolledži eelarve maht, töötajate ja üliõpilaste arv ning ruumid
Eelarve (100 tuh kr) Töötajad
Üliõpilased(seiseuga 1. september)
Ruum (10 m2)
31
III osa: VÕIMALDAJAD
1. Eestvedamine a) Kuidas kõrgkooli juhid loovad tingimusi missiooni, visiooni, väärtuste ja eetika arendami-
seks, juhtimissüsteemi pidevaks täiustamiseks ja muudatuste elluviimiseks ning on ise
täiuslikkuse kultuuri eeskujuks (rõhuasetus juhtide isiklikul käitumisel/panusel)?
b) Kuidas kõrgkooli juhid suhtlevad huvigruppide – õppijate, tööandjate, koostööpartnerite ja
ühiskonna teiste esindajatega (rõhuasetus juhtide isiklikul suhtlemisel partneritega)?
Lähenemisviis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad
tõendid
Seosed ja
võtme-
tulemused
1a1 Juhtide isiklik
eeskuju missiooni,
visiooni ja
tegevuspõhi-
mõtete järgimisel
Elluviimine: Kolledži juhid (direktor ja
osakondade/õppekavade juhid) on aktiivse tegevuse ja
hoiakutega eeskujuks organisatsiooni missiooni, visiooni ja
tegevuspõhimõtete järgimisel ning organisatsiooni
arendamisel.
Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas saavad juhid
tagasisidet töötajate tööanalüüside ja arenguvestluste kaudu
Personali meililist;
töötajate
tööanalüüsid ja
kokkuvõtted
arenguvestlustest
direktori kaustas
7b2; 7b3;
8.1.1; 8.3;
8.4; 9a6
1a2 Töötajate
innovaatiliste
ideede toetamine
juhtide poolt
Elluviimine: Töötajatel on alati võimalik pöörduda juhtkonna
poole uuenduslike ideede ja parendusettepanekute
tegemiseks.
Hindamine ja ülevaatus: toimub personali iganädalasel
töökoosolekul infovahetuse korras.
Juhtide ja
töötajatevaheline
kirjavahetus;
Õppekava
nõukogu
koosolekute
memod;
Kolledži nõukogu
otsused:
http://www.hk.tl
u.ee/nõukogu-
otsused/1744,
Igaaastased
töötajate
tööanalüüsid
direktori kaustas
7a1; 7a2;
7b2; 8.1.1;
9a3
1a3 Juhtide
eestvedamisel
valdkondlike
semestri
tegevuskavade
koostamine
Elluviimine: Semestri tegevuskavad koostatakse arengukava
tegevuspõhimõtetest lähtuvalt 2 x aastas. Iga valdkonna
üheks prioriteediks on rahvusvahelisuse (sh töötajate ja
üliõpilaste välisvahetuste) suurendamine.
Ülevaatus ja hindamine: Iga semestri lõpus tehakse
kokkuvõtteid ja hinnatakse tegevuskava täitmist ning
seatakse uued eesmärgid.
Valdkondlikud
semestri tegevus-
kavad; täitmise
aruanded
“Personali
jagatud” kaustas
6b3; 7b2
1a4 Juhid tunnustavad
üliõpilaste ja
töötajate
saavutusi
Elluviimine: Juhtide eestvedamisel tunnustatakse igal
õppeaastal ühte tudengit igalt erialalt tiitliga „Lennu
lõpetaja“, parimaid üliõpilasi ja valminud lõputöid
premeeritakse stipendiumitega ja tööd avalikustatakse
kolledži kodulehel ja artiklikogumikes.
Samuti tunnustatakse ja avalikustatakse juhtide poolt
töötajate saavutusi
Hindamine ja ülevaatus: toimub 2 x aastas semestri
töökoosolekutel
TLÜ õppetoetuste
ja stipendiumite
maksmise kord:
http://www.tlu.e
e/?LangID=1&CatI
D=2739;
TLÜ
õppekorraldusees
kiri:
http://www.tlu.e
e/files/arts/1666/
OKE_u30bc32006
6b4; 8.3; 8.4
32
209e411e4db6b1
cbb4881da.pdf;
Kolledži nõukogu
otsused:
http://www.hk.tl
u.ee/nõukogu-
otsused/1744
Personali meililist;
Uudised kolledži
kodulehel:
http://www.hk.tl
u.ee/news/2011
ja maakondlikus
uudisteportaalis:
www.laanemaa.e
e
1a5 Personali
motiveerimine
arenguvestlustel
individuaalsete
eesmärkide
seadmise abil
Elluviimine: Kord aastas iga õppeaasta lõpus viib direktor iga
töötajaga läbi arenguvestluse, mille aluseks on eelnevalt
täidetud tööanalüüsid individuaalse arengu ja kolledži
üldiste arengusuundade kohta. Vestluses direktoriga
vaadatakse üle isikliku arengu ja tegevuste eesmärgid ning
võimalused uueks aastaks.
Hindamine ja ülevaatus: Arenguvestlusel vaadatakse üle
eelmisel vestlusel seatud eemärkide täitmine ning seatakse
uusi.
Töötajate
tööanalüüsid
kokkuvõtted
arenguvestlustest
direktori kaustas
7a1; 7b3;
7b4
1a6 Refleksiooni
meetod
Elluviimine: Direktori eestvedamisel toimub ürituste,
koosolekute, kokkusaamiste jms järel meeskonnasisene
refleksioon, mis toetab organisatsiooni demokraatiat ja
arengut.
Hindamine ja ülevaatus: Reflekteerimine on meie
organisatsioonis traditsiooniline ja tavapärane.
Töötajate
tööanalüüsid ja
kokkuvõtted
arenguvestlustest
direktori kaustas
7a1
1a7 „Juhid kui
mentorid
algajatele
töötajatele“
meetod
Elluviimine: Uus töötaja tunneb ennast organisatsioonis
sotsiaalselt turvaliselt, sest juhi näol on olemas mentor, kes
toetab ja kelle poole võib vajadusel alati pöörduda.
Hindamine ja ülevaatus: Juht saab uue töötaja
kohanemisest tagasisidet jooksvalt ja kord aastas
arenguvestlusel.
Töötajate
tööanalüüsid ja
kokkuvõtted
arenguvestlustest
direktori kaustas
7a1
1b1 Koostöö huvi-
gruppide ja
partneritega
töörühmade
juhtimise ja neis
osalemise
meetodil
Elluviimine: Kolledži direktor ja õppekavade juhid osalevad
kolledži tegevusvaldkondadele olulistes riiklikes ja
regionaalsetes töörühmades (nt Õpetajahariduse strateegia
väljatöötamise töörühm, Hariduse kutsenõukogu, Primuse
juhtnõukogu, REKKi algõpetuse nõukogu; uuest
liiklusseadusest tulenevad Maanteeameti töörühmad, LMV
arenduskoja töörühmad, LMV koolivõrgu töörühm jm).
Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt töörühmade
tegevustsüklile vaatavad juhid kord aastas kriitiliselt üle
töörühmades osalemise otstarbekuse.
ETIS:
www.etis.ee ;
Teated kolledži
veebi-kroonikas:
http://www.hk.tl
u.ee/?action=Sho
wNews&StartDat
e=2011&LangID=
1 ;
Töötajate
tegevuste tabelid
“Personali
jagatud” kaustas
8.1.1; 8.1.2
1b2 Koostöö huvi-
gruppide ja
partneritega
rahvusvahelistes
erialaorgani-
satsioonides
Elluviimine: Kolledži direktor ja õppekavade juhid on kolledži
tegevusvaldkondadele oluliste rahvusvaheliste
erialaorganisatsioonide liikmed TEPE (Teacher Education
Policy in Europe); ENTEP (European Network of Teacher
Education Policy); NQTNE (Põhjamaade Kutseaasta
võrgustik); Assosiation of Traffic Educators; jt
Töötajate
tegevuste tabelid
“Personali
jagatud” kaustas
9a6; 7b4
33
osalemise
meetodil
Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas vaadatakse üle
organisatsioonides osalemise otstarbekus.
1b3 Lobby- töö
meetod
Elluviimine: Igas valdkonnas on juhtidel oma
võtmepartnerid, kelle hulgas tehakse teavitus- ja
selgitustööd (Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Maanteeamet, Vabariigi Valitsuse
liikluskomisjon jt), mis loob eelduse õppetöö toetuseks (RKT
kohad, ühiskondlik toetus jne).
Hindamine ja ülevaatus: Hindamine ja ülevaatus toimuvad
saavutatud tulemuste põhjal (RKT kohtade arv, uued avatud
õppekavad)
Õppekavade
avamise ja
arendamisega
seotud Kolledži
nõukogu otsused:
http://www.hk.tl
u.ee/nõukogu-
otsused/1744 ja
TLÜ senati
otsused
6b5; 9a3;
9a7
1b4 Avatud uste
meetod
Elluviimine: Õppijakeskse lähenemise toetamiseks on
huvigruppidel (üliõpilased, vilistlased, tööandjad) võimalik
pöörduda juhtkonna poole nii probleemide kui ettepanekute
edastamiseks.
Hindamine ja ülevaatus: Meetodi tõhusust hinnatakse
tagasiside küsitluste kaudu (nt aastatel 2005-2009 viidi läbi
tagasiside küsitlused KLÕP ja IT vilistlaste hulgas, alates 2010
viiakse läbi elektroonilised tagasisideküsitlused kõikide
erialade vilistlaste hulgas).
Elektrooniline
tagasisidesüsteem
(www.hk.tlu.ee/fe
edback)
6a3
1b5 Ühisürituste
meetod
Elluviimine: Organisatsioonikultuuri kujundamisel on oluline
roll juhtide ja töötajate osalemisel kolledži traditsioonilistel
üritustel (nt kolledži pulm, jõulupidu, pubiralli, suvepäevad
jms)
Hindamine ja ülevaatus: Üritustele järgneb reflekteerimine,
mis annab kinnitust meetodile ja sisendi järgmistele
ühisüritustele.
Kolledži
veebikroonika:
http://www.hk.tl
u.ee/kolledži-
kroonika/1950
6a3;
7a1 vt
rahulolu
kolleegi-
dega
34
2. Poliitika ja strateegia a) Kuidas arengukava ja poliitika (tegevuspõhimõtete) planeerimisel arvestatakse
huvigruppide hetke- ja tulevikuvajaduste ning ootustega, kasutades toimemõõtmistest,
uuringutest ja õppimisest saadud informatsiooni (rõhuasetus planeerimise etapil – millel
põhineb ja kellega koostöös)?
b) Kuidas arengukava ja poliitikat (tegevuspõhimõtteid) ellu viiakse ja üle vaadatakse
(rõhuasetus planeeritu elluviimisel ja ülevaatusel)?
Lähenemisviis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad
tõendid
Seosed ja
võtme-
tulemused
2a1 Uute õppekavade
sh taseme- ja
täiendõppe
avamiseks ja
olemasolevate
õppekavade
arendamiseks
trendidega kurssi
viimine
uuringutest,
strateegiatest ja
huvigruppide
vajadustest
lähtuvalt
Elluviimine: Hoiame ennast kursis muudatustega riiklikes
õppekavades, uuringute, hartade, strateegiate ja
seadusandlusega teemadel, mis ühiskonnas aktuaalsed.
Lähtume ka turu-uuringutest ja piirkonna vajadustest ning
töötame välja vastavad õppekavad (nt 2008 tervisejuhi
eriala, 2009 liiklusohutuse eriala, 2010 käsitöötehnoloogiad
ja disain)
Hindamine ja ülevaatus: toimub emaülikooli ja kolledži
otsustuskogudes 1 x aastas (ülikooli senat,
valdkonnanõukogud, kolledži nõukogu).
Õppekavade
loomise ja
arendamise
dokumentatsioon
(seletuskirjad,
õppekava
nõukogu
protokollid,
täiendkursuste
kavad,
lisamoodulid,
koostöölepped, e-
kirjavahetus jm).
9a3; 6b1
2a2 Arengute
kavandamine
visioonikoosoleku
te korraldamise
meetodil
Elluviimine: Arengukava täiendamiseks korraldatakse kord
aastas visioonikoosolek, kuhu kaasatakse erinevaid huvipooli
(koostööpartnerid, valdkondade võtmeisikud, üliõpilased,
õppejõud ja kolledži töötajad) Juhtkond teeb sisendinfo
analüüsi ja lõplikud otsused.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-
päevasel töökoosolekul seiratakse arenguid ja analüüsitakse
püstitatud eesmärkide realistlikkust, viiakse sisse
muudatused arengukavasse.
Arengukava;
kolledži nõukogu
protokollid,
Visioonikoosoleku
te päevakavad,
osalejate
nimekirjad,
memod
9a1; 9a3
2a3 Semestri
tegevuskavade ja
eelarvete
koostamine
arengukavast
lähtuvalt
Elluviimine: Tegevuskava koostamisel lähtutakse
arengukavas fikseeritud tegevuspõhimõtetest.
Tegevuskavasid koostatakse osakonniti (erialade lõikes,
kaasates kõiki töötajaid) 2 x aastas toimuvatel semestri
töökoosolekutel. Tegevuskava kinnitatakse kolledži
nõukogus.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-
päevasel töökoosolekul hinnatakse tegevuskavade ja
eelarvete täitmist ning planeeritakse uue semestri
tegevused.
Arengukava;
Semestri
tegevuskavad;
eelarved;
nõukogu
koosoleku
otsused;
töökoosolekute
päevakavad;
tegevuskava
täitmise aruanded
7b2; 9a3
2b1 Arengukava
elluviimine
tegevuskavade
kaudu
Elluviimine: Arengukava viiakse ellu läbi tegevuskavade.
Hindamine ja ülevaatus: Arengukava elluviimist hinnatakse
Iga semestri lõpus toimuval 2-päevasel töökoosolekul
seiratakse arenguid ja analüüsitakse tegevuskava täitmist.
Arengukava,
semestri
tegevuskavad;
tegevuskava
täitmise aruanded
9a7(vt
koolitus-
tellimuse
täitmine);
9a3; 9a6;
9b4; 9b5
2b2 Tegevuskava ja
eelarve täitmine
kalenderplaanist
ja töötajate
vastutusalast
Elluviimine: Tegevuskavades fikseeritakse tegevuste
toimumise aeg ja vastutaja.
Hindamine ja ülevaatus: Tegevuskava täitmisest antakse
jooksvalt ülevaade kord kuus toimuvatel osakondade
töökoosolekutel ning iganädalastel personali
Semestri
tegevuskavad,
eelarved
7b2; 7b3;
8.1; 8.2;
8.3; 9b1
35
lähtuvalt töökoosolekutel, millest võtavad osa kõik kolledži töötajad.
2b3 Töötajate
ettepanekutega
arvestamine
tegevuskavade
täitmisel
Elluviimine: Töötajatel on võimalus tegevuskava elluviimisel
teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks 2 x aastas
toimuvatel 2-päevastel semestri töökoosolekutel, kord
õppeaasta lõpus toimuvatel arenguvestlustel ja jooksvalt
iganädalastel töökoosolekutel.
Hindamine ja ülevaatus: toimub jooksvalt koos
elluviimisega.
Töötajate
tööanalüüsid ja
arenguvestluste
kokkuvõtted
direktori kaustas;
e-kirjad
7a1; 7a2
36
3. Töötajad a) Kuidas planeeritakse, juhitakse ning arendatakse personalipoliitikat (rõhuasetus
kõrgkooli vajadustel)?
b) Kuidas töötajaid kaasatakse ja tunnustakse ning kuidas toimub töötajate ja
organisatsioonivaheline infovahetus (rõhuasetus töötajatest lähtuvalt)?
Lähenemisviis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad
tõendid
Seosed
ja võtme-
tulemused
3a1 Parimatele
vilistlastele
karjäärivõimaluse
pakkumine
Elluviimine: Kolledži lõpetamisel pakutakse parimatele
vilistlastele võimalust alustada tööalast karjääri kolledži
töötajana.
Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpul toimub
arenguvestlus, kus vaadatakse üle mõlema osapoole ootuste
täitumine ning arutatakse edasiste arengute üle.
Vilistlaste
nimekirjad;
Kolledži nõukogu
otsused;
Töötajate CV-d ja
haridust
tõendavad
dokumendid
7a1; 7a2;
7b1
3a2 Valdkonna
ekspertidele ja
spetsialistidele
karjäärivõimaluse
pakkumine
Elluviimine: Õppekava väljatöötamise ja arendamise
protsessiga seotud spetsialistidele pakutakse võimalust
õppejõu karjääriks.
Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpul toimub
arenguvestlus, kus vaadatakse üle mõlema osapoole ootuste
täitumine ning arutatakse uusi arenguvõimalusi. Tagasisidet
õppejõuga rahulolu kohta saadakse ka tudengite
tagasisideküsitlustest.
Õppekava
väljatöötamisega
seotud
dokumendid
vastavas
paberkandjal
kaustas.
Ametijuhendid ja
väljavõtted
töölepingust,
arenguvestluste
küsimustikud ja
märkmed kolledži
direktori arvutis.
Kolledži
veebikroonika.
7a1; 7a2;
7b1
3a3 Välisõppejõudude
ja teadlaste
kaasamine õppe-
ja teadustöösse
Elluviimine: Rahvusvahelise tegevuse tõhustamiseks
planeeritakse semestri tegevuskavade koostamisel iga eriala
lõikes välisõppejõudude ja teadlaste kaasamist.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-
päevasel töökoosolekul hinnatakse rahvusvahelise tegevuse
tulemuslikkust.
Semestri
tegevuskavad;
töökoosolekute
päevakavad;
rahvusvahelise
koostöö
koordinaatori
tegevuskava
täitmise
aruanded.
9a6; 7b4
3b1 Töötajate
arendamine ja
eneseteostuse
võimaldamine
koolitustel ja
projektides
osalemise kaudu
Elluviimine: Igale töötajale võimaldatakse eneseteostuseks
ja -arendamiseks erialaseid koolitusi ning osalemist
erinevates projektimeeskondades.
Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpus toimuval
arenguvestlusel vaadatakse üle organisatsiooni ja töötaja
võimalused ja vajadused eneseteostuseks ja –arenguks.
Töötajate
tegevuste tabelid
ja projektide
dokumentatsioon
“Personali
jagatud” kaustas
7a1; 7a2;
7b2
37
3b2 Akadeemilistele
töötajatele
eneseteostuse ja
lisatasu teenimise
võimaldamine läbi
täiendkoolitamise
Elluviimine: Akadeemilise personali arengu toetamiseks ja
lisatasu teenimise võimaldamiseks, soodustatakse töötajate
osalemist valdkondlike täiendõppekavade väljatöötamises ja
koolitajana täiendkoolituse läbiviimises.
Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpus toimuval
arenguvestlusel vaadatakse üle organisatsiooni ja töötaja
võimalused ja vajadused eneseteostuseks ja –arenguks.
Täiendkoolitus-
kavad; lisatasude
määramise
korraldused
6b6; 7a1;
7a2
3b3 Akadeemilise
personali
osalemine
rahvusvahelistes
organisatsioonide
s, töörühmades ja
projektides, mis
loob eeldused
publikatsioonide
avaldamiseks ja
konverentsidel
esinemiseks
Elluviimine: Akadeemilise personali liikmed on omas
valdkonnas hinnatud eksperdid, tegevad eriala
rahvusvahelistes organisatsioonides ja töörühmades ning
haaratud erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-
päevasel töökoosolekul vaadatakse üle rahvusvahelises töös
osalemise tulemused (sh publikatsioonid ja konverentsidel
osalemised) ning püstitatakse uued eesmärgid.
ETIS, kolledži
veebi-kroonika,
Projektide tabel,
rahastatud
projektide
taotlused ja
töötajate
tegevuste tabelid
„Personali
jagatud“ kaustas
9a6; 7b4;
7a2
3b4 Töötajatele info
levitamine
erinevate sise-
kommunikatsioon
i kanalite kaudu
(Personali
meililist, personali
jagatud kaust,
personali
iganädalane
infotund).
Elluviimine: päevakajaline oluline info edastatakse kolledži
meililistidesse (iga kursus, personal, vilistlased). Personalil on
„Personali jagatud kaust“, kuhu laetakse üles materjalid, mis
on olulised kõigile töötajatele. Igal teisipäeval toimub
tunniajane personali infotund, kus jagatakse olulist
informatsiooni, vaadatakse üle kalender ning vajadusel
arutatakse/otsustatakse oluliste küsimuste üle. Sellel
koosolekul osaleb reeglina ka üliõpilaskonna esindaja.
Hindamine ja ülevaatus: iga õppeaasta alguses ja lõpus
toimub personali töökoosolek, kus arutletakse ka
sisekommunikatsiooni kvaliteedi üle.
Koosolekute
märkmed;
personali meililist,
„Personali jagatud
kaust“
7a1
3b5 Avatud meele
meetod:
- töötajate
kaasamine
planeerimis- ja
otsustus-
protsessidesse
- toetuse ja
tunnustuse
avaldamine
kolleegidele
Elluviimine: Kõikidel töötajatel on võimalus osaleda kolledži
arenguga seotud planeerimis- ja otsustusprotsessides, seda
läbi iganädalaste personali infotundide ja töörühmade
tegevuste, kus kõigil on võimalus sõna sekka öelda. Üksteist
tunnustatakse ja toetatakse.
Hindamine ja ülevaatus: Tagasisidet saadakse ja
ettepanekuid tehakse jooksvalt ning iganädalastes
infotundides. Kokkuvõtteid ja täiendusi tehakse semestrit
kokkuvõtval töökoosolekul.
Tegevuskavad ja
nende täitmise
analüüsid
„Personali
jagatud“ kaustas
7a1
38
4. Partnerlus ja ressursid a) Kuidas juhitakse väliseid partnerlussuhteid (planeerimine, elluviimine, ülevaatus,
parendamine)?
b) Kuidas juhitakse finants- ja muid ressursse (rajatised, seadmed, materjalid) (planeerimine,
elluviimine, ülevaatus, parendamine)?
c) Kuidas juhitakse informatsiooni, teadmust ja tehnoloogiaid (planeerimine, elluviimine,
ülevaatus, parendamine)?
Lähenemisviis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad
tõendid
Seosed ja
võtme-
tulemused
4a1 Koostöö
maakonna avaliku
sektori
arendusorganisat
sioonidega
töörühma
meetodil
Elluviimine: Kolledži õppe-, uurimis- ja arendustegevuse
sidustamiseks piirkonna vajadustega, osalevad meie
õppekavade juhid maakonna avaliku sektori
organisatsioonide töös (LMV arenduskoda/teemakojad,
Läänemaa Arenduskeskus). Meie tegevused on seotud
maakonna ettevõtluse, üldhariduse ja infotehnoloogia
arengukavade elluviimisega ning maakonna turvalisuse
programmi rakendamisega.
Hindamine ja ülevaatus: Kaks korda aastas toimub semestri
tegevuskava analüüs, kus hindame tegevuste vajalikkust ja
kavandame järgnevad tegevused.
Semestrite
tegevuskavad ja
täitmise analüüs;
töötajate tabelid
„Personali
jagatud“ kaustas
8.1.1
4a2 Regionaalsete
uurimis- ja
arendus-
projektide
teostamise
meetod
Elluviimine: Kavandame ja teostame piirkonna vajadustest
lähtuvaid uurimis- ja arendusprojekte (nt 2008-2010
Lastevanemate küsitlus seoses hinnangutega koolielule
Läänemaal, Läänemaa rahvastikurände uuring, maakonna
terviskäitumise uuringud, Läänemaa üldhariduskoolide
sisehindamise rakendamisest jms) Nt 2010. aastal rajasime
laste liiklusväljaku kolledži hoovile lasteaedade ja koolide
liikluskasvatuse parendamiseks.
Hindamine ja ülevaatus: Uurimuste ja projektide korraline
aruandlus.
Uuringute
tulemused
kolledži
veebilehel:
www.hk.tlu.ee/let
s; publitseerituna
artiklikogumikes
7b3; 8.1.1
4a3 Avalikkusele
suunatud
loengud,
koolitused jms
üritused
Elluviimine: Igal õpeaastal planeerime oma tegevustesse
loenguid, koolitusi jms üritusi, mis võiksid huvi pakkuda ka
piirkonna elanikele.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval
töökoosolekul vaadatakse üle planeeritud tegevuste
täitmine ning koostatakse uus tegevuskava.
Tegevuskavad
„Personali
jagatud“ kaustas,
registreerimislehe
d; teadete arhiiv
ja kroonika
kolledži
kodulehel;
tagasiside
kokkuvõtted
8.2
4a4 Õpetajate
kogukonnatöö
meetod
Elluviimine: Osaleme aktiivselt tegevõpetajate
kogukonnatöö arendamisel. Veame eest ainenõukogude
tööd, korraldame õpetajatele iga-aastaseid seminare,
õppepäevi, kogemuskoolitusi, koolilastele olümpiaade.
Hoiame ka koostööd praktikajuhendajatega, kellele oleme
pakkunud mitmeid tasuta täiendkoolitusi, seminare,
väljasõite (nt 2009.a. Sagadi Looduskooli külastus jms).
Hindamine ja ülevaatus: Hindamine ja ülevaatus toimub
ainenõukogude koosolekutel vähemalt kaks korda aastas.
Kolledži kroonika,
ainenõukogude
koosolekute
protokollid
8.1.2; 6b6
4a5 Piirkonna
tegevõpetajatele
suunatud üritused
projektide toel
Elluviimine: Koostame tegevõpetajatele ja üliõpilastele
suunatud ürituste korraldamiseks projekte, mille kaudu
katame ürituste kulusid (nt klassiõpetajate talve- ja
suveseminarid).
Hindamine ja ülevaatus: Ürituste toimumise järgselt küsime
Ürituste
päevakavad,
osavõtjate
registreerimis-
lehed,
8.1.2; 6b6
39
õpetajatelt tagasisidet ja ettepanekuid, millega arvestame
järgmiste ürituste kavandamisel.
tagasisidelehed
4a6 Regionaalarengu
spetsialisti
ametikoha
loomine
Elluviimine: Lähtuvalt kolledži regionaalsuse
tegevuspõhimõttest loodi 2008.a regionaalarengu
spetsialisti ametikoht, kelle peamiseks tööülesandeks on
kolledži regionaalse koostöö eesmärgistamine ja
koordineerimine ning regionaalarengut toetavate uurimis- ja
arendusprojektide teostamine.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval
töökoosolekul vaadatakse üle regionaalses töös osalemise
tulemused ja püstitatakse uued eesmärgid.
Kolledži nõukogu
otsus:
http://www.hk.tl
u.ee/nõukogu-
otsused/1744
Regionaalarengu
spetsialisti
ametijuhend
„Personali
jagatud“ kaustas
8.1.1; 8.3;
9a1; 9b3;
7b3
4b1 Eelarve prognoosi
koostamine
eelarve juhendis
toodud
põhimõtete järgi
Elluviimine: Igal kalendriaastal koostame eelarve, mis
kinnitatakse kolledži nõukogus ning lisatakse ülikooli
eelarvesse iseseisva osana.
Hindamine ja ülevaatus: eelarve täitmine vaadatakse üle
kord aastas kolledži nõukogus ja ülikooli majandusaasta
aruande koostamisel.
Eelarve
koostamise
põhimõtted;
eelarvete
prognoosid
9b
tervikuna
4b2 Eelarve täitmise
analüüsimine
Elluviimine: Rahandusosakonna eelarvetalitus koondab
finantsnäitajad allüksuste kaupa ning koostab iga-aastase
eelarve täitmise analüüsi.
Hindamine ja ülevaatus: Kolledži direktor koos juhiabiga
annavad eelarve täitmisest ülevaate kolledži nõukogule ning
arvestavad analüüsi tulemusi uue eelarve koostamisel.
Eelarvete
prognoosid,
eelarvete
täitmised juhiabi
kaustas
9b
tervikuna
4b3 Täiendavate
eelarvevahendite
hankimine
arendusprojektid
e kaudu
Elluviimine: Lisafinantside saamiseks taotleme kolledži
kõikide erialade valdkondades erinevatest regionaalsetest,
riiklikest ja EL fondidest täiendavaid projektivahendeid.
Hindamine ja ülevaatus: Kolledži direktor koos juhiabiga
seirab eelarve täitmist kaks korda aastas ja esitab
kokkuvõtted kolledži nõukogule.
Eelarvete
prognoosid,
eelarvete
täitmised juhiabi
kaustas
9b
tervikuna
4c1 Info edastamine
kolledžis
toimuvast
portaalide,
pressiteadete ja
meedia kaudu
Elluviimine: Edastame infot kolledžis toimuva kohta läbi
kohaliku Läänemaa infoportaali www.laanemaa.ee ,
Haapsalu linna kodulehekülje, kohaliku ajalehe ja erinevate
infolistide kaudu (koolid, omavalitsused, raamatukogu jne).
Pressiteadete väljastamiseks saadame info TLÜ
suhtekorralduse osakonda, kus kommunikatsioonijuht
vormistab pressiteated ja edastab meediale.
Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta alguses ja lõpus
toimub personali töökoosolek, kus arutletakse info
kajastamise kvaliteedi ja tõhususe üle.
Kaust „Kolledž
ajakirjanduses“ ja
teadete ja uudiste
arhiivid, kroonika
veebis
6b1; 8.3; 8.4
4c2 Jooksvate uudiste
ja teadete
süsteemne
kajastamine
kolledži kodulehel
Elluviimine: Kolledži koduleheküljel on rubriik „Uudised“,
kus leiavad kajastamist päevakorralised sündmused,
tegevused ja info, mis on oluline kõigile huvipooltele.
Hindamine ja ülevaatus: toimub jooksvalt.
Uudiste arhiiv,
kolledži kroonika
8.3
4c3 Investeeringute
toel kaasaegsete
IT lahenduste
kasutusele-
võtmine
Elluviimine: Õppekavade arendamise ja rakendamise
vajadustest lähtuvalt soetatakse ja võetakse õppeprotsessis
kasutusele uued tehnoloogiad (nt Smart tahvel, helistuudio,
videokonverentsi seadmed jm)
Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas toimub seadmete
seisukorra hindamine ja ülevaatus ning aruannete esitamine
emaülikoolile.
Aruanded juhiabi
kaustas
9b4
4c4 Õppekeskuse
raamatukogu /
pidev arendamine
Elluviimine: Õppijakesksest tegevuspõhimõttest ja
õppekavade vajadustest lähtuvalt, juhitakse süsteemselt
raamatukokku teavikute komplekteerimist (raamatud,
filmid, CD-d, e-andmebaasid. Juhendid teavikute
kasutamiseks ja laenutamiseks on kättesaadavad kodulehel
Õppekeskus /
raamatukogu info
HK kodulehel:
http://www.hk.tl
u.ee/oppekeskus/
6b2; 9b4 vt
raamatukog
u teavikute
ja
laenutuste
40
ja vajadusel nõustab üliõpilasi ja õppejõude õppekeskuse
juhataja
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri alguses selgitab
õppekeskuse juhataja õppekava juhtidelt välja uute
teavikute tellimise vajaduse. Kord aastas esitab õppekeskuse
juhataja teavikute fondi ja selle kasutatavuse kohta aruande
emaülikooli akadeemilisse raamatukokku.
888
Raamatukogu
aruanded;
teavikute
kataloog ESTER:
http://ester.nlib.e
e/;
dünaamika;
4c5 Veebipõhise
õppematerjalide
faililao
„Sahtel“ kasutami
ne
Elluviimine: Õppijakesksest tegevuspõhimõttest lähtuvalt
võimaldatakse üliõpilastele juurdepääs õppematerjalidele
läbi veebipõhise faililao „Sahtel“, kuhu laetakse üles kõik
õppetööks vajalikud materjalid.
Hindamine ja ülevaatus: Kasutatavuse jälgimiseks on
„Sahtli“ keskkonda programmeeritud seiresüsteem, mille
kokkuvõtteid vaatab õppekeskuse juhataja kord semestris.
Veebipõhine
faililadu
„Sahtel“ http://w
ww.hk.tlu.ee/star
t/sahtel2
9a4
41
5. Protsessid a) Kuidas protsesse süsteemselt juhitakse?
b) Kuidas toimub õppeprotsessi juhtimine?
c) Kuidas toimub teadus- ja arendustegevuse juhtimine?
Lähenemis-viis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad
tõendid
Seosed ja
võtme-
tulemused
5a1 Protsesside
süsteemne
juhtimine lähtuvalt
emaülikooli
standarditest
Elluviimine: Põhi- ja tugiprotsessid tuginevad Tallinna
Ülikooli Senati määrustega kehtestatud alusdokumentidele
(nt juhtimiseeskiri, vastuvõtueeskiri, õppekorralduseeskiri,
asjaajamiskord jm). Ülikoolisiseselt tehakse dokumendid
teatavaks dokumendihaldussüsteemi WebDesktop
vahendusel, vajadusel paberil.
Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt protsesside
ümberkorraldamise vajadusele, esitatakse ülikooli rektorile
eelnõu või esildis, mis võetakse senati päevakorda ning
otsustatakse muudatuste sisseviimine.
Eeskirjad ja
korrad
dokumendihaldus
süsteemis
WebDesktop;
senati protokollid.
Kriteeriumid
6; 7; 9
tervikuna
5a2 Protsesside
juhtimine lähtuvalt
kolledži
alusdokumentidest
Elluviimine: Protsesside juhtimisel toetutakse kolledži alusdokumentidele (põhimäärus, arengukava, tegevuskavad). Alusdokumentidest lähtuvad kolledži eesmärgid ja oodatavad tulemused ning on fikseeritud tuumikkompetents ning langetatud otsused uute teenuste ja turgude osas (seosed põhieesmärkidega).
Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt protsesside
ümberkorraldamise vajadusele, esitatakse kolledži
nõukogule ettepanek, ning otsustatakse muudatuste
sisseviimine.
Kolledži
põhimäärus:
http://www.hk.tl
u.ee/alusdokume
ndid/899,
arengukava: ,
tegevuskavad,
kolledži nõukogu
otsused:
http://www.hk.tl
u.ee/nõukogu-
otsused/1744
Kriteeriumid
6; 7; 8; 9
tervikuna
5a3 Protsesside
juhtimine lähtuvalt
piirkonna
vajadustest
Elluviimine: Kolledži ühest tegevuspõhimõttest –
regionaalsusest - lähtuvalt, tuginetakse protsesside
juhtimisel Läänemaa strateegilistele
arendusdokumentidele (maakonna arengustrateegia,
valdkondlikud arengukavad)
Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas seirab maavalitsuse
arenduskoda, kuhu kuuluvad ka kolledži õppekavade juhid,
maakonna strateegiat ja valdkondlikke arengukavasid ning
vajadusel viiakse sisse muudatused.
Lääne maakonna
arengustrateegia
ja valdkondlikud
arengukavad:
http://www.lmv.e
e/index.php?id=2
6313
8 tervikuna;
9a1
5b1 Õppekavade
avamine ja
arendamine uutest
trendidest,
uuringutest,
strateegiatest ning
piirkonna
vajadustest
lähtuvalt
Elluviimine: Uuringutest, hartadest, strateegiatest,
seadusandlusest ja piirkonna vajadustest lähtuvalt
avatakse kolledžis uusi ning arendatakse olemasolevaid
õppekavu.
Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas toimub õppekava
nõukogu koosolek, kus analüüsitakse õppekava
ajakohasust ja vajadust teha selles muudatusi.
Õppekavade
arendamise
kaustad
koolitusjuhtidel
9a3
42
5b2 Erialade ja
õppimisvõimaluste
reklaamimine
infomessidel, veebis
ja individuaalse
lähenemise
meetodil
Elluviimine: Erialade õppimisvõimalusi reklaamitakse iga-
aastaselt koos emaülikooli esindusega noorte
infomessidel. Samuti teavitatakse juba tööjõuturul
töötavaid inimesi õppimisvõimalustest kolledžis.
Kasutatakse erinevaid teavituskanaleid (kodulehekülg,
elektroonilised suhtlusvõrgustikud, meililistid,
paberkandjal reklaammaterjalid, ajalehed jm.
Infot edastatakse ka kolledžis koolitustel/kursustel
osalejatele ning isiklikul suhtlemisel sihtrühmadega.
Kodulehel (sh TLÜ kodulehel) on pidevalt saadaval
informatsioon õppimisvõimaluste ja vastuvõtutingimuste
kohta.
Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta alguses toimuval
personali töökoosolekul tehakse kokkuvõtteid ja
analüüsitakse vastuvõtu tulemusi.
Uudiste arhiiv
kodulehel;
flaierid, voldikud
jm
reklaammaterjal
õppekeskuses
6b1
5b3 Õppeprotsessi
korraldamine
õppijakesksust
toetaval meetodil
Elluviimine: Kolledži ühest tegevuspõhimõttest -
õppijakesksusest - lähtuvalt, mõõdetakse üliõpilaste
rahulolu hindamiskriteeriumite arusaadavusega, õppejõult
tagasiside saamisega ja rahulolu õppematerjalidega.
Üliõpilastele lõputööde teemade soovitamisel lähtutakse
üliõpilaste huvist ja uurimistulemuste praktikas
rakendatavusest. Õppejõude koolitamisel
kooskõlastatakse juhendajatele esitatavaid nõudeid.
Õppematerjalid on kättesaadavad faililaos „Sahtel“.
Hindamine ja ülevaatus: Tagasisidet üliõpilastelt
kogutakse iga kursuse lõpus ning vajadusel viiakse sisse
parendustegevusi. Alates 2010 sügissemestrist on
tagasiside analüüs koostatud kõikidel õppekavadel ühistel
alustel kasutades Google Docs veebipõhist
dokumenditarkvara süsteemi.
Tagasiside
kokkuvõtted
„Personali
jagatud“ kaustas;
Õppematerjalide
faililadu „Sahtel“:
www.hk.tlu.ee/st
art/sahtel2
6a1; 6a3;
6b4; 9a4;
9a5
5b4 Teoreetiliste
teadmiste
kinnistamine
praktiliste
ülesannete kaudu
Elluviimine: Õppekava nominaaljaotuse ja
kursuseprogrammide koostamisel arvestatakse hajutatud
praktika põhimõtet - paralleelselt teoreetiliste õpingutega
sooritavad üliõpilased vastavasuunalise praktika.
Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas õppekava nõukogu
koosolekul hinnatakse kursuseprogrammide ja
nominaaljaotuste tulemuslikkust ning vajadusel viiakse
sisse muudatused.
Nominaaljaotused
ja
kursuseprogramm
id „Personali
jagatud“ kaustas
6a2
5b5 Praktika
korraldamine
koostöös piirkonna
partneritega
Elluviimine: Praktika korraldamisel lähtutakse
regionaalsuse põhimõttest. Eelistatud on praktika
läbiviimine piirkonna partnerkoolides- ja ettevõtetes.
Üliõpilaste praktikajuhendajad läbivad spetsiaalse
mentorkoolituse. Praktika ajal külastab kolledžipoolne
esindaja praktikaettevõtet/asutust ning saab tagasisidet nii
praktikandilt kui asutusepoolselt juhendajalt.
Hindamine ja ülevaatus: Praktika lõppedes annavad kõik
osapooled tagasisidet, toimub praktika kaitsmine
konverentsil, millel osalevad praktikal olnud üliõpilased,
juhendajad ja õppejõud.
Praktikalepingud,
praktika
korraldused
„Personali
jagatud“ kaustas,
praktika
tagasiside
materjalid
koolitusjuhtidel/
peametoodikul
9a2; 6a3
43
5b6 Üliõpilaste
aktiivsuse ja
algatusvõime
tunnustamine
stipendiumite ja
avalikkusele
teavitamise
meetodil
Elluviimine: Aktiivseid ja ettevõtlikke üliõpilasi
tunnustatakse tänukirjade ja tiitliga „Lennu lõpetaja“,
premeeritakse stipendiumitega ning teavitatakse avalikkust
kolledži kodulehel uudiste rubriigis ja kohalikus meedias
(ajaleht „Lääne Elu“; maakondlik infoportaal:
www.laanemaa.ee ).
Hindamine ja ülevaatus: Toimub jooksvalt semestri
töökoosolekutel.
Kolledži kroonika
www.hk.tlu.ee;
HK kroonika;
meedias
avaldatud artiklite
koopiad
õppekeskuse
kaustas, direktori
korraldused
kantseleis kaustas
6a1
5b7 Üliõpilaste
tagasiside
edastamine
õppejõududele
Elluviimine: Üliõpilaste tagasiside kokkuvõtted edastatakse
õppejõududele ning vajadusel soovitatakse sisse viia
parandusmuudatusi (nt kaasajastada õppekirjandust,
täpsustada hindamiskriteeriume vms)
Hindamine ja ülevaatus: Toimub iga semestri lõpus pärast
tagasiside kokkuvõtete tegemist.
Tagasiside
küsimustikud ja
kokkuvõtted
„Personali
jagatud“ kaustas
6a1
5b8 “Õppimine
kõrgkoolis”
ainekursuse
rakendamine
esma-
kursuslastele
Elluviimine: Lähtuvalt valdkondliku integreerumise
põhimõttest, toimub alates 2008.a esmakursuslastele
ainekursus „Õppimine kõrgkoolis“, kus tutvustatakse
kõrgkooli töökorraldust, õppekorralduseeskirja jm
õppetööks vajaminevaid dokumente, samuti raamatukogu
töökorraldust, erinevaid elektroonilisi andmebaase ja
nendes otsingu sooritamist.
Hindamine ja ülevaatus: Üliõpilaste tagasiside põhjal
täiendatakse kursuseprogrammi ning viiakse sisse
õppijakesksust toetavad korrektiivid.
„Õppimine
kõrgkoolis“ kursus
eprogramm ja
tagasiside
küsitluse
kokkuvõtted
„Personali
jagatud“ kaustas
6a1; 6b2;
9a5
5b9 Rahvusvahelise
koostöö
koordinaatori
ametikoha
loomine
Elluviimine: Lähtuvalt kolledži rahvusvahelisuse
tegevuspõhimõttest loodi 2008.a rahvusvahelise koostöö
koordinaatori ametikoht, kelle peamiseks tööülesandeks on
väliskõrgkoolidega kontaktide loomine ning õppejõudude ja
üliõpilaste välisvahetuse korraldamine (nt ERASMUS
lepingud, Comenius praktikad, rahvusvahelised
arendusprojektid jm).
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval
töökoosolekul vaadatakse üle rahvusvahelises töös
osalemise tulemused ja püstitatakse uued eesmärgid.
Sõlmitud lepingud
rahvusvahelise
koostöö
koordinaatori
kaustas,
välisvahetuse
statistika tabel ja
töötajate
tegevuste tabelid
„Personali
jagatud“ kaustas
9a6; 6b3;
7b4
5c1 Maakondliku
uurimisvajaduse
väljaselgitamine
ühisseminaride ja
arutelude
meetodil
Elluviimine: Lähtudes regionaalsuse tegevuspõhimõttest
selgitatakse välja piirkonna vajadustest lähtuvad
uurimisteemad. Alates 2003 on korraldatud iga õppeaasta
alguses seminare ja arutelusid piirkonna esindajatega (LMV,
LAK, Haapsalu LV, ettevõtjad). Tallinna Ülikooli ja Läänemaa
Omavalitsuste Liidu koostöös rajati 2008 a uurimistegevuse
tõhustamiseks kolledži juurde kõrvalüksusena Läänemaa
Elukeskkonna Tuleviku-uuringute Sihtasutus.
Hindamine ja ülevaatus: Uurimisteemad arutatakse läbi
õppejõudude/juhendajatega ja üliõpilastega ning
kinnitatakse lõputööde teemad. Üliõpilaste lõputööde
hindamine toimub avalikul kaitsmisel.
Koosolekute
memod
“Personali
jagatud“ kaustas
Piirkonna
vajadustest
lähtuvad magistri-
ja
bakalaureusetööd
õppekeskuses
8.1.1; 9a1
44
5c2 Üliõpilaste
juhendamine
uurimisrühma
meetodil
Elluviimine: 2006 a alates teostatakse üliõpilaste lõputööde
juhendamisel uurimisrühmapõhist meetodit, kus üks
juhendaja juhendab üliõpilaste rühma (4-12 tudengit)
piirkondlikul uurimisteemal.
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-
päevasel töökoosolekul hinnatakse uurimisrühma
juhendamise meetodi tõhusust.
Lõputööde
nimekiri
õppekeskuses ja
koduleheküljel,
lõputööd
õppekeskuses.
Uuringute
aruanded kolledži
veebilehel:
http://www.hk.tl
u.ee/?LangID=1&
CatID=2007
9a1; 8.1.1
5c3 Ettevõtete
vajaduste
väljaselgitamine
uuringu
tegemiseks
ettevõtete
külastamise
meetodil
Elluviimine: Ettevõtjatega koostöös ning üliõpilaste praktika
perioodil selgitatakse välja ettevõtjate võimalik
uurimisvajadus.
Hindamine ja ülevaatus: Toimub 2 x aastas toimuval
õppekava nõukogu koosolekul.
Lõputööde
nimekiri
õppekeskuses ja
koduleheküljel,
lõputööd
õppekeskuses.
9a1
5c4 Üliõpilaste
uurimistööde
tutvustamine
artiklikogumiku
meetodil
Elluviimine: alates 2007 a avaldatakse parimate
bakalaureuse- ja magistritööde põhjal koostatud
teadusartiklitest kogumikke [nt “Ülikool ja üldhariduskool –
partnerid õpetajahariduses” (2007); “Regionaalne
uurimistegevus Läänemaa arenguks” (2008);
“Hariduskoostöö Läänemaal” (2009); “Läänemaa
rahvastikurände uuring” (2010)]
Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-
päevasel töökoosolekul vaadatakse üle tulemused ja
kavandatakse järgnevad kogumikud.
Artiklikogumikud
õppekeskuses
8.1.1; 9a1
Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010-2011 45
Kasutatud lühendid ja terminid
ELA – Eesti Lennuakadeemia ETIS – Eesti Teadusinfosüsteem Haapsalu LV – Haapsalu linnavalitsus HinT - Högskolen i Nord Tröndelag HK – Haapsalu Kolledž HNRK – Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni Keskus HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IT – infotehnoloogia KLÕP – klassiõpetaja eriala KVÜÕA – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus LAK – Läänemaa Arenduskeskus LMV – Lääne Maavalitsus LVRK – Lääne-Viru Rakenduskõrgkool MK – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RKRN - Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu RIF – Rakendusinformaatika eriala SKA – Sisekaitseakadeemia RKT – riiklik koolitustellimus TTK – Tallinna Tervishoiukõrgkool TÜ – Tartu Ülikool TÜ õp. seminar – Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar WHO – World Health Organization
Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010-2011 46
Kasutatud allikad
Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. (2009). Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?03236 [2010, Detsember 08]. Haridus- ja Teadusministeerium (2010). Üleminekuhindamise taustaandmed. http://ekka.archimedes.ee/korgkoolile/yleminekuhindamine [2011, Jaanuar 31]. Kutseaasta seired http://www.hk.tlu.ee/seired/2081 [2011, Jaanuar 10]. Riigikontrolli aruanne. (2004). Õpetajate puudus üldhariduskoolides. Aruanne nr 2-5/04/14, 05.03.2004. Sisekaitseakadeemia enesehindamise aruanne (2010). Sisekaitseakadeemia koduleht: http://www.sisekaitse.ee/public/adr_upload/Sisekaitseakadeemia_taotlusdokument2010.947626.pdf [2010, Detsember 01]. Tartu Ülikooli Narva Kolledži enesehindamise aruanne (2010).